Võrguprotokollid Kustas Jõe BOOTP Bootstrap Protocol (boodiprotokoll) Võimaldab võrgukasutajaid automaatselt konfigureerida (omistada neile IP aaddresse) ja bootida või initsialiseerida opsüsteemi ilma kasutaja vahelesegamiseta. BOOTP(2) Loodud spetembris 1985 Autor: Bill Croft Siiani kasutusel BOOTP(3) Parameetrid dn DNS domeen tc Seadme IP subnet ht Ethernet ro Mobile Ip Service BOOTP(4) kasutatakse IPaadressi ja muude parameetrite automaatseks allalaadimiseks võrguserverist. Kui printer või kombiseade on sisse lülitatud, edastab prindiserver HP Jetdirect buudipäringu. Kui BootP server on õigesti paigaldatud, saadab ta parameetrid üle võrgu Jetdirecti prindiserverisse DHCP Dynamic Host Configuration Protocol Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll DHCP(2) Lood...
SMTP- protokoll kirjade vahetamiseks(e-mail) FTP- protokoll failide vahetamiseks. UDP- protokoll andmete vahetamiseks, kus ühenduse olekut ei kontrollita TCP ja UDP =, =/, +: =: transpordikihi andmesideprotokollid ISO-OSI modelis. =/: TCPs iga hästi saadud pakett kinnitakse teadega, UDP ei kontrolli andmete pakettis kohale jõudmist. TCP kahesuunaline, UDP ühe. TCP +:garanteerib, et pakettid saadakse teise arvutisse, saab kasutada SMTP, FTP, http UDP+:kiiremini algab andmete saatmine, low traffic TCP/IP + ja - : +:saab kasutada Etherneti. Protokollid SMTP, FTP -:suured ressurside nõudmised, administreerimise keerukus Token Ring, Token Bus, Field Bus – protokollid füüsilise andmete vahetuseks 1957 Noyce ja Moore - Fairchild Semiconductor 1968 Noyce ja Moore - Intel 1969 Jerry Sanders - AMD 1968 Moore'i(Intel Corp) seadus ütleb, et transistoride arvu kahekordistumine toimub iga kahe aasta tagant
Network access layer ( ). (). Data link (frames) ( , , , ). Physical layer ( , ) 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus. (Connection-oriented service and connectionless service). , , (Connection REQUEST), . , . , (, ) . , , . , . : . 1. Handshaking ( ). 2.TCP, , . TCP , , . : HTTP, FTP, SMTP. , , . , , , : . , , . , : , . . . (, ) . UDP - , (), . : Streaming media, DNS, Internet telephony. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketti pikkus : (, ) . FDM TDM. TDM , , . , , . FDM , , . :
Erinevalt POP3 protokollist jäävad IMAP protokolli kasutamisel sõnumite originaalid serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad. See võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt kasutada üht ja sama meilikontot ning näit. reisil olles käia postkasti vaatamas suvalisest internetiühendusega arvutist. Praegu on kasutusel neljas versioon IMAP4 Enamik meilikliente toetab nii POP3 kui IMAP protokolle. Sõnumite saatmist IMAP ei võimalda, selleks on ette nähtud SMTP protokoll LDAP (Lightweight Directory Access Protocol) Komplekt protokolle, mis võimaldavad ligipääsu infokataloogidele. LDAP aluseks on X.500 standard, kuid LDAP on oluliselt lihtsam. Lisaks toetab ta ka TCP/IPprotokolle, mida X.500 ei toeta. Võimaldab peaaegu igal rakendusel ja igal arvutil ligipääsu kataloogides asuvale informatsioonile (näit. avalikud võtmed, e-posti aadressid jms) NNTP (Network News Transfer Protocol)
IMAP Algis Suurkivi AAp-11, VKHK [email protected] / 54610709 Sisukord · Mis see on? · Mis sellega teha saab? · Kuidas töötab? · Ühendus · Erinevus POP3-ga Mis see on? · internetisõnumitele juurdepääsu protokoll · rakenduskihi internetiprotokoll · klassikaline klient-server mudel · tööpõhimõttelt nagu failiserver Mis sellega teha saab? · võimaldab juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele · käsitleda neid nii, nagu asuksid nad kasutaja oma arvutis Kuidas töötab? · kasutaja saadab päringu postiserverile · Päring võib käsitleda o kirjade päiseid (headers), o sisu (body) o vms · Kirjade hoidmine ja töötlemine toimub postiserveris · kasutaja arvutisse kirju ei kopeerita Ühendus · IMAP ühendus tehakse reeglina arvutiporti 143 · vajalik püsiv ühendus postiserveriga kogu postikonto töötlemise ajaks · IMAP protokolli võimaldavad enamus meilirakendusi · Kirjade kohale jõudmise eest hoolitseb ...
Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsionist. Rakenduskiht (application I.) - Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport I.) - Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, 3 kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet I.) - Võimaidab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle.
POP3 on sisse ehitatud Netscape'i ja MS Internet Explorer'i brauseritesse, samuti Netmanage'i internetitoodete komplekti ja Eudora'sse. POP3 alternatiiviks on IMAP (Internet Message Access Protocol). Selle abil on võimalik vaadata serveris asuvat elektronposti ilma, et seda oleks vaja oma arvutisse alla laadida. POP3 ja IMAP on ette nähtud ainult elektronposti lugemiseks, mitte saatmiseks. Elektronposti saatmiseks kasutatakse SMTP (Simple Mail Transfer Protocol) protokolli. POP3 pordina kasutatakse harilikult porti 110 . Samba (SaMBa) - Tarkvara, mis võimaldab UNIX'i serveril töötada failiserverina Windows'i klientide jaoks. Samba on CIFS protokolli avatud lähtekoodiga tasuta realisatsioon, mille aluseks oli SMB (siit tuleneb ka nimetus SaMBa). Samba töötab Linux'i, FreeBSD jt. UNIX'i-põhiste opsüsteemidega. Kasutada võib kõiki
Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid
Illinoisi Ülikoolis töötas samal ajal töövälja Marc Andreessen esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. Brauserid Veebilehitseja ehk brauser on programm veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada Interneti-põhiseid teenuseid. Teenused Enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Kõige populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. E-posti ja veebi kasutatakse neist enim, ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Domeenid
на самом деле им отвечал компьютер, то такой компьютер по определению Тюринга можно считать достаточно интеллектуальным, т.е. обладающим искусственным интеллектом. TCP/IP + ja - : +:saab kasutada Etherneti. Protokollid SMTP, FTP -:suured ressurside nõudmised, administreerimise keerukus DOS - 1973 Gary Kildall MS-DOS – 1980 Tim Peterson PS-DOS – 1980 IBM Unix - 1969AT&T Thompson and Ritchie Linux – 1991 Linus Torvalds WWW – 1991 Tim Berners-Lee 1994.a. W3C on rahvusvaheline organisatsioon, mille missiooniks on viia veeb tema täieliku potentsiaalini, arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu.
sama kihiga. Iga kiht täidab ühte osa tervikust. OSI-projekt lõpetati 1996. aastal. Praegu kasutatakse seda mudelit õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtete tundma õppimiseks. 3 OSI mudel koosneb 7-st kihist: 1)Rakenduskiht töötab vahendajana tarkvararakenduste ja võrguteenuste vahel. Sellel töötavad protokollid nagu HTTP, FTP, Telnet, SMTP, POP3, IMAP4, SNMP. Põhiülesandeks on juhtida üldist võrgu ligipääsu, andmevoogusid ja vigade parandamist. 2)Esitluskiht Määrab kindlaks andmevahetuse formaadi. Esitatakse andmed universaalsetes andmepakettides. Vastuvõtja poolel konverteeritakse andmed universaalsetest andmepakettidest formaati, mida vastuvõtva tööjaama rakenduskiht saab töödelda, ehk tegeleb võrgust saabuvate andmete teisendamisega üldkujult konkreetse rakenduse jaoks sobivale kujule ja vastupidi.
1970 ALOHAnet satelliitvõrk Havail 1972 ARPAneti avalik demonstratsioon; NCP (esimene otspunktide vaheline protokoll); Esimene e-maili programm; ARPAnetis on 15 võrgusõlme 1974 Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötavad välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks (teisisõnu interneti arhitektuur) 1976 Etherneti loomine Xerox PARCis (uurimis- ja arendusfirma IT valdkonnas) 70-ndate lõpp luuakse arhitektuurid nagu DECnet, SNA, XNA 1979 ARPAnetis on 200 võrgusõlme 1982 SMTP 1983 TCP/IP 1983 DNS 1985 FTP 1988 Voo kontroll TCPs 1980-1990 100 000 hosti, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel 90-ndate algus HTML, HTTP, URL, brauseritest Mosaic ja Netscape. 90-ndate lõpp P2P, uued ja võimsad rakendused internetimaailmas, interneti turvalisus seatakse esimeseks, 50 miljonit hosti 2007 500 miljonit hosti, videokõned jms, P2P rakendused: BitTorrent (File sharing),
1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. 2012. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja. BRAUSERID Brauser ehk veebilehitseja on rakendus, arvutiprogramm, veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada teisi Interneti-põhiseid teenuseid. TEENUSED Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP ja SSL/TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. DOMEEN
Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada kasutajanime ja parooli, samuti pole vaja öelda oma asukohta kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus (n.t. „331 Username OK“ või „452 Error writing file“). Faile saab arvutite vahel vahetada ka teisi protokolle (näit. HTTP) kasutades, kuid see on palju aeglasem. 15. Elektronpost, SMTP, MIME Elektronpost koosneb kolmest komponendist: meiliklient (user agent), meili server ja neid siduv SMTP. o User agent on rakendus, mille abil saab kasutaja lugeda ja saata kirju. o Meili server on server, kuhu talletatakse saabuvad ja väljaminevad kirjad. Igas meiliserveris on igal kasutajal on ruum, kuhu tulevad saabuvad ja väljaminevad kirjad, mida ta saab lugeda.
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Noorem tarkvaraarendaja Helena Himanen KONTORITARKVARA Referaat Juhendaja: õpetaja Anne Rand Kuressaare 2016 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Tekstitöötlus.................................................................................................................
meedialülid, rakendused, protokollid, tarkvara, riistvara. Erinevaid võrgukihte vaja, et võrgu struktuuri organiseerida ja tegeleda keeruliste süsteemidega: * üksikasjalik struktuur võimaldab, identifitseerimist, keeruliste süsteemiosade vahelised suhted *mooduliteks eraldamine kergendab hooldamist, süsteemi uuendamist (kihi teenuse muutmine pole nähtav ülejäänud süsteemile). Interneti protokolli puhul: Rakenduse kiht: toetab võrgu rakendusi(ftp, smtp, http); Transpordi kiht: host-host andmete edastamine(tcp, udp); võrk: marsruudib datagramme allikast sihtpunkti(ip, marsruutimise protokollid); kanal: andmete üle kandmine võrgu naaberelementide vahel(ppp, ethernet); füüsiline: bitid “traadil”. Iga kiht teostab kindlaid tegevusi, suhtleb samasuguste kihtidega. Näiteks transport: *Rakenduselt võetakse andmed * lisatakse adresseerimine; usaldatavuse
ARVUTIVÕRGUD Mõisted: · Node seade millel on võrgumoodul/-id · Segment liinilõik · Telekommunatsioon (Telecom) side üle vahemaa · Andmekommunatsioon (Datacom) andmete vahetamine seadmete vahel · Meediakanal füüsiline keskkond mille kaudu side pidamine/ andmete saatmine toimub · Juhtmeta ei kasutata juhtmeid, kaableid; signal levib vabas keskkonnas o Raadiosignaal elektromagneetilineradiatsioon o Valgus Signaal infrapuna ja laser · Juhtmega o Elektrisignaal metall traat o Valgus valgusimpulss · Topoloogia arvutivõrke, nende ülesehitust ja struktuuri kirjeldav teadus · BUS Siinivõrk, Võrgu Üks Meediakanal Mida Kõik Nodded Jagavad · CSMACD Tehnoloogia Mis Võimaldab Kasutada Ühte Meediakanalit · Carrier Sense Multiple Access Collision Detection Kandja Tunnetus Mitmik Juurdepääs Kokkupõrke Tuvastus ·...
vastuvõtja poolel muudab helisignaalid jälle digitaalseteks. On olemas sisemised ja välismodemid. 13. Andmeside kiiruse ühik? kbps Internet 1. Mis on internet? Internet on ülemaailmne arvutivõrkude ühendus, mis kasutab töötamiseks Interneti Protokolli 2. Interneti teine nimetus? Ülemaailmne arvutivõrk 3. Loetle internetiteenuseid? Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. 4. Mis vahe on internetil ja WWW-l? World Wide Web
Igal Internetti ühendatud arvutil on ühene aadress, mis koosneb neljast numbrist vahemikus 0- 255. Tavaliselt on numbrid punktidega eraldatud, seega kujul 193.40.117.100. Seda neljanumbrilist aadressi nimetatakse arvuti IP-aadressiks ning sellest piisab arvuti võrgust "ülesotsimiseks" ükskõik kust maailma otsast, olgugi et Internet koosneb paljudest kokkuühendatud võrkudest. Teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. Kokkuvõte
Diagnostika vahendid Kirjeldage interneti põhjal 1. 3 tarkvaralist võrgu monitooringu vahendit: Mille abil saab hoia pilk peal võrgu liiklusel? PRTG Network Monitor - PRTG Network Monitor includes more than 50 sensor types for all common network services (e.g. PING, HTTP, SMTP, POP3, FTP, etc.), allowing to monitor your network systems for speed and failures. As soon as outages occur the software will alert you by sending emails, SMS, pager messages and other notifications. Request times and downtimes are constantly recorded in the database and you can compile performance, downtime and SLA reports at any given time. NetCrunch 6 - AdRem NetCrunch 6 is a Network Monitoring Software for diverse network environments
veebisaitidel brauseri aadressireal. HTTPS toetab X.509 digisertifikaatide kasutamist, mis võimaldab saatja autentimist. Hüperteksti edastusprotokoll (HTTP) TCP/IP klient-server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk lihtsamalt öeldes andmevahetusprotokoll, mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks. SMTP - lihtne meiliedastusprotokoll Üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serveritevaheliseks e-posti sõnumite saatmiseks ja vastuvõtmiseks. SMTP on "lihtne" selles mõttes, et tal on piiratud võime vastuvõetud sõnumite järjekorda panemiseks ja seepärast kasutataksegi seda enamasti ainult sõnumite saatmiseks. TFTP - triviaalne failiedastusprotokoll UDP porti 69 kasutav ja väga vähe mäluruumi nõudev internetiutiliit failide edastamiseks aastast 1980. Seda on lihtsam kasutada kui FTP'd, kuid mis on ka väiksemate võimalustega (ei saa kasutada mitmest paketist koosnevate andmeüksuste edastamiseks).
protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina. Rakenduskiht Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi
vanemat protokolli. Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina. Rakenduskiht – Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht – Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht – Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht – Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline
...... 13 8.3Konfidentsiaalsus.......................................................................................................... 14 KOKKUVÕTE........................................................................................................................ 16 KASUTATUD MATERJALID................................................................................................. 17 4 TÄHISED JA LÜHENDID SMTP Simple Mail Transfer Protocol - internetiprotokollistikku kuuluv protokoll e-kirjade saatmiseks. POP3 Post Office Protocol - Postkontoriprotokoll, mille abil saab kasutaja laadida e-kirjad serverist enda arvutisse. IMAP Internet Message Access Point - internetisõnumitele juurdepääsu protokoll. SPÄMM spam rämpspost e-kiri ja/või sõnum e-postis, uudistegrupis või veebifoorumis, mis
soodustada niisugust tegevust. Eelised on, kiire infovahetus, läheb vaja vähe ressursse. Elektronpost Elektronpost - kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. Maailma esimene e-posti sõnum saadeti 1971.a. ühelt PDP-10 arvutilt teisele samasugusele arvutile üle ARPANET'i E-posti protokollid kuuluvad TCP/IP protokollistiku koossseisu ning kõige populaarsem protokoll sõnumite saatmiseks on SMTP ja sõnumite lugemiseks POP3. Enamasti saadetakse sõnumid ASCII vormingus (adressaat näeb ekraanil lihtteksti), kuid võib kasutada ka HTML vormingut (sel juhul näeb adressaat sõnumit veebilehena). Sõnumitele võib lisadena kaasa panna teksti-, pildi-, heli- või videofaile. E-posti saatmiseks ja lugemiseks on kaks võimalust - kasutada oma arvutisse installeeritud e-posti klientprogrammi või minna onlain-teenusepakkuja kodulehele ja kasutada veebimeili (kui olete näit
Esituskiht 8 võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi. Samuti tegeleb esitluskiht failide pääsuõiguste ja lukustamise konrtollimisega. Rakenduskiht vastutab reaalse päringu algatamise eest. Näiteks võib see olla veebipäring veebilehitsejast HTTP protokolliga või e-kirja saatmine SMTP protokolli kasutades. Päringu sihtarvuti rakenduskihi ülesanne on edastada see päring vastavale rakendusele või teenusele. Rakenduskiht tegeleb võrgu läbipaistvuse ja ressursijaotuse ning probleemide lahendamisega. Esituskiht tagab rakenduskihile tuttava andmete esitusviisi sõltumata sellest, millises vormingus need võrgus liikusid. 9 Kasutatud materjal: http://study.risk
3. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli seansi-, esitus- ja rakendus Seansi kiht (Session Layer) võimaldab katkenud seanssi jätkata *lisatakse sünkroonpunktid Esituskiht (Presentation Layer) andmete ühtse vormingu kooskõlastamine ja teisendus: *arvude esitus *kooditabelid *pildi, heli ühtne vorming *krüpteerimine, pakkimine Rakenduskiht (Application Layer) rakendusprogrammide liides: *võrguteenused telnet, ftp, http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress.
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34
Kirjeldatakse 3-5 tasemest koosneva mudelina, sõltuvalt implementatsioonist. Rakenduskiht (application l.) Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Rakendusena käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, sisaldades kõiki kasutajaga seotud toiminguid. Siin kontrollitakse andmete esitluskuju ja seansi juhtimist. Rakendused kasutavad üle võrgu suhtlemiseks erinevaid protokolle, mis suhtlevad omavahel portide kui unikaalsete identifikaatorite kaudu. (POP, SMTP, FTP, HTTP). Transpordikiht (transport l.) Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Võrgukiht (internet l.) Võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Antud kihi teenuseid kasutavad lisaks lõppjaamadele ka marsruuterid. Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel. Kasutatakse IP ja ICMP protokolle. Võrgupöörduskiht (link l.) Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub
ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid. Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline kataloogipuus. Vastustena FTP päringutele saadetakse vastuse kood ja selle tähendus. (Nt 452 Error wtiting file) 28.Link state marsruutimisalgoritm Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 15.Elektronpost, SMTP, MIME, POP3 Graafi põhjal seletades: graafid on ruuterid ja nende vahelised lülid näitavad milline ruuter millise naaber on. Igal lülil on oma kindel 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit - avatud süsteemide ühendamise mudelit
Iga kiht on omaette moodul ja saame ehitada vastavalt vajadusele. 6. TCP/IP mudel Erinevaid esitusi 3-5 kihti, aga kuna Reinu on Reinu siis saame kõik 5 ära õppida. Rakenduskiht Kasutajatele teenuse osutamine. Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, kõik kasutajaga seotud toimingud. Log- in, WWW access, FTP, SMTP, HTTP (web). Sõnum Transpordikiht Juhib programmide omavahelist suhtlemist võrgus, kasutades TCP või UDP protokolli. Process-process data transfer. Segment. Suhtlus protsesside vahel Internetikiht Selle abil saavad suhelda kaks masinat, mis asuvad erinevates alamvõrkudes. Seega seda kihti kasutavad lõppjaamad ja marsruuterid.Toimub adresseerimine erinevate võrkude vahel.
andmeplokina, mis tuleb edasi sihtpunkti saata . ● Füüsiline side toimub võrreldes loogilisega erinevat rada mööda. Iga protokolli kiht vahetab sõnumeid vastava kaugsüsteemi kihiga selle kihi protokollireegleid järgides. ● Rakenduskiht vastutab reaalse päringu algatamise eest. Näiteks võib see olla veebipäring veebilehitsejast HTTP protokolliga või e-kirja saatmine SMTP protokolli kasutades. ● Esituskiht võtab vastu andmed rakenduse kihilt ja kontrollib, kas andmed on sobivas formaadis ning vajadusel konverteerib andmed. ● Transpordikiht haldab transpordifunktsioone nagu näiteks andmete ülekandmine ühendusega või ühenduseta protokolliga. Saatvas masinas tükeldab transpordikiht andmed pakettideks ja kui mõni pakett läheb teel kaduma siis saadetakse uuesti ainult puuduv pakett.
Kuna kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, siis ei saa neid porte UPD protokolli puhul blokeerida. Samas ei või kindel olla, et kõik sisse tulevad ja üle 1023 porti suunduvad UDP paketid on vastused asja lahkunud UDP pakettidele. Viimane asjaolu annab võimaluse UDP porte skaneerida. TCP protokoll TCP (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks Telnet, SSH, FTP, HTTP ja SMTP. Ühendusega edastuse puhul moodustavad klient ja server andmekanali, mis tähendab, et mõlemad pooled fikseerivad pordi, mida edasisel andmevahetusel kasutatakse. Nende portide vahel toimuv andmevahetus on kahesuunaline. Ühendust alustatakse "kolmekordse käepigistusega" (ingl. k. three-way handshake), mille käigus annavad mõlemad osapooled nõusoleku andmevahetuse pidamiseks ning ühendus ka lõpetatakse kooskõlaliselt.
kasutas 2006.a. Internetti 51,5% elanikkonnast, Euroopa Liidus keskmiselt oli see näitaja 51,9%. 6 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 3.2 Interneti teenused Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod.
TULEMÜÜR Mida tulemüür endast kujutab? Lihtsalt öeldes on tegemist filtriga, mis teatud reeglite alusel filtreerib sisenevat ja väljuvat võrguliiklust. Vaikimisi seatud reegleid tulemüüridel tavaliselt pole, mistõttu tuleb endale sobiv reeglistik pärast tulemüüri installimist välja mõelda ning seejärel tulemüüri sisestada. Soovitusi reeglite loomiseks on üsna raske anda, sest iga reeglistik sõltub konkreetsest võrgust, pakutavatest teenustest ning kehtivast turvapoliitikast. Siiski on võimalik anda üks üldine juhis, mille järgi võiks tulemüüri reegleid looma hakata vaikimisi on kõik keelatud ("Deny all" põhimõte), s.t algselt on tulemüürist juurdepääs kõigile teenustele suletud ning lubavaid reegleid hakatakse lisama vastavalt vajadusele. Reegleid saab luua: võrguprotokolli järgi TCP, UDP, ICMP lähteaadressi järgi lähte teenuspordi järgi sihtaadressi järgi sihtteenuse pordi järgi internetti pöörduva rakenduse järgi Eelnevate tunnust...
Edastaja on meedia, mis võimaldab jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega säilitatakse. Seega ei ole vaja iga päringu algul edastada signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli kasutajanime ja parooli. dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning 18. Elektronpost, SMTP, MIME, POP3 Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. marsruuditakse lõppkasutajale. TDM e aegmultipleksimine – E-post on kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist 2. Kommunikatsiooni süsteemi ülesanded kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale või tööjaamast teise. E-posti protokollid kuuluvad TCP/IP Sünkroniseerimine
korraga. 1943 esimene automaattelefonijaam 1976 esimene digitaalne telefonijaam Telefoniside Eestis. Olemasolevatel andmetel rajati esimesed telefoniühendused Eestis 1881. aastal. Olulisemad telefoniside pakkujad Eestis: Elisa, EMT, Tele2, Elion. Internet · Internet on mistahes arvutivõrgu võrgustiku kasutatavate ühenduste üldnimetus. · Internetis enimkasutatavad andmevahetus- protokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP, ICMP, POP3, IMAP, SMTP, HTTP, HTTPS, SSH, telnet, FTP, LDAP, SSL ja TLS. · Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online- videod
Milline väidetest on õige MAC aadressi kohta? MAC aadress on võrguseadme unikaalne identifikaator Kas CSMA/CD hoiab alati ära konfliktid sisekanalile juurdepääsul? Ei hoia, CSMA/CD tuvastab konfliktid ja lahendab need. Mille poolest on kommutaator parem jaoturist? Vähem ummistusi üksipakettide edastusel Kahe lauaarvuti ühendamiseks on vaja patch kaablit IP protokoll on ühenduseta protokoll Mitmendal TCP/IP mudeli tasemel töötab UDP protokoll? 3 OSI rakendustaseme protokoll on SMTP TCP protokoll ei taha minimaalset ühenduse ribalaiust rakendustele IP protokoll võimaldab pakettide marsruutimist Miks on vaja kaitsta võrguliiklust? Krüpteerimisvõtmete edastamiseks Kuidas blokeerida PING pakettidega ründeid? Kasutada protokolli blokeerimist Mida tähendab identiteedi vargus? Võrguaadressi võltsimine Pordi ülevõtmine on kommutaatori pordi suunamine vahendusmehe masinasse
näiteks SNA IBM süsteemidel. Turvalisus Operatsioonisüsteemi juures on turvalisuse ülesanne enne juurdepääsu lubamist identifitseerida kasutaja, määratleda lubatava juurdepääsu ulatus ja piirata juurdepääsu vastavalt administraatori seatud poliitikale. Tüüpiline operatsioonisüsteem pakub erinevaid teenuseid teistele arvutitele ja kasutajatele võrgus. Need teenused on saadaval teatud portidel (www 80, smtp 25). Tavaliselt lubavad teenused jagada erinevaid ressursse. Turvalisuse eesrindel on riistvaraline seade, mida tuntakse tulemüürina. Operatsioonisüsteemi tasandil on olemas ka mitmeid tarkvaralisi tulemüüre. Tarkvaraline tulemüür seadistatakse nii, et see lubab või keelab teatud teenuse kasutamise selles arvutis. Seega võib jooksutada ebaturvalist teenust (telnet, ftp) kartmata turvalisuse pärast juhul kui
näiteks SNA IBM süsteemidel. Turvalisus Operatsioonisüsteemi juures on turvalisuse ülesanne enne juurdepääsu lubamist identifitseerida kasutaja, määratleda lubatava juurdepääsu ulatus ja piirata juurdepääsu vastavalt administraatori seatud poliitikale. Tüüpiline operatsioonisüsteem pakub erinevaid teenuseid teistele arvutitele ja kasutajatele võrgus. Need teenused on saadaval teatud portidel (www 80, smtp 25). Tavaliselt lubavad teenused jagada erinevaid ressursse. Turvalisuse eesrindel on riistvaraline seade, mida tuntakse tulemüürina. Operatsioonisüsteemi tasandil on olemas ka mitmeid tarkvaralisi tulemüüre. Tarkvaraline tulemüür seadistatakse nii, et see lubab või keelab teatud teenuse kasutamise selles arvutis. Seega võib jooksutada ebaturvalist teenust (telnet, ftp) kartmata turvalisuse pärast juhul kui
spetsiaalset me selle jaoks ette ei võta. 3) Olekuvabad ruuterid Ruuter ei tea kuhu eelmine pakett kuulub ja mida järgmise paketiga tehakse ehk iga paketiga võetakse ette uus marsruutimise otsus ja siis unustatakse see pakett ära. 1976 Etherneti (kõige tuntum lokaalvõrk) loomine Xerox PARCis 70-ndate lõpp Tekkis ATM, mis oli Ethernetile suureks konkurendiks. Ta oli algselt Ethernetist isegi veidi kiirem. 1979 ARPAnetis jõuti 200 võrgusõlmeni 1982 SMTP e-maili edastusprotokoll 1983 TCP/IP hakkas tekkima; DNS nimeteenuse tekkimine 1985 FTP (failiedastusprotokoll) 1988 Voo kontroll TCP-s, võrk hakkas muutuma ülekoormatuks ja tuli hakata probleemi lahendama 1980-1990 ARPAneti võis avalikult kasutama hakata, 100 000 kasutajat, luuakse võrgud nagu Csnet, BITnet, NSFnet, Minitel 90-ndate algus HTML, HTTP, URL, brauseritest luuakse Mosaic ja Netscape. 90-ndate lõpp P2P, uued ja võimsad
3.Prioritiseerimine 4.Kategoriseerimine 5.CAB koosolek 6.Mõju+ressursivajaduse analüüs, 7.Kinnitamine, 8.Ajatamine ja koordineerimine, 9.Ehitamine, testimine ja implementeerimine, 10.Lõplik autoriseerimine, 11.Ülevaatus Sisendid: SLM muudatused ja äriprotsess, RfC-d, CMDB-d, FC? Väljundid: Mahuhalduse mõju hindamine, CfM uuenenud info, RfC/CAB koosolekute protokollid, ITSCM muutused plaanis 3) Seleta lahti mõisted/lühendid: TCO, SMTP, PCI-X, DAS, SSH TCO – total cost of ownership – sisaldab arvuti ja tarkvara ostuhinda, riist-ja tarkvara värskenduste hinda, hoolduskulusid, koolituskulusid, seisakutest tekkivat kahjumit jne. (kuluanalüüsi meetod, kogukulu) SMTP – simple mail transfer protocol – üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serverivaheliseks e-posti sõnumite saaatmiseks ja vastuvõtmiseks. PCI-X - Peripheral Component Interconnect eXtended
Internetti kujutatakse tihti hajuva pilvena. Te ei tea info liikumise teekonda, aga õigesti vormistatud IP- paketid jõuavad kohale. WWW karakteristikud, võimalused ja piirangud Interneti teenused Teenus Protokoll Seletus telnet, ssh telnet, ssh kaugpöördus ftp ftp failitransport e-mail POP3, SMTP, IMAP4 elektronpost usenet nntp uudised www http „ülemaailmne ämblikuvõrk“ Kaugpöördus Teenus lubab töötada eemal asuval arvutil ning kasutada selle arvuti kõike ressursse, k.a. perifeeriaseadmeid. Tööd korraldab tarkvara, mis imiteerib eemal asuva arvuti terminali. Tööks
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (...
Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultim...
168.1.69 Hosti nimi: www.ut.ee IP aadress: 193.40.5.73 Pordid Tavaliselt on hostil ainult üks Interneti aadress. See aadress jagatakse 65 536 pordi vahel. 1. Pordid on loogilised abstraktsioonid, mis lubavad ühel hostil suhelda samaaegselt paljude teiste hostidega. 2. Osa teenuseid on seotud kindlate pordinumbritega (0...1023), nt . HTTP 80, telnet 23, finger 79, SMTP 25, ... Protokoll - defineerib, kuidas kaks hosti omavahel suhtlevad. Protokoll määrab: 1. andmetihendusmeetodid; 2. kuidas saatev seade annab teada, et sõnumi edastamine on lõpetatud; 3. kuidas vastuvõtja teavitab saatjat; IP - Internet Protocol · internetiaadresside tasemel UDP - User Datagram Protocol · reeglid sõnumite vahetamiseks teiste internetipunktidega andmepakettide tasemel TCP - Transmission Control Protocol Protokollid rakenduse tasemel
manused) jne. Erinevalt POP3 protokollist jäävad IMAP protokolli kasutamisel sõnumite originaalid serverisse alles ja kasutaja arvutisse laetakse alla koopiad. See võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt kasutada üht ja sama meilikontot ning näit. reisil olles käia postkasti vaatamas suvalisest internet ühendusega arvutist. Praegu on kasutusel neljas versioon IMAP4. Enamik meilikliente toetab nii POP3 kui IMAP protokolle. Sõnumite saatmist IMAP ei võimalda, selleks on ette nähtud SMTP protokoll. LDAP Lihtsustatud kataloogisirvimise protokoll. Komplekt protokolle, mis võimaldavad ligipääsu infokataloogidele. LDAP aluseks on X.500 standard, kuid LDAP on oluliselt lihtsam. Lisaks toetab ta ka TCP/IPprotokolle, mida X.500 ei toeta. Võimaldab peaaegu igal rakendusel ja igal arvutil ligipääsu kataloogides asuvale informatsioonile (näit. avalikud võtmed, e-posti aadressid jms). NNTP Valdavalt kasutusel olev protokoll. Usenet'i uudisegruppidesse saadetud sõnumite
Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõuping...
kuhu see sõnum saata tuleb (IP aadress) kust sõnum tuli (saatja IP aadress) Hulga lisainfot ka veel Kanali- ja paketipõhised protokollid Kanalipõhised protokollid Näiteks: telefoniühendus nimetatakse ka olekuga (stateful) protokollideks osapoole loovad (virtuaalse) kanali enne andemvahetust on vaja kanal luua ja pärast sulgeda osapooled teavad teise olekut kommunikatsiooniprotsessis kommunikatsioon on “vestlus” näiteks SMTP, TCP, ATM Paketipõhised protokollid Näiteks: postiühendus nimetatakse ka olekuta (stateless) protokollideks suhtlus toimub paketi kaupa kommunikatsioon on “küsimus-vastus vormis” näiteks DNS, NFS, UDP, IP, Ethernet UDP (User Datagram Protocol) Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi Ei taga usaldatavust Datagrammi ehitus: lähte- ja sihtport (kumbki kaks baiti) datagrammi pikkus (kaks baiti)
Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
