Meditsiinilaboriteenuse osutamise protsessiga seotud andmemudel on esitatud alljärgneval joonisel: Informaatikainstituut 12 Joonis 5. Andmemudel 4.3 OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA Tähistused (PK) - primaarvõti (ingl. k. primary key) (FK) - välisvõti (ingl. k. foreign key) Nimetus Semantika Klient Firmalt teenuseid tellivad era- või juriidilised isikud Kliendi id (PK) Kliendi identifikaator Nimi Kliendi nimi Kontakttelefon Kliendi kontakttelefon Kontaktaadress Kliendi kontaktaadress Tellimus Konkreetse kliendi poolt esitatav tellimus konkreetse(te)le analüüsi(de)le Informaatikainstituut 13 Tellimuse id (PK) Tellimuse identifikaator Kliendi id (FK) Viit kliendile, kelle poolt tellimus on esitatud
õppematerjal). 2. Iga etteantud veebiallika kohta tuleb koostada dublin core kirje (abiks õppematerjal). Standardis olevast 15 elemendist tuleks kindlasti kasutada järgmisi: Title, Creator, Subject, Description, Publisher, Contributor, Date, Format, Identifier, Language, Rights. Ehk eesti keeles: Pealkiri, Autor, Teema ja märksõnad, Kirjeldus, Väljaandja, Kaasautor, Daatum, Vorming, Inforessursi identifikaator, Keel, Õigused Kirjeldused tuleb koostada järgmiste veebiallikate kohta: 1. http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ Allikakirje: Vaarik, D. (2011). Turg sundis mind! Kasutatud 05.11.2015 http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ - Pealkiri: Turg sundis mind! - Autor: Daniel Vaarik - Teema ja märksõnad: Meedia; stereotüüp; utoopia; turg; reklaam - Kirjeldus: Autor räägib halvast ja väikesest turust. Kuidas tootjad teevad kehvemat tööd,
broneerimise_id eesnimi broneeringuperioodi_id perenimi reisija_id aadress pileti_id tel.number 27 8. Objektide ja atribuutide semantika Reisija Bussijaama reisija Reisija_id(PK) Unikaalne identifikaator Eesnimi Reisija eesnimi Perenimi Reisija perenimi Aadress Aadress(broneerimisel vajalik) Klienditeenindaja Reisijaid teenindav bussijaama töötaja Klienditeenindaja_id(PK) Unikaalne identifikaator Eesnimi Perenimi Aadress Tel. Number Mehhaanik Busside kontrollide teostaja Mehhaaniku_id(PK) Unikaalne identifikaator Eesnimi Perenimi Aadress Tel. Number
2.3 OBJEKTIDE ja ATRIBUUTIDE semantika Tähistused (PK) - primaarvõti (ingl. k. primary key) (FK) - välisvõti (ingl. k. foreign key) Nimetus Semantika ISEND Igaüks spordiklubi infosüsteemis registreeritud kasutaja. Isiku_id (PK) Unikaalne identifikaator Eesnimi Inimese eesnimi Perenimi Inimese perekonnanimi Aadress Inimese elukoha aadress Telefon Inimese kontakttelefon E-mail Inimese e-posti aadress KLIENT Näitab, mis andmed kliendi kohta on vaja
Klient Tellimuse koostamine C C R R Tellimuse kinnitamine U U Tellimuse täitmine U/D U/D Arve tasumine R R R Seisundi- ja tegevusdiagramm -Seisunddiagramm -Tegevusdiagramm Objektide ja Atribuutide semantika OBJEKTID JA ATRIBUUDID SEMANTIKA Klient Kliendi_id (PK) Unikaalne identifikaator Kliendi_Eesnimi Kliendi_Telefon Dispetser Taksojuhi ja kliendi infovahendaja Dispetser _id (PK) Unikaalne identifikaator Dispetser _Telefon Dispetser _Aadress Taksojuht Taksojuht_id (PK) Taksojuht_Autovärv Taksojuht_Numbrimärk Taksojuht_Automark Taksojuht_Tellimuse_seisund Taksojuht saab tühistada tellimuse, nt kui klient pole kohal Tellimus Andmebaasi esitatud tellimused
Iga töötaja andmeid muudab/sisestab üks ja ainult üks juhataja. ERD diagramm Objektide ja atribuutide semantika Tähistused: PK- Primary Key FK- Foreign Key Objektide ja atribuutide semantika: Nimetus Kirjeldus Meeldetuletus Kiri , mis tuletab kliendile meelde tagastamise tähtaega Meeldetuletuse ID (PK) Unikaalne identifikaator Tagastamise tähtaeg Kuupäev, millal tähtaeg lõpeb Laenutamise ID(FK) Laenutamisele unikaalne kood Töötaja ID Töötaja, kes vormistas meeldetuletuse Klient Andmed klientide kohta Kliendi ID(PK) Unikaalne identifikaator Nimi Kliendi nimi Perekonnanimi Kliendi perekonnanimi
4. Infosüsteemi andmevaade 4.1. Andmemudel 12 4.2.OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA (PK) primaarvõti (ingl. k. Primary key) (FK) välisvõti (ingl. k. Foreign key) OBJEKTID JA SEMANTIKA ATRIBUUDID KLIENT Internetipoelt tellimuse esitanud juriidiline või füüsiline isik Kliendi_id (PK) Unikaalne identifikaator Eesnimi Perekonnanimi Aadress Kauba kohaletoimetamise aadress Postiindeks Telefon Kliendi seisund (FK) Viide kliendi seisundile. E-mail ADMINISTRAATOR Internetipoes toodete müüki ja teavet kordineeriv isik Admin_id (PK) Unikaalne identifikaator Eesnimi Perekonnanimi Telefon Aadress E-mail Parool Kasutajanimele vastav parool
Joonis 9: Süsteemi andmemudel 6.3. Objektide ja atribuutide semantika Objektide ja atribuuditde semantika. PK - Primaarvõti (Primary key) FK - Välisvõti (Foreign key) Objekt/Atribuut Kirjeldus Tudeng Kirjeldab ülikoolis õppivate tudengite andmeid. Tudeng_ID (PK) Tudengi unikaalne identifikaator deklareerimise süsteemi piires. Primaarvõti. Matrikli number Tudengi identifikaator teaduskonna piires Eesnimi Perekonnanimi Telefon E-post Deklaratsioon Dokument millega tudeng näitab semestri alguses milliseid aineid ta õppima hakkab.
PROGRAMMEERIMISE MÕISTED ALGORITM on täpne ja üheseltmõistetav eeskiri mingi ülesande lahendamiseks. Algoritmi esitusviisid: Pseudokoodis, kus kasutatakse programmeerimiskeele võtmesõnu, lauseid. Graafiliselt - blokk-skeemid. PROGRAMMEERIMISKEEL on tehiskeel algoritmide kirjapanekuks arvutitele "arusaadaval" kujul. Programmeerimiskeeles kirja pandud algoritmi nimetatakse PROGRAMMIKS või, kui veelgi täpsem olla, PROGRAMMI TEKSTIKS. Programmeerimiskeele süntaks on range eeskiri, mis sätestab väga üksikasjalikult, kuidas tohib programmi kirja panna nii, et see oleks arvuti poolt vastuvõetav. Vastasel juhul on tekstis süntaksivead. Programmi süntaks võib olla õige, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu soovisime. Siis on programmis on semantilised vead ehk sisulised vead. Kui süntaks määratleb ära sõnade ja sümbolite järjekorra lauses, siis lause semantika on lause mõte, tema tähendus. Vigade otsimine programmist ehk...
. Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks Ethernet – (10 Mb/s) Fast Ethernet - (100 Mb/s) Gigabit Ethernet - (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 802.11 g –54 Mb/s; 802.11 a/b 11 Mb/s; 802.11 n - 400 Mb/s Mobiilne internet: GPRS - 64 kb/s EDGE - 256 kb/s 3G – 1 Mb/s 3,5G - 5 Mb/s 4 G - 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? • Media Access Control (MAC) - aadress on võrgukaardi unikaalne identifikaator. MAC aadress koosneb 48 bitist ja seda väljendatakse tavaliselt kuusteistkümmendsüsteemi arvuna. • IP aadress - on antud võrgus oleva lõppseadme unikaalne identifikaator. IP aadress on määratud selle kohtvõrgu poolt, kuhu lõppseade on ühendatud, MAC aadress ei muutu ega olene sellest, millisesse kohtvõrku on kaart ühendatud. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)?
Pakkumuse_id (FK) Pakkumuse unikaalne järjekorranumber Makse_tähtaeg Makse tähtaeg Makse_summa (FK) Pakkumuse kogumaksumus Firma_kontaktandmed Firma kontakandmed (telefon, aadress, nimi) Firma_pangakonto_number Firma pangakonto number Makse_laekumise_kpv Makse laekumise kuupäev Töö_hind Töö hind Firma Firma andmed Firma_id (PK) Firma unikaalne identifikaator Firma_nimi Firma nimi Firma_pangakonto_number Firma pangakonto number Firma_kontakttelefon Firma kontakttelefon Pakkumuse seisund Pakkumuse võimalike seisundite loetelu Seisundi_id (PK) Pakkumuse seisundi unikaalne identifikaator Seisundi_nimetus Seisundi nimetus („loodud“, „esitatud“ jne) 14 5 INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE 5.1. PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM
Alguskuupäev Lõpukuupäev Sisu Aasta Semester 14 AMETIKOHT Ülikooli töötaja ( õppejõud, International Mobility and Networks Center töötajad).Ametikoht, mis on kirjas töölepingul. Ametikoht(PK) Unikaalne identifikaator Nimetus Kirjeldus TEADMISTE KONTROLL Õppejõu poolt väljapakutud teadmiste kontrolli üritus Teadmiste_kontroll_ID(PK) Unikaalne identifikaator Koht Aeg Keel Kestvus Eelnev_registreerimine Kontrolli_tulemus ÜLIÕPILASTE TEADMISTE Ühe tudengi teadmiste KONTROLL kontrollimine õppejõu poolt Üliõpilaste_teadmiste_kontroll_ Unikaalne identifikaator ID(PK)
15. Gigabait on ühik, mis kannab andmeid, 1024MB 16. Graafika on seadmed, mis lubavad seadmetel pilti kuvada ja töödelda 17. Hüperlink viitab mingisugusele lingile 18. Indeks Võimaldab teha kiireid otsinguid. 19. Infrapuna eriline kiir, mille vahendusel vahetatakse seadmete vahel faile 20. Installeerima Olgu siis kas seade või programm aga ta tuleb ,,ühendada, ühitada" operatsioonisüsteemiga 21. IP seadme identifikaator, nagu inimesel on isikukood ja kaupadel omad koodid, siis samamoodi käib asi ka arvutimaailmas. 22. Kettaseade seade, kuhu peale salvestatakse enamus asjad, kaasa arvatud ka operatsiooni süsteem, ta salvestab ja loeb neid andmeid 23. Klaviatuur arvuti üks sisendites, peal numbrid ja tähed, tuleb aint trükkida 24. Konsool telekaga või arvutiga ühendatav seade millega saab mänge mängida 25. Kuvar kuvab inimesele pilti, mille arvuti tekitab 26
Arvutivõrgud Labor 2 Analoogsignaalid aruanne Töö tegija nimi: Moodle identifikaator: Töö tegemise kuupäev: Fri Apr 3 12:14:33 2020 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 43,1 43,1 0 Hõiveseisund 9,18 7,34 1,84 Telefoniliini mõõteplaadil oleva takisti takistuse väärtus 59 Ω Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi.
Tutvudes Linuxi käsustikuga saime teada järgmiste tööjuhendis ülesloetletud käskude tähendused: 1.dir : väljastab kataloogis paiknevate failide ja alamkataloogide nimed ilma mingit lisainfot andmata. Samuti ei näidata "peidetud faile". 2.ls l : väljastab kataloogis paiknevate failide ja alamkataloogide nimed lisades juurde failiõigused, omaniku, grupi, loomisaja. Ei näita "peidetud" faile. 3.ps : kuvab kasutajale kuuluvad protsessid, nende identifikaator numbri (PID), terminaali, kus see protsess käivitati (TTY) ja kasutusaja (TIME). 4.man man : kuvab manuaalide sirvimisprogrammi man tutvustuse, manuaali. 5.man less : kuvab programmi less tutvustuse (less'iga on võimalik kuvada failide sisu, otsida neis stringe jne.). 6.man kill : kuvab programmi kill manuaali (kill'iga on võimalik peatada protsesse, samuti saata neile erinevaid signaale). 7.mkdir : loob kataloogi. 8.cp : võimaldab kopeerida katalooge ja faile. 9
Ilma krüptosüsteemita muutuks piletite võltsimine väga lihtsaks. Online süsteemid. Online süsteemi korral ei ole piletikandjale enamasti salvestatud pileti liiki ega kehtivust, selle asemel on kaardi mikroskeemi tootja poolt piletisse salvestatud unikaalne kood (UID), mis võib olla kas piletiomanikust sõltumatu (anonüümne pilet) või seotud piletiomanikuga või ka otse piletiomaniku identifikaator, näiteks isikukood (personaliseeritud pilet). UID unikaalsuse tagavad kaartides sisalduvate mikroskeemide tootjad, kaardi kloonimine nõuab eritehnikat. Pileti liigi ja kehtivuse kontroll tehakse üle võrgu tsentraalse piletite andmebaasi vastu, kasutades piletikandjal olevat UID-d. Plussiks asjaolu, et mingit krüptosüsteemi ei ole pileti kontrollimisel vaja rakendada ja pileteid ei tule "eeltäita", seega on süsteem fundamentaalselt turvalisem, kui offline süsteem
Arvutivõrgud Labor 3 Järjestikliides aruanne Töö tegija nimi: Moodle identifikaator: Töö tegemise kuupäev: Thu Apr 16 17:39:24 2020 1.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Seadistus 300/7/E/2 (edastuskiirus 300 bit/s, 7 andmebitti, paarusukontroll paaris (Even) ja 2 stoppbitti). Valitud sümbol: K Sümboli ASCII bitikood: 1001011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1101001 Signaali "1" nivoo: -6.3750V Signaali "0" nivoo: 6.0625V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 30ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9
Lõpp Tehtava töö lõpu kuupäev/aeg Töö Võimalike teostavate tööde nimekiri Töö_id (PK) Töö unikaalne number Nimetus Töö nimetus Seisundi_id (FK) Viit töö seisundile, mida töö võib omada Seisundi_kuupäev Seisundi fikseerimise kuupäev Töö seisund Töö võimalike seisundite loetelu Seisundi_id (PK) Töö seisundi unikaalne identifikaator Seisundi nimetus Seisundi nimetus (määratletud, katkestatud jne) Vajalik dokument Tellimuseks vajaliku dokumendi nimetus Vajalik_dokument_id (PK) Vajaliku dokumendi unikaalne number Tellimuse_id (FK) Viit tellimusele, millega on tegemist Dokumendi_id (FK) Viit dokumendile, mida on vaja valmistada seoses tellimusega Esitamise_kuupäev Vajaliku dokumendi esitamise kuupäev Tähtaeg Vajaliku dokumendi valmistamise tähtaeg
.....................................16 Programmeerimiskeel.............................................................................17 Lause......................................................................................................18 Võtmesõna..............................................................................................18 Andmeobjekt..........................................................................................18 Identifikaator..........................................................................................18 Andmetüüp.............................................................................................19 Väärtus...................................................................................................19 Konstant.................................................................................................19 Muutuja...........................................
ligi. Iga ülesanne, mis arvutis käivitatakse, koosneb ühest või mitmest protsessist. Igale protsessile eraldab operatsioonisüsteem ressursid (mälu, protsessori aja ja muud). Protsessid on paralleelsed ja kulgevad erineva kiirusega. Kuigi tavaliselt on operatsioonisüsteemi käsutuses üks protsessor, arvuti interpreteerib samaaegselt mitut protsessi, tehes pidevaid ümberlülitusi protsesside vahel. Igal protsessil on numbriline identifikaator PID, mis eraldab teda teistest protsessidest ja programmifail, mis sisaldab masinkoodis programmi. See fail (käsud) loetakse protsessi käivitumisel põhimalle. Protsessid võivad käivitada oma töös uusi protsesse, mis on selle protsessi alamprotsessid ja sulgeda neid. Protsessid, mis kuuluvad ühele ülesandele on sõltuvas protsessid. Protsessid võivad olla operatsioonisüsteemi omad või rakendusprogrammide protsessid. Protsess käib läbi järgmistest olekutest:
lõppkasutajalt kui ka läbi OPS protsessi monitooringu. Raportid OPS- ist on teavitused, mis on genereeritud monitooringu tööriistas või edastatud IT personali või tarnija poolt. Juhtumi kohta kogutakse täiendavat informatsiooni ning määratakse prioriteet, vastavalt tema mõjule. Juhul, kui antud juhtumil on seos mõne teise juhtumiga, siis luuakse ka seos juba raporteeritud juhtumiga. Igale juhtumile omistatakse ka vastav identifikaator. Juhtumi kategoriseerimine ja kooskõlastamine (Categorize and match) eesmärgiks on määrata juhtumile kategooria ja keerukus. Samuti on oluline leida, kas sarnane juhtum on ka varem esinenud ning kas lahendus on kättesaadav. Analüüsimine (Analyze) eesmärgiks on leida juhtumile kõige parem ja kiireim lahendus. Analüüsis vaadatakse üle kõik kättesaadavad lahendused, mille seast valitakse välja kõige kiirem, odavam ja
3 2.Struktuur ICMP sõnumid kapseldatakse IP paketi sisse. Sõnumite formaadid on erinevad, aga kõik ICMP sõnumid algavad väljadega tüüp, kood ja kontrollsumma. ICMP sõnumi üldformaat IP Päis Tüüp Kood Kontrollsumma Identifikaator Järjekorra number Valikulised andmed Sõnumi andmeväljade lühiseletused 1) IP päis sisaldab lähte- ja sihtaadressi. 2) Tüübiväli määrab sõnumiliigi. 3) Kood täpsustab sõnumi sisu ehk määrab alamtüübi. Maksimaalne alamtüüpide arv, mis on võimalik ühele sõnumi tüübile määrata, on 256. 4) Kontrollsumma on 16-bitine andmeväli, mis aitab kindlaks teha, kas andmevahetuse käigus esines kadusid
Sama ideed saab kasutada elektrondokumentide korral. Ridade järgnevuse tagamiseks registris kasutatakse räsifunktsiooni H. Ajatempliteenuse osutaja (TSS) on kohustatud pidama väljaantud ajatemplite registrit, mille täitmist saavad kõik kasutajad kontrollida. Linkimine. Protokoll. A saadab TSS-le infokogumi Y, millele soovib saada ajatemplit. Ajatempliteenuse osutaja moodustab sõnumilühendi Hn = h(n, IDa, t, Y), milles *n on taotluse järjekorra number; *IDa on kasutaja identifikaator *t on hetkeaeg *h on mingi räsifunktsioon (ei pea olema sama, mis H) Ajatempliteenuse osutaja arvutab nn linkimisteabe Ln= H(Hn, Ln-1) ja saadab tagasi sõnumi (n, IDa , t, Ln-1, Dtts(Ln)), mida kasutatakse kui ajatemplit. Iga klient võib küsida ajatempliteenuse osutajalt mistahes Hn-i ja Ln-i, mis on jäädvustatud TSS-i poolt. Räsifunktsioonide ühesuunalisuse tõttu on raske lisada uusi ajatempleid mujale kui ahela lõppu.
Sama ideed saab kasutada elektrondokumentide korral. Ridade järgnevuse tagamiseks registris kasutatakse räsifunktsiooni H. Ajatempliteenuse osutaja (TSS) on kohustatud pidama väljaantud ajatemplite registrit, mille täitmist saavad kõik kasutajad kontrollida. Linkimine. Protokoll. A saadab TSS-le infokogumi Y, millele soovib saada ajatemplit. Ajatempliteenuse osutaja moodustab sõnumilühendi Hn = h(n, IDa, t, Y), milles *n on taotluse järjekorra number; *IDa on kasutaja identifikaator *t on hetkeaeg *h on mingi räsifunktsioon (ei pea olema sama, mis H) Ajatempliteenuse osutaja arvutab nn linkimisteabe Ln= H(Hn, Ln-1) ja saadab tagasi sõnumi (n, IDa , t, Ln-1, Dtts(Ln)), mida kasutatakse kui ajatemplit. Iga klient võib küsida ajatempliteenuse osutajalt mistahes Hn-i ja Ln-i, mis on jäädvustatud TSS-i poolt. Räsifunktsioonide ühesuunalisuse tõttu on raske lisada uusi ajatempleid mujale kui ahela lõppu.
......................................................................89 Objektorienteeritud maailm................................................................................................... 89 Mida selle kursusel õpetatakse? Esimese astme materjalid on jaotatud 12-ks teemaks, millega kaasnevad ülesanded harjutamiseks. Nendeks teemadeks on: 1. Suurem sissejuhatav sõnavõtt ehk 'Milleks on vaja programmeerimist?' 2. Põhimõisted: andmetüüp, väärtus, konstant, muutuja, identifikaator, võtmesõna, operand, operaator. Omistamise lause. 3. Aritmeetiline ja loogiline avaldis. 4. Standardprotseduurid andmete sisestamiseks ja väljastamiseks. 5. Tingimuslause. Suunamislause. Valiklause. 6. Struktuursed andmetüübid: jada, massiiv, kirje, fail. 7. Määratud kordus. Eelkontrolliga kordus. Järelkontrolliga kordus. 8. Viitmuutuja. Arvuti mälu paindlik kasutamine. 9. Alamprogrammid. Protseduur ja funktsioon. 10. Programmide vormistamine
Ülevalt menüüst valida Insert(Lisa)ja täida table vastavalt vajadusele ning vali Go(Mine) Tabeli muutmiseks vajuta pliiatsi peale ja kustutamiseks x Primaarne võti Primaarne võti relatsioonilisel tabel unifikaalselt identifitseerib iga kirje tabelisse. Väline võti Atribuuti, mille võimalike väärtuste hulk langeb kokku mõne teise tabeli primaarse võtme väärtuste hulgaga, nim. sekundaarseks e. väliseks võtmeks (foreign key) Unikaalne identifikaator Globaalselt unikaalne identifitseerija või GUID on spetsiaalset tüüpi identifitseerija, mida kasutatakse tarkvara rakendustes, et tagada unikaalne viitenumber. Tabelite seostamine(relatsioon) Relatsioonimudeli puhul on objektid andmebaasis ja nendevahelised seosed esitatud tabelite kujul. Need võivad koosneda enamast kui ühest tabelist, mis on omavahel seotud. Seostamine tähendab andmefailide ühendamist ühesuguse sisuga väljade järgi. Relatsioonandmebaas
Seega sõltub märkide elukäik tarbijate seisukohtadest ning väärtushinnangutest, lõppkokkuvõttes aga sellest, kuidas märgitootjad saavad aru tarbijate vajadustest, soovidest ja käitumisest ning neisse sisseelamisest. Märgid järgnevad inimestele kogu elu: nad mõjutavad selles osas, mida inimesed söövad, kuidas riietuvad ja milliseid autosid ostavad. [6] 2.3. Kõige tulusam kaubamärk Nimi koos logo ja teiste tunnnusmärkidega on esmase tähtsusega identifikaator – see on märgi visiitkaart. Seega on nime panemine üks kõige tähtsamaid otsuseid, mis märgiomanik peab tegema. Õige nimi peab olema omapärane, äravahetamatu, kergesti loetav, arusaadav ja hääldatav, tarvitatav eri meediates, koguni teistes keeltes, ning piisavalt lühike. Igapäevakõnes lühendatakse sageli nime: näiteks Coca-Cola asemel öeldakse ,,Coca’’. [6] Mida isikupärasem ja silmatorkavam on kaubamärgi nimi, seda suurem on tal eelis saada edukaks ja
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. b. IP võimaldab koostada võrgu, mis koosneb väiksematest osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega (gateway). Internet ongi näide sellisest võrkude võrgust, kus kõigis almavõrkudes on kasutusel IP. IP aadress on võrgusõlme (arvuti või võrguseadme) unikaalne identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi. IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask).
ja registreerimisnumber; 8) kasutamise kitsendused; 9) sihtotstarve; 10) üldpindala; 11) pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes; 12) piiripunktide andmed; 13) maksustamishind; 14) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud. 7. Mis on ja andmeid mille kohta sisaldab tehingute andmebaas? Tehingute andmebaas sisaldab kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade või nende osade võõrandamise tehingute kohta järgmisi andmeid: 1) tehingu identifikaator (automaatselt genereeritav järjekorranumber); 2) tehingu liik (müük, vahetus, kinge või muu); 3) tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, vallasasi); 4) tehinguobjekti katastritunnus(-ed); 5) tehinguobjekti omandiosa suurus; 6) tehinguobjekti pindala ja kõlvikud; 7) tehinguobjekti sihtotstarve; 8) andmed hoonestatuse kohta; 9) andmed koormatiste olemasolu kohta; 10) tehingu sooritamise kuupäev;
Vaieldavusi elektrooniliste kogude kasutamise mõõtmisel · Mitmed lisategurid mõjutavad raamatukogude suutlikkust mõõta oma elektrooniliste kogude kasutamist. Võtmeteguriteks on autentimine, puhverdamine ja puhverserverid. Isiku autentimist kasutavad raamatukogud harva, et mitte mõjutada elektrooniliste kogude kasutatavust. Ent nende kasutamist teenindatavate poolt saab kindlaks määrata vaid juhul, kui kinnistatakse kasutaja tuvastust võimaldav identifikaator. Päringud · Mõõtmise eesmärgil loetakse päring esitatuks teenindatava poolt juhul, kui päringu esitanud arvuti IP-aadress näitab arvuti asumist raamatukogu või asutuse ametlikus teeninduspiirkonnas. Juurdepääs tasulistele elektroonilistele raamatukoguteenustele (nt omandatud või litsentsiandmebaasid, jadaväljaanded jne) autenditakse tavaliselt IP-aadresside plokkidele. Päringud
8 KB). Sõltuvalt süsteemist võib saada seda suurust andmebaasi loomisel määrata. Plokil on päis ja sisu osa. Päises andmed ploki kohta näiteks plokki kasutavate transaktsioonide kohta. Sisu osas paiknevad tabeli ridade andmed. Andmete lugemine/kirjutamine kõvakettale toimub plokkide kaupa. Rea loogiline aadress = tabeli nimi + kandidaatvõtme hõlmatud veergude nimed + kandidaatvõtme väärtus Rea füüsiline aadress = faili identifikaator + ploki identifikaator + rea positsioon plokis 26. Indeks (teema 12) Indeks on andmebaasi sisemisse skeemi kuuluv objekt, mille eesmärgiks on kiirendada andmebaasis olevate andmete leidmist. SQL standard indeksi objekti ei kirjelda. Ka indeksis on andmed ja salvestatakse (andme)failis. Indeksi loomine ja kasutamine Andmebaasisüsteem võib indeksi luua automaatselt (primaarvõtme, unikaalsuse kitsenduse korral). Indeksi võib luua ka andmebaasi programmeerija või administraator.
POST klient saadab veebiserverile infot HEAD päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust. Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama ,,authorization:"-rea. Kui seda rida ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuestisisestamist. HTTP olekuta olemust püütakse korvata küpsiste abil. Küpsistesse salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Küpsiseid eristab nende identifikaator, mis on serveri poolt genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle identifikaatori serverile edastama. Kiiruse suurendamiseks (andmemahtude vähendamiseks) kasutatakse nn. tingimuslikku GET- i. Sel juhul ei saadeta objekti brauserile, kui viimasel on juba olemas piisavalt värske koopia sellest. Vahemälu kasutamine. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu (cache), et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist.
Veerupiirangu süntaks: [CONSTRAINT Piirangu_nimi] { [NOT] NULL | {UNIQUE | PRIMARY KEY} I REFERENCES Tabeli_nimi [(veerg)] | CHECK (tingimus)} Tabelipiirangu süntaks: [CONSTRAINT Piirangu_nimi] { [NOT] NULL | {UNIQUE | PRIMARY KEY} (veerg [,veerg] ...) | FOREIGN KEY (veerg [, veerg] ... ) REFERENCES Tabeli_nimi [(veerg) [,veerg] ... ] | CHECK (tingimus)} Piirangu_nimi on piirangu identifikaator. Piirangu identifikaator võib puududa siis, kui piirang kirjutatakse CREATE lauses kohe veeru definitsiooni järele. Kui piirangu nimi puudub, siis annab andmebaasisüsteem sellele ise nime. ALTER TABLE lause abil on võimalik tabelist piirang ära kustutada, kuid selleks peab teadma piirangu nime. Veerutaseme piirangud - piirangu definitsioon kirjutatakse veeru definitsiooni sisse. Suhete defineerimiseks tabeli taseme piirangute abil kirjutatakse piirangute definitsioonid eraldi osana peale veergude definitsioone
Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama „authorization:“-rea. Kui seda rida ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuestisisestamist. 5 HTTP olekuta olemust püütakse korvata küpsiste abil. Küpsistesse salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Küpsiseid eristab nende identifikaator, mis on serveri poolt genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle identifikaatori serverile edastama. Kiiruse suurendamiseks (andmemahtude vähendamiseks) kasutatakse nn. tingimuslikku GET-i. Sel juhul ei saadeta objekti brauserile, kui viimasel on juba olemas piisavalt värske koopia sellest. Vahemälu kasutamine. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu (cache), et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist.
mõõtmisega. 60. Haldusmeetrika ja kvaliteedimeetrika Haldusmeetrika tulemusi kasutatakse tarkvara protsessi juhtimiseks. Haldusmeetrika on tarkvaraprotsessis kulutatud aeg, kasutatud inimpäevad, toodetud koodi maht, kulutatud raha jne. Kvaliteedimeetrika tulemusena saab hinnata tarkvara toote kvaliteeti ja omadusi. Kvaliteedimeetrika on näiteks kasutajajuhendi loetavus ja tarkvara hooldatavus. 61. Tarkvara toodet iseloomustavad parameetrid 1) Tarkvara identifikaator määrab üheselt nime, funktsioonid, liidesed jms, mis on vajalik tarkvaratoote taaskasutamiseks 2) Tarkvara ridade arv iseloomustab tarkvara mahtu 3) Funktsiooni punktide arv arvestab sisendite, väljundite, päringute, failide ja välisliideste hulka vaadeldavas tarkvaratootes 4) Omaduste punktide arv funktsiooni punktide arvule on lisatud punktid algoritmi omaduste ja kogu toote keerukuse eksperthinnangutest 62
· VPCga · ·Virtuaalse toru lüli (Virtual Path Link - VPL) on · kahe naabersõlme vaheline osa VPCst, mille · otspunktid vastavad füüsilise ühenduse · otspunktidele · Jaotatav sidekanal on näiteks kohtvõrk - kõik jaamad ripuvad ühe kaabli küljes · ja eetriaeg on siis ressurss, mida mingil viisil jaamade vahel jaotatakse (näiteks IEEE · 802.3 - CSMA/CD, IEEE 802.4 - Token Bus, IEEE 802.5 - Token Ring). Jaotatavas · ressursis on üldjuhul igal jaamal unikaalne identifikaator, ühel hetkel tohib eetriaega · kasutada ainult üks jaam ja kõik kuulevad iga saadet. · Kommuteeritav sidekanal - kanal on kahe jaama vahel privaatne, teisi seal · pole. Sõltuvalt liinist võib saata kas korraga üks (half duplex, simplex) või mõlemad · (full duplex). Näiteks POTS (Plain Old Telephone System) on kommuteeritav - kahe · telefoni vahel luuakse ühenduse ajaks kommutaatorite abil sideliin, mida kasutavad · ainult nemad.
Ühelt poolt peab suhte loomisel osalema unikaalne võti (mõni kandidaatvõtetest). Enamasti on selleks unikaalseks võtmeks primaarvõti. Selle tulemusel on kahes erinevas relatsiooni ühesuguse sisuga atribuudid, mis loovad suhte nende relatsioonide vahel. Seotud relatsiooni tekkinud atribuuti (atribuute) nimetatakse välisvõtmeks. Relatsioonis võib olla üks või mitu välisvõtit. Relatsioonis võib välisvõti ka puududa. Unikaalne entifikaator. Primaarvõti e. unikaalne identifikaator: Kandidaatvõti, mis valitakse olemi eksemplari unikaalselt identifitseerima. Igal olemil on üks primaarvõti. Nõrk olemi tüüp: Olemi tüüp, mille eksistents sõltub mõnest teisest olemi tüübist. Sellise olemi tüübi primaarvõti sisaldab mõne seotud olemi tüübi primaarvõtit. See tähendab, et nõrga olemi tüübi primaarvõti sisaldab välisvõtmeid. Tugev olemi tüüp: Olemi tüüp, mille eksistents ei sõltu mõnest teisest olemi tüübist. Sellise
required" ning peame sisestama brauserisse oma isikliku kasutajanime ja parooli, mis pannakse iga päise sisse. Parool unustatakse iga kord ära (olekut mitte säilitav HTTP) ja kui uuesti kasutaja tahab serveriga ühendust saada, peab ta taas lisama oma kasutajanime ja parooli. HTTP ei ole aga päris olekut mitte säilitav, sest on olemas ka küpsis ehk cookie. Tänu sellele server saab säilitada kasutaja kohta mingit olekuinformatsiooni. Cookie on selline identifikaator, mille server annab kasutajale, kui kasutaja esitab päringu ning sellest tulenevalt server fikseerib kasutaja oma andmebaasis. Kasutaja mingis veebikataloogis või failis hoitakse seda cookiet. Küpsiste faili kaudu on võimalik vaadata, milliseid veebilehti on kasutaja külastanud. Neid on võimalik ka soovi korral ära kustutada või seadete alt keelata. Küpsised on väga palju kasutuses e- kaubanduses. Kui klient pöördub serverisse, siis mõni teine klient samast
(IMS LM Specification 2003) IMS LOM kattub suures osas IEEE metadata spetsifikatsiooniga. Sisaldab vaid üksikuid modifikatsioone, mida kirjeldatakse andmemudelis eraldi. Käesolevas magistritöös vaadeldakse vaid IEEE spetsifikatsioonil tuginevat osa. 2.2.3.3 IMS LOM andmemudel Spetsifikatsioon esitab metaandmed struktureeritud loeteluna. Järgnevalt lühike ülevaade LOM struktuurist: 1. General – õpiobjekti, kui tervikut, kirjeldav info 1.1. Identifier – unikaalne identifikaator 1.2. Title – õpiobjekti nimi 1.3. Catalogentry – ressursside asukoht 1.3.1. Catalog 1.3.2. Entry 1.4. Language – õpiobjekti keel 1.5. Description – õpiobjekti sisukirjeldus 1.6. Keyword – ressursi võtmesõnad 1.7. Coverage – õpiobjekti teemade järjekord 1.8. Structure; - struktuuri iseloom (näiteks hierarchical) 26 1.9
osutavad kasutajatele eriteenuseid Paiknemiskoodi formaat oleneb standardist ITU standardi kohaselt on: · esimene väli 3 bitti · teine väli 8 bitti · kolmas väli 3 bitti · Esimene väli määrab ära geograafilise tsooni: · 2 Euroopa · 3 Gröönimaa, Põhja Ameerika, Mehhiko Teine väli määrab ära võrgu identifikaatori. Võrgu identifikaator osutab väiksemale alale, riigile. Kaks esimest välja määravad ära signaalimisala võrgukoodi SANC (Signaling Area Network Code). Eesti kood on 2092. Viimane väli määrab ära signaalsõlme identifikaatori SPID (Signaling Point Identifier) 28.SS7 protokollid 14 SS7 võrgu protokollide ülesehitus on sarnane OSI raammudeli struktuurile. SS7 mudel koosneb neljast kihist:
osutavad kasutajatele eriteenuseid Paiknemiskoodi formaat oleneb standardist ITU standardi kohaselt on: · esimene väli 3 bitti · teine väli 8 bitti · kolmas väli 3 bitti · Esimene väli määrab ära geograafilise tsooni: · 2 Euroopa · 3 Gröönimaa, Põhja Ameerika, Mehhiko Teine väli määrab ära võrgu identifikaatori. Võrgu identifikaator osutab väiksemale alale, riigile. Kaks esimest välja määravad ära signaalimisala võrgukoodi SANC (Signaling Area Network Code). Eesti kood on 2092. Viimane väli määrab ära signaalsõlme identifikaatori SPID (Signaling Point Identifier) 28.SS7 protokollid 14 SS7 võrgu protokollide ülesehitus on sarnane OSI raammudeli struktuurile. SS7 mudel koosneb neljast kihist:
HEAD - päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust. Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama ,,authorization:"-rea. Kui seda rida ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuestisisestamist. 6 HTTP olekuta olemust püütakse korvata küpsiste abil. Küpsistesse salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Küpsiseid eristab nende identifikaator, mis on serveri poolt genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle identifikaatori serverile edastama. Kiiruse suurendamiseks (andmemahtude vähendamiseks) kasutatakse nn. tingimuslikku GET-i. Sel juhul ei saadeta objekti brauserile, kui viimasel on juba olemas piisavalt värske koopia sellest. Vahemälu kasutamine. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vähemaIlu (cache), et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist.
Juhul kui see ei õnnestu, laetakse vastav objekt andmebaasist ning lisatakse järgmise korra jaoks memcache puhvrisse. Järgmisel laadimisel on objekt juba puhvris olemas ja andmebaasist seda laadida pole vaja. Memcache sisaldab järgmiseid meetodeid puhvriga ringikäimiseks · memcache.set(võti, väärtus [, kehtivusaeg=0 [, pakkimine=0 [, nimeruum=None]]]) - funktsioon sisestab puhvrisse väärtuse. Parameeter võti on tekstikujuline identifikaator, mis peab olema omas nimeruumis unikaalne. Väärtus on suvaline objekt, maksimaalse suurusega kuni 1 MB. Kehtivusaeg on kas sekundid alates praegusest hetkest või kindla hetke ajatempel (kui on määramata, kehtib puhvri tühjendamiseni). Parameeter pakkimine on teiste programmidega ühilduvuse tagamiseks ning selle väärtuse võib jätta määramata. nimeruum on tekstikujuline identifikaator nimeruumi määramiseks, mille sees väärtused asuvad. Juhul kui
paketi päises) · automaatne konfigureerimine (praegu hoolitseb selle eest osaliselt dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (DHCP) · viitetundliku võrguliikluse tugi (24-bitise vooga ID väli päistes hääle, video jne tähistamiseks) USA-s hakkas esimesena IPv6-l põhinevat üleriigilist kommertsteenust pakkuma NTT tütarfirma Verio jaanuaris 2004. IP-aadress internetiaadress IP võrku (TCP/IP võrku) ühendatud arvuti või muu seadme identifikaator. Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile. Isoleeritud võrgus võib seadmetele omistada suvalisi IP-aadresse, peaasi et need ei korduks, kuid Internetiga ühendatud võrkude puhul tuleb kasutada registreeritud aadresse (internetiaadresse). InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist: A-klass, mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti B-klass, mis on mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti
· Konfiguratsiooni haldus · Kasutajate haldus · Jõudluse haldus · Turvalisuse haldus Eelduse võrguhalduseks · Võrgus liikuvat infot saab kasutada selle haldamiseks · Kasutatakse haldustäiendustega võrguseadmeid: - Haldusagendid, haldustarkvara · Võrguhaldusstandard SNMP (simple network management protocol) - SNMPv1, SNMPv2, SNMPv3 (RFC) Hallatavad objektid · Igale hallatavale objektile omistatakse objekti identifikaator (object identifier OID) · OID määratakse MIB failis · OID esitatakse kas punktiga eraldatud täisarvude või sõnade jadana · Kui SNMP haldusjaam pärib mingit objekti, siis ta saadab selle objekti OID päringu sees SNMP agendile Võrgusisene haldus Kui Manager ja Agent on uhes vorgus (labi router1). Võrguväline haldus Kui manager on uhendatud agendiga labi välisvõrgu. Seadmete avastamine võrgus Autodiscovery InterMapper´s Autodiscover
d. Uute nõuete avastamiseks e. Nõuete järjestamiseks Küsimus 20 Vastus 1 Olemi omadus, mis pakub antud süsteemile teatud huvi - Atribuut Vastus 2 Olemi omadus (või nende kombinasioon), mis on valitud olemi instantsi unikaalseks kirjeldamiseks Identifikaator Vastus 3 Olemi omadus (või nende kombinasioon), mis võib unikaalselt kirjeldab antud olemi instantsi - Võtme kandidaat Küsimus 21 Vaene olem on Vali üks: a. olem (koos atribuutiga), mis võimaldab teha many-tomany seos kahe olemite vahel b. olem, millel on unaarne seos c. olem, millel on mitme väärtusega atribuut d. olem, mis asendab atribuuti e. ei ole loetletud Küsimus 1
o RARP (Reverse Address Resolution Protocol) Iga seade omab võrgus olemise ajal unikaalset IP-aadresso IP-aadresside kasutust reguleerib IANA (Internet Assigned Number Authority) Ühenduseta protokoll IPv4 pakett Versioon - 4 bitti (IPv4=4, IPv6=6) Päise pikkus (internet header length) - 32-bit ühikutes -4 bitti Teenuseklass (Differenciated services) - 8 bitti Kogupikkus (päis + andmed) - 16 bitti Identifikaator - 16 bitti Lipud - 3 bitti o =0 o DF (don't fragment) o MF( more Fragments) Fragmendi nihe (fragment offset) - 8-baidistes ühikutes - 13 bitti Aega elada e. TTL - 8bitti Protokoll - 8 bitti (TCP=6, UDP=17, ICMP=1, IGMP=2, IP=4) Päise kontrollsumma = 16 bitti Lähteaadress = 32 bitti Sihtaadress - 32 bitti Valikud - turvalisus, ajatembeldus, veateated, silumine - n*32bitti -
200 OK), header ridadest (date, server..) ja nõutud failist. ==> Autentimisest: Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama authorization rea. Kui seda ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuesti sisestamist iga kord. /// ==> Paljud veebilehed kasutavad küpsiseid. Sinna salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Serveri poolt antakse igale kliendile mingi kindel identifikaator (nt number) Klient peab iga päringu alguses selle indifikaatori serverile edastama. Küpsised võimaldavad avaldada palju informatsiooni kliendi kohta. (( EHK Küpsised eristatakse IDga, mis on serveri pool genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle ID serverile edastama. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu, et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist. Proxy serveri kasutamisel
.) ja nõutud failist. ==> Autentimisest: Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama authorization rea. Kui seda ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuesti sisestamist iga kord. /// ==> Paljud veebilehed kasutavad küpsiseid. Sinna salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Serveri poolt antakse igale kliendile mingi kindel identifikaator (nt number) Klient peab iga päringu alguses selle indifikaatori serverile edastama. Küpsised võimaldavad avaldada palju informatsiooni kliendi kohta. (( EHK Küpsised eristatakse IDga, mis on serveri pool genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle ID serverile edastama. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu, et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist. Proxy
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
