1. Mis iseloomustab vektorgraafikat? Vektorgraafika korral on objektid arvutis kirjeldatud matemaatiliselt (vektorvõrranditega). Kujutis arvutatakse kiiresti ja joonestatakse ekraanile. Saadud pilti võib seejärel suurendada käsklusega ZOOM lõpmatult, kaotamata seejuures pildi teravust. 2. Mida tähendab lühem CAM? Computer Aided Manufacturing arvuti abil valmistamine või tootmine 3. Mis on arvuti abil joonestamise ja käsitsijoonestamise suuremad erinevused? · Käsitsijoonestamine on küll odav, lihtne ja ei vaja erilisi vahendeid, kuid ebatäpne ja halb parandada · Arvutijoonestamisel saadakse täpne joonis, mille mõõtmed ei ole piiratud, sellele on kerge teha teisendusi (muuta asendit, suurust, kuju, värvust jne.) ning jooniseid elektrooniliselt edastada, kuid samas on see küllaltki kallis, nõuab kõrgemat kvalifikatsiooni ja kohati ka rohkem aega. 4. Kuidas jagunevad masinprojekteerimise süsteemi...
Rastergraafika (raster graphics) Raalgraafika, mille puhul pilt koosneb ridade ja veergudena paiknevate pikslite massiivist. Vektorgraafika (vector graphics) kuva esitatakse vektorkogumina; graafilise teabe esitus objektihulgana. Rastergraafika pildi põhiparameetrid Resolutsioon/tihedus/eraldusvõime Resolutsiooni mõõtmise ühikuks on punktide arv tolli ehk dpi, dots per inch. Mida suurem on resolutsioon, seda kvaliteetsem pilt. Samas aga suureneb resolutsiooni tõustes pildifaili suurus. Resolutsiooni vaadeldakse tavaliselt skaneerimise ja printimise juures. Suurus pikslite arvuna Pildi suurus ekraanipikslite arvuna
4. BMP Bitmap Adobe Photoshop, GIMP, Paint Shop Pro, operatsioonisüsteem rastergraafika kasutajaliidese graafika, kujundusprogrammid 5. COM Command file operatsioonisüsteem, programm programm või käsufail endine, kuid siiani kasutatav täitefaili vorming 6. DOC Document OpenOffice.org Writer, MS Word, WordPad, WordPerfect, FrameMaker dokumendifail 7. DXF AutoCAD Drawing Exchange Format Paljud CAD jt. joonestusprogrammid vektorgraafika ainult 2D 8. EXE Executable operatsioonisüsteem, programm programme või käske sisaldav täitefail, näiteks iselahtipakkiv fail. 9. FH5 Freehand 5 FreeHand 5 vektorgraafika levinud peamiselt disainerite ja küljendajate hulgas 10. GIF Graphic Interchange Format Adobe Photoshop, GIMP, Paint Shop Pro rastergraafika pildid ja GIF-animatsioonid veebilehtedel 11. HLP Help paljud programmid abiteabefail 12
valge), 2 bitine värvigamma, 4 värvi (must, valge ja kaks halli), 4 bitine värvigamma, 16 värvi või halltooni, 8 bitine värvigamma 256 värvi, 16 bitine värvigamma 65 536 värvi, 24 bitine värvigamma 16 777 216 värvi. Rastergraafika failid on arusaadavatel põhjustel tavaliselt suure mahuga, mis seab nende töötlemisel arvutile mõningaid nõudeid (palju operatiivmälu, suur kõvaketas, hea videokaart ja kvaliteetne monitor). Vektorgraafika kujutis on kirjeldatud matemaatiliselt joonte ja pindade abil. Vektorjoonis sisaldab objekte elementidena nagu jooned, ringid, alad jne, ning pilt koosneb neist elementidest. Põhiomadused: - sobib joongraafikaks ja tehisobjektide modelleerimiseks (CAD rakendused) - intelligentsed objektid, paindlik töötlus - tüüpiliselt nõuab vähem arvutiresurssi Vektorkujutise plussid: · Vektorpiltide loomiseks on olemas spetsiaalne kujundustarkvara nagu Adobe
5292000 baiti ehk umbes 5 MB mäluruumi ning seda ühe kanali jaoks, stereoheli salvestamiseks kuluks tervelt 10 MB. Selleks, et helifaile mugavamalt varundada ja vahetada saaks on välja mõeldud, mitmeid erinevaid algoritme, kus helifailis eemaldatakse sagedused, mida inimkõrv ei kuule ja järelejäänud info pakitakse kokku (MP3, WMA, ACC jne). Graafika Kujutiste salvestamiseks ja töötlemisteks kasutatakse arvutis kahte erinevat tehnoloogiat: rastergraafika ja vektorgraafika. Rastergraafika on tehnoloogia, kus graafiline kujutis salvestatakse iga kujutise punkti kirjeldamise teel. Iseloomustavad suurused: Punktitihedus: mitu punkti ühe tolli kohta on kirjeldatud. Trükikvaliteediga pildis peab olema kirjeldatud vähemalt 150x150 punkti ühe ruuttolli kohta, fototrükis on nõutav vähemalt 300x300 punkti kirjeldamine ühe ruuttolli kohta Värvisügavus mitme biti abil on iga punkt kirjeldatud, fototrükis kirjeldatakse
Kati Küngas 11.klass Kasulikud programmid Windowsis OpenOffice.org See on kõigile tasuta kättesaadav kontoritarkvarapakett, mis sisaldab tekstitöötluse, arvutustabelite ja esitluste loomise, vektorgraafika ning HTML-i redigeerimise mooduleid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Notepad++ toetab mitmeid programmeerimiskeeli iTunes iTunes on tasuta rakendus, mille abil saad oma arvutis digitaalset muusikat ja videoid korraldada ja esitada. See on ka pood, kust leiad kõik meelelahutuseks vajaliku
Nüüd läks umbes pool tundi laadimise ja paigaldamise peale. Selle käigus sai valida klaviatuurikeeleks eesti keele. Järgnevalt küsiti luba suure universaalse alglaadija (GRUB) paigaldamiseks ja see luba sai ka antud. Siis ilmus teade, et paigaldamine on lõppenud ja installeerimisplaat tuleks eemaldada, muidu hakkaks installeerimine uuesti pihta. Kasutamine Esimesel sisselogimisel jättis Debian mulle väga hea mulje. Mitmed esmavajalikud prgrammid on kohe kaasas, isegi vektorgraafika jaoks on vahend olemas. Kõik tundus väga selge, Applications, Places ja System; esimese all programmid, teise all failid ja kolmanda all administreerimistööriistad. Ja Debian oli hämmastavalt kiire isegi virtuaalmasinas. Algul tundus ebamäärane, kuidas ma saan Debiani VirtualBoxis uurida, seda samaaegselt kirja panna ja kuidas pärast see dokument kätte saada. Leidsin sellise lahenduse: kõigepealt kirjutasin OpenOfficega ja siis saatsin selle endale meilile.
1. Adapter Nn. vahelüli, mis aitab kokku viia kaks seadet oma vahel 2. Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. 3. Arvutigraafika kaks põhiliiki rastergraafika ja vektorgraafika 4. Audio kõige lihtsam selgitus oleks ilmselt heli. 5. Avi on tavaliselt filmi formaat. DivX filmi formaat 6. Bitt informatsiooni põhiühik. Väärtus on harilikult 1 ja 0. 7. Brauser- lihtsamalt õeldes veebibrauser 8. CD-lugeja seade, mis vastavalt loeb CD pealt andmeid 9. Desktop on töölaud, mis kuvatakse siis kui teisi aknaid lahti ei ole 10. DHCP - Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll 11
Lametrükk on üldmõiste trükitehnika kohta, mille puhul trükkivad ja mittetrükkivad osad asetsevad trükiplaadil ühel ja samal tasandil, trükiplaadi pind on täiesti tasane. Trükivärvi jagunemine toimub rasva ja vee vastastikuse tõukamise printsiibil. Lametrükimenetlused on litograafia, ofsett-trükk ja valgustrükk. (Aarmaa, s.d.) Graafika alaliikideks on illustratsioon, kalligraafia ehk kirjakunst, tarbegraafika, plakat, karikatuur, vabagraafika, arvutigraafika (rastergraafika, vektorgraafika) ja graafiline disain. (Vikipeedia, 2014) Graafika areng maailmas on näinud mitmeid muutusi. Esmasest maalide reprodutseerimise meetodist kujunes ta XIX sajandi lõpuks iseseisvaks kunstiliigiks. Aeg XX sajandi keskpaigast kümnendi lõpuni kujunes graafikatehnikatel põhineva vabagraafika õitsenguks. Sajandi viimane veerand tõi kaasa digitaalse revolutsiooni, mis omakorda muutis totaalselt graafika olemust. Viimane kümnend on näinud traditsiooniliste graafikatehnikate uut tõusu,
kanali jaoks, stereoheli salvestamiseks kuluks tervelt 10 MB. Selleks, et helifaile mugavamalt varundada ja vahetada saaks on välja mõeldud, mitmeid erinevaid algoritme, kus helifailis eemaldatakse sagedused, mida inimkõrv ei kuule ja järelejäänud info pakitakse kokku (MP3, WMA, ACC jne). Lisalugemist: wikipedia.org Graafika Kujutiste salvestamiseks ja töötlemisteks kasutatakse arvutis kahte erinevat tehnoloogiat: rastergraafika ja vektorgraafika. Rastergraafika on tehnoloogia, kus graafiline kujutis salvestatakse iga kujutise punkti kirjeldamise teel. Iseloomustavad suurused: · punktitihedus: mitu punkti ühe tolli kohta on kirjeldatud. Trükikvaliteediga pildis peab olema kirjeldatud vähemalt 150x150 punkti ühe ruuttolli kohta, fototrükis on nõutav vähemalt 300x300 punkti kirjeldamine ühe ruuttolli kohta
teksti vormindamise võtetele, näiteks joondamisele (alignment). See valik on mõistlik, kui pilti soovitakse paigutada justkui eraldi reale tekstilõikude vahel. Selliselt paigutatud pildile saab lisada pealdist (caption), mis on vajalik näiteks akadeemilistes töödes! 5 · Square, mille puhul tekst ümbritseb pilti kõigist neljast küljest. · Tight, mille puhul mähitakse vektorgraafika pilt tekstiga tihedalt, mitte ristkülikukujuliselt vaid pildil olevate objektide piirjooni mööda. · Behind text, mille puhul paigutatakse pilt teksti taha. · In front of text, mille puhul paigutatakse pilt teksti ette. Kasutada saab ka täpsemaid valikuid, selleks tuleb paigutuse vahelehe all paremas nurgas klõpsata nupul Advanced, mille peale avaneb järjekordne dialoogiaken. Kõige olulisem lisavõimalus selles aknas on kaugus tekstist. Kasutajal on võimalik
Lisaparameetriteks teksti printimisel on märkide printimistihedus. Seda iseloomustatakse enamasti märgitiheduse 10, 12 või 15 cpi (characters per inch- märki tolli kohta) korral. Olgu öeldud, et tavalise kirjutusmasina märgitihedus on 10 cpi. Kuna graafika printimiskiirus on tunduvalt väiksem, siis lisaparameetriks töökiiruse hindamisel on graafikafaili konkreetne iseloom. Printeri efektiivsus graafika väljastamisel sõltub oluliselt ka leheküljel kujutatu iseloomust (raster- või vektorgraafika, exceli tabel, foto jne.). Sama kehtib ka värviprindi kohta. Vanemad laserprinterid võimaldavad maksimaalset tekstiväljastuse kiirust 4 lk/min, uuemad 6-8, kallimad profitööks mõeldud mudelid kuni 24 lk/min. Jugaprintereilt võib oodata kiirust 1-6 Ik/min (värviline print on palju aeglasem). Nõelprinterid väljastavad mustandreziimis 160-300 cps, normaal- või kvaliteetreziimis aga jõutakse printida tunduvalt vähem märke sekundis.
märkide printimistihedus, mida iseloomustatakse märgitihedusega 10, 12 või 15 cpi (characters per inch märki tolli kohta). Võrdluse võib teha tavalise kirjutusmasinaga mille märgitihedus on 10 cpi. Kuna graafika printimiskiirus on tunduvalt väiksem, siis lisaparameetriks töökiiruse hindamisel on graafikafaili konkreetne iseloom. Printeri efektiivsus graafika väljastamisel sõltub oluliselt ka leheküljel kujutatu iseloomust (raster või vektorgraafika, exceli tabel, foto jne.). Sama kehtib ka värviprindi kohta. Vanemad laserprinterid võimaldavad maksimaalset tekstiväljastuse kiirust 4 lk/min, uuemad 68, kallimad profitööks mõeldud mudelid kuni 24 lk/min. Jugaprintereilt võib oodata kiirust 16 Ik/min. Nagu ikka on värviline prints ka siin palju aeglasem Nõelprinterid väljastavad mustandreziimis 160300 cps, normaal või kvaliteetreziimis aga jõutakse printida tunduvalt vähem märke sekundis 5.VÕIMSUSED
Foundation'i projekt. (GRASS GIS Reference Manual) Algselt arendatud Ühendriikide sõjaväe laborites, eesmärgiks sellega sõjaväes maad ja keskkonda planeerida. Nii arenes GRASS'ist võimas tööriist suure hulga võimalustega, olles kasutusel eri teadusharude uurimistöödes. Praegusel ajal tarvitatakse GRASS'i akadeemilistel ja kommerts eesmärkidel üle kogu maailma, isegi valitsusasutustes nagu NASA, NOAA, USDA; DLR; CSIRO, jmt. Uus GRASS 6 tutvustab uut topoloogilist 2D/3D vektorgraafika mootorit ja toetab vektori analüüsi läbi interneti. Atribuute saab nüüd seadistada SQL-il baseeruvatel DBMS-idel (andmebaasid). Samuti on lisatud uus kuvasüsteem. GRASS on integreeritud GDAL/OGR teekidega toetamaks suurt hulka raster ja vektor vorminguid, sealhulgas ka OGC-konformseid liht funktsioone. GRASS toetab töögruppide funktsiooni läbi oma LOCATION/MAPSET kontseptsiooni, millega saab andmeid jagada läbi NFS-i (Network File System läbi võrgu toimiv failisüsteem)
Suurema resolutsiooniga failis on üleminekud pehmemad, sest töödeldavaid 9x9 ruute on rohkem. JPEG-formaadis tuleb salvestada vaid töö lõplik variant, sest iga salvestamisega läheb kaduma andmeid. TIFF (Tagged Image File Format) Riistvarast sõltumatu formaat TIFF on tänapäeval üks kõige rohkem kasutatavatest ja turvalisematest formaatidest, seda toetavad praktiliselt kõik graafikaga seotud programmid PC ja Macintosh arvutitel. TIFF on parim valik rastergraafika importimisel vektorgraafika- ja küljendusprogrammidesse. Salvestada saab kõike värvimudeleid: must-valge, RGB, CMYK ja samuti Pantone lisavärvid. TIFF saab salvestada Photoshopi vektoreid, Alfa-kanaleid maskide loomisel Adobe Premiere’i videoklippides ja palju muid andmeid. On olemas kaks TIFF-formaadi liiki: PC ja Macintoshi jaoks. Põhjuseks on see, et protsessorid Intel ja Motorola kasutavad erinevat arvude esitusviisi. Reeglina loevad graafikaprogrammid mõlemat liiki formaati. Kõige suuremaks
algupäraselt, kuigi mitte kõik funktsioonid on toetatud. Mac OS X 10.5 pakkumised nii uue TextEdit versioon ja Quick Look funktsioon toetavad OpenDocument Text formaati (kuigi mõningate vormingu kaduga). Spetsifikatsioon OpenDocument on läbinudan kättesaadavus läbivaatamist ning mõned täiendused tehti versiooni 1.1 spetsifikatsiooni juurdepääsu parandamiseks. Paljud osad on üles ehitatud, nagu Synchronized Multimedia Integration Language ja skaalautuvia vektorgraafika, on juba läbi World Wide Web Consortium'sWeb Accessibility Initiative protsesse. [Volituses vaja]. (OpenDocument 2014) The OpenDocument format is used in free software and in proprietary software. This includes office suites (both stand-alone and web-based) and individual applications such as word-processors, spreadsheets, presentation, and data management applications. Prominent office suites supporting OpenDocument fully or partially include: NÄITED Various organizations have announced
LibreOffice Writer, LibreOffice Impress, LibreOffice Math, LibreOffice Draw. Thunderbird Mail, milles on võimalik ühendada oma olemasolevad e-maili kasutajad. VLC, mida kasutatakse videode, filmide vaatamiseks ning muusika kuulamiseks. Rhytmbox muusikamängija, mis on Linuxi vabavaraline muusikamängija GIMP Firefox, veebibrauser, mis on igas Linuxi distributsioonis olemas. Inkscape, vaba tarkvara vektorgraafika töötlemiseks Teenused Linuxi töötavad teenused paiknevad /etc/init.d kaustas. Terminali kaudu saab näha töötavad teenuseid käsuga „ls /etc/init.d“. Samuti näeb kõikide teenuste loetelu kui terminali kirjutada „service –status-all“. Antiviirused: Avast BitDefender ClamAV AVG F-Prot Avira 17 VARUNDAMISE PLAAN JA ANDMETE TAASTAMISE VÕIMALUSED Varundamine
(cyan, C), magenta (M) ja kollane (yellow, Y). Kahe primaarvärvi segamisel neelduva valguskiirguse hulk suureneb, seetõttu on need primaarvärvidest tumedamad. Primaarvärvide segamisel kahekaupa maksimaalkoguses saadakse sekundaarvärvid: sinine, punane ja roheline. Primaar- ja sekundaarvärvide arvväärtused arvutigraafikas kasutataval CMYK-mudelil on vastavalt: 37. Vektorgraafika üldine iseloomustus Kujutis saadakse vektorite ja ankrupunktide teel. 38. Mis on RIP? RIP - Raster Image Processing RIP on spetsiaalne moodul: värvilahutuseks rasterdamiseks plaadifailide genereerimiseks RIP-i nimetada ka tõlkijaks, mis kujundusfaili printerile arusaadavaks tõlgib. Kui kujundusfailis on vigu või on kasutatud RIP-i jaoks liiga keerulisi võtteid, võib rasterdamine
Segadust resolutsiooni mõiste ümber süvendab veelgi see, et kord räägitakse DPI-st, kord PPI-st. Põhimõttelisi erinevusi neil terminitel pole, lihtsalt DPI on loogilisem trükkimisel (DPI - Dots Per Inch ehk punktide arv tolli kohta) ja PPI on loogilisem arvutiekraanil oleva kohta (PPI - Pixels Per Inch ehk pikseleid tolli kohta). Resolutsiooni terminit saab kasutada vaid rastergraafikast rääkides, kuna rasterpildid koosnevad arvutis kindlast hulgast punktidest. Vektorgraafika on aga resolutsioonist sõltumatu ja see väljendub kõige lihtsamalt selles, et pilti suurendades või vähendades pildi detailsus ei vähene. Rastergraafilist pilti suurendades (algne infot kandev punktide arv jääb ju samaks) suurendatakse neid punkte, millest pilt koosneb ja seega muutub pilt juba vähesel suurendamisel nurgeliseks ning "karvaseks". Väga tugeval suurendamisel saab aga ekraanile suisa erivärviliste ruutude maatriksi.
ostmist, siis ta saab ka selle osta. Vastuväiteks võib ehk tuua, et miski ei takista arvutipiraatidel prooviversiooni niimoodi muuta, et ta säilitab oma funktsionaalsuse peale prooviaja lõppu. Ausat inimest sellised piirangud häirivad, piraat aga on nagunii piraat ja leiab võimaluse programmi leidlikke nippe ka programmikoopia legaalsuse kontrollimiseks ka välja ei mõelda. Näiteks kasutas AutoDesk oma vektorgraafika programmi AutoCAD vanemate versioonide juures spetsiaalset elektroonilist võtit, mille pidi programmi töö ajaks arvuti järjestikporti ühendama, ilma selleta ei hakanud programm tööle. Paraku muutsid piraadid programmi koodiridu nii, et programm uskus, et järjestikpordis tõepoolest mingisugune võti on. Tehnilist lahendust piraatluse kontrolliks tänapäeva demokraatlikus maailmas olla ei saa - alati on kusagilt võimalik hankida programmi piraatversioon. Üks veidi
adobe.com. Suurim konkurent sellele on arvatavasti Corel Photo-Paint. Nende mõlema kahjuks räägib päris krõbe hind. Tuntuimad tasuta rastergraafika programmid on GIMP ja Paint.NET, mille võib igaüks kohe allalaadida ja kasutama hakata. Ning seda pakutakse nii Windowsi kui ka Linuxi kasutajatele. Tublid kodanikud on teinud ja jagavad erinevaid pilditöötlusprogramme veebis: pixlr.com fotoflexer.com lunapic.com photoshop.com Vektorgraafika Vektorgraafika puhul saame pildi geomeetriliste kujundite abil nagu punktid, sirged, kõverad, hulknurgad ja ringid. Suurim erinevus rastergraafikast seisneb selles, et kõik tehakse matemaatiliste valemite ja seoste abil. Kasutaja jaoks tähendab see seda, et kujundite skaleerimisel või suumimisel säilitavad need alati teravad ja selged ääred. Iga loodud kujund on täiesti iseseisev ja omab talle omaseid parameetrid - asukoht, suurus, värvus jne. See tähendab seda, et võime neid liigutada
Arvutiga, mille välisseadmeks printer tegelikult on, seob teda eriline liides. Dokumendi trükkimisel vajatakse teksti ja graafika ühendamist sellest liidesest mõlemal pool leiduvate tark – ja riistvaraliste vahenditega . Kõik varasemad printerid võimaldasid printida ainult teksti, mis oli esitatud näiteks ASCII märkide abil, väljastamist. Kaasaegsed printerid on tegelikult graafikaprinterid. Arvutigraafika võib esineda kas bittrastergraafika (bit-mapped graphics) või vektorgraafika (vector graphics) kujul. Viimast tuntakse ka objektorienteeritud graafikana (object-oriented graphics), sest graafilisi kujundeid vaadeldakse objektidena, mida võib kirjeldada geomeetriliste valemite abil. Bittrastergraafikat iseloomustab kujutise esitamine rasterpunktide kaardina (bitmap). Seda bitipunktidest koosnevat rastrit kasutavad otseselt ka printerite täitur- ehk märketekitavad mehhanismid (nii nagu ka arvutite kuvarid). Vahel on ka
annaabi.ee 
