Sotsiaaldemokraadid seisavad rikkuse teatud määral ümberjagamise eest, et vähendada ebavõrdsust. Näiteks nad eelisatavad pigem avalikku kontrolli maavarade ja peamiste tööstuste üle. Sotsiaaldemokraadid soovivad säilitada tsiviilvabadusi ja edendada ausat konkurentsi poliitilistel ametikohtadel. Lääne-Euroopas ja eriti Põhja-Euroopas on eelistab rahvas sotsiaaldemokraatlikku võimuvormi. (Demokraatia, 2004) 3 1.3 Rahvademokraatia Rahvademokraatia vorm on levinud kommunistlikes riikides. See sarnaneb originaalsele kreeklaste demokraatiale, kus reeglid on inimeste poolt ja nende huvides. Tavalised inimesed on nö töölisklass ja demokraatia eksisteerib siis, kui valitsus toimib nende huvides. Seejuures ei eelda rahvademokraatia, et töölisklass ise otse peab juhtima valitsust. Rahvademokraatias põhinevad seadused nendele ettepanekutele, mis on tehtud kommunistliku partei poolt enamuse heaks. (Demokraatia, 2004) 1
...............................................................................................................4 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS POLIITILISTE IDEOLOOGIATE TASANDIL..........................6 2.1. Liberaalne demokraatia.........................................................................................................6 2.2. Sotsiaaldemokraatia..............................................................................................................6 2.3. Rahvademokraatia................................................................................................................7 2.4. Kristlik demokraatia.............................................................................................................8 3. MUID DEMOKRAATIA VORME.............................................................................................9 3.1. Antiikdemokraatia.....................................................................................................
22. Kommunistlikud riigid. Teine maailm. 23. Nõukogude Liit. 24. Eesti NSV. 24a. Eesti NSV kultuurielu põhijooni. 1. Mida tähendas sõna ``rahvademokraatia``? Miks see kasutusele võeti? Moskva kontrolli all olevad riike nimetati rahvademokraatiamaadeks./See võeti kasutusele, et näidata teistele maailma riikidele, et sotsialismimaades tegutsetakse enamiku elanike huvidele vastavalt.Taheti näidata, et nemad on need ,,õiged" demokraatlikud riigid, kes arvestavad elanike tahtega. 2. Mida tähendas sõna ``sotsialismimaad``? Moskva kontrolli all olevaid riike. 3. Miks tekkisid sotsialismileeris erimeelused
Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatia maadeks,1950 võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad.1948 tekkis Moskval konflikt Jugoslaavia liidri Josip Broz Titoga.See konflikt lõppes Stalini surmaga.1969 tekkis relvastatudpiirikonflikt Hiina ja NSV liidu vahel.Riigid kes jäid NSVle ustavaks nimetati sotsialistlikuks sõprusühenduseks(selles oli 10 riiki:NSV, Vietnam,Poola,Rumeenia,Saksadv,Tsehosslovakkia,Ungari, Bulgaaria,Kuuba,Mongoolia.Riigid,mida NSV toetas rahaliselt ja majanduslikult nim
............ 6 2.2 Esindusdemokraatia...........................................................................6 2.3 Osalusdemokraatia............................................................................. 7 3.DEMOKRAATIA LIIGITUS IDEOLOOGILISTE SÜSTEEMIDE TASANDIL......9 3.1Liberaaldemokraatia............................................................................9 3.2 Sotsiaaldemokraatia...........................................................................9 3.3 Rahvademokraatia........................................................................... 10 3.EESTI VABARIIK....................................................................................................14 KOKKUVÕTE.............................................................................................................15 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Tutvustada demokraatia erinevaid vorme, tunnuseid, põhimõtteid ja tingimusi. Demokraatia tähendab
edendada ausat konkurentsi poliitiliste ametikohtade pärast. Kuid erinevalt neist, sotsiaaldemokraadid eitavad, et enamus inimesi on tõesti vabad või et poliitiline konkurents on aus, kui rikkuse ja võimu omamisel on suuri erinevusi. Lääne-Euroopas ja eriti Põhja-Euroopas on rahvaste poolt selgelt eelistatumaks poliitiliseks võimuvormiks sotsiaaldemokraatia (http://www.hot.ee). 2.3. Rahvademokraatia Rahvademokraatia vorm on levinud niinimetatud kommunistlikes riikides. Mõnes mõttes olevat rahva demokraatia lähemal originaalsele kreeklaste demokraatiale (reeglid on inimeste poolt ja inimeste huvides), kui seda liberaaldemokraatia või sotsiaaldemokraatia. Tavalised inimesed on nii-öelda töölisklass ja demokraatia on saavutatav alles siis, kui valitsus toimib nende huvides. Seejuures ei eelda rahvademokraatia ilmtingimata seda, et töölisklass ise otse peab kontrollima / juhtima valitsust
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Võitjariikideks osutusid USA ja NSV Liit, nad muutusid üliriikideks. USA muutus tugevaks tänu sellele, et nende majandus ei saanud eriliselt palju kannatada. See aitas kaasa nende riigi arengule. NSV Liit saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas ka Aasias. Paljudes riikides kehtestati rahvademokraatia ja tegelikkuses tähendas see kommunistliku diktatuuri stalinliku NSV Liidu eeskujul. Lääne mõju piirati nn. raudse eesriidega(eraldus muust maailmast).Kaotajateks osutusid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Võitjate ühisleer lagunes kuna nende omavahelised suhted jahenesid. Suhted halvenesid nii palju, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda mis kestis üle neljakümne aasta. Seda on hakatud nimetama külmaks sõjaks, mille põhjustas USA ja NSV Liidu omavaheline rivaalitsemine.
Marshall tegi 1947.a. ettepaneku toetada Euroopat majanduslikult, et tast saaks USA-le elujõuline majanduspartner ja väheneks kommunistide mõju. Plaani alusele 1948-1952 anti abi 17 Euroopa riigile 13 miljardi dollari ulatuses. Abi andmise tingimused: 1) Tuleb loobuda natsionaliseerimisest. 2) Tagada rahvusvaheline kontroll abi üle. Plaan täitis eesmärgi majanduse edenedes kahanes järsult kommunistide mõju Abi ei võtnud vastu NSVLiit, Soome ja rahvademokraatia maad. Vastuseks 1949.a. NSVLiit ja rahvademokraatia maad asutasid VMNi - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu BRÜSSELI PAKT 1948.a. veebruaris kommunistide riigipööre Tsehhoslovakkias. Vastuseks märtsis 1948.a. sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg 50.aastaks poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö lepingu Brüsseli pakt e Lääneliidu. SAKSAMAA LÕHESTAMINE Lääne tsoonid Mitmeparteisüsteem Vabad kohalikud valimised
V seminar: demokraatia Lähtudes Heywoodi 4 peatükist, milline on demokraatia Eestis, mis on selle tunnusjooned? Peamised demokraativormid on: klassikaline demokraatia (tänapäeval otsene demokraatia), kaitslik demokraatia (esindusdemokraatia), arengudemokraatia (osalusdemokraatia) ja rahvademokraatia (kommunism). Demokraatia üldised tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, austatakse inim- ja kodanikuõigusi, kodanikuühiskonna olemasolu, usuvabadus ja turumajandus. Eestis ei ole otseselt kindlat demokraatiat välja kujundenud, oleme veel siirdeühiskond, kuna valimisaktiivsus on suhteliselt madal, Eesti kodanikuühiskond pole piisavalt tugev kontrollimaks igapäevaselt võimu ning ametiühingute liikmeskond ja mõju on tagasihoidlik.
Liberaaldemokraatide moel soovivad ka sotsdemokraadid säilitada tsiviilvabadusi ja edendada ausat konkurentsi poliitiliste ametikohtade pärast. Kuid erinevalt neist, sotsdemokraadid eitavad, et enamus inimesi on tõesti vabad või et poliitiline konkurents on aus, kui rikkuse ja võimu omamisel on suuri erinevusi. Lääne-Euroopas ja eriti Põhja-Euroopas on rahvaste poolt selgelt eelistatumaks poliitiliseks võimuvormiks sotsiaaldemokraatia. (Rinne, 2013) 2.3 Rahva demokraatia Rahvademokraatia vorm on levinud nn kommunistlikes riikides. Mõnes mõttes olevat rahva demokraatia lähemal originaalsele kreeklaste demokraatiale (reeglid on inimeste poolt ja inimeste huvides), kui seda liberaaldemokraatia või sotsiaaldemokraatia. Tavalised inimesed on nö töölisklass ja demokraatia on saavutatav alles siis, kui valitsus toimib nende huvides. Seejuures ei eelda rahvademokraatia ilmtingimata seda, et töölisklass ise otse peab kontrollima / juhtima valitsust.
*ideoloogiline võitlus ja propaganda *doktriinid *konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel Sotsialismileer kujunes pärast II MS-i lõppu kui NSVL kehtestas oma mõjuvõimu Ida- Euroopa maades. Kommunistid tulid võimule: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Jugoslaavias ja Albaanias. Veidi hiljem langes Moskva kontrolli alla Saksa Dem Vabariik ehk Ida-Saksamaa, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. 1959-Kuuba Esialgu nim kõiki neid riiki rahvademokraatia maadeks ja alates 50-ndatest sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus riigid, kes olid Moskvale ustavad liitlased. Sinna võeti need riigid,kes kuulusid org-sse: VMN(vastastikune majandusabi nõukogus) ja VLO(Varssavi lepingu org). Rahvusvahelised organisatsioonid sõjajärgses maailmas: NATO Põhja-Atlandi lepingu org, loodi 1949, asutajariigid: 10 Euroopa riiki, Kanada ja USA. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, siis teised astuvad tema kaitseks välja. Eesti
suurriigid NSVL mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania, Soome, osa Saksamaast ja Austriast. Aktsepteeriti vaikides Baltimaade annekteerimist. II MS polnud veel lõppenud, kui NSVL kehtestas Ida-Euroopas oma võimu ja hävitas seal demokraatia võimalused Raudne eesriie. Aastail 1944-47 tegi NSVL poliitlisi kompromisse nn rahvusliku sotsialismi e rahvademokraatia idee näol, mis võimaldas arvestada antud maa ajaloolisi ja rahvuslikke iseärasusi. Komparteid ja vasakpoolsed parteid olid peale II MS populaarsed, kuid seda vaid ajutiselt. Euroopa oli lõhenenud ja tema tähtsus langes. 1945-49 USA majandus stabiliseerus ja läks ülesmäge. Dollar muutus ülemaailmseks valuutaks. 1944 asutati Rahvusvaheline valuutafond (IMF) ja Maailmapank (NSVL ja RD- maad jäid sellest kõrvale). Sotsialismileeri tekkimine
Sakslased tõid okupeeritud maadest inimesi saksamaale orjatööle. Ja NL küüditas terveid rahvaid süüdistades neid koostöös vaenlasega. 3) Majanduslik kahju. Külad, alevikud hävitatud. Põllumajanduses hävisid põllumaad ja vähenes kariloomade arv. Miljonid inimesed jäid peavarju ja elatusvahenditeta. Üheks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA ja teiseks NL. Nii mitmeski riigis, kuhu Teise ms päevil jõudis Punaarmee, kehtestati nn rahvademokraatia. Lääne mõju üritati nendes maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. Külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vastast üritati üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika maades, kultuuri- ja teaduselus, propagandas jne. Külm sõda sai hoo sisse Saksamaa lõhenemise ajal. 1947
Kuuba. Sotsialistlike riikide arengu sarnased jooned on, et kõikides riikides valitses kommunistlik ideoloogia, oli ühe partei võim ja isikukultus, parteijuht oli ka riigijuht, julgeolekuorganitel (KGB) oli eriline roll riigi juhtimises, plaani- ja käsumajandus, majandus oli valdavalt riigistatud. kõrge sõjaväestatus. Arngu erinevused seisnesid selles, et ainult NSVL-is oli võimustruktuuriks nõukogude võim (mujal oli selleks rahvademokraatia), oli ka riike, kus oli rohkem kui üks partei, riike, kus olid vanad võimustruktuurid säilinud (Poolas Seim), osades riikides säilis eraomandit (Poolas 75% maad), oli riike, kus maksti omandi natsionaliseerimise eest kompensatsiooni (Ungari, Hiina), paljudes riikides nn. vaenulikke klasse ei likvideeritud. Koostöö riikide vahel jagunes majanduslikuks (VMN e. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu; 1949), ideoloogialaseks, sõjalis-politiliseks (VLO e
Abi anti 17 Euroopa riigile 13 miljardi dollari ulatuses Abi andmise tingimused 1) Tuleb loobuda natsionaliseerimisest 2) Tuleb tagada rahvusvaheline kontroll abi üle (Island, Norra, Rootsi, Iirimaa, Suurbritannia, Belgia, Holland, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Sveits, Türgi, Kreeka, Portugal, Austria, Luksenburg) Abi ei võtnud: NSVL, Soome ja rahvademokraatia maad Plaan täitis eesmärki: majandus edenes ja kommunistide mõjuvõim vähenes VASTASTIKUS MAJANDUSE NÕUKOGU (VMN) 1949 NSVL ja rahvademokraatia maad Loosi vastuseks Marshalli plaanile; Eesmärk oli Ida-Euroopa maad veel tihedamalt siduda NSVL-ga BRÜSSELI PAKT 1948 1948. aasta veebruaris kommunistide riigipööre Tsehhoslvakkias vastuseks: märts 1948.a sõlmisid SB, Pr, Belgia, Holland ja Luksenburg
institutsioonide kaudu, mis katavad kogu ühiskonna. Erinevad astmed: regionaalsena palju kasutusel (KOV), kutsealade kaupa vähem. 7. Leppedemokraatia: Püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas. Konsotsiatiivne demokraatia (Lijphart) –kodurahu tagav rühmaeliitide koostöö killustunud riikides. 8. Rahvademokraatia?- Mõistet rahvademokraatia kasutavad ennekõike diktatuurirežiimid enese legitimeerimiseks/hiina rahvavabariik jne/.Retooriliselt tähtsustatakse rahva tahet, praktikas määratleb selle sisu autoritaarne valitseja või valitsev kildkond. ERINEVAD LÄHENEMISED DEMOKRAATIALE 1. Elitistlik lähenemine demokraatiale.: 1.Poliitikud on ettevõtjad, kes pakuvad valijatele erinevaid tegevuspakette ühiselu arendamiseks 2
Sotsialistlik süsteem ja selle kokkuvarisemine Detsember 2008 . Mõisted · Sotsialism · Kommunism · Vt nt Borgå Tidning, detsember 1846, nr 94,95,97,98 · Marksistlik käsitlus Mõisted · Rahvademokraatia · Sotsialismimaad · Sotsialistlik leer · Idabloki maad · Kommunistlikud riigid · "Teine maailm" · Sotsialistlik ühendus · Sotsialistlik orientatsioon Nõukogude Venemaa (1917 1991) 1917 1918: Venemaa Vabariik; Venemaa Nõukogude Vabariik; Nõukogude Venemaa Vabariik; Venemaa Sotsialistlik Nõukogude Vabariik 1918 1922: Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik 1922 1991: Nõukogude Sotsialistlike
kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. NT: Tuumapommid (1945) Mõni aasta hiljem loodi veelgi võimsam, termotuumapomm Kaugmaaraketid (1950) Tankid, kahurid, lennukid jms. Selgita: Berliini müür- takistada idasaklaste massilist põgenemist läände raudne eesriie- NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Pingelõdvendus- Ida-Lääne vahelisi pingete vähendamine Rahvademokraatia- külma sja ajal kommunistide ainuvõimu NSVL satellriikides, kus demokraatia oli näiline ÜRO- Ühendatud Rahvaste Organisatsioon, 1945. Mille eesmärk on rahumeelse maailmakorralduse lahendamine NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949.a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav süjalis-poliitiline blokk Külma sõja kriisid (millal? mis toimus? tulemus):
endale esindajad esinduskogusse (nt. volikogusse v riigikogusse) Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, kus riigielanikkond osaleb aktiivselt riigivalitsemise protsessis Tugev osalusdemokraatia eeldab tugevat kodanikuühiskonda Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast Rahvademokraatia- nimetust kasutati kommunistlikes maades (mõeldi selle alltöölisrahvavõimu) Otsene demokraatia- klassikaline Võimude lahususe põhimõte Võim on jagunenud kolmeks · Seadusandlik (parlament) Eestis riigikogu · Täidesaatev (valitsus) · Kohtuvõim Eestis on kõrgema võimukandja rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu hääleõiguslike kodanike kaudu: 1. Valides riigikogu (esindusdemokraatia) 2
VLOsse. Sovetiseerimise 6 faasi 1. Nn. rahvarinde loomine kommunistide juhtimisel; 2. Nn. ajutise valitsuse ametisse määramine; 3. Pärast suhtelist vabu valimisi moodustatakse koalitsioonivalitsus. Kommunistid saavad siseministri portfelli. 4. Terror kodanliku parlamendienamuse neutraliseerimiseks. 5. Kommunistliku valitsuse moodustamine pärast ühtsete nimekirjade alusel toimunud valimisi 6. Rahvademokraatia ülesehitamine Nõukogude mudeli eeskujul. Idablokki iseloomustasid Idablokile iseloomulikud jooned: võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega),
1. x peetakse rahvusvahelist kohut sõjakurjategijate üle algab KÜLM SÕDA (2 maailmavaate vastasseis Külma sõja perioodid Sotsialismileer: kõmmun. Maj. süsteem 1945-48 kujunemine Mõiste raudne eesriie (1945) Churchilli poolt (ei teatud, mis Idapiiri taga toimub) Külm sõda (1946) kasutuselevõtt Trumani doktriin (kommunismi pidurdamise poliitika); I Berliini kriis Sotsialismileeri kujunemine rahvademokraatia vormis Koloniaalsüsteemi lagunemine (NATO; VLO e. Varssavi pakt/kommunistlike riikide "NATO ") + tuumarelva arendamine + KOSMOSETEHNOLOOGIA ARENG 1970 pingelõdvendusperiood (1. algatajaks: Lääne-Saksamaa (Tahetakse soojendada suhteid Ida-Saksamaaga) 2. USA autoriteedi langemine; info vabavahendamine 1980 lõpp sotsialismileeri lagunemine 1990 lõpp OSCE e. EU julgeoleku + koostööorg. poolt (Pärast Saksamaa ühinemiset 3. Okt. 1990)
relvade võidujooksu kaotanud. Mõlemad riigid moodustasid ka koostöölepinguid teiste riikidega. 1949. aastal moodustasid 10 Euroopa riiki koos Ameerika Ühendriikidega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO), mis ühendas riike sõjaliselt, ja 1952. aastal asutati Saksamaa ja Prantsusmaa eestvõttel koos Beneluxi maadega ja Itaaliaga Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millest sai majandusliku koostöö ühendus. Vastukaaluks moodustas NSV Liit 1949. aastal koos endast sõltuvate rahvademokraatia maadega Vastastikuse Majandusabi ja Nõukogu (VMN) ja 1955. aastal satelliitriike siduva majandusliku Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Lääne organisatsioonid olid vabatahtlikud, Nõukogude Liidu omad aga kohustuslikud. Külma sõja peamiseks tandriks teaduses oli kosmonautika. Mõlemad üliriigid tegid katseid saata mehitatud kosmoselaevu kosmosesse. Esimesena õnnestus see Nõukogude Liidul. Esimese inimesena käis kosmoses 1961. aastal Juri Gagarin, kes
maismaateed. Berlini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. 1949 luuakse lääneriiikide poolt sõjaline blokk, milleks on siis NATO 1955 VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) Vastastikuse majandusabi nõukogu VMN Vastukaaluks USA abiandmisele Marshalli plaani alusel lõi NSVL oma majandusorganisatsiooni VMN, mille abil kontrollis sotsialistlike riikide majandust. Jaan. 1949 asut. NSVL ja rahvademokraatia maad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VMN I asutajaid 6 NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tsehhoslovakkia ja Ungari. 1949 liitus veel Albaania (lahkus 1965), 1959 SDV , hiljem ühinesid Mongoolia, Kuuba, Vietnam kokku 10 liikmesriiki. VMN raames ei kujunenud soodsat majanduslikku integratsiooni riikide omavahel iga leping tuli sõlmida läbi Moskva. Peamiseks VMN made toodangu tarbijaks NSVL kaubapuuduses vaevlev turg. 1991 saatis VMN end laiali. HIINA KODUSÕDA 1946-1949
· Külmasõja kujundamine. Lääneriikide ja Nõukogude Liidu suhete teravnemise tingis stalinik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee jõudis sõja viimastel kuudel. Eesmärgiks oli aidata võimule kommunistid. Seoses Nõukogude ohuga Kreekale ning Türgile tegi USA president ettepaneku alistada sõjaliselt ja majanduslikult kommunismi ohtu sattunud riike. 2.Sotsialistlik maailma süsteem 1950 aastate alguses oli maailmas 13 sotsialistlikut riiki. Alguseks nimetadakse neid rahvademokraatia maadeks. 1950 aastast peale nimetadakse sotsriikideks. Kõik need riigid välja arvatud Jugoslaavia, täitsid moslova tahet. 1950 aastate lõpul ja 60 aastate alguses halvenesid Nõukogude Liidu- Hiina suhted. Algas tulevahetus pirioorselt aladel. Nõukogude Liit võttis kasutusele termini sotsialistlik sõprus ühendus, kuhu ei kuulnud: Jugoslaavia, Hiina, Põhja-Korea, Albaania. 3.Eesti pärast 2 maailmasõda 1944 aasta hilissügiseks oli Eesti taas vallutatud. Eestis taastati
okupatsioon - riigi maa-ala ajutine hivamine teise riigi relvajudude poolt. perestroika - NSVLi majandusssteemi mberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985.a. pingeldvendus - vhenenud pinge ida-lne vahel1969-1973/79 plaanimajandus - majanduse plaaniprane arendamine ja suunamine riigi poolt; igale ettevttele, ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus- ja sotsiaalsfri asutustele koostati kohustuslik(kvartal,aasta, viisaastaku) plaan. rahvademokraatia - klma sja ajal kommunistide ainuvim NSVL satelliitriikides, kus demokraatia oli pelgalt kulissiks. rassism - maailmavaade, mille jrgi rasside vahel ei ole ega peagi olema vrdsust. raudne eesriie - NSVL katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast repressioon - surveavaldamine, kellegi mahaurumine, karistamine. sotsiaaldemokraatia - vasakpoolne liikumine, mis taotleb hiskonna iglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja hiskondlike kokkulepete kaudu.
Miljonid inimesed jäid peavarjuta ja elatusvahenditeta. Ees ootas tohutu taastamistöö. See muutis ka jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid välja Saksamaa, Itaalia, Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA. Nõukogude Liit saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Nii mitmeski riigis, kuhu Teise maailmasõja ajal jõudis Punaarmee, kehtestati nn rahvademokraatia. Tegelikkuse tähendas see kommunistlikku diktatuuri stanlinliku NSV Liidu eeskujul. 6. Külm sõda: mida see endast kujutas, miks kujunes, millistes vormides avaldus, mõiste "raudne eesriie", mis olid Trumani doktriin ja Marshalli plaan, miks ja kus (maailmajagu) neid rakendati (lk 8) Sõjas ei kasutatud relvi, vaid sõditi nö poliitiliste, majanduslike ja ideoloogiliste ,,relvadega". Üritasid vastasxt üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises,
Võidurelvastumine mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. · Kosmose uuringud ning haridus ja teadus · Mõjuvõimu suurendamine arengumaades (Kolmandas Maailmas riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki) · Ideoloogiline võitlus (demokraatia vs rahvademokraatia ehk kommunism) · Sõjalised blokid (NATO, VLO) Kahepooluseline maailm: · LÄÄS USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Kanada · IDA NSVL, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina RV, Mongoolia, Põhja-Korea, Vietnam, Laos, Kuuba ,,Raudne eesriie" sümboolne piir (eraldusjoon) demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.
1975 vallutasid kommunistlikud väed Lõuna-Vietnami ning need alad ühendati aasta hiljem Põhja-Vietnamiga. Lähiajaloo sõnavara II sotsiaalne turumajandus – vabaturumajanduse ja tugeva sotsiaalpoliitika ühendamine. Lääne-Saksamaal 1950.-1960. aastatel. (социальная рыночная экономика) võidurelvastumine – riikide püüe edestada teisi riike relvastuse ja sõjaväe alal. (гонка вооружений) rahvademokraatia – kommunistlik riigikord näiliselt demokraatlikes ja iseseisvates riikides, mis tegelikult olid Nõukogude Liidu kontrolli all. (народная демократия) Varssavi Lepingu Organistasioon (= VLO) – kommunistliku idabloki sõjalis-poliitiline liit aastatel 1955-1991. (Организация Варшавского договора, ОВД) Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (=VMN) – sotsialistlike riikide
Lääne-Berliin ei alistunud, kuna USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada linna varustamise. Berliini blokaadi võib pidada külma sõja avalikuks alguseks. NATO- 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga moodustasid 1949. a. aprillis Nõukogude liidu vastase organisatsiooni, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. VLO- 1949 a asutas NSV Liit koos endast sõltuvate nn rahvademokraatia maadega Vastastiku Majandusabi Nõukogu, mis idi olema vastukaaluks Marshalli plaanile VMN- Nõukogude liit moodustas 1955. a. Vastukaaluks Saksamaa astumisele NATO liikmeks Varssavi Lepingu Organisatsiooni Läänes asutatud organisatsioonid olid iseseisvate riikide vabatahtlikud ühendused, VMN ja VLO kujutasid endast, aga NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Makartism- Joseph McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega väidetavalt seotud
elanikku varustama eluks vajalike kaupadega õhusilla kaudu. Berliini blokaad algas 24.06.1948 ja kestis 324 päeva (lõppes mais 1949). Sellega soovis NSVL takistada ka liitlasi ühendamast Lääne- Berliini. 07.08.1949 kuulutatakse USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia okupatsioonitsoonides välja ühine Saksamaa Liitvabariik (SLV). Vastuseks sellele kuulutab NSVL oma tsoonis 07.10.1949 välja Saksamaa Demokraatliku Vabariigi (SDV) Jaanuaris 1949 asutavad NSVL ja rahvademokraatia maad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Aprillis 1949 loodi ka Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO (North Atlantic Treaty Organization), kuhu kuulusid algselt USA, Kanada ja kümme Lääne-Euroopa riiki. Juulis 1952 jõustus Pariisis 1951 allakirjutatud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping. Mõtte algatajaks Prantsusmaa välisminister Robert Schumann. Asutajaliikmeid kuus: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Prantsusmaa
a. ettepaneku - toetada Euroopat majanduslikult, et tast saaks USA-le elujõuline majanduspartner ja väheneks kommunistide mõju ● Plaani alusel 1948-1952 anti abi 17 Euroopa riigile 13 miljardi dollari ulatuses Abi andmise tingimused: 1) tuleb loobuda natsionaliseerimisest 2) tagada rahvusvaheline kontroll abi üle ● Plaan täitis eesmärgi – majanduse edenedes kahanes järsult kommunistide mõju ● Abi ei võtnud vastu NSVLiit, Soome ja rahvademokraatia maad ● Vastuseks 1949.a. NSVLiit ja rahvademokraatia maad asutasid VMN-i – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu 1948.a. veebruaris kommunistide riigipööre Tšehhoslovakkias: ● Vastuseks märtsis 1948.a . sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia , Holland ja Luksemburg 50.aastaks poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö lepingu – Brüsseli pakti e. Lääneliidu Läänetsoonid: ● Mitmeparteisüsteem ● Vabad kohalikud valimised
suurmaavaldusi, millest osa anti talupoegadele, osa muudeti riigimajandiks. · Loodi Rahvarinne: erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina. Need erakonnad, kes sinna ei kuulunud, kuulutati rahvavaenulikeks ja fasismimeelseteks. · Pärast valimisi ühendati kommunistid ja sotsiaaldemokraadid ühtseks töölisparteiks. Kommunismile vastuhakanud erakonnad saadeti laiali. (Rahvademokraatia) · natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus, likvideeriti erakaubandus. 2) Millised sündmused leidsid aset Poolas ja Tsehhoslovakkias? Poolas Tsehhoslovakkias · Mõisnikele kuulunud maade jagamine · Natsionaliseeriti suurtööstus ja konfiskeeriti
mahajäämust võidurelvastumises. Mihhail Gorbatsovi ja Ronald Reagani kohtumisel Islandil 1986. a. sügisel oli tähesõdade programm Gorbatsovi initsiatiivil üheks põhiküsimuseks. Tähesõdade programm oli üks NSVL majandusliku kokkuvarisemise kiirendajaid. 1983. algab eurorakettide paigaldamine 13.Sotsialistlik maailmasüsteem. Ida-Euroopa satelliitriigid-Poola, Rumeenia, Bulgaaria, SDV,Ungari, Rumeenia,Jugoslaavia. Kuni 50nda aastani nimetati neid rahvademokraatia riikideks. Pärast 50ndat on sotsialistlikud riigid. Sotsialistliku maailmasüsteemi moodustumine. Sotsialismifilosoofia rajajad rõhutasid solidaarsust ja koostööd ning omandi ühiskasutamist, mis võimaldaks kindlustada kõikidele inimestele inimväärse eksistentsi, harmoniseeriks inimeste, rahvaste ja riikide vahelised suhted ning kõrvaldaks sotsiaalsed konfliktid ja sõjad. 14.Sotsialismileer-idaeuroopa riigid. Sotsialistlik sõprusühendus.
Keelehoole hõlmab praktilist tegevust keelekasutuse parandamiseks: keelenõuandeid, hea keele propageerimist, tekstide toimetamist, keelehooldekursusi jne. Keelenõu annavad Eesti Keele Instituudi keelekorraldusosakonna töötajad, kellele see on üks tööülesandeid. Põhilised tööd on järgmised: Standardimise meetodeid · Autokraatia o Mõjukas üksikisik teatab, kuidas on õige · Demokraatia o Kindel asjatundjate rühm lepib kokku · Rahvademokraatia o Kõik asjast huvitatud võivad osaleda kokkuleppimises · Anarhia o Sõnastikutöö on deskriptiivne Autokraatia Mis? Nt · Mõjukas üksikisik · The Timesi peatoimetaja teatab, kuidas on õige · Läti akadeemia keeletoimkonna juht
Ise ka ei tea, miks. Ja teine asi on kirjanduskriitika, mida on ilmunud haruharva mõni üksik arvustus." Romaane on ta kirjutanud tosinkond, nagu näidendeidki. "No ja ega ma pole enam poisike ka." Järgmisel neljapäeval tähistab Enn Vetemaa oma teist juubelit - täis saab 60. eluaasta, millest parasjagu 35 on kulunud kirjandusele. Selle aja jooksul on Vetemaa teoseid tõlgitud 22 keelde, nende hulgas palju nn vennasrahvaste ja rahvademokraatia maade keeli. Vanasti olid eesti kirjanikud tõlkimise suhtes palju soodsamas olukorras, kuna neid loeti mingi mõõdupuu järgi vene kirjandusse kuuluvateks, hea vene kirjandus oli aga rahvademokraatias pooleldi kohustuslikult tõlgitav. ( Eesti Päevaleht 15.juuni 1996 ) Enn Vetemaa huvialad · Ta on suur veinisõber ja plaanib välja anda veinientsüklopeedia.
vastu kommunismi pidurdamine *MARSHALLI PLAAN 1947 USA riigisekretär Marshall Ettepanek toetada Euroopa majandust, et saaks USAle elujõuline majanduspartner ja väheneks kommunistide mõju 4 aastaga abi 17le EU riigile 13miljardi ulatuses Tingimused: o Tuleb loobuda natsionaliseerimisest o Tagada rahvusvaheline kontroll abi üle Plaan täitis eesmärgi majandus edenes, kommunismi mõju kahanes Abi ei võtnud vastu NSVL, Soome, rahvademokraatia maad Vastuseks 1949 NSVL&rahvadem maad asutasid VMNi (vastastikuse majanduse nõukogu) *BRÜSSELI PAKT 1948 veeb kommunistide riigipööre Tsehhoslovakkias Vastuseks märts 1948 SB, Prmaa, Belgia, Holland & Luksemburg 50a poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostööleping Brüsseli pakt e. Lääneliit *SAKSAMAA LÕHESTAMINE Läänetsoonid: Mitmeparteisüsteem Vabad kohalikud valimised Majanduses kurss riikliku omandi vähendamisele
vormis) 2) esindus e vahendatud demokraatia rahvas / hääleõiguslik kodanikkond valib endale esindajad (parlamenti või volikogusse), kes rahva huvisid esindavad 3) osalusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas on kaasatud poliitiliste otsuste tegemisse (nt ümarlauad, võrgustikud, kodanikele loodud foorumid) 4) elitaardemokraatia esindusdemokraatia suund, kus poliitiline eliit langetab rahva heaolu nimel otsuseid 5) rahvademokraatia ,,demokraatia vorm", mida kasutati külmasõja aegsetes kommunistlikes maades ning rõhutati, et võimul on töölisrahvas Vabad valimised Valimiste ülesanded e funktsioonid 1) valimiste peamine ülesanne on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 9 2) hariv funktsioon, valimiskampaania ajal ühiskond politiseerub, inimesed
allkasti. Probleemi lahendamine lükkus tulevikku. Nehru valitsuse siseprobleemid Jawaharlal Nehru oli India tunnustatud juht, nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelises suhtlemises. India parempoolsed poliitikud ja majanduslik eliit, samuti paljud Lääneriikide demokraatlikud liidrid suhtusid tema poliitilistesse vaadetesse ettevaatliku umbusuga ja kritiseerisid tema lähenemist pahempoolsetele reziimidele (NSV Liit, Hiina RV, Euroopa nn. rahvademokraatia maad, Vietnami DV jt.) kui ohtu globaalsele rahule ja julgeolekule. India kasutas korduvalt jõudu oma naabrite ja kunagi (ajalooliselt) temaga ühendatud olnud territooriumide suhtes. Tema jaoks oli nn. kolmas maailm (arengumaad) tähtsaim. Selles nägi ta maailma arengu tulevikku. Oma ideede elluviimisel põrkus J. Nehru tõsistele siseprobleemidele. Majanduse edusammud olid loodetust aeglasemad. J. Nehru formuleeris eesmärgiks majanduse
demokraatia tähendab sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja ® Leppedemokraatia Püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas.Arenenud riikides on tavaks üksmeel teatud põhiväärtuste osas, nn. väärtuskonsensus. Vrdl. Eesti ühiskondliku kokkuleppe idee ® Totalitaarne ja rahvademokraatia, kvaasi- ja fassaadidemokraatia? Demokraatlik valitsemine n Formaalne ja substantsiaalne demokraatiakäsitlus n Formaalses ehk kitsas käsitluses on olulised ennekõike protseduurireeglid, nt valimised, ja isikuvabadused n Substantsiaalses ehk laiemas käsitluses on lisaks formaalsetele küsimustele oluline sisuline osalusvõimalus õiguste, kaasatuse, harituse ning sotsiaalsete ja majanduslike võimaluste mõttes
Presiidiumi esimeheks ("riigipeaks") marssal Kliment Vorošilov. Kulisside taga käis aga kirglik võimuvõitlus, mille üks osapooli, siseminister Lavrenti Beria, kiiresti kõrvale rebiti ja sama aasta detsembris hukati. Beria kavatsustest Baltikumiga on liikvel mitmesugust teavet ja veel rohkem oletusi. Ta nõudis küll, et liiduvabariikide juhtkond peab oskama kohalikku keelt, aga kindel alus puudub väidetel nagu oleks ta kavatsenud anda vähemalt Balti liiduvabariikidele “rahvademokraatia", Nõukogude Liidu satelliidi positsiooni. Beria algatusel jõuti ka välja kuulutada amnestia, mis vabastas Nõukogude Liidu vangilaagritest rohkem kui 1,2 miljonit inimest - suurem osa neist kriminaalkurjategijad. Uueks parteijuhiks valis partei keskkomitee pleenum 1953. aasta septembris Ukraina venelase Nikita Hruštšovi, kes oli 1934. aastast alates olnud keskkomitee ja 1939. aastast alates poliitbüroo liige. 1944. aastal nimetati ta Ukraina NSV
demokraatia alusel Saksamaa poliitiline elu 2) Inimeste elupaiga muutused uute piiride tõttu jm põhjustel Nt Eestist põgenes läände 80 000 inimest NL küüditas ka kogu rahva nt Krimmi tatarlased, tšetšeenid, Ingušid Pärast 2- MS asutati Poolast; Tšehhist jm Sakslased Saksamaale 3) Muutus jõudude vahekord suurriikide hulgas Üliriigiks kujunes USA NL saavutas ülemvõimu Ida- ja Kesk- Euroopas, Aasias. Väikeriikides kehtestati rahvademokraatia e kommunistlik diktatuur Võimule pääsesid Moskva meelsed erakonnad Lääne mõju piirati „raudse eesriidega“ 4) suur majanduslik kahju 5) hukkunuid ca 50 milj inimest, neist pooled tsiviilisikud ÜRO(1945 SAN FRANCISCOS) EESMÄRK Ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel erialadel LÄÄNERIIKIDE JA NSVL VASTASSEISU PÕHJUSED PEALE II MS NSVL püüdis kehtestada kontrolli Euroopas. Kommunistid said võimule
sündida imesid Püha Liit Euroopa monarhide liit 1815 1831, mille eesmargiks oli revolutsioonilise liikumise mahasurumine püloon vanaegiptuse templi kahe torniga monumentaalne väravehitis püramiid Egiptuse vaarao hiiglaslik haudehitis, üks seitsmest vanaaja maailmaimest R raad linnavalitsus radza aarjalaste sõjapealik; hiljem väikese hindu riigi valitseja raekoda hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid rahvademokraatia külma sõja ajal kommunistide ainuvõim NSV Liidu satelliitriikides, kus demokraatia oli pelgalt kulissiks rahvakoosolek kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks, seal valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide
kellega ta laseb sündida imesid Püha Liit Euroopa monarhide liit 1815 1831, mille eesmargiks oli revolutsioonilise liikumise mahasurumine püloon vanaegiptuse templi kahe torniga monumentaalne väravehitis püramiid Egiptuse vaarao hiiglaslik haudehitis, üks seitsmest vanaaja maailmaimest R raad linnavalitsus radza aarjalaste sõjapealik; hiljem väikese hindu riigi valitseja raekoda hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid rahvademokraatia külma sõja ajal kommunistide ainuvõim NSV Liidu satelliitriikides, kus demokraatia oli pelgalt kulissiks rahvakoosolek kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks, seal valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö;
kellega ta laseb sündida imesid Püha Liit Euroopa monarhide liit 1815 1831, mille eesmargiks oli revolutsioonilise liikumise mahasurumine püloon vanaegiptuse templi kahe torniga monumentaalne väravehitis püramiid Egiptuse vaarao hiiglaslik haudehitis, üks seitsmest vanaaja maailmaimest R raad linnavalitsus radza aarjalaste sõjapealik; hiljem väikese hindu riigi valitseja raekoda hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid rahvademokraatia külma sõja ajal kommunistide ainuvõim NSV Liidu satelliitriikides, kus demokraatia oli pelgalt kulissiks rahvakoosolek kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks, seal valiti endi seast nõukogu liikmed ja ametnikud, kelle ülesanne oli korraldada riigiasju rahvakoosolekute vahepeal Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses
rahvuskogu muutmise kohta, et taastuda redaktsioon, rahvakogu kutsuti heakskiidul kokku, kellel 1937. aastal esitati uus põhiseaduseelnõu. Rahvanõukogu võttis riigivanema poolt esitatud põhiseaduseelnõu vastu, jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal. 1924. aasta põhiseadus oli oma aja juriidiliselt ära elanud. See oli tublisti mahukam, sellega loobuti rahvahääletusest ilma presidendi nõusolekuta, samuti rahvaalgatusel vastuvõetud seadusest, rahvademokraatia asendati esindusdemokraatia asendati esindusdemokraatia. Realiseerida püüti võimude lahusust. Kahekojaline parlament, seati ise presidenti institutsiooni, nähti ette õiguskantsleri institutsiooni, ta vastas avalik-õiguslike asutuste tegevust. 23. august. 1939. MRP ja salajane lisaprotokoll tähendas Eesti kuulumist NSVLi.28. sept kirjutati alla baasidelepingulise. Eesti okupeeriti 1940. 1980ndate keskpaigas kujunes uus situatsioon. Seda aega võib vaadata läbi põhiseaduse aktide
töömotivatsiooni. Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia tähendab sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. Leppedemokraatia - püüe saavutada võimalikult paljude osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas. (Totalitaarne ja rahvademokraatia, kvaasi- ja fassaadidemokraatia) 68. Mille poolest erinevad esindusdemokraatia, osalusdemokraatia ja leppedemokraatia lähenemised? Esindusdemokraatias teostatakse võimu valitud esindajate kaudu, osalusdemokraatias, oodatakse kõikide arvamust ja koostööd. Leppedemokraatias püütaksse üksmeelele saada. 69. Esita polüarhia tunnused (Dahl). Polüarhia kaks põhitunnust: Kodanikeks on suur osa täiskasvanuist Kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine
52 17le Euroopa riigile abi kolmeteist mijardi dollari eest. Eesmärk oli panna Euroopa majandus jalule, et USA saaks oma kaupu eksportida. USA pakkus abi kogu Euroopale, kuid tingimusel, et loobutakse ettevõtete riigistamisest ja abi kasutamist kontrollitakse. Nõukogude Liit nimetas seda teiste riikide siseasjadesse sekkumiseks ja koos Ida-Euroopa ning Soomega keelduti abist. 1949a asutasid Nõukogude Liit ja rahvademokraatia maad vastukaaluks VNN'I ehk Vastastikkuse Majandusabi Nõukogu (NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, RUmeenia, Bulgaaria. Hiljem liitusid Saksa DV, Mongoolia, Kuuba, Vietnam ja Albaania) Kriisid ja kriisikolded Külma sõja ajal Berliini blokaad Saksa läänetsoonides kujunes mitme-partei-süsteem ja toimus erastamine. Idas koondus NSV Liidu ja sõjaväelaste survel võim kommunistliku partei kätte ja toimus riigistamine.
nt nõukogude Nn puhas võimude esindusdemo- lahusus kraatia (end. N.Liit) või nn rahvademokraatia Presidentaalne vormis (end.Varssavi pakti riigid) 86 Skeem nr 4 ÕIGUSHARUD EESTI VABARIIGI ÕIGUSSÜSTEEM PÕHILISTE ÕIGUSHARUDE KAUPA
eksekutiivne iseloom. RIIGIORGANITE STRUKTUUR, FUNKTSIOONID NING PÄDEVUS Rahvas kui kõrgeim riigiorgan Kõrgeim riigiorgan on demokraatias rahvas, teostab riigivõimu: ¤ riigipea ja/või esindusorgani valimisega ¤ rahvahääletus ¤ rahvaalgatus Vaid rahvas teostab võimu n-ö oma õiguse alusel (sui generis), st rahvusvaheliselt üldtunnustatult võõrandamtu ja aegumatu enesemääramise õiguse alusel. Seadusandliku riigivõimu organid Rahvademokraatia esindusorganid on parlamendid - otsene rahava usaldusosaline. Juhtiv roll võimude lahususe ja tasakaalustatuses on parlamendil. Föderatsioonis tavaliselt kahekojalised - tavaliselt üks rahva valitud, teine proportsionaalsuse ja halduskorralduse põhimõttest tulenevalt. Parlamenti iseloomustavad: ¤ alaline organ legaalsel alusel; ¤ valitav organ legaalsel alusel; ¤ teostab seadusandlikku riigivõimu põhiseaduse ja teiste seaduste alusel;
Samas kommunistid said seal valimistel ebaproportsionaalselt kohti, tunduvalt rohkem kui teised. Need parteid, mis Rahvarindesse ei olnud ühinenud, kuulutati keelatuks. Järgmine samm oli see, et lõpuks pärast valimis jääti alles ainult need parteid, mis olid nõus kommunistidele kuuletuma. Tänu sellele võimu täius läks kommunstide kätte, kes alustasid natsionaliseerimise ja kollektiviseerimisega. Neid riike, kus tegemist oli kommunistide ainuvõimuga, hakati algselt nimetama Rahvademokraatia maadeks. Hiljem, alates 50ndatest tuli kastutusele mõiste sotsialismimaad. NSVL ja sotsialismimaad kokku moodustasid sotsialismileeri. Läks nii Tsehhoslovakkias, Poolas, Rumeenias, Bulgaarias, Ida-Saksamaal (kuigi Ajutise valitsuse etapp jäi üldse ära, sest vahetult pärast II MS oli okupeeritud NSVL poolt), SDV, Ungari, umbes sama stsenaariumi järgi läks asi Jugoslaavias ja Ungaris, aga Jugoslaavias olid endas välja kujunenud väga tugevad kommunistlikud jõud, ja ka Albaania
annaabi.ee 
