Arvutite ja arvutivõrkude töökindluse tagamine Arvutite ja arvutivõrkude komplekteerimisel ja ülespanekul on väga tähtis, et kõik süsteemid töötaksid stabiilselt ning on jälgitud kõiki ohutusnõudeid, mis tagaksid arvuti ja võrgu turvalisuse. Tihtipeale ei pööra inimesed piisavalt tähelepanu võrgule, vaid põhirõhk läheb ainult arvutile. Paljud inimeseste jaoks on tähtis ainult see, et kui võrgukaabel järgi ühendada, et oleks olemas internet, ja veel võimalikult kiire. Kui internet peaks kuidagi aeglane olema,
Juba skaneeritakse raamatukogutäite viisi infot laserplaatidele, paljud ajalehed pannakse täies mahus üles Internetti. Fotod, filmid, videod kõik muudetakse digitaalseks infoks, kantakse laserplaatidele. Kui didgitaalne info on juba kord salvestatud, pääseb igaüks sellele personaalarvuti abil ligi. 2. Arvutivõrgud Laivõrk ja kohtvõrk vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks 3. Mida tähendab klient/server? Kaheastmeline võrk 4. Loetle arvutivõrkude eelised! Selle kaudu on võimalik faile vahetada kiire ja mugav andme edastus 5. Loetle arvutivõrkude puudused! Kontakt inimesega puudub andmete hävimine muutmine ja volitamata juurdepääs. 6. Mis on LAN? kohtvõrk 7. Mis on WAN? laivõrk 8. Millist arvutivõrku kasutab firma, mille harukontorid on üle maailma? laivõrku 9. Millist arvutivõrku kasutab firma, mis asub ühes majas? kohtvõrku 10
Cisco sertifikaadid Sertifikaat tõendab oskuseid ja teadmisi Sertifikaadid Jagunevad kuude valdkonda: Routing ja Switching Design Network Security Service Provider Storage Networking Voice Tasemed Raskuastmelt jagunevad sertifikaadid kolmeks: Associate Professional Expert Lisaks täiendavad neid ka 37 spetsialisti sertifikaati CCNA sertifikaat CCNA Cisco Certified Network Accociate Näitab teadmisi arvutivõrkude põhialustes. Serfitseeritud spetsialist on võimeline installeerima ja kasutada kohtvõrgu-, laivõrgu- ja sissehelistamise teenuseid väikestes võrkudes. CCDA sertifikaat CCDA - Cisco Certified Design Associate Näitab põhiteadmisi Cisco arvutivõrkude projekteerimiseks CCDA sertifikaadi omanik on võimeline projekteerima keerulisi võrke ja nendel jooksvaid teenuseid Sertifikaadi taotlemiseks peavad olema CCNA taseme teadmised CCNP sertifikaat
INTERNET 20. sajandil leiutatud kommunikatsioonivahend ja selle mõju majandusele, inimestele ja ühiskonnale Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. Ülemaailmse TCP/IP protokollistikku kasutava arvutivõrkude võrgu nimetus on Internet. AJALUGU Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed
kirjeldada lisaks tekstiinfole ka graafikat, heli ja videot ning kasutada viiteid teistele samataolistele dokumentidele. · Viiteid hakati nimetama hüperlinkideks (hüperviitadeks). Internet see on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistiku. Protokolliks ehk keeleks, mille abil arvutid suhtlevad omavahel, on TCP/IP. WWW ehk veeb · 1993. aastal formuleeriti hüpertekstikeele (HTML-i) esimene versioon ja arvutivõrkude kogum, kus seda kasutama hakati, sai WWW (veebi) nime. · Töötati välja esimesed internetilehitsejad ehk veebisirvijad (brauserid). · Tänapäeval on sõnad internet ja veeb muutunud sünonüümideks, kuigi tegelikult ei tähenda nad päris ühte ja sama. · Tänane Internet pakub peale veebi ka palju muid teenuseid. Tuntuim on elektrooniline postivahetus (e-mail), mis võeti kasutusele juba koos esimeste arvutivõrkude loomisega 60-ndatel aastatel. Serverid
[email protected], 54610709 Mis see on? Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt juhib arvutisüsteemi tööd teenindab rakendusprogramme. Operatsioonisüsteemi ülesanded arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. operatiivmälu haldamine. Failide haldus sisend-väljundüsteemide (I/O) haldamine arvutivõrkude tugi arvuti turvalisuse tagamine käskude interpreteerimine Operatsioonisüsteemide tüübid Operatsioonisüsteeme võib liigitada mitmeti. reaalajasüsteemid ajajaotussüsteemid Pakktöötlussüsteemid hajustöötlussüsteemid üldotstarbeline süsteem Operatsioonisüsteemide ehitus Võib eristada järgmisi operatsioonisüsteemi mooduleid: Kernelehk tuum Mälusuperviisor Operaatoriliides Seadmete juhtimine
INTERNETI LEIUTAMINE Andra Kaldmaa Piia Pohlak Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. INTERNETI AJALUGU § Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust. § Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. § 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid
põhimälu kõvaketas audio-, video- ja graafikakaart välismäluseadmed Tarkvara (1) Süsteemitarkvara: operatsioonisüsteemid seadmete draiverid serveritarkvara aknahaldustarkvara jm Tarkvara (2) Rakendustarkvara: kontoritarkvara arhiveerimistarkvara majandustarkvara andmebaasid mängud Arvuti mälu kahendsüsteem bitt, bait operatiivmälu andmekandjad Internet arvutivõrkude võrgustiku ühendus lai kasutusala sotsiaalne mõju brauserid domeen Kokkuvõte ajalugu tarkvara riistvara internet Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Internet http://en.wikipedia.org/wiki/Personal_computer http://et.wikipedia.org/wiki/Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvara http://www.google.ee/imgres?q=printer&um=1&hl http://www.google.ee/imgres?q=s%C3%BClearvu http://www.google.ee/imgres
...6 2.Operatsioonisüsteemi funktsioonid...................................................................................7 2.1 Ressursijaotus.............................................................................................................7 2.2 Põhimälu ehk Operatiivmälu haldamine (RAM).......................................................8 2.3 I/O alamsüsteemi haldamine......................................................................................8 2.4 Arvutivõrkude tugi.....................................................................................................8 2.5Arvuti stabiilsuse ja turvalisuse tagamine...................................................................8 2.6 Failide haldus.............................................................................................................9 2.7 Käskude tõlgendamine...............................................................................................9
• “Kella kahe sündroom” – psüühilise stressi tulemus. • Tööandja: – hoiab kontakti; – pakub osaajaga töötamise võimalust ja firma koolitustel osalemist. Kaugtöö ja paindliku töö võimalused • Töötamine osaliselt kodus/töökohal või kaugtöökeskustes. • Eesmärk: inimesed leiavad endale sobiva koostöövormi. • On läbiräägitavad. Kodukontor ja kodus töötamine • Riskid: – ületöötamine; – arvutivõrkude turvalisus, interneti-ühenduse kiirus ja järjepidevus. • Kaugtöökeskused, kelle juht: - reklaamib keskuse võimalusi ettevõtetele; - vastutab kohapeal tööohutuse eest ; - tagab hea tehnilise varustuse ja turvalisuse. Vanemapuhkus • Võimalus olla töölt eemal lapsega seotud põhjustel. • Vanemapuhkused: – rasedus- ja sünnituspuhkus; – lapsendaja puhkus; – lapsehoolduspuhkus; – lapsepuhkus; – tasustamata lapsepuhkus.
Selliste tõrkeolukordade likvideerimine ja ideaalis nende ennetamine ongi infotehnoloogia esmaülesanne. Nii nagu elusorganism on pidevas muutumises ja arengus, muutub ja areneb ka infotehnoloogiline infrastruktuur. Infotehnoloogia teiseks ülesandeks on planeerida ja kindlustada süsteemi kui terviku areng. Kokkuvõtlikult öeldes IT-asjatundjad sooritavad väga erinevaid ülesandeid, mis ulatuvad andmebaaside haldusest kuni keeruliste arvutivõrkude projekteerimiseni. IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mille sidetehnologiaga moodustab koos infotehnoloogia) sektor moodustab ainult 4%-5% Eesti majandusest, hõlmates enda alla kontorimasinate ja arvutite, raadio-, TV ja sideseadmete, meditsiinitehnika ning optikariistade tootmise, posti- ja telekommunikatsiooniteenused. Eesti peaks panema rõhku IT avalike pakkumise tõhustamisele. Eesti Infotehnoloogial on suur potentsiaal, isegi 2009. aastal kiitis
Meedia 25.09 Internet Ülemaailmne arvutivõrkude võrk Eestis on umbes 969,700 Interneti kasutajat Internet hakkas kujunema 1960. Aastatel Populaarsemad teenused on e-post, kiirsuhtlus, veeb, failide jagamine. Praegu on Internetil kogu maailmas juba ligi sada miljonit kasutajat ja see arv kasvab pidevalt tohutu kiirusega Internetil pole kindlat keskust ja ühest arvutist teise võib info vajadusel liikuda paljusid erinevaid teid pidi Internetti ühendatud arvuteid nimetatakse tihti ka Interneti serveriteks Arvutimäng
Internet Internet on arvutivõrkude ühendus, mis on ülemaailme ja see kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas
Internet Internet on arvutivõrkude ühendus, mis on ülemaailme ja see kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas
ühendada mitmeid arvuteid, kuid võivad tekkida probleemid, kui kaks arvutit soovivad samal ajal hakata saatma samale siinile andmeid. Sellest tekivad kokkupõrked. • Selliseid süsteeme, kus kasutatakse siinvõrgu arhitektuuri, kasutatakse kokkupõrgete vältimiseks sageli CSMA (Carrier Sense Multiple Access) seadet või siinihaldurit, mis kontrollib juurdepääsu jagatud siini ressursile. Tähtvõrk • Tähtvõrk on levinuim arvutivõrkude võrgutopoloogia. • Tähtvõrk on niisugune võrgutopoloogia, kus kõik terminalid on ühendatud keskse arvuti, kommutaatori või jaoturiga. Tähtvõrkude hulka kuuluvad näiteks tavaline telefonivõrk, lubaringvõrk ja Ethernet 10BaseT kohtvõrk. • Kõik edastatavad sõnumid käivad kesksest seadmest läbi. Nii moodustavad jaotur, võrgu lehesõlmed ja nendevahelised sideliinid kujundi, mida graafiteoorias nimetatakse täheks. Sellest tulebki selle võrgutopoloogia nimi.
monteerida klaviatuuri sisse. Niisugused klahvinuhid salvestavad klahvivajutused oma sisemällu. Krüpteerimine tähendab loetaval kujul oleva informatsiooni muutmist loetamatuks. Pealtnäha kaootiline tulemus allub siiski teatud reeglitele ehk algoritmile, mis võimaldab vastava sifri ehk võtme abil muuta krüpteeritud informatsiooni taas loetavaks ehk dekrüpteerida. Krüpteerimist kasutatakse arvutite ja arvutivõrkude Sessiooniidentifikaator, suupärasemalt küpsis (cookie) kujutab endast väikest tekstikujulist andmeplokki, mille veebiserver saadab teie veebilehitsejale ja mis salvestatakse teie arvuti kõvakettale. Küpsist hiljem serverile tagasi saates annab teie veebilehitseja serverile märku, et on sellega juba suhelnud ning edasi võib jätkata sealt, kust eelmine kord pooleli jäi.
Interneti ajalugu ja teke Ave Tüür 10.klass Kärdla Ühisgümnaasium Mis on internet? Ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku - TCP/IP protokolli Interneti ajalugu 1. september 1969 Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati
elusolendi otsese vahenduseta. Arvutivõrk on mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Side arvutite vahel toimub läbi vaskkaabli või valguskaabli või on raadioside. Vaskkaabel võib olla koaksiaalkaabel, varjestamata kaabel (varjestamata keerdpaarjuhe (UTP) või varjestatud kaabel (varjestatud keerdpaarjuhe (STP)). Arvutivõrkude standardite ja tehnoloogiate seas on Ethernet, traadita kohtvõrk, kodu-PNA ja elektriliiniside. Inimesed kasutavad pidevalt oma igapäevases elus pangaautomaate, seejuures enesele teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad
neidki küsitlema. Uurija meelest tundusid kahtlased 2 naist,sest nemad olid ,,niisama" poes käinud vaatamas ehteid. Korraga helistati politseijaoskonnast,et kõrvalkvartalist on leitud mahajäetud ratastool telefoniputka kõrvalt. Nüüd oli selge,et otsida tuli ratastoolis istunud ,,invaliidi" koos oma kaasosalisega,kes helistas samal ajal telefoniputkast poodi. Väikese otsimise peale leiti kurjategijad politsei arvutivõrkude abil. Kuna kaks pätti olid naaberlinnas täpselt samamoodi juveelipoodi röövinud,siis olid nende nimed politseile juba õhtuks teada. KristjanKaarel Kolga. 6. klass Lüganuse Keskkool
hiljem lisati sellele võimalus muidki andmetüüpe salvestada. ● arendajad olid Sony ja Philips.. ● Mobiiltelefon 1983 ● mobiil on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. Internet 1991 ● Mis tahes arvutivõrkude võrgustik ● Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Wiki http://laserfest.org/lasers/history/early. cfm Aitähh!
hävitamisel on tugev mõju kodanike tervisele, ohutusele, julgeolekule või majanduslikule heaolule või valitsuse tõhusale toimimisele. Küberkuritegevus Küberkuritegevus ehk arvutikuriteod või kõrgtehnoloogiline kuritegevus on kuriteod, mis on pandud toime elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil või selliste võrkude või süsteemide vastu. Küberruum on Internetipõhine keskkond, kus inimesed ja programmid suhtlevad. Küberrünne on arvutivõrkude kasutamine, mille eesmärgiks on häirida või tõkestada teistes arvutites või arvutivõrkudes leiduva informatsiooni kättesaadavust või selle informatsiooni osaline või täielik hävitamine, samuti teiste arvutite või arvutivõrkude hävitamise eesmärgil Administreerimine ja eetiline häkkimine häkivad süsteeme selleks, et olla nende turvalisuses kindel ning teevad seda samade meetoditega, mida kuri häkker või suli insaider kasutada võiks.
Arvutivõrkude alused 1. Sissejuhatus Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Arvutivõrkude alused Teemad: (Andmeside) arvutivõrgud ja nende liigitus Lai, koht ja pöördusvõrk KaabelTV võrk Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Andmesidevõrk. Liigitus Andmeedastuseks ette nähtud võrk kannab üldisemat nimetust andmesidevõrk. Nõuded, mida kasutajad esitatavad telefoni ja andmesidevõrkudele, on erinevad. Telefonivõrkudes ei esitata väga kõrgeid nõudmisi edastuse kvaliteedile, küll aga edastuses esineda võivale ajalisele viitele. Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Andmesidevõrk. Liigitus Andmesidevõrkudes on vastupidi lubatud küllalt suured ajalised viited kuid vilets edastuse kvaliteet põhjustab bitivigu ja sõnumite kadumist. Andmesidevõrgud jagunevad: kohtvõrk (LAN Local Area Network) regionaalvõrk (MAN Metropolitan Area Network) laivõrk (WAN Wide Area N...
Võrgukaart ja arvutivõrk, OSI mudel Merilyn Renser 11A Arvutivõrk Arvutivõrk on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (nt välisseadmeid) ühiselt jagada. Internet ja internet Internet - võrkude, lüüside, serverite ja arvutite ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku (TCP/IP) internet - mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus Millal ja milleks? 60ndatel aastatel suurarvutitel põhinevates ajajaotusega süsteemides - inimesed pidasid omavahel võrgukaudu sidet 1969. a. käivitas USA Kaitseministeerium katseliselt ARPANET-võrgu, mille ühiseks eesmärgiks oli luua andmesidevõrke, mis funktsioneeriksid edasi ka osalise kahjustuse järel ja et teadlastel oleks ühendusvõimalus kaugete suurte arvutuskeskustega 70ndate alguses lisati elektronpost Ühendusteed
Müüjal on põhilised kutsealased faktilised teadmised ja oskused täita tööülesandeid kasutades asjakohast teavet ja lihtsaid juhiseid ning töövahendeid. Iseseisvus ja vastutus sarnaste ja korduvate tööülesannete täitmisel kontrollitud olukordades. Müüja saab keelest aru ja teenindab inglise/saksa ja vene keeles. Müüja kasutab arvutit õppimis- ja töövahendina, koostab ja vormistab arvutil lihtsamaid ametikirju ja dokumente (avaldus, CV ) . Teab ja tunneb arvutivõrkude üldiseid toimimispõhimõtteid , arvuti seadmeid ja ohutusnõudeid kuvariga töötamisel ning erinevate ametikirjade koostamise põhinõudeid. Müüja I ettevalmistus toimub enamasti põhihariduse baasil kutseõppeasutuses. Teab ja tunneb kõiki vajalikke töövahendeid, kontrollib nende olemasolu enne töö alustamist ja vajadusel täiendab. Tagab töökoha korrashoiu ja hoolduse tööpäeva jooksul.Järgib
Krüpteerimine Krüpteerimist kasutatakse arvutite ja arvutivõrkude, mobiiltelefonide, sinihamba- ja muude seadmete turvalisuse tagamiseks. Krüpteerimine iseenesest tagab küll krüpteeritud info salajasuse, kuid ei taga selle autentsust ja terviklikkust. Selleks, et kindlaks teha, ega sõnumit pole vahepeal muudetud, kasutatakse avaliku võtme infrastruktuur ehk PKI-d. Faili krüpteerimise eesmärgiks on muuta failis asuvad andmed võõrastele loetamatuteks ehk info salastada. Krüpteerimisel muudetakse dokumendid loetamatuks kõigile teistele
Ka teeb opsüsteem arvutisüsteemide kasutamise mugavamaks, peidab ära riistvaralised erinevused ja aitab arvuti riistvara efektiivselt kasutada. Operatsioonisüsteemi ülesannete hulka kuulub: · arvuti resursside jagamine protsesside vahel (ressursijaotus) · põhimälu haldamine · failide või mingi muu salvestussüsteemi haldamine · I/O alamsüsteemi haldamine · arvuti stabiilsuse ja turvalisuse tagamine · arvutivõrkude tugi Operatsioonisüsteemide tüübid - Operatsioonisüsteemi tähtsaim osa on tuum. Tuumi võib jagada monoliitseteks, mikrotuumadeks ja eksotuumadeks. Näited: Microsoft · MS-DOS · Microsoft Windows · Windows NT · Windows CE Unixi-laadsed · Linux · Mac OS X · Solaris · Minix Ja muud · Mac_OS · OS/2 · Palm OS · ReactOS · Symbian · BeOS
esmalt viimase aasta jooksul. Roosileht, M. (2010) Lõputööde kirjutamise ja kaitsmise juhend. TTÜ Virumaa Kolledz 2. Leidke Tallinna Tehnikaülikooli saidilt ainekaarte. Esitage ühe aine kood ja nimetus. Kuidas otsingu läbi viite? Sisestan google.ee otsingusse Tallinna Tehnikaülikool. Lähen TTÜ koduleheküljele. Sisestan sellel leheküljel olevasse otsingumootorisse sõna ainekaart. õppeaine kood WAV4070 õppeaine nimetus Operatsioonisüsteemide ja arvutivõrkude haldamine 3. Leidke lehekülgi, mis on sarnased Tartu Ülikooli veebilehega. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan google.ee täpsema otsingu lehespetsiifilist otsingut. Otsin aadressiga ut.ee sarnaseid lehti. Umbes 193 tulemust. nt: http://www.artun.ee/ 4. Leidke lehekülgi, mis viitavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehele. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite?
0 0 Operatsioonisüsteemi ülesannete hulka kuuluvad lisaks: Arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Operatiivmälu haldamine. Opsüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel. Failide haldus. Sisend-väljundsüsteemide (I/O) haldamine, andmevahetus välisseadmetega. Arvutivõrkude tugi. Arvuti turvalisuse tagamine. Käskude interpreteerimine. Opsüsteemi ehitus: Kernel ehk tuum, mille ülesandeks on protsesside juhtimine ja sünkroniseerimine. Mälusuperviisor – mälujuhtimine ja virtuaalmälu toetamine. Operaatoriliides – programmeerimis- ja kasutajaliideste toetamine. Seadmete juhtimine – loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-
ja mõõtetulemusi edastada andmekogumisseadmesse juba digitaalsel kujul kas juhtme kaudu või juhtmevabalt, mis vähendab signaali ja mõõtetulemuse moonutust. Digitaalmõõteriistade üheks oluliseks eeliseks on võimalus salvestada mõõtetulemusi pikemaks ajaks kas mõõteriista enda või mõne arvuti mälusse ja nii neid hiljem töödelda ja analüüsida. Ka võib võib sellised mõõteriistu küsitleda ja juhtida arvutivõrkude kaudu. Ühe mõõteseadmega võib olla ühendatud mitu andurit üheaegselt, mida mõõtesüsteem küsitleb järgemööda või üheaegselt. Digitaalmõõteriist sisaldab mõõtemuunduri, analoog-digitaalmuunduri ADM, loogikalülituse ja näidiku (ehk numbriindikaatori) Sisendseadme ülesandeks on mõõdetava sisendsuuruse mastaabi muutmine või selle muutmine teiseks suuruseks, mis on sobivam järgnevaks kodeerimiseks. Tavaliselt signaali kas piiratakse või võimendatakse.
Virtuaalsed inimsuhted Viimasel aastakümnel on mobiiliside ja arvutivõrkude areng inimesi pannud vaimustuma, kuid samas ka pead kratsima. Võimalus suhelda inimestega nagu kardina tagant ilma end näitamata on kui mõne inimese unelm, sest mõistes, et tema mõtted jäävad vaid tema ja virtuaalmaailma teada, on hakanud levima palju valet ja õelust. Pole oluline, kas sa oled reaalmaailmas rikas või vaene, virtuaalmaailmas saad sa oma mõtted öeldud nii või teisiti. Seda teed on läinud paljud ja tekib küsimus, kas siis virtuaalsed inimsuhted on paratamatu ja
ITK WiFi turvalisus Referaat Tallinn 2013 Mis on wifi? Wifi on tehnoloogia, mis võimaldab elektroonilistel seadmetel vahetada andmeid ilma füüsilise ühenduseta. Selle asemel edastatakse andmeid raadiolainetena. Seda kasutatakse peamiselt arvutivõrkude loomisel. Wifi spetsifikatsioonid on reguleeritud IEEE 802.11 standarditega, mis tegelikult hõlmab kõiki juhtmevabade arvutivõrkude spetsifikatsioone. Seetõttu kasutatakse ka Wifi väljendit tihtipeale juhtmevaba arvutivõrgu sünonüümina, kuid tegelikult on sellest normatiivist vaid üks toode. Wifi kasutamiseks on arvutil vaja selleks juhtmevaba võrgu kontrollerit, mis on võimeline edastama ja vastu võtma raadiosignaale, millega edastatakse andmeid pakettidena. Peamine funktsionaalsus, mis sellisest andmeside võimalusest ära kasutatakse on interneti ühendumine. Sellise raadiosignaaliga on võimalik ära katta
Virtuaalsed inimsuhted Viimased kümme aastat on mobiilside ja arvutivõrkude tormiline areng pannud inimesi nii vaimustuma kui pead vangutama. Tekkinud on võimalus uut laadi suheteks inimeste ja gruppide vahel. Virtuaalsuhted tähendavad niisugust suhtlust, kus vahetut füüsilist kontakti asendab telekommunikatsioon. Virtuaalsus iseenesest tähendab reaalsuseks saamata võimalust, virtuaalsed inimsuhted on aga saamas vägagi reaalseks nähtuseks ning toonud kaasa rea uusi psühholoogilisi ja ühiskondlikke fenomene.
Rajatakse linnu kasutatakse raudtee- ja telefonivõr ühendavad teed. Kujuneb laevandust ja Järjest rohkem suheld rahvusvaheline hiljem ka omavahel läbi Transp.+ side areng Puudub kaubandus. lennundust arvutivõrkude. Rajatakse kolooniaid ( piirkondadeks Inimesed muutuvad kuhu viidi sisse paikseks. kujunevad industrialiseeru Moodustatakse seisused ning areneb mine
sisalduval lingil.See viib inimese veebilehele, mis näeb välja täpselt nii,nagu oleks tolle suure firma oma, kuid tegelikult on võltsitud.Sellel lehel nõutakse krediitkaardi ja isiklike andmeid.Et tekitada suuremat usaldust, varustatakse selline veebileht ka ning andmed edasta-takse krüpteeritult. Kogutud andmeid kasutades saab suli ligipääsu pangaarvetele. Sellise meili saamise puhul tuleks kontrol-ida,kas kõik vastab tõele.Internet. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk,mis ühendab kohtvõrke,laivõrke,linnavõrke,koduvõrke,piirkondlikke,riiklikke magistraalvõrke.Andmevahetuseks kasut.pakettkommukatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internetil pole omanikku,kõik ühendatud arvutid on sõltumatud.Selline sisseehitatud anarhia on osutunud väga viljakaks,Internet kasvab kiiresti ja toi- mib hästi. 1992.a.asutati Internetiühing(ISOC)ning1993a.avati fir- madele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. WWW.Veeb.Kogu-
OSAKOND Arvutid ja arvutivõrgud 3,5 a Kodumajandus 3 a Laohoidja 3 a Logistika klienditeenindaja 3 a Müüja 1 a Puhastusteenindus 3 a Puhastusteenindus 20 õn (6 kuud) Arvutid ja arvutivõrgud Õppeaeg on 3,5 aastat Arenev valdkond, kus tööjõuvajadus suureneb. Eriala õppimine annab põhjalikud teadmised, praktilised oskused ja vilumused töötamisel arvuti andmebaasidega, tark- ja riistvaraga. Lõpetajad asuvad tööle süsteemiadministraatoritena, arvutivõrkude hooldajate või paigaldajatena. Kodumajandus Õppeaeg 3 aastat Saadakse põhjalikud teadmised toiduvalmistamis - ja kondiitritöö alustest, köögitöö korraldusest, klienditeenindusest, lauakatmisest, etiketist ja teenindamisest, kodukultuurist jm. Võimalik läbida toiduhügieeni koolitus ja saada vastav tunnistus. Käsitööhuviline saab valikainete raames õppida ka õmblemist ja kangakudumist . Laohoidja Õppeaeg 3 aastat
valgeroheline järjekorra standardid. 2 TX Andmete roheline saatmine Standard A on Andmete 3 RX+ valgeoranz tavalisel kasutuses vastuvõtt+ arvutivõrkude 4 n/c Pole kasutuses sinine loomisel. 5 n/c Pole kasutuses valgesinine Andmete 6 RX oranz vastuvõtt 7 n/c Pole kasutuses valgepruun 8 n/c Pole kasutuses pruun Tööd kaabliga 7
KOOLI_NIMI Teenindusosakond Arvutite ja arvutivõrkude eriala ÕPILASE_NIMI Andmekaitse ja varundus Referaat Juhendaja: ÕPETAJA_NIMI KOOLI_NIMI 2013 ÕPILASE_NIMI Andmekaitse ja varundus 2013 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2
suhelda oskavad. Enamjaolt ei oska. ISDN-võrgus on kõnede tüübid defineeritud. ISDN-kontroller helistab välja andmeside resiimis, ning kui ta ei avastab, et teises otsas ei osata muud kui heliresiimis vastata, jätab ta ühenduse katki. On ka erandeid, kes selle peale ise heliresiimi lähevad ja modemina tööle hakkavad. Enamjaolt tunnevad need aparaadid väikesi kiirusi (1200...2400 bit/s). Harva on ette tulnud ka 14400 bit/s ühenduskiirust. Arvutivõrkude ühendamine Esineb ka situatsioone, kus ühe organisatsiooni erinevates kohtades asuvad arvutivõrgud oleks vaja loogiliseks tervikuks siduda. Siin tulevad meile appi püsiliinide maailmast tuntud marsruuterid. Kasutaja meelest ei erine nende töö eelmises lõigus kirjeldatust. Kui tarvis, luuakse ISDN-ühendus, kui enam tarvis ei ole. "visatakse toru hargile". Ainult et kuna tegemist on suuremate andmemahtudega, oodatakse marsruuterilt tihti enamat. Seda
Loomulikult tekkis veel muid huvitavaid küsimusi seoses sellega, ning nüüd ma üritangi selgusele saada, kas ja kuidas kõik on ja käib. Seega probleem, ehk peamine küsimus ongi, mida arvavad Eesti inimesed internetist. Selle jaoks koostasin ma küsimustiku, millele palusin vastata kümnel koolinoorel üle Eesti. Veel otsisin ma arvamusi internetis ja intervjueerisin vanemaid inimesi. Interneti ajaloost Internet on ülemaailmne arvutivõrkude ühendus, mis kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1
arusaadavalt edastada, näiteks mitmesugused programmid, mahukad teksti- failid jms. Mahukate infokogumite edastamisel on heaks küljeks ka see, et infot ei pea ilmtingi- mata välkkiirelt kohale laadima (vältimaks inimese närviliseks muutumist). FTP käivitatakse sageli taustategevusena ja see võib teinekord aega võtta tunde. FTP ajalugu FTP areng algas aastal 1971, kui Massachusetts Institute of Technology (MIT) arvutivõrkude uurimisrühma teadlane Abhay Bhushan kirjeldas RCF 114-s failiedastusprotokolli eesmärke ja tööpõhimõtteid. Pärast seda on koostatud failide edastuse kohta mitmeid dokumente - olusemad neist on: • 1985 - RFC 959 - esimene FTP eesmärke ja kasutust kirjeldav dokument. Siin on kirjeldatud valdav enamus FTP käske ning üldine kasutamise spetsiifika. • 1994 - RFC 1579 - tulemüürisõbralik FTP. Kirjeldadakse muudatusi FTP protokolli
seal teevad ja kaua nad interneti igapäevaselt kasutavad. Selleks olen koostanud küsimustiku, mis koosneb 10 küsimusest. Uurimustöö jaguneb kaheks suuremaks alapeatükiks. Esimeses peatükis on käsitletud interneti olemust, selle põhialuseid, lühidalt on ära toodud interneti ajalugu. Teises peatükis analüüsin läbiviidud küsitluse tulemusi. MIS ON INTERNET? Internet kujutab endast ülemaailmset arvutivõrkude ühendust, mille abil arvutid ja teised sarnased seadmed infot vahetavad. Arvutivõrk omakorda tähendab mingit hulka üksteisega ühendatud arvuteid, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Internetti ühendatud arvutid võib laias laastus jagada kaheks: püsiühendusega arvutid, mis on pidevalt Internetiga ühendatud, ja sissehelistamisteenust (mobiiltelefonid) kasutavad arvutid, mis aegajalt ühendatakse modemi abil telefoniliinide kaudu Internetiga.
näitas end ühtaegu äärmiselt võimeka teadlase ja poliitikuna. Viljakas elutee leidis oma otsa 1974. aastal, mil kõrges vanuses Bush suri kopsupõletikku. Tim Berners-Lee Sir Timorthy John Berners-Lee sündis 8. juunil, 1955. aastal. Ta on Inglise arendaja, kes leiutas veebi (Wold Wide Web) 1989 aasta märtsis. Tim Berners-Lee arendas välja lihtsa ja paindliku meetodi mis tahes teabe kirjeldamiseks ning levitamiseks rahvusvaheliste arvutivõrkude kaudu. Järgmiseks sammuks oli HTMLi aluste paikapanek, et tekstis olevate linkide pruukimist lihtsustada. HTML (HyperText Markup Language) on lihtsa ülesehitusega, kuid võimas keel, mida tänapäevani veebilehtede koostamisel kasutatakse. Peale selle loetakse BernersLeed autoriks HTTP protokollile, mida kasutatakse HTMLlehtede vahendamiseks võrgus veebiserveritest surfajate arvutitesse. "Võrgu ühendavad kokku kaablid arvutite vahel, WWW
.......................................................................6 2.3 Järeldused.................................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................................9 ALLIKMATERJALID.....................................................................10 LISA 1. Küsitlus 2 3 4 SISSEJUHATUS 5 Internet on ülemaailmne arvutivõrkude süsteem. See hakkas välja kujunema kuuekümnendatel ja täieneb siiani igapäevaselt. Inimesed kasutavad Internetti väga erinevateks otstarveteks. Antud uuringus soovitakse teada 8. a klassi õpilaste Interneti kasutamise harjumusi. Teema valiti, kuna tööd ajendas tegema probleem: Kui palju kasutavad õpilased Internetti ja mida nad seal teevad? Probleemi lahendamiseks on seatud eesmärk, millega soovitakse välja selgitada 8. a klassi õpilaste Interneti kasutamise harjumused
6. Mis on virtuaalraamatukogu. Virtuaalraamatukogu on süsteem, mille kaudu kasutaja saab kohapeal ühendust võtta eemalasuvate raamatukogude ja andmebaasidega, kasutades selleks vahendajana näiteks kohaliku raamatukogu elektronkataloogi, ülikooli- või muud võrguarvutit. 1990ndatel aastatel kujunebki termin "virtuaalraamatukogu" levinumaks väljendiks, kui kirjeldatakse raamatukogusid, mis võimaldavad juurdepääsu digitaalsele informatsioonile läbi erinevate arvutivõrkude, sh. Internet. Virtuaalraamatukogu all mõistetakse elektrooniliselt paiknevat informatsiooni ja/või selle kättesaadavaks tegemist, arvestamata ressursside asukohta ja/või kättesaamiseks kuluvat aega. Virtuaalraamatukogu on infosüsteem, mis simuleerib infootsikäitumist traditsioonilises raamatukogus, kasutades virtuaalreaalsuse (tehistõelisuse) tehnikaid. 7. Mis on digitaalraamatukogu. Digitaalraamatukogu on raamatukogu, mis koosneb digitaalsel kujul esinevatest infomaterjalidest ja
IT alane seadusandlus Referaat 2009 Sissejuhatus IT alane seadusandlus hõlmab vägagi suurt osa, küll mitte otseselt aga ikkagi suurelt, alates tervislikust arvutikasutamisest kuni autorikaitse seaduseni välja. Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele Esimeses peatükis on üldsätted näiteks: §1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestab tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele. (2) Arvutiõppe tervisekaitsenõuete eesmärk on õpitegevuses omandada tervislikud harjumused arvutikasutaja vaimse ja füüsilise tervise säilitamiseks. (3) Nõuded kehtivad: 1) arvutiklasside projekteerimisele, ehitamisele ja sisustamisele kooskõlas sotsiaalministri 14. juuli 2000. a määruse nr 47 «Kooli tervisekaitsenõuded» (RTL 2000, 86, 1286) paragrahviga 11; 2) arvutiõppe korraldamisele koolides, täiskasvanute koolitusasutustes ja kursustel; 3) arvuti avaliku kasutamise kohtadele, sh k...
omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (network interface controller NIC - arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga), server (võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugustele riist- või tarkvararessurssidele). 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. Kohtvõrk (LAN - Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud territooriumil asuvaid arvuteid ja võrguseadmeid. Laivõrk (WAN - Wide Area Network) on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk.. Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks
Salme Sepp 10.klass Uurimustöö Arvutiviirused Juhendaja: Kalev Kapp Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirus..............................................................................................................4 2.Arvutiviiruste ajalugu..........................................................................................................6 2.1 Aasta 1962...................................................................................................................6 2.2 Aasta1975....................................................................................................................6 2.3 Aasta1989....................................................................................................................6 2.4 A...
arvutisüsteemi töö häirimine mitmel muul viisil. Elektronpost Elektronpost(e-post.e-mail,meil) on kirjalike sõnumite saatmine üle võrgu ühest arvutist või tööjaamast teise. Sõnumitele võib lisadena kaasa panna teksti-, pildi-, heli-, või videomaile. Elektronposti saatmiseks ja lugemiseks on kaks võimalust : Kasutada oma arvutisse installeeritud e-posti klientprogrammi või Minna online teenusepakkuja kodulehele ja kasutada veebimeile. Internet Internet On ülemaailmne arvutivõrkude võrk,mis ühendab kohtvõrke,laivõrke,linnavõrke,koduvõrke,territoriaalvõrke,piirkondlike ja riiklike magistraalvõrke. Otsimootor-On süsteem ,mis leiab kasutajale kõik dokumendid ja võrguleheküljed, mis sisaldavad etteantud sõna või sõnade kombinatsiooni. Praktikas osutab otsimootor sageli parimaks meetodiks ,mille abil suurest materjalihulgast endale vajalike teksti üles leida. Portaal- On rohkeid ressursse ja teenuseid(e-
- Küberturvalisus ja IT-süsteemide kaitse moodustab tänapäeval olulise osa iga inimese ja riigi julgeolekust, kuna võimaliku rünnaku objektideks on arvutitel põhinevad side- ja juhtimissüsteemid, registrid, meie harjumuspärast eluviisi otseselt ja tõsiselt mõjutavad infrastruktuuri sõlmpunktid. - Eesti küberruum on avatud keskkond, mille tugevus ja kaitstus sõltub iga inimese ja infosüsteemi omaniku suutlikkusest ning valmisolekust kaitseks. Rünnakud arvutivõrkude vastu on igapäevane reaalsus ja see mõjutab meie tavapärast elu tõsiselt. Arvutivõrkude töö häirimine on nii kuritegelikule maailmale kui terroristidele järjest ahvatlevam viis ühiskonda destabiliseerida. 2. Kaitsetahe - Eestit 2007. aastal tabanud küberrünnete tõrjumisel osutusid erakordselt edukaiks juba selleks ajaks väljakujunenud vabatahtlikud küberturbe spetsialistide võrgustikud, kus
Suurem infohulk, suurem võimalus salvestada infot arvutiväliselt, arvutite ühine suurem kiirus, võimalik teha rohkem tööd, nt andmetöötlusel. 01.02.2010 AUT09 13. Millised on ohud arvutivõrku ühendatud arvuti puhul (too välja vähemalt 3)? Arvutivõrkude kaudu on võimalik nakatuda erinevate viirustegi, samuti on teistle võimalus pääseda ligi teie failidele ning üldse privaatsuse ja turvarisk. 14. Kuidas hoolitseda oma tervise eest arvutiga töötamisel (too välja vähemalt 3 võimalust)? Kulutada päevas vähem aega arvuti jaoks, samuti ei tohiks monitori järjest vaadata üle 30min, füüsiline liikumine on abiks. 15. Miks on elektroonseid andmebaase internetis mugav kasutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
