===Väline kõvaketas===
Väline kõvaketas (inglise ,,external hard drive") on arvutiväline andmesäilitusseade.
[[Pilt:Buffalo HD-H250U2.jpg|pisi|'border'|Väline kõvaketas]]Arvutisüsteemid on ajaga arenenud ning tekkinud on uusi erinevaid vajadusi, ohte ja olukordi, mis on teinud välised kõvakettad väga populaarseks. Välised kõvakettad on sama tüüpi kõvakettad, mida kasutatakse PCdes ning laptopides. Seda kasutatakse, samuti nagu arvutis, informatsiooni (andmete) hoiustamiseks ajutiselt või pikema aja vältel. Peamised erinevused välise kõvaketta ja arvutisisese kõvaketta vahel seisnevad selles, et väline
1 Sisukord Tiitelleht....................................................................................................................................... ....1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kõvakettast üldiselt..............................................................................................................................4 Kuidas töötab kõvaketas.......................................................................................................................6 Ajalugu.................................................................................................................................................7 Tänapäev...............................................................................................................................................8 Tulevik...............................................................
Kõvaketas Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena magnetilise materjalil luuakse polarisatsioon Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. SCSI Väikearvutisüsteemi liides (inglise Small Computer System Interface; SCSI) on liidesestandard andmete kandmiseks siini kaudu ühest seadmest teise. SCSI standardis on määratud võimalikud käsud,
.........4 Kõvaketta tulevik........................................................................................................................ 8 Kasutatud allikad.......................................................................................................................10 2 Kõvaketast üldiselt. Kõvaketas (inglise hard disk drive, lühend HDD) on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse
Arvuti komponendid Alvar ja Tim-Jürgen 11.klass Arvuti komponendid 1. Emaplaat - trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. 2. Protsessor arvuti aju. Protsessori ülesandeks on täita käsud, töödelda kõik etteantud ülesanded läbi ning väljastada tulemused. 3. Kõvaketas on arvuti andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 4. Arvuti mälu - on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid (RAM ja ROM). 5. Arvuti ventilaator arvuti jahutaja. 6. Arvuti helikaart e heli adapter seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Võimaldab arvutil saata audio informatsiooni heliseadmetesse kõlaritesse,
....................................................... 3 1.1.3 Põhimälu......................................................................................................................... 4 1.1.4 Püsimälu..........................................................................................................................4 1.2 Sekundaarsalvestised ehk välismälu......................................................................................5 1.2.1 Kõvaketas ehk HDD.......................................................................................................5 1.2.2 Väline kõvaketas.............................................................................................................6 1.2.3 Diskett.............................................................................................................................6 1.2.4 USB-mäluseadmed ehk mälupulgad..................................................
kontseptsiooni) 1992 Töötati välja HTML keele alged ja ilmusid esimesed veebi leheküljed. 1993 Leiutati proffesionaalne viirusetõrje Millest arvuti koosneb? · Arvuti väliskomponendid: · Klaviatuur · Monitor · Printer · Hiir · Korpus Millest arvuti koosneb? · Arvuti sisemised komponendid: · Protsessor · Emaplaat · Muutmälu · Kõvaketas · Videokaart · Helikaart · Võrgukaart Kõvaketas (hard disk, HDD) · Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). · Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. · Kõvaketta mahud on tänapäeval varjeeruvad: mitmesajast GB-st kuni mitme TB-ni. · On ka olemas välised kõvakettad, mida saab arvutiga ühendada kas usb-juhtme kaudu. Emaplaat · Emaplaat on üks tähtsamatest komponentidest arvutis.
RIISTVARA SILVER KARU Riistvara Riistvara (ka raudvara) (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik tarkvara, mis kõige üldisemalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. Riistvarad Emaplaat Protsessor Mälu Videokaart Kõvaketas CD-ROM, DVD-ROM (või mõni analoogiline seade - laserketas) Disketiseade Helikaart Võrgukaart Modem Monitor Klaviatuur Hiir Printer Veebikaamera Skanner Kõlarid Puhvertoiteallikas ehk UPS (lühend sõnadest Uninterruptible power supply) PILDID EMAPLAAT HIIR KÕVAKETAS MODEM PRINTER VIDEOKAART CD-rom KALVITUUR KÕLAR MONITOR MONITOR MÄNGIMISEKS VEEBIKAAMERA LUKSUS
(kümnendsüsteemis 0 255ni) Kasutatakse baidi kordseid: 16 bitti= 2baiti 32 bitti=4baiti 64 bitti=8baiti ÜLDMÕISTED 1kB=1024B see on 2 astmes 10 baiti 1MB=1024kB see on 2 astmes 20 baiti 1GB=1024MB see on 2 astmes 30 baiti Arvuti Ehitus Selleks et saaksime töötava arvuti vajame järgmisi komponente: 1. Protsessor 2. Emakaart 3. Mälu 4. Toiteplokk 5. Pildi saamiseks videokaarti ja monitori Arvuti ehitus 6. Kõvaketas 7. Arvuti korpus 7. Klaviatuur 8. Hiir 9. Printer PROTSESSOR PROTSESSOR ( CPU ) Töötab kahendsüsteemis (0 ja 1) Oskab sooritada loogika ja aritmeetika tehteid. Protsessoril on talle omane käsusüsteem Tuntumad tootjad: Intel (Dual core, Core 2 Duo) AMD (Athlon , Duron, Sempron) Protsessor Protsessori jõudlust iseloomustavd: Tuumade arv (kahetuumaline, neljatuumaline) Taktsagedus (2,66GHz)
Kõvaketas Kõvaketas on selleks laoruumiks, kuhu arvuti saab püsivalt salvestada kogu tarkvara ning kõik teie poolt loodud dokumendid. Kõvakettal olev informatsioon jääb alles ka pärast arvuti väljalülitamist. Kui te ostate endale arvuti, siis oleks tark valida kõige suurema mahutavusega kõvaketas, mida teie eelarve võimaldab. Kaasaegne keerukas tarkvara vajab kõvakettal üha enam vaba ruumi. Lisaks hakkavad ajapikku oma osa nõudma ka graafikafailid ning kõik muu, mida te näiteks Internetist oma arvutisse soovite laadida. Kõvaketas (Hard Disk) on suure mahutavusega (paarikümnest megabaidist mitmete gigabaitideni), kuid üldjuhul mittevahetatav ketas, st. ta on kettaseadmesse sisse ehitatud ja riknemise korral pole "kodustes tingimustes" remonditav
1. Arvuti ei käivitu. 1) Elektrit pole. Järeldus: tuleb kutsuda elektrik. 2) Tegu võib olla toitebloki probleemiga. Järeldus: tuleb vahetada toiteblokk välja. 3) Emaplaat võib olla tuksis. Järeldus: tuleb vahetada emaplaat uue vastu. 4) Videokaart võib ka olla läbi. Järeldus: tuleb videokaart välja vahetada. 5) Kõvaketas võib olla läbi või pole korralikult arvutiga ühendatud. Järeldus: tuleb kõvaketas välja vahetada või kui pole korralikult ühendatud, siis tuleb üle ühendada. 2. Arvuti ei lähe võrku. 1) Kaabel on vigastatud. Järeldus: tuleb kaabel korda teha või välja vahetada uue vastu kui korda ei anna teha. 2) Arvutis internetipesa võib olla vigane. Järeldus: tuleb välja vahetada internetipesa terve vastu. 3) Interneti ruutel pole voolu all. Järeldus: ruuter tuleb ühendada vooluga.
Arvuti komponendid Arvuti komponendid 1. Emaplaat - trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. 2. Protsessor arvuti aju. Protsessori ülesandeks on täita käsud, töödelda kõik etteantud ülesanded läbi ning väljastada tulemused. 3. Kõvaketas on arvuti andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 4. Arvuti mälu - on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid (RAM ja ROM). 5. Arvuti ventilaator arvuti jahutaja. 6. Arvuti helikaart e heli adapter seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Võimaldab arvutil saata audio informatsiooni heliseadmetesse kõlaritesse,
Arvuti riistvara Arvuti Arvutiks nimetatakse programmijuhtimisega elektronseadet või -seadmestikku andmetöötluse (sealhulgas arvutuste) automatiseerimiseks. Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Arvuti riistvara jaguneb(4): sisendseadmed, töötlusseadmed, lisaseadmed ja väljundseadmed. Riistvara komponendid Emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD-ROM ja DVD ROM, helikaart, võrgukaart, modem, toiteplokk, korpus, kuvar, klaviatuur, hiir, printer, skanner, kõlarid, puhvertoiteallikas ehk UPS Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Protsessor
Kui nüüd protsessor vajabjärgmisi andmeid, siis on need suure tõenäosusega juba vahemälus olemas. Tänu vahemälu põhimälust tunduvalt suuremale kiirusele ei pea protsessor enam ootama aeglase põhimälu taga...............6 Välismälu kasutatakse programmide ja andmete pikaajaliseks säilitamiseks ning välismälul, nagu ka sisemälulgi, on oma alajaotused: HD, FD, CD, DVD, MOD.......................................6 HD (Hard Disc) ehk kõvaketas on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid allumiiniumplaate, mis on kaetud ferroksiidlakiga. Kõvaketas asub füüsiliselt arvutikorpuse sees. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Informatsioon talletatakse kõvakettale kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena magnetilisel materjalil luuakse polarisatsioon. Infot saab tagasi lugeda vastupidi
DDR4 tüüpi mälud peaksid turule tulema 2012 aastal. ROM ROM (Read Only Memory) püsimälu. Sellelt mälult saab ainult lugeda andmeid. Andmete sisestamine neisse toimub harilikult valmistamise käigus. Tuntud selletaoline mälu on BIOSROM, kus säilitatakse arvuti algkäivitust ja tema peamisi sisendväljund operatsioone. BIOS ehk Basic Input Output System on salvestatud emaplaadil asuvasse kiipi. Kõvaketas (HDD) Kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Kõvakettale on salvestatud kõik programmid ja muud andmed, mis on vajalikud arvutiga töötamiseks. Andmed säilivad seal ka siis, kui arvuti on välja lülitatud. Tüüpiline lauaarvuti kõvaketas mahutab 80 GB kuni 2 TB, kettad pöörlevad kiirustega 5400 kuni 15000 pööret minutis (p/m).
Kõvaketta lugemispea mootor Timmo Liiva ja Toomas Raud 2009 Kuidas siis töötab kõvaketas üldse? Kui mõni suvaline programm pöördub kõvaketta poole, tehakse operatsioonisüsteemi, BIOSi ning spetsiaalsete draiverite abil kindlaks, millist osa kettal on vaja lugeda ning pöördutakse kõvaketta kontrollprogrammi poole (stiilis: cylinder, head, sector). Kontrollprogramm vaatab kõigepealt kõvaketta puhvrisse (kui informatsioon on seal, edastab kontroller vajalikud andmed koheselt). Kui
1. Riistvara Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa. Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1.1 Sisendseadmed Arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed : klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon Klaviatuur Hiir Skanner Mikrofon 1.2 töötlusseadmed (keskseade, välismälud) Keskseade ehk protsessor Välismälu ehk kõvaketas 1.3 Väljundseadmed Seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks: monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid. Monitor Printer Valjuhääldid ehk kõlarid 2. Tarkvara · Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid,
Olulisemad nendest on emaplaat, protsessor ja RAM-mälu. Lisaks määrab emaplaat ära ka teiste komponentide valiku, mida arvuti komplekteerimisel vaja läheb. Loetelu vajalikest komponentidest (sulgudes on toodud mõned parameetrid, mida tuleks nende valimisel jälgida): · emaplaat (kas on olemas pesad: USB, PS/2; kui suur ta on) · protsessor (AMD Athlon, Sempron; Intel Celeron, Pentium; kiirus 2.0-3.0 GHz) · RAM mälu (maht 256-1024 MB) · kõvaketas (maht 80-250 GB) · videokaart (ühendusvõimalused: VGA, TV-out, DVI-I) · CD kirjutaja/DVD-ROM · korpus (lisaks tuleb tavaliselt kaasa ka toiteplokk, mille võimsus võiks olla vähemalt 300W) · monitor (tüübid: CRT ehk kineskoop või LCD-TFT; ekraani diagonaali suurus tollides, 17" või 19") · kõlarid (stereo, 2.1, 4.1, 5.1 jne) · klaviatuur (eesti ja/või vene keele toega) · hiir (võimaluse korral optiline)
2) Ajakiri ,, Time" kuulutas välja 1982 aastal inimeseks arvuti 3) Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. 4) Arvutikorpus on arvuti riistvara osa, mis majutab arvutisiseseid komponente. Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. ROM ehk püsimälu on digitaalseadmete mälu tüüp HDD ehk kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 5) Riistvara jaguneb kahte gruppi : 1) siseseadmed asuvad arvuti sees. Näiteks : videokaart, kõvaketas, RAM'id jpt. 2) välisseadmed - asuvad arvutist väljaspool. 6) Süsteemitarkvara on arvutisüsteemi käitamist toetav tarkvara, mille põhiülesannete
1 Minu nimi on: ............................................. Klass: ....... 1. Korpus 2. Kuvar 3. Klaviatuur 4. Printer 5. Hiir 6. Kõlarid 1. Tähista joonisel! 2. Märgi alljärgnevate seast kõik arvuti sisendseadmed: q Printer q Klaviatuur q Kuvar q skänner q hiir q kaamera q kõlarid 3. Milline alljärgnevatest kettatüüpidest võib mahutada 2 GB informatsiooni? (vali 1 vastus) q diskett q kõvaketas q CDROM 4. Milline järgmistest näitajatest arvutikomplekti reklaamis iseloomustab kõvaketta mahtu? q 256 MB DDRAM q 56 kbit/sec q 17" SVGA q Pentium 4 2,4 GHz q 40 GB HDD q 3.5" FDD q 40x CD ROM 5. Mille poolest erinevad põhimõtteliselt arvuti põhimälu (RAM) ja kõvaketas? (vali 1 vastus) q Põhimällu mahub rohkem andmeid kui kõvakettale q Põhimälus olevad andmed kustuvad, kui arvuti välja lülitada, kõvakettal
MILLEKS MULLE FILOSOOFIA? Mina arvan, et filosoofia on see, mis paneb inimesed asjadest teisiti mõtlema. Kui keegi väidab, et maakera on ümmargune, aga kas nii siis tõesti on? Kui ise oma silmaga seda pole näinud, siis ei saa öelda, et maakera on ümmargune. Milleks mulle filosoofia? Usun, et mul on filosoofiat vaja, et ma hakkaks asjadest teisiti mõtlema. Ma ei saa uskuda kõike, mida keegi ütleb. Keegi võib mulle väita, et arvuti sees on kõvaketas, aga kui ma seda ise näinud ei ole, siis ma ei saa öelda, et seal on kõvaketas. Parim näide on minu jaoks jumal. Inimesed väidavad, et jumal on olemas, aga ma pole teda näinud oma enda silmaga. Kui inimene räägib mulle millestki, mida ta ,,ise" nägi või tundis, siis isik võib väga hästi mingi loo välja mõelda ja rääkida millestki, mida pole olemas. Filosoofia on seotud tõestusega. Väites midagi, siis pead sa seda ka tõestama. Kui jumal on olemas, siis näita teda mulle.
on mobiilne arvuti, mis töötab Mis on erinevalt lauaarvutist lisaks võrgutoitele ka akuga. sülearvuti? Sülearvuti on kujundatud suure raamatu kujuliseks, mis on 2–5 cm paks ja tavaliselt 27×22 cm või Sülearvuti 39×28 cm suur. Tänapäeva sülearvuti kaalub 1–6 kg, vanem kujundus sülearvuti võib olla raskemgi. Sülearvutisse on sisse ehitatud kõvaketas,USB pesad, kuvar, sõrmistik ja osutusseadis tavaliselt ka kõlarid ja kettaseade. Aku on laetav elektrivõrgust ja sülearvuti sülearvutisse sisseehitatud või siis ühendatava välise vahelduvvooluadapteriga. Sülearvutite ajalugu sai alguse 1971. aastal, kui Alan Kay käis välja idee Dynabookist– kaasaskantavast seadmest, mis oli mõeldud peamiselt õpilastele, et Ajalugu neid õppimisel aidata. Plaan oli sellel kasutada programme, mis on
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud 10 Peeter Zolotov Kõvaketas - HDD Referaat Juhendaja: Kaido Kivioja Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10 Sisukord Sissejuhatus:........................................................................................... 3 Kõvaketta kirjeldus ..........................
Arvuti sisu Süsteemiplokk Emaplaat Protsessor CD-lugeja Mälu Kõvaketas Klaviatuur Funktsionaa lsed klahvid Numbrid Järgmine rida Tühik Nooled Tähed Failid Redigeerim a Aken Ülevaad e
samamoodi käib asi ka arvutimaailmas. 22. Kettaseade seade, kuhu peale salvestatakse enamus asjad, kaasa arvatud ka operatsiooni süsteem, ta salvestab ja loeb neid andmeid 23. Klaviatuur arvuti üks sisendites, peal numbrid ja tähed, tuleb aint trükkida 24. Konsool telekaga või arvutiga ühendatav seade millega saab mänge mängida 25. Kuvar kuvab inimesele pilti, mille arvuti tekitab 26. Kõvaketas andmete säilitamise seade 27. Link vajutad peale ja avab materjale, mis sellele leheküljele vastab 28. Megabait on ühik, milles on andmeid, u. 1024 kB 29. Mälu seade, kuhu salvestatakse kogu töö ja vastavalt saab selle sealt ka kätte 30. Operatsiooni süsteem juhib arvutisüsteemi tööd 31. Parabool - nim tasandi kõige selliste punktide hulka, mis on võrdsel kaugusel sellel tasandil asetsevate etteantud sirgest 32. Pikslid ruudud mis moodustavad pildi 33
Andmekandjad ja nende lugejad Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. Pehmeketas ehk diskett (floppy disk) Diskett on õhuke plastmasskestas asuv elastne magnetketas, mida loeb disketiseade (Floppy Disk Drive, FDD)
andmekogum, millele on antud nimi ja mis asub arvuti välismälus. Kuna enamasti on arvutis tuhandeid faile, siis sorteeritakse need otstarbe, sisu või omaduste järgi suurematesse gruppidesse kaustadesse (kataloogidesse, teekidesse). Nii moodustub hierarhiline süsteem failisüsteem. Failisüsteem on operatsioonisüsteemist sõltuv säilitatava failikogumi korraldusviis. Arvutis võib olla mitmeid välismäluseadmeid. Tänapäeval on peaagu igal personaalarvutil olemas flopiseade, kõvaketas ja CD-seade. Vastavalt vajadusele säilitada suuri andmehulki võib arvutis olla muidki välismäluseadmeid zip-seade, magnet-optilise ketta seade jms. Arvutivõrgus on võimalik võimaldada ligipääsu ka teiste arvutite andmekandjatele nn. võrguketastele. Kõiki olemasolevaid andmesäilituskohti saab vaadata ja kasutada käivitades töölaual asuvast ikoonist abivahendi My Computer või siis kasutades programmi Windows Explorer
M T2400 T2350 Kiirus 1.3GHz 1830 MHz 1,8 GHz Ekraan 14.1" ekraan 14" XGA 15.4 "WXGA High- XGA (1024 x (1024x768) Definition HP 768 resolutsioon BrightView laiekraaniga (1280 x 800) Kõvaketas 20GB 60GB 5400rpm 160GB 5400RPM SATA Aku Kuni 2 tundi kuni 2,5 tundi kuni 2 tundi Bluetooth Jah jah Jah Mälu kuni 2GB 3GB DDR2 1024MB DDR2 667MHz Op-süsteem Windows XP Windows XP Microsoft Windows Vista Professional Professional Home Premium
18. Mis on välisseadmed? Välisseadmed on seadmed, mida saab ühendada arvutiga ja mis jagunevad sisendseadmeteks ning väljundseadmeteks. 19. Millest sõltub arvuti jõudlus? Arvuti jõudlus sõltub protsessori jõudlusest, muutmälu suurusest ja jõudlusest, graafikakaardi jõudlusest. 20. Mille lühend on MHz, GHz? 1 megaherts (MHz) = miljon hertsi 1 gigaherts (GHz) = miljard hertsi 21. Kui suur on kaasaea on kaasaegsete arvutite kõvakettad? Tänapäevase arvuti kõvaketas on tavaliselt mahuga 120 GB. 22. Kui palju on kaasaegsetel arvutite protsessori töökiirus? 2GHz 4 GHz 23. Millise mahutavuseggsetel arvutitel operatiivmälu? 1 4 GB 24. Kas operatiivmälu lisamine suurendab või vähendab arvuti jõudlust? Suurendab. 25. Milleks on vajalik protsessor? Protsessori on vaja selleks, et täita operatsioone ja töödelda andmeid. 26. Millistes ühikutes mõõdetakse protsessorite töökiirust? Hertsides. 27
suutma lugeda ja kirjutada nii DVD kui ka CD plaate. 7.3 Kasutusala, kasutusmugavus ja hinnaklass DVD-d on eelkõige loodud just filmitööstusele, mistõttu kasutatakse neid plaate just kvaliteetsete filmide salvestamiseks. Hinnasuhe dvd plaatidel on üsna madal, st väikse hinna eest saab mahutada palju andmeid, ja ka kirjutaja hind jääb juba alla 1000 krooni. 8. KÕVAKETAS HDD(hard disk drive) ehk kõvaketta seade 8.1 Ajalugu Esimene kõvaketas loodi 1956 aastal IBM poolt, mis kandis nime 305RAMAC. See koosnes 50st 24 tollise läbimõõduga kettast ja oli võimeline salvestama kuni 5MB andmeid. Edasine kõvaketaste areng on olnud väga kiire ja juba tänapäeval mahutavad kõvakettad andmeid kuni 300GB ja rohkemgi. 8.2 Ehitus Kõvaketast kasutatakse tänapäeval eelkõige arvutisisese andmesalvestusseadmena, kuid neid toodetakse ka arvutiväliseid. Kasutades välist lisaboksi (external enclosure) saab
Andmekandjate liigid · Molekulaarsed andmekandjaid · Füsioloogilised andmekandjaid · Mineraalsed andmekandjaid · Orgaanilised andmekandjaid Infotehnoloogias kasutatakse · Mehhaanilised andmekandjaidPõhiliselt kolme liiki · Keemilised andmekandjaid · Perforatsioonilised andmekandjaid · Magnetilised andmekandjaid · Optilised andmekandjaid · Elektroonilised andmekandjaid Magnetilised andmekandjaid · Magnetketas Kõvaketas e. HDD Disk e. FDD · Magnetlint Optilised andmekandjaid · CD plaadid CD-R CD-RW · DVD plaadid DVD-R DVD-RW DVD+R DVD+RW · HD DVD · Blu-ray Disc · Minidisc Elektroonilised andmekandjaid · USB mälupulgad (välkmälu e. flashmemory) · Mälukaardid SD Mini SD XD MMC RS-MMC MicroStick Tähtsamad andmekandjad · Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub
Videokaart Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Kõvaketas Kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/62/Harddisk-head.jpg Kõvaketta tööpind koos kirjutamis-lugemispeaga Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni
vajalikku infot aastaid ilma arvutit sisselülitamata. · Laeb katkestused ja seadmete draiverid Katkestused (IRQ) on riistvara ja operatsioonisüsteemi vahelised tarkvara osad. Kui vajutada klaviatuuri nuppe, siis saadetakse signaal katkestusele, kes omakorda ütleb protsessorile, et vajutati nuppe ja saadab info edasi operatsioonisüsteemile. Seadmete draiveritega identifitseeritakse põhiline riistvara (hiir, klaviatuur, kõvaketas, disketiseade), et arvuti oskaks neid kasutada. · Kontrollib videokaardi seadeid BIOS kontrollib, kas videokaardil on oma mälu, BIOS ja graafikaprotsessor. Kui mitte, siis asub videokaardi informatsioon kuskil emaplaadil, mis laetakse. · Teeb "power-on self-test" (POST) Vaatab üle kõik teised riistvaralised komponendid ja veendub, et kõik töötavad korrektselt. BIOS kontrollib kas tegemist on arvuti sisselülitamise või lihtsalt uuesti käivitamisega (restart)
masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Väljundseadmed seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer, kõlarid jms. Põhiplokk ehk korpus Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub emaplaat koos sellel asuvate seadmetega (protsessorid, sisemälud, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiajam, kõvaketas, CD-ROM jt.). Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Mälu Mälu jaguneb sise- ja välismäluks. Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Tähtsamad sisemälud: põhimälu (RAM random access memory, nimetatakse ka suvapöördus-, töö-, muut-, operatiivmäluks jms.) - siin asuvad arvuti töö ajal vajalikud programmid ja andmed
Kolija Asa Call of duty: black ops 2 mängust See on aasta parim mäng. Seda on ostetud üle miljoni. Lõppeva aasta edukaimaks videomänguks sai ,,Call of Duty: Black Ops II." Pärast müügile tulekut teenisid tegijad esimese kahe nädalaga mängu pealt miljard dollarit. Miinimumnõuded (arvutile) Protsessor: 2.4 GHz dual core CPU Mälu: 2GB RAM (32-bit OS), 4GB RAM (64-bit Windows OS) Kõvaketas: Vähemalt 16GB vaba ruumi Graafika: NVIDIA GeForce 8800 GT või samaväärne AMD Radeon Heli: DirectX 9.0c ühilduv OS: Windows Vista SP2, Windows 7 või Windows 8 (XP tugi puudub) Internet: Esimesel installeerimisel vajalik internetiühendus Steami serveriga autentimiseks Arvamus Sellel mängul on multiplayer, zombie , single player Kõige parem on multiplyer Click to edit Master text styles Second level Third level
4 5 3, 1, 0,1111111111 4, 3, 0,3333333333 Materjalide sissetulek Nimetus M. ühik Kogus Ostuhind Summa Kõvaketas tk 20 2400 48000 Helikaart tk 10 1300 13000 Videokaart tk 90 1000 90000 Emaplaat tk 65 3000 195000 Kõvaketas tk 80 1550 124000 Helikaart tk 30 700 21000
c b h 30 cm d 6 cm P= h+b+(h-h_v-2c_)+(PI()(d/2))+(b-d) b 10 cm h_v 15 cm c_ 7 cm P 54,42478 (cm)^2 S=h*b-(c_*h_v)-(PI()*((d/2)^2)/2) S 180,8628 (cm)^2 Arvutid 1..4 Protsessor Sisemälu Välismälu Kuvar 0..* Kõvaketas 0, 1 RAM ROM CD ROM 0 ,1 DVD 0..2 Diskett 1, 2 Kuvar Kõvaketas CD ROM DVD Diskett TÖÖVIHIK 1...*
hetkel kasutad. Mida suurem on muutmälu(2 GB on piisav, 4GB veel parem), seda rohkem programme saad sa korraga kasutada. Programmide kasutamiskiirust aga määrab töösagedus(head on alates 800MHz+). Enamjaolt protsessor ei tee midagi vaid ootab, millal muutmälu enda töö lõpuni viib, seega on muutmälu valik tähtis, sellega ei tasu koonerdada. DDR III muutmälud on piisavalt kiired, et raskemate rakendustega hakkama saada 4 Kõvaketta suurus Kõvaketas e. HDD on ketas kuhu salvestatakse kõik sinu failid. Kui sul on plaanis kuulata muusikat ja surfata netis, siis peaks 150 200 GB piisama. Mängid ja tirid faile netist? Osta nii suur kui võimalik + muretse väline kõvaketas. Teine asi mida kõvaketta juures arvestada on selle pöörlemiskiirus(RPM - revolutions per minute). Enamus kõvakettaid on 5200-7200 rpm üks peamisi faktoreid kuidas arvutit kiiremaks teha. 5 Jahutus
Multimeediaarvuti Sisukord Sisukord Korpus Emaplaat Protsessor Protsessori ventilaator Mälu Videokaart Helikaart Võrgukaart Toiteplokk Kõvaketas Kuvar Klaviatuur Hiir Kõrvaklapid mikrofoniga Veebikaamera Operatsioonisüsteem/tarkvara UPS Kokkuvõtte Kasutatud allikad 2 Korpus Corsair Carbide 500R Mid-Tower must Mõõdud: 521 x 206 x 508 mm Kaal: 7.53 kg Emaplaadi tugi: ATX, Micro ATX Protsessori jahutite tugi kuni 175mm Graafikakaardi tugi kuni 452mm Kuus 120mm/140mm ventilaatori kohta Neli 120mm ventilaatori kohta Sisaldab 200mm ventilaatorit küljepaneelil, kahte esipaneeli 120mm
seade üle. Kui see ei aita siis tuleks seade katsetada üle teises masinas. Sellisel juhul kui seade töötab teises masinas võib probleemiks olla toiteseadme rikke või siis ebapiisav toide. Kui aga ilmub veateade MBR ehk master boot record'i laadimise tõrke kohta tuleks kontrollida üle jumper settingud HDD kettal. Kuid kui antakse teade "Missing NTLDR" siis tuleks kontrollida kas XP installatsiooniplaadiga on võimalik partitsioone näha ning tuleks kasuks kui skanneerida kõvaketas diagnostikavahendiga. Tuleks ka kontrollida Kas windows "Safe Mode'is" töötab. Kui ei, tuleks teha XP parandus. Diagnostika programmideks on: SeaTools for Windows- See sisaldab mitmeid teste mis uurivad füüsilist meediat sinu kettaseadmes Data Advisor- Data Advisor on isebootiv, seega see töötab isegi siis kui sinu süsteem ei tööta. Andmete taastamise programmid: Recover My Files- taastab lihtsalt teie kustutatud failid Windows Recycle Binist ning
tervikuna, sageli nimetatakse seda dokumendiks Kiip Chip Pisike ränikivike, kus paiknevad miljonid elektronlülitused ja loogikalülitused Kõvaketas Hard disk Ketas, mis on püsivalt arvuti korpuses ning kus säilitatakse andmeid Häkker Hacher Isik, kes tungib lubamatult arvutisüsteemi
Tüübid (1) Statsionaarsed: tööarvuti lauaarvuti mänguarvuti kõik-ühes arvuti kodukino arvuti Tüübid (2) Mobiilsed: sülearvuti netbook tahvelarvuti taskuarvuti Riistvara Sisendseadmed: Väljundseadmed: klaviatuur monitor mikrofon kõlarid hiir printer skänner Korpus protsessor emaplaat põhimälu kõvaketas audio-, video- ja graafikakaart välismäluseadmed Tarkvara (1) Süsteemitarkvara: operatsioonisüsteemid seadmete draiverid serveritarkvara aknahaldustarkvara jm Tarkvara (2) Rakendustarkvara: kontoritarkvara arhiveerimistarkvara majandustarkvara andmebaasid mängud Arvuti mälu kahendsüsteem bitt, bait operatiivmälu andmekandjad Internet
Kataloogid-seal sees olevate failide sisu alusel,üks fail peaks olema mitmes kataloogis Faili jakausta nime on võimalik muuta ja kustutada vaid juhul,kui see ple hetkel kasutusel Faili algseisu pole võimalik taastada,kui valikud on salvestatud ja programm suletud Save as-uue nimega salvestada olemasolev fail Save-olemasoleva nimega salvestada tehtud muudatused Laua-,pihu-,suur-,võrgu-,sülearvuti Tavalisel arvutil:keskseade,hiir,monituor,klaviatuur Keskseade: · Kõvaketas,disketiseade,ID-kaardi lugeja,CD/DVD Emaplaat-tavaliselt neljakihilne trükkplaat,kõik muud seadmed ühendatud emaplaadiga(juhtemga,otse)oluline protsessorisiini kiirus ja aiendus pesade arv Protsessor- juhib kogu arvuti tööd,teostab enamiku programmide jaoks vajalikud arvutused.Headuse määrab kiirus ehk taktsagedus:kui mtu elektrilist lülitust suudab teha sekundis(MHz,GHz)Hetkel kuni 4GHz;32 ja 62-bitised · Mälu-töötavate programmide ja nendega seaotud andmete hoidmiseks
Arvuti ehitus. Põhiosad: · - Mikroprotsessor 486DX,PENTIUM (Celeron, III) 75 ... 700 MHz · - Sisemälu (RAM) 4...128 MB · - Välismälu (Drive) Kõvaketas(HDD) 100MB...20GB Diskett (FDD) 3,5" 1,44 MB CD-ROM 650 MB DVD 20 GB · - Graafika kaart 800x600x2B@85Hz · - Ekraan (Monitor) Mõõt 14" 21" Punktisamm 0,26 mm · - Sõrmistik (Keyboard) Seotud riigi kooditabeliga. Lisaseadmed: · - Printer Maatriks-, Tindi- või Laserprinter
OS/2) isegi siis kui Sinu reaalse kompuutri riistvara ei toeta enam antud opsüsteeme. 2) Tarkvara on lihtsam installeerida. Tarkvaratootjad võivad mingi tarkvara terve konfiguratsiooni (näiteks meiliserveri) installeerida hoopis VirtualBox'i mitte aga host süsteemi - VirtualBox'i variant märksa lihtsam moodus ja ka mitte nii tüütu. 3) Testimine ja probleemide korral süsteemi taastamine. Kui Sa oled virtuaalmasina juba installeerinud, siis on ta ise kui ka tema virtuaalne kõvaketas kui mingi "konteiner", mille võib meelevaldselt "külmutada", "üles äratada", kopeerida, arhiveerida ja host süsteemide vahel transportida. Kui Sa kasutad sellist vahendit nagu "snapshots" (ülesvõtted), siis võid oma virtuaalmasina mingi kindla seisukorra salvestada ja hiljem vajaduse korral taastada selle juba varem salvestatud seisukorra. Sel teel võid Sa virtuaalmasinas sooritada
unikaalsed. Katalooge saab paigutada ka üksteise sisse, kataloog võib sisaldada teisi faile või omakorda kaustu.Üksteise sees olevad kataloogid tekitavad ahelaid, mis moodustavad kataloogipuu.Kataloogid on tekitatud seal sees olevate failide sisu alusel. Arvutite liigid : lauaarvuti, sülearvuti, pihuarvuti, suurarvuti, võrguarvuti. Tüüpilisel arvutil on : keskseade, monitor, hiir, klaviatuur. Emaplaadile kuulub : protsessor, mälu, helikaart, videokaart. Keskseadmele kuulub : kõvaketas, disketiseade, CD/DVD, ID-kaardi lugeja. Emaplaat on tavaliselt neljakihiline trükkplaat, oluline on protsessorisiini kiirus ning laienduspesade arv. Kõik muud seadmed on ühendatud emaplaadiga niimoodi : paigutatud otse emaplaadile, ühendatud juhtmete abil. Protsessor juhib kogu arvuti tööd, teostab enamiku programmide tööks vajaliku arvutustest. Protsessori headuse määrab kiirus ehk taktsagedus( mõõdetakse MHz ja GHz). Mälu ( operatiivmälu, sisemälu)
Tüüpiline probleem on, et arhitektuursel joonisel, kus kasutatakse väga detailset mööblit või sanitaartehnikat -sellised elemendid võivad mängida väga suurt rolli oma parameetritega mudeli renderdamisel. Need võiksid olla täiesti olematud. Ainuüksi 1 mööbliese, mis on 3- mõõtmelisena joonistel,tekitab sama palju polügone kui 100 seina. 3. NÕUDMISED RIISTVARALE Arvuti parameetrid peaksid olema kooskõlas nõuetega tarkvarale. CPU mälu kõvaketas (suurus ja kvaliteet) graafikakaart (2D; 3D) Kokkuvõtteks: töötades suurte projektidega peaks omama parimat riistvara. 4 faktorit, mis on arvutil olulised: protsessor, füüsiline mälu, kõvaketas, graafikakaart. Kõik need on tähtsad. NÕUDED TARKVARALE Klassikalise lahenduse puhul peaks tarkvara võimaldama: modelleerimist dokumenteerimist visualiseerimist Terviklahenduse puhul peaks tarvara võimaldama:
Tootjad: Corsair, OCZ, PQI, Kingston, Apacer. Videokaart ehk graafikakaart VGA (video, graphics accelerator) Seade, mis muudab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Tootjad: Nvidia, ATI (AMD). Helikaart (soundcard) Seade, mille abil arvuti võtab vastu helisignaal. Tootjad: ASUS, CREATIVE, LABS jne. Võrgukaart NIC (network interface card) Seade, millega saab arvuti ühendada arvutivõrku. Tootja: CHRONOS, Novell jne. Kõvaketas HDD (hard disk drive) Andmete, programmide säilitamiseks (andmesäilitusseade) Tootjad: Seagate, Western, Digital, IBM. Toiteplokk PSU (power surga unit) Seade, mis puundab tavaliselt seinakontaktist tuleva pingega elektrivoolu pingega vooluks, Tootjad: Corsair, Chieftec, Ocz, Antec, Fortron ja Codegen.
Tootjad: Corsair, OCZ, PQI, Kingston, Apacer. Videokaart ehk graafikakaart VGA (video, graphics accelerator) Seade, mis muudab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Tootjad: Nvidia, ATI (AMD). Helikaart (soundcard) Seade, mille abil arvuti võtab vastu helisignaal. Tootjad: ASUS, CREATIVE, LABS jne. Võrgukaart NIC (network interface card) Seade, millega saab arvuti ühendada arvutivõrku. Tootja: CHRONOS, Novell jne. Kõvaketas HDD (hard disk drive) Andmete, programmide säilitamiseks (andmesäilitusseade) Tootjad: Seagate, Western, Digital, IBM. Toiteplokk PSU (power surga unit) Seade, mis puundab tavaliselt seinakontaktist tuleva pingega elektrivoolu pingega vooluks, Tootjad: Corsair, Chieftec, Ocz, Antec, Fortron ja Codegen.
Milleks FORMAT C: ? Sõna FORMAT tuleb Inglise keelest ning tähendab Eesti keeles FORMAATI. Format ketta puhul tähendabki ketta seadmist töökorda, ehk siis tühja ning puhta ketta seadmist windowsi installiks(ka linuxi ja muude op süstemide installiks). Miks aga FORMAT C: ? Miks mitte D, E jne? C tähistab arvuti ESIMEST ning PRIMAARSET ketast! Kui arvuti kõvaketas on jagatud mitmeks või on tal neid mitu, siis tähise C saab IDE0 kaabli MASTER ketas, D saab IDE0 otsas SLAVE või IDE1 otsas olev MASTER ketas(samuti võib selleks olla CD/DVD seade). Milleks see hea on? Kui ostad poest uue ketta, kui on vaja windows uuesti "puhtana" peale panna, kui soovid installida windowsi asemele linuxit või vastupidi, siis selle jaoks tuleb teha FORMAT, ehk siis ketta ümber seadistamine uue operatsiooni süsteemi jaoks. Siit tuleneb ka veidike väär
annaabi.ee 
