Meditsiinilaboriteenuse osutamise protsessiga seotud andmemudel on esitatud alljärgneval joonisel: Informaatikainstituut 12 Joonis 5. Andmemudel 4.3 OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA Tähistused (PK) - primaarvõti (ingl. k. primary key) (FK) - välisvõti (ingl. k. foreign key) Nimetus Semantika Klient Firmalt teenuseid tellivad era- või juriidilised isikud Kliendi id (PK) Kliendi identifikaator Nimi Kliendi nimi Kontakttelefon Kliendi kontakttelefon Kontaktaadress Kliendi kontaktaadress Tellimus Konkreetse kliendi poolt esitatav tellimus konkreetse(te)le analüüsi(de)le Informaatikainstituut 13 Tellimuse id (PK) Tellimuse identifikaator Kliendi id (FK) Viit kliendile, kelle poolt tellimus on esitatud
õppematerjal). 2. Iga etteantud veebiallika kohta tuleb koostada dublin core kirje (abiks õppematerjal). Standardis olevast 15 elemendist tuleks kindlasti kasutada järgmisi: Title, Creator, Subject, Description, Publisher, Contributor, Date, Format, Identifier, Language, Rights. Ehk eesti keeles: Pealkiri, Autor, Teema ja märksõnad, Kirjeldus, Väljaandja, Kaasautor, Daatum, Vorming, Inforessursi identifikaator, Keel, Õigused Kirjeldused tuleb koostada järgmiste veebiallikate kohta: 1. http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ Allikakirje: Vaarik, D. (2011). Turg sundis mind! Kasutatud 05.11.2015 http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ - Pealkiri: Turg sundis mind! - Autor: Daniel Vaarik - Teema ja märksõnad: Meedia; stereotüüp; utoopia; turg; reklaam - Kirjeldus: Autor räägib halvast ja väikesest turust. Kuidas tootjad teevad kehvemat tööd,
broneerimise_id eesnimi broneeringuperioodi_id perenimi reisija_id aadress pileti_id tel.number 27 8. Objektide ja atribuutide semantika Reisija Bussijaama reisija Reisija_id(PK) Unikaalne identifikaator Eesnimi Reisija eesnimi Perenimi Reisija perenimi Aadress Aadress(broneerimisel vajalik) Klienditeenindaja Reisijaid teenindav bussijaama töötaja Klienditeenindaja_id(PK) Unikaalne identifikaator Eesnimi Perenimi Aadress Tel. Number Mehhaanik Busside kontrollide teostaja Mehhaaniku_id(PK) Unikaalne identifikaator Eesnimi Perenimi Aadress Tel. Number
2.3 OBJEKTIDE ja ATRIBUUTIDE semantika Tähistused (PK) - primaarvõti (ingl. k. primary key) (FK) - välisvõti (ingl. k. foreign key) Nimetus Semantika ISEND Igaüks spordiklubi infosüsteemis registreeritud kasutaja. Isiku_id (PK) Unikaalne identifikaator Eesnimi Inimese eesnimi Perenimi Inimese perekonnanimi Aadress Inimese elukoha aadress Telefon Inimese kontakttelefon E-mail Inimese e-posti aadress KLIENT Näitab, mis andmed kliendi kohta on vaja
Klient Tellimuse koostamine C C R R Tellimuse kinnitamine U U Tellimuse täitmine U/D U/D Arve tasumine R R R Seisundi- ja tegevusdiagramm -Seisunddiagramm -Tegevusdiagramm Objektide ja Atribuutide semantika OBJEKTID JA ATRIBUUDID SEMANTIKA Klient Kliendi_id (PK) Unikaalne identifikaator Kliendi_Eesnimi Kliendi_Telefon Dispetser Taksojuhi ja kliendi infovahendaja Dispetser _id (PK) Unikaalne identifikaator Dispetser _Telefon Dispetser _Aadress Taksojuht Taksojuht_id (PK) Taksojuht_Autovärv Taksojuht_Numbrimärk Taksojuht_Automark Taksojuht_Tellimuse_seisund Taksojuht saab tühistada tellimuse, nt kui klient pole kohal Tellimus Andmebaasi esitatud tellimused
Iga töötaja andmeid muudab/sisestab üks ja ainult üks juhataja. ERD diagramm Objektide ja atribuutide semantika Tähistused: PK- Primary Key FK- Foreign Key Objektide ja atribuutide semantika: Nimetus Kirjeldus Meeldetuletus Kiri , mis tuletab kliendile meelde tagastamise tähtaega Meeldetuletuse ID (PK) Unikaalne identifikaator Tagastamise tähtaeg Kuupäev, millal tähtaeg lõpeb Laenutamise ID(FK) Laenutamisele unikaalne kood Töötaja ID Töötaja, kes vormistas meeldetuletuse Klient Andmed klientide kohta Kliendi ID(PK) Unikaalne identifikaator Nimi Kliendi nimi Perekonnanimi Kliendi perekonnanimi
4. Infosüsteemi andmevaade 4.1. Andmemudel 12 4.2.OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA (PK) primaarvõti (ingl. k. Primary key) (FK) välisvõti (ingl. k. Foreign key) OBJEKTID JA SEMANTIKA ATRIBUUDID KLIENT Internetipoelt tellimuse esitanud juriidiline või füüsiline isik Kliendi_id (PK) Unikaalne identifikaator Eesnimi Perekonnanimi Aadress Kauba kohaletoimetamise aadress Postiindeks Telefon Kliendi seisund (FK) Viide kliendi seisundile. E-mail ADMINISTRAATOR Internetipoes toodete müüki ja teavet kordineeriv isik Admin_id (PK) Unikaalne identifikaator Eesnimi Perekonnanimi Telefon Aadress E-mail Parool Kasutajanimele vastav parool
Joonis 9: Süsteemi andmemudel 6.3. Objektide ja atribuutide semantika Objektide ja atribuuditde semantika. PK - Primaarvõti (Primary key) FK - Välisvõti (Foreign key) Objekt/Atribuut Kirjeldus Tudeng Kirjeldab ülikoolis õppivate tudengite andmeid. Tudeng_ID (PK) Tudengi unikaalne identifikaator deklareerimise süsteemi piires. Primaarvõti. Matrikli number Tudengi identifikaator teaduskonna piires Eesnimi Perekonnanimi Telefon E-post Deklaratsioon Dokument millega tudeng näitab semestri alguses milliseid aineid ta õppima hakkab.
VÕTMESÕNA on spetsiaalse tähendusega sõna, mille esinemise järgi jagatakse lauseid erinevatesse liikidesse. Võtmesõnu ei saa ja ei tohi kasutada teises tähenduses. Enamik võtmesõnu pärineb inglise keelest. Programmeerija saab programmeerimiskeeles lisaks keele enda vahenditele defineerida tegevusi ning andmeobjekte, mis on tegevuste teostamisel abiks. ANDMEOBJEKTIKS nimetame me sellist objekti, mis on võimeline kandma endas meie poolt kasutatavat informatsiooni. IDENTIFIKAATOR on keele reeglite järgi kirja pandud sõna, mis võib tähistada mõnda olemasolevat või programmeerija poolt loodud objekti selles keeles. Üldjuhul kasutatakse identifikaatoreid andmeobjektide ja andmetüüpide nimedena. ANDMETÜÜP määrab andmeobjekti suuruse, omadused ning temaga sooritatavad võimalikud tegevused. Arvutis on igal tüübil lõplik väärtuste hulk. Programmeerimiskeeltes on algselt defineeritud mingisugune hulk andmetüüpe, mida nimetatakse LIHTTÜÜPIDEKS
. Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks Ethernet – (10 Mb/s) Fast Ethernet - (100 Mb/s) Gigabit Ethernet - (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 802.11 g –54 Mb/s; 802.11 a/b 11 Mb/s; 802.11 n - 400 Mb/s Mobiilne internet: GPRS - 64 kb/s EDGE - 256 kb/s 3G – 1 Mb/s 3,5G - 5 Mb/s 4 G - 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? • Media Access Control (MAC) - aadress on võrgukaardi unikaalne identifikaator. MAC aadress koosneb 48 bitist ja seda väljendatakse tavaliselt kuusteistkümmendsüsteemi arvuna. • IP aadress - on antud võrgus oleva lõppseadme unikaalne identifikaator. IP aadress on määratud selle kohtvõrgu poolt, kuhu lõppseade on ühendatud, MAC aadress ei muutu ega olene sellest, millisesse kohtvõrku on kaart ühendatud. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)?
Pakkumuse_id (FK) Pakkumuse unikaalne järjekorranumber Makse_tähtaeg Makse tähtaeg Makse_summa (FK) Pakkumuse kogumaksumus Firma_kontaktandmed Firma kontakandmed (telefon, aadress, nimi) Firma_pangakonto_number Firma pangakonto number Makse_laekumise_kpv Makse laekumise kuupäev Töö_hind Töö hind Firma Firma andmed Firma_id (PK) Firma unikaalne identifikaator Firma_nimi Firma nimi Firma_pangakonto_number Firma pangakonto number Firma_kontakttelefon Firma kontakttelefon Pakkumuse seisund Pakkumuse võimalike seisundite loetelu Seisundi_id (PK) Pakkumuse seisundi unikaalne identifikaator Seisundi_nimetus Seisundi nimetus („loodud“, „esitatud“ jne) 14 5 INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE 5.1. PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM
Alguskuupäev Lõpukuupäev Sisu Aasta Semester 14 AMETIKOHT Ülikooli töötaja ( õppejõud, International Mobility and Networks Center töötajad).Ametikoht, mis on kirjas töölepingul. Ametikoht(PK) Unikaalne identifikaator Nimetus Kirjeldus TEADMISTE KONTROLL Õppejõu poolt väljapakutud teadmiste kontrolli üritus Teadmiste_kontroll_ID(PK) Unikaalne identifikaator Koht Aeg Keel Kestvus Eelnev_registreerimine Kontrolli_tulemus ÜLIÕPILASTE TEADMISTE Ühe tudengi teadmiste KONTROLL kontrollimine õppejõu poolt Üliõpilaste_teadmiste_kontroll_ Unikaalne identifikaator ID(PK)
15. Gigabait on ühik, mis kannab andmeid, 1024MB 16. Graafika on seadmed, mis lubavad seadmetel pilti kuvada ja töödelda 17. Hüperlink viitab mingisugusele lingile 18. Indeks Võimaldab teha kiireid otsinguid. 19. Infrapuna eriline kiir, mille vahendusel vahetatakse seadmete vahel faile 20. Installeerima Olgu siis kas seade või programm aga ta tuleb ,,ühendada, ühitada" operatsioonisüsteemiga 21. IP seadme identifikaator, nagu inimesel on isikukood ja kaupadel omad koodid, siis samamoodi käib asi ka arvutimaailmas. 22. Kettaseade seade, kuhu peale salvestatakse enamus asjad, kaasa arvatud ka operatsiooni süsteem, ta salvestab ja loeb neid andmeid 23. Klaviatuur arvuti üks sisendites, peal numbrid ja tähed, tuleb aint trükkida 24. Konsool telekaga või arvutiga ühendatav seade millega saab mänge mängida 25. Kuvar kuvab inimesele pilti, mille arvuti tekitab 26
Arvutivõrgud Labor 2 Analoogsignaalid aruanne Töö tegija nimi: Moodle identifikaator: Töö tegemise kuupäev: Fri Apr 3 12:14:33 2020 1. Analoogliidese parameetrite mõõtmine Terminalseadme seisund U1 [V] U2 [V] U3 [V] Rahuseisund 43,1 43,1 0 Hõiveseisund 9,18 7,34 1,84 Telefoniliini mõõteplaadil oleva takisti takistuse väärtus 59 Ω Aruande vormistamisel tuleb teha arvutused: Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi.
Tutvudes Linuxi käsustikuga saime teada järgmiste tööjuhendis ülesloetletud käskude tähendused: 1.dir : väljastab kataloogis paiknevate failide ja alamkataloogide nimed ilma mingit lisainfot andmata. Samuti ei näidata "peidetud faile". 2.ls l : väljastab kataloogis paiknevate failide ja alamkataloogide nimed lisades juurde failiõigused, omaniku, grupi, loomisaja. Ei näita "peidetud" faile. 3.ps : kuvab kasutajale kuuluvad protsessid, nende identifikaator numbri (PID), terminaali, kus see protsess käivitati (TTY) ja kasutusaja (TIME). 4.man man : kuvab manuaalide sirvimisprogrammi man tutvustuse, manuaali. 5.man less : kuvab programmi less tutvustuse (less'iga on võimalik kuvada failide sisu, otsida neis stringe jne.). 6.man kill : kuvab programmi kill manuaali (kill'iga on võimalik peatada protsesse, samuti saata neile erinevaid signaale). 7.mkdir : loob kataloogi. 8.cp : võimaldab kopeerida katalooge ja faile. 9
Ilma krüptosüsteemita muutuks piletite võltsimine väga lihtsaks. Online süsteemid. Online süsteemi korral ei ole piletikandjale enamasti salvestatud pileti liiki ega kehtivust, selle asemel on kaardi mikroskeemi tootja poolt piletisse salvestatud unikaalne kood (UID), mis võib olla kas piletiomanikust sõltumatu (anonüümne pilet) või seotud piletiomanikuga või ka otse piletiomaniku identifikaator, näiteks isikukood (personaliseeritud pilet). UID unikaalsuse tagavad kaartides sisalduvate mikroskeemide tootjad, kaardi kloonimine nõuab eritehnikat. Pileti liigi ja kehtivuse kontroll tehakse üle võrgu tsentraalse piletite andmebaasi vastu, kasutades piletikandjal olevat UID-d. Plussiks asjaolu, et mingit krüptosüsteemi ei ole pileti kontrollimisel vaja rakendada ja pileteid ei tule "eeltäita", seega on süsteem fundamentaalselt turvalisem, kui offline süsteem
Arvutivõrgud Labor 3 Järjestikliides aruanne Töö tegija nimi: Moodle identifikaator: Töö tegemise kuupäev: Thu Apr 16 17:39:24 2020 1.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Seadistus 300/7/E/2 (edastuskiirus 300 bit/s, 7 andmebitti, paarusukontroll paaris (Even) ja 2 stoppbitti). Valitud sümbol: K Sümboli ASCII bitikood: 1001011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1101001 Signaali "1" nivoo: -6.3750V Signaali "0" nivoo: 6.0625V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 30ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9
Lõpp Tehtava töö lõpu kuupäev/aeg Töö Võimalike teostavate tööde nimekiri Töö_id (PK) Töö unikaalne number Nimetus Töö nimetus Seisundi_id (FK) Viit töö seisundile, mida töö võib omada Seisundi_kuupäev Seisundi fikseerimise kuupäev Töö seisund Töö võimalike seisundite loetelu Seisundi_id (PK) Töö seisundi unikaalne identifikaator Seisundi nimetus Seisundi nimetus (määratletud, katkestatud jne) Vajalik dokument Tellimuseks vajaliku dokumendi nimetus Vajalik_dokument_id (PK) Vajaliku dokumendi unikaalne number Tellimuse_id (FK) Viit tellimusele, millega on tegemist Dokumendi_id (FK) Viit dokumendile, mida on vaja valmistada seoses tellimusega Esitamise_kuupäev Vajaliku dokumendi esitamise kuupäev Tähtaeg Vajaliku dokumendi valmistamise tähtaeg
....................................16 Programmeerimiskeel.............................................................................17 Lause......................................................................................................18 Võtmesõna..............................................................................................18 Andmeobjekt..........................................................................................18 Identifikaator..........................................................................................18 Andmetüüp.............................................................................................19 Väärtus...................................................................................................19 Konstant.................................................................................................19 Muutuja..........................................
ligi. Iga ülesanne, mis arvutis käivitatakse, koosneb ühest või mitmest protsessist. Igale protsessile eraldab operatsioonisüsteem ressursid (mälu, protsessori aja ja muud). Protsessid on paralleelsed ja kulgevad erineva kiirusega. Kuigi tavaliselt on operatsioonisüsteemi käsutuses üks protsessor, arvuti interpreteerib samaaegselt mitut protsessi, tehes pidevaid ümberlülitusi protsesside vahel. Igal protsessil on numbriline identifikaator PID, mis eraldab teda teistest protsessidest ja programmifail, mis sisaldab masinkoodis programmi. See fail (käsud) loetakse protsessi käivitumisel põhimalle. Protsessid võivad käivitada oma töös uusi protsesse, mis on selle protsessi alamprotsessid ja sulgeda neid. Protsessid, mis kuuluvad ühele ülesandele on sõltuvas protsessid. Protsessid võivad olla operatsioonisüsteemi omad või rakendusprogrammide protsessid. Protsess käib läbi järgmistest olekutest:
lõppkasutajalt kui ka läbi OPS protsessi monitooringu. Raportid OPS- ist on teavitused, mis on genereeritud monitooringu tööriistas või edastatud IT personali või tarnija poolt. Juhtumi kohta kogutakse täiendavat informatsiooni ning määratakse prioriteet, vastavalt tema mõjule. Juhul, kui antud juhtumil on seos mõne teise juhtumiga, siis luuakse ka seos juba raporteeritud juhtumiga. Igale juhtumile omistatakse ka vastav identifikaator. Juhtumi kategoriseerimine ja kooskõlastamine (Categorize and match) eesmärgiks on määrata juhtumile kategooria ja keerukus. Samuti on oluline leida, kas sarnane juhtum on ka varem esinenud ning kas lahendus on kättesaadav. Analüüsimine (Analyze) eesmärgiks on leida juhtumile kõige parem ja kiireim lahendus. Analüüsis vaadatakse üle kõik kättesaadavad lahendused, mille seast valitakse välja kõige kiirem, odavam ja
3 2.Struktuur ICMP sõnumid kapseldatakse IP paketi sisse. Sõnumite formaadid on erinevad, aga kõik ICMP sõnumid algavad väljadega tüüp, kood ja kontrollsumma. ICMP sõnumi üldformaat IP Päis Tüüp Kood Kontrollsumma Identifikaator Järjekorra number Valikulised andmed Sõnumi andmeväljade lühiseletused 1) IP päis sisaldab lähte- ja sihtaadressi. 2) Tüübiväli määrab sõnumiliigi. 3) Kood täpsustab sõnumi sisu ehk määrab alamtüübi. Maksimaalne alamtüüpide arv, mis on võimalik ühele sõnumi tüübile määrata, on 256. 4) Kontrollsumma on 16-bitine andmeväli, mis aitab kindlaks teha, kas andmevahetuse käigus esines kadusid
Verifitseerimise kestus. Mugavus kasutajale. Autentimisvahendi ja ta kasutamise maksumus. Volitustõendi asendamisele kuluv aeg ja vaev. Arvutisüsteemilt nõutav verifitseerimistöötlus. Töökindlus ja hooldatavus. Autentimisvahendi kaitsmise kulud. Jaotamise ja logistilise toe kulud. Volitustõendi kolm põhinäitajat: *tõendi tugevus turbevahendina. *vastuvõetavus kasutajale. *audentimismehanismi maksumus Teadmuslikud volitustõendid Leiab kasutamist kolme liiki teave: *identifikaator *kontekstteave *parool: -paroolsõna -paroolfraas -paroolkood Parooli pikkus ja eluiga Kõikvõimalik paroolide arv. N=A^m A-kasutatava märgistiku maht. M- märkide arv paroolis. Õige parooli äraarvamise tõenäolsus. P=K/N Juhuslikult läbiproovitud paroolide arv. Parooli äraarvamise lubatav tõenäosus P=R*T/A^m R- erinevate paroolide proovimise arv ajaühikus. T- paooli eluiga. Parooli meelespea *kasutada paroolis lisaks suurtähtedele ka väike tähti.
Verifitseerimise kestus. Mugavus kasutajale. Autentimisvahendi ja ta kasutamise maksumus. Volitustõendi asendamisele kuluv aeg ja vaev. Arvutisüsteemilt nõutav verifitseerimistöötlus. Töökindlus ja hooldatavus. Autentimisvahendi kaitsmise kulud. Jaotamise ja logistilise toe kulud. Volitustõendi kolm põhinäitajat: *tõendi tugevus turbevahendina. *vastuvõetavus kasutajale. *audentimismehanismi maksumus Teadmuslikud volitustõendid Leiab kasutamist kolme liiki teave: *identifikaator *kontekstteave *parool: -paroolsõna -paroolfraas -paroolkood Parooli pikkus ja eluiga Kõikvõimalik paroolide arv. N=A^m A-kasutatava märgistiku maht. M- märkide arv paroolis. Õige parooli äraarvamise tõenäolsus. P=K/N Juhuslikult läbiproovitud paroolide arv. Parooli äraarvamise lubatav tõenäosus P=R*T/A^m R- erinevate paroolide proovimise arv ajaühikus. T- paooli eluiga. Parooli meelespea *kasutada paroolis lisaks suurtähtedele ka väike tähti.
.....................................................................89 Objektorienteeritud maailm................................................................................................... 89 Mida selle kursusel õpetatakse? Esimese astme materjalid on jaotatud 12-ks teemaks, millega kaasnevad ülesanded harjutamiseks. Nendeks teemadeks on: 1. Suurem sissejuhatav sõnavõtt ehk 'Milleks on vaja programmeerimist?' 2. Põhimõisted: andmetüüp, väärtus, konstant, muutuja, identifikaator, võtmesõna, operand, operaator. Omistamise lause. 3. Aritmeetiline ja loogiline avaldis. 4. Standardprotseduurid andmete sisestamiseks ja väljastamiseks. 5. Tingimuslause. Suunamislause. Valiklause. 6. Struktuursed andmetüübid: jada, massiiv, kirje, fail. 7. Määratud kordus. Eelkontrolliga kordus. Järelkontrolliga kordus. 8. Viitmuutuja. Arvuti mälu paindlik kasutamine. 9. Alamprogrammid. Protseduur ja funktsioon. 10. Programmide vormistamine
Ülevalt menüüst valida Insert(Lisa)ja täida table vastavalt vajadusele ning vali Go(Mine) Tabeli muutmiseks vajuta pliiatsi peale ja kustutamiseks x Primaarne võti Primaarne võti relatsioonilisel tabel unifikaalselt identifitseerib iga kirje tabelisse. Väline võti Atribuuti, mille võimalike väärtuste hulk langeb kokku mõne teise tabeli primaarse võtme väärtuste hulgaga, nim. sekundaarseks e. väliseks võtmeks (foreign key) Unikaalne identifikaator Globaalselt unikaalne identifitseerija või GUID on spetsiaalset tüüpi identifitseerija, mida kasutatakse tarkvara rakendustes, et tagada unikaalne viitenumber. Tabelite seostamine(relatsioon) Relatsioonimudeli puhul on objektid andmebaasis ja nendevahelised seosed esitatud tabelite kujul. Need võivad koosneda enamast kui ühest tabelist, mis on omavahel seotud. Seostamine tähendab andmefailide ühendamist ühesuguse sisuga väljade järgi. Relatsioonandmebaas
Seega sõltub märkide elukäik tarbijate seisukohtadest ning väärtushinnangutest, lõppkokkuvõttes aga sellest, kuidas märgitootjad saavad aru tarbijate vajadustest, soovidest ja käitumisest ning neisse sisseelamisest. Märgid järgnevad inimestele kogu elu: nad mõjutavad selles osas, mida inimesed söövad, kuidas riietuvad ja milliseid autosid ostavad. [6] 2.3. Kõige tulusam kaubamärk Nimi koos logo ja teiste tunnnusmärkidega on esmase tähtsusega identifikaator – see on märgi visiitkaart. Seega on nime panemine üks kõige tähtsamaid otsuseid, mis märgiomanik peab tegema. Õige nimi peab olema omapärane, äravahetamatu, kergesti loetav, arusaadav ja hääldatav, tarvitatav eri meediates, koguni teistes keeltes, ning piisavalt lühike. Igapäevakõnes lühendatakse sageli nime: näiteks Coca-Cola asemel öeldakse ,,Coca’’. [6] Mida isikupärasem ja silmatorkavam on kaubamärgi nimi, seda suurem on tal eelis saada edukaks ja
• Milline on loogikaoperaatorite rakendamise jarjekord SQLis? (NOT, AND, OR) • Millist loogikaoperaatorit voimaldab realiseerida union (OR) ja millist join (AND)? • Andmebaasiobjektide nimetamine ISO SQL standardi jargi. (nimi on maksimaalselt 128 marki pikk. Nimi ei tohi alata numbriga, sisaldada tuhikut ja olla reserveeritud sona, kui tegu pole just piiritletud identifikaatoriga.) • Mis asi on "piiritletud identifikaator"? (identifikaator on jutumarkides: “nimi”, siis eristatakse suur ja väiketähti ja võib kasutada erilisis sõnu nagu “Table”). • Millised on SQL standardis nimetatud andmetuu ̈ bid? (nt CURRENCY, MONEY, AUTOINCREMENT, SERIAL, ei kuulu SQL standardisse) Kuuluvad: CHARACTER, VARCHAR, BINARY, BOOLEAN, VARBINARY, INTEGER, SMALLINT, INTEGER, BIGINT, DECIMAL, NUMERIC, FLOAT, DATE, TIME, TIMESTAMP, INTERVAL, ARRAY, MULTISET, XML
telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. b. IP võimaldab koostada võrgu, mis koosneb väiksematest osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega (gateway). Internet ongi näide sellisest võrkude võrgust, kus kõigis almavõrkudes on kasutusel IP. IP aadress on võrgusõlme (arvuti või võrguseadme) unikaalne identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi. IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask).
ja registreerimisnumber; 8) kasutamise kitsendused; 9) sihtotstarve; 10) üldpindala; 11) pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes; 12) piiripunktide andmed; 13) maksustamishind; 14) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud. 7. Mis on ja andmeid mille kohta sisaldab tehingute andmebaas? Tehingute andmebaas sisaldab kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade või nende osade võõrandamise tehingute kohta järgmisi andmeid: 1) tehingu identifikaator (automaatselt genereeritav järjekorranumber); 2) tehingu liik (müük, vahetus, kinge või muu); 3) tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus, vallasasi); 4) tehinguobjekti katastritunnus(-ed); 5) tehinguobjekti omandiosa suurus; 6) tehinguobjekti pindala ja kõlvikud; 7) tehinguobjekti sihtotstarve; 8) andmed hoonestatuse kohta; 9) andmed koormatiste olemasolu kohta; 10) tehingu sooritamise kuupäev;
Vaieldavusi elektrooniliste kogude kasutamise mõõtmisel · Mitmed lisategurid mõjutavad raamatukogude suutlikkust mõõta oma elektrooniliste kogude kasutamist. Võtmeteguriteks on autentimine, puhverdamine ja puhverserverid. Isiku autentimist kasutavad raamatukogud harva, et mitte mõjutada elektrooniliste kogude kasutatavust. Ent nende kasutamist teenindatavate poolt saab kindlaks määrata vaid juhul, kui kinnistatakse kasutaja tuvastust võimaldav identifikaator. Päringud · Mõõtmise eesmärgil loetakse päring esitatuks teenindatava poolt juhul, kui päringu esitanud arvuti IP-aadress näitab arvuti asumist raamatukogu või asutuse ametlikus teeninduspiirkonnas. Juurdepääs tasulistele elektroonilistele raamatukoguteenustele (nt omandatud või litsentsiandmebaasid, jadaväljaanded jne) autenditakse tavaliselt IP-aadresside plokkidele. Päringud
8 KB). Sõltuvalt süsteemist võib saada seda suurust andmebaasi loomisel määrata. Plokil on päis ja sisu osa. Päises andmed ploki kohta näiteks plokki kasutavate transaktsioonide kohta. Sisu osas paiknevad tabeli ridade andmed. Andmete lugemine/kirjutamine kõvakettale toimub plokkide kaupa. Rea loogiline aadress = tabeli nimi + kandidaatvõtme hõlmatud veergude nimed + kandidaatvõtme väärtus Rea füüsiline aadress = faili identifikaator + ploki identifikaator + rea positsioon plokis 26. Indeks (teema 12) Indeks on andmebaasi sisemisse skeemi kuuluv objekt, mille eesmärgiks on kiirendada andmebaasis olevate andmete leidmist. SQL standard indeksi objekti ei kirjelda. Ka indeksis on andmed ja salvestatakse (andme)failis. Indeksi loomine ja kasutamine Andmebaasisüsteem võib indeksi luua automaatselt (primaarvõtme, unikaalsuse kitsenduse korral). Indeksi võib luua ka andmebaasi programmeerija või administraator.
POST klient saadab veebiserverile infot HEAD päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust. Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama ,,authorization:"-rea. Kui seda rida ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuestisisestamist. HTTP olekuta olemust püütakse korvata küpsiste abil. Küpsistesse salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Küpsiseid eristab nende identifikaator, mis on serveri poolt genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle identifikaatori serverile edastama. Kiiruse suurendamiseks (andmemahtude vähendamiseks) kasutatakse nn. tingimuslikku GET- i. Sel juhul ei saadeta objekti brauserile, kui viimasel on juba olemas piisavalt värske koopia sellest. Vahemälu kasutamine. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu (cache), et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist.
Vajadusel tuleb järgnevalt esitatud soovitusi muuta, et eristada süsteemse kataloogi objektide ja kasutaja poolt loodud objektide nimesid. __ Nagu igasuguse standardi puhul on sellest kasu eelkõige siis, kui sellest JÄRJEKINDLALT kinni pidada. Nimi on maksimaalselt 128 märki pikk. Nimi ei tohi alata numbriga, sisaldada tühikut ja olla reserveeritud sõna (nt. "table", "select" jne.), kui tegu pole just piiritletud identifikaatoriga. Mis asi on "piiritletud identifikaator"? Identifikaator on jutumärkide vahel. Võib ilma ümbritsevate jutumärkideta olla kuni 128 märki pikk. Kaks järjestikust jutumäki "" identifikaatori sees loetakse kokku üheks märgiks. Võib kasutada mistahes märke, sh. tühikuid ja ka reserveeritud sõnu. Eristatakse suur- ja väiketähti. Näide: "&%%!", "TABLE", "3VIEw". 14 Millised on SQL standardis nimetatud
Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama „authorization:“-rea. Kui seda rida ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuestisisestamist. 5 HTTP olekuta olemust püütakse korvata küpsiste abil. Küpsistesse salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Küpsiseid eristab nende identifikaator, mis on serveri poolt genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle identifikaatori serverile edastama. Kiiruse suurendamiseks (andmemahtude vähendamiseks) kasutatakse nn. tingimuslikku GET-i. Sel juhul ei saadeta objekti brauserile, kui viimasel on juba olemas piisavalt värske koopia sellest. Vahemälu kasutamine. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu (cache), et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist.
mõõtmisega. 60. Haldusmeetrika ja kvaliteedimeetrika Haldusmeetrika tulemusi kasutatakse tarkvara protsessi juhtimiseks. Haldusmeetrika on tarkvaraprotsessis kulutatud aeg, kasutatud inimpäevad, toodetud koodi maht, kulutatud raha jne. Kvaliteedimeetrika tulemusena saab hinnata tarkvara toote kvaliteeti ja omadusi. Kvaliteedimeetrika on näiteks kasutajajuhendi loetavus ja tarkvara hooldatavus. 61. Tarkvara toodet iseloomustavad parameetrid 1) Tarkvara identifikaator määrab üheselt nime, funktsioonid, liidesed jms, mis on vajalik tarkvaratoote taaskasutamiseks 2) Tarkvara ridade arv iseloomustab tarkvara mahtu 3) Funktsiooni punktide arv arvestab sisendite, väljundite, päringute, failide ja välisliideste hulka vaadeldavas tarkvaratootes 4) Omaduste punktide arv funktsiooni punktide arvule on lisatud punktid algoritmi omaduste ja kogu toote keerukuse eksperthinnangutest
· ·Virtuaalse toru lüli (Virtual Path Link - VPL) on · kahe naabersõlme vaheline osa VPCst, mille · otspunktid vastavad füüsilise ühenduse · otspunktidele · Jaotatav sidekanal on näiteks kohtvõrk - kõik jaamad ripuvad ühe kaabli küljes · ja eetriaeg on siis ressurss, mida mingil viisil jaamade vahel jaotatakse (näiteks IEEE · 802.3 - CSMA/CD, IEEE 802.4 - Token Bus, IEEE 802.5 - Token Ring). Jaotatavas · ressursis on üldjuhul igal jaamal unikaalne identifikaator, ühel hetkel tohib eetriaega · kasutada ainult üks jaam ja kõik kuulevad iga saadet. · Kommuteeritav sidekanal - kanal on kahe jaama vahel privaatne, teisi seal · pole. Sõltuvalt liinist võib saata kas korraga üks (half duplex, simplex) või mõlemad · (full duplex). Näiteks POTS (Plain Old Telephone System) on kommuteeritav - kahe · telefoni vahel luuakse ühenduse ajaks kommutaatorite abil sideliin, mida kasutavad · ainult nemad.
Ühelt poolt peab suhte loomisel osalema unikaalne võti (mõni kandidaatvõtetest). Enamasti on selleks unikaalseks võtmeks primaarvõti. Selle tulemusel on kahes erinevas relatsiooni ühesuguse sisuga atribuudid, mis loovad suhte nende relatsioonide vahel. Seotud relatsiooni tekkinud atribuuti (atribuute) nimetatakse välisvõtmeks. Relatsioonis võib olla üks või mitu välisvõtit. Relatsioonis võib välisvõti ka puududa. Unikaalne entifikaator. Primaarvõti e. unikaalne identifikaator: Kandidaatvõti, mis valitakse olemi eksemplari unikaalselt identifitseerima. Igal olemil on üks primaarvõti. Nõrk olemi tüüp: Olemi tüüp, mille eksistents sõltub mõnest teisest olemi tüübist. Sellise olemi tüübi primaarvõti sisaldab mõne seotud olemi tüübi primaarvõtit. See tähendab, et nõrga olemi tüübi primaarvõti sisaldab välisvõtmeid. Tugev olemi tüüp: Olemi tüüp, mille eksistents ei sõltu mõnest teisest olemi tüübist. Sellise
required" ning peame sisestama brauserisse oma isikliku kasutajanime ja parooli, mis pannakse iga päise sisse. Parool unustatakse iga kord ära (olekut mitte säilitav HTTP) ja kui uuesti kasutaja tahab serveriga ühendust saada, peab ta taas lisama oma kasutajanime ja parooli. HTTP ei ole aga päris olekut mitte säilitav, sest on olemas ka küpsis ehk cookie. Tänu sellele server saab säilitada kasutaja kohta mingit olekuinformatsiooni. Cookie on selline identifikaator, mille server annab kasutajale, kui kasutaja esitab päringu ning sellest tulenevalt server fikseerib kasutaja oma andmebaasis. Kasutaja mingis veebikataloogis või failis hoitakse seda cookiet. Küpsiste faili kaudu on võimalik vaadata, milliseid veebilehti on kasutaja külastanud. Neid on võimalik ka soovi korral ära kustutada või seadete alt keelata. Küpsised on väga palju kasutuses e- kaubanduses. Kui klient pöördub serverisse, siis mõni teine klient samast
(IMS LM Specification 2003) IMS LOM kattub suures osas IEEE metadata spetsifikatsiooniga. Sisaldab vaid üksikuid modifikatsioone, mida kirjeldatakse andmemudelis eraldi. Käesolevas magistritöös vaadeldakse vaid IEEE spetsifikatsioonil tuginevat osa. 2.2.3.3 IMS LOM andmemudel Spetsifikatsioon esitab metaandmed struktureeritud loeteluna. Järgnevalt lühike ülevaade LOM struktuurist: 1. General – õpiobjekti, kui tervikut, kirjeldav info 1.1. Identifier – unikaalne identifikaator 1.2. Title – õpiobjekti nimi 1.3. Catalogentry – ressursside asukoht 1.3.1. Catalog 1.3.2. Entry 1.4. Language – õpiobjekti keel 1.5. Description – õpiobjekti sisukirjeldus 1.6. Keyword – ressursi võtmesõnad 1.7. Coverage – õpiobjekti teemade järjekord 1.8. Structure; - struktuuri iseloom (näiteks hierarchical) 26 1.9
Igale SS7 võrgu sõlmele (SSP, STP ja SCP) omistatakse loogiline aadress. Loogilised aadressid, mida nimetatakse seadme paiknemiskoodideks, toimivad SS7 protokollide raammudeli kolmandas kihis. SS7 protokollide raammudeli kolmandat kihti tuntakse ka sõnumiedastuse protokolli 3. kihina (Message Transfer Part Level 3 MTP3). Seadme paiknemiskoodi kasutatakse kutse edastamise käigus koos teiste identifikaatoritega (näiteks CIC circuit identification code sidekanali identifikaator) ja koos kutsuva ja kutsutava telefoni numbritega. Seadme paiknemiskoode on nelja tüüpi olenevalt sõlme asukohast võrgus. Saatja paiknemiskoodiga OPC (Originating Point Code) tähistatakse võrguseade, mis algatab kutse. Kõigil juhtudel põhiandmevoo algataja tähistab end koodiga OPC. Vastuvõtvale poolele omistatakse sihtkoha kood DPC (Destination Point Code). Sihtkoha kood DPC määrab alati ära kutse sihtkoha, milleks on alati SSP kommutaator.
Igale SS7 võrgu sõlmele (SSP, STP ja SCP) omistatakse loogiline aadress. Loogilised aadressid, mida nimetatakse seadme paiknemiskoodideks, toimivad SS7 protokollide raammudeli kolmandas kihis. SS7 protokollide raammudeli kolmandat kihti tuntakse ka sõnumiedastuse protokolli 3. kihina (Message Transfer Part Level 3 MTP3). Seadme paiknemiskoodi kasutatakse kutse edastamise käigus koos teiste identifikaatoritega (näiteks CIC circuit identification code sidekanali identifikaator) ja koos kutsuva ja kutsutava telefoni numbritega. Seadme paiknemiskoode on nelja tüüpi olenevalt sõlme asukohast võrgus. Saatja paiknemiskoodiga OPC (Originating Point Code) tähistatakse võrguseade, mis algatab kutse. Kõigil juhtudel põhiandmevoo algataja tähistab end koodiga OPC. Vastuvõtvale poolele omistatakse sihtkoha kood DPC (Destination Point Code). Sihtkoha kood DPC määrab alati ära kutse sihtkoha, milleks on alati SSP kommutaator.
HEAD - päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust. Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab näiteks alati autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama ,,authorization:"-rea. Kui seda rida ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuestisisestamist. 6 HTTP olekuta olemust püütakse korvata küpsiste abil. Küpsistesse salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Küpsiseid eristab nende identifikaator, mis on serveri poolt genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle identifikaatori serverile edastama. Kiiruse suurendamiseks (andmemahtude vähendamiseks) kasutatakse nn. tingimuslikku GET-i. Sel juhul ei saadeta objekti brauserile, kui viimasel on juba olemas piisavalt värske koopia sellest. Vahemälu kasutamine. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vähemaIlu (cache), et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist.
Juhul kui see ei õnnestu, laetakse vastav objekt andmebaasist ning lisatakse järgmise korra jaoks memcache puhvrisse. Järgmisel laadimisel on objekt juba puhvris olemas ja andmebaasist seda laadida pole vaja. Memcache sisaldab järgmiseid meetodeid puhvriga ringikäimiseks · memcache.set(võti, väärtus [, kehtivusaeg=0 [, pakkimine=0 [, nimeruum=None]]]) - funktsioon sisestab puhvrisse väärtuse. Parameeter võti on tekstikujuline identifikaator, mis peab olema omas nimeruumis unikaalne. Väärtus on suvaline objekt, maksimaalse suurusega kuni 1 MB. Kehtivusaeg on kas sekundid alates praegusest hetkest või kindla hetke ajatempel (kui on määramata, kehtib puhvri tühjendamiseni). Parameeter pakkimine on teiste programmidega ühilduvuse tagamiseks ning selle väärtuse võib jätta määramata. nimeruum on tekstikujuline identifikaator nimeruumi määramiseks, mille sees väärtused asuvad. Juhul kui
paketi päises) · automaatne konfigureerimine (praegu hoolitseb selle eest osaliselt dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll (DHCP) · viitetundliku võrguliikluse tugi (24-bitise vooga ID väli päistes hääle, video jne tähistamiseks) USA-s hakkas esimesena IPv6-l põhinevat üleriigilist kommertsteenust pakkuma NTT tütarfirma Verio jaanuaris 2004. IP-aadress internetiaadress IP võrku (TCP/IP võrku) ühendatud arvuti või muu seadme identifikaator. Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile. Isoleeritud võrgus võib seadmetele omistada suvalisi IP-aadresse, peaasi et need ei korduks, kuid Internetiga ühendatud võrkude puhul tuleb kasutada registreeritud aadresse (internetiaadresse). InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist: A-klass, mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti B-klass, mis on mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti
transpordikihis kasutatakse siis, kui vastuvoetud sonum on rikutud voi vigane voi Pordid kui vastuvotupool pole hetkel valmis sonumeid · IP aadress identifitseerib hosti vastu votma. Kui · Hostiga on seotud mitmeid rakendusi vastuvotja saadab saatjale eituse, siis see · Port(16-bitine identifikaator)määratleb tahendab, et sonum tuleb rakenduse uuesti saata Pordid on mõeldud põhiliselt ,selleks et hostiga Järjenumber (kasutajaga) · Baidivoos on igal baidil järjenumber seotud teenuseid identifitseerida. Kuna arvutis on -32 bitine loendur igale -Alustatakse uuesti(Wraps around) teenusele moeldud erinevad pordid
d. Uute nõuete avastamiseks e. Nõuete järjestamiseks Küsimus 20 Vastus 1 Olemi omadus, mis pakub antud süsteemile teatud huvi - Atribuut Vastus 2 Olemi omadus (või nende kombinasioon), mis on valitud olemi instantsi unikaalseks kirjeldamiseks Identifikaator Vastus 3 Olemi omadus (või nende kombinasioon), mis võib unikaalselt kirjeldab antud olemi instantsi - Võtme kandidaat Küsimus 21 Vaene olem on Vali üks: a. olem (koos atribuutiga), mis võimaldab teha many-tomany seos kahe olemite vahel b. olem, millel on unaarne seos c. olem, millel on mitme väärtusega atribuut d. olem, mis asendab atribuuti e. ei ole loetletud Küsimus 1
o RARP (Reverse Address Resolution Protocol) Iga seade omab võrgus olemise ajal unikaalset IP-aadresso IP-aadresside kasutust reguleerib IANA (Internet Assigned Number Authority) Ühenduseta protokoll IPv4 pakett Versioon - 4 bitti (IPv4=4, IPv6=6) Päise pikkus (internet header length) - 32-bit ühikutes -4 bitti Teenuseklass (Differenciated services) - 8 bitti Kogupikkus (päis + andmed) - 16 bitti Identifikaator - 16 bitti Lipud - 3 bitti o =0 o DF (don't fragment) o MF( more Fragments) Fragmendi nihe (fragment offset) - 8-baidistes ühikutes - 13 bitti Aega elada e. TTL - 8bitti Protokoll - 8 bitti (TCP=6, UDP=17, ICMP=1, IGMP=2, IP=4) Päise kontrollsumma = 16 bitti Lähteaadress = 32 bitti Sihtaadress - 32 bitti Valikud - turvalisus, ajatembeldus, veateated, silumine - n*32bitti -
200 OK), header ridadest (date, server..) ja nõutud failist. ==> Autentimisest: Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama authorization rea. Kui seda ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuesti sisestamist iga kord. /// ==> Paljud veebilehed kasutavad küpsiseid. Sinna salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Serveri poolt antakse igale kliendile mingi kindel identifikaator (nt number) Klient peab iga päringu alguses selle indifikaatori serverile edastama. Küpsised võimaldavad avaldada palju informatsiooni kliendi kohta. (( EHK Küpsised eristatakse IDga, mis on serveri pool genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle ID serverile edastama. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu, et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist. Proxy serveri kasutamisel
.) ja nõutud failist. ==> Autentimisest: Kuna veebiserver ei mäleta eelmisi päringuid, peab autentimist nõudva lehe puhul iga päringu algusesse lisama authorization rea. Kui seda ei ole, siis nõutakse kasutajanime ja parooli uuesti sisestamist iga kord. /// ==> Paljud veebilehed kasutavad küpsiseid. Sinna salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Serveri poolt antakse igale kliendile mingi kindel identifikaator (nt number) Klient peab iga päringu alguses selle indifikaatori serverile edastama. Küpsised võimaldavad avaldada palju informatsiooni kliendi kohta. (( EHK Küpsised eristatakse IDga, mis on serveri pool genereeritud ja salvestatud. Klient peab iga päringu alguses selle ID serverile edastama. Kõik külastatud leheküljed salvestatakse vahemällu, et nende hilisemal vaatamisel oleksid leheküljed kättesaadavad kohalikust arvutist. Proxy