TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT Monika Peterson EESTI ASJAAJAMISKEEL JA SELLE KASUTUST REGULEERIVAD NORMID Seminaritöö Juhendaja professor Reili Argus Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................ 2 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3
AJALOO 2. KURSUSE 2. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 1. Venestusaeg – iseloomulikud jooned. Valitsemine: Umbkeelsed venelastest ametnikud Asjaajamiskeel- vene keel Haridus: Venekeelne õpe Uued õppeprogrammid (paljud õpetajad lasti lahti) Usk: Vene õigeusu pealesurumine Õigeusu ehitised (A. Nevski katedraal, Kuremäe klooster) Kohanimed: Asulate ümbenimetamine Mitmekeelsed tänavasildid (Tartu- Jurjev) Igapäevaelu: Seltsielu piiramine Segaabielude soosimine 2. Miks venestusaeg ei andnud soovitud tulemusi? Eesti etniline identideet oli liiga tugev, massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik Ei suudetud lõhkuda saksa kultuuritraditsiooni Eestis levisid monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed 3. Uued rahvuslikud juhid – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson JAAN TÕNNISSON Eesti Posti...
Eesti iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918. 3. märtsil oli kogu Eesti Saksa okupatsiooni all ning võim läks saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Rahvuslike erakondade tegevus, poliitilised koosolekud ja demonstratsioonid keelati ära ning ajakirjandus allutati tsensuurile. Kodanike õigusi eirati. Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele, Eestist veeti välja kõike. Kultuurpoliitika eemärgiks oli elanike saksastamine. Asjaajamiskeel saksa keel, üleminek saksakeelsele õpetamisele. Baltisakslased üritasid luua Saksamaaga tihedalt seotud Balti hertsogiriiki. 1918. aastal tabas Saksamaad lüüasaamine ning puhkes revolutsioon. 11. novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku ning 21. novembriks jõuti võimu täieliku ülevõtmiseni. 1918. aasta novembri lõpus algas Eesti Vabadussõda (liitlased soomlased, Entente
LIIVI SÕDA 1558-1583 :põhj:võim Läänemerel,valduste laiendamine Liivimaa arvelt. Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 172...
1219 vallutasid linnuse taanlased. Linnavalitsus Linna valitses raad (st linnavalitsus) Raadi suurus sõltus linna suurusest Raehärra pidi Olema sündinud seaduslikust abielust Omama kinnisvara linna piires Kuuluma kaupmeeste hulka Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses Linnade rahvastik Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale ("mittesakslane") Tavapärane oli ka saksastumine Gildid ja vennaskonnad Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) Gild keskaegne ametiühendus kaitses oma liikmete huve korraldas seltsielu pakkus vajadusel abi ja toetust hoolitseti leskede ja orbude eest Käsitöö Käsitöö tähtsus oli teisejärguline
· Rae ülesanded olid · koguda linna sissetulekuid · kindlustada heakord · kõhtumõistmine tsiviil- ja kriminaalasjus · suuremates linnades münditi raha · Väiksemates linnades pidi raad jagama võimu maaisanda poolt määratud linnafoogtiga 4. Linnade rahvastik · Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes · Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel · Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval · Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale ("mittesakslane") · Tavapärane oli ka saksastumine 5. Gildid ja vennaskonnad · Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) · Gild keskaegne ametiühendus · kaitses oma liikmete huve · korraldas seltsielu
andis halduskogemuse · Sidemed välismaaga · Eestimaa kubermang · rahvusväeosad Autonoomia saavutamine 1. Saavutamine: Rahvuslikud ringkonnad koostavad autonoomia eelnõu Ajutisele Valitsusele 26. märts eestlaste demonst. Petrogradis 30.Märts autonoomia seadus: eestimaa kubermang= üks rahvuslik kubermang Eesotsas E. Kuberm. Komissar Jaan Poska Valimiste teel mood. E. kuberm. Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev Autonoomia saavutamine 2. Rakendamine Eesti keel- asjaajamiskeel Maapäeva valimiste korraldamine Rahvusväeosade loomine Korra tagamine Poliitiline areng Vastuolud: · Senise vene ametnikkonnaga · Nõukogudega (enamlased) · Vene sõjaväega Eesti poliitiliste erakondade kujunemine · Eesti Dem. Erakond Jaan Tõnisson · Eesti Maarahva Liit K. Päts · Eesti Tööerakond Jüri Vilms · Eesti Sotsiaaldem. Ühendus · Eesti Sotsialistide Revol. Partei · VSDTP-sse kuuluvad enamlased- suvi
· kõik omanäoline tuli kaotada. 1882 tuli Balti kubermange külastama Vene senaator Manassein baltisakslaste kaebuse peale rahvusliku liikumise üle, kuid kogus eestlastelt palju sakslastevastaseid kurtmisi. Seda kasutas Aleksander III, kes esimese Vene keisrina jättis balti rüütelkondade privileegid kinnitamata. · paljud sakslased vabastati ametikohtadelt, mis täideti umbkeelsete venelastega. · vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel. · saksapärased Eesti linnanimed muudeti venekeelseiks (Dorpat-Jurjev, Reval-Revel), nimetati ümber tänavaid, tõlkides neid vene keelde · Eestile laiendati Venemaa seadused (politsei-, kohtusüsteem jms.) · reformid parandasid eestlaste õiguslikku seisundit (nt. linnades murti baltisakslaste ülemvõim, kohtus pääses võidule kodanike võrdsuse põhimõte), kuid olid ohtlikud rahvuslikule püsimajäämisele. 2
Asjaajamised toimusid saksa keeles. Saksa keele mõjudel sai alguse ka kadakasakslus: osad eestlased tahtsid saksalaste moodi käituda ja rääkida. Tavalistele eestlastele kadakasakslus ei meeldinud, kuid sakslastele jäeti sellega hea mulje. Paljud läksid koos sakslastega 1939. aastal Saksamaale, kui Hitler sakslasi võõrsilt koju kutsus. Venestamisperioodil, mis algas 1880. aastatel ja kestis Eesti iseseisvuseni tuli keelde ka vene keelseid sõnu. Eestis sai vene keelest põhiline asjaajamiskeel. Vene keelseks muudeti nii haridus, asjaajamine ja teadus. Ajakirjandus ja ilukirjandus jäid sellel ajal mitmekeelseks. Teadlikult hakati arendama eesti kirjakeelt. Nõukogude ajal oli eesti keele kõrval taas tähtsaimal kohal vene keel. Ühiskonnaelu valdkonnad muutusid venekeelseks või kakskeelseks. Sel ajal tuli keelde uusi sõnu, mis peegeldasid just seda ajajärku, näiteks kolhoos, sovhoos,komsomol, partorg. Koolides õpetati vene keelt juba alates teisest klassist
keele uurimise, uue kirjaviisi propageerimise, raamatute kirjutamise ja vanavara kogumisega. 1865. a asutas J. V. Jannsen Tartusse lauluseltsi ,,Vanemuine", samal aastal asutati Tallinnas "Estonia" selts. Tallinnas esimene suurem eesti äriselts ,,Linda". Esialgu oli nende tegevus edukas, kuid sajandi lõpuks jõuti pankrotini. 12. Venestamine tõi esile siinsed sakslaste ja eestlaste omavahelised erimeelsused ning suutmatuse ühiste huvide nimel koostööd teha. Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel, sakslastest ametnikud asendati venelastega. 1889 - kehtestati siin vene kohtusüsteem. 1891 - 1893 toimus valdade reorganiseerimine. Hariduse ümberkorraldamine 1887. a vene keel alates kolmandast klassist ainus lubatud õppekeel 1888. a avati Aleksandrikool vene õppekeelega. 1893. a Tartu ( Jurjevi) ülikoolis õppetöö vene keeles. Langes eestlaste huvi hariduse vastu, kirjaoskus.
Mis oli venestamise sisuks? Kuidas viidi ellu? Millised olid tagajärjed? · Muuta kultuur, kohtusüsteem, sotsiaalne süsteem ning haridus vene keelseks · Õppetöö hakkas järk-järgult vene keelele üle minema, samuti ka asjaajamiskeel. Kohtusüsteem ühtlustati Venemaa omaga ning sooviti levitada õigeusku eestlaste, lätlaste ning baltisakside seas. · Kui haridus muutus venekeelseks langes ka kirja-kui ka lugemisoskus. 1886.a, kui tehti vene keel ametlikult asjaajamiskeeleks valdades ning linnavalitsuses, siis kaotasid paljud tööd ning valdade arv langes. Tartut nimetati ümber Jurjeviks ning Tartu Ülikooli Jurjevi Ülikool. Välja vahetades baltisaksa ning külalis- professorid hakkas langema kooli tase
Vallaliste kaupmeeste ühendus Mustpeade Vennastkond. Käsotöölaste gild Väikegild. Gildile olid omad traditsioonid ja käitumisreeglid. Tsunftid- Linnakäsitöölised koondusid tsunftidesse, mida reguleeris põhikiri ehk skraa. Süvenes tsunftiteadus ja sellega seoses tõrjuti mittesakslased väärikamalt käsitööaladelt välja. Turu kaitseks piirati meistrite arvu. Meister pidi olema kodanik ja abielluma. Rahvastik- Juhtpositsioonil olid sakslased. Asjaajamiskeel alamsaksa keel. Arvuliselt elas linnas rohkem eestlasi. Kui kodanik tõusis käsitöölise seisusesse, siis ta tõenäoliselt saksastus. Eestikeelne kirjasõna- Esimene eestikeelne raamat, mis on säilinud aastast 1535. Kaubandus- Läänest veeti Liivimaa kaudu Venemaale eelkõige käsitöötooteid:Klaverit, relvi&metalltooteid, vaske, heeringaid, lisaks soola, veini, õlu, vürtse. Eksporditi Läände:Karusnahka, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit.
Rahvuslik liikumine kriisi Venestamine- vene keisririigi poliitika, mille eesmärk oli mittevene alade ja rahvaste muutmine venekeelseks ja venepäraseks. Aleksander 3. baltimaadesse saadeti uued kubernerid. Manaseini revisjon- senator saadeti baltimaade olukorda uurima, revisjoni käigus esitati talle kaebusi ja valitsus kasutas neid venestusreformide läbiviimisel ära. Venestamisaja reformed- koolireform- koolides õpetus vene keeles. 1886- vene keel asjaajamiskeel kõigis valla-, linnavalitsustes. Kohtusõsteem venepäraseks. Uus linnaseadus,. Soodustati õigeusu levikut. Vanavara kogumine- 1888 hurda poolt alustatud rahvaluule kogumine. Sobilik viis patrioolse meelsuse avaldamiseks. Sinimustvalge- eesti üliõpilaste seltsi lipp, mis pühitseti sisse otepääl 1884. vastupanu venestamisele. Karsklusliikumine- tegelesid rahvaharidustööga ja meeelelahutusega. Ehitati seltsimaju. Rahvuslikud eesmärgid.
Eesti Kirjameeste Selts tegutses Tartus, kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ja uute kooliraamatute väljaandmise eest. Seltsi presidendid: J.Hurt, C.R.Jakobson. Hurda eestvõttel korraldati rahvaluule kogumine. Venestamine tsaari valitsuse poliitika Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks. (kuberner Eestimaal Sergei Sahhovskoi ja Liivimaal M. Zinovjev). Manasseini revisjon eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. · Asjaajamiskeel vene keel, kubermanguasutustesse suunati tööle venekeelsed ametnikud. · Tugevnes tsensuur. · Haridus venekeelne (1887); vene keelt mitteoskavad õpetajad lasti lahti, 1893.aastal mindi venekeelsele õppele üle ka Tartu ülikoolis (Jurjevi Ülikool). · Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes. · Tallinna toomkool lõpetas tegutsemise. · Vene õigeusk Toompeale ehitati suur õigeusu katedraal.
42. Mis põhjusel võib kohus lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse? 43. Kes võib lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse? 44. Kas igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus? 45. Kas vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi? 46. Mis juhul on õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt vastuseid vähemusrahvuse keeles? 47. Mis keel on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel Eesti Vabariigis? 48. Kas Eesti seadused lubavad võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamist riigi- asutustes ning kohtu ja kohtueelses menetluses? 49. Millised kohalikud omavalitsused võivad kasutada sisemises asjaajamises ka mõnda muud keelt peale eesti keele? 50. Kes peab hüvitama elu- ja looduskeskkonnale tehtud kahju? 51. Kelle kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust? VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED: 52
Venestamine - 1880.keskpaigast kuni I Maailmasõjani. Põhjused: 1) eestlase pürgmised ja ideaalid olid erinevad 2) rahvusliku liikumise tulemusena poliitilised olud ei paranenud 3) rahvusliku liikumise hoog vaibus ja selle juhid lahkusid vaateväljalt Kaasnenud ümberkorraldused: 1) Koolides mindi üle venekeelsele õppele 2) Õigeusu pealesurumine 3) Piirati omavalitsuste tegevusvabadust 4) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 5) ametnikud vene rahvusest 6) uus kohtusüsteem 7) uus linnaseadus 8) tsensuur- kirjasõna range kontroll 9) Eesti seltside jm sulgemine/ära keelamine Mis juhtus head: 1) EÜS’i sinimustvalge lipp - õnnistati sisse 1884 2) uued seltsid/ühingud, nt karsklusseltsid 3) Kirjanduse ja kultuuri areng- ERM 4) 3 rahvarohket laulupidu 5) hoogne majanduse areng 6) “Postimees”
Kõigi ülejäänud kohtute moodustamise sätestavad konstitutsioonist madalamal seisvad seadused. Eestis on põhiseaduses §148-s sätestatud, et Eesti kohtusüsteem koosneb maa-ja linnakohtutest, ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. Kohtute konkreetse moodustamise sätestab Kohutute seadus, mis võeti vastu 19.06.2002 ja mille viimane redaktsioon jõustus 01.04.2011. Rootsis toimub kohtumenetlus rootsi keeles. Eestis on Kohtute seaduse § 5 lg 1-le vastavalt menetlus-ja asjaajamiskeel eesti keel. Õigusmõistmine toimub riigikeeles ja Rootsis on selleks rootsi keel, Eestis eesti keel. Rootsi kohtusüsteem jaguneb kaheks teineteisest täiesti sõltumatuks kohute hierarhiaks - üldkohtuteks ja haldus ning erikohtuteks. Samasugune jagunemine üld- ja halduskohtuteks on ka näiteks Prantsuse kohtusüsteemi puhul. Eesti puhul sellist jagunemist ei toimu. Eestis toimub jagunemine vaid astmete alusel, kus kõige madalama astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud
Keeleseadus Keeleseadus sisaldab riigikeele oskuse nõudeid avaliku ja erasektori teatud kategooria töötajatele. Seadus kohustab töötajaid oma keeleoskust tõestama ning seaduse täitmist kontrollib Keeleinspektsioon. Keeleseaduse kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel, mille ametliku kasutuse aluseks on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Iga muu keel peale eesti keele on keeleseaduse mõttes võõrkeel. Nt. vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena. Seadusega reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid ning eesti keele ja võõrkeelte kasutamist. Äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele kasutamist reguleeritakse juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks keeleseaduse mõttes on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus...
Kui aga rootslased 1625 aastal Tartu vallutasid, lõpetas see nii jesuiitide tegevuse, kui ka katoliku ajastu Eestis. Haldusjaotus 1. Eestimaa kubermang (keskus Tallinn) Maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Haldaja: kindralkuberner 2. Liivimaa kubermang (keskus Riia) Maakonnad: Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa, (Riia; Võnnu maakond) Haldaja: kindralkuberner Balti erikorra tunnused Tunnused: baltisaksa seisuslik omavalitsus rüütelkond, asjaajamiskeel saksa keel, koguneti maapäevadel (maksud, seadus, jne), lubatud luteri kirik, kehtivad vanad seadused+ lisanduvad uued. Rüütelkondi oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. MÕISTED reduktsioon- Rootsi aeg- vakuraamatud- mõisate riigistamine 1645 restitutsioon- Vene aeg- riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele 1710 aadlimatrikkel- õpinguraamat (e nimekiri), kõnekeeles ,,eksmatt" asehalduskord- kubermangud -> asehalduskond, maakonna nimetused keskuste järgi
Üldandmed 2007.aasta juulikuu seisuga elab Hispaanias rohkem kui 40 miljonit inimest, millest 80% moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid. Pealinnas, Madridis elab 3,1 miljonit inimest. Hispaania on Prantsusmaa järel suuruselt teine riik Euroopas. Riigi pindala on 504 782 ruutkilomeetrit. Hispaania õnnistuseks on üle 4000 kilomeetri pikkune rannajoon. Hispaania keelt räägitakse kogu riigis ja see on sageli ka ametlik asjaajamiskeel. Alates 1.jaanuarist 2002.aastast on Hispaania uueks rahaühikuks euro. Hispaania lipp on alt ja ülevalt punane, keskelt kollane. Kollase riba peal on Hispaania vapp. Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Hispaania liitus Euroopa Liiduga aastal 1986. Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul. Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist
kasin toit ning lihtne riietus ( vaesus ) Balti erikord Vene võimu alla läinud ala jagunes Eestimaa ( Põhja - Eesti ) ja Liivimaa ( Lõuna - Eesti ja Põhja - Läti ) kubermangudeks, kummagi eesotsas kuberner. Püsima jäid rüütelkonna ja aadli omavalitsus. Rootsi aja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Linnaelanikest enamus sakslased ning eestlased. Kirikuelus erilisi muutusi polnud. Venemaal õigeusk, Eestis, Lätis luterlus. Asjaajamiskeel saksa keel. Suur osa rootsi aegsetest seadustest jäi kehtima. mõiste Balti erikord - Eesti ja Liivimaa eriõigused peale põhjasõda, Vene koosseisus. Eestikeelne piibel ilmus esimest korda 1739. Selle tõlkis kirikuõpetaja Anton-Thor Helle Vennastekoguduse liikumine, positiivsed ning negatiivsed tagajärjed vennastekoguduse liikumine - 18. sajandil eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine ,tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus
Iseseisvumine 1917. Veebruarirevolutsioon: toidupuudus > oodati järjekorras, läksid mässama 02.03. Nikolai II loobub troonist > pakub trooni vennale Mihhaile, kuid too keeldub Võim läks Ajutisele Valitsusele, tahab viia läbi reforme (Eesti rahvuslik intelligents + vene intelligents) Rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt, mis esitati Ajutisele Valitsusele. 30.03.1917 autonoomiaseadus (samm iseseisvuse suunas) * loodi rahvuskubermang * asjaajamiskeel eesti keel * ametisse eestlasest kubermangu komissar Jaan Poska (esindas vene intelligente) * lubati kokku kutsuda Maapäev Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus (kaudsed valimised), mille etteotsa Päts * lubati rajada rahvusväeosad Esimene Eesti Polk * lubati rahvuskirik EELK > esimesed eesti soost piiskopid * lubati demokraatlike kodanikeõigusi > erakonnad Ajutise Valitsuse kriis aug. 1917, saabub Lenin , kes org. parteid, valmistab ette riigipöördeks
Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi 46) Mis juhul on õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt vastuseid vähemusrahvuse keeles? Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igalühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles 47) Mis keel on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel Eesti Vabariigis? Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel 48) Kas Eesti seadused lubavad võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamist riigiasutustes ning kohtu ja kohtueelses menetluses? Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus
Tallinna Polütehnikum Eesti mehed Esimeses Maailmasõjas Referaat Andres Möll PA-11B Tallinn 2012 Sissejuhatus Esimene maailmasõda puhkes 1914. aastal. Sõja otseseks ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28. juunil 1914. See andis Austria- Ungarile ettekäände esitada Serbiale ultimaatum ja pärast selle tagasilükkamist kuulutada Serbiale sõda. Venemaa kartis kaotada mõjuvõimu Balkanil ja kuulutas Serbia toetuseks 31. juulil välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale. Suurbritannia astus sõtta 4. augustil. Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vah...
riigiametnike tööd. Maapäev Rüütelkonna liikmed käisid seal. Lahendati kohalike küsimusi. Rüütelkondade loodud aadlike õiguste kaitsmiseks tehtud. Maanõunike kolleegium - kõrgeim täidesaatev ja nõuandev organ. Tegelesid väga oluliste küsimuste lahendamisega. Maamarssal Rüütelkonna nimetus Liivimaal, kes tegelesid igapäevaste küsimuste lahendamisega. Vene ajal Kõrgeim võim Vene keisririigi kindralkuberner. Lutheri usk. Saksakeel asjaajamiskeel. Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai Riia kindralkuberner George von Browne. Enamikus Venemaa kubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. aastal ja Baltikumile. Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk ajalookirjanduses saanud asehalduskorra(1783-1796) nime Balti erikord Balti kubermangude laialdane autonoomia Vene riigi koosseisus. See kehtestati
Köleri tähtsus hakkas tõusma. 10. teema: Eesti 19. Saj teisel poolel 1) Manasseini revisjon 2)Venestamise käigus tehtud ümberkorraldused Kõik see andis võimaluse alustada poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi ümberkorraldusi. Balti rüütelkondade privileegid jäid kinnitamata Kubermangud said uued kubernerid Paljud sakslased vabastati ametist ja asendati venelaste ametnikega Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel! Mõnede linnade nimed muudeti: Tartu=Jurjev, Tallinn=Reval Eestile laiendati kõiksugu seadusi Üle kogu maa rajati õigeusu kirikuid (suruti usku peale) 3) Eestlaste suhtumine venestamisse Eestlaste erinevad suhtumised: Venestamist pooldavad: venestamine tõrjus baltisakslust ja saksastumissoove Baltisakslust pooldavad: Harry Jannsen (sooviks luua baltisakslastest, eestlastest, lätlastest uus rahvus)
Talupoegadel uuendusi põlluharimistehnikas ei olnud. Talupoja õiguslik seisund oli madalseisus, seda näitab 1739.a välja antud Roseni deklaratsioon. 1) Talupoeg on pärisori 2) kogu talupoegade vara kuulub tegelikult mõisnikule 3) koormised on puhtalt mõisniku määrata 4) mõisnikele kuulub kohtuvõim talupoegade üle. Kultuur 18.saj-l Kuigi Eesti oli Vene valdustes, siis vene kultuuri mõjudest jäid siinsed alad puutumata, sest siin oli Balti erikord: luteriusk, asjaajamiskeel saksa keel, kultuurikontaktid Saksamaaga tihenesid, sest läbi 18.saj (alates 1710.a) kohapeal ülikooli polnud ja baltisakslased käisid ülikooliharidust omandamas Saksamaal. Siia tuli ka riigisakslasi, kes pärit saksamaalt, sest baltikumis oli puudus haritlastest (arstid, juristid, kirikuõpetajad) ja siin olid ka teenimisvõimalused paremad. Kui varem Rootsiajal oli luterluses lubatud ainult ametlik vool,
Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu...
1882 tuli Balti kubermange külastama Vene senaator Manassein baltisakslaste kaebuse peale rahvusliku liikumise üle, kuid kogus eestlastelt palju sakslastevastaseid kurtmisi. Seda kasutas Aleksander III, kes esimese Vene keisrina jättis balti rüütelkondade privileegid kinnitamata. · paljud sakslased vabastati ametikohtadelt, mis täideti umbkeelsete venelastega. · vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel. · saksapärased Eesti linnanimed muudeti venekeelseiks (Dorpat-Jurjev, Reval-Revel), nimetati ümber tänavaid, tõlkides neid vene keelde · Eestile laiendati Venemaa seadused (politsei-, kohtusüsteem jms.) · reformid parandasid eestlaste õiguslikku seisundit (nt. linnades murti baltisakslaste ülemvõim, kohtus pääses võidule kodanike võrdsuse põhimõte), kuid olid ohtlikud rahvuslikule püsimajäämisele. 2
2. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati rohkesti märgukirju baltisakslaste kohta ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist. 3. Kõik see andis võimaluse alustada poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi ümberkorraldusi Venestamise käigus tehtud ümberkorraldused 1. Baltirüütelkondade provileegid jäid kinnitamata 2. Paljud sakslased vabastati ametist ja asendati venelastest ametnikega 3. vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 4. Mõned linnanimed muudeti venekeelseteks: Dorpat Jurjev (Tartu), Reval Revel(Tln) 5. Eestile laiendati Venemaa politsei-,kohtu-, linna-, kooli- ja muud seadused 6. Püüti levitada õigeusku, üle kogu maa rajati õigeusu kirikuid 7. Tartu Ülikool nimetati Jurjevi Ülikooliks, õppetöö vene keeles Eestlaste suhtumine venestamisse 1. Eestlaste seas oli erinevat suhtumist 2. Venestamise poolt Ado Grenzstein, Jakob Kõrv 3
Koolil on oma pitsat, arveldusarve pangas ja sümboolika. 2. TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED 2.1. Kooli tegevuse eesmärk on toimetulekuõppe võimaldamine mõõduka vaimupuudega õpilastele ja hooldusklassi loomine raske ja sügava vaimupuudega lastele. 2.2. Kooli tegevuse eesmärgist tulenevalt on koolil ülesandeks tagada õpilastele toimetulekuõppekava ja hoolduskooli programmi täitmiseks vajalikud õppe - ja kasvatustingimused. 3. ÕPPE - JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED 3.1. Õppekeel ja asjaajamiskeel koolis on eesti keel. 3.2. Õppe - ja kasvatuskorralduse aluseks on kooli õppekava ja kooli kehtestatud eeskirjad. 3.3. Kooli õppekavas määratakse kindlaks õppe eesmärgid ja õppeaja kestus, õpingute alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja maht, ainekavad, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning õppeetappide ja kooli lõpetamise nõuded. 3.4. Õppekava ja selle muudatused kinnitab kooli pidaja. Muudatusettepanekuid võib teha kooli nõukogu ja kooli õppenõukogu
1882-1883 kontrollis Nikolai Manassein Läänemere kubermange ja talle esitati palju märgukirju nii eestlaste ja lätlaste poolt (ligi 50 000), milles siis nõuti Balti provintside olukorra muutumist, eestlaste õiguse suurendamist. 2) Venestamise käigus tehtud ümberkorraldused 1. Balti rüütelkondade privileegid jäid kinnitamata 2. Paljud sakslased vabastati ametist ja asendati venelastest ametnikega 3. Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 4. Mõned eestikeelsed linnanimed muudeti venekeelseteks – Dorpat – Jurjev (Tartu), Reval – Revel (Tln) 5. Eestile laiendati Venemaa politsei-, kohtu-, linna-, kooli- ja muud seadused 6. Püüti levitada õigeusku, üle kogu maa rajati õigeusu kirikuid (õigeusu katedraal Toompeal) 7. Tartü Ülikool nimetati Jurjevi Ülikooliks, õppetöö vene keeles 3) Eestlaste suhtumine venestamisse Eestlaste seas oli erinevat suhtumist:
Mõisahäärbereid iseloomustasid õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Nii nagu Rootsi ajal jagunes ka Vene võimu all olevad alad Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks, kummalgil eesotsas kuberner. Püsima jäid rüütelkonnad ja aadli omavalitus. Riigistaud mõisad anti endistele omanikele tagasi. Kuigi Venemaal oli riigiusuks õigeusk, jäi Eestis ja Lätis siiski püsima luteri usk. Ametnikeks olid enamasti sakslased ja asjaajamiskeel oli samuti saksa keel. Kehtima jäi suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Sellist eriseisundit nimetatakse Balti erikorraks. 1765.a anti Liivimaa talupoegadele õigus vallasvarale, mõisakoormistele seati piirid, talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata. 1739.a ilmus eesti keeles esimest korda täielik piibli tõlge Anton-Thor Hellelt. 18.sajandi keskpaigas levis Eestimaal ja Liivimaal hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine, see propageeris sotsiaalset võrdsust ja ühtekuuluvustunnet
presidendiks. Kehtivad mõned rahvusliku iseloomuga põhiseaduslikud õigused: · igal eestlasel, sõltumata kodakondsusest, on õigus asuda Eestisse; · igaühel on õigus saada eestikeelset haridust; · vähemusrahvustel on seaduse alusel õigus luua kultuuromavalitsusi; · igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, omavalitsuste ja nende ametiisikute poole ja saada vastuseid eesti keeles; · riigiasutuste ja omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Lisaks õigustele on põhiseaduses kirjas ka kohustused: · kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust; · igaüks on kohustatud säästma loodust ja keskkonda ning hüvitama sellele tekitatud kahju; · kooliealistel lastel on õppimine seaduses määratud ulatuses kohustuslik; · igaüks on kohustatud tasuma seadusega sätestatud riiklikke makse, lõive, trahve ja koormisi;
Teine eristus on erinevate kasutussituatsioonide alusel. Siin lähtutakse sellest, et keelelisi valikuid mõjutavad või on nendega korrelatsioonis kasutusolukorra erinevad omadused (suuline või kirjalik, argine või avalik-ametlik jne). Selliseid allkeeli nimetatakse registriteks (register; vt Biber, Conrad 2009). Tavalised registrid on näiteks suulise spontaanse argisuhtluse keel ehk argikeel, asjaajamiskeel jms. 2 Kolmas on eristus, milles keeleliste valikute mõjuriks või aluseks on keele kasutajate omadused (elukoht, sotsiaalne kiht, haridus, sugu jne; vt nt Chambers, Trudgill 1998). Siin vastandatakse kõigepealt kaks allkeelerühma. Osa allkeeli on kasutusel üle vastava keeleala ja kõigis inimrühmades, osa aga ainult teatud territooriumil või inimrühmades. Esimest rühma nimetame ühis(all)keelteks ja teist murreteks ehk dialektideks (dialects). Ühiskeele mõiste
Tegevust juhtis maapäev, maanõunike kolleegium, maamarssal Linnadel säilis omavalitsus – mida suurem linn, seda suuremad õigused (suur linn: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu) → tagas piirkonna kiire arengu Eesti-Vene kaubanduses säilisid tollipiirid Säilis luterlus, rootsiaegsed seadused Kuni 1797 aastani puudus nekrutikohustus Asjaajamiskeel saksa keel Aadlimatriklite koostamine Restitutsioon - mõisad tagasi mõisnikele → mõisnike toetus, liitlased Pärast asehalduskorda hakkas baltisaksa aadli mõjuvõim nõrgenema, kõrgemaks poliitiliseks võimuks jäi keisrivõim → aadli mõjuvõimu nõrgendas veelgi hilisem linnade omavalitsusseaduste muutmine – eestlane sai osaleda sakslaste poolt juhitud linnade omavalitsustes → Eesti ajaloos pigem positiivne, sest 1
§ 51. Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. §52. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju,
Lätis on parteijuht lätlane. Tuli püüda paindlikumalt tegutseda ning üritada ka kokkuleppele jõuda vastupanu liikumise tegijatele. N: Metsavendade juht viidi Kremlisse L. Beria kabinetti, kus aeti juttu. NSVL lõpetab sõjalise tegevuse, kuid metsavennad peavad ka lõpetama. Need, kes ei tapnud või ei teostanud midagit halba nad ei pea midagit kartma, nad saavad rahulikult sulanduda NSVL ühiskonda. Partei asjaajamiskeel Eestis oli eesti keelne. Igas liidu vabariigis asjaajamiskeel on omas keeles. Kremlisse saadeti eesti keelseid, leedu keelseid dokumente. Muudatusi hakati koheselt teostama, kõige pealt Ukrainas ja Leedus, kus vastupanu kõige tugevam oli, hiljem 1953 juunis võeti otsused vastu juba Valgevenes ja Lätis ning seejärel hakati ettevalmistama Eesti ja Moldaavia otsuseid. Statistiline materjal, kui palju metsavendi ja julgeoleku liikmeid oli tapetud. Beria "uue rahvuspoliitika" ellurakendamine Eestis:
tekkisid hiljem. Saadik pidi olema professionaalne, ei saadetud ükskõik keda, enne missioonile minekut eksamineeriti saadikut. Enne saadiku saatmist läbirääkimised. Sellest alates riigi välissaatkond riigi poolt kinni makstud. Muud välispoliitilised mõjutamised: (religioossete arusaamadega määratletud mõjusfäär) - Ristimine äärmiselt oluline: aastal 600 mingi ladina keelelt üle kreeka keelele (sisuliselt asjaajamiskeel juba varem) ja muudeti ära tiitlid (nt imperaator → basileus). Basileus oli ka ristiisa. - Tiitlid: jagati päris palju - Konstantinoopol soosis väga seda, et ümbritsevate riikide-hõimude eliidi (India ülikute) lapsed tuleksid Konstantinoopolisse, haridus + kreeka keel. - Naised + abielu, Konstantinoopoli valitseja lähisugulased jagati abikaasadeks välja. 5) Reeglid – basileus oli teistest üle. Keegi ei tohi teise ... olla. Keegi saatis krooni Konstantinoopolisse tagasi.
mis keelas piinamise ülekuulamistel; GULAGist lasti märtsiamnestiaga suur osa karistusaluseid vabaks (üle 1,2 mln – peaaegu ½ GULAGi süsteemist, Eestisse ca 10 000 inimest tagasi). Uus poliitika rahvusliiduvabariikide suhtes. Peamiseks initsiaatoriks Beria – „uus rahvuspoliitika“. NLKP KK Presiidumi „rahvuspoliitika“ otsused o Kohaliku kaadri edutamine juhtivatele positsioonidele. o Asjaajamiskeel riigiaparaadis kohalik keel. o Põhimõtteline uus suhtumine vastupanuliikumisse (relvastatud – metsavendlus). kui seni oli püütud seda jõuga maha suruda, peamiseks meetodiks olid sõjalis- tšekistlikud operatsioonid, siis edaspidi leiti, et robustne vägivald ei ole mõistlik. Efektiivsem vastupanuliikumisega kokkuleppeid sõlmida.
33 § 51. Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. § 52. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. Paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võivad kohalikud omavalitsused seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise riigiasutuses ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koo...
Venemaa äärealade rahvaid venestada ¤ õige hoo sai venestamine tsaar Aleksander III ajal (troonil 1881-1894), kes erinevalt oma isast Aleksander II oli vanamoeline ja igasuguste uuenduste vastane ¤ kõikjal rõhutati nüüd usu, keisri- ja isamaa armastust, mis tõi kaasa piiriäärsete rahvaste venestamise ¤ kõigepealt jäeti 1) Balti rüütelkondade privileegid kinnitamata 2) Eestlaste kaasarääkimine oma maa asjadesse vähenes veelgi. 2) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 3) baltisaksa aadli omavalitsus jätkas tegevust, kuid piiratud kujul, sest venekeele osakamatud lasti lahti. 4) Talurahvakohtud kihelkondades kaotati. Maakondades seati sisse talurahvaasjade komissaarid. 4) osade linnade nimed muudeti venekeelseks näiteks Reval→ Revel, Dorpat (Tartu) → Jurjev jne ¤ venestamisega algasid ulatuslikud poliitilised, kultuurilised ja sotsiaalsed ümberkorraldused ¤ kõige suuremat kahju tõi Baltikumi rahvastele kultuuriline venestamine:
Saksa võimud teenisid okupatsioonist kasumit, kattes mitte üksnes okupatsiooniga seonduvad kulud, vaid eksportisid ka suures koguses toitu ja muid tooteid nii rindele kui ka Saksamaale. Andmed näitavad, et Eesti tootis tähelepanuväärsel hulgal toiduülejääke, kuid normaalseid sissetulekuid maha surudes tekitasid sakslased elanikkonna seas laialdase alatoitumuse. Saksastamine. Saksastamine oli üsna ettevaatlik ja tagasihoidlik. Saksa keel oli ainule asjaajamiskeel, eesti keel oli vaid äärmsel juhul ja suuline. Kas mitte kohtutes. Algkoolides taastati saksa keele õpetamine. Püüti juurutada ka saksa koolisüsteemi. Koolides olid Preisi õppekavad, need olid õpilaste isiksust maha suruvad. Toimus selektsioon õpetajaskonnas. Likvideeriti ka koolide sisemine autonoomia, igast komiteed saadeti laiali, kooli inspektorid määrati saksa sõjaväevõimude käsuga. Tartu ülikool pidi lõpetama õppetöö 1918 pärast saksa vägede
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
