Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutiteenindus 1 Maarja Nuuter, Andres Nurk CD ROM, DVD ROM Referaat Juhendaja: Mario Metshein Uuemõisa 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.CD ROM Drive............................................................................................................4 1.1 CD............................................................................................................................5 1.2 Kuidas CD'si kirjutatakse.....................................................................................5 1.3 CD-R kettaajam................................................................................................... 5 1.4 CD-RW (CD-ReWritable dis
aadress. Mälu on mõeldud andmete ja programmi korralduste (e. käskude ) hoidmiseks. Mälupesade sisu peab olema kättesaadav ka arvuti teistele komponentidele. Allpool toodu kirjeldab sidemeid arvuti komponentide vahel (ühekordsed jooned viitavad juhtimisinfo ja kahekordsed andmeinfo liikumisele) Aritmeetika - loo- Juhtseade Sisend-väljund- gikaseade seadmed Põhi- e. operatiiv- mälu Üldjoontes töötab siis arvuti järgmiselt: 1. Mingi sisend-väljundseadme abil viiakse arvuti põhimällu programm, milline koosneb käskudest. Peale seda loeb arvuti juhtseade mälu pesast (pesadest) programmi esimese käsu ja organiseerib selle täitmise. Käsu funktsioonid võivad
CD, DVD ja BLUE-RAY plaatide põhimõte on aja jooksul jäänud samaks. Efektiivsemaks on muudetud ainult andmesalvestust. Niisiis võib öelda, et üks päev vahetavad mälukandjad välja need samad plaadid. Eelkõige sellepärast, et mahutavus on suurem..............................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Sissejuhatus Optilised seadmed ja andmekandjad on teema, millega iga arvutikasutaja kindlasti kokku on puutunud. Teema, millised optilised seadmed on arvutis ja kuhu oma andmeid saab salvestada on olnud juba populaarne nende loomisest peale. Optilisi andmesalvestusseadmeid on tänapäeval mitmeid, kus ja kuna neid kasutada, on iga inimese enda teha. Esimene optiline andmesalvestusdiskett loodi juba 1958 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol disketile. Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga
See on väga suur info hulk. Video salvestamisel arvutisse kasutatakse erinevaid pakkimismeetodeid, neist tuntumad on kindlasti MPEG2 (DVD video pakkimine) ja MPEG4 (DivX?, xvid jne). Salvestusseadmed Salvestusseade on seade andmete salvestamiseks (hoidmiseks). Salvestust saab teha praktiliselt igasuguse energia abil, mis hõlmavad käsilihaste jõudu kirjutamisel (pastapliiatsiga), akustiline vibratsioon heliteoste salvestusel, elektromagnetilist energiat muundavad magnetofonid ja optilised kettad. Mäluseade võib omada teavet, töödelda teavet või mõlemat. Seade, mis omab vaid informatsiooni, nimetatakse salvestusmeediumiks. Seadmed, mis töötlevad andmeid (andmesalvestusseadmed) võivad omada juurdepääsu eraldi kantava (teisaldatav) salvestusmeediumi juurde või alalise iseloomuga teabe üles- ja allalaadimiseks. Disketiseade Väikeste failide salvestamiseks Kirjutamine/lugemine aeglane, ei ole usaldusväärne, diskette lihtne vahetada
SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................2 1 Mälu..............................................................................................................................................3 1.1 Primaarsalvestised ehk sisemälu............................................................................................3 1.1.1 Protsessori registrid.........................................................................................................3 1.1.2 Vahemälu........................................................................................................................ 3 1.1.3 Põhimälu......................................................................................................................... 4 1.1.4 Püsimälu..................................................................................................
ning 600KiB/s.DVD puhul X1 kiiruseks on 1.35 MB/s ja Blu Ray puhul 4.5MB/s ODD-d kasutavad tavaliselt ATA kaablit, et ühenduses olla emaplaadiga, kuid kasutusel on ka nendepuhul SATA. Väliste ODD seadmete puhul on kasutusel nii USB kui ka FireWire. Parameetrid: Pöörlemiskiirus – See määrab ära andmete lugemise/kirjutamise maksimaalse kiiruse kasutades baasandmeid. Kirjutamise ja lugemis kiiruse maksimumid tavaliselt varieeruvad. Tüüp – Kõik uuemad optilised meediaseadmed toetavad eelmise generatsiooni plaate. Seega Blu- Ray seadmega saab teha kõiki operatsiooni DVD ja CD plaatidega. Tuleb tähele panna, kas ODD sede toetab lugemist,kirjutamist, mitmekordset kirjutamist või nende mingisugust kombinatsiooni. CD – Andmemaht 700MB DVD – 4.7GB, Kõige mahukamad, kahepoolsed ning kahekihilised, natuke üle 17GB. Blu-Ray – algselt 25GB, uute BDXL plaatide puhul kuni 128GB. FDD – Floppy Disk Drive
infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks Andmekandjate liigid · Molekulaarsed andmekandjaid · Füsioloogilised andmekandjaid · Mineraalsed andmekandjaid · Orgaanilised andmekandjaid Infotehnoloogias kasutatakse · Mehhaanilised andmekandjaidPõhiliselt kolme liiki · Keemilised andmekandjaid · Perforatsioonilised andmekandjaid · Magnetilised andmekandjaid · Optilised andmekandjaid · Elektroonilised andmekandjaid Magnetilised andmekandjaid · Magnetketas Kõvaketas e. HDD Disk e. FDD · Magnetlint Optilised andmekandjaid · CD plaadid CD-R CD-RW · DVD plaadid DVD-R DVD-RW DVD+R DVD+RW · HD DVD · Blu-ray Disc · Minidisc Elektroonilised andmekandjaid · USB mälupulgad (välkmälu e. flashmemory) · Mälukaardid SD Mini SD XD MMC RS-MMC MicroStick
loomisest peale. Andmesalvestusseadmeid on tänapäeval mitmeid, kuid millist kuna ja kus kasutada jääb iga inimese oma teha. Esimesed andmesalvestusseadmed loodi juba 1800 aasta keskpaigas, kus kogu informatsioon talletati aukude näol kaarti. Edasine tehnoloogia areng on olnud aga väga murranguline ja kiireloomuline. Arvutivälisteks andmesalvestusseadmeteks on välised kõvakettad, CD-kirjutajad, DVD kirjutajad, disketi seadmed (paljudel juhtudel on need ka arvutisisesed andmesalvestusseadmed), USB mälupulgad, mälukaardid,magnet optilised seadmed, magnetlint seadmed. Andmesalvestusseadmete eesmärk on kõigil sama - talletada informatsiooni ja see hiljem uuesti sealt kätte saada. Erinevad on nad aga oma salvestamise tehnoloogia, andmemahu, salvestuskiiruse, töökindluse, andmesäilivusaja ja ka hinnaklassipoolest.
Kõik kommentaarid