Komisjonid on: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon. Fraktsioon erakonna parlamendiesindus; räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende põhjal seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hääletamisel. Koalitsioonipartner Riigikogus esindatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses. Opositsioon erakonnad, kes pole valitsusega seotud. Riigikogu laialisaatmise võimalused: 1) kui kolm järjestikkust peaministrikandidaati ei suuda valitsust moodustada; 2) kui riigieelarve jääb vastuvõtmata; 3) kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa heakskiitu. Eesti presidendi peamised ülesanded: 1) Esindada EVd rahvusvahelises suhtlemises 2) Kuulutada välja Riigikogu valimised ja
punktide suhtes märkusi või ettepanekuid). Kantselei ei pane küsimust Riigikogus hääletusele, kui vähemalt üks minister on vastu, kuna reaalne arutelu Valitsuse istungil tavaliselt puudub (küsimused lihvitakse kantslerite poolt juba varem ära) seega võimalus istungil kokkulepe saavutada on sisuliselt olematu. Vajalik, kuna koalitsioonis on ühel osapoolel tavaliselt rohkem ministreid ning seega vähemus hääletatakse üle ning väiksem koalitsioonipartner kaotab alati (koalitsioon ei saa sellisel kujul kaua püsida ning püsimiseks on loodud konsensuse põhimõte) Peaministril on eraldi pädevus esindada Valitsust sees ja väljaspool Valitsust (võtab Valitsuse nimel avalikkuse ees sõna) Kolme liiki ministrid: - Portfelliga ministrid (juhivad ministeeriumi); 11tk - Portfellita ministrid (ilma ministeeriumita) §94 (4); hetkel puuduvad
kui vaadata valitsuse püsivust parlamendi koosseisude kaudu. Esimese riigikogupäevil 2 valitsust, 2 riigikogus 4 valitsust, III Riigikogus 3 valitsust, IV Riigikogus 3 valitsust ja V Riigikogus 5 valitsust. Eesti poliitika stabiilsusest kõneleb ka see, et 20. aastatel poliitikud nurisesid pigem selle üle, et pole võimalik vahet teha eelmise ja järgneva valitsuse vahel, sest poliitilised suunitlused väga sarnased - valitsus koosseisus asendus üks koalitsioonipartner teisega. Tulid juurde mõned uued ministrid, aga valitsuse üldpoliitiline kurss jäi muutmatuks (v.a. V Riigikogu). · Teine väide, mida põhiseaduse muutmist nõudvad välja tõid oli see, et riigikogu surus valitsusele peale oma tahet. 3 valitsust lahkus erakorraliste sündmuste tõttu - putsikatse, erakondade ühinemine, uue põhiseaduse vastuvõtmine. 15st 4
annaabi.ee 
