2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik pole ...
punktide suhtes märkusi või ettepanekuid). Kantselei ei pane küsimust Riigikogus hääletusele, kui vähemalt üks minister on vastu, kuna reaalne arutelu Valitsuse istungil tavaliselt puudub (küsimused lihvitakse kantslerite poolt juba varem ära) seega võimalus istungil kokkulepe saavutada on sisuliselt olematu. Vajalik, kuna koalitsioonis on ühel osapoolel tavaliselt rohkem ministreid ning seega vähemus hääletatakse üle ning väiksem koalitsioonipartner kaotab alati (koalitsioon ei saa sellisel kujul kaua püsida ning püsimiseks on loodud konsensuse põhimõte) Peaministril on eraldi pädevus esindada Valitsust sees ja väljaspool Valitsust (võtab Valitsuse nimel avalikkuse ees sõna) Kolme liiki ministrid: - Portfelliga ministrid (juhivad ministeeriumi); 11tk - Portfellita ministrid (ilma ministeeriumita) §94 (4); hetkel puuduvad
kui vaadata valitsuse püsivust parlamendi koosseisude kaudu. Esimese riigikogupäevil 2 valitsust, 2 riigikogus 4 valitsust, III Riigikogus 3 valitsust, IV Riigikogus 3 valitsust ja V Riigikogus 5 valitsust. Eesti poliitika stabiilsusest kõneleb ka see, et 20. aastatel poliitikud nurisesid pigem selle üle, et pole võimalik vahet teha eelmise ja järgneva valitsuse vahel, sest poliitilised suunitlused väga sarnased - valitsus koosseisus asendus üks koalitsioonipartner teisega. Tulid juurde mõned uued ministrid, aga valitsuse üldpoliitiline kurss jäi muutmatuks (v.a. V Riigikogu). · Teine väide, mida põhiseaduse muutmist nõudvad välja tõid oli see, et riigikogu surus valitsusele peale oma tahet. 3 valitsust lahkus erakorraliste sündmuste tõttu - putsikatse, erakondade ühinemine, uue põhiseaduse vastuvõtmine. 15st 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
