700=3300 kr Müügitulu 108000 Otsene materjal (muutuvkulu) Otsene töö (muutuvkulu) Muud otsekulud (muutuvkulu) -18900 Muutuvad kulud -18900 Jääktulu 89100 Püsivad tootmise üldkulud -24500 Püsivad turustuskulud -5000 üldhalduskulud -59600 Püsikulud kokku -89100 Ärikasum 0 2) Mis on tasakaalupunkt ühikutes ja käibes? Püsikulud ühes kuus on 89 100 krooni. Tasakaalupunkt ühikutes 89100:3300=27 kursuslast Jääktulu määr 3300/4000=0,825 Tasakaalupunkt käibes 89100/0,825= 108 000 kr 3) Kas hind on Teie arvates piisav? Miks jah/ miks ei? Ei ole, kuna 27 inimesega saaks kaetud alles kulud, kuid soov on teenida ka kasumit. Ning üle 27 inimese korraga ühel kursusel oleks liiga palju. 4) Kui ei, siis kuidas kujundaksite hinda?
Nii fiskaal- kui monetaarpoliitika saavad majandust kitsendada ja laiendada. Fiskaalpoliitikat teostab valitsust, monetaarpoliitikat teostab keskpank. Mõlema eesmärk on riigi majandust edendada ja kontrollida. Eesmärgid on sarnased, ettepanekuid on lihtne teha, kuid teostada raske. 4. Olgu meil mingi kauba nõudlus väljendatud valemiga p=100-10x, kus p on kauba hind ja x on kauba kogus tükkides. Milliseks kujuneb turu tasakaalupunkt kui: a) kogupakkumine kujuneb täieliku konkurentsi tulemusena ning seda väljendab valem p=10+5x b) illustreeri eelnevat lahendust graafiliselt c) milliseks kujuneb turu tasakaalupunkt, kui (sama valemiga väljendatav) pakkumine tehakse ühe, monopoolses seisus oleva firma poolt? NÕUDLUS p=100-10x p= kauba hind(euro) x=kauba kogus(tk) a) p=10+5x 10+5x=100-10x 15x=90 x=6 p= 10+(5x6)= 40 Tasakaalup unkt = E 100-10x = 10 + 5x 15x = 90 x=6
p - 150 q-0 = 0 - 150 350 - 0 150 p=- q + 150 -150q=350p-52500; 350 1.2 Graafikul on esitatud nõudlusfunktsioon, kuna hinna kasvades nõudlus kahaneb. 150 p = 150 - 210 = 60 1.3 q=210, 350 V: 210 toote laskmisel on toote tükihind 60. 150 p=- 0 + 150 = 150 1.5 Piirhind on 350 1.6 Turu tasakaalupunkt 150 p=- q + 150 350 q 1 150 p = + 50 q = 100 : + = 201,92 15 , avaldame 15 350 , seega p=63,46 V: turu tasakaalupunkt on (63,46; 201,92) Ülesanne 2. CF=12 000kr, c=400kr, p=650kr 2.1 Kulufunktsioon q toote valmistamisel: C(q)=c·q+ CF = 400q+12000 2.2 Tulufunktsioon q toote valmistamisel R(q)=p·q = 650q 2.3 pq=cq+ CF, kui 650q=400q+12000, q=48 V: Kui q=48, on kulud võrdsed tuludega.
Soovite korraldada raamatupidamiskursusi. Olenemata soovijate arvust, peate maksma ruumide renti 400 euro kuus, ja arvutite renti 1 000 euro kuus. Raamatupidamistarkvara maksumus on 2 400 euro (ühekordne) ja hooldustasu 600 euro aastas. Reklaamikulud on 500 euro kuus. Palkate õppejõu, kellega lepite kokku tööjõukuludes: 1 900 euro kursuse eest. Kohvipauside maksumus on 100 euro kursuslase kohta. Kursuste hinnaks määrate 400 euro. 1. Milline on tasakaalupunkt ühikutes ja käibes? 8 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Müügitulu 8333 Püsikulud ühes kuus on 6250 euro Otsene materjal (muutuvkulu) Tasakaalupunkt ühikutes Otsene töö (muutuvkulu)
Politseil ei ole piisavalt tõendeid arreteeritute peamises kuriteos süüdimõistmiseks ning annab kummalegi võimaluse kaaslane välja anda kui kumbki partnerit välja ei anna, saavad mõlemad karistuse 1 kuu. Kui A vaikib, aga B annab A välja, saab A karistuse 12 kuud aga B pääseb vabaks. Vastupidi on sama tulemus üks pannakse istuma, teine pääseb vabaks. Kui mõlemad partneri välja annavad, saavad mõlemad 3-kuulise karistuse. Nashi tasakaalupunkt · ...on võimalik olukord mängudes, kus iga mängija teab kõigi teiste mängijate strateegiaid ja ükski mängija ei saa oma olukorda parandada, muutes ühepoolselt vaid oma strateegiat. · Probleem: kõigi jaoks tervikuna eksisteeriks parem strateegia, aga mõnikord selleni ei jõuta, takistab näiteks egoism, kommunikatsiooni või usalduse puudus. · Praktiliseks näiteks ka: ärilised otsused (konkurents VS koostöö)
rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind – hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus – tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk – selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge – tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav;
Kulud-maht-kasum analüüs 58 Kulude, mahu ja kasumi vahelised seosed · Paljud finants-, tootmise organiseerimise ja turustusotsused põhinevad jääktuluanalüüsil · See analüüs uurib, kuidas kasum ja kulud muutuvad tegevusmahu muutudes · Uuritakse kasumi muutust seoses muutustega muutuvates kuludes, püsikuludes, müügihindades, müügimahus ja müüdava toodangu struktuuris 59 Tasakaalupunkt (break-even-point) · Tegevusmaht, kus tulud katavad kulud, kasumit ei teki. · Tegevusmahu suurenemine sellest punktist toob kaasa kasumi tekke · Kuna käibe kasvuga kaasneb samas proportsioonis ka muutuvkulude kasv, on oluline lisaks tasakaalupunktile leida ka jääktulu 60 Jääktulu (piirkasum, kate) (contribution margin) · Jääktulu = käive muutuvad kulud
Kasum=kogutulu- kogukulu. Näide: Väikefirma toodab söögitoa toole. Muutuvkulud on 400 krooni ühe tooli kohta, püsivkulud 30000 krooni kuus. Firma müüb toole hinnaga 700 krooni tükk. Kuu jooksul müüakse 200 tooli. Milline oleks ühe kuu ärikasum? Kasum = 200 x 700 - 200 x 400 - 30000 = 30000 krooni. Reeglina tunneb firma huvi, mitu tooli tuleks müüa, või kui suur peaks olema müügikäive, et kõik kulud oleksid tuludega kaetud. Selgitamiseks arvutatakse tasakaalupunkt ehk kasumilävi. Viimane on kergesti leitav kui lähtume sellest, et kasumilävepunktis on nullkasum. Müügihind x tegevusmaht - muutuvkulude määr x tegevusmaht - püsivkulud = 0 700 x - 400 x-30000 = 0 30000 x =--------------------- =100 tooli; 700-400 Nullkasumi saavutamiseks peab firma tootma ja müüma 100 tooli. 2)jääktulust lähtuv. Jääktulu kogusumma muutub proportsionaalselt müügimahu muutumisele, kuid tooteühiku jääktulu on konstantne suurus
eespool 5) tõsised näod, suunurgad veidi ülespoole irve. 6) imelikud lokid. Enamasti kujutati alasti noormehi e kuroseid ja maani ulatuvas riietuses naisi e koresid. Ilmekaim skulptuur: ,,Vasikakandja". 5 saj. eKr toimus suur muudatus: klassikaline ajajärk: 1) õpiti väga täiuslikult kujutama inimkeha õiged proportsioonid, loomulikud liigutused ja näoilmed, valitsema hakkas looduslähedane stiil. 2) lahendati nõjajala e kontraposti probleem tasakaalupunkt vajab tuge, nõjatudes ühele jalale tekib tasakaal. 3) skulptuure oli võimalik keerata ja anda neile keerukaid poose. Nt: Myron ,,Kettaheitja". Kujunesid välja mitmed koolkonnad, mille keskusteks olid Ateena ja Sparta. Ateena meistrite töid iseloomustab: 1) suurem liikuvus 2) kujutati sportlasi, sõdalasi 3) poosid olid jäigemad. Tähtsaim Sparta meister: Polykleitos, tema tuntud töö ,,Odakandja". Kreeklased kasutasid väga peent tehnikat . krüselefantiintehnikat
Tasakaal rahaturul nii algebraliselt kui ka graafiliselt. Algebraliselt lahendades peame võrdsustama raha nõudluse raha pakkumisega: Ms / P = Md / P. Kui asendame nüüd slaidil 4 toodud võrrandi (1) slaidil 14 toodud võrrandisse (9) saame: M0 / P = L1(Q) +L2(r), ( ) (10) Antud võrrandil on ainult üks tasakaalupunkt. Juhul, kui mingil põhjusel intressimäär ei ole tasakaalupunktis, i siis... ii 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz r Ms0 2. ... kui on tegemist tasakaaluseisundist r0 kõrgema intressimääraga r1 (raha nõudlus), siis inimesed pigem hoiavad väärtpabereid kui raha ja ...
· kujutati alasti noormehi e. kuroseid ja maani ulatuvas riietuses naisi e. koresid · üks tuntumaid skulptuure on ,,Vasikakandja" · Egiptuse kunsti mõjutused Klassikaline skulptuur: · õpiti kujutama inimkeha täiuslikult · õiged proportsioonid, loomulikud näod ja liigutused · looduslähedane laad · lahendati kontraposti probleem(jalad harkis, üks jalg eespool) · skulptuurid muutusid elulisemaks, loomulikumaks, kuna avastati tasakaalupunkt · kujunesid mitmed koolkonnad: Ateena: tähtsaim meister Pheidias(kasutas krüselefantiintehnikat), Praxiteles(,,Aphrodite"), Myron(skulptuur ,,Kettaheitja"). Suurem liikuvus, jumalad, jumalannad Sparta: tuntuim meister on Polykleitos(,,Odakandja"). Tugevad lihaselised figuurid, jäigemad poosid, spartalaste kujutamine, sõdalased. · Mausoleum: hauakamber, suur kõrge ehitis. Ümbritsesid reljeefid Hellenistlik ajajärk:
Mikro- ja makromajandus Majandus ühiskonna toimimise alg süsteem mis tuleb valikustest mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtude ja riigiametnikena. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove kuna ressursid on piiratud Scarcity - because of scarcity a rationing device is needed whatever the rationing device, people will compete for it. Scarcity and competition are linked. Scarcity because of scarcity people must make choices. When choices are made opportunity costs are incurred. Changes in opportunity cost affect behavior. Alternatiiv kulud- ehk loobumiskulu parim alternatiiv võimaluse maksumus millest loobutakse valiku tegemisel. The variables ...
Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist. Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab tasakaalupunkti. Turu tasakaal tekib tarbijate nõudluse ja tootjate pakkumise koosmõju tulemusel ning püsib seni, kuni toimub muutus ükskõik millises nõudluse või pakkumise mõjuris. Mõjurite tulemusel on turg mõne aja vältel tasakaalust väljas, kuni kõik osapooled kohandavad oma käitumist ja saavutatakse uus tasakaalupunkt. Vahel võib aga turg olla tasakaalust väljas pikemat aega ja tekivad tsüklilised kõikumised tasakaalupunkti ümber. Nähtust tingivatest teguritest on tähtsamad järgmised: · tootmisotsuseid mõjutavad hetkel turul kehtivad hinnad ja igaüks otsustab ise, võtmata arvesse teiste otsuseid. Otsustamisel arvatakse, et ainult nemad suurendavad toodangu mahtu ja seega saavad kõrgetest hindadest ainukesena kasu.
MIKROÖKONOOMIKA KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.1 1) Olgu tegemist autoturuga, kus kaubeldakse mahtuniversaalidega. Selgita, mis juhtub mahtuniversaalide turul kui leiavad aset järgnevad sündmused. Põhjenda oma vastuseid ja illustreeri joonistega, näidates ära, missugused muutused leiavad aset nõudmises ja pakkumises. a) Pered otsustavad saada rohkem lapsi. b) Terasetootjate streigi tulemusena tõuseb terase hind. c) Leiutatakse uus tehnoloogia, mis võimaldab efektiivsemalt toota. d) Universaalkerega autode hinnad tõusevad. e) Majanduslanguse tulemusena inimeste sissetulekud vähenevad. VASTUS: a) Pered otsustavad rohkem lapsi saada. Selle tulemusena tekib nõudlus mahukamate autode järgi ehk siis mahtuniversaalide järgi. Turul tekib olukord, kus nõudlus nimetatud toote suhtes suureneb. Nõudluskõver nihkub paremale. Illustreeritud järgmise joonisega. b) Terasetootjate streigi tulemusena t...
VALEMID [ ( )] n n [ ris - E ( ri ) ] r js - E r j s i = [ ris - E ( ri )]2 s Pij = Covij = s =1 s =1 i j i j i - standardhälve s - tõen., et olukord s esineb rit - kronol. tulu aktsialt i per.t Pij - korrelats.kord., [-1;1], tugev., hajut. ris - oodatav tulu aktsialt i olukorra s puhul Covij - kovariats., suund E(r...
rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav;
rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind – hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus – tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk – selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse rohkem kui müüakse; nõudlus- ja pakkumiskõvera nihked – kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumuatuna püsimist oli enne eeldatud, siis tekivad nihked; pakku- miskõvera nihked pikal perioodil – tasakaalupunkt jääb püsima ainult juhul, kui turuhind vastab vähimale võimalikule tükikulule, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalsirge: turuhind võrdub minimaalse tükikuluga; turutõrked – kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures parem mõnest muust turuvormist; osaline turutõrge – tekib tasakaal, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav;
20 aasta jooksul ( = 0,05). Täitke nende andmete põhjal tabel, kui kapital töötaja kohta on k, toodang töötaja kohta on y, tarbimine töötaja kohta c, säästmine töötaja kohta s ja i on investeering töötaja kohta, k amortisatsioon tööaja kohta, k kapitali hulga muutus töötaja kohta. k y = k½ c i k k 0 4 12 16 20 36 a) Tehke joonis y, sy ja k graafikutega.tähistage graafikul tasakaalupunkt k*-ga. Kui suured on selles punktis toodang töötaja kohta y*, tarbimine töötaja kohta c* ja säästmine töötaja kohta s*? b) Näidake joonisel, kuidas mõjutab tasakaalutaset säästmismäära suurenemine (igal antud tulutasemel suurendatakse säästmist). 6. Kapitali kasv on 1,1%, tööjõu kasv 0,9% ja SKP kasv 3,2% aastas. Kui suur on teguritootlikkuse kasv aastas? Vastused 1.b 2. b 3. d 4. b 5. y = k½: 0 2,0 3,5 4,0 4,5 6,0
• Liisa otsustas riskida osa fikseeritud palaga ning tegi 2 ettepanekut palga suhtes (Liisa arvab, et suudab õmmelda 4 fliisi päevas): a) Püsitasu 3200€ + 10€ iga fliisi kohta b) Püsitasu 2400€ + 20€ iga fliisi kohta • Kumb variant sobiks Marile rohkem? Kui Liisa on võimeline õmblema 150 fliisi kahe kuu jooksul, siis milliseks kujuneb kasum Liisa poolt pakutud kahe variandi korral? Milline oleks tasakaalupunkt iga pakutud alternatiivi puhul? KMK analüüsi eeldused 1. Kõik muud muutujad peale koguse on konstantsed • st tootekogumi struktuur, tootmisefektiivsus, hinnatase, tootmismeetodid. 2. Tegemist on ühe tootega või konstantse struktuuriga tootekogumiga. 3. Kogukulud ja kogu müügimaht on lineaarses sõltuvuses toodangu kogusest. 4. Analüüs hõlmab ainult olulisuse vahemikku 5. Analüüs hõlmab ainult lühiajalist perspektiivi.
20 aasta jooksul ( = 0,05). Täitke nende andmete põhjal tabel, kui kapital töötaja kohta on k, toodang töötaja kohta on y, tarbimine töötaja kohta c, säästmine töötaja kohta s ja i on investeering töötaja kohta, k amortisatsioon tööaja kohta, k kapitali hulga muutus töötaja kohta. k y = k½ c i k k 0 4 12 16 20 36 a) Tehke joonis y, sy ja k graafikutega.tähistage graafikul tasakaalupunkt k*-ga. Kui suured on selles punktis toodang töötaja kohta y*, tarbimine töötaja kohta c* ja säästmine töötaja kohta s*? b) Näidake joonisel, kuidas mõjutab tasakaalutaset säästmismäära suurenemine (igal antud tulutasemel suurendatakse säästmist). 6. Kapitali kasv on 1,1%, tööjõu kasv 0,9% ja SKP kasv 3,2% aastas. Kui suur on teguritootlikkuse kasv aastas? Vastused 1.b 2. b 3. d 4. b 5. y = k½: 0 2,0 3,5 4,0 4,5 6,0
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud ...
õpetas Camebridge’is pööras ökonoomika “pakkumine” ja “nõudlus” matemaatikat 9 aastat teaduseks hinna määrab pakkumise õppis Camebridge’is ja nõudluse matemaatikat tasakaalupunkt võrrelda pakkumise ja nõudluse olulisust kahe teraga kääride printsiibil pani aluse empiirilise hüpotees- testimise metoodikale kaasaegses majandusteadusesse Alfred Marshall
ilmselt selles, et üleminekut taotleti liiga järsku ja vägivaldselt. Tänapäeval peetakse edumeelseteks neid riike, kes tähelepanu pööravad ka sotsiaalpoliitikale ning loodusressursside säästlikule kasutamisele. Kahtlemata on võrreldes XIX sajandiga paranenud töölisklassi seisukord. Tundub, et majanduses ja poliitikas on üldine tendents tasakaalupunkti poole liikumisele suunatud, kuid kas sinna kunagi jõutakse, on iseküsimus. See tasakaalupunkt tegelikult kujutabki kommunismi. Mida pikem on tee sinna, seda parem, sest küpsusfaasile järgneb langusfaas. Niisugune areng on paratamatu ning seda kunstlikult kiirendada või pidurdada püüdes ootab ees läbikukkumine. Kui ühiskond oma arengus on teel tasakaalupunkti ehk kommunismi poole, siis järelikult on tegemist sotsialistliku ühiskonnaga. Sotsialism on ju kommunismi jõudmise eeletapiks. Marksismi kohaselt aga on just kapitalistlik ühiskond eelduseks kommunistliku ühiskonna
d. veoautod 41. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 42. Netoinvesteeringud on a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe b. koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe c. tasakaalupunkt piirefektiivsuse kõveral d. kõik investeeringud omavahendite arvelt ja tulumaksu vabalt 43. Monopsoniks nimetatakse turusituatsiooni, kus a. toimub ainult hulgimüük b. ostjaid on suhteliselt vähe, kuid müüjaid palju c. müüjaid on turul üks ja ostjaid on äärmiselt palju d. mõlemaid nii ostjaid kui müüjaid on vähe 44. Valitsus tõstis X kauba käibemaksu. Selle tulemusena nõudlus a. suureneb, kuna nõudluskõver nihkub graafikul paremale b
c) leida esitatud tarbimisfunktsioonile vastava säästufunktsiooni autonoomseid säästud S0, säästmise ppiirkalduvuse MPS ningg nende baasil 200 indutseeritud säästud tasakaalutasemel Qd = 800. 100 I S0 = -100 MPS = 0,25 (1-c) Qd = 200 800 Qd d) Juhul, kui autonoomne tarbimine C0 langeb 50-le, milline on siis uus tasakaalupunkt Q ja E=Q, Q=C+I = 50+c*Q+100= 150+0,75*Q indutseeritud tarbimine cQd , leida ka sellele Q = 150/ 0,25=600 0 25 600 Q = 600 tasakaalupunktile vastav kogutarbimine C ja cQ = 0,75*600 = 450 d kogusäästmine S. 10 C = 500 S = 100 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui turul valitseb aga puudujääk, tähendab see seda, et os...
Juhul kui riigi eelarve on koostatud defitsiidiga, siis defitsiidi likvideerimiseks on majanduslikult kõige kasulikum: a. trükkida rahatähti juurde niipalju vaja b. võtta laenu c. mitte reageerida eelarve defitsiidile d. devalveerida rahvuslik valuuta Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis osutub siduvaks tasakaalupunkti suhtes(s.t. nõudluse ja pakkumise tasakaalupunkt on kõrgemal kui kehtestatud piirhind), siis: a. bensiini pakkumine suureneb b. tekib bensiini suur ülejääk c. hakatakse senisest rohkem autot kasutama d. bensiini nõudlus suureneb Täieliku konkurentsi turgu iseloomustab: a. väike müüjate arv b. suur ostjate arv c. diferentseeritud toodang d. turule sisenemine on väga raske sisenemisbarjääride tõttu Innovaatiliste sihtprogrammide kasutamise puhul fiskaalpoliitikas: a
toodanguühikute kogus). Analüüsi edasi arendades on võimalik uurida kasumi 61 muutust seoses muutustega muutuv- ja püsikuludes, müügihindades, müügi mahus ja müüdava toodangu struktuuris. Tasakaalupunkt näitab tegevuse mahtu, kus kasumit ei teki aga müügitulud katavad täpselt ära kulud. Tegevusmahu suurenemine sellest mahust alates toob kaasa kasumi tekkimise. Tasakaalupunkt (0-punkt)= käive muutuvkulud - püsikulud Et muutuvkulud muutuvad funktsionaalselt koos tegevusmahuga, on väga oluline määrata see tulude (osakasumi) tase, mis jääb peale muutuvkulude käibest lahutamist alles, ehk jääktulu (piirkasum, kate). Jääktulu = käive muutuvkulud Käive leitakse müüdava kauba koguse ja hinna korrutamisel. Seega ühiku müügihinna ja ühiku muutuvkulu vahe moodustab jääktulu iga müüdava ühiku kohta
UMMIKUMAKSU VASTU: Kaubavedude välismõju transpordiliigiti. Braess’i paradoks • Dietrich Braess, saksa matemaatik, 1968 • Kasutajate poolt optimeeritud võrgustikus võib uue ühenduse / lingi loomine viia vood tasakaalust välja ja lõpuks kaotavad kõik kasutajad • Ehk näiteks transpordi vallast: uus tee võib mõnikord olla väga halb mõte – New York 42nd street: tee sulgemine ei tekitanud ummikut vaid hoopis parandas liiklusvooge – „Nashi tasakaalupunkt ei ole Pareto-optimaalne“ Pigou-Knight-Downs’i paradoks • Ka Lewis-Mogridge’i argument • Tasakaal ühistranspordi ja autokasutuse vahel on tihti seal, kus reisiaeg on võrdne. – Investeering maanteedesse meelitab inimesi eemale ühistranspordilt – Ühistransport kaotab reisijaid ja hakkab kokku hoidma – Uus ummik maanteel võib olla tõsisem – Uus infrastruktuur täitub „iseenesest“ • California: „despite enthusiastic freeway building, a bike is a competitive mode“
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab...
d. katteta tehingud 6. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. * kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 7. Netoinvesteeringud on a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe b. * koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe c. tasakaalupunkt piirefektiivsuse kõveral d. kõik investeeringud omavahendite arvelt ja tulumaksu vabalt 8. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500. C = 300 + 0,6 Qd a. 600 b. 0 c. * 100 d. 300 9. kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: a. * elastne b. ühikelastne c. mitteelastne 10. Paindlik aktseleraator eeldab a. investeeringute suurus ei sõltu põhivahendite hulgast b
seadusele . Püsivate alternatiivkulude juures spetsialiseeruvad mõlemad riigid täielikult oma suhtelise eelise kauba tootmisele ja loobuvad üldse tootmast teist kaupa Autarkia - välismajanduslik isoleeritus, väliskaubanduse puudumine. Tarbimine autarkia tingimustes Kui ühendame ühiskonna samasuskõvera tootmisvõimaluste rajaga, saame leida tasakaalupunkti antud riigis autarkia tingimustes: · Kaubanduse puudumisel kujuneb tasakaalupunkt kohas, mis võimaldab ühiskonnale kõrgeima samasuskõvera - s.t. riigi tootmisvõimaluste raja ja samasuskõvera kõrgeimas puutepunktis. · Kahe kõvera ühesugune kalle puutepunktis väljendab riigisisese relatiivse hinna tasakaalu ja peegeldab riigi suhtelist eelist. 5. SUHTELISE EELISE SEADUS (KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE NÄITEL). KUIDAS TULETATAKSE AUTARKIA TOOTMIS-TARBIMISTASAKAAL SELLISES MUDELIS? SELGITADA, MIKS EI TOIMU TÄIELIKKU
seadusele . Püsivate alternatiivkulude juures spetsialiseeruvad mõlemad riigid täielikult oma suhtelise eelise kauba tootmisele ja loobuvad üldse tootmast teist kaupa Autarkia - välismajanduslik isoleeritus, väliskaubanduse puudumine. Tarbimine autarkia tingimustes Kui ühendame ühiskonna samasuskõvera tootmisvõimaluste rajaga, saame leida tasakaalupunkti antud riigis autarkia tingimustes: • Kaubanduse puudumisel kujuneb tasakaalupunkt kohas, mis võimaldab ühiskonnale kõrgeima samasuskõvera - s.t. riigi tootmisvõimaluste raja ja samasuskõvera kõrgeimas puutepunktis. • Kahe kõvera ühesugune kalle puutepunktis väljendab riigisisese relatiivse hinna tasakaalu ja peegeldab riigi suhtelist eelist. 5. SUHTELISE EELISE SEADUS (KASVAVATE ALTERNATIIVKULUDE NÄITEL). KUIDAS TULETATAKSE AUTARKIA TOOTMIS-TARBIMISTASAKAAL SELLISES MUDELIS? SELGITADA, MIKS EI TOIMU TÄIELIKKU
Eeskätt püütakse oma kontrolli all hoida ressursside jagamist ja võtmeametikohtade täitmist. Seda teemat on avalikus sõnas üllatavalt vähe käsitletud. Siiski on üks värvikas ja jõuline tekst- Mihkel Oviiri ettekanne Paul Varuli advokaadibüroo konverentsil 2009. aasta 22. mail16. Hr Oviir tõdes toona, et poliitikud on hakanud üha enam administreerima ja ametnikud on sunnitud tegema otsuseid, mida võib pidada poliitilisteks valikuteks. Kuidas selleni jõuti? Tasakaalupunkt nihkus paigast siis, kui raha tuli juurde ja ministritel tekkis kiusatus seda ise jaotada. Imelik küll, aga nõukogude süsteemi selja taha jätnud Eestis hakkasid ministrid tundma nostalgiat ja tahtsid kolhoosiesimehe kombel ise otsustada, kellele mitu kilo jahu või mitu seapõrsast. Sellest mõttest ajendatuna hakati kantsleri rolli madalamaks kiskuma. Oluline järg sellele oli abiministri ametikoha sisse- seadmine 2003. aastal. Selle sammu mõte oli poliitilise mõju suurendamine, ehkki
Finantsvahendus Panga loomine. 5000 aastat tagasi. Sugukondlik kord asendub kogukondliku korraga. Tekib tööjaotus. Looduslik tööjaotus – korilus, jahipidamine. Inimese loodud tööjaotus – põllu harimine, karjakasvatus Tekib vajadus kaubavahenduse järele. Kaup kauba vastu – bartertehing Avastatakse bartertehingu puudused: - Bartertehingus peab olema samaaegne huvide kokku langevus. - Väärtuse määr - Aeg ja vahemaa (kaup realiseerub) - Väärtuste võrdsustamine (3 lammast = 1 lehm, 2 lammast =2/3 lehma. Kujunevad välja üldiselt aktsepteeritavad kaubad (paikkondliku ehk lokaalse iseloomuga) Nahk teravili töö-ja sõjariistad Väärismetallide kasutusele võtmine Kaupmehed Kuldmündid 700 eKR Kuldmünt on esimene raha Raha – üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu, proportsioonis, mis vastab raha väärtusele ja kaupade hindadele. Esimesena raha vaimulikkudel, nem...
Skulptuur: 1) Kõige vanem- arhailine Suhteliselt jäigad poosid, enamasti seisvad figuurid, üks jalg natuke ees. Käed kõrval. Jäsemed kehast lahus. Enamasti alasti noormehe figuurid (kuros) ja riietatud naistefiguurid (kore). Iseloomustab tuim näoilme, suunurgad grimassitaoliselt ülespidi, punnis silmad. Teos: Vasikakandja 2) Klassikaline ajajärk (õitsenguaeg) Osati ära lahendada kontraposti (e. nõjajala) probleem. Leiti tasakaalupunkt. See võimaldas hakata valmistama igas asendis kujusid. 1) Ateena koolkond-Kujutati jumalaid (Apollon, Zeus, Aphrodite). Kujud olid vabad ja liikuvad Myroni ,,Kettaheitja" 2) Sparta koolkond- Põhiliselt kujutati sportlasi ja sõjamehi. Plykleitos ,,Odakandja" 3) Hellenistlik aeg Skulptuur muutub rahutuks ja näidatakse väga palju tundeid. Vaasimaalid
x Puhas strateegia on segastrateegia erijuht, kus antud strateegia esineb sagedusega üks, kõik teised strateegiad esinevad sagedusega null. x Mittenullsummaline mäng - kahe mängija mängu korral ühe mängija võit ei võrdu teise mängija kaotusega. Nt: vangide dilemma ja oligopoolne konkurentsi näide ehk siis kokkulepetest mittekinnipidamise tulemusena kaotavad kõik osapooled ehk mängijad. x Mittenullsummalise mängu puhul püütakse leida mängu tasakaalupunkt ehk sadulpunkt. Tasakaalupunktiga peavad mängijad leppima juhul, kui paremate tulemusteni ei ole võimalik jõuda ilma omavahelist kokkulepet sõlmimata. Kui mängijad sõlmivad kokkuleppe, mis on pooltele kohustuslik, on tegemist kooperatiivmänguga. x Nullsummaline mäng- kahe isiku nullsummalise mängu korral ühe mängija võidu suurus sõltub teise mängija kaotusega. Näide: Mängija A võimalikud strateegiad A1, A2, .... Am ja mängija B võimalikud
kasumilävel e tasuvuspunktis on firma kogutulu TR = TC (firma kogukulu) pikal perioodil saavad kõik TLT-l tegutsevad firmad null(majandus)kasumit ehk teisisõnu teenivad ainult normaalkasumit. Joonis 8.8 Näide, kuidas TKT ja TKF reageerivad turunõudluse muutusele: näites esitatakse ainult turunõudluse kasv eeldatakse, et üksikfirma kulud ei sõltu tootmisharus tegutsevate firmade arvust esialgne TKT tasakaalupunkt A, TKF-id saavad ainult normaalkasumit nõudluse kasvul nihkub kõver asendisse D1 turunind tõuseb pe pealt p1e peale, toodangu mahud kasvavad Qe pealt Q1e peale (liikumine pikku S kõverat) TKF-del tekib majanduskasum (hall ristkülik) firmade arvu kasv tegevusvaldkonnas kestab seni, kuni teenitakse turul majanduskasumit uute firmade juurde tulek suurendab pakkumist, esialgne pakkumiskõver S nihkub asendisse S1.
A. kulud, mis ei sõltu mistahes eelarve suurusest 0% B. kulud, mis ei sõltu SKP suurusest 100% C. kulud, mis kaetakse autonoomsete sissetulekute abil 0% D. kulud, mis ei sõltu kehtivast riigikorrast 0% 50. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis osutub siduvaks tasakaalupunkti suhtes(s.t. nõudluse ja pakkumise tasakaalupunkt on kõrgemal kui kehtestatud piirhind), siis: Student Response Value Correct Answer A. nõudlus suureneb 100% B. pakkumine suureneb 0% C. hakatakse senisest rohkem autot kasutama 0% D. tekib kauba ülejääk 0% 51.
Ülesande eesmärk on kinnistada nõudluse-pakkumise, üle- ja alapakkumise mõisteid. Näiteks: Hind Pakutav kogus Nõutav kogus Puudu- või ülejääk turul kg kg 20.- 200 0 +200 19.- 100 0 +100 18.- 80 20 +60 17.- 60 60 Tasakaalupunkt 16.- 50 80 -30 15.- 40 100 -60 14.- 30 120 -90 13.- 20 140 -120 12.- 10 400 -380 11.- 0 500 -500 10.- 0 600 -600
See tähendab, et x peab olema suurem mõlemast sulgudes olevast arvust. Y jaoks peaks kehtima y>max(b-a;d-c). koostöö reetmine Koostöö Aa Bb Reetmine Cc Dd Selleks, et reetmine oleks X jaoks dominantne strateegia peab olema C>A ja D>B. Y jaoks on samaks vajalik, et b>a ja d>c. Et aga dominantsetele strateegiatele vastav tasakaalupunkt oleks Pareto-inferioorne, siis peab lisaks kehtima, et A>D ja a>d. Kui võtta nüüd võrratused kokku, saame dilemmastruktuuri tingimusteks C>A>D>B ja b>a>d>c. Vaid juhul, kui stiimulid ehk kasuootused on X ja Y jaoks sellises vahekorras, satuvad indiviidid ratsionaalsuslõksu, st tehes teineteisest sõltumatult ratsionaalseid valikuid kahjustavad nad lõpuks ka iseennast. 4. . Tööjaotuse ja vahetuseta maailm. Et härral kulub ühe kampsuni tegemiseks
· Firmamärgi (logo) ja kodulehe kujundamine; · Vajalike ruumide, seadmete, kontorisisustuse jms. Hankimine; · Töötajate valik ja värbamine; · Vajalike lepingute sõlmimine (hankelepingud, müügilepingud, töölepingud, kindlustuslepingud); · Turundustegevusega alustamine III ETAPP: Stardi- ehk käivitamisperiood Stardiperioodil on oluline saavutada tasakaalupunkt ja positiivne rahakäive ning kindlustada stabiilne tegevus. Seega on sellel perioodil põhitähelepanu suunatud müügile ja raha laekumisele. Äri on käivitunud, kui rahakäive on positiivne ja ettevõte toodab kasumit. Selleks, et äri edukalt käivitada on vajalik stardikapitali olemasolu. Stardikapital on ettevõtte tegevuse alustamiseks rahalises vääringus vajaminev ressurss. Stardikapitali on vaja selle ajani, kuni laekuvad sellised tulud, mis katavad jooksvad kulud
0 pole liike, P liigifond (kui palju on liike saarel) Kui kõik liigid on kohal, siis juurde tulla ei saa. Kui saar on täiesti tühi, siis ükskõik, mis indiviid kohale jõuab, paneb ta aluse uuele populatsioonile. Immigratsioon on suurim neil saartel, mis on täiesti tühjad (alles tekkinud või katastroofi tõttu tühjaks jäänud). Kui saar on tühi, siis välja surra ei saa. Joonis ristumise koha peal on liigirikkuse tasakaalupunkt Tasakaalupunkt: Kaugel mandrist ja väike saar < lähedal väike saar või kaugel suurel saarel < mandri lähedal ja suure pindalaga saar · Lisa tasakaalulisele mudelile o Aga ka liigifond (P) muutub o Saarel tekib liike evolutsiooni käigus o Liikide interaktsioone ei ole arvestatud (takistamised, soodustamised) o Immigratsioon ja ekstinktsioon ei ole sõltumatud, ,,päästeefekt" (kui üks
AD-AS mudeli abil saab selgitada muutusi SKP-s ja hinnatasemes. Teisisõnu saab selgitada SKP kõikumist ümber oma potentsiaalse taseme (selliseid kõikumisi nimetati mäletatavasti äritsükliteks). Joonisel 10 näidatakse, et punktis, kus ristuvad ASLR ja AD, on majandus pika perioodi tasakaalus (SKP on potentsiaalsel tasemel). Kui mingil põhjusel AD peaks suurenema, siis nihkub AD kõver paremale. Tekib uus tasakaalupunkt, kus ristuvad ASSR ja AD`. Tegemist on tasakaaluga lühiperioodil olukorras, kus firmade tootmiskulud on jäänud konstantseks aga toodangu hind on kasvanud. Pikal perioodil kasvavad ka firmade tootmiskulud ning ASSR nihkub vasakule ning SKP langeb oma potentsiaalsele tasemele tagasi. Samamoodi võib lühiperioodi tasakaal tekkida allapoole SKP potentsiaalset taset (näiteks AD või AS-i vähenemisel).
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE PÕHIMÕISTED 1.LOENG 6.09.2010 Majandusteooriaks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Teadus on inimetegevuse sptsiifiline valdkond, mille ülesanne ona anda tõeseid teadmisi, need ära süstematiseerida ja ära kasutada praktikas. Tõde on õige peegeldus inimteavuses, õige arusaam. See muutub pidevalt, on suhteline. Absoluutsed tõed on üldjuhul primitiivsed. Ühiskonnateaduste probleem absoluutseid tõdesi on väga vähe. Et teada saada, kas asi on õige, tuleb selgeks teha, KUS see asjaolu võib õige olla. Ühiskonnateadused teevad lihtsustatud mudeli. Panna kõige olulisem mudelisse, mitteolulisest abstraheeruda (loobuda). Kas me teame mis on kõige olulisem? Kui midagi olulist jäi mudelist välja, tekib viga. Vea tekkimine on tõenäoline, aga tuleb teha ...
vahel. (kummagi hüvise kogutarbimine on võrdne nende olemasoleva kogusega) Kokkuleppekõver samakasulikkuskõverate puutepunktide hulk, kus kahe osaleja samakasulikkuskõverad puutuvad teineteist, kummagi osaleja kasulikkust ei saa vahetuse 13 kaudu suurendada ilma teise kasulikkust vähendamata, kirjeldavad Pareto-efektiivseid jaotusi. Pareto-hulk ehk efektiivsete lahendite hulk. Ühene tasakaalupunkt jaotus, mille korral mõlema majandussubjekti poolt soovitud koguste summa ühtib olemasoleva kogusega mõlema hüvise puhul. Selliste hindade puhul, mille korral on tasakaalus ühe hüvise turg, on tasakaalus ka teise hüvise turg ja vastupidi. Puutuvad nii tarbijate ühine eelarvejoon kui ka kummagi samakasulikkuskõverad. Heaoluteooria esimene teoreem kõik konkurentsitasakaalud on Pareto-efektiivsed. Kuivõrd eelarvepiirang on tasakaaluhindade korral samal ajal mõlema osaleja
- Haigused põhjustavad homöostaasi häireid, tavaliselt organism suudab ise taastada - Homöostaasi kõrvalekalded aktiveerivad organismi – käivituvad korrigeerivad protsessid või tekitavad ebamugavad aistingud mis tõukavad tasakaalu taastamise nimel tegutsema - Tasakaalupunkti saavutamine toimub negatiivse tagasiside abil nt joostes on ajul vaja südamele ja kopsudele saata signaal et töötage rohkem, siis tekib higistamine ja ainevahetuse ületöötlus Allostaas – tasakaalupunkt viiakse teise kohta. Näiteks loomad kes peavad talve üle elama – temperatuur viiakse madalamale, kõik protsessid aeglustuvad. Rändlindudel kes peavad suure rännaku jaoks ennast jämedaks sööma et vastu pidada. Milliseid käitumuslikke ja füsioloogilisi protsesse kasutavad linnud ja imetajad kehatemperatuuri reguleerimiseks? Endo- ja eksotermid – linnud ja loomad suudavad hoida kehatemperatuuri sõltumatult
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * k...
kohtunikul kujunenud siseveendumus, aga seda on raske hinnata, millal see tekkinud on; common law: isiku süüdiolek peab olema väljaspool mõistliku kahlust, selleks, et süüdi mõista. Mõlemas süsteemi pole selget vahet, kui palju tõendeid peab olema. mida kergem süüdi mõista: isikut liiga kerge süüdi mõista (palju 4.tüüpi vigu) isikut liiga raske süüdi mõista (liiga palju 3.tüüpi vigu); 4.tüüpi vigu poleks üldse tasakaalupunkt: isiku süüdi mõistmine sobivalt raske algselt kaitse võis teada tunnistaja nime, ei sobinud kokku organiseeritud kuritegevusega; tulid anonüümsed tunnistajad, tunnistajaid kontrollida raske, oht ja tegelikkus, et riiklik süüdistuse pool hakkas oma situatsiooni liigselt ära kasutama; anonüümsed tunnistajad võivad olla, aga nad ei või olla ainsad tunnistajad; Protsessi kasu:
Kõrge müratase. Sisemine seade puhub sooja õhku hoonesse, tekitades õhu intensiivse liikumise, mis võib olla ebameeldiv 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 84 ÕSP puudused Tasakaalupunktis on õhk-õhk soojuspump veel võimeline tootma samas koguses soojusenergiat, mis on vajalik katmaks hoone soojuskadusid sellel välisõhu temperatuuril, millele tasakaalupunkt vastab. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 85 ÕSP puudused. Müra 1m 4m 10m 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 86 Õhk-vesi soojuspump Õhk-vesi soojuspump kogub soojusenergia välisõhust ja annab selle maja vesiküttesüsteemile (radiaator- või põrandaküte) ning toodab samas ka sooja tarbevett.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
