Johan Laidoner 12. märtsil 1934 nimetati Johan Click to edit Master text styles Laidoner Riigivanema otsusega Second level kolmandat korda Kaitsevägede Third level ülemjuhatajaks ja Sisekaitse Ülemaks. Fourth level Fifth level Riho Terras Click to edit Master text styles Sünnikuupäev: 17. aprill 1967 On Eesti sõjaväelane ja riigiametnik, Second level kindralmajor Third level Alates 5. detsembrist 2011 on Riho Fourth level Terras Eesti kaitseväe juhataja. Keskkooli lõpetamise järel teenis Riho
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaili-terras-uro-aastatuhande-arengueesmargid- ja-eesti?id=67140244 2013. aasta novembri Diplomaatia keskendub ÜROga seotud temaatikale ning novembri lõpus Vilniuses toimuva Euroopa Liidu Idapartnerluse-alase tippkohtumise taustade avamisele. 15.-16. novembril külastas Eestit ametliku visiidi käigus ÜRO peasekretär Ban Ki- moon. Maailmaorganisatsiooni peasekretäri esimese Eesti-külastuse käigus andis Ban Ki-moon Diplomaatiale intervjuu, kõneledes ÜRO ja selle peasekretäri rollist globaliseeruvas keskkonnas, aga ka Süüria kodusõjast ning tuumarelvade levikust. ,,Näib tekkivat konsensus, et 2000. aastal kokku lepitud küllaltki kitsad aastatuhande arengueesmärgid peavad jätkuma ka peale 2015. aastat," kirjutab Terras. ,,Vaesuse vähendamine jääb peamiseks eesmärgiks, aga sellele on soov ja vajadus läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt." ,,Kuidas me ka ELi ideid ei imetleks, ei ole neil üleilmses võitl...
Solar power Tanel terras The basics of solar power Solar power is the conversion of sunlight into electricity Photovoltaics Concentrated solar power Concentrated solar power · Electrical power is produced when the concentrated light is converted to heat, which Click to edit Master text styles drives a heat engine connected to an Second level electrical power generator or powers a Third level thermochemical reaction Fourth level Fifth level Photovoltaics Photovoltaics (PV) is a method of generating electrical power by converting solar radiation into di...
Dat-kellele? Terrae Horto Soli; matri; carmini Iussui; cornu Rei Ains/Mitm Terris Hortis Solibus; matribus; carminibus Iussibus; cornibus Rebus Acc-keda? Terram Hortum Solem; matrem; carmen Iussum; cornu Rem Ains/Mitm Terras Hortos Soles; matres; carmina Iussus; cornua Res Abl-kellega? Terra Horto Sole; matre; carmine Iussu; cornu Re Ains/Mitm Terris Hortis Solibus; matribus; carminibus Iussibus; cornibus Rebus
Võrdeline seos ja selle graafik. Koostaja: Siim Kristjan Terras Juhendaja: Monika Heinmaa 2017 Mis on võrdeline seos? võrdeliseks seoseks nimetatakse seost, kus ühe suuruse suurendamisel mingi arv korda suureneb teine suurus sama palju kordi muutujate y ja x jagatis on alati kindel arv a, mida nimetatakse võrdeteguriks võrdeline seos esitatakse tavaliselt kujul y = ax, kus a on võrdetegur Võrdelise seose graafik võrdelise seose y = ax graafikuks on sirge, mis läbib
I Käändkond gen=ae Terra maa, ae f. ainsus mitmus Nom. Terra Terrae Kes? Mis? Maa Maad Gen. Terrae Terraru m Kelle? Mille? Maa Maade Dat. Terrae Terris Kellele? Millele? Maale Maadele Acc. Terram Terras Keda? Mida? Maad Maid Abl. Terra Terris Kellega? Millega? Maaga Maadeg a Voc. Terra Terrae Kes? Mis? Maa Maad II Käändkond gen=i Mundus maailm, i m. ainsus mitmus Nom. Mundus Mundi Kes? Mis? Maailm Maailmad Gen. Mundi Mundorum Kelle? Mille? Maailm Maailmate Dat
Aastatuhande arengueesmärgid 1. artikkel: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaili-terras-uro-aastatuhande- arengueesmargid-ja-eesti?id=67140244 2. arikkel: http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20120118&ID=273124 3. artikkel: http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/aastatuhande- arengueesmargid/ Kokkuvõte Aastatuhande arengueesmärgid on ÜRO poolt määratletud eesmärgid, mida soovitakse saavutada aastaks 2015 kaheksas prioriteetses valdkonnas rahvusvahelise arengu edendamiseks. Aastatuhande arengueesmärgid on püstitatud 2000. aasta septembris esitatud ÜRO aastatuhande deklaratsioonis ja nendeks on: 1. kaotada maailmast äärmine vaesus ja nälg 2. tagada algharidus kõigile maailmas 3. toetada soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi 4. vähendada laste suremust 5. parandada emade tervist 6. võidelda HIV/AIDSi, malaaria ja teiste haigustega 7. tagada looduskeskkonna püsivus 8. uua ülemaailm...
EESTI SISEJULGEOLEK Avaliku korra kaitsmine on Eestis politseijõudude ülesanne. Kaitse all : kõik EV territooriumil viibivad isikud, sõltumata kodakondsusest. Tegevusvabadust piirab ebaseaduslik füüsiline, psüühiline vägivald, inimese väärikust alandav kohtlemine või karistus. Politsei, kaitsepolitsei PPA- politsei- ja piirivalveamet (juht Raivo Küüt), KAPO- kaitsepolitseiamet (juht Raivo Aeg) EESTI VÄLISJULGEOLEK Kaitsevägi + Kaitseliit Kaitseväejuhataja: Riho Terras Kaitsevägi: maa-, õhu- ja merevägi Kaitseväes olemine on meestele kohustuslik(sõjavägi) aga kaitseliidu tegevus on vabatahtlik(Afganistani)
Mida tähendab üldse sõjavägi või kaitsevägi? Ning peab teadma, mis on selle eesmärk ja printsiip. Kaitsevägi on 1991. aastal taasasustatud vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliit on 1990. aasta veebruaris taasasustatud vabatahtlik Eesti riigikaitseorganisatsioon. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, kelleks on praeguse seisuga kindralleitnant Riho Terras. Sõjaajal juhib neid aga kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit.
VABADUS VALIDA Mõeldes inimeste peale, kes on võidelnud oma isamaa vabaks, või inimeste peale, kes on kaotanud oma elu sõjas, kuhu nad olid sattunud sundmobilisatsiooni alusel, Teises maailmasõjas viiekümne viie miljoni hukkunu peale, kolmekümne viie miljoni haavatu peale ja kolme miljoni kadunuks jäänud inimese peale, tekib küsimus, kas nad olid seal vabast tahtest või kellegi käsu alusel? Ameerika 31.president H.C.Hoover on öelnud: ,,Vanemad mehed kuulutavad sõja. Aga nooremad on need kes sõdivad ja surevad.’’ Läbi sajandite on äsja meesteks sirgunud noorukid saadetud sõdima, ehk pandud olukorda, mis pole tuttav ja kus mäng käib elu ja surma peale. Võimul olevad isikud pole mõelnud nende tuleviku, tunnete või pere peale. Valitsevatel isikutel on oluline ainult, et nende riik sõjast võitjana välja tuleks. Romaanis ’’Läänerindel muutusteta’’ kirjeldab peategelane olukorda, kus ta lasi vastase...
1.Mis on kaitsevägi? Kaitsevägi on Vabariigi Valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. 2. Millised piirangud on ette nähtud tegevusteenistuses olevatele isikutele? Ei tohi lahkuda ilma loeata ajateenistusest, alkoholi tarbimine on keelatud. 3. Kes on Eesti kaitseväe juhataja? Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib Kaitseväe juhataja. Alates 5. detsembrist 2011 on Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Kaitseväe juhataja juhib kaitsväge nii rahu kui sõja ajal ning vastutab kaitseväe valmisoleku eest täita riigikaitselisi ülesandeid. Kaitseväe juhataja nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikogu. 4. Millises vanuses Eesti meeskodanikud on kaitseväekohuslased? Meestel on 17.-60. eluaastani kaitseväeteenistuse kohustus. 5. Nimeta vähemalt 5 ohvitseri auastet alustades kõige kõrgemaga! Kindral Kindral Leitnant Kolonen Kolonen Leitnant Major 6
a 23. Riigikogu nimetab presidendi ettepanekul. 24. Maa-, mere- ja õhuväeks 25. kaitseliit- kaitseministeeriumi alla kuuluv vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon 26. Piirkondlikud malevad(maakonnas 1 e. 15 üle Eesti) 27. tsiviilkontroll- valitsuse kontroll kaitseväe üle 28. 03.09.1991.a Ülemkogu 29. Ajateenistuse asendus, pääste-, sotsiaalhooldus- või hädaabitööd. Kestab 16-24kuud 30. Riho Terras, abistab Kaitsejõudude Staap 31. Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred 32. kaitseminiter- Mart Laar 33. Riigikaitseosakond 34. President
Schulze Võisiku, Soosaare ja Süsivere, väimees Erich Johann von Vietinghoff Adavere, tütar Maria Friederica von Zoege Eistvere, Polli ja Vaiküla. 20. juulil 1920.a. anti Põltsamaale aleviomavalitsuse õigused, samal aastal asutati ETK Põltsamaa Tehased. Tootmise kasv ETK Tehastes tõi kaasa ka alevi kasvu ning vabariigi valitsuse otsusega 30. juunist 1926.a. sai Põltsamaa linnaks. Esimene linnapea oli kolonel Martin Terras 1927.- 1930. a. 1929. a. valiti linnapeaks Georg Kold, kes alustas linna heakorrastamist, rajas puukooli, korrastas lossi, sillutas tänavaid. Ehitati rannahoone ning rajati supelrand, elanike kaasamiseks asutati Põltsamaa Kaunistamise Selts. 1930-ndatel aastatel varustati kõik tänavad elektrivalgusega oma elektrijaamast. Põltsamaad 1930-ndatel aastatel kirjeldab kogumik "Sakalamaa elu" kui tagasihoidlikult elavat tööka rahva linna: lisaks ETK veinitehasele ja puuvilaaiale oli
Isiksus ja stress Rainer Terras 10.A Stressitekitavate sündmuste mõju Stressitekitavad sündmused ei mõjuta inimesi ühtemoodi. Sündmus, mis võib ühe inimese viia apaatiasse, annab teisele hoopis energiapuhangu. Kuidas inimesed stressiolukordi kogevad, see sõltub suuresti nende isiksusest. Väga oluline on suhtumine oma elu sündmustesse. Kui inimene peab ebaõnnestumisi alati enda süüks, siis muutub ta abituks ja võib jõuda depressioonini. Näiteks kui üks lahutuse osapool seletab lahkuminekut vaid oma halva iseloomuga, kaob tal eneseusaldus ning ta hakkab kartma, et tema tulevased suhted lagunevad samamoodi. Kui ta aga teeb vähem pessimistliku järelduse, siis suudab ta säilitada nii endausu kui ka elujaatava hoiaku. Näiteks nähes lahutuse põhjust omavahelises sobimatuses. Pessimistlikku ja optimistlikku vaatenurka on palju uuritud; on jälgitud ühtesid ja samu inimesi pika aja jooksul. Muu hulgas ilmnes, et neil meest...
Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul Üles rivistatud: • 40 liputoimkonda • 5 kompaniid • 4 patareid • 22 rühma • 3 orkestrit • 5 teenistus koera • 109 ühikut tehnikat • kokku osalejaid 1053 Eesti Vabariik Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Liputoimkond Reservohvitserid: • Indrek Reismann • Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar Liputoimkond • Kolonel Alar Kalmus • Lippur: major Tanel Lelov • Lipu saatorid: major Anneli Kajamaa, kaptenmajor Arto Reinmaa Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond • Indrek Raudsepp • Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi • Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3A
Valguse kiirgumine ja neeldumine 31.03.2009 Martin Terras 9A Valgus kiirgub ja neeldub aatomis. Valguslaine muutuv elektriväli sunnib aatomis olevat elektroni võnkuma, suurendades nii selle energiat. See tähendab, et valgus neeldus aatomis: valguslaine energia muutus elektroni ja tuuma vastastikmõju energiaks . Kui elektroni energia suureneb, siis elektron läheb tuumast kaugemale. Seda protsessi nimetatakse ergastamiseks.
valitsemisalas. Kaitsevägi võib oma ülesannete täitmiseks kasutada jõudu seaduses sätestatud alustel ja korras. Ülesanded: 1)riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses 2)valmistumine riigi kaitseks ja kollektiivkaitseks 3)osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös 4)osalemine erakorralise seisukorra ja hädaolukordade lahendamisel ning turvalisuse tagamisel 5)muud seadusega pandud ülesannete täitmine Kaitseväejuhataja Riho Terras keskalluvusega üksused MAAvägi Kaitseväe ühendatud õppeasutused KAITSEVÄE PEASTAAP ÕHUvägi lahingukool MEREvägi jne õppeasutused. Kõikidel väeüksustel on oma staabid,staabi- ja tagalakeskused Eesti Kaitseringkonnad: PÕHJA, KIRDE, LÕUNA, LÄÄNE Kaitseliit on kaitsejõudude osa, kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev
Sõnavabadust võib piirata: 4 teiste inimeste õiguste kaitseks 5 riigisaladuse, kohtumõistmise jms huvides Sõnal demokraatia on tänapäeval 2 põhitähendust: 6 rahva võim (ka: rahva valitsus) 7 riik, kus võimul on rahvas Tänapäeva demokraatia põhitunnused on: 8 põhiseaduslik valitsus 9 kehtivad inimõigused 10 )kõigi võrdsus seaduse ees ( Demokraatia jaguneb veel otseseks ja esindusdemokraatiaks: 11 otsene demokraatia see kehtis Vana-Kreeka linnriikides, kus kõik kodanikud rahvakoosolekul üheskoos otsustasid riigiasju. Otsene demokraatia on võimalik vaid väga väikeses riigis, seepärast otsest demokraatiat tänapäeva maailmas ei esine. 12 esindusdemokraatia (ehk vahendatud demokraatia) sel puhul vahendavad kodanike huve rahva poolt parlamentidesse valitud esindajad. Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad. Diktatuurid jagunevad kaheks: 13 autoritaarne diktatuur leebem, väh...
Kose Gümnaasium Kursust kokkuvõttev töö Õpimapp Kelly Talimaa 11S Kose 2016 Sissejuhatus Antud kursust kokkuvõtvas töös on üles kirjutatud kursusel läbitud klassitunnid ja välitunnid. Autor kirjutab oma töös lühidalt, mida tunnis räägiti. Antud kokkuvõtva töö eesmärk on avardada silmaringi ja jätta meelde tunnis õpitud materjal. Töös on välja toodud autori meeldivamad ja mittemeeldivamad tunnid koos põhjendustega. Autor räägib mida talle meeldis kõige rohkem õppida ja mis ei olnud tema jaoks üldse huvitav. Kokkuvõtva töö autor kasutab oma töös tundides koostatud konspekte, oma mälu, interneti lehekülgi ja reservväelase mälestusi ajateenistusest. 09.12.2015 Meditsiin Sissejuhatus meditsiini Meile käis rääkimas Kaitseliidus tegev noor naine. Ta rääkis meile meditsiinist ja kiirabitööst. Tõi ka palju elulisi näiteid. Alustas ta juttu sellega, k...
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ...
dets-juuli 1940-1941 23. Aleksander Kiidelmaa linnapea juuli-jaan 24. Kristjan Seaver 1941 jaan-august TK esimees 1941-1944 25. Artur Terras linnapea dets-sept 1944-1945 26. Aleksander Kiidelmaa TK esimees sept-veebr 27. Ado Kurvits 1945 veebr-sept TK esimees 1945-1961 28
- Riiginotari funktsioon (kinnitab kõige olulisemad asjad riigis; õigus kuulutada välja seadusi - seadused ei kehti ilma Presidendi väljakuulutamata) - Õigusliku reservi funktsioon (kontrollib seaduste väljakuulutamisel seaduste põhiseaduspärasust) - §127 (1) Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. - §78 (kõik Presidendi pädevused) NB! Ilves algatas Kaitseväe juhataja valimise seadusemuudatuse (Riho Terras valiti Valitsuse poolt, kuid pärast muudatust valib President); st Kaitseväe juhataja omas varem ministriga sarnast legitimatsiooni (st Kaitseväe juhataja võib keelata ministri sekkumise Kaitseväe asjadesse) Kohtud: Kohtunik peab olema EV kodanik, õiguse valdkonnas akrediteeritud haridus, kõrgete kõlbeliste omadustega, peab oskama eesti keelt väga heal tasemel (lisaks palju keelde: ei tohi olla süüdimõistetud jne) Kohtunikuks nimetatakse eluaegsetena (§147)
maaküsimuse lahendamise osas. Vene historiograafias revolutsiooni lõpp Venemaal. 03.06 valimisseadusega anti senisest suurem esindatud jõukamatele kihtidele ja vene rahvusele. Eestis tähendas see seda, et kubermangu valimiskogus läks jäme ots baltisakslaste kätte. Venelaste ülekaal saavutati nii, et osa vähemusrahvustest jäeti valimisõigusest ilma. III riigiduuma 1907-1912 Martin Schulzenberg Aleksander Terras 1. kohal Oktobristid IV riigiduuma 1912-1917 Jüri Oras Jaan Raamot Piimaühistud 1913. a. Seisuga oli Eestis 135 masinaühistut, 131 piimaühistut, 111 ostu- müügiühistut, 99 pangaasutust. Seltsiliikumine Kõik juba varem tekkinud seltsiliikumised püsisid. Pärast 1905. aast rev-i tekkis Eestis juurde rohkem kui 30 Põllumeeste Seltsi. 1910 loodi Eestimaa Põllumeeste Keskselts 1913 Põhja-Liivimaa põllutöö keskselts. Karskusseltside arv kasvas I MS eel
Belgia Parti Socialiste Dominik TARCZYŃSKI Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon Poola Prawo i Sprawiedliwość Annalisa TARDINO Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Itaalia Lega Vera TAX Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Madalmaad Partij van de Arbeid Cristian TERHEŞ Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon Rumeenia Partidul Național Țărănesc Creștin Democrat Riho TERRAS Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Eesti Isamaa Hermann TERTSCH Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon Hispaania VOX Barbara THALER Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Austria Österreichische Volkspartei Róża THUN UND HOHENSTEIN Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Poola Platforma Obywatelska Irene TINAGLI Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Itaalia Partito Democratico Tomas TOBÉ
Firma kasutab uhkusega oma maine, et esindada Portugali maailmas - austusega saadud teadmised traditsioonidest ja võime kohaneda uute turgudega ning võtab omaks uue tehnoloogia ja täiendab sajandeid vana tootmismeetodeid. House of Calem toodab nüüd palju erinevaid veine, sealhulgas: Port veinid: Calem Velhotes, vanad sõbrad, Calem Reserva, Dacosta, Quinta do Sagrado, Vintage Calem, Quinta da Foz ja Quinta do Sagrado; Douro veinid: lagar de Sá, Terras de SA ja Vale do Arco Dão veinid: lapa do Lobo Ettevõtte pühendumine tipptasemel on põhjustanud ülemaailmse tunnustuse nii tarbijate kui ka ekspertide hulgas , kusjuures jada auhindu ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Aastal 1897 võitis kuldmedali Brüsseli rahvusvahelisel näitusel, Grand Austa diplomi rahvusvahelisest konkurentsist Marseille, au diplomi ja kuldmedali Bordeaux Rahvusvahelisel näitusel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
