kasutades. Sama prg teine lõige sätestab, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana ( kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele.6 Eeltoodust nähtub, et analoogselt nõukogude kriminaalõigusele eristab ka KarS täideviimise kolme vormi: isiklik- vahetu täideviimine, vahendlik täideviimine ja kaastäideviimine. Kui vahetu ja kaastäideviimise määratlemisel ei tohiks olla olulisi probleme, siis eraldi käsitlemist vajaks vahendlik täideviimine. Vahendlik täideviimine on juriidiline konstruktsioon, mis võimaldab omistada ühe isiku poolt ( juhitav) toimepandud süüteokoosseisupärased teod teisele isikule ( juhtija). Vahendliku täideviimise peamiseks tunnuseks on ärakasutamissuhte olemasolu vahendliku täideviija ja ärakasutatava isiku vahel
Menetuslik immuniteet isikud nimetati ametisse (Riigikoguliikmed, president, valitsuse liikmed jne enamusehäältega võidakse ära võtta immuntieedi siis on tavaline menetlus) , kuid immuniteet kehtib vaid ametiajal kaitseb neid. Kuritegusid ei sooritata, eksameid sooritatakse! Kuritegusid pannakse toime. Teo toimepanija (§ 20) - Teo toimepanijad on 1) täideviija ja 2) osavõtja. Täideviija (§ 21) vahetu ja vahendlik täideviija. Inimene paneb süüteo toime 1) ise või 2) teist isikut ära kasutades. Kurikaga teist inimest pekstest kasutatakse vahendit, kuid kui teine inimene sinu jaoks kedagi peksab, et midagi teeks talle midagi on vahendlik. Kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab
Täideviija §21 on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Osavõtja §22 Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabil. Vahetu täideviija - pani kirjeldatava teo toime ise. 13. Täideviija, kaastäideviija, vahendlik täideviija, nende eristamine kaasaaitajast Täideviija paneb süüteo toime ise või teist isikut ärakasutades. Kaastäideviija Vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Ühine kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisule. Vahendlik täideviija Isik, kes kasutab süüteo toimepanemiseks ära teist isikut. Peamine tunnus on ärakasutamissuhte olemasolu.
rohkem teisi vajalikke nähtusi, esemeid või omadusi. Kapitaliksolek tuleneb omaduste, nähtuste või esemete inimlikust väärtustamisest, mitte nende sisemisest olemusest. KAPITALIMÕISTE TUUM- 1. Võimaldab eesmärgiratsionaalset maailmaseletust ja käitumist 2. Taustaks turumudel(vahetused) 3. Pingutuse tulemus, investeering 4. Edukas investeering annab kasumit 5. Esiplaanil vahendlik, isendikeskne ratsionaalsus Kapitali põhiliigid: majanduskapital, inimkapital, sotsiaalne kapital, kultuuri- ja sümbolkapital. Sotsiaalse kapitali tunnused. Suhetega seotud Pingutuse, töö tulemus Sinna saab investeerida Sammu-vastusammu põhimõte (SK) Usalduse või usutavuse mõõde, koosluse (rühma) roll Kasutamine tugevdab Sotsiaalse kapitali liigid:
1. Teo toimepanija karistusseadustikus.................................................27 9.2. Täideviimine ja selle vormid.............................................................27 9.2.1. Vahetu täideviija.................................................................27 9.2.2. Kaastäideviija.....................................................................27 9.2.3. Vahendlik täideviija...........................................................28 9.3. Osavõtt, selle vormid, osavõtu aktsessoorsus...................................28 9.3.1. Kihutamine........................................................................28 9.3.2. Kaasaaitamine....................................................................28 9.4
Kihutaja ehk kes mõrva tellis võib järgi joosta ja öelda, et ära tee, aga reaalne võimalus tapmine tegemata jätta on isikul, kellel oli taparelv. Täideviija on see, kes valitseb tegu ja valitseda on võimalik: 1)valitsemine tegevusega – ehk kui inimene ise teebki selle teo ja täidab koosseisutunnused - üksiktäideviimine 2)valitsemine ülekaalukalt- üks inimene omab teise isiku üle sellist võimu et teine isik käitubki nii nagu esimene tahab, selline valitsemise vorm on vahendlik täideviimine ehk vahendlik täideviimine 3)funktsionaalne teo valitsemine- seda on vajalik nendel juhtudel, kui kuriteol on mitu isikut, kes on reaalselt kuriteo toimepanemisega seotud ehk täideviijad on kõik need, kes valitsevad oma osa teost. Kui mitu isikut panevad koos kuriteo toime siis on võimalik et igal ühel on neist täita mingi konkreetne osa, mida on vaja tervikteo lõpuleviimiseks. Kui igaüks teeb oma osa ära ja mängib selle välja, siis see saab lõpuleviidud
.. kõik läheb uue seaduse all. Materiaalsed ja formaalsed kuriteod. Kärbitud (ei ole oluline, et ta seda lõpule viib; kui on alustatud, siis karistus tuleb ette) ja täiskoosseisuga kuriteod. 5. Süüteo koosseis ja toimepanemine Selle mõiste alla ,,toimepanejate" hulka kuuluvad täideviijad (vahetu väideviija on see, kes vahetult paneb toime süüteo või vahendlikult, kasutades ära teatud isikute vahelist suhet; ise paneb toime võib isiklikult või omakäeliselt; vahendlik täideviija saadab teisele isikule, mitte looma, toime panema süütegu; looma vahel vahendi vahel, kuid mitte vahendlik) ja osavõtjad (kihutajad ehk ta on kallutaja ja kallutab, mõjutab või agiteerib teist isikut seda süütegu toime panda ja kaasaitaja ehk ta aitab millegagi kaasa toimepanejale ehk täideviijale seda süütegu toime panda; kaasaaitamine võib olla nii materiaalne, kui ka vaimne ehk annab soovitusi, nõudmisi, ideid jne).
välistavat asjaolu. Isik on süüdi kui tema teo toimepanemise ajal ei esinud olukorda milles ta ei oleks võimeline arusaama oma teost ja oma käitumisest ning oma käitumist juhtima. Süüd välistavaid asjaolud: eksimus teo keelatuses (isik ei saa aru ja eksimus oli talle vältimatu) ja loobumine süüteokaitsest Kuriteo täideviimine täideviija on see kelle tahe valitseb tegu, paneb asjad liikuma. Täideviimine on võib olla vahendlik ja vahetu. Kihutaja on see kes veenab, ähvardab või muul viisik tekitab isikus tahtluse kuriteo toime panemiseks. Kaasaitaja on isik, kes on teadlik ja tegutseb tahtlikult. Kaasaitaja võib olla füüsiline, vaimne ja vaikne. Süüteo katse on tahtlik tegu mis algab süüteo toimepanemisest. Kõlbmatu katse kõlbmatuse tõttu ei saa katset lõpuni viia. KARISTUS Väärtegude eest on ettenähtud rahatrahv või arest. (kuni 30 päeva aresti) See eristab väärtegu kuriteost
tagajärg Korduv Vähemalt teine ja järgmised Vähemalt teine tegu teod või tagajärjed Jätkuv Vähemalt teine ja järgmised Vähemalt teine tegu teod või tagajärjed Vältav Kus tegu algas ja kus edasi Seisund, kuni see lõpeb kestab Vahendlik – isik, kes juhib tegu ei viibi üldse teo toimepanemise kohas. Kaasaaitamise puhul isik soovib Eestis panna pangaröövi, juhendab Eestis olevat isikut nt telefoni teel. Süüteokoosseis - KarS § 12. Koosneb kahest osast: objektiivne ja subjektiivne külg. Objektiivne külg - tegu, tagajärg ja nende vaheline põhjuslik seos. Seda materiaalsete deliktide puhul. Kuriteod on üldjuhul kõik tahtlikult toimepandavad teod. Väärteod on kõik toimepandavad
igasugune eelis). Suurem kogus kapitali annab vahetuses (elus) eelise, sest selle eest saab rohkem teisi vajalikke nähtusi, esemeid või omadusi. Kapitaliksolek tuleneb omaduste, nähtuste või esemete inimlikust väärtustamisest, mitte nende sisemisest olemusest. Kapitalimõiste tuum 1. Võimaldab eesmärgiratsionaalset maailmaseletust ja käitumist 2. Taustaks turumudel (vahetused) 3. Pingutuse tulemus, investeering 4. Edukas investeering annab kasumit 5. Esiplaanil vahendlik, isendikeskne ratsionaalsus Kapitali põhiliigid ® Majanduskapital ® Inimkapital ® Sotsiaalne kapital ® Kultuuri- ja sümbolkapital Sotsiaalse kapitali tunnused ® Suhetega seotud ® Pingutuse, töö tulemus ® Sinna saab investeerida ® Sammu-vastusammu põhimõte (SK) ® Usalduse või usutavuse mõõde, koosluse (rühma) roll ® Kasutamine tugevdab Erinevad lähenemised ® Sotsiaalne kapital üksikisiku mõttes
mitte kohaldatud karistuse liik ja määr, vaid seaduses ettenähtud karistuse määr. Süüteo toimepanijaks ( süüteo subjektiks ) võib olla füüsiline või juriidiline isik, kes lähtudes oma rollist süüteo toime panemisel on kas täideviija või osavõtja. Kõik karistusseadustikus süüteo põhikoosseisu kirjeldused on antud kui täideviija poolt toimepandavad teod. Vahetu täideviija paneb süüteo toime ise nö. omakäeliselt või teist isikut kui vahendit ära kasutades (vahendlik täideviija). Kui täideviijaid on rohkem kui üks ja nende ühine tegevus süüteo toimepanemisel on kooskõlastatud ning süüteokoosseisuga põhjuslikus seoses, on tegemist kaastäideviimisega. Kaastäideviijaid ühendab ühine tahe kuritegu toime panna ja sellest tulenev ühine tegevus. Süüteost osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole.
(3) Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. (4) Osavõtjale mõistetakse karistus seaduse sama sätte järgi, mille järgi vastutab täideviija, kui käesoleva seadustiku §-s 24 ei ole sätestatud teisiti. (5) Kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. vahetu täideviija - pani kirjeldatava teo toime ise. 13. Täideviija, kaastäideviija, vahendlik täideviija, nende eristamine kaasaaitajast 14. Täideviija ekstsess 15. Kihutaja ja kaasaaitaja mõisted ja tunnuste sisu, eristamine § 22. Osavõtja (1) Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja. (2) Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. (3) Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi.
Käitumise asjaolude ebaõige hindamine Süüteo subjektiivsed tunnused -tahtlus: -kavatsetus, otsene tahtlus, kaudne tahtlus -ettevaatamatus: -kergemeelsus, hooletus 1. astme kuritegu: tegu, mille eest on rahaline karistus, tähtaegne vangistus 5a või enam või eluaegne vangistus ja jur isikule sundlõpetamine 2. astme kuritegu: rahaline karistus, vangistus, vangistus kuni 5a SÜÜTEO TOIMEPANIJA Täideviija: -vahetu täideviija(paneb teo toime ise) -vahendlik täideviija (paneb teo toime teist isikut ära kasutades) -kaastäideviija (paneb teo toime koostöös vahetu või vahendliku täideviijaga) Osavõtja: -kihutaja (kallutab teise isiku õigusvastasele teole) -kaasaaitaja (toetab teist isikut teo toimepanemisel) Süüteokatse- süüdlane on alustanud süüteo toimepanemist, kuid see ei ole veel lõpule viidud. (lõpetamata süüteokatse, kui isik ei ole teinud kõike mis ta soovis)
Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosseisus kirjeldatud teo toime vahendlikult Näiteks: viib teise inimese (poomiseni) enesetapuni. Põhjuslik seos – ei sõltu asjaolust, kas surm saabus kohe või pikema ajajooksul ( näiteks: kannatanu suri hiljem haiglas). Tapmisdeliktide puhul on enam- ja vähemohtlikud (kvalifitseeritud ja privilgeeritud) koosseisud sätestatud erinevates paragrahvides. TAHTLUS – SUBJEKTIIVNE TUNNUS
Käitumise asjaolude ebaõige hindamine Süüteo subjektiivsed tunnused -tahtlus: -kavatsetus, otsene tahtlus, kaudne tahtlus -ettevaatamatus: -kergemeelsus, hooletus 1. astme kuritegu: tegu, mille eest on rahaline karistus, tähtaegne vangistus 5a või enam või eluaegne vangistus ja jur isikule sundlõpetamine 2. astme kuritegu: rahaline karistus, vangistus, vangistus kuni 5a SÜÜTEO TOIMEPANIJA Täideviija: -vahetu täideviija(paneb teo toime ise) -vahendlik täideviija (paneb teo toime teist isikut ära kasutades) -kaastäideviija (paneb teo toime koostöös vahetu või vahendliku täideviijaga) Osavõtja: -kihutaja (kallutab teise isiku õigusvastasele teole) -kaasaaitaja (toetab teist isikut teo toimepanemisel) Süüteokatse- süüdlane on alustanud süüteo toimepanemist, kuid see ei ole veel lõpule viidud. (lõpetamata süüteokatse, kui isik ei ole teinud kõike mis ta soovis)
Riigil ei tohi olla õigust põgeneda eraõigusesse. 4) igaüks § 19 lg 2 Põhiõiguste kolmikmõju potentsiaalne kehtivus kõigis õigussuhetes. a) teooriad i. vahetu ehk otsene kolmikmõju teooria (H.K.Nipperdey) kehtivad põhiõigused eraisikute vahel vahetult, ainult avalik võim kasutada legitiimset võimu ii. vahendlik ehk kaudne kolmikmõju teooria (G.Dürig) seovad põhiõigused alati avaliku võimu kandjaid, kes eraõigust kohaldades on seotud põhiõigustega b) kollisioon lõppastmes peab avaliku võimu kandja kaaluma ühe ja teise poole põhiõigusi, lõppastmes mõjutavad need põhiõigusi § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid I Mõisted 1
Riigil ei tohi olla õigust põgeneda eraõigusesse. 4) igaüks § 19 lg 2 Põhiõiguste kolmikmõju potentsiaalne kehtivus kõigis õigussuhetes. a) teooriad i. vahetu ehk otsene kolmikmõju teooria (H.K.Nipperdey) kehtivad põhiõigused eraisikute vahel vahetult, ainult avalik võim kasutada legitiimset võimu ii. vahendlik ehk kaudne kolmikmõju teooria (G.Dürig) seovad põhiõigused alati avaliku võimu kandjaid, kes eraõigust kohaldades on seotud põhiõigustega b) kollisioon lõppastmes peab avaliku võimu kandja kaaluma ühe ja teise poole põhiõigusi, lõppastmes mõjutavad need põhiõigusi § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid I Mõisted 1
Vaja eristada kahte küsimuste ringi 1) Konstruktsiooni küsimus a. teooriad i. vahetu ehk otsene kolmikmõju teooria (H.K.Nipperdey)– kehtivad põhiõigused eraisikute vahel vahetult (ühel poolel on subjektiivne õigus teise poole vastu), ainult avalik võim kasutada legitiimset võimu ii. vahendlik ehk kaudne kolmikmõju teooria (G.Dürig)– põhiõigused ei kehti isikute vahel otse, aga põhiõigused seotakse kohtu kaudu seovad põhiõigused alati avaliku – võimu kandjaid, kes eraõigust kohaldades on seotud põhiõigustega iii. kaitsekäsu teooria riigil kohustus ühte eraisikut kolmanda eraisiku ründe eest 2) Kollisiooniküsimus
Riigil ei tohi olla õigust põgeneda eraõigusesse. - Igaüks § 19 lg 2 Põhiõiguste kolmikmõju potentsiaalne kehtivus kõigis õigussuhetes. - Teooriad - Vahetu ehk otsene kolmikmõju teooria (H.K.Nipperdey) kehtivad põhiõigused eraisikute vahel vahetult, ainult avalik võim kasutada legitiimset võimu - Vahendlik ehk kaudne kolmikmõju teooria (G.Dürig) seovad põhiõigused alati avaliku võimu kandjaid, kes eraõigust kohaldades on seotud põhiõigustega - Kollisioon lõppastmes peab avaliku võimu kandja kaaluma ühe ja teise poole põhiõigusi, lõppastmes mõjutavad need põhiõigusi 8. Loeng (05.04) Põhiõiguste üldosa III (põhiõiguste piirid ja piiriklauslid, põhiõiguste kaitseala,
sundlõpetamise. Teise astme kuritegu on tegu, mille eest seadusandja on ette näinud kas rahalise karistuse, rahalise karistuse või vangistuse või vaid vangistuse alla viie aasta. Süüteo toimepanijaks võib olla füüsiline või juriidiline isik, kes lähtudes tema rollist süüteost osavõtul on kas täideviija või osavõtja. Süüteo toimepanija 1) Täideviija a. Vahetu täideviija (paneb teo ise toime) b. Vahendlik täideviija (paneb teo toime teist isikut ära kasutades) c. Kaastäideviija (paneb teo toime koostöös vahetu või vahendliku täideviijaga) 2) Osavõtja a. Kihutaja (kallutab teise isiku õigusvastasele teole) b. Kaasa-aitaja (toetab teist isikut teo toimepanemisel) c. Karistus peab olema süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud
üldaktide andmise ning rakendamise võim annab KOV-le vahendid kohaliku elu küsimuste õiguslikult siduvaks lahendamiseks õigustloovate aktidega ja nende alusel üksikotsustuste tegemiseks; organisatsiooniline võim hõlmab personali- ja kooperatsioonivõimu; planeerimisvõim hõlmab finants- ja info- ning statistikavõimu. 4. Subjektiivse õigusliku seisundi garantii Eesmärk: tagada KOV-le tema garantii kohtulik kaitse. Vahendlik kaitse: a) vt PS §107 (Vabariigi President); b) vt PS § 142 (õiguskantsler); c) vt PS § 152 (kohus algatab põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse Riigikohtus). PS § 107: Seadused kuulutab välja Vabariigi President. Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega 14 päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks
annaabi.ee 
