Selliseid riideid kutsutakse ,,Targad riided" või siis Smart Clothes. Peamiselt on seda katsetatud sõjaväes, näiteks ,,tark särk" mõõdab sõduri südame tööd, hingamist ja vererõhku. Selliseid särke kasutatakse ka laste äkksurmade põhjuste uurimiseks. Tulevikus loodetakse selline riietus arendada nii kaugele, et kui selle särgi või muu riideeseme kandja viga saab, saadetakse läbi riideesemes oleva mikroprotsessori kannatanu telefoni signaal, mis idee järgi peaks panema telefoni hädaabisse helistama. Tark riietus oleks tulevikus väga kasulik meditsiinivaldkonnas, kuna arstidel oleks lihtne jälgida patsientide hetkeseisundit ja sümptomite järgi välja selgitada, mis haigusega tegemis on. Sellised riided võiksid ka militaarvaldkonnas palju kasulikumad olla, kui lihtsalt südametöö jälgimine. Tänu mikroprotsessoritele, oleks võimalik muuta sõduri riiete kaitsemaskeeringu värvust erinevas
Sellised riided kannavad nime ,,Targad riided" või siis Smart Clothes. Peamiselt on seda katsetatud sõjaväes, näiteks ,,tark särk" mõõdab sõduri südame tööd, hingamist ja vererõhku. Selliseid särke kasutatakse ka laste äkksurmade põhjuste uurimiseks. Tulevikus loodetakse selline riietus arendada nii kaugele, et kui selle särgi või muu riideeseme kandja viga saab, saadetakse läbi riideesemes oleva mikroprotsessori kannatanu telefoni signaal, mis idee järgi peaks panema telefoni hädaabisse helistama. Tark riietus oleks tulevikus väga kasulik meditsiinivaldkonnas, kuna arstidel oleks lihtne jälgida patsientide hetkeseisundit ja sümptomite järgi välja selgitada, mis haigusega tegemist on. Sellised riided võiksid ka militaarvaldkonnas palju kasulikumad olla, kui lihtsalt südametöö jälgimine. Tänu mikroprotsessoritele, oleks
Põhimälu on piisavalt suure mahuga (kaasajal 512M või rohkem). Põhimäluna kasutatakse dünaamilist muutmälu DRAM, mis on üks suvapöördusmälu RAM (random access memory) alaliike. Suvapöördusmälu tähendab, et selles mälus on võimalik igas mälupesas ligikaudu võrdse pöördusajaga teostada nii lugemist kui ka salvestamist. 1.2.1 Põhimälu tööpõhimõte Käesoleva materjali punktis 2.1 ,,Mikroprotsessori ehitus" on joonis, mis seletab info liikumist mikroprotsessori ja mälude RAM ning ROM ning mikroprotsessori vahel. Jooniselt on näha, et mikroprotsessoris on sisetööks ja ühendamiseks välisahelatega kasutusel 3 siini: aadressi-, andme- ja juhtsiin. Juhtsiini kaudu antakse juhtimissignaale (-impulsse) üksikutele protsessoriosadele. Andmesiini kaudu liiguvad andmed üksikute töötlusüksuste vahel. Aadressisiini ülesandeks on mälupesade (mäluaadresside) valimine (adresseerimine). Näiteks mikroprotsessori 8086
ettevõtte VIA Technologiesile. · NexGen asutati 1986. aastal Thampy Thomas poolt. o Tootsid ainult mikroprotsessoreid ning aastal 1996 osteti see ettevõte AMD poolt ära. · IDT (Integrated Device Technology) 1980. aastal Ted Tewksbury poolt. o Toodeteks on andmeliikluse protsessorid ja mikroprotsessorid. Inteli Mikroprotsessorid · 1971. Intel laseb müüki esimese mikroprotsessori Intel 4004. · 1978. Intel tutvustab Intel 8086 ja Intel 8088 mikroprotsessoreid ning esimesi x86 kiipe. · 1982. Intel tutvustab Intel 80286 protsessorit, mis suutis käivita kõik tarkvara mis olid töötatud välja eelnevate Inteli protsessorite poolt. · 1985. aastal valmistati esimene 32 bitine protsessor 80368 · 1988. aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz. · 1989. Intel tutvustab 80486 protsessorit. · 1993
Mis aastal valmis esimene programmeerimiskeel ? Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. 2. Mis aastal valmis ,,floppy disk" seade ? Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole. Neljas generatsioon 1. Mis aastal ja millise firma poolt valmistati esimene mikroprotsessor, millist materjali kasutati mikroprotsessori tootmisel ? Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Neid toodetakse ränist 2. Mis aastal valmistas firma IBM esimese personaalarvuti(PC)? 1981 aastal valmistas IBM esimese personaalarvuti (PC) 3. Millal leiutati arvutivõrk ja kunas ta (internet) hakkas levima ? Aastal 1992, kuigi see leiutati juba 1962 aastal, hakkas laiemalt levima ka ülemaailme arvutivõrk, ehk internet
sadu ühte väiksesse silikonkiipi. produtseeris Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962-Digital Equipment Inc. Miniarvuti maksis 15000 USD tükk. 1956- valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. 1959- Grace Hopper leiutas FORTRANI-i järgi COBOL20-e . Grace Hopper 1970 IBM tegi "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Neljanda Generatsiooni arvutid 1971- valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna. Selle mikroprotsessori transistorid olid võimelised sooritama kõiki arvuti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, lahutamine, korrutamine või jagamine. 1976- ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaais Kalifornias. Steve Jobs Steve Wozniak 1981 -valmistas oma esimese personaalarvuti USA firma IBM.
arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871) tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004 Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna Tänapäeva kiirete personaalarvutite eelkäija 1976 ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaazis Kalifornias 1981 valmistas oma esimese personaalarvuti USA firma IBM 1984 esimene Macintoshi tüüpi arvuti Macintosh Tulevik Kvantarvutid peaksid olema väga palju kordi kiiremad Osaliselt juba välja mõeldud, kuid puudub
1820- hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar- leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799- 1871)- tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kaalus 30 t Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. 1971- valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004 Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna Tänapäeva kiirete personaalarvutite eelkäija 1976- ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaazis Kalifornias 1981- valmistas oma esimese personaalarvuti USA firma IBM 1984- esimene Macintoshi tüüpi arvuti Macintosh Eesti Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli Tartu Riiklikus Ülikoolis käivitatud Ural- 1. Üheks arvuti kasutusvaldkonnaks oli rahvamajanduse
2. Test Siiniks nimetatakse arvutiseadmete vahelist infoedastusteed Järgulisuseks nimetatakse bittide arvu, mida protsessor suudab üheaegselt töödelda Protsessori taktsageduseks nimetatakse taktide kordumise sagedust protsessoris Konveiermeetodi kasutamine mikroprotsessoris suurendab protsessori töökiirust Milline väide järgnevatest on õige? Püsimälu ROM on ette nähtud ainult lugemiseks Kaasaegsete arvutite vahemälu Level 2 cache asub mikroprotsessori sees Milline järgmistest arvutiosadest ei asu emaplaadil? Kõvaketas Sisemisteks nimetatakse siine, mis ühendavad emaplaati mingi välisseadme (näiteks kuvari) adapteriga Millist järgmistest välistest siinidest kasutatakse kaasajal kõige rohkem? USB siini Milline järgmistest siinidest on kõige kiirem? PCI Express 3. test Läbimõõduga 3,5 tolli disketi maht oli 1,44 megabaiti
andmete töötlust võrdselt samal ajal. Aastaks 1958 leidsid teadlased tee kuidas vähendada transistorite suurusi nii et neid saaks mahutada sadu ühte väiksesse silikonkiipi. See võimaldas ka arvutitootjatel toota väiksemaid arvuteid. Kasutades seda uut tehnoloogiat valmistas Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962 15000 USD tükk. (Web zone, 2014) 3.4 Mikroprotsessorid Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorit. Selle mikroprotsessori transistorid olid võimelised sooritama kõiki arvuti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, lahutamine, korrutamine või jagamine. Kuna Intel4004 tootmine oli odav ja protsessor ise suhteliselt kiire oma aja kohta, siis hakkasid tekkima esimesed personaalarvutid, mis olid tänapäeva kiirete personaalarvutite esivanemad.
Ühel pikk aad# resultaadi pikk aadr 1,5 elementaartegevus, mis realiseerimiseks. Maatriksid kiibil asuvat mikroprotsessorit aad arv #käsukogu# oper/result täidetakse jagunevad AND- ja OR nim. ka monoliitprotsessoriks. pikk aad# oper/result lühike operatsiooniautomaadis. maatriksiteks. Mõlemat liiki Mikroprotsessori seesmine aadr# Pikk aadress viitab mällu, 18.Juhtautomaat: *abstraktne maatriksid kujutavad endast juhtautomaat on kasutaja poolt lühike registrisse. automaat- automaati ristuvate siinide süsteemi, kus programmeeritav või 14
Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimiskeeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsioonisüsteeme. Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole. 9. Neljanda Generatsiooni arvutid Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna. Selle mikroprotsessori transistorid olid võimelised sooritama kõiki arvuti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, lahutamine, korrutamine või jagamine. Kuna Intel4004 tootmine oli odav ja protsessor ise suhteliselt kiire oma aja kohta, siis hakkasid tekkima esimesed personaalarvutid, mis olid tänapäeva kiirete personaalarvutite esivanemad.
salvestada sinna vajalikku infot. Siinis edastatakse andmeid mõlemas suunas. Siinidraiver- element, mis eraldab mingi seadme siinist. 21.MIKROPROTSESSORI ÜLDSTRUKTUUR (monoliitprotsessor,akumulaator, registermälu, ALU, siinipuhvrid, pinumälu osuti ). Mikroprotsessoriks nim. ühel või mitmel integraallülitusel ehk kiibil asuvat protsessorit. Ühel kiibil asuvat mikroprotsessorit nim. ka monoliitprotsessoriks. Mikroprotsessori seesmine juhtautomaat on kasutaja poolt programmeeritav või ümberprogrammeeritav. Mikroprotsessori põhilised komponendid: * registrid, * akumulaator, * ALU. Mikroprotsessor sisaldab mitmeid registreid, mida kasut. tehte tulemite või tehte vahetulemite lühiajaliseks salvestamiseks, selleks, et tulemid oleksid kiiresti saadaval järgmisteks teheteks. Akumulaator on protsessori üheks kõige tähtsamaks registriks, kuhu
teine register leidisd kasutust ja viidatud mälu adressiinidele mis olid suunatud HL-poolt. Sellel oli ka 16-bitine stack pointer mälule (asendades 8008 sise stacki) ja 16-bitine programmi lugeja. Lubatud toitepinged 8080 rakendati kui mitte-küllastunud lisaseadmete NMOS koormusele, mis nõudis lisana +12 volti ja volti töötamiseks. Intel 8255 Intel 8255 (või ka 18255) Programeeritav välisseadme liidese kiip oli perifeeritud kiip mis originaalis loodi Intel 8085 mikroprotsessori jaoks, samas kuulub sinna ka hulgaliselt taolisi kiipe, tuntud kui MCS-85 Familyna. See kiip oli hiljem kasutusel ka Intel 8086-l ja tema järeltulijatel. See hiljem klooniti paljude tootjate poolt. On tehtud CIP40 ja PLCC 44 nõelkapseldatud versioonid. 8255 kasutatakse laialdaselt ka mitte ainult paljude mikroarvuti/mikrokontrollerite süsteemides eriti Z-80 baasil, koduarvutitel nagu SV-382 ja kõikidel MSX-del, kui ka tuntumatel emaplaatidel (rohkem tuntud
Linus sihib uut monopoli ÄP KL DI 24.01.2000 00:00 Esmalt uue operatsioonisüsteemiga Linux Microsoftile väljakutse esitanud 30aastane soomerootslane on sihikule võtnud järgmise monopoli -- suurima mikroprotsessorite tootja Intel. Samal ajal kui Linux oli meediakära keskmes ning kõik operatsioonisüsteemiga seotud aktsiad börsil komeedina tõusid, töötas Linus Torvalds ise Silicon Valleys Transmeta Co tarkvaragrupis uudse mikroprotsessori kallal. Uuenduse põhiosaks on nn Code Morphing ehk kooditõlke tarkvara, mis võtab osa protsessori funktsioone üle ja võimaldab riistvara osa vähendada. Uuest lahendusest ennustatakse läbimurret väikearvutite turul. Transmeta rajaja ja peadirektor David Ditzel tõmbas paralleele mobiiltelefonidega, mis muutusid tõeliseks laiatarbekaubaks siis, kui läksid kaalult kergemaks ning akude kasutusaeg pikenes.
Need videokaardid järgisid SVGA standardit, aga lõid uusi 3D funktsioone. Aastal 1997 väljastati 3dfx graafikakaardi kiibil Voodoo poolt, 3dfx oli väga võimas ja sisaldas uusi 3D effekte (Mip Mapping, Z-buffering, Anti-aliasing). Sellest hetkest alates tuli seeria videokaarte nagu Voodoo2, TNT ja TNT2 NVIDIA poolt. Videokaartide jõudlus ületas PCI pordi võimeid ja seega Intel leiutas ja suunas tootmisesse AGP (Kiirendatud graafika port), mis lahendas pudelikaela probleemid mikroprotsessori ja videokaardi vahel. Aastatel 1999 kuni 2002 NVIDIA kontrollis täielikult videokaartide turgu oma GeForce seeriaga. Uuendused nendel aastatel olid põhiliselt 3D algorütmid ja graafika protsessori kellade kiirus. Videomälu vajas samuti uuendust, seega leiutati DDR (double data rate) videokaartidele, videokaardi mälu oli siis juba 32mb Geforce kuni 128MB Geforce 4. Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits
tarkvarapaketti võrgutööks, diagnostikaks ja installeerimiseks. Mõnel juhul on andmekaitse nõuded nii kõrged, et tööjaamades volitamata ligipääsu ja kopeerimisvõimaluse vältimiseks ketasmälud puuduvad üldse. Sel juhul tuleb arvutite käivitamiseks ja võrku lülitamiseks kasutada erilisi võrgukaarte, mis sisaldavad kaugkäivituse püsimälu (remote-boot PROM). Võrgukaardi omadused (DMA, mälu jagatavus, siiniarhitektuur, puhverdus, mikroprotsessori klass jne.) mõjutavad oluliselt selle tootlikkust. Kui tööjaamades on nõuded tootlikkusele suhteliselt tagasihoidlikud, siis serverites tuleb kasutada peaaegu eranditult väga kõrge tootlikkusega võrgukaarte. Draiverid · Iga võrgukaardi juurde kuulub lahutamatu osana tarkvaradraiver. Draiveriks nimetatakse teatavasti välisseadet opsüsteemi või tarbeprogrammiga ühendavat abiprogrammi. Võrgukaardi
Muidugi eeldab see seda, et on vaja lisakäske akumulaatori ja B täitmiseks. Akumulaatori kõrval väga oluliseks registriks on käsuloendur (program counter), mille sisule liidetakse iga käsuvõtu järel +1 ja mis sisaldab täidetava või järgmise käsu aadressi. Erivajadusel (siirdekäskude puhul) saadetakse sellesse registrisse tavapärasest erinev siirdekoha aadress. Mikroprotsessor Tüüpilise mikroprotsessori struktuuriskeem (vaata järgmist joonist) sisaldab lisaks taktgeneraatorile juhtseadet (CU- Control Unit), aritmeetika- loogika seadet (ALU-Arithmetical and Logical Unit) ja hulga siseregistreid, samuti veel juhtmestikke (siine) andmete, aadresside ja juhtimissignaalide teisaldamiseks plokkide vahel. ALU võimaldab täita lihtsamaid aritmeetilisi loogilisi operatsioone: aritmeetilist liitmist, -lahutamist, nihutamist, loogilist korrutamist (loogilise-JA-operatsiooni) jne
8. PCI : välisseadmeühendus Intel Corporation'i poolt välja töötatud lokaalsiini standard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti vanema ISA laiendussiinistandardiga. PCI on 64bitine siin, kuigi teda kasutatakse tihti ka 32 bitise siinina. Taktsagedus on PCI siinil 33 või 66 MHz. 32bitise 33 MHz siini läbilaskevõime on 133 MBit/s. Kuigi PCI on Intel'i toode, pole ta seotud ühegi konkreetse mikroprotsessori tüübiga. 9. PCIE (x1) : on pesa kuhu ühendatakse videokaart, x1 andmeedastus kiiruseks on 250mb/s 10. Fan power port : on pesa emaplaadil, kuhu saab ühendada ventilaatori. 11. Cpu Slot : Pesa kuhu paigaldatakse protsessor. (Central Processing Unit) 12. VGA : Kuvarispetsifikatsioon personaalarvutitele firmalt IBM, mis muutus de facto standardiks. Tekstireziimis on VGA eraldusvõime 720 x 400 pikslit
üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme. Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole. 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna. Selle mikroprotsessori transistorid olid võimelised sooritama kõiki arvuti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, lahutamine, korrutamine või jagamine. Kuna Intel4004 tootmine oli odav ja protsessor ise suhteliselt kiire oma aja kohta, siis hakkasid tekkima esimesed personaalarvutid, mis olid tänapäeva kiirete personaalarvutite esivanemad.
üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme. Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole. Neljanda Generatsiooni arvutid. Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorid, mis katsid 12 mm2 pinna. Selle mikroprotsessori transistorid olid võimelised sooritama kõiki arvuti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, lahutamine, korrutamine või jagamine. Kuna Intel4004 tootmine oli odav ja protsessor ise suhteliselt kiire oma aja kohta, siis hakkasid tekkima esimesed personaalarvutid, mis olid tänapäeva kiirete personaalarvutite esivanemad.
Aastal 15000 USD(Dollarit) tükk. Sellel ajal hakkas välja kujunema mõiste programmeerimis keel, kuna arvutid muutusid üha väiksemaks ja seega pidi ka kommunikatsiooni viis arenema. Programmeerimis keel võimaldas kirjutada operatsiooni süsteeme(tänapäeval Windows, Mac jne,). 1970 aastal leiutas IMB ,, floppy disk-i,,, mis mahutas 3 korda rohkem andmeid, kui varasematel aegadel arvutid ja see kiirendas info ülekandmist ühest kohast teise. 1971. aastal valmistas Intel esimese mikroprotsessori, mis oli imepisikene(12 ruutmillimeetrit). Sellega tähistatigi neljanda põlvkonna algust. Selle tootmine oli odav ja need võtsid nii vähe ruumi, et arvutitehased said hakata tegema personaalarvuteid, mida saaks kasutada iga kodukasutaja, kui oli piisavalt raha. Need olidki igaühe kodus oleva arvuti eellased. Inimestel tegelikult ei olnud erilist aimu arvutitest. Üks teadlande tegi ennustuse, et iga pooleteise aasta tagant mahutatakse mikroprotsessorisisse 2 korda rohkem transistoreid
loetakse kokkuleppeliseks. Mõned loevad piiriks lausintegraallülituste kasutuselevõtu, teised seavad piiriks arvutite täiustused struktuuri ja tööviisi osas. Tuntuimad neljanda põlvkonna arvutid: IBM/370 1960ndate aastate lõpuks oli integraaltehnoloogiaga jõutud nii kaugele, et võidi juba kogu arvuti keskseadme protsessori elektronlülitused mahutada ühele kristallile. Esimesena tehti seda 1969. aastal USA-s mikroprotsessori transistorid olid firmades Intel ja Datapoint. Nii sündiski võimelised sooritama kõiki arvuti mikroprotsessor. Algul monteeriti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, mikroprotsessoreid aparaatidesse lahutamine, korrutamine või jagamine. juhtseadmena. Algul olid Kuna Intel4004 tootmine oli odav ja
Juhtimispaneeli abil saab käsitsi reguleerida värviküllastust, pildi kontrastsust , heledust ja muid parameetreid. Tavaliselt toimub monitori seadistamine pööratavate nuppude abil. Sõltuvalt graafikakaardist ja sellest, kui tihti vahetada graafikareziime, võib monitori serva alt pidev nuppude otsimine tüütuks muutuda. Seetõttu levib tänapäeval üha enam digitaaljuhtimisega häälestus ja kõigi vajalike parameetrite häälestamine toimub mikroprotsessori abil. Kõik pöörad on asendunud klahvidega ja kasutajal on võimalus salvestada erinevaid pildi seadistusi ning hiljem neid vaid ühe nupuvajutusega esile kutsuda. Veelgi kaasaegsemaks ja oluliselt mugavamaks loetakse häälestusviisi, mille puhul on monitoril vaid 4 nuppu (valik, väljumine,+,-) ja seadistatava parameetri valik toimub ekraanile kuvatava menüü abil (ON- Line, ON-Screen jmt.). Millest pilt koosneb? Piksel on väikseim kuva moodustusühik
selleks parasjagu kõvakettad või RAM, suuremate andmemahtude jaoks kasutatakse rohekm servereid või väliseid mäluseadmeid (SSD, HDD jne). Andmete hoidmine andmebaasides aitab kõikidel organisatsioonidel efektiivsemalt tegutseda. Andmete töötlemine Kaasaegne andmete töötlemise efektiivsus sõltub suuresti tarkvarast. Mida paremini on tarkvara kirjutatud ehk optimeeritud seadmele vastavaks, seda töökindlam ja sujuvam arvutusprotsesside läbi viimine mikroprotsessori poolt on. Halvasti kirjutatud tarkvara röövib suure osa masina arvutusvõimsusest, jättes vähem võimekust muude protsesside juhtimiseks. Tüüpiliselt töödeldakse andmeid mitu korda enne salvestamist ja sageli ka pärast salvestamist. See, kus parasjagu andmeid töödeldakse, sõltub väga palju andmete hulgast ja kui kiiresti andmeid töödelda soovitakse. Suuremate andmemassiivide töötlemiseks kasutatakse tavaliselt servereid, väiksemate andmete jaoks üksikuid mikroprotsessoreid
Süntesaator Süntesaator Süntesaator on tuletis kreekakeelsest sõnast syntithetai kõnekeeles ka sünt, on muusikasmuusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli (muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb helisünteesil. Süntesaatorid jagunevad riist- ja tarkvaralisteks ehk virtuaalseteks süntesaatoriteks . Riistvaralised süntesaatorid jagunevad analoog- ja digitaalsüntesaatoriteks. Süntesaatori kontrollerina kasutatakse enamasti klaviatuuri, kontrollnuppudega paneeli, lintkontrollerit, hiirt või arvuti sõrmlauda. Klaviatuur võib olla süntesaatoriga integreeritud või ka eraldi aparaat, mis võib olla ühendatud ühe või mitme süntesaatori või arvutiga. Heli ja helisüntees Süntesaatorite töö põhineb erinevatel helisünteesi meetoditel. K...
vähemalt 50ns. ATmega8-l on ainult 2 sünkroniseeritud välist katkestust. Portid (B , C ,D ) Atmeli mikrokontrolleril mega88 on kolm sisend-väljundporti: port B (PB), port C (PC) ja port D (PD). PORT B (samamoodi nagu PORT C ja D ) on IO seade määratud väljaviikude seisundi manipuleerimiseks ja lugemiseks. Iga AVR mikrokontrollerite port käsitleb kuni 8 mikroskeemi jalga. AVR arhitektuuris pordi tööd määravad 3 IO registrit. Alustades mikroprotsessori programmeerimist, on portide konfigureerimine esimene ülesanne, sest enne kui mikrokontroller hakkab väliste seadmetega ,,suhtlema", peab olema ära määratud milliste väljaviikude kaudu liiguvad andmed mikrokontrollerisse sisse ja milliste väljaviikude kaudu liiguvad andmed mikrokontrollerist välja. Võtame näiteks pordi B, mis koosneb kolmest registrist PORTB, DDRB ja PINB. PORTB B pordi väljundregister.
7. indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9. baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi- kui baasiregistrid 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe Mikroarvuti riistvara 29. Mikroarvuti arhitektuur ja siinid: Mikroarvuti on mikroprotsessori baasil realiseeritud arvuti. Siin andmevahetuskanal arvutis, mille tegevust koordineerib siiniprotokoll Siinipuhver kolme olekuga Enable (out 0 või 1), NOT Enable (out ?) siinitsükkel üks andmeedastustsükkel, mille käigus liigub 1 kvant infot bridge erinevate protokollidega siinide sidestamine Siinid on andevahetuskanalid mikroarvuti CPU, mälu ning I/O seadmete vahel. Eristatakse ühe vs mitme siiniga arvuteid. Ühe siiniga arvuti puhul on sildadega
7. indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9. baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi- kui baasiregistrid 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe Mikroarvuti riistvara 29. Mikroarvuti arhitektuur ja siinid: Mikroarvuti on mikroprotsessori baasil realiseeritud arvuti. Siin andmevahetuskanal arvutis, mille tegevust koordineerib siiniprotokoll Siinipuhver kolme olekuga Enable (out 0 või 1), NOT Enable (out ?) siinitsükkel üks andmeedastustsükkel, mille käigus liigub 1 kvant infot bridge erinevate protokollidega siinide sidestamine Siinid on andevahetuskanalid mikroarvuti CPU, mälu ning I/O seadmete vahel. Eristatakse ühe vs mitme siiniga arvuteid. Ühe siiniga arvuti puhul on sildadega
16. Kontrolleri ehitus (moodulehitus, IO-plokid). Keskmised ja suured kontrollerid kasutavad moodulstruktuuri. Toiteplokk, protsessor, andmevahetus-, sisend- ja väljundmoodulid on igaüks omaette korpuses. Moodulid paigutatakse spetsiaalsele tagasiinile (rack). Tööstuslik kontroller on seade, mis koosneb: korpusest, protsessorist, mäluseadmest, sisenditest ja väljunditest, siinisüsteemist. Läbi I/O ehk sisend-väljundsüsteemi toimub mikroprotsessori füüsiline ühendus kontrollitava süsteemiga. Sisend-väljundsüsteem ei ole mõeldud suurtele vooludele ja seadmete otsejuhtimiseks. Kõrgsageduslike signaalide töötlemiseks on spetsiaalsed moodulid, mis summeerivad impulsside arvu, arvutavad impulsside sageduse ning edastavad tulemused andmesidesiini kaudu protessorile. Kommunikatsioonimoodulid on mõeldud kontrollerite omavaheliseks ja operaatorseadmetega andmevahetuseks. 17. Juhtalgoritmide esitamise viisid 1
Kultuur jagunes lääne kultuuriks (demokraatia) ja ida euroopa kultuuriks (Sotsialism) . külma sõja ( 1949 1990 ) ajal teenisid teaduse ja tehnika saavutused eelkõige sõjalisi eesmärke . Tänapäeval rahumeelne otstarbe .Kiire areng kosmose uuringutes . Esimese tehiskaaslase saatis orbiidile Nõukogude Liit . Esimene inimene kosmoses Juri Gagarin (Nõukogude liit ) . Esimene inimene kuul Neil Armstrong (1969) USA . Arvutid 1971 Mikroprotsessori loomine.Kloonimine geneetika areng Eestis Tartus on geenipank . Tuuma energia kasutamine Tuumarelvad ( neg ) , Tuumajaamad ( pos ) Sport Sport politiseeriti (vastaseis Ida ja Lääne vahel ) Olümpia mängude boikoteerimine . Topingute kasutamine . Ameerikas demokraatia ülistamine action filmid ( James Bond ) , Nõukogude liit tegi sõjafilme mis ülistasid teist maailmasõda . Propaganda Reklaam
vajalikud ühendused nende vahel. Tulevikus pooljuhtide arv, mida sai asetada ühele kiibile kahekordistus iga aastaga. Esimese integraalskeemidel oleva arvuti laskis välja firma Burroghs 1968.a. Aastal 1970 tehti järgmine samm personaalarvuti loomise suunas. Inteli firma töötaja M.E. Hoff lõi integraalskeemi, milline täitis nn. suure arvuti protsessori funktsioone. Loodi esimene mikroprotsessor Intel - 4004. Loomulikult selle mikroprotsessori tehnilised võimalused ei küündinud suurte arvutite protsessorite omadeni. Võimaldas töödelda üheaegselt 4 bitti infot, samal aja kui suurte arvutite protsessorid töötlesid 16 või 32 bitti. Firma Intel aga jätkas tööd selles valdkonnas, ning 1973.a. lasti välja juba 8 bitine mikroprotsessor Intel 8008 ja aasta hiljem selle täiustatud variant Intel 8080. Alguses mikroprotsessoreid kasutati eriseadmetes nagu liftide juhtimisel jms. Kuid mikroprotsessori Intel 8008 baasil loodi 1975
üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme. Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole. Neljanda Generatsiooni arvutid. Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna. Selle mikroprotsessori transistorid olid võimelised sooritama kõiki arvuti protsessori ülesandeid näiteks liitmine, lahutamine, korrutamine või jagamine. Kuna Intel4004 tootmine oli odav ja protsessor ise suhteliselt kiire oma aja kohta, siis hakkasid tekkima esimesed personaalarvutid, mis olid tänapäeva kiirete personaalarvutite esivanemad.
Abakus leiutati 3. sajandil -e.m.a. 1617 leiutas lord Lapier arvutuslükati 1632 Scickard leiutas aritmomeetri 1728 leiutati kangasteljed 1880 Perfokaart , selle võttis kasutusele Hollerith millega sai rahvaloendusel hästi hakkama 1824-1871 analüütiline masin. Selle ehitas rikas piroloog 1941 leiutas Zuse ,,Z3"e Arvuti ajalugu 1969 Loodi operatsioonisüsteem unix 1972 esimene 8-bitiline mikroprotsessor 1976 Ühe kaardiline Apple 1 sünd 1980 seagate esimene kõvaketas 1986 esimene 32bitise mikroprotsessori kasutusele võtt arvutis Operatsioonisüsteemi komponendid *Protsessihaldus *Põhimäluhaldus *Failide haldus *I/O süsteemide haldus *Sekundaarse salvestusruumi haldus *Võrgu tugi *Kaitsesüsteem *Käsuinterpretaator Protsess Protsess-ettemääratud sündmuste jada, piiritletud oma otstarbe või toimega, mis saavutatakse valitsevatel tingimustel. Andmetöötluses ka ettekavatsetud eesmärgile või tulemusele vastav sündmuste kulg. Protsess on täitmisel olev programm
näha vastase rakette ja osutada võimalikult vara vastupanu), radarid olid põimitud kokku ja ühendatud lennukite süsteemidega, olid ka suured kontrollsüsteemid/keskused TEXAS INSTRUMENTS – 1954. a andis Texas Instruments teada, et hakkab (esimesena)kaubanduslikult tootma silikoonist transistoreid. Oli pikemat aega üks juhtivaid arvutitükkide tootjaid, palju tehti ka transistore (hetkel tootavad nišitooteid pigem), 1976. a toovad turule esimese 16-bitise mikroprotsessori INTEGRAALSKEEM – 1958. a loodud, loojaks loetakse Jack Kilbyt (sai hiljem ka Nobeli preemia), esimesel integraalskeemil oli peal 5 komponenti ja see oli peenem kui hambaork, integraalskeem on mikrokiip, räniplaadile loodud elektronsüsteem COBOL – 1960. a mõeldi välja USA mereväes logistika, raamatupidamise ja laomajanduse jaoks(USA pankades ja kindlustusfirmades suure tõenäosusega kasutatakse veel Coboli
PCI PCI (Peripheral Component Interconnect) - välisseadmeühendus Intel Corporation'i poolt välja töötatud lokaalsiini standard, mida kasutatakse enamiku kaasaegsete personaalarvutite juures kõrvuti vanema ISA laiendussiinistandardiga. PCI on 64- bitine siin, kuigi teda kasutatakse tihti ka 32-bitise siinina. Taktsagedus on PCI siinil 33 või 66 MHz. 32-bitise 33 MHz siini läbilaskevõime on 133 MBps. Kuigi PCI on Intel'i toode, pole ta seotud ühegi konkreetse mikroprotsessori tüübiga. Joonis 15 PCI ühenduspesa ISA ISA (Industry Standard Architecture) - harustandard-arhitektuur Siiniarhitektuur, mida kasutatakse IBM PC/XT ja PC/AT arvutites. AT versioon on kujunenud de facto tööstuslikuks standardiks ning on asendanud varasema PCI lokaalsiini arhitektuuri. 1993. a. juurutasid Intel ja Microsoft uue ISA versiooni, mida nimetatakse Plug-and- Play ISA. See võimaldab operatsioonisüsteemil ise konfigureerida laiendusplaate, nii
kaasajal. Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid LSI(Large Scale Integration) arenguga kiibid sisaldasid tuhandeid transistore cm2-l silikonil. Arhidektuuri poolest ei olnud personaalarvutid nii erinevad PDP-11 miniarvuti 13 klassist, kuid hinna poolest olid nad kindlasti erinevad. Kui miniarvutid tegid võimalikuks osakonnal firmas või ülikoolis saada oma enda arvuti, siis mikroprotsessori kiip tegi võimalikuks selle, et igaühel oleks olemas oma personaalarvuti. Aastal 1974, kui Intel tuli välja 8080-ga, esimene üldeesmärk oli 8-bit CPU, see tahtis operatsioonisüsteemi 8080-le, et seda saaks testida. Intel küsis ühelt oma konsultandilt , Gary Kindallilt, et ta kirjutaks ühe. Kindall ja tema sõber esijalgu ehitasid kontrolleri alles väljalastud Shugart Associatesile 8-tollise floppy ketta ja ja panid selle 8080-i, Need olid esimesed miniarvutid kettaga
1.6.4. Algoritmide programmiline realiseerimine 60 4 2. MIKROPROTSESSORID 61 2.1. Mikroprotsessorite ja arvutite ehitus 61 2.1.1. Põhimõisted 61 2.1.2. Arvuti põhiplokkid ja siinid 63 2.1.3. Töötsüklid 65 2.2. Mikroprotsessori tööpõhimõte 67 2.2.1. Protsessori ehitus 67 2.2.2. Registrid ja nende otstarve 68 2.2.3. Ajadiagrammid 71 2.2.4. Käsu- ja andmevormingud 72 2.2.5. Protsessori käsustik 75 2.2.6. Adresseerimine 77 2.2.7. Pinumälu 79 2.2.8
välisseadme tüübile ning nad kuuluvad harilikult operatsioonisüsteemi koosseisu. Andmevahetus kiirete välisseadmetega korraldatakse otsemällupöördusega. Selle meetodi puhul protsessor peatatakse teatud ajaks ja andme- ning aadressisiinid ühendatakse otse mälu ja andmevahetussüsteemi vahel. Kontrolleri ülesandeks on ka ülekantavate andmete arvu jälgimine ja ülekande lõpetamine, kui vajalik hulk andmeid on edastatud. · Mikroprotsessori juurde kuuluvad komponendid ( Supporting System) o Mälu kontroller (Memory controller) o Peidikmälu, vahemälu kontroller (Cashe controller) o Siini kontroller (Bus controller) Kontrolleri ülesandeks on kontrollida sisend-väljundseadet ja juhtima siini ligipääsu sellele. 21 Controller : · Juhib I/O seadet. Põhimõtteliselt protsessor, mis on programmeeritav
1. Topograafiliste kaartide iseloomustus. Topograafiline kaart ehk topokaart on maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Topokaardi iseloomulikuks omaduseks on reljeefi kujutamine. Tavaliselt tehakse seda samakõrgusjoonte abil. Siiski ei tee reljeefi kujutamine kaardist veel kindlasti topokaarti. Topokaart on suuremõõtkavaline, nii et sellel saaks kujutada ka asulaid, vetevõrku, teid, taimkatet jms. Topograafiliseks kaardiks on näiteks Eesti põhikaart, mille mõõtkava on paberkaardil 1:20 000. 2. Eesti põhikaardi projektsioon. Iseloomustus ja valiku põhjendus. Selle kaardi tegemise eesmärgiks oli anda suverräänsele riigile oma kaardisüsteem. Eesti põhikaardi koostamisele eelnes suur projekteerimistöö ja põhikaardi programm valmis 1990.aastal. - Projektsioonid Põhikaardi projektsiooni valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest: 1) Moonutuste lubatav suurus 2) Eesti peab olema ühel projektsiooni pinnal 3) Ühtse ristko...
· Pihustite rike · Kõrgrõhu anduri rike · Kõrgrõhu regulaatori rike. · Kõrgrõhu ja kõrgrõhu regulaatori ebakooskõla. 24 · Suurenenud pinge kõrgrõhu anduril. · Turbolaaduri poolt tekitatav õhurõhk vale. · Õhukulu anduri signaal vale. · Üks gaasipedaali anduritest ei tööta. · Arvuti riketest: mikroprotsessori või pingestabilisaatori rike. 3. Rikete kompenseerimise strateegia. Mõningate andurite rikete korral saab arvuti kasutada mingi teise anduri signaale: · Heitgaasi temperatuuriandurid enne ja pärast katalüsaatorit võivad teineteist asendada. · Heitgaasi rõhkude erinevuse anduri signaal enne ja pärast tahmafiltrit asendatakse ainult läbisõidu anduri signaaliga, et määrata tahmafiltri täituvust tahmaga.
Tallinna Tehnikagümnaasium 1- VC / S S* - müügitulu kriitiline maht (krooni) VC - summaarsed muutuvad kulud S - müügitulu Kasumi kahjumi piiril või nullpunktis on kasum = 0, siis müügi kriitiline maht on arvutatav järgmiselt S* ( 1 VC/S ) F = kasum enne makse - intressid ehk = ÄRIKASUM Näide Ettevõttel on valida mikroprotsessori tootmise kahe variandi vahel. Variant A puhul on püsikulud aastas 8 000 000 krooni ja muutuvad kulud 4 000 krooni ühiku kohta. Variant B puhul on püsikulud aastas 4 000 000 krooni ja muutuvad kulud 10 000 krooni ühiku kohta Mõlema mikroprotsessori müügihinnaks on 20 000 krooni tükk. Milliste tootmismahtude juures on variant A või variant B kasulikum? Lahendus Leiame kasumiläve punktid variantidele A ja B 8 000 000
Mõõtmise esimesel etapil määratakse kindlaks faasipinge poolperioodi täpne pikkus. Selleks fikseeritakse komparaatori abil siinuselise (üldjuhul harmoonilise) 29 signaali poolt nullväärtuse ületamise hetked. Järgmisel etapil mõõdetakse faasi pinge ja voolu hetkväärtused pinge ühe poolperioodi jooksul mitu korda. Mõõtetsüklite arv on võrdeline kasutatava mikroprotsessori taktisagedusega ja võib ulatuda mitme sajani. Seejärel määratakse faasinihe voolu ja pinge vahel ning viiakse läbi kõik arvutused, mis on vajalikud vaadeldava poolperioodi keskmise võimsuse P0,5T ja tarbitud energia W0,5T määramiseks: 33. Mahtuvuslike nihkemuundurite tööpõhimõte, põhitüübid Laialdast kasutust leiavad nii lineaarsete kui ka nurgamõõtude, nihete, objektide asukoha ja olemasolu kindlaksmääramisel mahtuvuslikud muundurid. Nende
ja nn. Ummikute lahendamine. Ajajaotussüsteemid on levinumad operatsioonisüsteemid kaasajal. Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid LSI(Large Scale Integration) arenguga kiibid sisaldasid tuhandeid transistore cm2-l silikonil. Arhidektuuri poolest ei olnud personaalarvutid nii erinevad PDP-11 miniarvuti klassist, kuid hinna poolest olid nad kindlasti erinevad. Kui miniarvutid tegid võimalikuks osakonnal firmas või ülikoolis saada oma enda arvuti, siis mikroprotsessori kiip tegi võimalikuks selle, et igaühel oleks olemas oma personaalarvuti. Aastal 1974, kui Intel tuli välja 8080-ga, esimene üldeesmärk oli 8-bit CPU, see tahtis operatsioonisüsteemi 8080-le, et seda saaks testida. Intel küsis ühelt oma konsultandilt , Gary Kindallilt, et ta kirjutaks ühe. Kindall ja tema sõber esijalgu ehitasid kontrolleri alles väljalastud Shugart Associatesile 8-tollise floppy ketta ja ja panid selle 8080-i, Need olid esimesed miniarvutid kettaga
ja nn. Ummikute lahendamine. Ajajaotussüsteemid on levinumad operatsioonisüsteemid kaasajal. Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid LSI(Large Scale Integration) arenguga kiibid sisaldasid tuhandeid transistore cm2-l silikonil. Arhidektuuri poolest ei olnud personaalarvutid nii erinevad PDP-11 miniarvuti klassist, kuid hinna poolest olid nad kindlasti erinevad. Kui miniarvutid tegid võimalikuks osakonnal firmas või ülikoolis saada oma enda arvuti, siis mikroprotsessori kiip tegi võimalikuks selle, et igaühel oleks olemas oma personaalarvuti. Aastal 1974, kui Intel tuli välja 8080-ga, esimene üldeesmärk oli 8-bit CPU, see tahtis operatsioonisüsteemi 8080-le, et seda saaks testida. Intel küsis ühelt oma konsultandilt , Gary Kindallilt, et ta kirjutaks ühe. Kindall ja tema sõber esijalgu ehitasid kontrolleri alles väljalastud Shugart Associatesile 8-tollise floppy ketta ja ja panid selle 8080-i, Need olid esimesed miniarvutid kettaga
Grupiandmeedastus Burst mode............................................................................................51 Andme edastus konveierinaPipelining.................................................................................. 51 Andmevahetuse juhtimine (Bus arbitration)..............................................................................51 Sisend-väljund seadmete ja protsessori andmevahetus............................................................ 52 Mikroprotsessori juurde kuuluvad komponendid ( Supporting System)...................................52 2 Mälu kontroller (Memory controller).................................................................................... 52 Peidikmälu, vahemälu kontroller (Cashe controller).............................................................52 Siini kontroller (Bus controller).................................................
............................................................................ 48 Andmeedastus protokollid........................................................................................................... 49 Andmevahetuse juhtimine (Bus arbitration)............................................................................... 51 Sisend-väljund seadmete ja protsessori andmevahetus .............................................................. 52 Mikroprotsessori juurde kuuluvad komponendid ( Supporting System) ..................................... 52 o Mälu kontroller (Memory controller) ...................................................................................... 52 2 o Peidikmälu, vahemälu kontroller (Cashe controller) .............................................................. 52 o Siini kontroller (Bus controller) .................................
lugemite arvuga nkeskmst ·Selle arvu seadistusega pannakse paika järgiva detektori ekvivalentne ribalaius müra Keskmistusseadme ületäitumise impulsid antakse diskreetsele faasipöörajale. ·Iga impulsi saabumisel muudab faasipööraja väljund-ignaal oma faasi ±2/n, kus njagamis on faasipööraja korrigeerivate impulsside jagamistegur. 4.4.2. Järgivdetektorid ADM ga enne ringahelat- Järgiva detektori realiseerimisel mikroprotsessori baasil on sobivam asetada ADM enne faasjärgi- häälestussüsteemi. ADM väljundis saadakse kas reaalsed või siis komplekssed sisendlugemid, milledega sooritatakse siis vastavad matemaatilised tehted (liitmine, korrutamine vms). Vajalikud käsud nende operatsioonide tegemiseks on salves-tatud püsimällu. Korrutise imaginaarne osa zd[r]=Im(*r) on DFJH süsteemi veasignaaliks olles samaaegselt FM signaali detekteerimise tulemus
M Ä RT S 20 0 8: T A S A K A A L U S T U L E M U S K A A RT I K K A K U U M Professor Porter ja tema viis konkurentsijõudu MICHAEL PORTER Aasta 1979. Keegi tundmatu noor majandusteadlane Michael Porter avaldab HBR-s oma esimese artikli, ja algatab sellega tõelise revolutsiooni strateegiavaldkonnas. Tema viie konkurentsijõu teooria on mõjutanud tugevalt nii teadustöid kui kogu ärimaailma. Aasta 2008. Üle maailma tuntud juhtimisguru, professor Michael Porter avaldab oma armsate kolleegide Jan Rivkini ja Joan Magretta taganttorkimisel selle klassikalise teooria uuesti, seekord ajakohastatud viisil. Lisaks valearusaamad ja praktilised nõuanded. Harvard Business Review Ajakirja Harvard Business Review 2008. aasta jaanuarinumbrist tõlkinud Marian Raamat ja Janika Noormets (artikli originaalpealkiri „The Five Comp...
Tehnikagümnaasium 1- VC / S S* - müügitulu kriitiline maht (krooni) VC - summaarsed muutuvad kulud S - müügitulu Kasumi kahjumi piiril või nullpunktis on kasum = 0, siis müügi kriitiline maht on arvutatav järgmiselt S* ( 1 VC/S ) F = kasum enne makse - intressid ehk = ÄRIKASUM Näide Ettevõttel on valida mikroprotsessori tootmise kahe variandi vahel. Variant A puhul on püsikulud aastas 8 000 000 krooni ja muutuvad kulud 4 000 krooni ühiku kohta. Variant B puhul on püsikulud aastas 4 000 000 krooni ja muutuvad kulud 10 000 krooni ühiku kohta Mõlema mikroprotsessori müügihinnaks on 20 000 krooni tükk. Milliste tootmismahtude juures on variant A või variant B kasulikum? Lahendus Leiame kasumiläve punktid variantidele A ja B 8 000 000 Q A = ------------------------ = 500 ühikut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
