...................................................................... 10 6.Turvalisuse riskid............................................................................................ 11 7. Kokkuvõte...................................................................................................... 12 8. Kasutatud allikad........................................................................................... 13 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on ICMP (Internet Control Message Protocol) ehk siis eesti keeles interneti kontrollsõnumi protokoll. Selles referaadis saab teada mis see ICMP üldse on, mida see endast kujutab, milleks seda vaja on ja mida see teeb. Selles töös tutvustan veel ICMP struktuuri, sõnumitüüpe, veateateid, ICMP versioone ja turvalisuse riske. Referaadi eesmärk on võimalikult palju informatsiooni teada saada ICMP kohta ja et mille jaoks see üldse vajalik on.
Internet Andra Oja What is Internet? The Internet is a global system of interconnected computer networks that use the standard Internet Protocol Suite (TCP/IP) to serve billions of users worldwide. It is a network of networks that consists of millions of private, public, academic, business, and government networks, of local to global scope, that are linked by a broad array of electronic, wireless and optical networking technologies. History of the Internet 1957:The United States Department of Defense formed a small agency called ARPA (Advanced
Võrguprotokollid Kustas Jõe BOOTP Bootstrap Protocol (boodiprotokoll) Võimaldab võrgukasutajaid automaatselt konfigureerida (omistada neile IP aaddresse) ja bootida või initsialiseerida opsüsteemi ilma kasutaja vahelesegamiseta. BOOTP(2) Loodud spetembris 1985 Autor: Bill Croft Siiani kasutusel BOOTP(3) Parameetrid dn DNS domeen tc Seadme IP subnet ht Ethernet ro Mobile Ip Service BOOTP(4)
HTML Hypertext Markup Language veebilehe kirjutamise keel, standardkood. Kirjutad veebilehele. CSS Cascading Style Sheets programmeerimiskeel, mis sätestab veebilehtede vormingu. Kujundad, sisustad. HTTP Hypertext Transfer Protocol veebilele edastusstandard. Tavakasutuses. HTTPS secure, turvatud/enkrüptitud veebilehe edastus (kasutatakse pankades) FTP File Transpfer Protocol kasutatakse failide edastamiseks. URI Uniform Resource Indentifier veebilehe (või muu resurssi) unikaalne aadress/asukoht internetis. URL Uniform Resource Locater, osa URI-st kuidas ressurss on kättesaadav. Juhend kuidas URI leida. TCP/IP Kokku Internet Protocol Suite koosneb: (standardite pakett) TCP Transmission Control Protocol IP Intenet Protocol IP- aadress Igale võrgus osalejale antud unikaalne number. 32-bitine kood (Ipv4) ja 128- bitine (Ipv6)
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM]
· Aktiivne-lisatud on haldus- ja seirefunk kommutaator (switch) edastab infot ainult neile portidele, mis seda vajavad iga pordi taga eraldi võrgudomeen levisaated(broadcast)-kõigile jaamadele adresseeritud saadetised multisaated (multicast)- mitmele jaamale adresseeritud saadetised jõuvad ikka kogu võrguni paigutakse seina peale ruuter-router, broadcast domain, tegelevad parima tee valimsega (võike hüpete ,hop, arv) lüüs-gateway, protocol coverter. IP-võrgus saadetakse kõik paketid, mis jäävad väljaspoole alamvõrgu maski lüüsile. Võrgutüübid LAN-Local Area Network HAN-Home Area .... Erinetaves asukohtades paiknevad LAN-id, mis on omavahel ühenduses optilise kaabliga, satelliitühendusega või renditud telefoniliini pidi moodustavad laivõrgu WAN-Wide Area Network TCP/IP Transmission Control Protocol ja Internet Protocol. Kohtvõrkude omavahelisel ühendamisel saame int. WWW-World Wide Web
ATM-teenust on nelja liiki: · CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile · VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul · UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks · ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba PPP (Point- to- Point Protocol) - kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll. PPP kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle. Kakspunktprotokolli töötas 1994.a. välja IETF js see asendas varasema SLIP-protokolli. PPP kasutab
oData transparency: In bit and byte oriented protocols, there is a problem if a control character (for ETX (End of Text) ·Same as ETB, only no more blocks will follow. ITB (End of > Differences with HDLC length of protocol field (1B or 2B) byte-oriented protocols) or the start-of-frame flag (for bit-oriented protocols) appears in the actual data. Intermediate Transmission Block) ·Same as ETB, except that the receiving statio Differs from HDLC because of multiaccess MAC that provides · Maximum payload length (default: 1500) This was not likely to happen in ASCII text, but is very likely with binary data. This is known as a data will not acknowledge after the error checking
Õpperühm: IATM Matrikli nr: 050829 Õppejõud: Avo Ots Tallinn 2008 Author's word This project is written to show some interesting aspects of working with VoIP (Voice over Internet Protocol) service. The project briefly describes the process of finding a solution for based VoIP problem and its realization. -2- Contents Introduction .............................................................................................................................. - 4 - Mission....................................................................................................................................... - 5 - Solution.........
(. 8). 10. Ajalised viited võrkudes RTT , . 2 + : 1) TCP 2) HTTP HTTP. : processing overhead, transition time , propagation delay , , , queuing delay . 11. Arvutivõrgude ja Interneti ajalugu 1961-1972: . 1961 ( ). . 1964 . ( ) 1967 ARPAnet ARPA, . . 1969 ARPAnet, . 1970 ALOHAnet . 1972 ARPAnet ARPAnet 15 . NCP(Network-Control Protocol ) e-mail 1972-1980: . 1974 , ( ) . 1976 Ethernet( ). Xerox PARC 1970 :DECnet(Digital Equipment Corporation network), SNA(Systems Network Architecture), XNA ( ATM) 1979 ARPAnet 200 . 1980-1990: , . : CSNET, BITNET, NSFNET, Minitel 100 . 1982 SMTP e-mail 1983 NCP TCP/IP ( TCP/IP ) DNS (Domain Name System)(name-to-IP-address translation) 1985 FTP 1988 TCP 1990-,2000-: , Web 1990 ARPAnet Web ( -)
valmis andmeid vastu võtma. Kui faili formaat on ühele osapoolele vastuvõetamatu, siis peab üks Füüsiline osapooltest selle muutma arusaadavaks (physical) vastuvõtjale. Protokolli andmeühikud: rakenduse andmed- >transpordi päis+transpordi protokolli andemete ühikud(Transport Protocol Data Units)->võrgu päis(sihtarvuti aadress+erinõuded)+võrgu PDU(Protocol Data Units); Iga järgmisele kihile minnes liidetakse eraldi päis juurde eelmisel kihil tekkinud andmeühikule. 6. OSI mudel, kihid, teenused, protokoll ideaalne raammudel, mis pole kasutust leidnud, kuna TCP/IP Rakendus mudel oli juba kasutusel. (application) Määrab tagasisidega või tagasisideta teenuseid
· Mesh Laivõrgud · Partial (Osaline) Osadel Nodedel Rohkem Ühendusi Kui 1 · Full (Täielik) Kõikidel Nodedel On Max Arv Ühendusi Üksteisega · Saatja (Transmitter) Tx · Vastuvõtja (Receiver) Rx · Saatevvastuvõtja (Tranceiver) · Protokoll Reeglisitik Mille Alusel Käib Suhtlemine, Määratleb Kuidas Ja Mis Vormis Andmete Vahetamine Käib 1. TCP (Transmission Control Protocol) Edastus Ohje Protokoll .Ülesandeks on teate saatmise võimaldamine (teeb kõik selleks et andmete saatmine oleks võimalik) 2. IP (Internet Protocol) Interneti Protokoll. IP võimaldab teavete marsuutimist keerukates võrkudes 3. HTTP (Hyper Text Transfere Protocol) 4. HTTPS (Hyper Text Transfere Protocol Secured) 5. POP3, IMAP, SMTP- Meili edastusprotokollid 6
6) Mitu arvutit saab olla alamvõrgus maskiga 255.248.0.0? 11111111.11111000.00000000 .00000000 Kokku :524 288 Arvuteid võrgus: 524 286 7) Kuidas toimib DNS spoofing (DNS võltsimine)? DNS spoofing ehk DNS võltsimine - rünne, mille puhul viiakse nimeserveri vahemällu andmed, mis põhjustavad väära IP-aadressi väljastuse, seega liikluse suunamise mingile teisele (näiteks ründaja enda) arvutile. II) VÕRGUTEENUSED 8) Mida teeb kohtvõrgus DHCP server? Dynamic Host Configuration Protocol (DHCP) - Jagab automaatselt IP-aadresse kohtvõrku lülitatud seadmetele. Automatiseerib võrgu parameetrite andmist seadmetele. 9) Mida teeb võrgus DNS-server? DNS (Domain Name System) – tegeleb domeeninimede teisendamisega IP aadressideks. Töötab hajusandmebaasi põhimõttel (kogu info ei ole kunagi ühes serveris). Iga nimeserver haldab Internetis teatud piirkonda (domeeni). 10) Mille poolest erinevad HTTP ja FTP teenused?
Protokoll - hulk kokkuleppeid, mille põhjal toimub suhtlus ja üksteisest arusaamine osapoolte vahel. Erinevate süsteemide samade kihtide suhtlusviis omavahel. Protokollistik - hulk protokolle, mis moodustab ühtse terviku. nt TCP/IP. Liides - Sama süsteemi erinevate kihtide suhtlusviis omavahel Lühendid ISO - International Organisation for Standardisation. OSI - Open System Interconnect. TCP - Transmission Control Protocol. IP - Internet Protocol. TCP/IP mudel - Lihtsam, kui OSI mudel, sest sisaldab vähem kihte: Rakenduskiht, Transpordikiht, Internet, Võrgu ligipääsukiht. Ethernet Tööprintsiip CSMA/CD (Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection). Liini kuulamine, mitmene pöördumine, kokkupõrgete äratundmine. Etherneti meediumi standardid - Lisanimed, mis koosnevad kolmast osast: xxxBASE-ZZ (10BASE-2, 100BASE-TX), kus xxx-edastuse ribalaius megabitti/sekundis
..................................................................2 = MPLS (MultiProtocol Label Switching) =...................................................................................3 SDH (Synchronous Digital Hierarchy..............................................................................................5 Ethernet.............................................................................................................................................5 TCP (Transmission Control Protocol............................................................................................... 7 IP (Internet Protocol)........................................................................................................................8 DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol................................................................................9 ZeroConf...............................................................................................................................
FTP (File Transfer Protocol) Mis on FTP? FTP (file transfer protocol) on andmesideprotokoll, mis mõeldud failide edastamiseks üle TCP/IP ühenduse. IETF (internet engineering task force) on sätestanud FTP-le järgnevad eesmärgid: • toetada failide jagamist arvutite vahel; • populariseerida kaugel asuvate arvutite kaudset või otsest kasutust; • peita kasutaja eest erinevate failisüsteemide eripärad; • edastada andmeid efektiivselt ja usaldusväärselt;
1500B=12 kb. t=12kb/10Mbit/s=1,2ms IEEE 802.3 võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes? - P2is 18B=>86% Infotranspordi tagamisel pakettvõrgus on transpordiprotokollidel oluline tähtsus.Millised on transpordiprotokolli olulisemad parameetrid ja enamlevinud transpordiprotokollid Internetis. - TCP,UDP-kontrolli pole...?? TCP - Transmission Control Protocol transpordiprotokoll, mis tegeleb rakenduse tasemel andmete vahetusega (Application layer). Sellise protokolli ülesandeks on korrastada IP kihi poolt vastu võetud paketid õigesse järjekorda (loe: IP protokoll) ja edastada need rakendusele, millele need mõeldud olid. Kui esineb mingeid vigu, siis TCP ülesandeks on ka nende lahendamine ja korrigeerimine (kui mitte muud, siis rakendusele veast teatamine). TCP üritab ka võrguühendust
1500B=12 kb. t=12kb/10Mbit/s=1,2ms IEEE 802.3 võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes? - P2is 18B=>86% Infotranspordi tagamisel pakettvõrgus on transpordiprotokollidel oluline tähtsus.Millised on transpordiprotokolli olulisemad parameetrid ja enamlevinud transpordiprotokollid Internetis. - TCP,UDP-kontrolli pole...?? TCP - Transmission Control Protocol transpordiprotokoll, mis tegeleb rakenduse tasemel andmete vahetusega (Application layer). Sellise protokolli ülesandeks on korrastada IP kihi poolt vastu võetud paketid õigesse järjekorda (loe: IP protokoll) ja edastada need rakendusele, millele need mõeldud olid. Kui esineb mingeid vigu, siis TCP ülesandeks on ka nende lahendamine ja korrigeerimine (kui mitte muud, siis rakendusele veast teatamine)
Tükid orienteeruvad võrgus iseseisvalt ning seepärast ei katkesta osade jaamade väljalangemine veel sidet. Sihtkohta jõudnud tükid pannakse uuesti kokku algseks sõnumiks. Päris arvutivõrguni jõuti 1969. aastal - omavahel ühendatud arvutid asusid Los Angelesis, Santa Barbaras, Stanfordis ja Utah's. Võrku hakati nimetama ARPAnetiks. 1970. aastate alguses töötasid Prof. Kleinrocki juhtimisel Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/ IP (Transmission Control Protocol/ Internet Protocol) protokolli, tänapäeva interneti aluspõhja. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel HTML (HyperText Markup Language). 1993 koostas Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele, HTML-i, esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal
Referaat Standardid Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus Referaadis tuleb juttu riistvaralistest ja tarkvaralistest standarditest. Riistvaralised: SATA, HDMI, Bluetooth. Tarkvaralised: FTP, POP, HTML. Tarkvaralised standardid Faili edastamise protokoll (FTP - File Transfer Protocol) võrgu protokolli standard, mida kasutatakse faili kopeerimiseks ühelt edastajalt teisele läbi TCP-baasil võrgu nagu näiteks Internet. FTP on loodud klient-serverile ja ta kasutab eraldi kontrolli ja andme ühendusi kliendi ja server vahel. FTP kasutajad saavad ennast autentida kasutades teksti parooli sisselogimiseks, kui server sedasi konfigureeritud, et ta laseb ühenduda ainult autentsetel isikutel.
Füüsiline kiht Füüsiline kiht OSI mudeli esimene ehk kõige alumine kiht. Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. Siia kuuluvad Fast Ethernet, RS-232 ja ATM protokollid koos vastavate riistvarakomponentidega TCP/IP mudel TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) on kirjelduslik raamistik arvutivõrgu protokolli jaoks, mis valmistati 1970ndatel DARPA e. Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. See arenes ARPANETist (Advanced Research Projects Agency Network), mis oli maailma esimene laiaulatuslik võrk ja Interneti eelkäija. TCP/IP mudeli kihid : Lüli kiht (Link Layer) Lüli kiht on kohaliku võrguühenduse võrgustike ulatus, mille külge varustaja on kinnitatud.
ülesanne on leida tee vastava IP aadressini. Siiski lisab IP veel paketile midagi omalt poolt. Nimelt IP aadressi, kust pakett tuli, protokolli numbri ja paketi kontrollsuuruse (mis ei ole seesama, mis TCP arvutatud paketi kontrollsuurus). IP datagramm: 4 8 16 24 31 Vers IHL Type of Service Total Length Identification Flags Fragment offset Time to Live Protocol Header checksum Source addR Destination addR Options Padding Vers versiooni number Fragment offset tükikese number Time to Live number mis määrab ära paketi eluea (max läbitavate marsruuterite arv) Header checksum päise kontrollsuurus Source addR aadress kust pakett välja saadeti Destination addR aadress kuhu pakett jõudma peab
1. Kihiline arhitektuur: kuidas see tekib ja milleks see hea on? 3-kihiline mudel: *rakendused, *arvutid, *võrk. Kihtide vaheline suhtlemine toimub läbi SAP-punktide (Service Access Point). Selle 3-kihilisele mudelile oleks vaja 2 tasemelist aadressi: *jaama aadress (network address) ja rakenduste poole pöördumise aadress (SAP address). Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkihid
kättesaamise kinnitusi (acknowledgement). NB! alltoodud tabelites on paketi iseloomustavas 'info' osas toodud sageli vaid kirjeldus, millist infot pakett sisaldas, kuna HTML failide ning piltide kahendkoodide siin toomine oleks osutunud liiga pikaks. Tervikliku logi sessioonist leiate siit.. Lehe avamine Kuna viimasest päringust võrku oli möödas suhteliselt kaua, saatis minu arvuti kõigepealt broadcast aadressile Address Resolution Protocol päringu, saamaks teed lüüsina (default gateway) märgitud arvutini, vastuseks pakett 2 marsruuteriks oleva arvuti MAC aadressiga: No Time Source Destination Prot Info Pikkus ocol (B) Who has 192.168.0.1? Tell 1 0.000000 eero.mshome.net Broadcast ARP 42
Mb/s 802.11n 100- 2.4 GHz b, g, n 200 Mb/s Traadita võrgu turvalisus WEP (Wired Equivalent Privacy) võimaldab võrguühendus vaid neile, kes teavad õiget võtit raskendab üle traadita interneti saadetava informatsiooni pealtkuulamist WPA (Wi-Fi Protected Access) Võtmeks sobib tähti (ja numbreid) sisaldav salasõna Muudab pidevalt uusi krüpteerimisvõtmeid kord sisestatud salasõnast. kasutab TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) WPA-PSK (pre-shared key) Lihtne ja turvaline lahendus kodukasutajale. Parool on vaja sisestada vaid kaks korda - kord seadme menüüs ja teist korda ühenduse loomiseks arvutisse. Turvalisus TKIP (Temporal Key Integrity Protocol) AES (Advanced Encryption Standard) RADIUS server (Remote Authentication Dial In User Service) MAC-aadressid Võrgule pääseb ligi ainult seadmes registreeritud arvuti võrgukaardi MAC- aadressiga Miinused:
destination FF:FF:FF:FF:FF:FF Hub-jaotur, kopeerib ühte ja sama kaadrit kõikidesse portidesse Switch-kommutaator, aitab tähttopoloogia seadmetel ühenduda, suudab õppida missugune masin on missuguse pordi otsas, suudab õppida ära MAC aadressi, võimaldab kokku ühendada kaks osapoolt L1-füüsiline kiht (kaablid, antennid, signaali tekitajad) L2-andmelüli kiht (hubid, switchid(L2)) Võrgukiht-käib lülitamine tarkvaraliste aadresside järgi IP aadress-Internet Protocol kasutab identifitseerimise jaoks IP aadresse, näitab, millisesse loogilisse võrgu osasse ta kuulub,ülesandeks on keerulistes võrkudes teate saatmise võimaldamine Saatja IP, saaja IP-päises kirjas Transpordi kiht-tegeleb teate ettevalmistamisega võrku saatmiseks, lammutab teate väiksemateks tükkideks ehk pakettideks, igale paketile tuleb juurde päis, milles on kirjas kontrollsumma, paketi number, järjekorranumber
UDP- Sideprotokoll, mis pakub suhteliselt piiratud teenust andmete vahetamisel intentetiprotokolli (IP) kasutavasse võrku ühendatud arvutite vahel. UDP kasutab internetiprotokolli selleks, et saata andmeüksust ehk datagrammi ühest arvutist teise. IP- Reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt arvutilt teisele üle Interneti. Teisiti öeldes on IP protokoll "keel", mida arvutid kasutavad omavaheliseks suhtlemiseks Internetis. ICMP- Internet Control Message Protocol. Hooldusprotokoll TCP/IP protokollistikus, mis on nõutav igas TCP/IP realisatsioonis ja mis võimaldab kahel IP võrgu võrgusõlmel omavahel vahetada ja ühiselt kasutada IP oleku- ja veainformatsiooni. Teostab ruutimise abifunktsioone. ARP- Address Resolution Protocol. Protokoll mis koosneb päringust ja vastusest.(Ip adressi päring) IGMP- Internet Group Management Protocol. Multicast. Pordid- Loogilise ühenduse lõpp-punkt TCP/IP ja UDP võrkudes. Pordi number määrab ära pordi tüübi
koodiviidetega mis Eksamteeb Eksamloader Eksam– Eksamotsib vajalikud failid osa sümbolinfo seostamiseks päris koodiviidetega 4 Eksamiks: Eksam Python(1989) Eksam– Eksamalgas ABC järeltulijana, 2.0 release 2000 with full garbage collector and unicode support, 3.0 released 2008, backwards compatible html Eksam– EksamHyperText Markup Language, selle abil sai internetile ligipääsu WorldWideWeb http Eksam– EksamHyperText Transfer Protocol internet eestis Eksam– Eksam1990 Küberneetika instituudis modem, ühendus soomega, peamiselt sai soome kaudu emailidele ligi Linux Eksam– Eksam1991 EksamLinus Torvalds alustas hobikorras Linuxiga, kasutas Minix’it ja GNU’d, Linux = Minix-inspired kernel for GNU netscape Eksam– Eksamesimene korralik www browser usenet Eksam- Eksam php Eksam– EksamPersonal Home Page tools – scripting language for web development
Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).) 7. ÜHENDUSELE-ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS ==> Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. ,,handshaking" valmistada ette andmete transportimiseks. TCP (transmission control protocol) see on usaldusväärne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis see teadvustatakse ning info saadetakse uuesti. Toimub voo kontroll: see, kes saadab ei koorma vastuvõtjat üle. Toimub ka ummistuste kontroll: kui võrk on ummistunud, siis saatja võtab ,,hoogu maha". Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet ==> Ühenduseta andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel
Samuti määratakse andmete kodeerimisviis füüsilise signaaliga, veakontroll ja kaadrite liikumine võrgu seadmete vahel määratud alal (segmendis). See standardiseerib kõiki võrgu aktiivseadmeid (võrgukaardid, modemid jne).) 7. ÜHENDUSELE-ORIENTEERITUD JA ÜHENDUSETA ANDMEEDASTUS ==> Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. „handshaking“ valmistada ette andmete transportimiseks. TCP (transmission control protocol) see on usaldusväärne, andmed kantakse edasi järjekorras, kui midagi läheb kaotsi, siis see teadvustatakse ning info saadetakse uuesti. Toimub voo kontroll: see, kes saadab ei koorma vastuvõtjat üle. Toimub ka ummistuste kontroll: kui võrk on ummistunud, siis saatja võtab „hoogu maha“. Rakendused, mis TCP-d kasutavad: HTTP, FTP, Telnet ==> Ühenduseta andmeedastusteenus: eesmärgiks on: andmete transportimine lõppsüsteemide vahel. Sama, mis eelmisel. UDP (user datagram protocol)
arvutivõrgust ARPANET. · ARPANET jaotati kaheks: tsiviilkasutusega ARPANET ja mittesalastatud sõjaväeline MILNET. · Sõnumite edastamisel kasutati pakettedastuse põhimõtet, mille puhul pikad sõnumid tükeldatakse kindla pikkuse ja koosseisuga pakettideks, mida on võimalik teisaldada mitut eri ühendusteed mööda ja eri aegadel. · Pakettide edastusprotokolli ennast hakati nimetama IP-ks (Internet Protocol). · Sõnumite tükeldamise ja kokkuliitmise eest vastutav kõrgema taseme protokoll sai nimeks TCP (Transmission Control Protocol). · 80-ndatel liitus ARPANET-iga tuhandeid teadusasutusi ja ülikoole. · Töötati välja failiteisaldusvahend, millega peamiselt edastati tekstiinfot üksteisest eemalasuvate arvutite vahel. · 80-ndate lõpus hakati välja arendama uut süsteemi, et edastada ka dokumente, mis sisaldavad jooniseid, pilte ja viiteid teistele samasugustele dokumentidele.
või TIA-568B skeemi järgi (otsekaablit). Kui aga ühendatakse kaks võrguseadet omavahel või kaks arvutit omavahel, siis kasutatakse kaablit kus erinevad otsad on ühendatud erinevate (A ja B) standardite järgi (ristkaablit). Enamik tänapäevaseid võrguseadmeid (switch, hub) omavad automaatset kaablituvastamise mehhanismi ja töötavad edukalt nii rist- kui otsekaablitega. 2. Mis on IP (Internet Protocol) aadress? Milleks on seda vaja? a. IP-aadress on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks arvutivõrgus vajalik unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. b. IP võimaldab koostada võrgu, mis koosneb väiksematest osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega
1500B=12 kb. t=12kb/10Mbit/s=1,2ms IEEE 802.3 võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on sõnumi osatähtsus ülekandes? - P2is 18B 110/128=>86% Infotranspordi tagamisel pakettvõrgus on transpordiprotokollidel oluline tähtsus.Millised on transpordiprotokolli olulisemad parameetrid ja enamlevinud transpordiprotokollid Internetis. - TCP,UDP-kontrolli pole...?? TCP - Transmission Control Protocol transpordiprotokoll, mis tegeleb rakenduse tasemel andmete vahetusega (Application layer). Sellise protokolli ülesandeks on korrastada IP kihi poolt vastu võetud paketid õigesse järjekorda (loe: IP protokoll) ja edastada need rakendusele, millele need mõeldud olid. Kui esineb mingeid vigu, siis TCP ülesandeks on ka nende lahendamine ja korrigeerimine (kui mitte muud, siis rakendusele veast teatamine). TCP üritab ka võrguühendust optimeerida, aeglustades
Tööjuhend Kristjan Krimm AA-09 2010 Alguses ühendasin kaks arvutit omavahel kaabliga (Cat 5e). Kui arvutid olid kaabliga ühendatud määrasin IP aadressi ( Strat-> Minu võrgukohad-> Kuva võrguühendused-> hiirega parem klik ja atribuudid -> Internet protocol-> atribuudid-> ja siis valin ''Kasuta järgmist IP- aadressi'')Sinna pidime kirjutama teineteise IP aadressid ja võrgumaskid. Kui IP aadressid olid määratud taaskäivitasin arvutid. Pärast taaskäivitamist tegin ühis kausta nimega ''lalala'' ka sain jagada kahe arvuti vahel faile. IPCONFIG- sellega saab vaadata IP-aadresse PING- sellega näeb mida teine arvuti teeb
parool selles arvutis millest kaust jagatakse). 2) Seadista arvuti ja trhma nimed: Start>My Network Places>Set up something something network (wizard, klpsi lbi, seadista arvuti nimi, ja workgroup ja et file ja folder shareing oleks peal). Mlemal arvutil erinev nimi aga sama workgroup. Tahab, et teeksite restardi - tehke. 3) Start>My Network Places>View network connections>Parem klps ikoonil>Properties> Valige loetelu viimane element (Internet Protocol...)>Properties>Use following IP address> IP: 192.168.0.<81..95> (iga arvuti jaoks on reserveeritud 1 IP aadress, mille viimane bait arvutatakse valemiga 80+arvuti nr. arvuti pealt.) Subnet mask: 255.255.255.0 Default gateway: 192.168.0.1 Preferred DNS server: 193.40.240.3 (Mlemal arvutil ja seejrel vib kaabli hendada) 1.3 Moodustage hes arvutis jagatud kataloog. Looge kataloog. Niteks My Documentsi>Parem klps>New>Folder Loodud kataloogile Parem klps>Properties>Sharing>Share this
Isiklikult kasutaksin IMAP protokolli, sest see on ettevõtte kohaselt mõistlikum ja kasulikum ning sisaldab ka rohkem võimalusi.....6 Viidatud allikad...........................................................................................................................7 2 Sissejuhatus IMAP - Internet Message Access Protocol (eesti keeles: internetisõnumitele juurdepääsu protokoll) on rakenduskiht, mis tagab kasutajale ligipääsu enda hoiustavale meiliserverile ja käsitleda neid niimoodi nagu need asuksid kasutaja enda isiklikus arvutis. Kasutaja saab luua serveris uusi kaustu (postkaste, saabunud sõnumite eristamiseks). Kaustu saab ümber nimetada ja kustutada, samuti saab märgistada loetud sõnumeid või kirju, millele on vastatud.
• Korraldab turvaauditeid • Vastutab turvatestide läbiviimise eest • Vastutab meeskonna kompetentsuse eest 19.02 • ISPA (Tier 1) ISPB (Tier 1) • Nö koosneb internet ruuteritest – network of networks • Interneti eesmärk globaalne kättesaadvus • Hour glass model e OSI mudeli 7 levelit • Encapsulation ja decapsulation – sõnumi liikumine läbi kihtide • ISP – internet service protocol • IPV4 • Et saadetud info jõuaks õigesse kohta, peavad ruuterid omavahel suhtlema (IP aadressi vaja teada) • Rooting protocol – ntks IS-IS • Prefix – Ip aadress, mis on 32 biti on kaheks jagatud – host ja network. • Network part (prefix) high order bits – kirjeldab füüsilist võrku; Host part – ütleb, milline host selles võrgus
Informatsioon asub serverites ning kasutajad saavad infole ligi kasutades internetibrausereid nagu Internet Explorer, Mozilla Firefox jne. Struktuur Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk 2) mainitud võrke kasutavate inimeste ühendus
As soon as outages occur the software will alert you by sending emails, SMS, pager messages and other notifications. Request times and downtimes are constantly recorded in the database and you can compile performance, downtime and SLA reports at any given time. NetCrunch 6 - AdRem NetCrunch 6 is a Network Monitoring Software for diverse network environments. It can be configured remotely using Administration Console. Highly optimized remote access protocol (with encryption and compression) gives to multiple administrators' fast accesses to NetCrunch's data. Multiple NetCrunch servers can be also easily accessed from a single workstation. Stinga Monitoring System - The STINGA Monitoring System consist of a number of powerful Linux-based monitoring probes which can operate as stand-alone protocol analysers, or as distributed monitoring probes in a centralised Link Monitoring System. 2. 3 tarkvara, mille abil saaks teada:
Kahe arvuti ühendamine Wifi abiga. 1. Ühendada kaks arvutit omavahel pöördkaabli abil. 2. Tuleb installida wifi programm plaadi pealt mille saite kaasa wifi pulgaga. 3. Tuleb määrata ip-aadressid võrguühendused-atribuudid-internet protocol. Teise arvuti väikelüüs peab olema wifiga arvuti ip-aadress. Dns peab olema teises arvutis, wifi arvuti wifiühenduse vaikelüüs. 4. Välja lülitada Windowsi tulemüür ja lubada sisevõrgu kõik erandid. 5. Tuleb panna wifiga arvutisse kõikidesse lahtritesse linnukese , võrguühendused-atribuudid- täpsemalt-sätted-täpsemalt-võrguühenduse sätted. 6. Et, kaks arvutit oleksid ühenduses peab olema sama töörühm ehk Workgroup. 7
HTTP kadudeni. Kao tekkides vähendab saatja akna pikkust. Kaoks loetakse ka timeouti täistiksumist. jätkata(peab aru saama, mis on tehtud, mis tegemata) * Sõnumi formaadid (Message formatting) (arvutite omavaheline suhtlemine- Hypertext transfer protocol, port 80. Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP'd. See on olekuta 25.UDP >samad kodeerimise viisid) * Turvalisus (Security) * Võrgunduse haldamine (Network management) (stateless) protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid.HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP ühendus; Transpordikihi protokoll. See on connectionless ei toimu handshaking'ut 3
· kasutaja saadab päringu postiserverile · Päring võib käsitleda o kirjade päiseid (headers), o sisu (body) o vms · Kirjade hoidmine ja töötlemine toimub postiserveris · kasutaja arvutisse kirju ei kopeerita Ühendus · IMAP ühendus tehakse reeglina arvutiporti 143 · vajalik püsiv ühendus postiserveriga kogu postikonto töötlemise ajaks · IMAP protokolli võimaldavad enamus meilirakendusi · Kirjade kohale jõudmise eest hoolitseb Simple Mail Transfer Protocol (SMTP). Erinevus võrreldes POP3-ga · POP3 puhul laetakse kirjad e-posti klienti alla · seejärel e-posti klient need kustutab serverist · IMAP jätab kirjad serverisse alles · kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad o otstarbekas ühise postkasti kasutamise korral · IMAP võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt postkasti kasutada (meiliserverisse sisselogida). · POP3 protokoll võimaldab ainult üht sisselogimist postkasti korraga.
o XML-vormingus keel, millega defineeritakse veebiteenuseid o Mida ta kirjedab? Operatsioonid Sõnumid Andmetüübid ... o Alamosad ja nende ülesanded types data types definitions message definition of the data being communicated portType set of operations binding protocol and data format specifications service SOAP (Simple Object Access Protocol) o Sõnumi ja selle transpordiga seotud mudeli loogika o Komponendid Envelope Header Body Nimeruum o Mõiste Lihtne ja loogiline (elementide ja tüüpide) nimede grupeering. o Ülesanded Grupeerib Tagab elemendi unikaalsuse o Kasutamine
telefoniliinide. 3 Interneti struktuur · Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. · Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk
the shift from fossil and atomic energy supplies to renewable energy sources. Freiburg · Freiburg is a 900 year old city of under 250,000 people, perched in the wine growing region of southwest Germany · Citizens have high environmental awareness · Sunniest Region in Germany, Making it the "Solar Capital" · The Heliotrope (the world's first energy self-sustaining solar building) Germany and the Kyoto Protocol · Sets binding obligations on industrialized countries to reduce emissions of greenhouse gases. · Between March 1998 and March 1999, 84 countries including Germany signed the Kyoto Protocol. · In March 2002, the Bundestag unanimously ratified Kyoto. In May 2002, the European Union submitted the articles of ratification for all 15 of its then member states. · Since signing and ratifying the protocol, Germany has committed to reducing its emissions to 21% below
telefoniliinide. 4 Struktuur Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu "hingeelu", s.o andmeedastuse põhimõtted. Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist: 1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk
Two types of simulation (– interactive simulation(user is in complete control; user determines individual simulation steps; execution events are GUI visible)– automatic simulation (user specifies number of execution steps in the GUI; and/or user sets a number of stop criteria and breakpoints; simulator makes random choices without user interaction; only the resulting state is shown via the GUI; a simulation report contains results)) 3. A Single-example protocol/ Net structure The transport layer(– ensures reliable transmissions between hosts – the sender transfers data packagets to a receiver – unreliable communication network– use of sequence numbers, acknowledgements, retransmissions) Next to places an inscription determines token colours( colset NO = int) - NO is the sequence number in the protocol - NOxDATA is the product of types NO and DATA - The colour sets are colset
......................3 1.4 SSL..........................................................................................................................3 2 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................4 2 1 HTTPS 1.1 Mis on HTTPS? HTTPS (Hypertext Tranfer Protocol Secure ehk turvaline hüperteksti edastusprotokoll) on turvaline protokoll autenditud ja krüpteeritud informatsiooni edastamiseks arvutivõrkudes. HTTPS toetab X.509 digisertifikaatide kasutamist, mis võimaldab saatja autentimist. 1.2 HTTPSi kasutus HTTPSi kasutus tõuseb väga kiiresti, seoses tehnoloogika kiire arenguga. Kõige enam kasutatakse seda veebiks maksete tegemisel ning tähtsa/tundliku informatsiooni edastamiseks infosüsteemides
kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. • 1 byte (B) = 8 bits (b)
formaadis. Lokaat Locale lo = new Locale("et", "EE"); System.out.println(lo.getDisplayCountry()); Eesti System.out.println(lo.getDisplayLanguage()); Eesti System.out.println(lo.getDisplayName()); Eesti (Eesti) Teated_fr_FR.properties tervitus = Bonjour. lahkumine = Au revoir. huvi = Comment allez-vous? Host Internetti ühendatud seade: enamasti arvuti, kuid võib olla ka ruuter, printer, faks jne. IP (Internet Protocol) aadress - Kasutatakse punktidega eraldatud neli märgita täisarvu 0 kuni 255 (nt 199.1.32.90) Domeeninimi IP aadressiks - www.ut.ee 193.40.5.73 import java.net.InetAddress; import java.net.UnknownHostException; public class Võrk { public static void main (String[] args) throws UnknownHostException { InetAddress me = InetAddress.getLocalHost(); System.out.println("Minu nimi on: " + me.getHostName()); System.out.println("Minu aadress on: " + me.getHostAddress());
annaabi.ee 
