Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Taust.................................................................................................................................3 2. Projekti saavutatavad eesmärgid.....
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi Tallinn 2003 1. Sissejuhatus 1.1 Otstarve Kuna erinevaid ajakirju on väga palju, siis on inimestel üha raskem otsustada, millist neist tellida
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projekti kui infosüsteemi spetsifikatsioon 4. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Projektist.......................................................................................................................... 3 1.1.1 Projekti üldine taust........
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus ja puidutööstus osakond Koostas: Siim Veski Õppegrupp: EV09 Tartu 2010 Konstruksioonid Praegune Kavatsetavad Mõõtühik Kogus Hind olukord tööd m² Seinad *Seinad *Eeltöötlus 15 3l 750kr kõverad *Kruntimine kruntvärvi *Pahteldamin 15kg pahtlit e ja 6l värvi eelvärvimine *Lihvimine *Lõplik värvimine ...
..................................................................................... 20 10.1. Piduri tüübi valik.............................................................................................................. 20 10.2. Koormuse staatilise momendi Mk leidmine ..................................................................... 20 10.3. Pidurdusmomendi Mt leidmine ........................................................................................ 20 11. PÕHIELEMENTIDE SPETSIFIKATSIOON .................................................................. 21 11.1. Trumli spetsifikatsioon .................................................................................................... 21 11.2. Plokiratta spetsifikatsioon ................................................................................................ 21 11.3. Lastikonksu spetsifikatsioon ............................................................................................ 21 11.4
Kasutamisel võrreldakse tulemusi, enam levinud vastused loetakse õigeks. Hea riistvara puhul, halb tarkvara puhul. 35. Veapuu analüüs Ehitatakse veapuu, kus alustatakse suurest veast, mida tahetakse vältida, vaadatakse selle vea eeltingimusi, eeltingimuste eeltingimusi. 36. Programmide tõestamine, idee, ajalugu, probleeme, võimalusi jne. Tõestamise tasemed Idee- luuakse loogiline arvutus. Selle arvutuse terminites kirjeldatakse spetsifikatsioon ning programm. Tõestatakse, et lähtudes antud sisenditest ja kasutades antud programmi jõutakse nõutud väljunditeni. Ajalugu- tekkis 1960. Avaldati arvukalt töid, kus tõestati lihtsamaid programme. 1990 algas uus tõus, sest oli tekkinud tõestamist teostav tarkvara. Eeltingimused- spetsifikatsioon, programm, loogikavahendid. Eelised- suurem töökindlus. Puudused- töömahukas. Tulemused- programm tõestatakse spetsifikatsiooni suhtes.
kopeerimis kaitsega (HDCP- High Bandwidth Digital Copy Protection.) HDMI liides annab digitaalset DVI-ühendust mitme seadme vastava kaablile. Peamine erinevus HDMI ja DVI on see, et HDMI pesa on väiksem ning toetab multi-channel digital audio.Asendaja analoog ühenduvus standarditele nagu SCART või RCA. 3 Ajalugu Esimene USB 1.0 spetsifikatsioon esitati 1994-1995. USB arenduskeskust toetasid Intel, Microsoft, Philips, US Robotics. USB on muutunud "ühiseks nimetajaks" kolme haru jaoks, mis ei ole omavahel seotud: Arvuti funktsionaalsuse laiendamine. Tol ajal oli väliste lisaseadmete ühendamiseks personaalarvutitega kasutusel mitu traditsioonilist (ing. legacy) liidest PS/2, serial port,paralleelport, jostikku port, SCSI), kuid turule tulid uued lisaseadmed ja seoses sellega tuli kasutusele uus ühenduspesa
Projekt aines “Infosüsteemide strateegiline analüüs” Solaris Kino Infosüsteem Õpilased: Maksim Nikiforov 132274 Vassilina Matvejeva 132553 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2013 © TTÜ Informaatikainstituut Contents 1. PROJEKTI SPETSIFIKATSIOON 2 1.1 PROJEKTI TAUST 2 1.2 PROJEKTI EESMÄRGID JA TULEMUSED 2 1.3 TÖÖJAOTUS 2 2. INFOSÜSTEEMI ÄRI- EHK TOIMIMISE VAADE 3 2.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE 3 2.2 PÄDEVUSALADE VAADE 3 2.2
kohta Kelvinites läbi piirde. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K), seda elamute puhul. Mitte-elamute puhul võib lähtuda järgmistest väärtustest 0,15 0,25 W/(m2·K). 3 1. HOONEVÄLISPIIRETE SOOJUSJUHTIVUSE ARVUTAMINE 1.1. SEINA SOOJAJUHTIVUSE U-VÄÄRTUSE ARVUTUS Tabel 1. Seina spetsifikatsioon Joonis 1. seina konstruktsioon 1.1.1 Töö ülesanne Leida hoone välispiirde ehk seina soojusjuhtivuse U W/ (m2K) ja korrigeerida U väärtus. 1.1.2 Arvutuskäigud 1. Leian R1; R1; R1; R1 soojustakistuse. Selleks kasutame valemit: (Valem 1.) 4 kus: R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina kipsi kiht. d konkreetse materjalikihi paksus meetrites.
,,Raamatukogu laenutusosakonna infosüsteem" Projekt aines ,,Infosüsteemi strateegiline analüüs" Sisukord 1 Projekti spetsifikatsioon...........................................................................................................8 1.1 Projekti taust.....................................................................................................................8 1.2 Projekti eesmärgid ja tulemused.......................................................................................8 1.3 Tööjaotus.........................................................................................................
.......... 7 3.3. Trumli pöörete arvu ntr määramine ................................................................................. 8 4. AJAMI VAJALIKU VÕIMSUSE LEIDMINE JA MOOTORI VALIK ........................ 9 5. AJAMI ÜLEKANDEARVU LEIDMINE JA REDUKTORI VALIK .......................... 10 6. TUGIKONSTRUKTSIOONIDE JA TUGIRULLIDE MÕÕTMED NING LINTKONVEIERI SKEEM ................................................................................................. 11 7. PÕHIELEMENTIDE SPETSIFIKATSIOON ................................................................ 13 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................ 14 2 SISSEJUHATUS Antud kursusetöö eesmärgiks on projekteerida tõsteseade vastavalt lähteandmetele. Dimensioneeritud elemendid võetakse vastavast kursusetöö juhendist ja käsiraamatust. 1. LÄHTEANDMED
2003 Autorideklaratsioon: Kinnitame, et käesolev projekt on meie iseseisva töö tulemus ning selle põhjal ei ole enne arvestust taotletud. Eero Ringmäe .................................. Pärtel Lias .................................. Indrek Kempi .................................. 2 Sisukord 1. Projekti spetsifikatsioon...........................................................................................10 1.1 Projekti taust......................................................................................................10 1.2 Projekti eesmärgid ja tulemused ...................................................................... 10 1.3 Tööjaotus........................................................................................................... 11 2
Audi 5.2 V10 FSI Iseseisev töö Juhendaja: Nimi Perekonnanimi Tartu 2013 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mootori spetsifikatsioon.......................................................................................... 4 Mootori kaane eemaldamine ja peale panemine....................................................5 Mootoriõli vahetus.................................................................................................. 6 Vaja läheb............................................................................................................ 6 Töö tegevuse kirjeldamine...................................
Süsteem pakub välja ainult tõenäosuslikult parimad võimalikud pakkumised, kuid ei saa otsustada inimese eest. Süsteem ei taga, et ka mingis konkreetses juhtumis väljapakutud variant just see kõige õigem on, pigem ellimineeritakse antud juhul ebasoovitavad pakkumised. Kui süsteem on andnud oma vastuse, peaks inimene lähemalt tutvuma talle kõige sobivaimaks osutunud variandiga. 3 Spetsifikatsioon Spetsifikatsioon on täielik. Projekti spetsifikatsioonis esitatavad nõudmised on kooskõlas ülesande püstitusega. On üsna loogiline, et süsteem ei taga, et ka mingis konkreetses juhtumis väljapakutud variant just see kõige õigem on, pigem ellimineeritakse antud juhul ebasoovitavad pakkumised. Spetsifikatsioonile vastava ekspertsüsteemi loomine on teostatav. Pole esitatud mingeid nõudmisi, mis tänapäeva tehnikat kasutades oleks täidetamatud. Esitatud nõudmisi on võimalik testida
sõnal; kõrval valimisribal topeltklõps või
lause märgistamiseks hoia all
On organisatsioone, kes töötavad välja tüüptingimusi Pealkiri võib olla pettev Näidislepingud ITvaldkonnas Koostööleping Riistvara või laiatarbetarkvara müügileping Riistvara hooldusleping Infosüsteemi lähteanalüüsi leping Tarkvara arenduse, testimise, paigaldamise, koolituse ja hoolduse lepingud vLisad, mis täpsustavad tööde: ajagraafiku, maksetingimused, vastutajad ja muu IT leping täidab oma eesmärki kui määratleda Töö spetsifikatsioon Töö etapid ja tähtajad Lepinguga seotud isikud ja nende vastutus Kvaliteeditingimused Järelevalvemehhanismid Aruandluse tihedus ja vorm Teabevahetuse kanalid Dokumentatsiooni plaan Lepingu ajakohastamise/täpsustamise kord Lepingu lõpetamise tingimused Lepingu kehtivus Kehtivuse algus Kehtivuse lõpp Aeg Ülesanded Pikenemine Ennetähtaegne lõpetamine Küsimusi? Täname kuulamast!
.................................................................................7 11. RUUMIDE LOETELU JA PINNAD..........................................................................7 JOONISED Joonis 1. 1.korruse plaan M 1:50 Joonis 2. 2.korruse plaan M 1:50 Joonis 3. Vundamendi plaan M 1:50 Joonis 4. Lõige A-A M 1:50 Joonis 5. Vaade eest M 1:100 Joonis 6. Vaade vasakult M 1:100 Joonis 7. Vaade tagant M 1:100 Joonis 8. Vaade paremalt M 1:100 Joonis 9. Asendiplaan M:1:500 Materjalide spetsifikatsioon on toodud ka joonistel. 2 SELETUSKIRI 1.ÜLDOSA, ASUKOHT JA ASENDIPLAANILINE LAHEDUS Käesoleva projektiga on tellimisel koostatud 1,5 korruselise individuaalelamu projekt. Projekteeritud elamu asukoht on: Valgamaa, Valga linn,Kuperjanovi.Kinnistu omanik on (kliendi nimi)ning selle katastritunnus on 14401:005:0035.Kinnistu suurus on 1794 m2.
4 Mitu tarbijaküsitlust annab rahuldava tulemuse? 30 Milline tegevustest ei kuulu juhtimisülesannete tippneliku hulka? usaldussuhete loomine Mis ei kuulu projekti elluviimisel analüüsitavate probleemide hulka? kuidas reageerida positsiooni muutustele investeeringute S-kõveral Kas kirjeldus...liikuv, märkab, mis toimub, küsib nutikaid küsimusi, takistab meeskonnal laisaks muutuda kuulub meeskonna rollides: Võimaluste Leidjale Kumb spetsifikatsioon on laiem? Ärispetsifikatsioon Kas stressiseisund on: vajalik organismi emotsionaalne seisund muutustega toimetulekuks Kui suur on ajutine töö intensiivistamise korral nädalatundide otstarbekas piir? 60 tundi Kas Nadler pani juhtimisteoorias aluse süsteemi koolkonnale Mis on projekti kaustik? leping projekti meeskonna ja firma juhtkonna vahel
tulekaitse ning tervisekaitse kehtestatud nõuetele. 3.Arhitektuurne osa Hoone on ühekorruseline. Hoones on avatud ruum saali ja laenutuspunktiga ning veel bürooruum, saun, pesuruumid, WC-d, hoiu- ning väljast eraldi sissepääsuga tehniline ruum ja terrass. Hoonel on lamekatus, kattematerjaliks on SBS kate. Sadevesi on lahendatud hoonesisese äravooluga, kahest katusekaevust. Hoonele annab avaruse esi- ja küljefassaadi klaasvitriin. Välisseina osa pinnakatteks on laudis. RUUMIDE SPETSIFIKATSIOON Saal 54.0 m² Kabinet 16.6 m² Hoiuruum 19.2 m² Inva WC 5.3 m² Tehniline ruum 7.5 m² Tambur 3.1 m² WC 2.4 m² Pesu- ja riietusruum 22.4 m² WC 2.4 m² Pesu- ja riietusruum 22.4 m²
tootmiseks... •Kere koosneb kanepikiu ja linakiu segust, mis on omavahel kokku segatud keskkonnasõbraliku liimiga •Rolleri kere juures on kasutatud tehnoloogiaid, mida kasutatakse ka F1 vormelite tootmises MADALAD ÜLALPIDAMISKULUD JA LIHTNE OPEREERIDA • Elektrikulu 100 km läbimiseks ~ 20 - 40 senti • Ühe laadimisega saab sõita 60 kuni 90km • Laetav kodusest pistikust MOODNE DISAIN JA NUTIKAD LISASEADMED •LED-tuled •USB-akulaadija •GPS •Pesa nutitelefonile SPETSIFIKATSIOON •Rolleri kere materjaliks on kanepikiu ühendid •4kW elektriline mootor •Akud peaks kestma tootja andmetel 50km/h sõites 175 000 km •Elektrikulu 100 km läbimiseks 20 - 40 senti •Maksimaalne kiirus 60km/h •Ühe laadimisega saab sõita 60 kuni 90km •Laadija 10 amprit – laadimisaeg 4h •Laadija sisend 220V/110V •Tühimass 100kg •Kandevõime 120kg •Ketaspidurid ees ja taga TELLIMINE •Hind 1200 eur •Võimalus tellida 8 eri värvi •Tasuta kohaletoimetamine
- Manuaalne täht-kolmnurk käivitus. - Reguleeritav spindlikate (tera max dia. 250 mm.) - 1 kiirusaste, 1500 rpm, lihvimiseks. - Turvakate - "CE" standarditele vstav, koos isepidurduva mootoriga. - Spindli pöörlemiskiiruse indikaator. - Spindli kõrguse digitaalne näidik. - Elektri valmidusega toituri jaoks. - 2 äratõmbe ava dimeetriga 120 mmhttp://www.puidumasin.ee/et/freesmasinad/25-freespink-t-210.html Freespink Scheppach HF50 Tootja kood: 4902103924 Spetsifikatsioon Garantii (kuud) 12 Kaal 20 kg Brutokaal 32 kg Transportpakendi pikkus 610 mm Arvutuslik väljundvõimsus 1500 W Kiirus koormuseta 8000-24000 min-1 Maksimaalne kiirus 24000 min-1 Max. tera läbimõõt 6/6,35/8/12/12,7 mm Max
valmis enne kui edasi liigutakse. Agiili puhul ei ole järjekord oluline, tehakse mida vaja. 6. Z veergude seosed On hea vaadata 2-3 kaupa. Yourdani kolmnurk: Objektid, protsessid, sündmused. 7. Objekt On oluline ’asi’ või ’nähtus’ süsteemis, mida protsessid loovad, muudavad ja kasutavad. Neid on eri tüüpi – käegakatsutav, roll-tüüpi (õppejõud, tudeng), tegevus-tüüpi (õppimine, õpetamine), sündmus-tüüpi (nt eksam), teadmine e spetsifikatsioon (õppeaine, kursus) 8. Täppismodelleerimine – modelleerimine on ise omaette eesmärgiks, eesmärgiks on perfektne mudel. Agiilmodelleerimine – modelleerimine on vahend mingi teise eesmärgi saavutamiseks, ntks tarkvara kirjutamiseks. 9. Kolmnurga kolm tippu – sündmused, tegevused, objektid, mis on Zachmanni raamistikust kuuest veerust kolm. On seotud objektorienteeritud mõtlemisega. Objektidega juhtuvad sündmused, objektidega tehakse tegevusi. Sündmus
1.2.2 Süsteemi funktsioonid Süsteemi olulisemad funktsioonid on: · Töötajate arvestus · Palkade arvestus · Busside arvestus · Piletite broneerimise arvestus 8 · Piletite trükkimise arvestus · Äripartnerite arvestus · Piletite müümise arvestus · Finantsarvestus Süsteemi olulisemad andmeobjektid on: · Reisija bussijaama reisija · Buss bussijaamale kuuluv buss · Bussi spetsifikatsioon bussi kirjeldus · Bussi olek hõivatud/vaba/mitte sõidukorras · Bussi kontroll bussi tehnilise olukorra kontroll · Bussi tehniline aruanne korras/mittekorras · Tellimus pileti kupongide, tarvikute või kütuse tellimine · Liinigraafik iga liini kirjeldus, peatused, kellaajad · Töögraafik töötajate töögraafik · Hinnakiri bussipiletite hinnakiri · Ostmine piletite ostmine reisijate poolt · Töötaja bussijaama töötaja
· sõna märgistamiseks tee topeltklõps sõnal
· lause märgistamiseks hoia all
Fourth level Fifth level JAHTLAEVA HÜDROTURBIINI KARAKTERISTIKUD Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hüdroturbiin "CRUISING" spetsifikatsioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level UPUTATAV HÜDROTURBIIN Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
kesk Min_vah rida1 rida2 antud arv -94 1 3 25 Lahenda 36 -824 -26 1494 -42 2348 6 5334 17 2254 76 4599 -4477 -3844 Protsesside spetsifikatsioon Peaprots() Loeb maatriksi ridade ja veerude arvu Määrab kas tegemist on ristkülik- või ruutmaatriksiga ning käivitab alamprotseduurid vastavalt sellele Kirjutab tulemid töölehele Tee_Mas() Genereerib maatriksi ja vektori etteantud suuruste (read, veerud, arvude vahemik) põhjal Kirjutab maatriksi ja vektori töölehele Ristkülikmaatriks Liitmine_v(A, m, n, v, mas, b) Leiab maatriksi iga rea skalaarkorrutis vektoriga Miinimum(A, m, n) Leida minimaalne element antud ridade vahemikus
Vali üks: a. vaimuhaigus, mis vajab psühhiaatrilist ravi b. tavaline neuroloogiline haigus c. vajalik organismi emotsionaalne seisund muutustega toimetulekuks d. viiruslik nakkushaigus Küsimus 2 Küsimuse tekst Mis on projekti kaustik? Vali üks: a. tööülesannete täpsustatud loetelu b. leping projekti meeskonna ja firma juhtkonna vahel c. tootearendusmeeskonna rakendamise kava d. projekti eelarve põhjalik lahtikirjutus Küsimus 3 Küsimuse tekst Kumb spetsifikatsioon on laiem? Vali üks: a. ärispetsifikatsioon b. tootespetsifikatsioon Küsimus 4 Küsimuse tekst Mitu tarbijaküsitlust annab rahuldava tulemuse? Vali üks: a. 12 b. 30 c. 60 d. 100 Küsimus 5 Küsimuse tekst Kui suur on ajutine töö intensiivistamise korral nädalatundide otstarbekas piir? Vali üks: a. 50 tundi b. 70 tundi c. 60 tundi d. 80 tundi Küsimus 6 Küsimuse tekst Kas teadusliku juhtimise teooriale pandi alus Vali üks: a. 1900
Küsimuse tekst Milline neist ei kuulu tunnustatud projekti meeskonna rollide hulka? Vali üks: a. Töö ratsionaliseerija b. Teostaja c. Hindaja d. Võimaluste leidja Küsimus 9 Õige Mark 6 out of 6 Küsimuse tekst Kas Nadler pani juhtimisteoorias aluse Vali üks: a. inimsuhete koolkonnale b. administratiivsele koolkonnale c. süsteemi koolkonnale d. olukorralisele koolkonnale Küsimus 10 Õige Mark 7 out of 7 Küsimuse tekst Kumb spetsifikatsioon on laiem? Vali üks: a. ärispetsifikatsioon b. tootespetsifikatsioon Küsimus 11 Õige Mark 7 out of 7 Küsimuse tekst Mitu tarbijaküsitlust annab rahuldava tulemuse? Vali üks: a. 12 b. 30 c. 60 d. 100 Küsimus 12 Õige Mark 6 out of 6 Küsimuse tekst Mis on projekti kaustik? Vali üks: a. tööülesannete täpsustatud loetelu b. leping projekti meeskonna ja firma juhtkonna vahel c. tootearendusmeeskonna rakendamise kava d
Joonis peab määrama üheselt valmistava detaili või toote kõik üksikasjad (kuju, mõõtmed jne .) Joonis või eskiis koosneb järgmistest osadest : Detaili vaated Detaili lõiked (vastavalt vajadusele ) Vajalikud mõõdud Pinnasiledused Lubatud mõõtude kõikumised Kui valmistatav toode koosneb paljudest detailidest on otstarbekas koostada detailide loetelu ehk spetsifikatsioon Spetsifikatsioonis on näidtaud : Detaili nimetus Detaili puhtad mõõdud Detaili tooriku mõõdud Detailide tükiarv tootes Kasutatav materjal Mõõtmed ja märkimine . Mõõtevahendid, mida puidutöötlemises kasutatakse : Tollipulk Mõõdulint Joonlaud Nihkkaliiber . Nihkkaliiber ehk nihik . Nihik ehk nihkmõõdik on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks Nihik koosneb :
kuumühendamiseks. USB loodi selleks, et see oleks universaalne ja et ta asendaks oma kompaktsusega eelmiseid kohmakaid ja liiga suuri liideseid. USB on väga populaarne. USB pordi abil on võimalik ühendada arvutiga väga paljusid välisseadmeid, nagu: skännerid, digitaalkaamerad, välised kõvakettad, traadita võrgukaardid, monitorid, modemid, sõrmistikud,mp3 mängijad jne. Maksimaalne voolutugevus USB siini kaudu on 500 mA. Kõige uuem USB spetsifikatsioon on USB 3.0 ning ta on asendamas eelmist spetsifikatsiooni USB 2.0 . USB 3.0 pistikud ja kaablid on füüsiliselt ja funktsionaalselt ühilduvad standardiga 2.0 USB 2.0 teoreetiline maksimumkiirus on 480Mbps ja USB 3.0 teoreetiline maksimumkiirus on 4,8Gbps. USB tulevik Varsti asendab USB 3.0 siin kõik vanad USB 2.0 siiniga seadmed ning andmeedastuskiirused lähevad aina kiiremaks. Hetkel on USB-l kindel tulevik,kuna ta on väga odav ja ühildub tohutult paljude seadmetega.
Milline neist ei kuulu tunnustatud projekti meeskonna rollide hulka? Vali üks: a. Töö ratsionaliseerija b. Teostaja c. Hindaja d. Võimaluste leidja Küsimus 12 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Mitu tarbijaküsitlust annab rahuldava tulemuse? Vali üks: a. 12 b. 30 c. 60 d. 100 Küsimus 13 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Kumb spetsifikatsioon on laiem? Vali üks: a. ärispetsifikatsioon b. tootespetsifikatsioon Küsimus 14 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas ühik Nxs/m jalgratta esikahvli amortisaatori juures iseloomustab: Vali üks: a. löögi sumbuvust b. vedru eelpinget c. summutusteguri reguleerimispiirkonda d. külgjäikust esikahvli otsa juures Küsimus 15 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question
separate names for the different applications just like they are used to. You recognize these by their "extensions": .odt (text) .ods (for spreadsheets), .odp (for presentations), and so on. (About OpenDocument Format. OpenDocument Format 2014) TheOpen Document Format Office Applications (ODF), tuntud ka kui OpenDocument on XML-põhine failiformaat forspreadsheets, kaardid, ettekanded ja tekstitöötluse dokumendid. See töötati välja eesmärgiga pakkuda avatud, XML-põhine failiformaat spetsifikatsioon kontoris. [2] TheStandardi töötas välja tehnilise komitee Organisatsiooni edendamise Struktureeritud Information Standards (OASIS) konsortsium. [3] See põhinebthe Sun Microsystems spetsifikatsioon OpenOffice.org XML, vaikimisi vormingut OpenOffice.org, mis oli on spetsiaalselt ette nähtud ", et pakkudaan avatud standard dokumente." [4] Lisaks sellele, etan OASIS standardi versioon 1.1 on avaldatudan ISO / IEC
..............................................................................4 Kasutajad.............................................................................................................................4 Huvitatud osapoolte eesmärgid...........................................................................................4 Kasutajate eesmärgid..........................................................................................................5 Täiendav spetsifikatsioon........................................................................................................5 Kasutusmugavus.................................................................................................................5 Töökindlus..........................................................................................................................5 Jõudlus.......................................................................................................
SA-2 - kõik värv võetakse metallini maha. Lubatud on õrn pruunikas toon, mis on tekkinud värskest roostest ja vana värvi jäänustest; 3. SA-2,5 ja SA-3 - pind peab olema absoluutselt ainult metalli värvi, vastava pinna kobelisuse astmega. Põhireeglid värvimiseks. 1. Pehme värv värvitakse kõva värvi peale. Kõige kõvem on metalli pind, tema peale sobivad epovärvid. 2. Tuleb selgeks õppida värvide spetsifikatsioon, selgitada epo- ja polüretaanvärvide kõvendajaga valmissegatud värvide säilivusaeg ja värvimiseks lubatud temperatuurid. 3. Ilmastiku tingimuste määramine. 4. a) värvitakse õhuvaba pihustamisega b) värvitakse õhkpihustiga c) värvitakse rulli ja pintsliga 5. Alumiiniumist laevade puhastamiseks ja värvimiseks võib kasutada ainult spetsiaalseid vase, nikli, raua jne vabu abrassiivmaterjale ja värve. 6
Peamine tootmisplaan (MPS) on tootmise planeerimise protsessi tulemus MPS-i genereeritakse kindlate toodete jaoks Tootmisgraafik peab olema järgitud mõistliku aja jooksul Tootmisplaani lähima tuleviku osa on tihti fikseeritud või külmutatud MPS on libisev plaan MPS määrab seda, mida hakatakse tootma, see ei ole nõudluse ennustus Materjalide spetsifikatsioon ehk toote tükileht (BOM) Nimekiri kõikidest komponentidest, koostisosadest ja materjalidest, mis on vajalikud toote valmistamiseks Materjalide spetsifikatsioon: Modulaarne spetsifikatsioon Moodulid ei ole lõpptooted vaid komponendid, millest võib koostada erinevaid lõpptooteid Võib oluliselt lihtsustada planeerimist ja tootmisplaani koostamist Planeerimise spetsifikatsioon
normdokumentidele ning projekteerimise lähteandmetele. Ehitus- ja viimistlustööd peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse ning tervisekaitse kehtestatud nõuetele. 3.Arhitektuurne osa Hoone on ühekorruseline. Hoones on avatud ruum saali ja laenutuspunktiga ning veel bürooruum, saun, pesuruumid, WC-d, hoiu- ning tehniline ruum. Hoonel on ühepoolse kaldega katus, kattematerjaliks on plekk. Sadevesi on lahendatud hoonevälise äravooluga. RUUMIDE SPETSIFIKATSIOON Saal 37,5 m² Kabinet 15,8 m² WC üld 4,5 m² Hoiuruum 17,0 m² Tehniline ruum 9,8 m² Riietusruum 16,1 m² WC 3,6 m² Pesuruum 9,2 m² Saun 5,2 m² Riietusruum 16,1 m² WC 3,6 m²
Eesmargid Rikete avastamine Rikete ja Kulude vahendamine ja vastavus Klientide n6udmiste spetsi fikatsi ooni des t spetsifikatsioonidele pideva harjumusparane ja konkureeriv k6rvalekaldumise taiustumise kaudu rahuldamine ennetamine Lahtekoht Toote spetsifikatsioon Protseduurireeglite Kvaliteedikulude arvutamine. Klientide m6istmine. Kvaliteedi kasiraamatute j a Toimingute kavandamine. juhtimise struktureerimine. hal beanal iitisi Rakendatakse probleem- Firmakultuuri muutmine kasutuselev5tt situatsioonide lahendamiseks
1988 Aeg Koht Sündmus ? ? Arendati välja esimene optical chip (optiline kiip), mis kasutab valgust elektri asemel, et suurendada andmetöötlus kiirust. ? USA IBM-i poolt toodi turule WORM (Write Once Read Many times). Juuli- ? Lasti välja PC-DOS 4.0, MS-DOS 4.0 august See versioon peegeldas riistvara mahukuse tõusu, toetades kõvakettaid kuni 2GB ja EMS (ekspandmälu spetsifikatsioon) mälu. Oktoober USA Macintosh IIx released. It was based on a new processor, the Motorola 68030. It still ran at 16 MHz but now achieved 3.9 MIPS. It could be expanded to 128 MB of RAM. Lasti välja Macintosh IIx, mis põhines uuel Motorola 68030 protsessoril, kuid ikka jooksis 16MHz-l, aga nüüd saavutas 3.9 MIPS- i ja suutis laieneda kuni 128MB RAM-ini.
võimalused nende ülesannete täitmiseks. Olulisemad Eesti põhikaarti käsitlevad dokumendid on: põhikaardi digitaalse andmebaasi moodustamine ja andmevahetus (1994), Eesti põhi ja baaskaardi projektsioon ja tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem, Eesti põhikaardi programm aastateks 1991-2005, Eesti kartograafia arengukava, projektettepanek Eesti Vabariigi põhikaardistamiseks, riikliku põhikaardi põhinõuded, Eesti põhikaardi kohanimede andmebaas, Põhikaardi spetsifikatsioon, Eesti põhikaardi juhend, Mõõtkavas 1 : 10 000 ja 1 : 5000 välikaardistamise leppemärkide kataloog ja märkide kasutamisjuhised ja juhend Eesti põhikaardi digitaalkaardistuseks mõõtkavas 1:10 000. Praktilise kaardistustöö jaoks omavad nendest suuremat tähtsust põhikaardi spetsifikatsioon ja välitööde juhend (Tartu Ülikooli Geograafia...). Eesti põhikaardi ja tasapinnaliste ristkoordinaatide projektsiooniks on valitud Lamberti konformne kooniline projektsioon
Elutsükli protsesside kvaliteet soodustab toote kvaliteedi (sise- ja väliskvaliteedi) parandamist, toote kvaliteet aga soodustab kasutuskvaliteedi tõstmist. Kasutuskvaliteedi atribuudid on tõhusus, tööviljakus, ohutus ja rahuldus. 7. Läbivaatus/inspektsioon, selle plussid, miinused, eeltingimused, osavõtjad, korraldus Läbivaatus on suunatud toote kvaliteedi parandamisele, selle tulemused ei tohiks mõjutada töötajate palka, heaolu, ametikõrgendust vms. Läbivaatuse idee on toote (spetsifikatsioon, projekt, dokumentatsioon,...) ühisarutelu kindlate reeglite järgi. Läbivaatusel on palju soodsaid külgi: · vigu saab leida varastel arenduse etappidel. Mida varasemal etapil viga on tehtud, seda suurema maksumusega on selle negatiivsed tagajärjed, kui viga jääb avastamata. Kuna vea leidmine läbivaatuse abil on suhteliselt odav, siis kokkuvõttes on läbivaatuse efektiivsus varastel etappidel suur. See on ka läbivaatuse oluline eelis testimise ees (miks?) Läbivaatuse eelised:
Materjalide ja komponentide kvaliteedi tagamine Suhted varustajatega Põhilised vastuolud materjalidega varustamises Väikesed varud- risk jätta ennast ilma tagavarata Varude hoidmine väga kulukas Paindlik lähenemine ja lai sortiment kallim Kindel graafik ja kitsas tootegrupp - odavam Tarned hilinevad Vigased müügiprognoosid Ebareaalselt lühikesed tarneajad Ostuprotsessi astmed Probleemi tunnetamine Toote tüübi ja kvaliteedi määramine Spetsifikatsioon Müüja otsimine Ettepanekute analüüs Ettepanekute hindamine Ost Ostujärgne käitumine Ärituru turundusmeetmestik Toetus 41% Toode 30% Hind 19% Jaotus 10% Ärituru toetusmeetmestik Isiklik müük Müügisoodustused Suhtekorraldus Reklaam Otseturundus Üritusturundus 15 nippi ärikliendi veenmiseks 1. Määra kliendile firmas konkreetne kontaktisik. Ärikliendi otsuseid pole võimalik umbisikuliselt mõjutada. 2
osapooled. Sobivate, eeskujuks olevate ettevõtete leidmine nõuab enamasti kontaktide organiseeritud vahendamist. Benchmarking´it praktiseeritakse enamasti: ettevõtte sisese tegevusena, põhineb seejuures vabalt kasutada olevatele avalikele andmebaasidele ettevõtete koostööna, ilma vahendajat kasutamata tuginedes konsultantide andmebaasidele. HANKELOGISTIKA TARNESTRATEEGIA Hankelogistika algab organisatsiooni materjalivajaduste (spetsifikatsioon, sortiment, kvaliteet, kogus ) kindlaksmääramisega. Lõpptoote valmistamiseks vajaliku (osatooted, sõlmed, detailid) võib organisatsioon ise valmistada või osta teiselt tootjalt. Vajaduse toote ostuks annab see, kui soetuskulud on väiksemad, peetakse kokkulepitud tarnelepingust kinni, tagatakse tarne kõrge tehniline tase ja kvaliteet, soovitud toode on kaitstud patendiga või siis ei soovita ettevõtte tegevust laiendada ja soovitakse toote arenduskulusid kokku hoida.
Aku miinusklemmilt maanduspukti aadressil 5. Mis on selle maanduspunkti aadress? Kus see maanduspunkt asub? Kuhu suundusid sulavkaitsmete S8 ja S7 juurest juhtmed X ja Z? Millisel aadressil need seadised asuvad? Mis värvi ja kui suure ristlõikepindalaga on juhtmed? Kust leiame nende maanduspunktid? 5 & ProDiags 6 & ProDiags 7 & ProDiags 8 & ProDiags 9 & ProDiags Spetsifikatsioon A Aku T19 Esiosa juhtmes. 19-klemmine pistik B Käiviti W Pistiku varukoht C Generaator * Ainult automaatkastiga C1 Pingeregeulaator ** Ainult ABS-ga D Süütelukk *** Ainult udutuledega F Pidurituli Maanduspunktid J59 Süütelukust juhitav relee Mootor ja kere
hästi välistingimustesse. Kaablit on raskem paigaldada kui teisi andmeedastuseks sobivaid kaableid. Kaabel sobib edastamaks videoid ja muid suuri andmehulkasid. Valguskaabel 4 Kaabli välikihiks kasutatakse teflooni ja PVC-d. Keeviar aitab anda kaablile tugevust. Plastikust kate kaitseb sisemist kihti. Sisu on kas plastikust või klaasist silinder. Ühendamiseks kasutatakse ST või SC pistikut. Kaablite võrdlus Spetsifikatsioon Kaabli tüüp Max pikkus 10BaseT UTP 100 meetrit 10Base2 Peen koaksiaal 185 meetrit 10Base5 Jäme koaksiaal 500 meetrit 10BaseF Fiiberoptiline 2000 meetrit 100BaseT UTP 100 meetrit 100BaseTX UTP 220 meetrit
strateegiast eraldi 12. IT strateegia peab lähtuma ettevõtte eesmärkidest, osapoolte seisukohtadest, väliskeskkonnast ning tehnoloogilisest arengust, seda ei saa koostada ettevõtte strateegiast eraldi 1. Kvaliteedi maksumuse hindamisel kasutatakse järgmist kaalutlust. Jagatakse toote elutsükkel kaheks: tootmine ja kasutamine. •Tootmisel toob suurem kvaliteet kaasa suurema maksumuse, kasutamisel vastupidi. 2. Toote spetsifikatsioon (detailiseerimine, määratlemine) •Nõudluse uuring •Tootekujundus •Turu-uuring ja prognoos •Logistika planeerimine •Hindade määramine •Reklaam, et suurendada kliendi teadlikust 3. •Toote arendamine •Klienditeenindus •Tootmismahu arendamine ja kasutamine •Müügikanalite laiendamine •Hinnapiiride määramine •Teenused tarnijatelt •Siht konkreetsetele konkurentidele •Panuse analüüs 4. •Toote variatsioonid •Kliendi segmentimine
algolek peale mõju lakkamist. HOOLDUSVEDELIKUD Jahutusvedelikul on mootorite jahutussüsteemis 3 ülesannet: •jahutada mootorit •kaitsta mootorit külmumise eest •kaitsta mootorit korrosiooni ja sadestuste eest Jahutusvedelik G 48: roheline või sinine, Jahutusvedelik G 12 : punane või roosa, mõeldud kasutamiseks eeskätt kaasaegsetes mootorites, kus kasutusel palju alumiiniumisulameid Jahutusvedelik G 30 (G 12+): lillat värvi, kõige uuem spetsifikatsioon Nõuded jahutusvedelikele: • kindlates piirides viskoossus ja hea soojusjuhtivus • kõrge keemistemperatuur • madal külmumistemperatuur • mitte tekitama sadestusi mootori jahutussüsteemi seintele • ei tohi mõjuda korrodeerivalt • hea keemiline ja füüsikaline stabiilsus • ei tohi olla tuleohtlik ja mürgine • vastuvõetav hind Nõuded pidurivedelikele: •aurukorkide tekke vältimiseks peab keemistemperatuur olema kõrgem
Tugirullide vahekauguse leia n allikast 2, lk 196, Tabel 46 t vk := 1.4m Joonis 7.1 Rulltugi (2, lk 329) Rulltoe parameetrid valitud lindi laiuse Bl = 0.6 m järgi (2, lk 329) A := 870mm H := 100mm C := 780mm L := 780mm Dp := 108mm O := 60mm E := 910mm 8. Lintkonveieri põhimõtteskeem Joonis 8.1 Lintkonveieri skeem (5) 9. Põhielementide spetsifikatsioon Mootor ABB M2QA 180 L6A (3, lk 124), mille võimsus on Nm := 15kW ja pöörete arv n m := 980rpm Reduktor SMR5-25/1 (4, lk 5), mille ülekandearv i red := 15 ja lubatud maksimaalne võimsus Nadm := 20hp = 14.9 kW Konveierilint Valin varuga standartse lindi laiusega B l := 600mm Valin vahekihtide arvuks i L := 2 Lindi paksus t = 9.5 mm Rullide mõõdud Vedava ja veetava rulli läbimõõt D = 0.4 m Tugirullide läbimõõt Dp = 0.108 m Rullide laius L = 0.78 m Allikad 1
Sisukord Sisukord............................................................................................................................ Sissejuhatus...................................................................................................................... Konstruktsiooni kirjeldus................................................................................................. Spetsifikatsioon................................................................................................................ Materjalide kulu ja maksumus......................................................................................... Tehnoloogilise protsessi skeem........................................................................................ Tehnoloogilised kaardid................................................................................................... Masinate vajadus...........
osapooltele-huvigruppidele: Juhtkond, tippjuhid, planeerijad: ärisõnastik, ärimõisted, loetelud; Ärimõistete (n. protsesside, toodete, süsteemide) omanikud: ettevõtte/valdkonna/äri mudel, ärimõistete definitsioonid; Arhitekt-disainer: süsteemi mudel, loogiline mudel, ärimõistete esitus süsteemis; Ehitaja-tehnoloog: tehnoloogia mudel, füüsiline mudel; Tehnik (n. programmeerija): tööriista (tarkvara) mudel, detailne spetsifikatsioon, kood; Ülalhoidja: toimiv ettevõte/valdkond/äri/tarkvara. Millisest kahest suurest osast koosneb (ettevõtte vm valdkonna) INFOSÜSTEEM? Millised Zachmani raamistiku ridadest esindavad "puhast valdkonda" ehk ärisüsteemi? 1-2 Millised Zachmani raamistiku ridadest esindavad IT infrastruktuuri? 3ndast allapoole Milliseid MDA (Model Driven Architecture) mudelitüüpe Te teate? CIM, PIM, PSM
· Joudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Tookiiruse juhtimine toimub umbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tahtsusega · Andmemahud on vaikesed voi keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine) · Andmete terviklikkus noutav luhiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine] Ei tea kas on õige ??? 48. Nimetada tarkvara elutsükli osad. 1. Nõuete analüüs e. süsteemi analüüs 2. Spetsifikatsioon mida toode teeb 3. Projekteerimine kuidas teeb 4. Programmeerimine 5. Koostamine ja testimine 6. Hooldus (kasutus) 7. Kasutusest mahavõtmine 49. Mis peab olema ära toodud spetsifikatsioonis? (?) Spetsifikatsioon tuleb dokumenteerida nii, et see oleks arusaadav potentsiaalsele kasutajale ja samal ajal saaks seda dokumenti kasutada kliendi ja tarkvara looja vahelise lepingu koostamiseks. Spetsifikatsioon peaks lõppema plaaniga: · palju etappe projekt läbib,
annaabi.ee 
