Infotehnoloogia (0)

Uurimustöö
Varstu Keskkool
10. klass
Infotehnoloogia
Informaatika
Koostaja :Veiko Vent
Sisukord
Arvuti riistvara ......................................................lk 1-4
Operatsioonisüsteemid..........................................lk 5
Operatsioonisüsteemide käsud..............................lk 6-7
Arvutivõrgud ja kaablid ........................................lk 8-10
Minu arvamus õpitu kohta....................................lk 11
Allikmaterjalid......................................................lk 12
Arvuti riistvara
Arvuti riistvara kõik need arvuti seadmed , mida sa saad käega katsuda . Näiteks korpus, monitor , klaviatuur , hiir, printer ja teised lisaseadmed .

Korpus

Sisaldab protsessorit, siine, emaplaati, mäluseadmeid ja kettaseadmeid.

Protsessor

Arvuti põhiosa ehk arvuti "süda" on protsessor. Protsessor juhib kogu arvuti tööd ning protsessori töökiirusest sõltub suures osas ka kogu arvutiga tehtava töö kiirus.  IBM PC arvutitel on väga levinud firma Intel protsessorid , aga ka AMD, Cyrix, jt omad. Protsessori võimsusest sõltub arvuti töökiirus. Põhinäitajaks on protsessori taktsagedus (mõõtühik megaherts, MHz). Käesoleval ajal võib toodetud protsessorid jagada üldiselt viide põlvkonda:
· PC/XT- arvutid , 8088 protsessoriga , taktsagedus 4,77 – 10 MHz,
· PC/AT-arvutid, 80286 protsessoriga, 8 – 16 MHz,
· 386-arvutid, 80386 protsessoriga, 16 – 40 MHz,
· 486-arvutid, 80486 protsessoriga, 25 – 100 MHz,
· Pentium , PentiumPro ja Pentium II protsessoriga arvutid, 80 MHz jne. Iga uus põlvkond on toonud kaasa mingi tehnilise täiustuse, mis on oluliselt erinev eelmise põlvkonnaga võrreldes. Näiteks oli 486-arvutitel juba sisse ehitatud matemaatikaprotsessor, mis 386-arvutitel tuli eraldi juurde hankida. Matemaatika-protsessor kiirendab matemaatiliste operatsioonide täitmist.
Nagu ka mitmed muud arvuti komponendid kinnituvad emaplaadile. Infot protsessori ja teiste seadmete vahel edastatakse mööda siine.

Mäluseadmed

Mälu on koht, kuhu arvuti salvestab tööks vajalikke andmeid ja programme . Enne andmete salvestamist ja töötlemist teisendab arvuti kogu info kahendkoodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Vähim mäluühik on bitt . See vastab ühele kahendkohale (väärtus 0 või 1).
1 bait = 8 bitti,
210 baiti = 1024 baiti = 1 KB (kilobait),
1024 KB = 1 MB (megabait),
1024 MB = 1 GB (gigabait).
Ühe tähe, numbri või märgi salvestamiseks kulub tavaliselt üks bait. Üks lehekülg lihtsalt teksti ilma kujunduskäskudeta võtab umbes 3 KB. Operatiivmälu ehk töömälu ehk RAM ( Random Access Memory ) on koht, kus toimub programmide täitmine ja andmete töötlemine. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. Windows 95 kasutamiseks on vajalik 8 MB RAM-i, soovitav on siiski 16 MB. Uuemad pilditöötluspaketid ja võimsamad andmebaasisüsteemid nõuavad aga juba 32 MB ja enam töömälu. Operatiivmälu töö kiirendamiseks on arvutitele lisatud veel vahemälu ehk Cache (128 KB või 256 KB). Püsimälu ehk ROM (Read Only Memory) on osa arvuti mälust, kust saab vaid infot lugeda. Seal paiknevad arvuti käivitamiseks vajalikud programmid , testid jm. Arvuti väljalülitamisel püsimälus olev info säilib.Välismäluseadmeid kasutatakse programmide ja andmete pikaajaliseks säilitamiseks. Välismäluseadmeteks on:
· kõvaketas ( Hard disc ),
· flopiketas ( Floppy disc),
· CD- ketas (Compact disc),
· lintsalvestid.

Kettaseadmed

Kõvaketas asub füüsiliselt arvutikorpuse sees. Tema mahutavus on 400 MB kuni 3.2 GB. Kõvakettale salvestamine on kiire. Arvuti väljalülitamisel salvestatud andmed säilivad. Ühes arvutis võib olla ka mitu kõvaketast või üks füüsiline kõvaketas võib olla jaotatud mitmeks loogiliseks kettaks. Flopiketas ehk diskett ehk pehmeketas on mõeldud andmete säilitamiseks ja transporti-miseks. Flopiketta kasutamiseks on arvutikorpuses flopikettaseade. Viimasel ajal kasutatakse põhiliselt 3½-tollise läbimõõduga diskette, mille mahutavas on 1.44 MB, vanemates arvutites saab veel kasutada ka 5¼-tolliseid kettaid, mille maht on 1.2 MB. Oluline on teada, et flopikettaid tuleb kaitsta tolmu ja magnetväljade eest, muidu riskite oma andmetest ilmajäämisega! CD-ketastel (laserplaatidel) liigub tänapäeval enamus programme, entsüklopeediaid, andmebaase jm. CD-ketaste lugemiseks peab arvutil olema CD-ROM seade. Ühele laserkettale mahub sama palju infot nagu keskmisele kõvakettale, umbes 600 MB. Lugemine CD-lt on kiirem kui flopidelt. Esimesed CD-ROM seadmed suutsid lugeda 150 KB sekundis. 2x kiirusega seadmed lugesid juba 300 KB sekundis. Uued Aptiva arvutid varustatakse näiteks juba 16x kiirusega CD- seadmega . Laserkettalt lugemise kiirus on võrreldav kõvaketta lugemiskiirusega. Info kirjutamine CD- plaadile ei ole aga tavalise CD-ROM seadmega võimalik. Laserketastele salvestamiseks (näiteks kõvakettast varukoopia tegemiseks) on olemas eriseadmed. Varukoopiate tegemiseks kasutatakse veel mitmesuguseid lintsalvesteid. Kettaseadmete nimedena kasutatakse ladina tähestiku tähti, mille järel on koolon . Tavaliselt a: ja b: on flopikettaseadmed, c:, d: on kõvakettaseadmed ja e: on CD-ROM.

Monitor

Monitor ( kuvar , displei) on nii tähtis element töölaual, et osa arvutikasutajaid peabki monitori arvutiks. Tõesti, monitori abil toimub ju suhtlemine arvutiga. Monitori ja arvuti koostööd organiseerib graafikakaart . Uutel arvutitel on standardiks SuperVGA graafikakaart, varem toodeti ka EGA, VGA, Hercules jm. kaarte. Multimeedia -programmide kasutamiseks peab arvutis olema veel helikaart. Monitoripildi kvaliteedi määrab kaadrilaotussagedus, mida mõõdetakse hertsides. Kaadri -laotus-sagedus näitab, mitu korda sekundis pilti ekraanile tuuakse. Lihtsate rakendus-programmidega tööks soovitatakse osta monitor, mille ekraanipunktide eraldusaste on 800x600 pikselit ja kaadrilaotussagedus 76 Hz.
Ingliskeelne tekst Non-Interlaced monitori karbil tähendab, et tegemist on järjestlaotusega kuvaga. Interlaced märgib ülerealaotust, s.t. et kujutis tuuakse ekraanile kahe vaheliti poolkaadrina nagu televiisoris. Ekraanile joonistatakse iga teine laotusjoon, siis viiakse kiir tagasi ekraani ülaserva ja joonistatakse eelmine kord vahelejäänud read. Monitori ostmisel on oluline vaadata ka tema suurust. Mõõdetakse ekraani diagonaali, mõõt märgitakse tollides (1 toll = 2,54 sentimeetrit ). Kontoritarkvara kasutaja saab hakkama 14 – 17 tollise monitoriga. Professionaalsed kujundus-, küljendus- ja projekteerimistööde tegijad kasutavad 20 – 29 tolliseid monitore.
Levinud on firmade ViewSonic, Samsung, Nec monitorid . Monitorid jagunevad kineskoop ja LCD monitorideks.
Kineskoop LCD monitor

Klaviatuur

Klaviatuuril sisestatakse arvutisse andmeid.
Klaviatuurilt saab valida tähti, numbreid , kirjavahemärke, operatsioonimärke ja sisestada erinevate sümbolite koode. Lisaks on klaviatuuril klahvid , mida kasutatakse teatud kindlateks tegevusteks.
Erinevates maades toodetakse pisut erineva tähtede paigutusega klaviatuure.USA klaviatuurilt puuduvad näiteks eestlaste jaoks vajalikud tähed õ, ä, ö, ü. Alates 1993. aastast toodetakse eesti paigutusega klaviatuure, kus need on kenasti olemas. Eestis võib kohata veel  inglise, rootsi, saksa ja muid klaviatuure.
Käte põhiasend trükkides on: nimetissõrmed asetsevad j ja f  klahvidel.

Hiir

Hiire abil saab kiiresti osutada vajalikku kohta arvutiekraanil. Hiire ülaküljel on üks kuni kolm klahvi. Paremakäelistele inimestele mõeldud hiirte klahvivajutustel on tavaliselt järgmine tähendus:
vasakpoolse klahvi klõps   valiku tegemine,
vasakpoolse klahvi topeltklõps programmi käivitamine, tööobjekti avamine;  samaväärne enter-vajutusega, parempoolse klahvi klõps annab hiirekursori asukohast sõltuvalt käskude menüü. Kaasaskantavatel arvutitel on traditsioonilise "sabaga" hiire asemel juhtkuul (trackball), mida liigutades saab hiirekursori liikumist suunata. Uuematel arvutitel võib olla aga puutetundlik plaadike (touchpad) koos kahe klahviga.

Printer

Nii nagu arvuti valik, sõltub ka printeri valik sellest, milliseks tööks teda kasutama hakkate. Valida on nelja tüüpi printerite vahel:
· maatriksprinterid,
· tindiprinterid,
· laserprinterid,
· termoprinterid.
Maatriksprinter sobib lihtsama teksti või raamatupidamisdokumentide trükkimisseks.Teeb töötades päris korralikku lärmi, aga võimaldab printida ka mitu eksemplari läbi kopeerpaberi. Toodetakse 9-nõelaseid ja 24-nõelaseid maatriksprintereid. Tindiprinter ( tindiprits ) töötab vaikselt , võimaldab paremini printida graafiliste elementidega trükiseid. On olemas nii must-valgeid kui värvilisi tindiprintereid. Ei soovitata kasutada selliste dokumentide trükkimiseks, mida tuleb pikka aega säilitada. Värvid luituvad valguse käes, märjaks saades võib tekst laiali valguda. Laserprinterid trükikvaliteedi poolest parimad. Kui soovite kasutada suurt hulka erinevaid trükikirju ja printida pilte, tuleks arvestada, et printeril oleks vähemalt 1.5 MB töömälu, kui kasutate trükitihedust 300 punkti tollile. Täisgraafiline prindilehekülg võtab umbes 1.4 MB. Viimase aja standardiks on kujunenud laserprinter, mille eraldusvõime on 600x600 dpi (ingl.k. dots per inch , punkti tolli kohta). Laserprinterite juhtimiskeelena on levinud Hewlett Packardi HP PCL5, nüüd ka PCL6.
Standardiks on saanud PostScript-keel. PostScript on Adobe 'i firma loodud dokumentide küljenduskeel. PostSript-fail (PS-fail) on puhas tekstifail, mis sisaldab lisaks teie poolt kirjutatud tekstile ka kujunduskäske. Erinevalt teistest printimiseks kasutatavatest failitüüpidest on PS-fail printerist sõltumatu. PS-faili on võimalik ühtmoodi välja printida iga printeriga . Lihtsam on muidugi neil, kelle laserprinteril on sees PostScript-kaart, teised peavad installeerima oma arvutisse lisaks abiprogrammi, mis oskab PS-failidega ümber käia (näiteks GhostScript). Termoprintereid kasutatakse eriotstarbelisteks töödeks, näiteks kauplustes vöötkoodide printimiseks. Tuntumad printereid tootvad firmad on Epson, Hewlett-Packard, Fujitsu, Nec, Star , Hyndai.

Muud lisaseadmed

Suhtlemist kohaliku arvutivõrgu (intraneti) teiste arvutitega juhib teie arvutis spetsiaalne võrgukaart. Loodetavasti on teie kooli lokaalvõrk ühendatud ka ülemaailmse arvutivõrguga – Internetiga. Kui soovite Interneti-ühendust oma koduarvutisse, siis peate muretsema modemi. Modem on seade, mis võimaldab andmeedastust arvutite vahel läbi telefoniliini. Modemi valikul on oluline teada tema kiirust. Andmeedastuskiirust mõõdetakse boodides, s.o. bittides sekundi kohta. Miinimumkiirust, millega on veel võimalik töötada, on 14400 boodi. Paremad modemid suhtlevad kiirusega 28800 boodi või üle 30000 boodi. Tegelik kiirus sõltub telefoniliini kvaliteedist.

Skänner

Skännerit võib vaja minna, kui on tarvis fotosid, jooniseid, logosid või teksti arvutisse lugeda.

Operatsioonisüsteem

Operatsioonisüsteem on arvuti juhtprogramm, mis arvuti käivitamisel laaditakse esimesena mällu. See on programmide komplekt, mis kor-raldab arvuti tööd. Ükski arvuti ei saa töötada ilma operatsiooni-süsteemita, sest operatsioonisüsteem juhib ar- vuti sisend- ja väljundseadmete tööd, organiseerib info salvestamist ketastele, võtab vastu arvutikasutaja poolt an-tud korraldusi ja täidab neid. Operatsioonisüsteemi koosseisus on ka lihtne tekstiredaktor, joonistamisprogramm, ka-len-der-märkmik, kalkulaator, võrguvahendid jm. Personaalarvutitel on levinud firma Microsoft operatsioonisüsteem MS-DOS, mille versioon 1.0 tuli välja 1981.aastal. Kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses tehti MS-DOS-le juurde graafiline kasutajaliides MS Windows. 1995. aasta augustikuus tuli müügile Microsoft Windows 95, mis on iseseisev operatsiooni-süsteem. Ta ei nõua, et arvutis oleks enne käivitatud MS-DOS, aga ta võimaldab enamasti kasutada ka MS-DOS-i programme ja MS Windows 3.x programme. PC tüüpi arvutitel kasutatakse ka teisi operatsioonisüsteeme, näiteks IBM OS/2, Solaris , SCO UNIX , Linux , Microsoft Windows NT. Operatsioonisüsteemi valik sõltub arvuti riistvara tüübist ja ka sellest, millise töö jaoks arvutit kasutatakse. Apple firma arvutitel jookseb näiteks Macintosh System. Et vältida konflikte riistvara ja tarkvara vahel, müüakse enamasti arvuti koos operatsioonisüsteemi OEM-versiooniga ( Original Equipment Manufacturer). Operatsioonisüsteemi valikust sõltub edasine rakendusprogrammide valik, sest  iga programm on kirjutatud töötamiseks kindlas keskkonnas.
Operatsioonisüsteemide käsud

DOS-i käsud

HELP-abiinfo
VER-näita versiooni numbrit
CLS- puhasta ekraan
DATE -näita/muuda kuupäeva
TIME-näita/muuda kellaaega
PROMPT-käsurea muutmine
FORMAT-formaatida ketas
DISKCOPY-kopeeri ketas
CHKDSK-kontrollida ketast
LABEL-kettale nime omistamine
TYPE-tüüp
COPY-kopeeri
DEL-kustuta
ERASE-faili kustutamine
UNERASE-kustutatud faili taastamine
REN-nimeta ümber kataloog
MOVE-tõsta fail
MD-loo uus kataloog
DIR- kuva failid
CD- kataloogi vahetamine
CD..-muudetakse aktiivseks ülemkataloog
CD/-muudetakse aktiivseks juurkataloog
RD- kataloogi kustutamine, mis peap tühi olema
EDIT-teksti editor
MKDIR -uus kataloog
MRDIR-kustuta kataloog

LINUX-i käsud

CD-läheb kataloogi

PWD-trükib ekraanile aktiivse kataloogi täieliku nime

LS-trükib ekraanile kataloogi sisu

CP-teeb failist samasse kataloogi koopia

LN-tekitab kahe faili vahele tugeva seose, kui ühte muuta muutub ka teine

RM- kustutab faili

MV-muudab faili või kataloogi nime või asukohta

MKDIR-teeb uue alamkataloogi

TOUCH-muudab faili juurdepääsu ja muutmise aega

MTOOLS-näitab kõikvõimalikke mtööriistu

MATTRIB-muudab ja näitab dos failide atribuute

MCD-muudab dos-i ketal töötamise kataloogi

MCOPY-kopeerib dos-i faili

MDEL-kustutab dos-i faili

MDELTREE-kustutab dos-i katalooge
MDIR-näitab dos-i kataloogi sisu
MFORMAT-formaadib dos-i ketast
MKMANIFEST-taastab muudetud failid
MINFO-annab infot ketta kohta
MLABEL-paneb kettale uue nime kui seda pole antud
MMD-tekitab uue dos-i kataloogi
MMOVE-nimetab ühe faili nime ümber mingiks teiseks faili nimeks
MRD-kustutab dos-i katalooge
MREN-nimetab dos-i faili ümber
MTYPE-trükib dos-i faili sisu ekraanile
MZIP- spetsiaalsed zip-ketta käsud
XCOPY-kopeerib dos-i katalooge
CHMOD-muudab failide juurdepääsulubasid
CHOWN-muudab failide omanikku ja kasutajate gruppi
DV-arvutab kasutatud ketta ruumi
DF-arvutab ketta vaba ruumi
FIND -leia
LOCATE -trükib ekraanile mingi faili asukoha mida otsid
DIFF -tekstifailide võrdlemine
CMP-võrdleb faile
CAT-trükib faili sisu ekraanile
CPIO-kopeerib failid kettale või teise kohta lokaalmasinas
DD-muudab faile kopeerimise ajal
FILE-uurib järele mis tüüpi fail on
Arvutivõrgud
Arvutivõrk on arvuteid ühendav kaabeldus .
Olemas on hästi palju erinevaid arvutivõrke :
Erinevaid võrgutüüpe nimetatakse võrgutopoloogiateks (ik- network tophology). Levinud on täht, jada, siin ja ring ning kombineeritud võrgud.
Tähtvõrk Jadavõrk
Kombineeritud võrk
IP- numbrid
IP number on tavaliselt kujul XXX.XXX.XXX.XXX
NÄIT: 192.153.0.34
IP numbereid on 2 tüüpi IPv4 ip-numbrid ja IPv6 ip-numbrid
IPv4 number näeb välja nii :192.168.0.77
IPv6 number näeb välja nii :2/2002:d523:ab11::2130:3517:1017
On olemas staatilised ja dünaamilised IP-numbrid ja MAC - aadressid
Staatiline ip-number tähendab seda ,et arvutile on väljastatud 1 kindel võrguaadress mis teda võrgus iseloomustab.Näit arvuti nimega Printserver ip number on 192.45.234.89
Dünaamiline ip-number tähendab seda, et iga kord kui arvuti käivitatakse väljastab server arvutile uue ip-aadressi.
Näiteks eile oli ip-number 192.158.1.22 täna on ip 192.158.1.23
MAC aadress on riistvaraline aadress näit võrgukaarti MAC aadress on 00E098BB3CBB ja seda aadressid muuta ei saa.
Võrgujuhtmed
Võrgujuhtmetena kasutatakse põhiliselt 3 erinevat kaablit: keerupaarkaabel, koaksiaalkaabel ja valguskaabel .
Keerupaarkaabel Koaksiaalkaabel Valguskaabel
Keerupaarkaabel CAT-5 koosneb 4 erivärvilisest juhtmepaarist : sdandartsed värvid on :
ORANZ ORANZI VALGE
SININE SINISE VALGE
ROHELINE ROHELISE VALGE
PRUUN PRUUNIVALGE
Tavaliselt kasutatakse keerupaarkaablil CAT-5 pistikut RJ-45
Pistikute värvitabeleid
Allikmaterjalid
http:/www.colleduc.ee/~anu/ehi/riistvara.htm
http:/ study .risk.ee/materjalid/files/opsys.pdf
http:/www.kuutsi.edu.ee/varstu
Interneti otsing``linux-i ja dos-i käsud``