Trummelpidurid Trummelpidur koosneb paigalseisvast pidurikilbist, mille küljes on piduriklotsid, piduri töösilinder jpm. Kogu selle paigalseisva osa kohal pöörleb piduritrummel, mis on kinnitatud auto ratta külge. Pidurivedeliku rõhk suunatakse piduri töösilindrisse, seal pannakse liikuma töösilindri kolvid, mille vastu toetavad piduriklotsid ja selle toimel surutakse piduriklotsid vastu trumlit. Selliselt toimubki ratta pidurdamine. Trummelpidurite puuduseks on nende ülekuumenemine pidurdamise ajal ja pikaajalisel ülekuumenemisel võivad klotside hõõrdekatted kaotada oma hõõrdevõime, mille tagajärjel pidurid lakkavad töötamast. Trummelpidurite juures loetakse pidurdamisel üheks tähtsamaks iseärasuseks pidurdusjõu suurenevat efekti, mis tekib auto liikumissuuna suhtes eesmisel piduriklotsil: trumli pöörlemisel pidurdamise ajal, haaratakse eesmist piduriklotsi h...
................................................................................................ 17 Lisa1 .......................................................................................................................19 1. Projekteerimise eesmärk ja lähteandmed. Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints mille kandevõime on 800 kg ja maksimaalne tõstekiirus on 0,1 m/s. Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekande kaudu ühendatud vintsi trumliga. Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark S235J2G3 EN 10025. Trummel toetub võllile kahe rummu kaudu. Võlli materjal teras C45E EN 10083. Pöördemoment võllilt trumlile kantakse liistudega mõlema rummu kaudu. Võll toetub iseseaduvatele laagritele. Laagrisõlmed on kruvidega ühendatud raamiga. Raam on terastorudest (materjal S355J2H) ja/või UNP profiilidest (materjal S235JRG2) keevitatud konstruktsioon.
Tänapäeval on plotteri üheks kasutusvaldkonnaks ka suureformaadiliste fotode trükk. 5) Laserprinterid Laserprinterid töötavad praktiliselt samal põhimõttel kui koopiamasinadki: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. 6) Ofset-printer Selline laserprinter, kui trummel ei käi ise vastu paberit, vaid tahm kantakse kummirullikule ja sealt paberile. 7) LED-printer LED-printeri puhul kasutatakse trumli aktiveerimiseks laserkiire asemel valgusdioode, mis on odavamad kui laserkiire ja läätsesüsteemi kasutamine.
RAKVERE AMETIKOOL AL12 Ketas- ja trummelpidurite erinevused Koostaja: Timo Kurves Rakvere 2013 Erinevused: Suur erinevus nende kahe piduri süsteemivahel on ehitus. Trummel pidurite ülesehitus on palju keerulisem kui ketaspiduritel. See pärast kasutatakse ketaspidureid tänapäeval rohkem. Trummel piduritel on klotse palju keerukam vahetada. Ketaspiduritel on vähem igasuguseid vedrusi ja muid detaile, seepärast on ka ketaspidurid massilt kergemad. Ketaspidurite kettal on spetsiaalsed avad, mis tagavad märgatavalt parema jahutuse. Ketaspiduril on minimaalne soojus paisumine, aga trummel piduril on soojuspaisumisest tekkinud erinevused suuremad.
ankrupeli, stopparid ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ankru- ja ketiklüüs ning juhtpult. Ankruseadme ülesandeks on laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Kasutatakse ka laeva kiiruse vähendamiseks sildumisel jne. Ankru tõsteseadmeks on ankrupeli või kepsel. Ankrupeli on horisontaalse võlliga mehhanism ühe või kahe ankru hiivamiseks. Suurematel laevadel on kaks ankrupeli, sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga mehhanism ühe ankru hiivamiseks. On laialt levinud sõja- ja jõelaevadel. Kui laeval on ahtri ankruseade, on see enamasti kepsel. 2 Ankrupeli ja kepsel käitatakse elektrimootori või hüdroajamiga. Kaasaegsetel tankeritel hüdroajamiga. Ankrupeli võlli otstel on kopad kinnitusotste pingutamiseks. Sidurid ühendavad ja
Kruvik Kruvik on mõõteriist paksuse ja pikkuse mõõtmiseks. Temaga saab mõõta täpsemini kui nihikuga, tavaliselt 0,01 millimeetrise täpsusega. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind ehk nullpind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt.
- elektriseparaatorid - hüdroseparaatorid 3. puhastamisviisi järgi - käsitsi puhastatavad separaatorid - isepuhastuvad separaatorid a. perioodilise isepuhastusega separaatorid b. pideva isepuhastusega separaatorid 4. separaatori trumli tööreziimi järgi - klarifikaator (eraldatakse ainult mehaanilised osaked) - purifikaator (eraldatakse mehaanilised ja vee osakesed) Toruseparaatori tööpõhimõte. 1. Pöörlev trummel 2. Rasked fraktsioonid 3. Kerged fraktsioonid Toruseparaator - põhiosaks on pöörlev torukujuline trummel. Kütus suunatakse trumlisse altpoolt. Pöörlev trummel annab kütuse osakestele tsentrifugaaljõu, mis on võrdeline osakeste massiga ehk tihedusega, trumli pöörete arvu ehk trumli nurkkiirusega ja kaugusega osakeste pöörlemistsentrist. Pts = mv2 / R = m w 2 R
5 54,7 (75-100) 54,68 54,69 54,67 37,61 4.Töö Käik ja Mõõteriista ehitus Vastupidiselt tavalisele kruvikule sügavuskruviku näit suureneb, kui mõõtekruvi sisse keerata. Seepärast on numbrid sügavuskruviku piki- ja ringskaalale kantud vastupidises järjekorras võrreldes tavalise kruvikuga: pikiskaalal suurenevad numbrid paremalt vasakule, ringskaalal aga päripäeva. 1 käristi mutter 2 trummel 3 hülss 4 pidur 5 alus 6 seademõõt 7 vahetusotsakud Esmalt puhastada sügavuskruvik ja mõõdetav detail ning seejärel seame sügavuskruviku nulli. Selleks: Kui mõõtepiirkond on 0...25 mm, siis tehakse seda kontrollplaadil, kui aga ülemine mõõtepiir on üle 25 mm, siis on selleks vastavate mõõtmetega seademõõdud. Võetakse näiteks vahetusotsak 50 mm ja torgatakse see lõhestatud otsa pidi kruvikusse.
nihikuga, tavaliselt 0,01 millimeetrise täpsusega. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind ehk nullpind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. Kruviku lubatud põhiviga on 4 m=0,004 mm. (=0,99) Mõõtmised kruvikuga 1) Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2) Määrake null-lugem (nullpunkti parand).
perioodiliselt, et vältida kuivati läbi põlemist ja riiete kõrbemist. 6. Soe õhk siseneb trummlisse. Tüüpiliselt trummli tagumisest 1. Masina südameks on suur metallist osast läbi suurte aukude. trummel, mille sees on aerud. Kodumasinatel pöörleb trummel 7. Trummlit keerutatakse aeglaselt kord ühte pidi ja kord teist pidi. ringi rihmaga, mis tuleb elektri mootorilt. 8. Trummli ringlemisel tõstavad selle sees vertikaalselt paiknevad aerud pesu üles. Keerutades seda läbi kuuma õhu. 9. Õhk mis väljub kuivatist läheb läbi filtri
materjali suurem vastupanu erisurvele ja temperatuurile, suurem pidurdusjõud ja tarvidus võimendi järele. · Pidurdusjõuregulaator nn. rõhkude erinevusel toimiv proportsionaalsusklapp nn. P- klapp · Kahekontuuriline P-klapp X-kontuurilisel süsteemil · P ja BV klapp rõhuregulaator ja sellest möödavooluklapp, ühe kontuuri lekke korral; · LSPV klapp kui koormustundlik rõhuregulaatorklapp · Seisupiduri rakendused: trummel ja ketaspiduril. Lisada skeemid tagaketaspiduri seisupidurina töötamisest. 2 · Õhutamisprotseduurist: kaks mehaanikut, alustada peasilindrist, pumbata aeglaselt, seejärel liikuda kõige kaugemast töösilindrist kõige lähemal ileva tääsilindri suunas.. Mitte unustada vahepeal hüdroõli lisada. · Pidurivõimendi kontrollist: seisva mootoriga vajutada mitu korda pedaali, rõhk
suurema hammasrattaga ja selle teljel asuv väike hammasratas omakorda jällegi trumlirattaga, pannes selle pöörlema vända liikumise vastassuunas. Trumliratas on jäigalt ühendatud vintsi trumliga, millele keritakse tõmbetross. Elektri-reversiivvints on kõige efektiivsem ehitusel kasutatav tõstemasin. Polüspastide abil võib nimetatud vintsidega tõsta ükskõik kui rasket lasti. Elektrivints koosneb järgmistest osadest. Karprauast alusraamile on monteeritud trummel, hammasreduktor, pidur ja reserviiv, s.o. mõlemas suunas pöörlev elektrimootor, mis reduktoriga on ühendatud elastse tapppukssiduri abil.( pidur on asetatud vedavale võllile). Friktsioon- ehk hõõrdsidurvintsidel mida ehitusel kasutatakse, on tõmbejõud trossis on keskmiselt 0,5...5 tonni. Kasutatakse peamiselt ühe ja kahe trumliga vintse, kuid ka kolme ja isegi viie trumliga. Vintsi trummel asetseb teljel vabalt. Samal teljel asetseb vabalt ka suur Joonis 3.2.2
Tänapäevaks peaaegu täielikult väljasurnud. • Laserprinter: Laserprinter on printer, mis kasutab laserit ja trummlit, et paberile kuvada tekst või pilt. Laser liigub üle seleeniga kaetud trummli vastavalt sellele, mis pilti või teksti on vaja printida. Sisefotoefekti tõttu need osad, millest laser on üle käinud, kaotavad oma laetuse. Pärast seda kasutatakse toonrit, mis tõmbub laetud trummli osa külge (osa, mida laseriga ei valgustatud). Pärast seda surutakse trummel vastu paberit, mis edastab toonri. Viimane etapp on paberi kuumutamine, et tooner kinnistada paberisse. Pärast iga elementaarset printimisetappi trummel puhastatakse üleliigsest toonrist ning et uut printimisprotsessi alustada, laetakse kogu trummel uuesti ühtlaselt negatiivsete laengutega. Esimesed laserprinterid olid rasked ja kallid (mitukümmend kilo ja tuhandeid dollareid), kuid ajapikku nende hind langes. Laserprinterid võivad olla ka väga kiired. Industriaalsed
Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb liita lugemile mõõteharule märgitud parand. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. Kruvik: Kruvik kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind, kand, ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 0,5 mm või 1 mm. Kruviga on ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleva skaala mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on trummel varustatud friktsioonsiduriga.Mõõtepindu tuleb mõõtmisel teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Siis võib leida lugemi, kusjuures loetakse täis-ja poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud trumlilt.
Sügavuskruviku otstarve ja ehitus Väikese läbimõõduga aukude ja kitsaste soonte sügavust saab mõõta nihikuga, mille skaala jaotuse väärtus on 0,1 mm või sügavuskruvikuga, mis on sellest 10 korda täpsem (0,01 mm). Sügavuskruviku M 100 mõõtepiirkond on 0...100 mm. Mõõtemääramatus on 1. ja 2. täpsusklassile vastavalt ±0,003 või ±0,005 mm. 1 käristi mutter 2 trummel 3 hülss 4 pidur 5 alus 6 seademõõt 7 vahetusotsakud Vastupidiselt tavalisele kruvikule sügavuskruviku näit suureneb, kui mõõtekruvi sisse keerata.
Trummel- ja ketaspidurite võrdlus Kätlin Laast AL14a Ketaspiduri eelised ● Efektiivsema pidurdusjõuga ● Kiirem jahutus ● Parem sodi ära juhtimine ● Klotsid kuluvad ühtlasemalt ● Konstruktsoonilt tugevamad ● Ühtlane jõu jaotumine klotsi piires ● Lihtsam konstruktsioon Ketaspiduri miinused ● Kallim ● Kuluvad kiiremini Trummelpiduri eelised ● Odavam ● Trummelpiduri miinused ● Keeruline ehitus ● Kuumeneb kiiresti ● Jahtumine võtab kaua aega ● Kui kuumeneb, siis pidurdus efektiivsus kaob ● Jüri Mägi ütles, et s*tad.
t 1 soone samm 5 N Lubatav survepinge malmile 15-32 adm := 800 10 = 80 MPa (4, lk 31). 2 m S s := = 80.753 MPa t 1 Kuna esialgselt valitud trumlipaksuse korral ei vasta trummel etteantud survetingimusele, siis suurendan trumlipaksust. := 20mm S s := = 73 MPa t 1 Paindemoment l M p := S = 12477 N m 4, lk 31 2 Väändemoment Dtrummel + Dtross M v := 2S = 7766 N m 4, lk 31 2 Taandatud moment 2 2
See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem
Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind-kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 mm või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vaja mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmisel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles siis võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trummlilt. TÖÖ KÄIK Mõõtmised nihikuga 1. Määrake juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2
sisse just sellel hetkel, millal trumlil oleva pilt nendest möödub. Fotoretseptor surutakse või rullitakse üle paberi, mis kannabki pildi või teksti paberile. Praeguseks hetkeks on tooner paberil, aga see pole sinna kuidagi kinnitatud ainult gravitatsioon ja nõrk elektrostaatiline väli hoiab seda paigal paigal. Järgmisena liigub paber trumlite vahelt läbi, kus kuni 200 kraadise temperatuuri ja surve all sulatatakse pulber paberile. Üks trummel on enamasti seest tühi, see on kuumustrummel, teine aga on kummist survetrummel. Kuumustrumli keskel on kiirgav soojuslamp, mis oma infrapunaenergiaga soojendab ühtlaselt trumlit, see vajalik, et tooner õigesti paberile kantaks. Mõned printerid kasutavad väga õhukesest paindlikust metallist trumlit, millel on vähem soojendatavat massi. Trummel jõuab seega kiiremini töötamistemperatuurini. Kui paber liigub trumlite vahel aeglasemalt, siis on tooneri
See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol.Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem.
otspinna näol.Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keermesamm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe – 0,01mm.Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteiselelähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugemi.Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Töökäik 4.1. Mõõtmised nihikuga 1. Määrasime juhendi poolt antud nihiku täpsuse 2. Mõõtsime antud viie katsekeha põhimõõdud eseme viiest erinevast kohast. Selleks
See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem.
· Mootor- paneb veorihmülekande kaudu pöörlema perforeeritud sisetrumli. · Perforeeritud sisetrummel- sees olevad ribid tõhustavad pesemist, trumli augustiku kaudu voolab vesi ära. · Väljavoolutoru- selle kaudu voolab vesi trumlist välja. · Filter- äravõetav filter peab kinni riidetupsud ja niidiotsad, mis muidu võivad pumba ummistada. · Pump- pesemis- või loputustsükli lõppedes tühjendab pump trumli. · Amortisaator- trummel toetub amortisaatoritele, mis aitavad leevendada vibratsiooni. · Küttekeha- enne trumlisse jõudmist kuumeneb õhk elektrilise küttespiraali toimel. · Õhupuhur- tiivikratas puhub õhku küttekehale, kust õhk edasi läheb trumlisse. · Keerdvedru- trumlil on riputivedrud, mis vähendavad vibreerimist. · Programmisättur- limbide ja nuppude abil saab juhtseadmele sättida soovitavat pesemis- või kuivatusprogrammi.
Siduri uuesti lahutamiseks vabastatakse see ruum lirhust. Surveklapi kuul paiskub tsentrifugaal ju toimel oma pesast vlja ning kolb saab vedrude survel kiiremini liikuda vasakpoolsesse asendisse. LINTPIDUR 1. kolvivarras 2. tsilinder 3. automaatkasti veetav vll 4. piduri lint 5. siduri trammel 6. automaatkasti vedavvll Planetaarlekande reduktoris kasut. ketas ja lintpidurit. Ketaspidurid on mitte kettalised,sarnased mitmekettalise siduriga. Piduri trummel on henduses kasti korpusega. Kui vedavad ja veetavad kettad hendada,siis rumm lukustub. Lintpiduri thtsaks osaks on LINT ja SIDURITRUMMEL! Lindi pingutamisel trumm blokeerub. Kui lintpiduri tsilindri alla antakse lisurve,siis tsilindri kolb koos kolvi vardaga, tekitabki lintpiduri lindile vajaliku pingitus ju. P- ketaspidur,parkimislukusti R- esimene sidur,ketaspidur,lint on vaba N- thjus D1- tagumine sidur vabajooksusidur D2-tagumine sidur,lintpidur tl D3- esimene
liitmist, ühendust arvutiga jne Laserpointer Ehk laserviip Väikese võimsusega pooljuhtdioodlaser Sisaldab kiirt formeerivat ja koondavat läätse Toiteallikaks on 1,5 V patarei Laserprinter Tööpõhimõte: laserkiir moodustab pöörlevale trumlile kujutise prinditavast materjalist, fotojuhtivuse mõjul eemaldatakse laeng kohtadelt, mis jäävad valguse kätte, trumli laetud osad korjavad endale kuiva tindi osakesed, mille trummel põletab lehele Plussid Miinused Kiire Kallim Kvaliteetne Suurem ja raskem Täpne Hooldus on kallim Väljaprinditavad lehed on kuivad Vajab vähem hooldust Võimaldab korraga kahele poolele printida DVDlugeja Kasutab punast laserit DVD lugemiseks ja kirjutamiseks Laseri lainepikkus on 650 nm CD puhul kasutatakse samasugust tehnoloogiat, kuid laseri lainepikkus on
X - hooldus APRILL 2007 Töökäsk nr A. Täiendav kontrollimine Teostatud Grupp A1. Teostatavad tööd 1 Määrimine: Määrida shassi ja lisaseadmed vastavalt määrimisprogrammile. 0 2 Lekked: Käivitada mootor. Kontrollida heitegaaside-, kütuse-, õhu-, jahutusvedeliku- 0 ja õlilekkeid ning kas ei esine ebaloomulikku müra. 3 Vigastused ja kulumised: Kontrollida, kas on vigastusi või ebaloomulikku kulumist 0 auto all. 4 Õhupuhasti: Kontrollida indikaatorit, vajadusel vahetada filter 1 5 Mootor DC16: Vahetada ...
-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone · krüpt maa-alune kabel BÜTSANTSI KUNST · hiilgeaeg; pildirüüste aeg; dünastiate periood · antiikkunst > 1)Lääne-Rooma: romaani, gooti, renessanss, barokk. 2) Ida-Rooma: Bütsantsi, Vana-Vene · Kirikud, kullasepakunst, mosaiigid · tambuur trummel · vikkel sfääriline kolmnurk · tromp veerandkaarekujuline niss · baptistreerium ristimiskirik · nimbus aupaiste · empoorid rõdud · vestibüül - sammaskoda · ekseeder apsiid ROMAANI KUNST · Olulisem kunstiliik on arhitektuur. Romaani kunst on seotud kirikuga. · Eelistati reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega · Kõige enam kaunistati kirikute portaale, fassaade ja sambakapiteele · Kirikud, kloostrid, linnused
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MATERJALITEHNIKA INSTITUUT METALLIDE TEHNOLOOGIA ÕPPETOOL Õppeaine KONSTRUKTSIOONIMATERJALIDE TEHNOLOOGIA VALUTEHNOLOOGIA Kodutöö Õppejõud: Eduard Kimmari Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: MATB-24 Tallinn 2010 Detaili joonis Valandi valmistustehnoloogia etapid käsivormimisega liivvormis - Mudelite valmistamine Vormimine - Kärnide valmistamine - Valukanalite süsteem Vormisegu Vorm Metalli Valamine sulatamine vormi Valan...
AUTOMAATKÄIGUKAST Kristjan Teearu KOOSNEB PLANETAARÜLEKANNE Päikeseratas Kroonratas Satelliithammasrattad ja satelliitide raam Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida; 4) vabajooksusidurid, mis võimaldavad planetaarülekande mõnel osal pöörelda ainult ühes suunas. SIMPSONI PLANETAARREDUKTOR Simpsoni planetaarreduktoris kasutatakse teineteisega seotult kahte planetaarülekannet, millel on ühine päikeseratas [Ühes tükist valmistatud kaks hammasratast]. Vedav võll annab pöördemomendi redukto...
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Trossipooli omapära on selles, et trossi liiga kiire mahakerimise vältimiseks, mille tagajärjel võib välja joosta liiga patju trossi või tekkida trauma töötavatel inimestel, on ta varustatud piduriga, mis toimib jalaga pedaalile vajutamisel. Merel kaetakse trossipoolid presentkatetega, et kaitsta trossi vee mõju eest. Tahvel 7.6-VI. Trossipool. Joon. 10.6.9. Trossipool. 1- trummel, 2- alus, 3- piduripedaal, 4- piduri lint. Trossipidurid hoiavad haalamismasinaga pingule tõmmatud trossi niikaua pingul kuni tross kopalt või kepslilt pollarile üle kantakse ja seal kinnitatakse. Väiksematel laevadel kasutatakse selleks pollari aluse külge kinnitatud trossist või ketist pidureid, mis spetsiaalse sõlmega seotakse kinnitusotsale. Tänapäeval on kasutusel statsionaarsed ja kantavad pidurid, mis otsa oma haarmetesse kinni pigistavad ja ei
pesumasinad järjest targemaks (arvutiajastu lisas neile mikroprotsessorjuhtise ja õppimisvõime) ja keskkonnasõbralikumaks, tarbides üha vähem vett ning energiat. TÖÖPÕHIMÕTE Pesumasina töö ja ehitus on lihtne: 1. Mootor paneb pöörlema masina korpuses paikneva trumli. 2. Külm vesi saabub täitmisvoolikust elektroonilise klapi kaudu korpusesse. 3. Osa vett läbib pesuvahendi sahtli, uhtes vahendi trumlisse. 4. Trummel käib ringi, mustus eraldub pesust vee liikumise ja pesuvahendi koosmõjul. 5. Pump suunab vee ringlusse ja pumpab lõpuks kasutatud vee tühjendusvooliku kaudu kanalisatsiooni. PESUMASINAST • Pesumasina ajuks on mikroprotsessor, mis määrab pesupesemise režiimi vastavalt sellele, kuidas ta on programmeeritud.Pesumasinal on pesuprogrammi jaoks oma “retsept” ehk vee teatud temperatuur, erinevatele pesuliikidele sobivad trumlipöörded ja vastav kiirus.
( alalisvool 12 V ) Generaator- varustab elektriseadmeid elektriga sõida ajal. ( vahelduvvool 13,5 V ) 2. Sõidupiduri rikked Kõik rattad pidurduvad nõrgalt ( pedaali käik suur, pidurdamiseks vaja suurt jõudu. Pedaal vajub läbi, sest õhk on sisse tunginud.) hõõrdkatted kulunud, hõõrdkatted libedad või ülekuumenenud. Rattad ei peatu üheaegselt, auto kisub kõrvale osa hõõrdkatteid libedad, kulunud klots asendamata, trummel roostes või kriimuline. Pidurid jäävad peale ( auto liigub raskelt, kõik trumlid ja katted kuumad, üks pidur jääb peale ja kuumeneb) pedaali liikumine takistatud, pedaalil puudub vabakäik, hõõrdkatte tükk ratta kinni kiilunud. Pidurid ei peata autot ( pedaal liigub kergelt, pedaali käik suur ) Piduriajam lekib, vooli, toru või mansett purunenud, hõõrdkatted kulunud. Auto pidurdab järsult- sissesõitmata pidurid
Rööbe ees 1480 mm Rööbe taga 1460 mm Teljevahe 2600 mm Min pöördraadius 5,1 m 9. Pidurisüsteemi iseloomustus (ajami jaotus kontuurideks, võimendi tüüp, pidurimehhanismide tüübid esi- ja tagaratastel, pidurdusjõuregulaatori olemasolu, ABS- süsteemi ülesehitus andurite ja kanalite arvu alusel. Milline on hüdroajami üldine ülekandearv) ABS PUMP Esimene ketaspidur Tagumine ketaspidur / trummel käsipidur 10. Hüdropidurisüsteemi analüüs (määrake piduripedaali ja käsipiduri hoova vabakaigu ulatus mm-tes ning määrake mitu korda on esipidurimehhanismile mõjuv jõud suurem kui piduripedaalile mõjuv jõud) 11.Üldhinnang näidisauto veermiku ja juhtseadiste ehitusele ja tehnoseisundile Veermik lihtsa ehitusega, pole palju kuluvaid detaile. Tehnoseisund: väga hea (uus)
ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2015 Üliõpilane Mattias Liht Üliõpilaskood 134578 MHE0050 – PÕHIÕPPE PROJEKT PROJEKTÜLESANNE 1. Projekteerida elektriajamiga vints. 2. Prototüüp: Vints koosneb järgnevatest põhielementidest: - mootorreduktor - raam - trummel - laagerdus - reduktori ja trumli ühenduselemendid - lüliti ja juhtimispult 3. Tehnilised karakteristikud Trossi kandevõime (kg) valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,15 m/s - lasti käiguulatus, m valida - trossi mõõt, mm arvutada
Toomas Tamre 23AR 09.06.08 ÕHK PIDURID Sissejuhatus Suruõhuga töötava Õhupiduri süsteem on natuke teistsugune pidurdus süsteem, seda kasutatakse enamasti rekadel ja see koosneb tavalisest pidurikettast või trummlist. Hüdraulilise vedeliku asemel kasutatakse selles süsteemis suruõhku. Enamustes rekades kasutatakse trummel piduriga süsteemi. Suruõhuga pidurid töötavad nii, et nad võtavad atmosfäärist õhku, suruvad selle kompressoris kokku ja hoiavad sead kõrg rõhu konteinerites umbes 120 PSI rõhu all mis on umbes 8.27 Bari. Kui on vaja pidurdada , siis juhitakse suruõhku kambrist õhk pidurites olevate silindriteni mis seejärel liigutab pidurite riistvara ( klotse ), et aeglustada või peadata sõiduk. Ehitus ja Tööpõhimõte
Efektiga kui midagi vahele läheb et ta asjad seisma jätab. Kombaini peksuaparaat Kombaini peksuaparaadi põhiosad ja nende ülesanne. Labad ,peksutrummel ja peksukorv. Peksuaparaadi ülesanne on terade välja peksmine viljapeadest. Peksuaparaadi sõlmede käitamine Otse mootorilt rihmaga. Peksuaparaadi reguleerimised Liigutades peksukorvi lähemale või kaugemale trumlist. Ja saavutada tuleks, et madalatel pööretel peksaks trummel viljapeadest vilja välja. Kombaini puhastusaparaat Kombaini puhastusaparaadi põhiosad ja nende ülesanne 1. Ventilaator- põhutükkide ja aganate väljapuhumine alumiselt sõelalt. 2. Sõel- erandamine terade laseb läbi ülejäänud asjad mitte näiteks põhu ja aganate. Puhastusaparaadi sõlmede käitamine Otse mootorilt rihmaga. Puhastusaparaadi reguleerimise võimalused Reguleerimine käib ventilaatori avadga
Kanda mõõtetulemused tabelisse 1. 2.Mõõta iga ava sügavust sügavuskruvikuga 3 korda muutes pisut mõõtekohta. Mõõtetulemused (mõõde 1 – 3) kandke tabelisse 1. Mõõtmise juures kasutada vajaliku pikkusega vahetusotsakuid. Arvutage sügavuskruvikuga teostatud 3 mõõtme keskmine tulemus M Erinevad vahetusotsakud annavad 4 mõõtepiirkonda: 0-25 mm; 25-50 mm; 50-75 mm; 1 – käristi mutter 2 – trummel 3 – hülss 4 – pidur 5 – alus 6 – seademõõt 7 – vahetusotsakud Tabel 1. Mõõtetulemused: Mõõde Keskmine mõõde Ava nr. Vahetusotsak Mõõde 1 Mõõde 2 Mõõde 3 nihikuga M 56, 82 mm 50-75 mm 56,528 mm 56,526 mm 56,529m 56,53 mm 1.
Kutsehardiduskeskus Puuvill 2016 Puuvillakiu omadused: ❏ Imab hästi niiskust. Suure õhuniiskuse juures kuni 32% omaenese kaalust, ilma, et ta tunduks veel märg; ❏ kortsub tugevalt; ❏ hea soojusjuhtivus, st. soojust ei hoia (soojapidavuse suurendamiseks kangast karvastatakse); ❏ läheb kergesti hallitama. Hooldus: ❏ pestakse 95ºC juures, värvitud ja trükitud esemete puhul madalamal temperatuuril; võib kloor-valgendada; ❏ triigitakse 220ºC juures, võib aurutada; - võib trummel-kuivatada. Sisal Kiud on valge ja tugeva läikega. Sisal on suhteliselt tugev kiud. Sisal ei lähe nii kergesti hallitama ja mädanema, kuid tema merevee kindlus on väike seetõttu ei valmistata temast mereveega kokkupuutuvaid esemeid. Sisal on kergesti värvitav. Kiudu kasutatakse mööblitööstuses, valmistatakse pakkeriiet, sidumisnööri, paberit. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanika ja tööstustehnika instituut Kodutöö aines X0010 Teema II Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus: Valutehnoloogia Töö nr: 4 Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada tehnoloogiline protsess tooriku valmistamiseks liivvormi valamise teel, kasutades käsi- või masinvormimist. 1. Valida detaili joonis variandi numbri järgi ja esitada selle koopia. Detaili variant on sama kui survetöötluse kodutöös (vt kodutöö Nr 3). 2. Esitada v a l a n d i eskiis, millel näidakse tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn (kui see osutub vajalikuks). Selle tarvis m...
Kuna kehtib seos K [K], siis lint peab koormusele vastu. 6 3. TRUMLI ARVUTUS 3.1. Trumli läbimõõdu D leidmine Trumli läbimõõt D on arvutatud valemiga (3.6) D K G i 170 3 510mm,(3.6) kus D trumli läbimõõt mm; Kr tegur, mis iseloomustab lindi tüüpi (belting O) (Kr = 170 [1, lk. 74, tabel 82]); i lindi vahekihtide arv (i = 3). Standardtrumliks on valitud trummel läbimõõduga D = 500 mm. Valitud trumli läbimõõt on kontrollitud erisurvele järgmise seosega (3.7) 360 P p= *p+,(3.7) DB kus P lindi veojõud N, (P = 6358 N); D trumli läbimõõt m, (D = 0,5 m); haardenurk ( = 180° [1, lk. 76]); B lindi laius m, (B = 2 m); [p] lubatud erisurve Pa, ([p] = (1600...3500)·105 Pa [1, lk. 74]). 360 P 360 6358
kuni 50m kõrgusele. Liigitatakse: 1. Veoelemendi tüübi järgi: a) kummeeritud tekstiilist lint b) puks- või veerikpukskett 2. Veoelemendi liikumiskiiruse järgi a) aeglasekäigulised b) kiirekäigulised 3. Tööorganite sammu järgi a) lühikese sammuga b) pika sammuga 4. Tööorgani tüübi järgi: a) koppelevaatorid (puistematerjal) b) korvelevaatorid (taarastatud üksiklastid) c) riiulelevaatorid (üksiklastid). Koosneb veetav trummel või ketiratas, laadimiskolu, kopp, veoelement, korpus, vedav trummel või ketiratas, lossimisrenn, veoelemendi pingutusseade. 11. Pneumotranspordivahendite liigitus, töö põhimõte ja kasutusala. Kasut peamiselt kuivade pulbriliste ja peeneteraliste puistematerjalide transportimiseks horisontaalsuunas kuni 2km kaugusele ning kald- ja vertikaalsuunas. Tööpõhimõte seisneb transporditava materjali osakeste
Mitmekettalise lahkamissaagpingi osad Pikilõikesaagpinkide saevõllid paiknevad töölaua kohal ja etteandmine toimub vastavalt sellele kuidas on mõeldud, nt: roomikeenduriga, käsitsi, kettidega jne. Pikilõikesaepingi osad on järgmised: 1. Survevaltsid 2. Saekettad 3. Veotrummel 4. Veovõll 5. Kruvimehhanismid 6. Sidur 7. Reduktor 8. Variaator 9. Käsiratas 10. Elektrimootor 11. Käsiratas 12. Saevõll 13. Hammasülekanne 14. Määrimissüsteem 15. Veetav trummel 16. Roomik 17. Tagasilöögi kaitse 18. Tööpingi kere (enamasti ehitatud terasest) Olenevalt saevõlli pikkusest saab kinnitada sinna nii mitu saeketast Kuna mitmekettalisi lahkamissaagpinke on palju ja erinevaid võivad nad erineda ehituse poolest ning omada lisasid nagu nt laserid. Tööohutus Ära kasuta seadet, kui oled tarbinud alkoholi või uimasteid või tunned end väsinuna. Kasuta ainult terveid ja teravaid lõiketeri ning saekettaid.
originaalsust paberdokumentidel. eriline tint, mis on tundlik magnetvlja suhtes ja kasutatakse teatud mrkide trkkimiseks originaaldokumendile. LIIGITADA: tooneriphised vedeltindi tahke tindi vrvisublimatsioon tindita TOONERI - laserprinter prindib kiiresti krgkvaliteetset teksti ja graafikat. kasutab kserograafilist printimisprotsessi, lasirkiir projekteerib elektriliselt laetud trumlile. kuiva tindi elektrostaatiliselt laetud osakesed jvad trumli laetud alade peale. seejrel prindib trummel kujutise paberile ja kuumusega mis pletab tindi paberile. kige kiirem printer on infoprint 4100 mis suudab printida 1440.tstuslik printer. vrvilaserprinteris kasutatakse nelja vrvi toonerit:cyan,magenta,kollane,must kutsutakse cmyk mudeliks. PLUSSID JA MIINUSED: printimiskkirus on palju suurem kui tindiprinteriel lasterprinteriga printimine on kvaliteetsem ja tpsem kui tindiprinteril tooneri kasutamise tttu on vljaprinditavad lehed kuivad vajavad vhem hooldust kui tindiprinterid MIINUS
5. Piduri mehhanism 8 6. Töösilinder 10 7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus Trummelpiduriga on pidur kus hõõrdumine põhjustab rida kingad või padjad, et pressi peale pöörleva trumli-kujuline osa nimetatakse piduri trummel. Mõiste "trummelpiduriga" tähendab tavaliselt pidur, kus kingad ajakirjanduses sisepind trumm. Kui kingad ajakirjanduses trumli välispinnal, on tavaliselt nn haak pidur. Kui trumm on muljumise kahe kingad, mis on sarnane tavalise ketta pidur, nimetatakse seda mõnikord "näputäis trummelpiduriga", kuigi selline pidurid on suhteliselt haruldane. seotud tüüpi pidur kasutab paindlikku vöö või "sagedusriba" ümbriste ümber väljaspool trumm nimega bänd pidur. Ajalugu:
Valandi valmistustehnoloogia etapid käsivormimisega liivvormis - Mudelite valmistamine Vormimine - Kärnide valmistamine - Valukanalite süsteem Vormisegu Vorm Metalli Valamine sulatamine vormi Valand Termotöötlus Puhastus Kontroll Sulatusahi Tardumine Väljalöömine Täiendav Defektid Valukanalite termotöötlus Surveproov eemaldamine Mõõtmed Mudelite valmistamine mudelil on valand...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus VALUTEHNOLOOGIA (vedelvormimine) Töö nr: 2 Ees- ja perekonnanimi: Rander Süld Rühm: MASB-21 Üliõpilaskood: 135011 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Fjodor Sergejev Töö eesmärk Koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks valamise teel, kasutades käsivormimist. Töö ülesanded 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn ( kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis ko...
Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2
Siduritena kasutatakse tavaliselt mitmekettalisi õlis töötavaid sidureid. Vabakäigusidurid võimaldavad planetaarülekande mingil osal pöörelda ainul ühes suunas. Elektroonilise juhtimise osakaalu suurenemisega muutub vabakäigusidurite kasutamine üha vähemaks, kuid hüdrotrafo juhtratastes on see kasutusel veel kõikidel automaatkäigukastidel. Lintpiduri tähtsamaks osaks on koos planetaarülekande lukustava osaga pöörlev trummel, pidurilint ja töösilinder. Pidurdamiseks pigsitab töösilinder pidurilindi ümber trumli ja trummel lukustab. Töösilinder on paigaldatud trumli pöörlemise suunas selliselt, et pöörliikumine tõmbab pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida töösilindri koli all olev vedru. Märg mitmekettaline pidur koosneb metallist, kerega ühendatud ketastest, nende vahel rummuga ühendatud hõõrdeketastest ja rõngaskolvist
Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind – kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
