Optilised seadmed (0)

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 2A
Darja Pozdejeva OPTILISED SEADMED Referaat
Haapsalu 2008 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A
Sisukord 1.CD-ROM..............................................................................................................................3 1.1.CD-R............................................................................................................................3 1.2.CD-lugeri tööpõhimõte.................................................................................................4 1.3.Veaavastamine ja otsimine(EDC/ECC).......................................................................5 1.4.Pöörlemiskiirus............................................................................................................6 1.5. Liidesed ........................................................................................................................7 1.6.Salvestamisest.............................................................................................................8 2.CD-RW................................................................................................................................9 2.1.CD-RW tööpõhimõte....................................................................................................9 3.CD-ROM, CD-R ja CD-RW ühilduvus .............................................................................10 4.Lightscribe e. etikett otse plaadil.......................................................................................10 4.1.Mis selle jaoks vaja on?.............................................................................................11 5.Blu-ray...............................................................................................................................11 6. DVD..................................................................................................................................12
2 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A
1.CD-ROM Harjumuspärane CD-ROM kujutab endast tavalist CD- plaati , kuhu tehases on pressitud mitte muusikapala, vaid arvutiprogramm . Praeguseks laialt levinud CD-ROM-i lugejad on avanud arvutiprogrammide levikule laia tee. Enamik praegu toodetavast tööstuslikust tarkvarast levitatakse kindlasti ka CD-ROM-i variandis . CD-ketaste suur mahutavus ja mugav kasutamine on paratamatult viinud paljud arvutikasutajad mõttele ise CD-ROM-ile oma tarkvara salvestada . Praegu ongi tootmisel sellised seadmed, mis võimaldavad spetsiaalsele tühjale laserplaadile (toorikule) kirjutada.
CD-kirjutajaidon kahte sorti: CD-R- suudab kirjutada vastavale plaadile ainult ühe korra, st plaadil olevaid andmeid enam muuta ei saa. CD-RW-(CD-ReWriteable) suudab kasutada nii CD-R, kui ka spetsiaalseid CD-RW plaate .CD-RW plaadil saab andmeid korduvalt üle kirjutada
1.1.CD-R
Compact Disc Recordable, salvestatav laserketas. Kasutatakse ka nime CD-WO või " WORM disk". Sarnaneb ehituselt CD-ROM-ile, kuid põhimiku ja metallikihi vahel on valgustundlikust orgaanilisest materjalist andmekiht. Põhimikku on pressitud pidev spiraalvagu, mille järgi kirjutav seade hiljem kirjutuslaserit positsioneerib. Kirjutamisel tekitatakse vagudevahelisele alale "lohke". Need ei ole tegelikult lohud, vaid materjali kerge sulatamisega mittepeegeldavaks muudetud piirkonnad, mida CD- seadme laser peab lohkudeks. CD-R formaadi publitseeris 1990a. Philipsi, määrates selle "orange book part II" standardiga. Kirjutavad CD-ROM-i seadmed on tavalisest CD-lugerist mõned korrad kallimad, makstes praegu keskmiselt 4000 krooni. CD-R kettaid toodetakse praegu põhiliselt kaht tüüpi - mahtuvusega 550 ja 650 MB (vastavad helisalvestuse pikkustele 63 ja 74 minutit). CD- kirjutajad on tähtsad kohtades, kus salvestatavad andmed peavad säilima kindlasti muutumatul kujul, näiteks pankades. Andmeid, mis on kord CD peale kirjutatud, enam "tavaliselt" muuta ega asendada ei saa. CD-plaat säilib normaalsetes tingimustes 50-100 aastat. Küll on ta kaitsetu mehaaniliste pahatahtlike vigastuste eest. Näiteks kruvikeerajaga üle plaadi tõmmatud kriips , muudab info loetamatuks. Lisaks
3 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A
sellele, et CD-R seadmed oskavad plaate kirjutada, oskavad nad neid muidugi ka lugeda. Enamik kirjutajaid on praegu kiiremad, kui 1X kiirus. Tüüpiline on, et seadmed loevad plaati kiiremini, kui kirjutavad nt. on selle spetsifikatsiooniks 4x lugemiskiirus ja 2x kirjutamine. CD-R - plaadid ühilduvad "enamasti" kõigi CD-ROM ja CD- Audio seadmetega. Probleeme võib tekkida vaid mõndade vanemate mudelitega, kuid kindluse mõttes tuleks cd-lugeri soetamisel siiski jälgida et too oleks CD-R kompatiibel. Mõnikord aitab kirjutatud plaadi mittearusaamise probleemist üle ka see, kui kirjutada soovitavad andmed mingile teise firma toorikule. Lisaks kõigile neile asjaoludele tuleks plaatide kirjutamisel arvestada ka asjaolu, et nn. multi - sessioon plaate (need, kus osa infot kirjutatakse hiljem plaadile juurde) oskavad lugeda vaid need lugerid, mis seda toeatavad.
1.2.CD-lugeri tööpõhimõte
Laserplaat pöötleb CD-lugerid konstantse kiirusega. Plaati pööritaval mootoril on ülimalt täpne tagasisisemahhanism, mis jälgib pidevaly plaadi pöörlemiskiirust.
1. CD-ROM-i pinnal asuv spiraalne salvestusjälg sisaldab tasaseid lõokr ja sübemdeid (täkkeid ja vahesid täkete vahel) süvendid hajutavad valgust, tasased lõigud peegeldavad.
2. Pooljuhtlaser genereerib valguskiire, mille läätsesüsteem fokuseerib laserplaadile.
3. Laserkiir läbib laserplaati katva plastikkaitsekelme ja peegeldub alumiiniumist põhimikul. Viimasele on kantud salvestis.
4. Laserplaadi salvestusjälje tasaselt osalt peedeldunud valguskiir murdub prismas, mis suunab selle valgustundlikule pooljuhtelemendile(fotofioof, transistor vms)
5. Fotoelement muundab valgusimpulsid elektriimpulssideks, millest spetsiaalne ajamõõteskeem genereerib nullud ja ühed(st bitid)
4 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A
1.3.Veaavastamine ja otsimine(EDC/ECC)
CD-ROM-i puhul täiendava veaavastamis- ja korrigeerimissüsteemi EDC/ECC lisamine on seotud sellega, et võrreledes tavalise audio-CD-ga on nõuded tunduvalt kasvanud. Kui tavalise CD korral mõne süvendi vahelejätt või ebakindel lugemine näiteks kriimustuse või tolmu tõttu ei põhjusta tõsiseid häireid , siis digitaalse CD (CD-ROM-i) puhul juba üks vigane bitt võib põhjustada totaalse vea kogu programmi täitmises. Audio CD-s kasutatakse ristipaigutatud Reedi Solomoni koodi CIRC ( Cross -Interleaved Reed -Solomon Code ), mis võimaldab veakorrektsiooni teostada isegi kuni 450 baidi pikkuste vigaste plokkide korral (vastab umbes 2 mm-le rajal). Täiendav EDC/ECC- ( Error Detection Code / Error Correction Code) kood võimaldab CD-ROM-i vigade esinemissageduse viia kuni ühe vale bitini terabaidi (s.o 2000 kompaktketta) kohta.
Kui ECC ei suuda kätte saada õiget informatsiooni, võetakse kasutusele uus abivahend : interpolatsioon. Seda tehnikat kasutatakse audio -CD del puuduvate bittide asendamiseks. Oletame näiteks, et meil on adio plaadi andmerajal sellised andmed : 400, 525, 650, 825, 1100. Kui nüüd, mingil põhjusel nt. neljandat väärtust lugeda ei suudeta, siis on võimalik seda tänu lineaarsele interpolatsioonile asendada, arvutades välja keskmise 650 ja 1100 vahel, mis antud juhul on 875. See ei ole küll päris õige väärtus, kuid siiski ligilähedane ja inimkõrvale eristamatu, sest see on vaid üks tuhandetest, sekundis mängitavatest väärtustest. Kahjuks ei saa antud meetodit kasutada andme-CD de puhul, kuna ainuüksi ühe biti puudumine 1 MB failist võib põhjustada antud faili täielikult töökõlbmatuks muutumise. Sel põhjusel kasutatakse andme-CD del täiendatud ECC ehk veaparandus -ja korrigeerimis bitte , hõlmates üle 10% plaadi mahust. (iga 2048 andmebaidi kohta on 280 baiti veaavastus -ja paranduskoodi).
5 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A
1.4.Pöörlemiskiirus
CAV ( Constant Angular Velocity ) - püsiv pöörlemiskiirus. CD-ROM seadmete tööprintsiip, mille puhul ketas pöörleb alati ühesuguse kiirusega sõltumata sellest, kas infot loetakse tema sisemiselt või välimiselt osalt. Rakendatakse tavaliselt alates 12-kordsetest seadmetest. CD-ROM seadmete lugemiskiiruste võrdlemisel tuleb arvestada, et neile märgitud kordsuse arv käib vaid ketta välisosa kohta, väiksema raadiusega siseosalt lugemine võib olla isegi 60% aeglasem . Kahjuks algabki CD-del info plaadi keskosast.
CLV (Constant Linear Velocity) - Väiksema kiirusega CD-ROM lugejates on pöörlemiskiirus muutuv ja seda väiksem, mida kaugemalt ketta keskkohast lugemine parajasti toimub, sest seda rohkem infot ühele täistiirule mahub . Nii saavutatakse püsiv info ülekandekiirus, mis näiteks heliplaadi jaoks on ka hädavajalik. Suurematel pöörlemiskiirustel on CAV eelistatum , sest muidu peaks lugemispea uude kohta liigutamisel ootama veel plaadi pöörlemise stabiliseerumist (s.t oleks raske pidurdada ketast , mis teeb 12 936 pööret minutis (RPM) kiirusele 5040 ja siis jälle vajadusel kiirendada). Seega on üldine "jõudlus" nt. 24 kordsel CLV seadmel parem, kui 24 kordesel CAV-il.
6 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A
1.5.Liidesed
Enamik lugemisseadmeid kasutab valmistaja poolt kohandatud IDE/ EIDE - liidest (või selle kiiremat ATAPI teisendit) või SCSI -liidest. Peamiselt välistes lugejates, kasutatakse ka rööpliidest, näiteks uut EPP/ECP- liidest. Kandearvutites lisatakse vahel rööpliidese kasutamiseks SCSI ja rööpliidese vaheline konverter. IDE/EIDE iseärasus seisneb selles, et kontrolleri funktsioonid teostatakse põhiliselt seadmes endas, mis teeb arvutiadapteri suhteliselt lihtsaks ja odavaks. Liideskaabli tüüp sõtlub siiski valmistajast: näiteks Sony kasutab 34- kontaktilist, Panasonic aga 40- kontaktilist kaablit. Uued IDE -tüüpi liidesed kannavad tihti EIDE/ATAPI nime, mis tähendab seda, et kasutatakse Westerni ATAPI-protokolli. Üldjuhul tuleb seepärast iga konkreetse toote puhul kasutada temaga kaasasolevat draiverit. Süsteemi BIOS -is tuleb IDE- liidese puhul teha ainult väikesi muudatusi. SCSI(Small Computer System Interface ) on sisuliselt rööpliides arvutiga igat tüüpi välisseadmete ühendamiseks, mis seisab IDE- liidesest veidi kõrgemal tasemel. Füüsiliselt kasutatakse tema puhul 50- kontaktiga lamekaablit. Selle liidese täiustatud teisendid võimaldavad taktsageduse tõstmise, ajadiagrammi täiustamise, uute mikrolülituste ja parema kaabeldusskeemi arvel oluliselt tõsta tema läbilaskevõimet. SCSI-2 laiendab siini 16 või 32 bitile, tagades töökiiruse kuni 10 MB/s; SCSI-3 ja Ultra SCSI töökiirus on kuni 40 MB/s. SCSI-2 tegelik edastuskiirus CD- ROM-i puhul ulatub siiski 3-4 MB/s -ni. SCSI teisend Wide SCSI-2 (täiendava 24- bitise andmesiiniga ja 68- kontaktilise lisakaabliga) CD-seadmete puhul üldiselt kasutamist ei leia. Kuigi ka SCSI- liides on standardiseeritud , tuleb temagi korral arvestada konkreetse ajami ja adapteri ühilduvuse ning draiveri sobivuse küsimust. Kui omavahel võrrelda ülalmainitud liidesetüüpe, siis võib märkida, et IDE rajaneb peamiselt programsetel sisend- väljundoperatsioonidel, kuna SCSI kasutab mällu otsepöördumisviisi (DMA-d). Praktika näitab, et kui tegu on ühe kasutaja süsteemiga (üksikarvutiga), siis IDE (EIDE/ATAPI) on eelistatavam, kuna mitmikkasutaja- ja multitegumtöö korral annab paremaid tulemusi SCSI-liides. SCSI- seadmeid on aga keerukam paigaldada- süsteemi konfiguratsioonifaile tuleb kindlasti juurde lisada ja selle üksikuid parameetreid hoolikalt täpsustada.
7 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A
1.6.Salvestamisest
Salvestavate laserketaste peamiseks probleemiks on salvestamise keerukus ja tundlikkus vigade suhtes: andmeid tuleb salvestamise ajal, anda seadmele ühtlase voona. st. kirjutamise ajal ei tohiks töötada ekraanisäästjad, ning muud taustprogrammid. Vastasel juhul muutub kirjutatav plaat kasutuskõlbmatuks. Selleks, et tagada ühtlast andmevoogu, on kasutusel mitmed meetodid, üheks neist on mälupuhvri kasutamine, teiseks kogu lähteinfo eelnevalt kõvakettale kirjutamine. Pauside ja aeglustuste tasandamiseks on olemas puhver , see on üsna väike ja selle tühjakssaamisel muutub ketas tavaliselt kõlbmatuks. Mida kiiremini kirjutamine toimub, seda suurem peab olema sissetulev andmevoog, ning seda suurem on oht ketta vigaselt kirjutamises. Seadme soetamisel tuleks arvestada, et kõige vähem veatundlikud on SCSI liidesega süsteemid. Eristatakse kahte salvestusviisi: ühe ja multisessioonilist. Iga sessiooni kirjutamise jooksul, peab info kulgema pidevalt. See tähendab, et näiteks 50 sessiooni korral kulub praktiliselt kogu CD maht sessioonide kirjeldamiseks ja vajalikku infot sinna enam ei mahugi. Vanem CD-ROM- lugeja suudab ära tunda ja sisse lugeda ainult esimese salvestussessiooni.Multisessioon- salvestuse lugemiseks vajatakse spetsiaalse lisavõimalusega lugemisseadet ja vastavat opsüsteemi draiverit. Enamik tänapäevaseid seadmeid oskavad ketast täita jupikaupa. See tähendab, et vajaliku teabe salvestamise järel kirjutatakse enne laseri väljalülitamist veel kaks väljumisplokki. Uuesti salvestama asudes kirjutatakse viis sisenemisplokki sisaldavad muuseas ka järgmise vaba salvestuspiirkonna aadressi) ja alles seejärel kasulikud andmed. CD-ROM- seadmed ignoreerivad neid lisaplokke, kuid mõned heliplaadimängijad võivad neid esitada klõpsatusena. Seetõttu on heliteavet kindlam salvestada ketas korraga: laserit ei lülitata välja enne kui kogu informatsioon on salvestatud ja ketas suletakse.Multi sessioonide kasutamine tähendab seda, et infot saab kettale kirjutada mitmes järgus st. olles mingi info plaadile kirjutanud, saame seda hiljem vaba ruumi olemasolul lisada. Põhjus, miks vajatakse multisessioon vormis plaatide lugemiseks spetsiaalset riistvara toetust, peitub plaadi sisu kirjeldavas tabelis. Kui plaati aja jooksul mitmeid kordi infoga täiendatakse (kirjutatakse uus sessioon), muutub ka selle sisu, ning peab iga kord täiendama ka plaadi sisu kirjeldavat tabelit. Seadmed, mis toetavad multi-sessioon plaate, ongi programmeeritud selliselt , et nad suudavad otsida plaadil leiduvaid, erinevaid sisu kirjeldavaid tabeleid ja neid üheks kokku panna.
8 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A
2.CD-RW CD-RW seadmed on sarnased CD-R seadmetele, kuid omavad kirjutamiseks/ lugemiseks hoopis teistsugust laserit. CD-RW kutsutakse vahel ka "erasable CD" ehk CD-E. CD-RW spetsifikatsioon on määratud Philipsi poolt välja töötatud "orange book part III" formaadiga.
CD-RW plaadid on ehituselt sarnased CD-R -dega, erinev on vaid andmesalvestuseks kasutatav pind. CD-RW andmekihi pind koosneb erilistest keemilistest komponentidest, mis võivad oma olekut korduvalt muuta ja säilitada, sõltuvalt temperatuurist. Materjali kuumutamisel ühe temperatuuriga ja seejärel jahutades, aine kristalliseerub ning teise temperatuuriga kuumutades, võtab aine mittekristalliseerunud oleku. Kui aine on kristalliseerunud, peegeldab ta rohkem valgust kui mittekristalliseerunult, seega saab kristalliseerunud pinda kasutada kui põhipinda " land " ja mittekristalliseerunud kohta lohuna "pit". Seega peab CD-RW seade kasutama korduvkirjutamisel kahte erinevat laserikiire võimsust.
2.1.CD-RW tööpõhimõte
CD-RW ketta tööpõhimõte on järgmine. Kettatoorikuks on 120 mm diameetriga läbipaistev polükarbonaatketas, mille pealmisele küljele pressitakse spiraalne soon sammuga 1,3 mikromeetrit. Seejärel kantakse pinnale mitu õhukest kihti erinevaid materjale, millest üks ­ hõbeda, indiumi, antimoni ja telluuri sulam - toimib informatsiooni salvestava keskkonnana. Kui ajamis olev infrapunane pooljuhtlaser seda sulamit kuumutab, toimub faasiüleminek ­ aine jääb pärast kuumutamist kas amorfsesse või kristalsesse olekusse sõltuvalt sellest, kui kõrge oli kuumutamistemperatuur ja millised olid jahtumistingimused. Kristalses olekus punktid peegeldavad valgust hästi ja amorfses olekus punktid halvasti. Efekt on sama, mis tavaliste CD-ROM ketaste puhul, kus valgust hajutavad punktid on tekitatud mehaaniliselt tillukeste süvendite sissepressimise teel. Kuna faasimuutus on pöörduv protsess, siis hiljem võib samale kettale kirjutada uut informatsiooni või vana lihtsalt kustutada. CD-R ketaste puhul kasutatakse infokandjana värvainekihti, mis kuumutamisel muutub läbipaistmatuks ja see protsess on pöördumatu. CD-RW ketaste infomaht on UDF 1.5 standardi puhul umbes 550 MB ja nad on hallikashõbedase värvusega
9 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A
3.CD-ROM, CD-R ja CD-RW ühilduvus Ühilduvus probleemid CD-RW ja CD-ROM seadmete puhul võivad olla järgmised:
· Paljud (vanemad) CD-ROM seadmed ei suuda lugeda CD-RW plaate. Põhjuseks CD-RW plaatide väiksemad peegeldusomadused ja sellest tingituna ka raskused lugemispeal info kätte saamisel.
· CD-RW plaadid kirjutatakse tavaliselt mitmesessioonilistena, kuid paljud vanemad CD-ROM mudelid seda võimalust ei toeta
CD-R kettad , mis on tehtud CD-RW seadmega , on loetavad iga seadmega, mis suudab lugeda CD-R meediat . Ehk siis teiste sõnadega, on ühilduvuse probleemid CD-RW plaatidega, mitte CD-RW seadmetega. Kui CD-R ketas, on tehtud ühe sessiooniline, peaks ta olema loetav iga tänapäevase CD-ROM seadmega; mitme sessioonilise plaadi puhul on vaja seadet , mis antud võimalust toetaks. Esineb ka olukordi , kus CD-ROM seade loeb ühe cd-kirjutaja poolt tehtud plaate, kuid teise samaväärse seadme omasid mitte. Samuti tuleb ette, et seade suudab lugeda vaid teatud värvi kattematerjaliga plaate (erinevat värvi plaatidel on erinevad peegeldusomadused).
4.Lightscribe e. etikett otse plaadil Omakirjutatud CD/DVD-plaatide märgistamine on olnud alati probleemiks. Nimelt ei saa plastmaterjalile suvalise kirjutusvahendiga kirjutada ­ pastakas ei jäta sinna jälgegi, suvalise markeri kiri kulub ära ja terava otsaga kirjutusvahendiga jääb oht liialt plaati kriipida. Samuti ei tohi plaadi ühte äärde suvalist kleepspaberit kleepida, sest plaadi raskuskeset ei tohi muuta. Muidu hakkab plaat CD/DVD-seadmes vibreerima ning võib isegi puruneda. Müügil on küll spetsiaalsed kettakujulised etiketipaberid ning saadaval etikettide kujundamise programmid, ent olgem ausad: mitu etiketti olete ise teinud? Kes on proovinud, see teab, et muret on sellega palju ning enamasti on tulemus kaubanduslikust välimusest kaugel. Lightscribe on aasta-paari vanune HP väljatöötatud tehnoloogia , mis võimaldab lisaks CD/DVD-plaatide kirjutamisele ka plaadi pinnale pilte joonistada. Tänu sellele saab plaadi markeeringu soovitud kujunduses, olgu see plaadi sisu kohta käiv tekst või illustreeriv pilt, kanda otse plaaditoorikule. Lightscribe-plaatidel on etiketipoolel eriline
10 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A
kiht, mis laserkiirega kuumutamisel muudab keemilise reaktsiooni tulemusel värvi. Just nagu faksipaber, ainult et CD-plaadil. Etiketi kõrvetamiseks tuleb vaid CD/DVD-plaat seadmes ringi keerata ning sama laser kõrvetab plaadi teisele poolele ka kujunduse ( burn - turn -burn). Nii ei ole küll võimalik saada mitmevärvilist tulemust, ent pildi kvaliteedile ei saa suurt midagi ette heita ­ maksimaalne trükitihedus on 600 dpi.
4.1.Mis selle jaoks vaja on? Paraku ei saa Lightscribe-silte teha mitte iga kirjutusseadmega ega igale plaadile. Nii toorikud, kirjutusseade kui ka tarkvara peavad toetama Lightscribe'i. Tarkvaraga on asi kõige lihtsam ­ tuntumatest toetab seda näiteks Nero , samuti Sonic ja SureThing CD/DVD Labeler. Ja arvata võib, et ka muud plaadikirjutamistarkvarad saavad lähitulevikus Lightscribe'i toe. Spetsiaalsed toorikud ja kirjutid on on Eestis juba mitu kuud kättesaadavad. Tõsi küll, toorikuid ei pruugi kogu aeg müügil olla, sest lightscribe'imist harrastada soovivate klientide hulka on esialgu raske ette näha. Kirjutusseadmete puudust aga enam olla ei tohiks, Lightscribe-kirjuteid on juba hakatud panema nii lauaarvutikomplektidesse kui ka sülearvutitesse. DVD-toorikud maksavad sõltuvalt tootjast ja müüjast 17­18 krooni. Vastavaid CD-toorikuid ma küll loo kirjutamise ajal ei poest ega kohalike müüjate veebihinnakirjadest ei leidnud, kuid välismaiste kaupluste hindade põhjal oletan, et nende hind peaks meil jääma 15 krooni kanti . Kirjutitest leidsin kõige odavamana 990- kroonise , kõige kallim maksis pisut alla nelja tuhande.
5.Blu-ray Laserketta spetsifikatsioon kõrglahutusega video ja kõrgtiheda andmesalvestuse jaoks olmeelektroonika- ja arvutifirmasid ühendavalt organisatsioonilt Blu-Ray Disc Association . Kui HD-DVD-kettad mahutavad 15 GB andmeid, siis Blu-Ray ketastele mahub 25 GB. Nimi Blu-Ray tuleb sellest, et ketaste lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse laserit lainepikkusega 405 nm, mis vastab lillakas-sinisele valgusele.
11 Haapsalu Kutsehariduskeskus Darja Pozdejeva A-2A
6. DVD DVD-ROM lubab ainult kettalt lugemist nagu CD-ROM. Kokku võimalik mahutada DVD kettale 17 G infot.
DVD +RW, DVD -RW -on võimelised teostama kettale korduvkirjutamist. Mahutavus kettal on 3 G juures. Esimest formaati arendavad Hewlett -Packard, Philips ja Sony, teist arendab Pioneer . Algul taheti DVD+RW DVD-de hulgast välja arvata, sest ta läks standardist väheke mööda, kasutades faasipöördus meetodit, nimeks pidi ta hoopis saama PC-RW (Phase Change RW). Lubaduste kohaselt on +RW seadme andmeedastuskiirus 1,7Mbaiti sekundis ning pöördusajad paremad, kui DVD-RAM -il. Lisaks saab antud seadet kasutada sarnaselt CD-RW'le s.t kasutades lihtsalt tühja plaati, vastupidiselt DVD-RAM -ile, mille kettad on erilises ümbrises. +RW on nagu CD-RW, mille andmed kirjutatakse tühjale kettale (toorikule) pressitud spiraalvakku ja failisüsteem on jaotatud andmeplokkideks. DVD-RAM kasutab nii grooves and the ' land ' either side of the grooves to hold data, ja omab PD-tüüpi andmestruktuuri relying on embossed markers. Seega on nende kahe formaadi andmestruktuurid erinevad, mis andmete seisukohalt tähendab , et formaadid on mitteühilduvad ning ühe formaadi kettaid ei saa kasutada teist formaati kasutava seadme poolt.
DVD-RAM-i ( random access memory ) teeb sama, mis DVD+RW ning DVD-RW, selle erinevusega, et kasutatakse faasipöördustehnoloogiat, millel põhinevad praegused Panasonic'u PD/CD (phase change dual/ CD-ROM) ajamid . DVD-RAM kettad on erilises ümbrises ning neid tehakse 1 ja 2 poolseid, hetkel on mahutavus 2,6 G ühe poole kohta. Peatselt on oodata ka 4,7 G ühe poole peale mahutavaid seadmeid. Ühe poolseid DVD- RAM kettaid saab ümbrisest välja võtta ning kasutada DVD-ROM seadmes. Seadme tõid esimestena turule Hitachi, Panasonic ja Toshiba .
12