tuugev vool tekitab välisahelas pingelangu,mis tingib elektrodidele rakendatud pinge suure alanemise,ning lahendus kustub.Kui lahenduse kustumiseke järgneb pinge taastumine elektroodidel,siis lahendus kordub.Juhul,kui vooluallikas on piisavalt võimas ja suudab kindlustada tugeva voolu kulgemise kestvamalt ,siis süttib kaarlahendus. Sädelahenduse esmaseks staadiumiks on stiimerlahendus.Lääbilöögipinge (sädelahenduse lävepinge ) saabumise järel jõuab läbilöögieelne striimer (primaarstrimeer) katoodini ning moodustab juhtiv kanal.Striimeri pea jõdmisel katoodi lähedusse kasvab välja tugevus striimeri pea ja katoodi vahel.Põhiline pingelang leiab aset striimeri pea ja katoodi vahel,sest selle piirkonna juhtivus on väiksem kui moodustunud striimeri kanali oma.Hetkel,mil striimer jõuab katodiini on striimeri kanalis tekkinud plasma suhteline tihedus(elektronide kontsetratsioon n_)ning juhtivus kõige suuremad katoodi lähedases piirkonnas.Katoodi
tollised kettad. Viimased on kahepoolsed, kuid teise poole kasutamiseks tuleb kassett välja võtta ja teistpidi pöörata. 3,5-tollised kettad on väga vastupidavad ja neid kasutatakse mitmesugustes arhiivirakendustes, 5,25-tolliseid kettaid kasutatakse aga enamasti kallimates kettateekides. Nende mõlemi eluiga seistes on umbes 39 aastad ja nad kannatavad kuni üks miljon korda ümberkirjutamist. On olemas ka veel DAT-streamer striimer on magnetlintsalvesti pausideta laussalvestus, mida kasutatakse näiteks serverarvutite andmete salvestamiseks iga tööpäeva lõpus. Et arvuti saaks mingit tüüpi kettaga andmeid vahetada, peab arvutil olema vastav kettaseade ehk kettaajur (disk drive), mis seda ketast ringi ajab ja sealt andmeid loeb ning sinna neid ka kirjutab. 7
Kettad ise on kas metallist või klaasist ning kaetud üliõhukese (kuni 0,000001 mm) magneetuva kihiga pehme ketas floppy disk. Väike eemaldatav medium, esimesed floppyd olid painduvad ja suhteliselt pehmest materjalist. Erinevalt kõvakettast, kus pea hõljub ketta kohal õhupadjal, siin pea on vastu ketast ja puudutab seda. Selle tulemusel nii pea kui ka ketas kuluvad kiiresti ära. Kulumise vähendamiseks peatatakse pea ja pöörlemine, kui draiv ei loe ega kirjuta. magnetlint striimer Striimer on kassettmagnetofoni taoline seade suurte infohulkade säilitamiseks ja ülekandmiseks ühest arvutist teise. Striimer kasutab lindikassette, mis on täiesti sarnased laiatarbe kassettmagnetofonide kassettidele, kuid lint on kvaliteetsem. Ühele kassetile mahub 60...300 Mb informatsiooni. Striimerist on abi, kui on soovi säilitada oma hinnalisemat tarkvara ja andmeid võimalike rikete eest koopiatena või kui on soovi kogu kõvaketta sisu kanda üle teise arvutisse
.......................................................................................................24 4.4. Kirjutav CD-ROM'i seade.............................................................................................29 4.5. DVD- (Digital Versatile Disc).......................................................................................32 4.6. Magnet-optiline ketas....................................................................................................38 4.7. Striimer..........................................................................................................................39 4.8. Mälupulk. Välkmälu(Flash Memory Stick)..................................................................39 5. KUVAR................................................................................................................................41 5.1. Tööpõhimõte...............................................................................................
Kettad ise on kas metallist või klaasist ning kaetud õhukese (kuni 0,000001 mm) magneetuva kihiga. Floppy Disk Pehme ketas ehk floppy disk. Esimesed floppyd olid painduvad ja suhteliselt pehmest materjalist. Erinevalt kõvakettast, kus pea hõljub ketta kohal õhupadjal, on floppyl pea surutud vastu ketast. Selle tulemusel nii pea kui ka ketas kulub kiiremini. Vastupidamise suurendamisel peatatakse pöörlemine, kui kettalt ei loeta ega kirjutata. Striimer - Tape Drive Striimer on kassettmagnetofoni taoline seade suurte infohulkade säilitamiseks ja ülekandmiseks ühest arvutist teise. Striimer kasutab lindikassette, mis on sarnased laiatarbe kassettmagnetofonide kassettidele, kuid lint on kvaliteetsem. Ühele kassetile mahub 60300 MB informatsiooni. Striimerist on abi, kui on soovi säilitada oma hinnalisemat tarkvara ja andmeid võimalike rikete eest koopiatena või kui on soovi kogu kõvaketta sisu kanda üle teise arvutisse
müristamisena.Tekib lühiühendus. Äike tekib maapinna tugeva soojenemise tõttu tekkivatest vertikaalselt kiiresti kasvavas pilvest . Ehk siis soojal pärastlõunasel peäval. Äike on sädelahendus mis võib toimuda pilve ja maa vahel (pilv indutseerib maapinnale pluss laenguid ) , pilve osade vahel ja kahe pilve vahel. Välk on suur elektrisäde mida seletab hästi Striimeri teooria . Ja üldiselt on pilve all osas negatiivsed langud ja üleval positiivsed ja sädemed tekivad nende vahel. Striimer- Suure kiirusega (kuni 1 000 km/s) leviv plasmakanal, mille esiosa ehk pea tugevasti helendab. Plasma on aine neljas olek , mis kujutab endast tugevasti ioniseeritud gaasi.(keskond mis koosneb elektronidest ja ioonidest) . Gaaslahendus on elektrivool gaasis. Välk on negatiivne kui ta maale negatiivse laengu annab. Sammliidrid on välgu sik-sakid. Maapinnale kasvab tugev elektriväli mis võib põhjustada välgu hargnemise . Maapeal
kasutatakse teravatipulisi koroneerivaid elektroode, asendades lühiajalise välgu pideva, kuid nõrga koroonalahendusega. Miks välk pole sirge? Sellepärast, et gaasimolekulide lagunemine välja toimel on statistilist laadi protsess. Kui molekulid laguneksid kogu väljas korraga, tekiks sädeme asemel küllalt rahulik vool. Tegelikult tekib väljatugevuse lähenemisel kriitilisele läbilöögitugevusele kogu välja ulatuses väikesemõõdulisi kustuvaid lahendusi, nn striimereid. Selline striimer on mõne sentimeetri pikkune kaskaadlahendus, mis kustub iseenesest potentsiaali ühtlustumise tagajärjel. Säde tekib juhuslikult paiknevate striimerite ühinemisel, mille tulemusena tekib ionisatsioonikanal, mis ei tarvitse olla sirge ja võimsa lahenduse korral võib ka hargneda. Piki seda kanalit toimubki laengute "maandamine". Loeng 13 Kuidas tekitada homogeenset elektrivälja ning magnetvälja, kui kasutada on traat ja vooluallikas?
kasutatakse teravatipulisi koroneerivaid elektroode, asendades lühiajalise välgu pideva, kuid nõrga koroonalahendusega. Miks välk pole sirge? Sellepärast, et gaasimolekulide lagunemine välja toimel on statistilist laadi protsess. Kui molekulid laguneksid kogu väljas korraga, tekiks sädeme asemel küllalt rahulik vool. Tegelikult tekib väljatugevuse lähenemisel kriitilisele läbilöögitugevusele kogu välja ulatuses väikesemõõdulisi kustuvaid lahendusi, nn striimereid. Selline striimer on mõne sentimeetri pikkune kaskaadlahendus, mis kustub iseenesest potentsiaali ühtlustumise tagajärjel. Säde tekib juhuslikult paiknevate striimerite ühinemisel, mille tulemusena tekib ionisatsioonikanal, mis ei tarvitse olla sirge ja võimsa lahenduse korral võib ka hargneda. Piki seda kanalit toimubki laengute "maandamine". Loeng 13 Kuidas tekitada homogeenset elektrivälja ning magnetvälja, kui kasutada on traat ja vooluallikas?
annaabi.ee 
