1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti
1. Kes neist pidas oleva algeks piiritut?: a- thales b- pythagoras c- anaximandros d- zenon? 2. Milline neist vaadetest pole teoreetiline?: a- filosoofia b- teadus c- müüdiline d- teoloogia 3. Kes neist pidas kõige algeks vett?: a- parmenides b- spinoza c- thales d- leibniz 4. Epistemoloogia on...: a- tunnetusteooria b- õpetus olemisest c- moraaliteooria d- õpetus väidete vormist 5. Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6. Kelle lause oli: „ mõtlen, järelikult olen“ a- sokrates b- decartes c- locke d- Berkeley 7. Kelle arvates on vaim absoluut ja tegelikkus vaimne: a- hegel b- fichte c- schelling d- marx 8
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti
G. W. Leibniz. Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal. Autori põhiväide antud tekstis on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. Kuna mitte midagi ei sünni siia ilma küllaldase põhjuseta, siis on vaja küllaldast põhjust, mis ise enam muud põhjust ei vajaks, vaid oleks ise nende põhjuste alge. Selleks põhjuste algeks, põhjuste põhjuseks, nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Selleks, et luua, peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Põhjus, mis on lasknud asjadel Jumala kaudu olevaiks saada, laseb neil ka oma olemises ja tegudes temast sõltuda, saades Jumalalt pidevalt seda, mis võimaldab neil mõningat täiuslikkust omandada. Ebatäius tuleneb algupärasest piiratusest.
3)Vari – loomalikud instinktid – isiksuse alam osa. See väljendub kõige enam sellena, et on teemad, mida mõeldes/rääkides tunneb inimene süüd ja end alavääristatult. Kunagi arvati, et selles on peidus kogu inimese kurjus. 9.03.2012 TALLINN 6 Erinevus Freudiga • Ei nõustu sellega, et psüühika teatud vorme on võimalik taandada mingile ühele elementaarsele algele. Freudi puhul oli selleks algeks seksuaalsus. 9.03.2012 TALLINN 7 Tänan tähelepanu eest! 9.03.2012 TALLINN 8
Thales Thales ( u 624 eKr 547 eKr ). Thalest tuntakse kui esimest kreeka varahellenite filosoofi ning Lääne filosoofia ja teaduse üks alusepanijatest. Pärit Mileetose linnast. Ta tuletas sellise maailmast arusaamise viisi, mõtlemisega, mis oli vabanenud müütilistest kujutlustest. Ehk ta ei toetunud müütilisele või religioossele tõlgendamisele. Thales pidas oleva algeks vett kui elu elementi. Ühe mõtte kohaselt olevat Thales laenanud selle mõtte, et maakera on vee peal Egiptuse või Vana-Babüloonia loomiseepostest ( Enuma-Elish ). Ta ise ei kirjutanud ühtegi teost. Kõik meile teadaolev on pärit hilisematest teostest, mis kirjutatud teiste autorite poolt. Aristotelese teosed olgu nimetatud siin. Viimase õpilane Eudemus tegi Thalesest esimese kreeka astronoomi ja matemaatiku, kui kirjutas teost geomeetria ja astronoomia ajaloost.
Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks (arche) arvu? Vastus: Pythagoras Thales vesi. Anaximandros apeiron (piiritu, mittepiiriline). Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu Anaximenes arche piiritletud, õhk nii aine kui ka sama apeiron. Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon
(Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 2. selgita järgmised mõisted: - Cogito ergo sum - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich. On olemas inimese teadvuses sõltumatu asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad. - Paradigma - Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. - Dualism - (duo) dualistlik lähenemine
tehakse otsuseid, mis sobituvad omavahel kui piltmõistatuse tükid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Tarbimisühiskonna eelkäija, materialism, väidab, et inimühiskonna aluseks on töö, inimeste ja neid ümbritseva looduskeskkonna loov suhtumine. Inimesi eristab loomadest aga just see, et nad toodavad endale elatusvahendeid, tootes sellega kaudselt ka materiaalset elu ennast. Indiviidi enese olemus oleneb aga tootmistegevuse materiaalsetest tingimustest. Ühiskonna materiaalseks algeks on inimese suhe mateeriasse tõelisusesse, sellesse, mida saab loendada, mõõta ja käega katsuda, mille tähtsaimaks osaks on tema tootmisviis: ühelt poolt tootlikud jõud ehk siis inimtööjõud ja tehniline baas, teisalt aga tootlike jõudude pinnalt tekkivad tootmissuhted, reaalsed suhted inimeste vahel, mis on sõltuvuses nende suhetega tootmisvahenditesse. Ka ühiskonna areng on seotud tootlike jõududega, mis teatud ajamomendil saavutavad sellise taseme, et satuvad
Mõistel teater on tänapäeval kaks tähendust: 1) teater kui kunstiliik ja 2) teater kui ehitis (teatrihoone). Sõna teater pärineb kreeka keelest (theatron) ja tähendab algselt vaatemängukohta. Teater kui kunstiliik sündis (millal? kus?) u 6.saj eKr , Vana-Kreekas Atikas Peloponnesose poolsaarel. Teatri eelkäijaks olid pidustused, mis olid pühendatud jumalale nimega Dionysos ( veinijumal) neid pidustusi kutsuti dionüüsiateks. Tänapäeva teatri otseseks algeks võib pidada Ditürambi. Ditüramb oli Dionysosele pühendatud kultuslaul (hümn), mida esitas (mis?) 50.meheline koor flöödi saatel. Thespis oli antiikmaailmas legendaarne ditürambi-koori juht. Thespise kunst = teater, Thespise rüü = teatrikostüüm. Vanim teatrizanr on sikulaul ehk Tragöödia. Tragöödiaid esitati (millal?) talvel. Tragöödia kasutas teemade allikana (mida?) kreeka mütoloogiat. Tragöödiates oli näitlejate rõivastus ( milline
Papa Roachi stiililine liigutus on väga laialdaselt vaidluse all (nagu enamike nu metal bändide oma) ja on põhjustanud mitmeid diskusioone, kuid rahuldavat vastust pole veel leitud. Tihtipeale peetakse esimeseks nu metali ansambliks Korni. Selle fakti võib vaidlustada, kuid selge on asjaolu, et 1994 aastal ilmunud Korni debüütalbum lükkas suuresti hoo sisse nu- ja alternative metali üldisele arengule. Teiseks suueremaks algeks peetakse Limp Bizkitit, mis ilmus areenile natuke hiljem. Nu metal sai aga laiemalt tuntumaks aastal 2000, mil Limp Bizkit üllitas enda enim müünud albumi "Chocolate Starfish and the Hot Dog Flavored Water" ja pea, et üleöö kuulsaks saanud Linkin Park tuli välja enda ülipopulaarseks saanud albumiga "Hybrid Theory". Kumbagi albumit on müüdud üle kümme miljoni eksemplari.
alati aistingute abil saadud, sest vaim ei saa alguses iseseisvalt ideid luua, kui tal pole midagi peegeldada. Ettekujutusjõul on väga tähtis roll ideede tekkimisel. Nimelt meie piiritu ettekujutlusjõud ongi see, mis võimaldab vaimu, kui valge paberi, ideid täis maalida. Meie teadmiste materjal võib pärit olla kahest allikast, välistest objektidest ja vaimu tegevuse järel sündinud ideedest. Kuna viimane ei saa aset leida ennem kui esimene, võib väita, et teadmiste algeks on eelkõige väline allikas. 3) Aistimine leiab aset hetkel, mil meie meeled puutuvad mõne välise objekti või nähtusega kokku. Meeled toimetavad nende objektide tajumused vaimu, eristades samas seda, kuidas need objektid meie meeli mõjutavad. Ühesõnaga sõltub aistimine täielikult meeltest ning sellest, kuidas meeled ühte või teist objekti tajuvad. 4) Ideede teiseks allikaks on vaimu tegevused. Need ideed tekivad, kui vaim tegeleb juba
(mees, taevas). Zhuangzi- pole halba ilma heata. MOTISM- tulnud Mozi'st. KOOLKONNAD 1. MILEETOSE KK -Thales -Anaximandros -Anaximenes -Herakleitos Thales- Euroopa vanim filosoof. Ta huvitus algest. Selleks oli vesi-see on kõikjal. Anaximandros- tema tõi välja algaine omaduse ja nimetas seda apeironiks- lõputu. Temale kuulub I filosoofiline teos ,,Loodusest". Anaximenes- uskus ka, et üks alge on, aga selleks on õhk, ja see oli apeiron-lõputu. Herakleitos- mitu hüüdnime: Tume ja nutja. Algeks pakub tuld. Panta Rei- kõik liigub. Kunagi ei saa astuda ühte ja samasse jõkke, kuna kõik liigub. Esindab ka relativismi-kõik on suhteline. Logos- mssilms juhib logos e. maailma valitseb harrastatus. 2. ELEA KK Rajaja oli Zenophanes. Esindab panteismi. Jumal on kõikjal looduses. Leidub, et inimene on tulnud mullast ja veest. Parmenides- koolkonna liider. Tema võttis esimesena kasutusele mõiste ,,olemine" ja ta arutles selle üle järgmiselt. ,,Kõik mis on, see on olemus"
kirjeldada stiimulreaktsiooni skeemi abil? Vastus: biheiviorism 3. Kuidas nimetati Denetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria
olemise probleemiga. ,,Meta"- millegi järel. Olemisprobleemidega seotud esimene küsimus on alge probleem- mis on alge? Millest kõik saab alguse, mis on ühine (arche kr k alge; principium lad k alge). Üldine alge termin on SUBSTANTS- mis on kõikidel ühine? Ühise alge otsimine. Siin mõtlejad jagunesid: 1. Monism (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. 2. Dualism (duo) dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm; materiaalne ja vaimne ehk mentaalne. Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast. 3. Pluralism pluralistid, mitme alge käsitlus, vähemalt 3. Empedokles temal oli nelja
Nirvaana kannatustest vabanemine, seisund, kuhu jõutakse, kui 8 voorust on olemas. Buddha õpetus, tema suunab ja näitab teed. Metafüüsika füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jääv usu ja ilmutustega seonduv üleloomulike nähtuste sfäär. Cogito ergo sum ratsionalismi rajaja R.Descartesi öeldud sõnad, mis tähendavad, et kui inimene ei mõtle, siis järelikult teda ei ole olemas. Monism üks alge. Näiteks Thales leidis, et algeks on vesi, Anaximenes aga et õhk. Asi iseeneses tunnetusteoreetiline vaade. Inimese teadvuses on olemas sõltumatute asjade maailm, meeleliselt pole need tunnetatavad. Paradigma teadustegemise viis, mis omandatakse eeskuju najal. Dualism kahe alge käsitlus. Keha ja hing; sisu ja vorm. Nähtused ja asjad koosnevad kahest algest. Pragmatism teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas. Senised seisukohad, ida on
Vastus: biheiviorism 3. Kuidas nimetati Denetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria
Usun, et asi algab mõtlemisest ja mõtlemine algab teisest südamest, mida eespool mainisin. Lihtsalt mõni inimene ongi selline ! Ei tohiks kuidagi öelda, et nemad on teistest kehvemad lihtsalt sellepärast, et neid on vähem. Aga võibolla just nemad on paremad, kui ülejäänud hall mass? Arvatavasti jääbki see saladuseks. Kuigi me kõik tahaksime teada, kust on pärit meie alge, ei saa me seda minu vaadete järgi enne teada, kui oleme muutunud uueks algeks. Inimene ei ole lihtsalt rauast tükk, mida elu pidevalt tahub ja täiendab. Inimene on mõtlev elu, mis mõtleb oma mõtteid vastavalt keskkonnale, milles ta peab elama. See raud ei koosne pelgalt keemilistest ainetest, luust ja nahast. See raud koosneb elust. Inimene on huvitav seni, kuni on olemas teised inimesed, kes teda näevad.
Nagu eelnevalt sai selgitatud, siis leidis H. Grotius, et vahel võib jõu kasutamine olla vajalik - seda kas sõjatandril kedagi õigustatult karistamaks või iseennast ja omandit kaitsmaks. Ta leidis, et kristlik moraalinorm ei saa olla prioriteediks, vaid selleks peaks olema hoopis õiguse ja õigluse korraldamine, jõudes niiviisi inimelu ja tema vara väärtustava ja säilitava ühiskonnani. 1 Niisiis võib pidada seda ideed ka omandiõiguse algeks, kus inimsuhteid- ja elu ei reguleerinud mitte elu ettemääratletus ning Jumala tahe, vaid õigus. Ühtlasi võib siinkohal võrrelda H. Grotiuse ja Uue Testamendi vaateid. Ei saa öelda, et H. Grotiuse idee kättemaksust erines suuresti Uue Testamendi õpetustega. Ta tolereeris ideed võidelda kurjuse vastu heaga, ent samas leidis, et just ühiskonna hüvanguks on siiski kõige parem, kui inimesed vastavalt loomuõigusele ennast ja enda omandit kaitseksid
Mütoloogilised olendid muistendites ja uskumustes Metshaldjapärimus Juba väga varasest ajast saati on inimestel olnud vajadus seletada enda ümber toimuvat. Kõige lihtsam ja ka huvitavam viis ümbritsevat seletada on läbi muistendi. Muistend on aga väljamõeldis ning ütleksin et pigem meelelahutuslik lugu. Midagi hoopis erilisemat on uskumus. Uskumus on sisemine veendumus, et nii just ongi õige ning see võib olla personaalne kuid ka kogukondlikul tasandil. Kaugemasse minevikku vaadates leidub sarnaseid uskumusi juba suuremas ühenduses- kogu läänemeresoome rahvaste tasandil. Üheks selliseks näiteks tooksingi siinkohal metshaldjapärimuse. Oma essees tuginen peamiselt Kristi Salve artiklile ,,Vepsa metshaldjapärimus tänapäeval." Lisaks kasutan ka Aino Laaguse ning Madis Arukase artikleid. Eestlaste usundi kohta leidub kirjalikult fikseeritud teateid alates 13. sajandis...
lauluvormidel, puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella- matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatud algelise kõlaga. Balletto- tantsulaul millel on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. Madrigal ilmalik laul, alltekstiga tõsine armastuslaul, vaba värsivormiga, 5-6 häälne. Varase madrigali suuremaid meistreid Jacob Arcadelt. 1570nendatel aastatel moodustati ansamblid proffesonaalsetest lauljatest, see võimaldas heliloojatel kirjutada nõudlikumat muusikat, seda peetakse ooperi algeks. Ilmalik laul inglismaal. Eeskujuks Itaalia lauluvormid. Elizabeth I kõrgaeg. Inglise madrigal on rahvuslikum. Tuntuim Autor Thomas Morley. Aaria( ayr)- uus zanr, lauto saatega soololaul ( 16 saj jõudis inglismaale). Aaria ( ayr) suurim meister John Dowland. Saksamaa ilmalik laul. Minnesingerid ( keskajal, rüütlilaulikud), meistersinger ehk meister laulik jätkab minnesingeri traditsiooni. Ilmalik laul on saksamaal ühe häälne. Muusikud koonduvad tsunftidesse
millest koosneb maailm. Selle peale ehitas ta üles ka oma inimese organismi kirjelduse. Nii nagu maailm, on inimese keha üles ehitatud nendele kolmele ainele. Väävel- anima ehk hing, põlev element. Ühendus element kõrge ja madala olemuse vahel maailmas. Seda kasutati õhkamiseks, kiireks aurustamiseks ning ainete eraldamiseks keemiliselt. Elavhõbe- spiritus ehk vaim, lenduvuse alge. Viibib ühekorraga igal pool, seda loeti kõiksuse algeks. Usuti, et elavhõbe on kõiksusest kõrgemal olev element. Arvati veel, et elavhõbe on vahelüli maa ja taeva vahel. Sellele omandati alkeemias sageli jumalikke omadusi. Sool- korpus ehk keha, kõvaduse alge. See on kõige alusmaterjal, maailm on sellest üles ehitatud. Sümboliseerib see püsivust. Samuti üritati Paracelsuse õpetuse järgi tria primat sobitada paljude nähtustega maailmas. Näiteks puu põlemine: suits on elavhõbe, tuli on väävel ning sool on tuhk.
Isiksus tekib eostamise hetkel eetrit 1) religioosne tunne - inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus on olemas mõistuse poolt toodetud. 3) tahe realiseerub religioosses käitumises, rituaalses Juudid ei ole kuskil kaitstud, et tuleb luua juudi rahvusriik, kus ei ole antisemitismi. matemaatik-mõõtis Egiptuses ära püramiidide kõrguse varju abil; astronoom-ennustas ette päikesevarjutuse. Pakkus algeks vett. Tõi välja aine omadused. Tema põhitermin apeiron (lõputu, piiratu). Aine ise on ebamäärane, ei too ainet välja; liigub Ürgaineks on õhk-see on lõputu, piiritu, liigub. müüdid on inimeste poolt välja mõeldud pooldab konstitutsioonilist monarhiat, Ühiskonda mõjutavad geograafilised tegurid kliima, relfjeef . Jumala küsimus: Jumal on looja, hing on surelik
Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja aegajalt kasutatakse seda kaasaegses muusikas. Lisaks Gagakule kujunes Heiani ajastul välja ka teine tähtis muusikastiil: Shomyo. See on vokaalmuusika, mida esitati budistlikel teenistustel ja kujunes märkimisväärseks jaapani vokaalmuusika algeks. Muusikainstrumendid Azuchi-Momoyama periood (1573 - 1603) on tähtis paljude muusikariistade arengu poolest. Instrumendid Shakuhachi, Koto ja Shamisen saavutasid järgmisel Edo perioodil suurt populaarsust. Keelpillid Koto Koto on Hiina ja Korea päritoluga kannel, mis jõudis Jaapanisse 6. sajandil. See instrument oli natuke alla meetri pikk ja sellel oli 5 keelt
Ta püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Egiptusest olevat ta kaasa toonud ja seejärel ka rangelt sõnastanud väite, et poolringi piirdenurk on täisnurk( Thalese teoreem), seetõttu nimetatakse täisnurkse kolmnurga kohal olevat poolringi Thalese ringiks. Tema oli ka esimene, kes väitis, et igal võrdhaarsel kolmnurgal on alusnurgad võrdsed. Tema arvates oli kõige algeks vesi. Niisama on sellest võib-olla raske aru saada. Aristotelese tõlgitsuste kohaselt on vesi see substants, millest on tekkinud kõik muu. Aga võib-olla arvas ta seda nii, et taimed ei kasva ilma veeta, loomad surevad joogita, seeme vajab idanemiseks niisket keskkonda jne. Kuid kõik ei saa ju veest koosneda, pigem jääb sellest mulje, et vesi on kõike olemasoleva alus, millest oleneb peaaegu kõik. Thales oli ka suur astronoom. Aastal 585 eKr olevat ta ennustanud ette päikesevarjutust
rahvuslik identiteet. Kuidas ja kas üldse saab rahvaluule kujundada noore inimese rahvuslikku identiteeti? Tartu Ülikooli 1. kursuse tudeng Kätlin arvas rahvaluulest ja rahvuslikust identiteedist nii: Eestlaste identiteet on kujuunenud sama kirjuks kui rahvad, kes Maarjamaast sõdade ja rännete käigus üle on käinud. Igaüks neist on jätnud killukese enda kultuurist meile ning seeläbi on "sulatusahjus" kujunenud meie oma enesemääratlus. Rahvaluule on otseseks identiteedi kujunemise algeks, sest see seob meid esiisadega, aitab meil mõista tollast maailmapilti ning õpetab mõistma kui oluline on juurte olemasolu. Et teada, kuhu läheme, peame teadma, kust tuleme. Kätlini arvamusest võib järeldada seda, et ka tänapäeval leidub noori, kes tahavad pidada ja peavadki rahvaluulet ja erinevaid pärimusi meie rahvuskultuuri tähtsaks osaks. Ta lisas veel: Rahvaluule on enamuse jaoks arhailine mõiste. Seda seostatakse sageli ainult igipikkade
vendadega suheldes (Walton & Powers 2001, 6-7). On lapsi, kelle kordarikkuv käitumisviis tulenebki tugevast emotsionaalsest patoloogiast: pere lagunemisega seotud traumast, emotsionaalsest hooletussejäetusest ja ärevusest peres toimuva pärast (kaasa arvatud kuritarvitamine). Vähimagi kahtluse puhul selliste eeltingimuste mõjust koolikäitumisele tuleb toimida meeskondlikult ning perega suhtlemisel kasutada spetsialisti tuge (Rogers, 2008, 196). Käitusprobleemide algeks võib olla ka vanemate ükskõiksus. Vanemad koormavad end liigselt tööga, et tänapäeva ühiskonnas kuidagi hakkama saada ning aega huvi tunda oma lapse tegemiste ja toimingute vastu lihtsalt ei jätku. Rikkamad pered püüavad kompenseerida seda asjade ja rahaga. Laps ei õpi hindama tegelikke väärtusi ja tal jääb arusaam, et kõik siin maapeal on ostetav - ka haridus. Tähtis on aga mõista, et lapse arendamine on eelkõige lapsevanemate käes.
ja vaesemaks linnaosaks peetav paik. Lasnamägi hoiab endas monotoonseid paneelelamuid, millede vahel puudub suurem rohelus ning inimeste aktiivsus linnaosa siseselt. mitmeid aastaid on juba üritatud Lasnamäe kuvandit muuta, kuid enamjaolt tulutult. Kiriku rajamine ja sportimisvõimaluste suurendamine on küll olukorda mõnevõrra parandanud, kuid sellest on selgelt liiga vähe tervikliku linnaosa toimimise seisukohast. Suurimaks probleemi algeks võiks pidada just eraldatust. Seda maksimeerib ka Rowe ja Koetteri poolt tõstatatud küsimus, et miks kõik välisõhus olev ruum peab olema avalikult kasutatav. Esialgu kõhklema panev mõte omab tegelikult suurt iva. Võime ju arvata, et mida enam avalikku ruumi, seda rohkem ka kommunikatiivsust. Kuid paraku nii see päris pole, eriti äärelinna kontekstis, kus ei ole tegutsemas kuigi palju väikeettevõtjaid, mis rikastavad mõjukalt ruumi kesklinna piirkonnas
Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati Õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja aegajalt kasutatakse seda kaasaegses muusikas. Lisaks Gagakule kujunes Heiani ajastul välja ka teine tähtis muusikastiil: Shomyo. See on vokaalmuusika, mida esitati Budistlikel teenistustel ja kujunes märkimisväärseks Jaapani vokaalmuusika algeks. Kamakura perioodil (11921333) ja ka Muromachi perioodil (1338 1573) toimus rahvateatri etenduste, pagoodirituaalide ja talupoegade riisiistutamistantsude arengu ühtlane tõus. 14. saj. Lõpuks olid väljakujunenud draama Noh koos oma muusikaga Nohgaku ja tants Shimai. Noh on kõrgelt stiliseeritud sümboolne draama, mida esitasid mõned meesnäitlejad ja muusikud. Peategelane kandis tavaliselt maski, mis sobis tema rolliga.
Huvitas see, mis on arche (kreeka k) ehk alge. Ladina k on see principium üldnimetus aga Substants. Keskenduti sellele, mis on kõigile ühine ühisosa leidmine. Alge pidi olema kõigile nähtustele ühine. Metafüüsikud jagunesid kolme gruppi: 1) monism ühe alge käsitlus. Nt. euroopa vanimaks mõtlejaks peetav Thales pakkus välja et selleks algeks (algelement) on vesi. Aristoteles kiitis teda, sest kõiges on vesi. Anaximenes pakkus aga, et selleks algeks on õhk. Seostas elu õhuga, kui õhku ei ole. Siis ei saa hakkama. 2) dualism ehk kahe alge käsitlus. Nt. keha & hing. Materiaalne & vaimne, Aristoteles pakkus välja sisu & vorm. Räägitakse kahest algest. 3) Pluralism on mitu alget. Peaks olema vähemalt kolm. Nt. Empedokles rääkis sellest, et maailm koosneb 4-jast juurest (4 juure käsitlus) maa, õhk, tuli, vesi. Jõudis tippu Leukippose poolt loodud
põhjustel (tuuled ei lase jõeveel merre voolata) Neeva üleujutused. Thalese seletusel on teaduslik iseloom. Võrreldagu seda seletust egiptuse teooriaga: selle järgi tõi üleujutused kuidagi Chnum, jumalik olend, kellel oli väga pikkade sirgete sarvedega jäära kuju. Plutarchos: "Egiptlased ütlevad, et Päike ja Kuu ei sõida üle taeva mitte vankritel, vaid laevadel, vihjates nende sündimisele niiskusest ja toitumisele niiskusest. Arvatakse, et ka Homeros peab vett kõikide asjade algeks ja "sünnitajaks", nagu Thales, kes õppis egiptlastelt." Josephus Flaviu: "Kõik tunnistavad üksmeelselt, et esimesed helleni filosoofid, kes mõtisklesid taevastest ja jumalikest asjadest, nagu näiteks Pherekydes Syroselt, Pythagoras ja Thales, olid egiptlaste õpilased ega kirjutanud palju, kusjuures neid teoseid peavad hellenid kõige muistsemateks ning usuvad vaevaga, et nad on tõesti nende kirjutatud." Geomeetria On ka tõendeid, et Thales tegi geomeetrilisi avastusi
Lisaks eelnevale oli tähtis ka eksperimendi ja eksperimentaatori tajutud autoriteetsus (laboris rohkem kuuletumist kui näiteks mõnes suvalises kabinetis). Siingi on oluline kaaslaste toetus kui teised osalejad lähevad katsega kaasa, on kuuletumine suurem. Viimaseks oluliseks mõjutajaks on nii õppija kui eksperimentaatori kaugus õpetajast õppija lähedus vähendas, eksperimentaatori lähedus suurendas kuuletumist. 4. Millist järgnevatest ei peeta prosotsiaalse käitumise algeks - ei ole sugulasvalik Prosotsiaalse käitumise alged Prosotsiaalset käitumist seletatakse kolmest lähtekohast tulenevalt: 1. Evolutsiooniline perspektiiv inimestel on bioloogiline eelsoodumus teisi aidata. See aitab kaasa liigi (ja ka indiviidid geenide; kin selection) säilimisele. Kolm põhilist vastuväidet teooriale inimesed aitavad ka kaaslasi, kellega ei jagata geene; ei saa empiiriliselt kontrollida; teooria ei seleta, miks aitamine sõltub situatsioonidest
A.H.Tammsaare ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma suud sugugi kinni pidada. Vargamäel oli kaks poolt: Eespere ning Tagapere. Tagaperel ehk Orul oli peremeheks Pearu Murakas, igavesti kange ja krutskeid täis mees nagu Andreski. Juba esimestel päevadel läksid mehed vaat et riidu, sest Pearu tahtis Andrest proovile panna, kui kange viimane ka on. Kui Pearu kõrtsist joobnuna tuli, oli ta peaaegu alati kuri ning seda said tunda nii tema saunaeide tütrest naine kui ka nende lapsed. Pe...
Ymei koolkond. Yamazaki Ansai, (1619 1682) Tokugawa Alustas budismi-vastast liikumist, samas toetas neo-konfutsianismi ja shintt. Rõhutas 5 inimsuhete liini, mis baseerus inimtunnetel. Tundepuhangute ja nendega seotud objektide vahel katkendlikkust ei ole. Austav tõsidus on universumi tuumaks. Seostas shint loomismüüte konfutsianistliku mütoloogiaga. Suika shint. It Jinsai, (1627 1705) Tokugawa Gom jigi (1683). Maailma toimimise algeks on ki üksi. Inimene ei ole loomult hea, kuid tal on potentsiaal heaks saada ja headust edendada. Inimene peab igapäevaelus juhinduma oma tunnete (ninj) järgi. Oluline oli luule, sest selle abil sai oma emotsioone siiralt avaldada. Kogaku koolkond. Ogy Sorai, (1666 1728) Tokugawa Gakusoku (1715), Bend (1717) ja Sorai sensei tmonsho (1724). Kuna inimene on oma olemuselt mitmepalgeline ja halvasti informeeritud, on teda vaja kontrollida. Iidne tarkus pärineb vanadest tekstidest
Nende kooslused määras ära muusika liik. Gagakut esitati Õukonnas, pagoodides ja mõnedes templites. Viimasel ajal on see muusikaliik pälvinud noorte inimeste tähelepanu ja aegajalt kasutatakse seda kaasaegses muusikas. Lisaks Gagakule kujunes Heiani ajastul välja ka teine tähtis muusikastiil: Shomyo. See on vokaalmuusika, mida esitati Budistlikel teenistustel ja kujunes märkimisväärseks Jaapani vokaalmuusika algeks. Kamakura perioodil (1192-1333) ja ka Muromachi perioodil (1338 - 1573) toimus rahvateatri etenduste, pagoodirituaalide ja talupoegade riisiistutamistantsude arengu ühtlane tõus. 14. saj. Lõpuks olid väljakujunenud draama Noh koos oma muusikaga Nohgaku ja tants Shimai. Noh on kõrgelt stiliseeritud sümboolne draama, mida esitasid mõned meesnäitlejad ja muusikud. Peategelane kandis tavaliselt maski, mis sobis tema rolliga.
kirjeldus ning analüüs realismi vaguses. 2. Ülevaade realismist 2.1 Teke ning ajalugu Klassikaline realism on näidanud fundamentaalset mõtete ühtsust juba peaaegu 2500 aastat. Selle peamiste pooldajate Thukydides, Machiavelli, Carl von Clausewitz ja Hans J. Morgenthau juurdlevad korra, õiguse ning sise-, regionaalsete- ning rahvusvaheliste tasandite muutuste üle (Waltz, 2008). Kõige esimeseks ralismi algeks võib pidada kunagises Hiinas (sel ajal Wu riigis) Sun Tzu umbes 6. sajandil eKr kirjutatud sõjataktika raamatut, mis koosneb kolmeteistkümnest peatükist, millest igaüks on pühendatud erinevale lahngutegevusele. Teos teeb selgeks, et kui tegemist on elu ja surma küsimusega jääb ellu tugevam, selleks aga peab olema kaval ning hästi treenima ( Sun Tzu Said, kuvatud 2011). Veel üheks algsema realismi allikana võiks välja tuua Thukydidese teose ,,Peloponnesose sõja
Napoleon. Tänapäeva moraali järgi ei ole nende tegevus ja ka isiksused sugugi nii positiivsed. Kõik need isiksused paistsid silma lõpmatutes sõdades. Kuid ka sõda on paratamatu ratsionaalne sündmus, kus on palju hävingut ja purustusi. Samas aga toimib sõdade kaudu ajaloo dialektika, sest ebakõlad viivad edasi ka ajalugu. Maailmaajaloole ei ole sobiv tavainimese jaoks nii ihaldatav ja turvaline rahuaeg, sest õnn ei ole maailmavaimule loovaks algeks. Sellest ei kasva uusi vilju ja ei toimu arengut. Niisugune nüri rahulolu pole maailmaajalooliste isikute vääriline. Ajalugu tehakse vasturääkivuste lahenemise teel. Ajalugu on dialektiline liikumine, peaaegu rida revolutsioone, milles rahvas rahva ja maailmaisiksus maailmaisiksuse järel on tööriistaks maailmavaimu käes. Sellistele maailmaisiksustele ei sobi Hegeli arvates tavaline moraali mõõdupuu, sest nende elu ei ole
tõmbavad nagu sind üles kaasa. Samuti katsetatakse silmapettega, kus objektid tunduvad suuremad, kui nad tegelikult on. Scala Regia on üheks näiteks., kus treppi tahetakse näidata 20 suuremana kui tegelikult. Sellel ajastul tehakse ka Püha Peetri kirik tehakse lääne poolt pikemaks ja ka palatsod muutuvad kõverjoonseks. Klassitsism Tekib Prantsusmaal 18 sajandi lõpus. Sellel ajal toimus suur linnastumine. Tuleb sõnas klassikus, mis tähendab esmaklassiline, parim. Selle algeks on antiik, st antiik on esmaklassine ehk parim. Klassitsismi võib isegi nimetada igavaks kopeerimiseks. Nii maalikunst kui ka skulptuur on ilmetud koopiad, sest öeldakse, et antiigist pole enam paremini niikuinii võimalik teha ja seega üritatakse vähem midagi uut ja erakordset luua. Prantsusmaal oli hästi tugev kolmanda seisuse positsioon ja neile ei meeldi väga dünaamiline ja üliemotsioonalne barokkstiil. Barokk stiili austamine oli riigi viinud pankroti äärele, sest
matemaatikas, mõõtis püramiidede kõrguse. Astronoomia ennustas ette päikese varjutuse. 28.05.585 eKr. Esimene teaduslik hüpotees. Pakkus, et maailm on laine taldrik ja see taldrik ujub vees. Vesi on alge. Hingel on magnet. toime. ,,Inimene peab piiri". Anaximandros-Th. õpilane. Tõi välja aine omadused. Aine on lõputu. Aine on ebamäärane, kuid on lõputu, püsitu ja pidevas liikumises. Vanima teadaoleva teose autor ,,Loodusest".In.evolutsioon- kalast.Anaximenes.Pakkus algeks õhku. Õhk on seotud eluga. Maa on lame taldrik õhus. Herakleitos-mitu hüüdnime.Tume."Kõik liigub"-Panta rei.Logos-juhib maailma.Seaduspärasus,korratus. 2) Eleoni koolkond.Rajaja Xenophanes.Rakendatud L- Itaaliasse.Kahtles müütides.Esindas panteismi-Jumal on kõikjal looduses, sanastunud loodusega.In. on verest ja mullast.Parmenides-liider.Võttis kasutusele ,,olemine"- ,,kõik, mis on, on olemas, mida ei ole seda pole olemas, järelikult pole mitteolevat olemas" Zenon võttis
algus. See arche pidi olema aga mitte üksnes mittetekkinud, vaid ka hävimatu, sest kui ta häviks, siis ei saanuks enam mitte miski tekkida. Kõik pidi nimelt tekkima arche`est, kui aga arche häviks, siis kukuks kokku kogu taevas ja peatuks kõik, mis on saamises, ja sel ei oleks enam iial millest liikumapanduna uuesti sündida. (245e) Siit järeldas Platon, et igasuguse liikumise läte on iseennast liikumapanev alge, selline ei saa aga ei tekkida ega ka hävida. Selliseks algeks oligi hing ja hinge olemuseks pidas ta iseenda liigutamise võimet. Keha olemuseks, kui ta on hingestamata, on olla väljast liikuma pandud. Kui aga keha iseennast liigutab, siis on ta hingestatud, st. tegemist on elusolendiga, mida iseloomustabki võime alustada liikumist justkui iseendast, st. olemata selleks millegi välise poolt mõjutatud. Teises hilisteoses “Timaios”, milles, nagu eelnevalt juttu oli, käsitletakse kosmose tekkimist, kõneletakse ka kosmose hingest
50. DNA replikatsiooni initsiatsiooni mehhanism. DNA helikaas katalüüsib kaksikahela eraldumist, nii et tekib üksikahel. Replikatsioon saab toimuma hakata kindlatest piirkondadest – ori-regioonid. Seejärel on vaja sünteesida praimer, mida teeb kas primaas või RNA polümeraas. Praimerit on vaja, sest DNA polümeraas saab sünteesida ainult olemasolevat ahelat - praimer on selleks algeks. Praimeri külge kinnitub DNA polümeraas. 51. Erinevate DNA polümeraaside funktsioonid bakterites. Mis mehhanismidega on tagatud DNA replikatsiooni täpsus? Pol I ja Pol II – DNA reparatsioon Pol III – põhiline süntees Pol IV ja Pol V – DNA süntees, kui Pol III töö on vea tõttu blokeerunud. DNA replikatsiooni täpsus on tagatud Pol III subühikute (epsilon) poolt ja samuti Pol I ja II
Kr. elanud mõtleja pärandi poole. Temast mõjutatuina käsitasid stoikud maailma sellise kujunemisprotsessina, mille käigus jumalik algtuli muudab end traditsioonilisteks kosmose algelementideks – maaks, veeks, õhuks – ning neist kujuneb edasi kogu see nähtuste mitmekesisus, mis on meile tuttav kogemusest. Seejuures pidasid nad kolme viimatinimetatud elementi – maad, vett ja õhku – maailmaprotsessi passiivselt-vastuvõtvaks küljeks (aine), tuld aga aktiivseks- toimivaks algeks (jõuks). Stoikud rõhutasid, et kõne all olev protsess on mõistuspärane, valitsetud logose poolt. Logos oli üks Herakleitose mõtlemise keskseid mõisteid. Temast erinevalt käsitlesid stoikud logos`t aga maailma eesmärgipärasuse algena. Alg-logos`est on stoikutel justkui kaks kirjeldust – füüsikaline ja teoloogiline. Füüsikaliselt käsitletult esitatakse teda mõistusliku tulena, mis läbib kõike olevat. Nähtuste
leida just erilist – inimesele omast. ● Sõelale jääb loogiline arutelu, millele lisandub loomutäiusest tulenev erakordsus. - Loomutäiusest tehtud teod on iseenesest nauditavad. - Õnn on kogu inimkäitumise lähtealus. Huvitaval kombel kui Aristoteles otsib kõige üldisemaid väärtusi, siis tundub imelik, et ta just selle kõige ilmsema ja üldisema – elu enda kõrvale jätab. Elu on kogu elatava tegevuse eesmärgiks, põhjuseks ja algeks. See tähendab, et ülima hüve ehk õnne saavutamiseks peab inimene tegutsema arukalt ja lähtuvalt oma loomutäiusest – tegema seda mida ta kõige paremini oskab ja kõige paremini kuidas oskab kogu elu vältel Esmapilgul võib esineda paradoks tõeliselt tugeva advokaadi või prokuröri puhul. Oma tööd kõige paremal moel tehes, kas ei satu löögi alla õiglus. Ja kas advokaat või prokurör ei peakski olema õiglased, jättes õigluse mõistmise kohtuniku kanda
E. Burke 1790. "Mõtteid Prantsuse revolutsioonist" -- inglased on austanud mõistliku arengut, kui "hullunud" prantslased (samas riik käis revolutsioonijärgselt alla); Peeti kinni toimivatest poliitilistest lahendustest. Tasakaal monarhia ja majanduslik-poliitilise eliidi vahel; teoses puudus ideoloogiline sõnum, pigem kriitika Prantsusmaa suunal; kas pidada seda liberalismi võidukäiguks Prantsusmaal? Või pidada seda kommunismi algeks. Sarnaseid sündmusi polnud, kõrvutab monarhia ja eliidi võimu Prantsusmaa embrüonaalsete muutustega - tulemus pole sama. best-practice-politics - sisseharjutud, funktsioneerival poliitikal lasta toimida, peab ka ajahambale vastu pidama; uued vabadused ei tohi nõrgestada ühiskonda. demokraatlikud vabadused olgu valitsuse kontrolli all ja ärgu takistagu majanduse arengut. 19.saj
igasugune sotiaalne tasand eeldab tema olmasolu, aga ei koheta teda ennast vaid tema asendajaid (nt meedia: vabaturu positsioonilt jne) *ST on vaadeldav metanarratiivse ühikuna ST taandumine, pole enam sellist keskset metanarratiivi, mis toimub *G. Orwell "1984" *võim, millega peame tegelem oma igapäeva elus, ei asu enam mesist väljapoole, on inimese sees Baudrillard, v õim ei ole enam miski, mida saaks võtta *postmodernsus ! Suure Teise kadumine! *seadus ja seaduse jõud algeks on v ägivald ja see on selles ka alles, aga ei näita ennast välja, sest muidu ei saak eksisteerida *seadus on miksi, mille inimesed omaks võtavad 52 *seaduse idee ei ole õigluseideega seoses *seadus ei saa tugineda ka sellele, et see on inimsele hea seadus ei ole kasulikkus inimesele *"seadus on seadus"me peame alluma *seadus suunab meie maailma *ST moodustub vastavatest institustioonidest ning teda pole reaalselt olemas
disain, maal jne) PAUL KLEE Käis Põhja-Aafrikas, Marokos ja sai inspiratsiooni. Puhtad värvid. Omapärane mängumaailm, veelgi rohkem teistsuguse mõtlemisega laste ja vaimse puudega inimeste maailm kui kõige puhtam ja siiram.Mõningate psühhiaatrite arvates silmade asetamine eri tasanditel märk mingist häirest vms. AUGUST MACKE FRANZ MARC FRANTISEK KUPKA PIET MONDRIAN Pärit hollandist, tegutses Pariisis Abstrahheerimine abstraktne kunst kui üldistus algeks reaalse elu objekt. De Stijl KAZIMIR MALEVITS MIHHAIL LARIONOV DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST Tolle aja kunst kui loomulik jätk reaktsioon sõjale, soki väljendamine. Osade jaoks oli sõda kui tõend sellest, et kogu tsivilisatsioon on osutunud pettuseks ühiskonna väärtused on väärastunud ja valed, see ühiskond pole aksepteeritav. Sõjavastased koondusid neutraalsetesse riikidesse Sveits, Hispaania (esialgu ka USA)
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
vesi, sest seda on lihtne ruumi ümber paigutada. Anaximandros leiab, et arhee asub väljaspool meie kogemust. Selleks on apeiron e mateeria ilma igasuguste meeleliste omadusteta. Apeiron on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge. Anaximenes peab ürgaineks õhku, millest kõik muu tekib. Kõiksust nimetab kosmoseks. Demokritos leidis, et alge koosneb lõpututest pisiosadest aatomitest, mis kombineeruvad ja annavad aluse erinevatele nähtustele. Herakleitos peab maailma algeks ürgtuld, mis põleb ja kustub korrapäraselt. Wittgenstein püüab leida piirid, millest rääkida. Ta on veendunud, et meie keelel on piirid. Me moodusutame keele abil väiteid tegelikkuse kohta, mida kogemuste abil saab tõestada või ümber lükata. Kõike, mida saab üldse mõelda, saab mõelda selgesti, ja kõike, mida saab öelda, saab öelda selgesti. Filosoofia ülesanne ongi kõneleda selgesti. Wittgenstein leidis, et seni ei ole filosoofia öelnud peaaegu et mitte midagi
02.1918 Iseseisvuse manifest, 1919 Eesti Vabariigi valitsemise kord ja edasi areng Põhiseaduste kaudu kiire Sotsiaalse toetuse teke: - Viidatakse endiselt Marxile ja Engelsile, kelle teos on üles ehitatud mudelile, et ühiskonnal on majanduslik baas ning õigus vaid pealisehitis (töölisklass peab võtma võimu) - L. Von Stein ,,Sotsiaalse liikumise ajalugu Prantsusmaal" peetakse tänapäeva heaoluriigi mudeli algeks (need, kelle käes on omand peavad Marxi ennustuste vältimiseks looma süsteemi, kus kellelgi pole liiga halb olla sotiaalvõrgustik, -toetused, -õigused jne) - Kristlik sotsiaalõpetus (on nii inimõiguste kui sotsiaalsete õiguste loomisel oma panuse andnud) - Esimene dokument, kus mainitakse sotsiaalse toetuse ideed on Belgia Põhiseadus 1831: §, kus viidatakse
tihedasti seotud usundiga. Kreeka keeles mythos ,,lugu" Müüt on lugu, mis seletab hõimu või rahva jaoks, kuidas on tekkinud maailma, inimene jne. Müütide peategelasteks on sageli jumalad ja kangelased. 25. Filosoofia ja teadus: Antiikaja mõtlejate ega ka veel mitte uusaja mõtlejate juures ei saa tõmmata selget piiri teadlase ja filosoofi rollide ja tegevuste vahele. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk, 4 algelementi..) kuuluvad ühtviisi nii filosoofia kui loodusteaduse ajalukku. 17.-18.sajandil hakkas kujunema eksperimenteeriv loodusteadus, aga see oli üsna tihedasti põimunud filosoofiliste aruteludega looduse kohta üldiselt, mh selle kohta, kuidas kõikvõimas Looja loodust juhib ja valitseb. Ladina keeles philosophia naturalis. Sir Isaac newtoni (1642-1727) mõtlemises olid teaduslik, filosoofiline ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
