tekkinud vaidlusi. Kohus lahendab vaidlusi kohtumenetluse käigus. Kohus teeb otsuse tulenevalt seadusest. Ehk kohtuvõim tagab seaduse ülimuslikkuse riigi suhtes. st mitte keegi ei tohi ennast seadusest kõrgemale asetada. Eestis on kolme astmeline kohusüsteem: Maakohtud ja halduskohtud Ringkonnakohtud Riigikohus Erikohtud on teatud liiku kohtuasjade läbivaatamiseks. Ja levinumateks erikohtuteks on halduskohtud. Halduskohtud on ka ainsad erikohtud Eestis, mis on moodustatud. Osades riikides on erakorralised kohtud. Eestis on see keelatud. Erakorralise dkohtud esinevad autoritaasre või sõjaväelise reziimi puhul. Reeglina on kohtusüsteem ülesehitatud astmeliselt. Muud riigiorganid Nt: riigikontroll Riigikontroll teostab majanduslikku kontrolli riigiasutuste ja riigivara kasutamise üle. Õiguskantsler – teostab järelvalvet õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse üle.
Kohtusüsteemi kuuluvad tsiviilkohtud, mis arutavad kaubandus- ja perekonnaõiguse asju, kriminaalkohtud, mis arutavad kriminaalasju, halduskohtud, mis lahendavad avalik- õiguslike asutuste vahelisi vaidlusi ja sotsiaalasjade kohtud, mis lahendavad töövaidlusi ja sotsiaalkaitsega seotud vaidlusi. 2000. aasta tsiviilprotsessikoodeksi alusel lahendatakse väikese summaga nõudeid rahukohtus. Tsiviilkohtumenetlusi algatatakse esimese astme kohtus. Olemas on erikohtud, näiteks kohtud, mis arutavad perekonna- ja teovõimetusasju. Nimetatud kohtute otsuste peale võib edasi kaevata maakondlikusse kohtusse, teatavatel juhtudel võib edasi kaevata ülemkohtu tsiviilosakonnale ning mõnes autonoomses piirkonnas teatavatel tingimustel kõrgema astme kohtute tsiviil- või kriminaalosakonnale. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament- Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. Hispaanias on 46 449 565 miljonit elanikku
Sinu kool .... klass Sinu nimi EESTI TALUPOJA KULTUUR 19 SAJ. Referaat elukoht 2008 Talurava talutööd Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega rahvakalendri tähtpäevi ja loodusmärke. Kevadtöödega hakati tavaliselt pihta aprillis. Peamisteks põllutöödeks oli kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille küljes olid rauast sahaterad. Seda vedasid kas härjad või hobused. Pärast kündmist põld äestati. Äestati äkkega, et muld oleks kobedam. Seda vedasid kas hobused või härjad. Peale äestamist külvati seemneid. Seda tehti käsitsi. Kasvatati rukist, otra, kaera ja nisu. XIX sajandi teisel poolel levis ka linakasvatus ja suurele näljahädale tehti lõpp, sest hakati laialdasemalt kasvatama kartulit. Kevadel veeti ka laudad sõnnikust puhtaks. Sõnnik pandi väetiseks kesapõllule, mis künti üles ja kuhu külvati järgmisel aastal seemneid. Pärast jaanipäeva...
halduskohtus ning sealt saab selle teatud juhtudel edasi kaevata apellatsiooniastme halduskohtusse, kust on võimalik edasikaebamine Kõrgeimasse Halduskohtusse juhul kui otsuse lahendist võib tuleneda pretsedent. Eestis sellist jaotust ei eksisteeri. Halduskohus on esimese astme kohtuks Eestis justnagu maakohus ning halduskohtust toimub asja edasikaebamine ringkonnakohtusse, mis tegeleb ka teiste asjadega peale haldusasjade. Rootsis on olemas ka erikohtud nagu sotsiaalkindlustuse kohtud, üürikohtud ja töökohtud. Töökohus tegeleb tööõigust puudutavate vaidluste lahendamisega. Enamasti on töökohtud esimesed ja ainukesed instantsid töötajate ja tööandjate vaheliste vaidluste lahendamisel, kuid mõningatel juhtudel võivad esimesteks instantsiteks olla ka piirkonnakohtud, kust toimub edasikaebamine töökohtutesse. Eestis erikohtuid ei eksisteeri üldse.
sotsiaalsed tagatised: ametipalk, lisatasu vanaduspension, väljateenitud aastate, töövõimetus ja toitjakaotuspension puhkus 49 päeva, Riigikohtu kohtunikel 56 päeva 53. Kirjeldage kohtunikus saamise võimalusi ja tingimusi, kohtunike sõltumatuse tagatisi, ametikitsendusi, kohustusi. ei või tööta üheski muus ametis, v.a. õppe ja teadustöö ei või olla ka vahekohtunikud, ega keegi muu 54. Kirjeldage, mis on ja millega tegelevad üldkohtud, erikohtud, erakorralised kohtud, kas ja millised on need Eestis. üldkohtud arutavad edasi kui halduskohtutest on edasi saadetud, sest teises ja kolmandas astmes ei ole halduskohtuid erakorralisi kohtuid ei või Eestis PS alusel moodustada erikohtud on halduskohtud MAAKOHTUD TEGELEVAD TSIVIIL, KRIMINAAL JA VÄÄRTEOASJADEGA Halduskohtud tegelevad AVALIK-ÕIGUSLIKE VAIDLUSTEGA JA HALDUSTEGEVUSEKS LOA ANDMISEGA RINGKONNAKOHTUDES TOIMUB MAA JA HALDUSKOHTUTE LAHENDITE
44. a) otse 45. b) kaudselt (valijameeste kogu vahendusel) 46. 2) parlamendi poolt 9. Kohus - vaatab läbi ja otsustab konkreetseid talle lahendamiseks antud vaidlusi, lahendab ühiskonnas tekkinud vaidlusi. Kohus lahendab vaidlusi kohtumenetluse käigus seadusega sätestatud erilises protseduurilises korras. Kohus teeb oma otsuse tulenavalt seadusest. Kohtuvõim tagab seega seaduse ülimuslikkuse (ka riigi suhtes). · Erikohtud - On teatud liiki kohtuasjade läbivaatamiseks. Levinuimad erikohtud on halduskohtud. Halduskohtud on ainsad erikohtud, mis on Eestis moodustatud. · Konstutsioonikohtud - Teostavad põhiseaduslikkuse järelevalvet e kontrollivad seaduste vastavust põhiseadusele. Eestis on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Riigikohus. · Erakorralosed kohtud - moodustamine on keelatud (PS § 148 lg 2). Erakorraline kohus on kohus, mis ei
Sotsiaalsed tagatised: ametipalk, lisatasu, vanaduspension, väljateenitud aastate, töövõimetus ja toitjakaotuspension, puhkus 49 päeva, Riigikohtu kohtunikel 56 päeva. Nõuded: õiguse magister, kõrge kõlbelisus, vajalike võimete ja isikuomadustega. Kitsendused: Ei või tööta üheski muus ametis, v.a. õppe ja teadustöö; ei või olla ka vahekohtunikud, ega keegi muu. 46. Kirjeldage, mis on ja millega tegelevad üldkohtud, erikohtud, erakorralised kohtud, kas ja millised on need Eestis. Kirjeldage Eesti kohtusüsteemi astmelist ülesehitust. Üldkohtud arutavad asja kui halduskohtutest on edasi saadetud, sest teises ja kolmandas astmes ei ole halduskohtuid era- korralisi kohtuid ei või Eestis PS alusel moodustada. Maakohtud tegelevad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjadega. (Harju-, Pärnu, Tartu ja Viru kohtumajad) Struktuur: Kohtukantselei ja rahvakohtunikud. (I astme kohus) Erikohtud e
Nimetatud ministeeriumid haldavad samuti vajalikke rahalisi vahendeid. Ainus erand on liidu konstitutsioonikohus, millele on antud organisatsiooniline autonoomia kui sõltumatule põhiseaduslikule institutsioonile. Liidu konstitutsioonikohus esitab oma eelarve heakskiitmiseks. Kohtute liigid – lühikirjeldus Saksamaa kohtusüsteem jaguneb üldkohtuteks ja erikohtuteks. Üldkohtute pädevus hõlmab tsiviil- ja kriminaalkohtu pädevust. Erikohtud on halduskohtud, maksukohtud, töökohtud ja sotsiaalkohtud. Lisaks erikohtutele on kehtestatud konstitutsiooniline kohtupädevus, mis hõlmab liidu konstitutsioonikohut ja liidumaade konstitutsioonikohtuid. USA kohtusüsteem Pretsedendiõigus, aga ka tänapäevane statuudiõigus, kujutab endast eelmistele kohtuotsustele toetumist käsitlevas kohtumenetluses. Sealjuures ongi kohtulahendid õigust loovateks allikateks. Kohtusüsteem on seadusandlikust ja täidesaatvast võimust eraldatud
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtesta...
Justiitsminister omab viimase täies koosseisus tegutsemisel ka hääleõigust, Eestis mitte. Ülemkohtul ei ole seaduste põhiseaduslikkuse järelvalve funktsiooni. Ülemkohtul on väga suur roll kohtunike ametisse nimetamisel. Üldhalduskohtud jagunevad läänikohtuteks (maksuametnike otsuste peale esitatud kaebused, sotsiaaltoetused, kohalik omavalitsus, tervishoid, ehitustegevus) ja Kõrgemaks Halduskohtuks (koosneb kohtu presidendist ja 21 liikmest). Olemas ka erikohtud: vee-, maa-, kindlustus-, töö- jms. Teatud asjad saab kaevata Ülemkohtusse, teised Kõrgemasse Halduskohtusse (haldusasjad eelnevatest kohtutest). Soome advokatuur. Klientide esindamisega võivad kõik isikud tegeleda. Ainult advokatuuri liige saab advokaadiks nimetada. Advokaadid tegutsevad põhiliselt kas üksi või kahest advokaadist koosnevates partnerlustes,sSuurtes linnades ka suuri advokaadifirmasid. Advokaatide arv võrreldes rahvaarvuga ja teiste riikidega on suhteliselt väike. 29
rahvusliku allakäigu vastu. Seda piiramatut ja mõrvarlikku sõda peeti rahva nimel. Seega esindas terror rahva tahet. Riiklike repressioonidega tegelesid politsei- ja julgeolekujõud tihedas koostöös õigussüsteemiga. Saksa süsteemis toimus riikliku julgeoleku ja tavapärase õigussüsteemi järkjärguline hargnemine. Riikliku julgeoleku käsutuses olid spetsiaalsed õiguslikud intstrumendid, erikohtud ning tal oli õigus omal käel uurimist läbi viia. Süsteem kasutas rutiinselt tunnistuste väljapressimiseks või teabe hankimiseks piinamist; süsteem rajas poliitvangilaagreid. Ohverdati ja mõrvati mitmeid miljoneid süütuid sakslasi ja eurooplasi mitte kuritegude pärast, mida nad võisid olla toime pannud, vaid lihtsalt rassi tõttu. Kultuur Saksamaa kultuurikorraldus oli väga tsentraliseeritud.
- pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt renvoi „ tagasisaade ja edasiviide“ puhul) RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE ARENG • Etapid rahvusvahelise eraõiguse arengus: - personaalõigus, seotud kuuluvusega hõimu - territoriaalõigus, seotud territooriumil viibimisega • REÕ arengu eeldused: - rahvusvahelise kaubanduse areng - erikohtud välismaalaste vaheliste vaidluste lahendamiseks (teatud kohtulik sallivus) - erireeglid välismaalastega seotud vaidluste jaoks (teatud seadusandlik sallivus) • Tänapäevase REÕ arengulavaks sai Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents (ühtlustamine), esimene 1893. aastal REÕ ALLIKAD • Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi konventsioonid ei ole olnud ülemäära edukad • Eksisteerib rida regionaalseid allikaid. EL-i raamistikus on olulisemad:
Kriminaalasjades on edasikaebamine piiratud. Kui isik on süüdi mõistetud, siis edasi kaevata ta ei saa ning see tuleneb vandekohtusüsteemist. Haldusasjade lahendamiseks ei ole eraldi halduskohut. Osariikide kohtutesse valib kohtunikud rahvas. Mis on head? Inimesed tunnevad, et see õigusmõistmise süsteem on nende käes. Kohtunik tunneb end julgemalt (mandaat). Võrreldes USA-ga ei ole meil erikohtuid. Pole mõistlik ülal pidada. Erikohtud ajavad asjad keeruliseks. Erikohtud luuakse kindlat tüüpi asjadega tegelemiseks. Rahvakohtunikud – õigusharidus puudub. Eestis peab kohtunikel olema õigusharidus. Kahe ilmasõja vahel oli neljalüliline kohtusüsteem Eestis: jaoskonnakohus, ringkonnakohus, kohtukoda ja riigikohus. Praegu on haldus- ja maakohtud, ringkonnakohtud ja riigikohus. Miks oli tol ajal neli lüli? Kuna see pärines vene kohtusüsteemist.
Norrat iseloomustab nn ministrivalitsus minister on oma ministeeriumi poliitiline juht. Talle kõige lähemal on poliitiliselt määratud riigisekretärid, abiministrid ja poliitilised nõunikud. Ministeeriumite struktuur on hierarhiline. Norras koosneb tavaline kohtusüsteem ülemkohtust, ülemkohtu esmasest apellatsioonikomisjonist, apellatsioonikohtutest, ringkonnakohtutest ja lepituskohtutest; samuti on olemas mõned erikohtud. Norra on jagatud 6 territoriaalseks kohturingkonnaks ja 15 justiitsringkonnaks. Kohtuvõimu osalus poliitikas väljendub kahel moel: esiteks aitab tema tegevus kaasa Storting'is vastuvõetud õigusaktide elluviimisele ning teiseks teostab ta järelevalvet seadusandliku ja täitevvõimu üle, et kindlustada nende endi vastavus õigusaktidele. 11 7. RELIGIOON Norras on ametlik protestantlik evangeelsel luterlusel põhinev riigikirik
tekkinud vaidlusi. Kohus lahendab vaidlusi kohtumenetluse käigus. Kohus teeb otsuse tulenevalt seadusest. Ehk kohtuvõim tagab seaduse ülimuslikkuse riigi suhtes. st mitte keegi ei tohi ennast seadusest kõrgemale asetada. Eestis on kolme astmeline kohusüsteem: · Maakohtud ja halduskohtud · Ringkonnakohtud · Riigikohus Erikohtud on teatud liiku kohtuasjade läbivaatamiseks. Ja levinumateks erikohtuteks on halduskohtud. Halduskohtud on ka ainsad erikohtud Eestis, mis on moodustatud. Osades riikides on erakorralised kohtud. Eestis on see keelatud. Erakorralise dkohtud esinevad autoritaasre või sõjaväelise reziimi puhul. Reeglina on kohtusüsteem ülesehitatud astmeliselt. Muud riigiorganid Nt: riigikontroll Riigikontroll teostab majanduslikku kontrolli riigiasutuste ja riigivara kasutamise üle. Õiguskantsler teostab järelvalvet õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse üle.
Ei tohi olla sõltuv eriti täidesaatvast võimust. · Erapooletu kohtunik ei saa ette ära võtta seisukohta, veel eriti avalikult. · Pädev kohus peab olema loodud seaduse ja õiguse alusel, et ei ole tegemist omaalgatusliku kohtuga. Kohtunikud peavad olema õiguse valdkonnas pädevad õiguse eksperdid. · Sõjatribunalid jms peavad täitma samu nõudeid loodetakse luua relvakonflikti ajaks sõjatribunalid, et kiirendada asja. Kui luuakse sellised erikohtud, siis nad peavad järgima samu reegleid, mis tavapärased kohtud. Ei tasu loota sellele, et loome erikohtud ja saame asjaga kiiremini ühele poole. · Avalik kohtupidamine peaks tagama õiglasema ja läbipaistvama õigusmõistmise. Teatud juhtudel võib olla kinnine, kui on vajalik: alaealised, info mis ei ole mõeldud laiemale publikule. 19
St kohus ei saa ise otsustada mida ta lahendab. Kohus lahendab vaidluseid kohtumenetluse käigus ehk seadusega sätestatud protseduurilises korras. Kohus teeb otsuse olenevalt seadusest. Kohus kannab seaduslikku ülisust ning seda ka riigi suhtes. Igasugused poliitilised otsused ning mõjud peaksid olema välistatud, kohus peab lähtuma seadusest. Kohtute puhul võib eristada üldkohtuid ja erikohtuid. üldkohtu pädevusse kuuluvad põhimõtteliselt kõik vaidlused. Erikohtud on ainult teatud asjade läbivaatamiseks (halduskohtud, eestis rohkem ple, kuid võivad olla veel militaarkohtud, töökohtud, maa ja vee kohtud, alaealiste kohtud etc.). erikohtud võivad moodustada omaette kohtusüsteemi ning tipneda omaette kõirgeima kohtuinstantsiga (saksamaal näiteks 5 erinevat). Eraldi kohtud on konstitutsioonikohtud, mille pädevusse kuulub eelkõige seaduste põhiseadusele vastavuse kontroll.
Peaminister on Matti Vanhanen (Keskpartei). Ministrid on ühtlasi parlamendi liikmed. Kohus: Soome kohtusüsteem on kolmeastmeline. · Esimese astme kohtuid (käräjäoikeus) on 64. Teise astme kohtuid (hovioikeus) on 6 ja need asuvad Helsingis, Kuopios, Kouvolas, Rovaniemis, Turus ja Vaasas. Kõrgeimaks kohtuks on ülemkohus (korkein oikeus). Lisaks on teatud õigusküsimuste arutamiseks moodustatud erikohtud. Rahvastik: 5,31 miljonit elanikku; 65% rahvastikust elab linnades. Rahvastiku tihedus on 17 inimest km² kohta. Inimasustus on kõige hõredam Lapimaal - seda piirkonda iseloomustab puutumata puhas loodus ja kõrged tundrud. Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab u 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased. Haldusstruktuur: 20 maakonda, 415 valda ja 113 linna Linnad:
Kui autoriõigus kaitseb kopeerimise vastu, aga mitte identse teose loomise vastu, siis registreeritud tööstusomandi omanik on kaitstud ka heausksete hilisemate iseseisvate leiutiste kaubandusliku kasutamise eest teiste isikute poolt. Arvesse võttes seda, et tööstusomandi puhul on tegemist spetsiifilise õigusharuga, milles olulist rolli mängib tehniline teadmine jms, on üldiselt levinud spetsiaalsed kohtud või kohtueelsed asutused, kus tööstusomandi vaidlusi lahendatakse. Erikohtud on näiteks Saksamaal (edasikaebamine ainult Saksa Liidukohtusse), Ühendkuningriigis; Šveitsis, Türgis jm on vaidlused allutatud kaubanduskohtutele. Eestis täidab kohtueelse vaidlustusasutuse funktsiooni Majandusministeeriumi juures asuv Tööstusomandi apellatsioonikomisjon, milles arutatakse kahte liiki vaidlusi. Esiteks lahendatakse seal taotleja kaebusi (apellatsioon) Patendiameti otsuste peale, teiseks kolmanda isiku
81. Justiitsorganid. Justiitsorganid: Kohtud, prokuratuur, täitemenetluse organid, kohtueelse uurimise organid, kinnipidamisasutused. Kohtud- tavalised on need astmelised kohtud, reeglina 3 astmelised. See tähendab seda algaste, apellatsiooni aste ja kassatsiooniaste. Koosseisu alusel võivad kohtud olla ainuisikulised ja kollegiaalsed. Ainuisikuline on halduskohtu. Kollegiaalsed on apellatsiooni jne. Funktsiooni kestuse alusel: korralised ja erakorralised kohtud. Korralised: üld- ja erikohtud. Üldkohtud on nt kriminaal-, tsiviil- ja väärtegudega tegelevad kohtud. Erikohtud on halduskohtud. Erakorralised- tekkivad teatud olukorras, nt sõjatribunal. PS Eestis keelab igasuguste erakorraliste kohtute loomise. Kriminaal, tsiviil, haldus ja rahukohtud. Riiklikterritoriaalses korras võivad olla territoriaalkohtud ja föderaalkohtud (üks puudu). Spetsiifilise funktsiooni järgi- konstitutsiooniline kohus. Rahvusliku tunnuse alusel: rahvuslikud ja rahvusvahelised kohtud. 82.
Tartul 6 maakohust. Diktatuuririikidel pole halduskohtuid. Tallinna Halduskohus on Tallinnas (17) ja Pärnus (1), Tartu Halduskohus Tartus (6) ja Jõhvis (2). IV II astme kohus 2 Ringkonnakohtumaja: Tallinn (29) ja Tartu (16). Üldjuhul kokkuleppemenetlused. V III astme kohus Riigikohus §149 lg3, KS §§25 jj. Tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegiumid. Lisaks ad hoc ja PS- e järelevalve kolleegium. Üld- ja erikogud. VI Muud kohtud §148 lg2, 3 Erakorralised kohtud on keelatud, erikohtud ehk spetsialiseerunud lubatud. Ei tohi olla institutsioone, kus on protsess ja täitmine kohe kohaldatavad. VII Mittekohtud Kohtuväline menetleja ei ole kohus, vaid haldus läbi väärteomenetluse erikorra. Distsiplinaarmenetlus, advokatuuriaukohus (avalik-õiguslik juriidiline isik), ka notarite koja aukohus, lepitus- ja vahekohus, üürivaidluskomisjonid KOV üksuse sõltumatu organ,
ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Tegevusaeg 7 aastat. Kohtuvõim 3 astmeline kohtusüsteem. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas PS ja seadustega. o III aste Riigikohus (kõige kõrgem aste) o II aste Ringkonnakohtud o I aste Maa või halduskohtud/ üld- ja erikohtud Maakohus kriminaal-, tsiviilasjad või väärtegu Halduskohus avaliku teenistusega seotud vaidlused (mängus on riik) Kohtuasutused on maakohus ja halduskohus, ringkonnakohus ja Riigikohus. Riik Maakond (Maavanem - Vabariigi Valitsuse poolt nimetatakse ametisse) kohalik omavalitsus 1. linn ja 2. vald Kuriteod: 1) Rasked 2) Kerged Tsiviilasjad: Perekonna õigused, vanemaõigus, abielulahutused jms. Pärimisteemad
1) astmetu - üksainus kohus, sisaldab internseid struktuuriüksusi, mis üksteisega koordinatsioonisuhetes; 2) astmeline: a) kõrgema kohtu alluvuses vähemalt üks aste alamaid kohtuid; b) kolm astmekohut on üksteise suhtes subordinatsioonisuhetes (nn kassatsioonisüsteem). Koosseisu alusel kotute jaotusss: a) ainuisikuline (üks kohtunik, nt halduskohtunik) b) kollegiaalsed (minimaalneee liikmete arv on kolm). Funktsiooni kestuse alusel kohtute jaotus: a) korralised - üld-ja erikohtud b) erakorralised - nt sõjakohtud, Eestis pole põhiseaduslikku õigust moodustada. Õigusharude ja funktsiooni alusel kohtute jaotus: a) kriminaalkohtud; b) tsiviilllll- ning majanduskohtud; c) halduskohtud; d) rahukohtud (lepituskohtud). Territoriaalsuse alusel kohtute jaotus: a) territoriaalkohtud (lokaalsed); b) föderatsioonisubjektide ülemkohtud; c) föderaalkohtud. Spetsiifilise funktsiooni, konstitutsioonilise seaduslikkuse kontrolli alusel jaotus:
neid on võimalik kasutada järgemööda. Seega taktikaline seaduste vastuvõtmise takistamine on aja jooksul laienenud. Selline alternatiiv annab senaatorile võimaluse ähvardada obstruktsiooniga ja seega läbi viia muudatusi seaduse eelnõudes. (G. C. Edwards et. al., 2014, p. 371) Kohtuvõim: kohtusüsteem ja põhiseaduslik järelevalve USA kohtusüsteem on kaheharuline - seal on nii föderaalne kui ka osariikide kohtusüsteem, lisaks ka erikohtud. Süsteemid ise on mõlemad kolmetasandilised. Kongress ise on loonud kaks madalama tasandi föderaalkohut lisaks Ülemkohtule. (Wilson, 1998, p. 400) Föderaalse kohtusüsteemi alamastme kohtud on USA piirkonnakohtud, mille alla kuulub 94 piirkonnakohut. (Wilson, 1998, p. 402). Need tegelevad kõikide kriminaal- ja tsiviilasjadega föderaalsel tasandil. Piirkonnakohtud jagunevad 50 osariigi, Kolumbia föderaalringkonna ja nelja territooriumi vahel. 24 osariigis on neid
saa ise otsustada, mida ta lahendab. Kohus lahendab vaidluseid kohtumenetluse käigus ehk seadusega sätestatud protseduurilises korras. Kohus teeb otsuse olenevalt seadusest. Kohus kannab seaduslikku ülistust ning seda ka riigi suhtes. Igasugused poliitilised otsused ning mõjud peaksid olema välistatud kohus peab lähtuma seadusest. Kohtute puhul võib eristada üldkohtuid ja erikohtuid. Üldkohtu pädevusse kuuluvad põhimõtteliselt kõik vaidlused. Erikohtud on ainult teatud asjade läbivaatamiseks (halduskohtud, Eestis rohkem pole, kuid võivad olla veel militaarkohtud, töökohtud, maa- ja veekohtud, alaealiste kohtud jne). Erikohtud võivad moodustada omaette kohtusüsteemi ning tipneda omaette kõrgeima kohtuinstantsiga (saksamaal näiteks 5 erinevat). Eraldi kohtud on konstitutsioonikohtud, mille pädevusse kuulub eelkõige seaduste põhiseadusele vastavuse kontroll. Kohtuvõim on kolmetasandiline: 1) Maa- ja linnakohtud + halduskohus
· Tallinna (28) · Tartu (10) · Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 · Tsiviilkolleegium · Kriminaalkolleegium · Halduskolleegium · Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o Üldkogu kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks kolleegium annab üldkogule või on põhiseaduslikkuse järelevalve asja V Muud kohtud PS § 148 1. erikohtud nt töökohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sõjaväe kohtud võib moodustada kui on vajadus 2. erakorralised kohtud KEELATUD!!! VI Kohtusarnased PS § 146 - kohtuväline menetleja (määrab karistust, kohus mõistab karistust) - advokatuuri või notarite koja aukohus - üürikomisjon - töövaidluskomisjon - kirikukohus § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid: õigusmõistmine 1
· Tallinna (28) · Tartu (10) · Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 · Tsiviilkolleegium · Kriminaalkolleegium · Halduskolleegium · Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o Üldkogu kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks kolleegium annab üldkogule või on põhiseaduslikkuse järelevalve asja V Muud kohtud PS § 148 1. erikohtud nt töökohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sõjaväe kohtud võib moodustada kui on vajadus 2. erakorralised kohtud KEELATUD!!! VI Kohtusarnased PS § 146 - kohtuväline menetleja (määrab karistust, kohus mõistab karistust) - advokatuuri või notarite koja aukohus - üürikomisjon - töövaidluskomisjon - kirikukohus § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid: õigusmõistmine 1
kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. Arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel. 9.4. Kohtute pädevus, kohtumenetluse liigid Kohtute pädevus: Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Muud toimingud (nt kinnistusraamat, äriregister, abieluvararegister, pärimisregister). Halduskohtud on erikohtud (PS § 148) arutavad avalik-õiguslikke, eelkõige riigi ja erasubjektide vahelisi vaidlusi. Muud toimingud (loa andmine). Ringkonnakohtud on apellatsioonikohtud (PS § 149 lg 2), mis vaatavad läbi I kohtuastmes juba lahendatud asju õiguslikust ja faktilisest küljest. Riigikohus on kassatsioonikohus, mis kontrollib apellatsioonikohtu lahendi õigsust üksnes õiguslikust küljest. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus
KS § 25 Tsiviilkolleegium Kriminaalkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o Üldkogu kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks kolleegium annab üldkogule või on põhiseaduslikkuse järelevalve asja V Muud kohtud PS § 148 51 1. erikohtud nt töökohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sõjaväe kohtud võib moodustada kui on vajadus 2. erakorralised kohtud KEELATUD!!! VI Kohtusarnased PS § 146 - kohtuväline menetleja (määrab karistust, kohus mõistab karistust) - advokatuuri või notarite koja aukohus - üürikomisjon - töövaidluskomisjon - kirikukohus § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid: õigusmõistmine 1
● Halduskolleegium ● Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ○ Üldkogu – kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks kolleegium annab üldkogule või on põhiseaduslikkuse järelevalve asja V Muud kohtud PS § 148 1. erikohtud nt töökohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sõjaväe kohtud – võib moodustada kui on vajadus 2. erakorralised kohtud – KEELATUD!!! VI Kohtusarnased PS § 146 52 ● kohtuväline menetleja (määrab karistust, kohus mõistab karistust) ● advokatuuri või notarite koja aukohus
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koo...
2. Hohenzollernite riik ehk Preisimaa ja Ühinenud Saksamaa Keisririik. Natside nägemuse järgi see kolmas riik kestab 1000 aastat. ,,SS Riik" (Schutz-Staffel asutati 1925a). SS'il oli domineeriv roll riigis: Heinrich Himmler oli paralleelselt nii SS'i juht, kui ka Saksa politseiülem (mh Gestapo) 1936-... . Konkurendiks oli SA Sturm- Abteilung (3 miljonit meest), likvideeriti 1934. NSDAP vasakpoolse fraktsiooni juhtide tapmine (Ernst Röhm + 1000 meest). 1934 aastal luuakse erikohtud (Rahvakohus) poliitiliste vastaste jaoks. Karistused vastaste jaoks on selles riigis rängad, oli aga ka sokiehmatusi (koonduslaagrid, surmanuhtlus). NSDAP ja SS ja Gestapo lai haare tegi vastupanu võimatuks. Tegemist oli äärmiselt kõrgetasemelise propagandariigiga: Goebbelsi Rahvahariduse ja Propaganda Riigiministeerium (1933). Kogu Saksamaa kultuuri- ja hariduselu allus Goebbelsile. Meedia (ajalehed, raadio, film jne) oli natsiideoloogia teenistuses: valvamine ja
Samal astmel võib sellelgi juhul olla internseid kohtuasutusi. 68 2.2. Kohtud võivad olla koosseisu alusel: 1) ainuisikulised (õigust mõistab üksnes 1 kohtunik - näiteks halduskohtunik); 2) kollegiaalsed ( õigust mõistab kolleegium, kusjuures minimaalarv on 2.3. Kohtud võivad olla funktsiooni kestuse (järjepidevuse) alusel: >korralised > üld- ja erikohtud (vt kohtukolleegiumid) >erakorralised> luuakse teatud eritingimustes (nt sõjatribunalid; Nürnbergi tribunal; Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal) - Eesti põhiseadus (vt § 148) välistab erakorraliste kohtute moodustamise. 2.4. Õigusharude ja funktsiooni alusel liigitatakse kohtuid (ka vastava astmekohtu asutused ehk struktuurielemendid): kriminaalkohtud tsiviil- ning majanduskohtud (vahekohtud; arbitraa?)
Eesti põhiseadus eristab tavalisi, erakorralisi ja erikohtuid. Tavalised jagunevad omakorda kolmeks astmeks: 1) maa- (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) ning halduskohtud (Tallinna, Tartu, Jõhvi ja Pärnu; 2) ringkonnakohtud (Tallina, Tartu); 3) Riigikohus (jälgivad üksnes, kas alama astmekohtud on õieti seadustest aru saanud, seda õieti kohaldanud ning järginud protsessireegleid, on esimese ja teise astme kohtust eraldatud – on eraldiseisev eelarve ja struktuur) – kokku 19 kohtunikku. Erikohtud on seaduse alusel Eestis küll lubatud, kuid seda võimalust pole seni kasutatud; samas pole erakorralised kohtud lubatud. Kohtud alluvad vaid seadustele ning kohtule ei tohi keegi õigusemõistmisele ettekirjutusi teha. Samuti ei tohi ettekirjutusi teha ega mõjutada kõrgema astme kohtud. Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia – omavahel seotud ideede kogum, mis seletab ja hindab sotsiaalseid tingimusi inimese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
