· Viimasel ajal eba- populaarsed · 1969 5 CD · Inglise keeles Compact Disc · Andmekandja · Kettakujuline · Esmakordselt müügil 1983 6 CD-de jagunemine Funktsioonilt jaotatakse · CD-ROM · CD-R · CD-RW 7 USB MÄLUPULK · Andmekandja · Kompaktne · Suur mälu 8 MÄLUKAART · Eemaldatav mälumoodul · Sisaldab välkmälu kiipe · Väga väike 9 ID-KAARDI LUGEJA · Ühendatakse arvuti külge · Loeb ID-kaardil olevat infot · Ühendatakse USB pesaga 10 SUUR TÄNU TÄHELEPANU EEST. 11
6) Süsteemitarkvara on arvutisüsteemi käitamist toetav tarkvara, mille põhiülesannete hulka kuulub riistvarakomponentide juhtimine, haldamine ja integreerimine. NT. laadurid, operatsioonisüsteemid, seadmedraiverid, 7) Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne. 8) CD plaat on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. 9) Välkmälu e. Mälupulk on põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Alates leiutamisest on mälupulga mälumaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GB-ni. 10) Tekstifailide- DOSi batch failide nimelaiendiks on .bat. Presentatsioonifailidel on ppt Muusikafailil on .aif, .aifc, .aiff .asf, .au, .mp2, .mp3, .mpa, .snd, .wav, ja .wma Videoofailil on .asf, .avi, dvr-ms, .m1v, .mp2, .mp2v, .mpe, .mpeg, .mpg, .mpv2, .wm, ja .wmv.
0 EV3 RCX (Robotic Command eXplorer) RDS (Robotics Discovery Set) EV3 NXT Ajalugu ja päritolu 2006 aasta Juulis esitleti NXT Mindstorms 1.0 2009 aasta August esitleti NXT Mindstorms 2.0 Brick ehk NXT juhtplokk NXT juhtplokk (Intelligent Brick) on RCX juhtploki järglane, sellest tuleneb ka nimi NXT ehk NEXT (järgmine) Atmel32bitine ARM7 protsessor Atmel 8bitine AVR protsessor ATmega48 256 kB välkmälu ja 64kB muutmälu USB 2.0 Bluetooth 2.0 4 Sisendporti 3 Väljundporti Valjuhääldi LCD (100 x 64 pikslit) Aku või patareid. Selline näeb NXT Mindstorms välja seest. 1. Bluetooth 2.0 ja selle mälu. 2. 32 bitine ATMEL protsessor 3. 8 bitine Atmel protsessor Sensorid Lego Mindstormsiga ühildub palju andureid, mille hulka
Üheks võrdlusnivooks on olenevalt kontrollerist võimalik võtta ka kontrolleri-siseselt fikseeritud pinge. Komparaatori saab panna katkestust tekitama kas võrdluse tulemusena saadud tõeväärtuse suvalise muutumise, tõeseks muutumise või vääraks muutumise peale. Kui kasutada AVR-i millel on analoog-digitaal muundur saab tõenäoliselt kasutada ka võimalust ühe võrdluspinge valimist mõnest muunduri sisendist. CPU Arhitektuur Välkmälu, EEPROM ja SRAM on integreeritud ühele kiibile, mis kõrvaldab üldjuhul vajaduse välise mälu jaoks. Mõnedel kiipidel on paralleelühenduse võimalus, mille läbi on võimalik külge ühendada lisamälu. Peaaegu kõigil (välja arvatud kõige väiksematel TinyAVR seeria mikrokontrolleritel) on jadaühenduse võimalus, mille abil saab ühendada suurema EEPROMi või välkmälu. Programmimälu Programmi käsustik paikneb muutumatus välkmälus. Kuigi tegemist on 8-bitiste
jpg) 5. USB mälupulk Mälupulk on välkmälul põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulk on kompaktne, vastupidav ja suhteliselt suure mahtuvusega andmekandja. (url= http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lupulk) (url= http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:USB_flash_drive.jpg) 6. Mälukaart. Eemaldatav mälumoodul kasutamiseks sülearvutites, digikaamerates, mobiiltelefonides, elektronmärkmikes jt. mobiilseadmetes. Mälukaardid sisaldavad harilikult välkmälu kiipe ning tuntumad vormingud on CompactFlash, SmartMedia, MultiMediaCard, Memory Stick ja xD-Picture Card Pildil võrdleme Micro-SD 512MB kaarti kroonisega. 7.ID-kaardilugeja ID-kaardi lugeja on seadeldis, mis ühendatakse arvuti külge ja mis "oskab" ID-kaardi kiibil olevat infot lugeda. Ilma selle seadmeta ei ole võimalik eestis e-kodanikuks saada. (url=http://static.kalev.ee/apps/kalev_media/200802/300x300/5733_idkaart.jpg)
Arvutid ja arvutivõrgud 10 Kokkuvõte: Tulevikus võib kindlasti oodata standadsete kõvaketaste ehk HDD kiiruse ja mahu kasvu. Kuid kindlasti leiab laiemat kasutust ka uus SSD (inglise solid state drive) tehnoloogia, mida eesti keeles võiks nimetada välkmälul baseeruvaks kõvakettaks või pooljuhtkettaks. Tegu pole uue tehnoloogiaga, vaid vana täiustamisega. Välkmälu on juba kaua aega arvutites muutmäluna kasutatud, kuid nüüd on seda tehnoloogiat täiendatud. Kiirus on suurenenud, vastupidavus on parem ja maht samuti kasvanud. Peamine erinevus HDD ja SSD vahel on see, et SSD-l puuduvad igasugused liikuvad osad. Seetõttu on see vastupidavam, sest ammu on teada, et mis liigub, see kulub. Tänu sellele on SSD vastupidavam ka välisärritustele: nii temperatuuri muutustele ja põrutustele kui ka niiskusele
taasesitamiseks ning seda kõike alates 18. sajandist. Andmekandjate hulk suurenes veel enam märgatavalt 20. sajandil. Keemiliste vahendite abil, nagu näiteks fotograafia ja filmilint, tuli kasutusele ka piltide salvestamine. Magnetilistele ja seejärel optilistele ning elektroonilistele andmekandjatele hakati salvestama andmeid juba sajandi teisel poolel. Ja siin ka näide elektroonilistest andmekandjast välkmälu (flashmälu) (mälukaartides, USB mälupulkades, MP3 mängijates, digikaamerates, mobiiltelefonides jm) MÕISTED: Mälukaart välkmäluseade (Flash memory), milles saab hoida digitaalseid andmeid. Mälupulk välkmälul põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USBpordi kaudu. (Mälupulki kasutatakse samal otstarbel nagu varem kasutati diskette, kuid nad on kiiremad ja võtavad rohkem võimsust. Nad on palju väiksemad kui disketid ja samuti kergemad, kaaludes alla 30 g
Bluetoothi tehnoloogia abil saab ühendada pihuarvuti printeri või peakomplektiga. Infrapuna oli varem kasutusel ühildumaks sülearvutiga, kuid tänapäeval pole seda enam eriti kasutuses, sest palju vettpidavamalt ja kiiremini toimub andmevahetus WiFi kaudu. · Wi-Fi ja WAN ühendus internetiühenduse jaoks. · USB pesa. · Pesa välkmälu varundamise jaoks CompactFlash, MultiMediaCard, või Secure Digital. Üks PDA võib ka mitut flashmälu toetada. Mõni PDA kasutab välkmälu RAMi asemel nagu Palm Tungsten E2. · Mikrofon, Pulkpistiku pesa. Juhul, kui on pihuarvutil telefoni tugi, siis on ka telefoni mikrofon. · Võib olla SIM kaardi toega. Sellega kaasneb GSM, EDGE, HSDPA tehnoloogia.
on:aritmeetika-loogikaplokk (ALU), mis teostab aritmeetilisi ja loogikatehteid, ning juhtplokk, mis võtab mälust käske ja täidab neid ise või vajaduse korral põõrdub täitmiseks ALU poole. Mälu. Termini ,,mälu" all mõeldakse arvuti sisemälu, mis füüsiliselt koosnebmälukiipidest (ketasmälu nimetataksevälismäluks). Mälukiip kiip, mis säilitab programme ja andmeid kas ajutiselt (RAM), alaliselt (ROM, PROM) või kuni neid muudetakse (EPROM, EEPROM, välkmälu). Välismälu protsessorile ainult sisend-väljundkanali kaudu kättesaadav põhimälust aeglasem ja suurem mälu, näiteks kõvaketas. Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale. Personaalarvutites kasutatakse virtuaalmälu siis, kui sisemälu mahust ei piisa programmide täitmiseks. RAM (Random Access Memory) muutmälu, suvapöördusmälu. Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid
magnet ketal baseeruv kõvaketas, kuna see tuleb kordades odavam (kuni kümme korda), kuid olen kindle, et tulevikus see kõik muutub. Samuti on SSD ketaste maksimaalne mahutavus kuskil 500GB kanti, HDD'l on see aga 2GB. SSD kahjuks räägib veel piiratud kirjutamiskordade arv. Tavakasutajale pole see kindlasti teab mis näitaja, kuna oma eluea jooksul ei pruugi ta neid kordi kõik ära kasutadagi, kuid enthusiasti või siis serveri puhul, võib täitsa vabalt juhtuda nii, et välkmälu ketas lakkab töötamast kuna seda on nii palju kasutatud. Kiiruseid saab kindlasti lugeda SSD üheks paremaks küljeks, kuna need võivad kohati ületada HDD omad mitme kordselt. SSD puhul on väga oluline see, kas loetakse ja kirjutatakse mitmeid väikseid andmeid või ühte suurt. Esimese puhul on SSD kiirused vaata, et kehvemad kui HDD omad. Seda selle tõttu, et andmeid paiknevad SSD kettal 4kB plokide kaupa mida on ükshaaval väga aeganõudev muuta.
nende muutumise ja tulemuste väljastamise. Aritmeetika-loogilist seadet juhitakse juhtplokiga, mis genereerib juhtsignaale, mis omakorda algatavad kindla mikrooperatsioonide sooritamise ALUs. Juhtploki genereeritud signaalide järgnevus määratakse operatsiooni koodiga ja muude signaalidega. 17. Mikrokontrollerite arhitektuurid (AVR või ARM näitel). Mikrokontrollerite arhitektuurid (AVR või ARM näitel). Atmel AVR – 8 bitine Välkmälu, EEPROM(kustutatav mälu, ülekirjutatav) ja SRAM(staatiline juhupöördusega mälu) on integreeritud ühele kiibile, mis kõrvaldab üldjuhul vajaduse välise mälu jaoks. Mõnedel kiipidel on paralleelühenduse võimalus, mille läbi on võimalik külge ühendada lisamälu. Peaaegu kõigil (välja arvatud kõige väiksematel TinyAVR seeria mikrokontrolleritel) on jadaühenduse võimalus, mille abil saab ühendada suurema EEPROMi või välkmälu. 18
kasutaja enda poolt. Püsimälu maht on piiratud. Erinevalt põhimälust, mille sisu läheb arvuti väljalülitamisel kaduma, säilivad andmed püsimälus ka arvuti väljalülitamisel. Arvuti püsimälu kasutatakse baasvahetussüsteemi BIOS, käivitustesti POST ja alglaadimisprogrammi salvestamiseks. 1Joonis 1 - Põhimälu moodulid 8 Kaasajal kasutatakse arvutites traditsioonilise püsimälu asemel niinimetatud välkmälu (flash memory), mis erineb selle poolest, et teda on suhteliselt lihtne üle kirjutada. Välkmälu ehitusest on pikemalt räägitud käesoleva materjali punktis 5.7 ,,Välkmäluseadmed". Püsimälu kiip asub tavaliselt otse emaplaadil või on sellega ühendatud vastava pesa abil. 1.3.1 Konfiguratsioonimälu Peale RAM-i ja ROM-i on arvutis väike mäluosa, kus hoitakse teavet arvuti konfiguratsiooni kohta.
· Keemilised andmekandjaid · Perforatsioonilised andmekandjaid · Magnetilised andmekandjaid · Optilised andmekandjaid · Elektroonilised andmekandjaid Magnetilised andmekandjaid · Magnetketas Kõvaketas e. HDD Disk e. FDD · Magnetlint Optilised andmekandjaid · CD plaadid CD-R CD-RW · DVD plaadid DVD-R DVD-RW DVD+R DVD+RW · HD DVD · Blu-ray Disc · Minidisc Elektroonilised andmekandjaid · USB mälupulgad (välkmälu e. flashmemory) · Mälukaardid SD Mini SD XD MMC RS-MMC MicroStick Tähtsamad andmekandjad · Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 120-1000 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti
Selline protsess kannab nime ROM shadowing. Arvutite arenguga käsikäes on arenenud ka püsimälu ja seetõttu on välja kujunenud mitu püsimälu tüüpi. Kõigile tüüpidele on omane talletatud info mitte haihtumine ning uue info kirjutamine ei ole võimalik või on aeglasem kui teabe lugemine. Kõikide mälude puhul on kasutusel kahendsüsteem ja mälupesade väärtus saab olla 1 või 0, kusjuures iga mälupesa vastab ühele bitile. Välkmälu on rakendatud arvutites, mobiiltelefonides, MP3-mängijates, mälukaartides, kiipkaartides jne. Traditsiooniline püsimälu on kasutusel arvutites käivitamiseks olulise info nagu näiteks BIOS-i salvestamiseks, füüsilistes krüpteerimisvõtmetes ja elektrilistes mänguasjades.Turvalisuse tagamisel on püsimälu suureks eeliseks, et sinna paigaldatud infot ei saa muuta ega kustutada. PROM Programmeeritav PROM, väljaga programmeeritav püsimälu ehk FPROM või
kergemad. Töötavad nad enamasti aku ga, mida pole võimalik vahetada. Tavaliselt saab muusikat kuulata vaid kõrvaklappidega, sest sisseehitatud kõlar puudub, kuid mõnel mudelil on ka sisseehtitaud kõlar, aga mis on enamasti madala kvaliteediga.Enamasti on seadme esiküljel nupud laulude vahetamiseks, helitugevuse muutmiseks, menüüde kuvamiseks ja seadme sisse-välja lülitamiseks Enamus MP3-mängijaid kasutavad välkmälu ehk SSD. Paljudel MP3-mängijatel on ka sisseehitatud raadio, kaamera, tekstitöötlusprogrammid või mängud. MP3-mängijate kuvariks on enamasti LCD või OLED ekraan. Üha populaarsemaks on saanud MP3-mängijad mille on puutetundlik ekraan. Kuid, paljudel odavatel mängijatel polegi ekraani. MP3-mängijate tulevik. Kui nutitelefonid ei kavatse oma arengut ja populaarsust kaotada, siis see tähendab, et eraldiseisvad MP3-mängijad kaovad varsti ära. Neil pole juba praegu minu arust mõtet,
tulevikus muutuda. Samuti on SSD ketaste maksimaalne mahutavus umbes 500 GB kanti, HDD-l aga 2 TB. SSD kahjuks räägib veel piiratud kirjutamiskordade arv. Tavakasutajale pole see kuigi oluline, sest ta ei pruugi oma eluea jooksul kõiki neid kordi ära kasutadagi, 8 kuid entusiasti või serveri puhul võib juhtuda, et välkmälu ketas lakkab töötamast, sest seda on nii palju kasutatud. Suuremat kiirust võib kindlasti pidada üheks SSD paremaks küljeks, sest see võib kohati ületada HDD oma mitmekordselt. SSD puhul on väga oluline see, kas loetakse ja kirjutatakse mitmeid väiksemahulisi andmeid või üht suurt. Esimesel puhul on SSD kiirused võib-olla väiksemadki kui HDD omad. Seda seetõttu, et andmed paiknevad SSD kettal 4 kB plokkide kaupa, mida on ükshaaval väga aeganõudev muuta.
et enam ei peaks midagi kätega tegema vaid sul on ajus kiip mis liigutab arvutil hiirt nagu sina ise tahad. MP-3 mängijad MP3-mängija on digitaalne muusikamängija. Selle esmane kasutus on hoida ja mängida digitaalset muusikat, kuigi enamik seadmeid on tänapäeval ekraaniga, mis võimaldab ka mängida mänge, vaadata videofaile ja pildifaile ning tihti pakuvad nad võimalust ka heli lindistamiseks. Andmete salvestamiseks kasutavad MP3-mängijad kõvakettaid, microdrive kettaid või välkmälu. MP3- mängijad on eksisteerinud 1998. aastast alates, alustades 32 MB mahutavate mängijatega kuni tänapäevaste mudeliteni, mille kettamahud ulatuvad sadadesse GB-sse. Enimlevinud MP3-mängijad on Apple iPod seeria mängijad, kuid valik on tänapäevaks tõesti vägagi lai ehkki aina populaarsemaks eraldiseisvatest MP3 mängijatest on muutunud MP3-mängija funktsiooniga mobiiltelefonid. MP-3 mängiad on alates tema leiutamisest olnud väga populaarne noorte seas. Noored
Ühekordselt programmeeritavaid püsimälusid, milles salvestamine toimub mälumaatriks teatavaid ridu ja veerge ühendavate sulavliideste läbisulatamise teel, nimetatakse PROM-ideks (Programmable Read Only Memory). Kahe mainitud põhitüübi vahele jääb veel terve rida mitmekordselt ümberprogrammeeritavaid püsimäluseadmeid, millest tähtsamad on EPROM (Erasable PROM), EEPROM e. E2PROM (Electrically Erasable PROM) ja välkkustutusega mäluseade ehk välkmälu (flash memory). Esimeses neist toimub eelnev kustutus ultraviolettkiirguse abil, teistes elektriliselt koos sellele järgneva või ka üheaegse salvestusega. Muutmälu tüüpilist struktuurskeemi esitab järgmine joonis. Valikusignaaliga (Chip Select CS) aktiveeritakse (valitakse välja) lülitus. Lugemise korral (sisend R/W kõrge) ilmub väljavalitud mälupesa lugemissignaal väljundile DO. Salvestuse korral (sisend R/ on madal) antakse salvestuskood sisendile DI
funktsioonid on seotud sellega,kuidas Windows Vista süsteem toimib,seetõttu pole paljud süsteemid tavakasutajale nähtavad.Näiteks on täielikult ümberkorraldatud ümberkorraldatud audio,printimis,kuvamis ja võrgustike allsüsteemide arhitektuur.Kuigi selle töö tulemused on näha tarkavara arendajatele,lõppkasutajad näevad vaid tulemusi,mida muutused kaasa toovad.Vista sisaldab tehnoloogiad,nagu ReadyBoost ja ReadyDrive,kus töötab kiire välkmälu,asub (USB driveris ja hübriid kõvakettal),et parandaba süsteemi jõudlust,püüdes levinumaid programme ja andmeid.Veel üks uus tehnoloogia SuperFetch kasutab masinõppe tehnoloogiaid,et analüüsida kasutusmustreid,mille põhjal saab Windows Vista teha arukaid valikuid milline sisu peaks süsteemis olema esindatud igal ajahetkel.See kasutab ära peaaegu kõik RAM.i vahemälu.Seoses SuperFetchiga tagab automaatselt sisse ehitatud Windows Disk
pöörduda. Tase 6 Infot jagatakse ketaste vahel plokkidena ja kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale, kasutades Reed-Solomoni koodi. Keerukama kodeerimise tulemusena võib tööd jätkata pärast kahe kettaseadme purunemist. Pooljuhtketas SSD. Kõvaketta kõrvale on juba ammu püütud luua pooljuhttehnoloogias valmistatud välismälu. Tehnoloogia arenedes on sellised kettad muutunud kättesaadavaks. Praegu kasutatakse SSD-mälude valmistamiseks tavaliselt välkmälu (flash) tehnoloogiat. SSD mälu tunneb arvuti kõvakettana, sest nad kasutavad sama liidest. Tegemist oleks nagu suure mälupulgaga, mis on ehitatud arvuti sisse. Eelised: Pöördumisaeg on 100 väiksem, sest ei ole vaja positsioneerida päid. Lugmise/kirjutamise aeg on 3 korda kiirem. Puudub müra sest pole liikuvaid osi. Vastupidavus löökidele hinnanguliselt 8 korda parem. Energiatarve oluliselt väiksem. Vibratsiooni ei ole. Töökindlam, keskmine tõrkevaba aeg 3 korda pikem.
..............................................................................29 4.5. DVD- (Digital Versatile Disc).......................................................................................32 4.6. Magnet-optiline ketas....................................................................................................38 4.7. Striimer..........................................................................................................................39 4.8. Mälupulk. Välkmälu(Flash Memory Stick)..................................................................39 5. KUVAR................................................................................................................................41 5.1. Tööpõhimõte.................................................................................................................41 5.2. Millest pilt koosneb......................................................................................................
Kaob ära vajadus pidevalt ühe ketta poole pöörduda. - Tase 6 – info jagatakse ketaste vahel plokkidena ja kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale. Keerukama kodeerimise tulemusena võib tööd jätkata pärast kahe kettaseadme purunemist. SSD – pikka aega on püütud kõvaketta kõrvale luua pooljuhttehnoloogiaga valmistatud mälu. Nüüdseks kättesaadavam. Praegu kasutatakse valmistamiseks tavaliselt välkmälu (Flash) tehnoloogiat. Kasutab kõvakettaga sama liidest, seega tunneb selle ära. SSD on nagu suur mälupulk, mis on ehitatud arvuti sisse. SSD eelised: pöördumisaeg 100x väiksem, lugemine/kirjutamine 3x kiirem, puudub müra, 8x vastupidavam, väiksem energiatarve, vibratsioone pole, töökindlam, magnetväli ei mõjuta välkmälu, soojust eraldub vähem, kergem Kõvaketta eelised: väiksem hind, maksimaalne mälumaht suurem. IV
PCI Express x16 16 bitti 2500 Mhz 0,8 4 GB/s PCI Express x32 32 bitti 2500 Mhz 0,8 8 GB/s Lisalugemist: wikipedia.org Varunduseadmed ehk storage seadmed on kõik seadmed, mille abil on võimalik andmeid varundada (säilitada). Kõige tuntumad varundusseadmed on kindlasti kõvaketas, CD ja DVD seadmed, disketiseade, USB välkmälu ning mälukaardid. Kõvakettad Kõvakettad on kaheldamatult kõige leivnumad varundusseadmed. Esimesed kõvakettad ilmusid maailma 1956 aastal (IBM RAMAC) ja nendele oli võimalik salvestada u 5 MB andmeid. Tähapäeval on kõvakettastele salvestatavad maksimaalsed andmemahud kasvanud kuni 1TB ja kasvavad tulevikus ilmselt veelgi. Kõvakettas koosneb magnetilise ainega kaetud ümmargustest plaatidest, lugemis- ja kirjutamispeadest, puhvermälust ning juhtelektroonikast.
· lugemise/kirjutamise aeg on suurusjärgult 3 korda kiirem; · puudub müra, sest ei ole liikuvaid osi; · vastupidavus löökidele on hinnanguliselt 8 korda parem; · energiatarve on oluliselt väiksem kui kõvakettal (SSD ketas tarbib 2-3 vatti ja kõvaketas 6-7 vatti); · vibratsiooni ei ole, sest puuduvad liikuvad osad; · töökindlam. Keskmine tõrketa tööaeg (Mean time between failures, MTBF) on 3 korda suurem; · magnetväli ei mõjuta välkmälu; · soojust eraldub vähem; · väiksem kaal, mis on oluline kantavates arvutites. Kõvaketta eelised SSD mäluga võrreldes: · hind on väiksem (gigabaidi hind on üle 10 korra väiksem); · maksimaalne mälu maht on suurem (SSD mahud jäävad kantavates arvutites 256 GB sisse aga kõvaketastel ulatuvat mitme TB-ni). Viimased kaks kõvaketta eelist on need, mis piiravad SSD mälude kasutamist. Pilet 4 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. 2
probleemi, kui pidev pöördumine ühe paarsusketta poole piiraks kiirust. RAID 6 info jagatakse ketaste vahel plokkidena ja kontrollkood kirjutatakse mitmele kettale. Tööd on võimalik jätkata ka pärast kahe ketta purunemist. Pakub suuremat tõrkekindlust. SSD välismälu-admekandja, mis kasutab püsimälu info hoidmiseks. SSD-d eristuvad tavalistest kõvaketastest selle poolest, et neil pole pöörlevaid metallkettaid ja lugemis-kirjutamispäid. SSD-l on välkmälu tehnoloogia ja pole liikuvaid osi. SSD kasutab sama liidest, mis kõvaketas. Operatsioonisüsteemile paistab SSD tavalise kõvakettana. SSD eelised võrreldes tavalise kõvakettaga: SSD kirjutamise ja lugemise kiirus on võrreldes kõvakettaga oluliselt suurem Vibratsiooni pole, sest puuduvad liikuvad osad Töökindlam, tõrketa tööaeg on pikem kõvaketast Soojust eraldub vähem Väiksem kaal Vastupidavus löökidele on palju parem
• lugemise/kirjutamise aeg on suurusjärgult 3 korda kiirem; • puudub müra, sest ei ole liikuvaid osi; • vastupidavus löökidele on hinnanguliselt 8 korda parem; • energiatarve on oluliselt väiksem kui kõvakettal (SSD ketas tarbib 2-3 vatti ja kõvaketas 6-7 vatti); • vibratsiooni ei ole, sest puuduvad liikuvad osad; • töökindlam. Keskmine tõrketa tööaeg (Mean time between failures, MTBF) on 3 korda suurem; • magnetväli ei mõjuta välkmälu; • soojust eraldub vähem; • väiksem kaal, mis on oluline kantavates arvutites. Kõvaketta eelised SSD mäluga võrreldes: • hind on väiksem (gigabaidi hind on üle 10 korra väiksem); • maksimaalne mälu maht on suurem (SSD mahud jäävad kantavates arvutites 256 GB sisse aga kõvaketastel ulatuvat mitme TB-ni). Viimased kaks kõvaketta eelist on need, mis piiravad SSD mälude kasutamist. Pilet 4 1. Summaator: järjestik, paralleel ja kiire ülekanne. 2. Optilised mäluseadmed. 3
kontrastsuse ja hea reaktsiooniajaga pilt. Igal aktiivmaatrikskuvaril on pikslite arv maatriksil fikseeritud, st. kuvaril on olemas füüsiline lahutusvõime. Füüsilisest kõrgema lahutusvõime seadmine pildile kvaliteeti tegelikult ei lisa. Sülearvutite juures ei saa kasutada tavalisi (PCI, AGP jmt.) laiendusplaate. Tarvitusel on spetsiaalne laiendusseadme standard, PC Card54 , mis varem oli tuntud ka PCMCIA nime all. Tüüpiliselt lisatakse sülearvutile PC Card välkmälu, modem, võrgukaart, traadita võrgu adapter või SCSI-kettakontroller. Kasutusel on kolme eri tüüpi kaarte (tüüp I, II ja III), mis erinevad üksnes (kasvavas järjekorras) oma paksuse poolest. Et elektriliselt on ühenduspesa 53 Asymmetric Digital Subscriber Line 54 Portable Computer Card 32 sama, saab õhemaid (vanemaid) kaarte kasutada paksemas pesas, vastupidi mitte. Lisaks on
83 seadistuse kinnitamiseks (väljumise katse ↵ võib eirata tehtud nii valikuid kui ka väljumise soovi) Visard või viisard – Knicks-Marichjeni poolt kasutatav sama totter väljend mitmest kaardist kooneva Abistaja kohta, kui näiteks vannitoa kraanikausi nimetamine vannitoasink („sink” – inglise keeles „köögivalamu”) või keegi ütleks magamise kohta „sliipima” (ingl. keeles to sleep) Välkmälu – sisuliselt (ülisuure mahuga) operatiivmälu eriline (mõnevõrra odavam) osa, mls on ehitatud samal põhimõttel kui püsimälu mälupulgal ja milles salvestus säilib ka siis, kui toitepinge on välja lülitatud. Võrreldes ketasmälu sadmetega, töötab ta kordads kiireminei, kuid iga mälupesa on kasutatav vaid paarsada tuhat korda (uuematel – kuni paar miljonit, aga siiski ettevaatust !) kirjutamiseks, lugemiste arv pole piiratud.
annaabi.ee 
