Kodusõda Tüli kuninga ja parlamendi vahel lõhestas Inglismaa kahte leeri. Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaan kiriku pooldajad. Parlamendi poolele jäid tööndusega tegelevad kihid ja ka puritaanid. Kuninga väed kaotasid ja parlament võitis eesotsas Oliver Cromwelliga. Kuninga hukkamine Lahkhelide süvenedes tungisid Cromwelli väed Londonisse ning mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma. ,,Puhastatud" parlamendi poolt moodustatud erikohus nimetas Charles I türanniks ja mõistis ta surma.30. jaanuar 1649 raiuti kuningal pea maha. ,,Õiguste Deklaratsioon" 1688. aasta novembris saabus Hollandi valitseja Oranje Willem suure laevastiku ja sõjaväega Inglismaale. James II põgenes Prantsusmaale. Järgmise aasta algul kirjutas Willem alla ,,Õiguste deklaratsioonile" ning ta krooniti William III nime all uueks kuningaks. Cromwelli valitsus Pärast kuninga hukkamist kuulutati Inglismaa vabariigiks. Tegelik võim läks Oliver
Sotimaale *Sotlased andsid raha eest kuninga parlamendile välja 3. Tekkisid tülid parlamendi ja nende enda sõjaväega *Sõjaväes olevad puritaanid soovisid kiriku sõltumatust riigist *Parlament piirdus anglikaani kiriku reformimisega 4. Sõjavägi nõudis Charles esimese hukkamist *Lahkhelide süvenedes tungisid Cromwelli väed Londonisse *Mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma *Uuendatud parlamendi moodustatud erikohus mõistis Charles esimest türanniks ja ta hukati Cromwelli valitsus 1. Inglismaa kuulutati vabariigiks *Riiki valitses Oliver Cromwell ja tema sõjavägi *Parlament saadeti laiali 2. Rahvas kartis ja vihkas Cromwelli *Cromwell kehtestas karmid igapäevaelu reeglid *Cromwell tahtis isegi Inglismaad kujundada pühakute maaks, kuid see polnud vastuvõetav *Kui 1658. aastal Oliver suri tantsis rahvas Londoni tänavatel Stuartid tulevad taas võimule 1
aastal paluti kohtul uurida Liibüa kodusõjas toime pandud kuritegusid. Mõisted: Euroopa Liidu peamine seadusandlik organ- Euroopa Liidu Nõukogu Rahvusliku, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine- Genotsiid ÜRO peamine, 15-liikmeline otsustusorgan- Julgeolekunõukogu NATO eestikeelne täisnimetus- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Ladinakeelne väljend riigi või valitsuse täieliku tunnustamise kohta- De jure Teatud erikohus, nt sõjakohus- tribunal Tähtsaim inimõigustealane dokument (kaks sõna)- inimõiguste ülddeklaratsioon Ladinakeelne väljend uue valitsuse või režiimi olemasolu aktsepteerimise kohta- De facto Euroopa Liidu institutsioon, mis määrab liidu üldised arengusuunad- Euroopa Ülemkogu Õigusnormide ja põhimõtete kogum, mis määratleb relvakonfliktis osalevate riikide ja üksikisikute õigused ja kohustused- humanitaarõigus
Sama aasta lõpus anti kuningas parlamendi esindajatele üle ning sotlased lahkusid Inglismaa pinnalt. Charles oli nüüdsest vahialune. Nüüd ilmnesid lahkhelid parlamendi ja ta omaenese sõjaväe vahel. Põhiline probleem oli usulised veendumused. Samuti soovis sõjavägi kuninga tapmist, parlament üritas kuningaga kokkuleppele jõuda. Lõpuks tungisid väed Londonisse ja mõõdukamad saadikud sunniti parlamendist lahkuma. Nüüd langetas parlamendi poolt valitud erikohus otsuse: kuningas on türann ja tuleb hukata. 30. jaanuaril 1649. aastal kuningas hukati, pea maha raiumise läbi. Paljud rahvaseast arvasid, et tegutsemisviis parlamendi poolt oli vale. Hiljem kuulutati Charles anglikaani kiriku märtrina pühakuks. KOKKUVÕTE Charles I oli Inglismaa kuningas aastatel 1625-1649. Ta pooldas absolutistliku monarhiat, nagu tema isagi ning tänu sellele saatis ta mitmeks aastaks parlamendi laiali
X KOHUS 121. Kohtuastmed ja –harud Eestis 20 122. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe APELLATSIOONIMENETLUS - ringkonnakohtusse kaebamine KASSATSIOONIMENETKUS - riigikohtusse kaebamine 123. Erakorralise kohtu keeld Keelatud on erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks üksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on erikohus oma korralduselt alaline kohus). 124. Mis on erikohus? Erikohus on kohtuorgan, kes arutab üldkohtute pädevusest eritunnuste (kohtualuse isiku, kuriteo liigi ja toimepanemise koha) põhjal eraldatud kohtuasja. 125. Kohtu ja kohtumaja vahe Kohus on riigi poolt loodud vaidlusi läbi vaatav ning lahendav organ. Kohtud jagunevad kohtumajadeks. 126. Õigusemõistmise funktsioon ja kohtus täidetavad täidesaatva võimu funktsioonid 1) Avaliku võimu kontroll
X KOHUS 86. Kohtuastmed ja -harud Eestis 87. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe APELLATSIOONIMENETLUS - ringkonnakohtusse kaebamine KASSATSIOONIMENETKUS - riigikohtusse kaebamine 88. Erakorralise kohtu keeld Keelatud on erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks üksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on erikohus oma korralduselt alaline kohus). 89. Mis on erikohus? Erikohus on kohtuorgan, kes arutab üldkohtute pädevusest eritunnuste (kohtualuse isiku, kuriteo liigi ja toimepanemise koha) põhjal eraldatud kohtuasja. 23 90. Milles seisneb õigusemõistmise funktsioon? 1) Avaliku võimu kontroll (PS § 15) 2) Põhiseaduslikkuse järelvalve (PS § 15) 3) Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused (PS § 15) 4) Kriminaalasjades esitatavad süüdistused (PS § 22) PS § 15
määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär (§ 96 lg 3). X KOHUS 86. Kohtuastmed ja -harud Eestis 87. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe APELLATSIOONIMENETLUS - ringkonnakohtusse kaebamine KASSATSIOONIMENETKUS - riigikohtusse kaebamine 88. Erakorralise kohtu keeld Keelatud on erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks üksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on erikohus oma korralduselt alaline kohus). 23 89. Mis on erikohus? Erikohus on kohtuorgan, kes arutab üldkohtute pädevusest eritunnuste (kohtualuse isiku, kuriteo liigi ja toimepanemise koha) põhjal eraldatud kohtuasja. 90. Milles seisneb õigusemõistmise funktsioon? 1) Avaliku võimu kontroll (PS § 15) 2) Põhiseaduslikkuse järelvalve (PS § 15) 3) Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused (PS § 15)
it is deemed to be - arvatakse olevat (tlevikus) votes in favour poolthääled veto power vetoõigus labor/employment law tööõigus new types of crimes are committed uut tüüpi seaduserikkumisi tehakse claim hagi, nõue cases differ in seriousness and complexity kohtuasjad erinevad tõsiduse ja keerukuse poolest recovery of debt hagi võla tagasinõudeks claim for damages kahjunõue arbitrary omavoliline arbitration arbitraas (erikohus (eestis pole need lubatud)) (not a judicial way of solving a case) (when 2 ppl have agreed, that sb is an expert, and you give that person the right to solve their problem.) resolve a dispute set up a court looma kohut a court is easily accessible (if it easy to get legal help from a court) sue for debt võla pärast kohtusse kaebama plaintiff advokaat tsiviilasjades (VIST???) mandatory = obligatory - kohustuslik the case is heard kohtuasi kuulatakse ära
institutsioonid järgiksid ELi õigust Euroopa Kohus menetleb kohtuasju komisjon vs liikmesriik, (liikmesriik vs liikmesriik), teatavaid eelotsustusmenetlusi ja üldkohtust edasi kaevatud kaasusi. Tegeleb riikidega, kes ei täida õigusakte.. sinnakuuluvad 28 kohtunikku. · Üldkohus kompetents ELTL artikkel 256 (iga isik võib pöörduda üldkohtusse, kui mõni EL-i õigusakt otseselt temale adresseeritud ja riivab tema õigusi) · Erikohus (paneelid) - hetkel vaid Avaliku Teenistuse Kohus võivad olla esimeseks astmeks üldkohtule. · Kohtujurist valmistab kohtule ette mõnedes kaasustes mittesiduvaid arvamusi. Iga kohtuasja määratakse menetlema üks kohtunik (ettekandja-kohtunik) ja kohtujurist. Kohtuasja menetlemine toimub kahes etapis. Kirjalik osa- Pooled esitavad kohtule kirjaliku avalduse; oma seisukohad saavad esitada ka riiklikud ametiasutused, ELi institutsioonid ja mõnikord ka üksikisikud
tegevusaruande. Euroopa Liidu Kohus Euroopa Kohus – menetleb kohtuasju komisjon vs liikmesriik, (liikmesriik vs liikmesriik), teatavaid eelotsustusmenetlusi ja üldkohtust edasi kaevatud kaasusi. Tegeleb riikidega, kes ei täida õigusakte.. sinnakuuluvad 28 kohtunikku. • Üldkohus – kompetents ELTL artikkel 256 (iga isik võib pöörduda üldkohtusse, kui mõni EL-i õigusakt otseselt temale adresseeritud ja riivab tema õigusi) • Erikohus (paneelid) - hetkel vaid Avaliku Teenistuse Kohus – võivad olla esimeseks astmeks üldkohtule. • Kohtujurist – valmistab kohtule ette mõnedes kaasustes mittesiduvaid arvamusi. EUROOPA KESKPANK EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja seeläbi hinnastabiilsus euroalal. Euroalasse kuulub 19 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast kasutusele võtnud euro.Asub Frankfurdis. Juht
arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; 4) III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Halduskohus on erikohus. Erijuhtum on organiseeritud kuritegevuse kohus ja seal on 3 kohtunikku, kes asja arutavad. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles. Kohtu tegevuse üldised põhimõtted Eesti kohtusüsteem. Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Kohtusüsteem täidab kolme peamist konstitutsioonilist funktsiooni: 1. seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve 2
juhatamine. Nõukogu esindamine suhetes teiste EL institutsioonidega. 1. Euroopa Liidu Kohtu (Curia) ülesanded ja struktuur 1 kohtunik igast EL riigist ja 8 kohtujuristi Luxemburg tagab õigusaktide ühesuguse tõlgendamise ja kohaldamise kõikides liikmesriikides. Tagab riikide tegustemise kooskõlas võetud kohustustega Euroopa liidu kohus (Curia): Üldkohus, Avaliku teenistuse kohus (erikohus), Euroopa kohus 2. Majandus- ja sotsiaalkomitee ülesanded ja struktuur ja Regioonide Komitee ülesanded ja struktuur 79-80 - Kaks mõjukat komiteed komitoloogia all. Majandus ja sotsiaalkomitee - ei oma otsest mõju Komisjonile. Kujundab "poliitilist atmosfääri". Hea platvorm lobitööks. Tavaliselt võtab kokku erinevaid arvamusi. Komisjonil on raske omada ühtset nägemust probleemi kohta. Liiga palju osapooli
See toimub kõikides astmetes tavalise kohtuasja läbivaatamise käigus. Iga inimesele on antud õigus inimõiguste rikkumise korral kaevata riigi peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Menetlusseadustikes on ette nähtud võimalus lahendite testimiseks ja halduskohtumeletluses kohtuvea parandamiseks. Vastav avaldus tule esitada Riigikohtusse. Erikohtuid võib luua tavaliste kohtute kõrvale , lahendamaks mingeid spetsiifilisi valdkonda kuuluvaid kohtuasju. Halduskohsu kui erikohus on eestis ette nähtud põhiseadusega. Erakorralisi kohtuid ei ole lubatud moodustada. Need onkohtud, mis moodustataks elahendama konkreetseid asju 4.2.3 Kohtute ja Kohtunike õiguslik seisund Kohtud peavad olema sõltumatud seadusandlikust ja täidesaatvast võimust ning ka vaidlsuosalistest.Kohtud alluvad vaid seadustele. Institutsionaalne sõltumatus kehtib kõigi kohtunike ja kohtute kohta ega sõltu lahendatavast asjast.Kohus peab olema ja näima sõltumatu.
seletatav ajaloolise mäluga. Erakorralised kohtud (nt „troikad”) olid NSV Liidus loodud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja teisitimõtlejate represseerimiseks. Neis kohtutes puudusid minimaalsed protsessuaalsed tagatised ja kohtunike sõltumatus. Keelu eesmärk on välistada, et seadusandja või täidesaatev võim saaksid mingite eesmärkide saavutamiseks luua erakorralisi kohtuid, ja tagada PS- ga õigusriigi põhimõtete järgimine. 89. Mis on erikohus? Neid kohtuid võib luua seadusega mõnda liiki kohtuasjade jaoks. Euroopa riikides on loodud erikohtuid töö- ja sotsiaalvaidluste ning mõnede muude asjade lahendamiseks. Eestis muid erikohtuid peale halduskohtu loodud ei ole. 24 90. Milles seisneb õigusemõistmise funktsioon? Avaliku võimu kontroll – igaühel võimalus pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks
Jurisdiktsiooni teostamine Eeldame, et riigid ise näitavad ülesse initsatiivi ja eeldame, et nad ise neid menetlevad. Riigid väga tihti ei menetle, sest puudub huvi menetleda, puudub võimekus -‐ riigisisesed kohtud -‐ segatribunalid, nt § Sierra Leone Erikohus § Kambodža Kohtute Erakorralised Kojad § Boznia-‐Hertsegoviina Riigikohtu Sõjakuritegude Koda -‐ Rahvusvahelised ad hoc tribunalid, nt loodi rahvusvaheliselt konkreetse juhtumi jaoks § Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal § Rwanda Rahvusvaheline Kriminaaltribunal
- õiglase kohtumõistmise mittetagamine - pantvangide võtmine - tsiviilelanike või -objektide tahtlik ründamine - väljakuulutamine, et armu ei anta JURISDIKTSIOONI TEOSTAMINE: ❏ Riigisisesed kohtud (võtab neid inimesi kriminaalvastutusele, kes on kuriteo toime pandud selle riigi territooriumil või oma kodanike, kes panid toime kuriteo) ❏ Segatribunalid, nt: - Sierra Leone Erikohus - Kambodža Kohtute Erakorralised Kojad - Bosnia-Hertsegoviina Riigikohtu Sõjakuritegude Koda ❏ Rahvusvahelised ad hoc tribunalid, nt: - Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal - Rwanda Rahvusvaheline Kriminaaltribunal ❏ Rahvusvaheline Kriminaalkohus MENETLUSE LÄHTEKOHAD: ❏ Kuriteokoosseis on olemas enne toimepanemist
See toimub kõikides astmetes tavalise kohtuasja läbivaatamise käigus. Iga inimesele on antud õigus inimõiguste rikkumise korral kaevata riigi peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Menetlusseadustikes on ette nähtud võimalus lahendite testimiseks ja halduskohtumeletluses kohtuvea parandamiseks. Vastav avaldus tule esitada Riigikohtusse. Erikohtuid võib luua tavaliste kohtute kõrvale , lahendamaks mingeid spetsiifilisi valdkonda kuuluvaid kohtuasju. Halduskohsu kui erikohus on eestis ette nähtud põhiseadusega. Erakorralisi kohtuid ei ole lubatud moodustada. Need onkohtud, mis moodustataks elahendama konkreetseid asju 4.2.3 Kohtute ja Kohtunike õiguslik seisund Kohtud peavad olema sõltumatud seadusandlikust ja täidesaatvast võimust ning ka vaidlsuosalistest.Kohtud alluvad vaid seadustele. Institutsionaalne sõltumatus kehtib kõigi kohtunike ja kohtute kohta ega sõltu lahendatavast asjast.Kohus peab olema ja näima sõltumatu.
Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelvalve kohus. Eesti Riigikohus pole tegelikult tühistamiskohus ehk Kassatsioonikohus (vaatab asju läbi ning teeb uue otsuse st Revisioonikohus (lad.k. ,,taasläbivaatamine") Riigikohus asub Tartus ja seal on 19 kohtunikku (tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium + ad hoc põhiseaduse järelvalve kollegium). Üldkogus kõik kolleegiumid koos. Erikohtud ja erakorralised kohtud (§148) - Erikohus nt liikluskohus, perekonnakohus, töövaidluskohus, riigihanke vaidlustuskomisjon (kohtu sarnane) - Erakorraline kohus (,,troikade välistamiseks" süüdi mõista ja täide viia kõrvalruumis) Õigust mõistab ainult kohus (st, et olemas on mitmeid kohtusarnaseid asutusi, kes pole kohtud põhiseaduse mõttes nt erinevad aukohtud ja komisjonid), §146 Kohtuniku sõltumatus
ettevõtted) / valitsusvälised organisatsioonid. Füüsilise isiku vastutus: Õigused esitada kaebusi rahvusvahelistesse kohtutesse (Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Kohus, kõikidesse kohtutesse pole juurdepääsu). Kohustused indiviidide üle on võimalik kohut mõista rahvusvahelistes kohtutes ja tribunalides (Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Nürnbergi Tribunal, Jugoslaavia Tribunal (ICTY), Ruanda Tribunal (ICTR), Sierra Leone Erikohus). Tribunalid. - Nürnbergi tribunal. Asutati II maailmasõja kuritegude eest Saksa juhtide vastutusele võtmiseks nii sõjakuritegude kui rahu ja inimsusevastaste kuritegude eest. - Tokyo tribunal. Asutati samuti II maailmasõja kuritegude eest vastutusele võtmiseks. - Jugoslaavia tribunal asutatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 808 kui rahvusvaheline ad hoc tribunal - Ruanda tribunal asutatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 955.
annaabi.ee 
