DOWNI SÜNDROOM
Õpimapp Selle sündroomi korral on lapsel üks lisa
kromosoom . Haiguse
esinemissagedus on umbes
Pärilik informatsioon, kuidas meie keha peaks välja nägema ja töötama, on kirjapandud ja
kokku pakitud kromosoomidesse, mis asuvad kõikides keharakkudes. Normaalselt on inimese
igas
keharakus 46 kromosoomi. Igal
kromosoomil on täpselt
samasugune koopia ehk
paariline .
2
Seega võib ütelda, et inimesel on 23 paari kromosoome. Ühe paarilisest saab inimene emalt ja
teise isalt. 22 paari on mehel ja naisel sarnased ja nad on nummerdatud 1-22ni ning neid
nimetatakse autosoomseteks kromosoomideks. Üks paar on sugukromosoome – naine saab
mõlemalt vanemalt X kromosoomi (seega tuleb kokku 46,XX) ja mehel on emalt saadud üks
X kromosoom ja isalt päritud Y kromosoom (46,XY).
Selleks, et
tulevane laps saaks ka 46 kromosoomi, peavad
sugurakud jagunema nii, et
kumbagi rakku
jääks 23 kromosoomi ehk igast paarilisest üks. Downi sündroomiga on tegemist juhul,
kui inimese keharakkudes on 47 kromosoomi ehk on olnud häiritud sugurakkude jagunemine.
Selle tulemusena ei ole inimese kõige väiksemat kromosoomi, 21. kromosoomi rakkudes mitte
kaks vaid neid on kolm. Seetõttu nimetatakse seda sündroomi ka veel trisoomia 21ks.
Sugurakkude vale jagunemise tõenäosus (seega ka risk Downi sündroomile) suureneb ema
vanusega.
Sümptoomid ehk avaldumine
Peaaegu kõigil Downi sündroomiga isikutel
diagnoositakse see haigus kohe peale sündi.
Arstidel tekib
kahtlus Downi sündroomile vastsündinu välimuse põhjal. Tavaliselt on neil
isikutel
ülespoole viltuse lõikega silmad, väike ümmargune pea, lame näo
profiil . Esineb
kolmas
silmalaug ehk
epikantus , mis kujutab endast silmanurgas
asuvat iseloomulikku
nahavolti. Sageli on lihaste
toonus madalam ja
liigesed üliliikuvad. Downi sündroomiga
kaasneb alati vaimse arengu mahajäämus, mis on erineva raskusastmega. Õige õpetamise
korral arenevad Downi sündroomiga lapsed palju kiiremini kui seda varem võimalikuks peeti,
kuid
tervete lastega nad sammu pidada siiski ei suuda.
Lisaks omapärasele välimusele võivad kaasneda palju
raskemad meditsiinilised probleemid.
Kõige
sagedasemaks probleemiks on erineva raskusastmega kaasasündinud
südamerikked ,
mida võib esineda kuni pooltel Downi sündroomiga lastel. Sageli ei olegi sellist kaassündinud
riket lihtsalt südame kuulatlusel võimalik leida vaid tuleb teha täpsemad uuringud.
Kaasasündinud väärarenguid võib esineda ka seedetraktis.
Ka
hüpotüreoos ning autoimmuunne peensoole haigus (
tsöliaakia ) kaasnevad Downi
sündroomiga küllalt sageli,
mistõttu tuleks Downi sündroomiga isikuid kogu elu nende
haiguste osas regulaarselt jälgida, tehes iga paari aasta järel
vereanalüüse , määramaks
3
kilpnäärme hormoone ning tehes tsöliaakia sõelteste.
Enamikel Downi sündroomiga lastest on nägemisprobleeme, mis vajavad pidevat jälgimist ja
vajadusel ravi. Samuti esineb paljudel Downi sündroomiga isikutest kerge kuni tugev
kuulmislangus . Selle põhjusteks on enamasti keskkõrvapõletikud ning vaigu
peetus
väliskuulmekäigus. Nii nägemisteravuse langust kui ka kuulmislangust ei pruugi täheldada
ilma süstemaatilise
kontrollita .
Diagnoosimine Läbivaatus : kuna Downi sündroomiga lastel on väga tüüpiline välimus, siis juba sünnitusmajas
võib lastearstil tekkida kahtlus haigusele. Kuid diagnoosi välja panna ainult välimuse järgi ei
saa.
Et kahtlust Downi sündroomile kinnitada, tuleb alati teha kromosoomianalüüs veeniverest.
Vaid kromosoomianalüüsi alusel saame me panna kindla diagnoosi ja ütelda
perekonnale kui
suur on tõenäosus, et ka järgmine laps võiks sündida Downi sündroomiga ning kui suur on
tõenäosus Downi sündroomiga lapse õel/
vennal , et neil võib sündida sama haigusega laps.
Samuti on kromosoomianalüüs vajalik puude
vormistamisel ning individuaalse
arenguprogrammi koostamisel.
Ravivõimalused
Põhjuslik ravi puudub. Ravitakse kaasnevaid sümptoome ja haigusi. Kaasasündinud
väärarengute (südame
rikked ,
seedetrakti väärarengud ) korral on näidustatud
operatiivne ravi.
Downi sündroomiga sagedamini kaasneda võivate elujooksul omandatud haiguste (tsöliaakia,
kilpnäärme talitluse häired, nägemisteravuse langus ja kuulmislangus) pidev kontroll ja nende
esinemisel vastav ravi.
Arendusravi varane alustamine on oluline hea lõpptulemuse saamiseks. Ravi tehakse
vastavates keskustes, kus töötavad koos
psühholoog ,
logopeed ,
eripedagoog ja
taastusravi
arstid. Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel. Last õpetatakse hakkama saama
igapäevaste toimingutega, nagu iseseisev
söömine ja
hügieen . Vastavalt võimetele õpivad
lapsed lugema ja kirjutama. Kindlasti on oluline ka
massaz ja ravivõimlemine et tugevadada
nõrka lihaskonda.
4
Prognoos
Downi sündroomiga inimesed vajavad elu lõpuni rohkem ühiskonna abi kui keskmised
inimesed. Tegelik vajadus abi järele sõltub juba konkreetsest isikust - kas vajatakse abi vaid
pisteliselt või vajatakse abi pidevalt ka igapäeva toimingutes. Enamik Downe saab siiski täiesti
rahuldavalt hakkama
lihtsama tööga. Tänapäeval elavad Downi sündroomiga inimesed üle 50
eluaasta .
Ennetamine
Kõigile
rasedatele pakutakse raseduse ajal sõeluuringut vereseerumist, kus määratakse kaht
või kolme näitajat, mille alusel arvutab
arvutiprogramm antud raseda riski sünnitada Downi
sündroomiga last. Kui risk on kõrgem või kui raseda vanus on 37 aastat või rohkem, siis
pakutakse loote kromosoomianalüüsi. Kui analüüsil leitakse lisakromosoom võib pere soovi
korral raseduse lõpetada ehk teha abordi.
Kui peres on juba üks haige laps siis kordusrisk teisel lapsel on umbes 1% lisaks naise
vanuseriskile
.
Downi sündroomiga lastel on iseloomulik välimus ja nad on väliselt üsna sarnased.
5
Väike ümmargune pea, kukal ja näo profiil on lamedad.
Silmade lõige on
viltune (meenutab
mongoliidset rassi).
Kolmas
silmalaug ehk epikantus, mis kujutab endast silmanurgas asuvat
iseloomulikku nahavolti.
Silmade vahe on lai, esineb
lameda juurega väike nina.
Suu on poolavatud, suur keel sageli
suust väljas.
Kõrvad on väikesed ja ümarad.
Kaela nahk on paks ja voldiline.
Nahk on kuiv ja sageli lõhenenud.
Iseloomulik on ka lühike kasv ja langenud lihasjõudlus
Hüpotoonia
Sõrmed -
varbad on
lühikesed , 50%-l esineb ahvivagu ehk nelja sõrme
vagu (ahvikäejoon). Sageli esineb Vsõrmede keskmise lüli lühenemine ja kõverdumine,
andes painutades ainult 2 naha fleksioonijoont kolmel tasemel. I ja II
varba vahe on
lai, mida nimetatakse nn. sadaalivaoks.
Käed - jalad on lühikesed.
Kasv on lühike, täiskavanueas keskmiselt 150 cm.
Probleemid
Vastsündinu iga
Downi sündroomiga
vastsündinud on juba sünnikaalus ja –
pikkuses väiksemad kui
normaalsed lapsed. Seda tõendab 2002 aastal Myrelid, A. ja teiste liikmte poolt tehtud
uurimus, kus vastsündinud tüdrukute keskmine sünnikaal oli 2,9 kg, poistel 3,0 kg. Pikkus
mõlema soo poolt keskmiselt 48 cm. Normaalsed
ajalised vastsündinud kaaluvad keskmiselt
3,2-3,8 kg ning pikkus 48-53 cm.
Vastsündinuiga on Downi sündroomiga lapse vanemate jaoks väga raske aeg, kuna sel ajal
alles püütakse diagnoosiga leppida. Vanemaid tuleb see aeg toetada. Nõustada tuleb ka teisi
perekonnaliikmeid ning vastsündinu vanemaid õdesid-vendasid.
Vastsündinutel on tihti hüpotoonia või madal
lihastoonus . Sellest tulenevalt on suureks
probleemiks
imetamine . Paljud emad kardavad oma last imetada.
6
Vastsündinud võivad olla hüpotooniaga unised ning ei anna erilisi teateid emale, kui
kõht on
tühi või on mingi muu probleem. Selleks peavad emad
julgema beebi üles äratama. Vähemalt
iga kolme tunni tagant ning pakkuda
rinda .
Imetamisprobleeme võivad tekitada ka südamerikked. Vastsündinu on nõrk, lihastoonus
madal, ei jõua nii palju imeda kui sooviks. Selleks tuleb emale selgitada, et osa rinnapiimast
pumpaks ta välja ning pakkuda lusikaga. Kui
südamerike on suur ja vastsündinu jõuetu, siis
mõneks ajaks tuleb rakendada sonditoitmine, mida võib ka ema teostada.
Emadele tuleb öelda, et Downi sündroomiga vastsündinut võib imetada.
Rinnapiim on
tavaliselt lihtsam seedida. Rinnapiimal olevad vastsündinud on vähem hingamisteede
haigustes. Imetamine arendab suulihaseid, liikuvust, mis on hea hilisemaks
perioodiks kõnelemiseks. Parandeb ka keele kordinatsiooni. Suurendab aju kasvu. Rinnapiimas on DHA
nimeline
rasvhape , mis on
uurimustest näidanud, et suurendab aju mahtu ja arengut. IQ on
kõrgem kui tehistoidul olevad lapsed. Imetamine annab
ekstra stimulatsiooni - nahk-naha
kontakt, ema ja beebi vaheline
lähedus . Arendab ema oskusi.
Imikuiga (I-XII elukuu )
Esimesel
eluaastal areneb Downi sündroomiga laps kiiresti kõigis
valdkondades. Kõige selgemalt tuleb see harilikult ilmsiks teisel
poolaastal. Kõige dramaatilisemad muudatused leiavad ilmselt aset lapse
reageeringute osas. Aasta jooksul areneb unisest pisibeebist sotsiaalselt
aktiivne ja
võluv aastane
imik .
Esimese kuue kuu jooksul jääb
üldmotoorika areng nõrga lihastoonuse
tõttu pisut aeglaseks.
Esimese eluaasta lõpuks oskab enamik Downi sündroomiga
imikud iseseivalt ja ilma toeta
istuda .
Kõhuli asetatuna püüavad nad väga aktiivselt roomata, kuid ei tule sellega harilikult
toime. Normaalse arenguga laps oskab aga juba seista ning hakkab iseseisvalt
kõndima ,
asetab asju üksteise sisse, haarab esemeid pöidla ja esimese sõrmega, sööb lusikast, joob
kruusist, ütleb umbes 10 sõna, teab oma nime ja täidab lihtsamaid käsklusi.
7
Väikelapseiga (1. eluaastast kuni 3. eluaastani)
Terve normaalse arenguga laps oskab joonistada ringi, ehitad klotsidest
silda , tunneb värve ja
käib
potil .
Kõndima hakanud
väikelaps astub tohutu sammu suurema iseseisvuse poole. Selles vanuses
on tõeliseks väljakutseks, kuidas õpetada last asjadega ise toime
tulema ja samal ajal teiste
nõudmisi
aktsepteerima .
Kolmanda eluaasta lõpuks on ta
kõndimisel sedavõrd kindel, et võib
mänguasja nööri otsas
järele vedada ning suudab käekõrval trepist üles minna.
Downi sündroomiga lastel on sageli raskusi mälumisega ning nad eelistavad pehmemat toitu.
Selles osas tuleb mängu ka dieedi
nõustamine , kus juba eelnevalt saab õde
soovitada pehmememaid sööke, nagu näiteks
pudrud , püreed. Lapse organismile on kasulik, mida
rikkalikuma on tekstuuriga
toidulaud . Lapse seedimisele tulevad kasuks soovitused rikastada
toidulauda puu- ja juurviljadega. Suured toidutükid väiksemateks tegemine.
Paljudele Downi sündroomiga lastel on väiksem konsentreerumisvõime kui nende ealistel
tervetel lastel. Neid on raskem panna
istuma ja
kuulama . Eriti
väikestel lastel esineb see
probleem. Nendega tuleb olla
kannatlik ning pidevalt
rakendama tegevustesse.
Pärast lapse 30-kuuseks saamist on teda võimalik õpetada potil käima.
Oodake sellega siiski
seni, kuni on päris selge, et laps
taipab , millal ta
pissile või kakale tahab.
Eelkooliiga (vanuses 4 kuni 6 aastat) 8
Enamus Downi sündroomiga lapsi alustavad rääkimist 2-3 aastaselt. Nad kasutavad
kõnelemisel keha ja
viipe keelt. Nad ei julge rääkida ja selleks viipe keel, kuid umbes 5
aastaselt hakkab rääkima ilma viipeta. Lapsega tuleb palju suhelda ja rääkima
julgustama .
3.-4. eluaastaks on Downi sündroomiga laps oluliselt rahulikumaks muutunud ning vaatamata
sellele, et võib
vahetevahel negatiivne olla, on teda siiski kergem kontrollida. Potilkäimise
õppimine
edeneb kenasti. Järelvalvet ei tohiks siikohal siiski kaotada ning alles viiendaks
eluaastaks tuleb laps
pükste maha ja üles tõmbamisega iseseisvalt toime ning peseb pärast
tualeti kasutamist käsi.
4. eluaastaks sööb laps iseseivalt laua taga, vajades abi üksnes toidu katkilõikamiseks. Ta
talub lapsi enda ümbruses, kuid mängib endiselt meelsamini teiste laste läheduses, aga
omaette .
Ennetada keskkõrvapõletikust võimalikku arenevat kuulmislangust
Atlantoaksiaalliigese subluksatsiooni kontroll
Uneapnoe ennetamine, sümptomite kontroll ja vanematele
teavitamine
Kõne
Dieetravi .
Trepist alla
minnes jõuab ta mõlema jala
vaheldumisi kasutamiseni alles 7. või 8. eluaastaks.
Võimalikud kaasuvad haigused
Downi sündroomiga lastel esineb sagedamini
kasvajaid, nakkushaigusi, soole avanematust ja
teisi haigusi. Hilisemas
elueas on suur risk haigestuda
Alzheimeri-tüüpi tõvedesse ja
akuutsesse leukeemiasse. Iseloomult on Downi sündroomiga
indiviidid leebed , kuid aeg-ajalt
võib tekkida agressioonipuhanguid. Meesoost isikud
on steriilsed, naised väga harva
viljakad .
Südameveresoonkonnahaigused
Erinevatest uurimustes on välja tulnud rida probleeme, mis võivad Downi sündroomiga lapsi
kimbutada.
Atrioventrikulaarne aeptaaldefekt (AVSD)9
Kõige iseloomlikum Downi sündroomi südamerike, mida esineb ühel
kuuest lapsest. Kahe
südamevatsakese ja mõnikord ka kahe südamekoja vahelises vaheseinas auk. Peale selle
esineb tavaliselt kodade ja vatsakeste vaheliste
klappide väärareng .
Osaline AVSD
Vatsakeste
vahesein on terve, kuid probleeme on mitraalklapiga, mis
laseb vasaku vatsakese
kokkutõmbel
verel osaliselt vasakusse südamekotta tagasi valguda.
Täielik AVSD
Südamekodade ja vatsakeste vahelised
vaheseinad on väärarenguga, sama kehtib
kolmehõlmaliste klappide ja mitraalklappide kohta. Seda defekti tuntakse ka
atrioventrikulaarse kanali nime all.
Ventrikulaarne septaaldefekt (VSD)
Seda südameriket esineb kõige sagedamini lastel, kel pole Downi sündroomi. Kahe vatsakese
vahel on auk. Auk võib olla väga väike ning sellisel juhul ei tekita see lapsele probleeme.
Mõnel lapsel väheneb VSD tema kasvades. Mõned väiksemad augud sulguvad iseenesest.
Sedalaadi positiivne areng leiab harilikult aset esimese eluaasta lõpupoole ning
väsimus ,
isutus ja kopsunakkuste esinemissagedus vähenevad märgatavalt.
PDA- avatud arterioosjuha
Tegemist on esinemissageduselt kolmandal kohal oleva probleemiga Downi sündroomiga
lastel iseloomulike
südamerikete nimekirjas. Probleeme esineb ühel lapsel viiekümnest.
Eisemengeri kompleks
Niisugust nime kannab
tüsistus , mis tekib teatud südamerikkega lastel siis, kui takistus verd
kopsudesse toimetavates soontes on muutunud liiga suureks ning
sooned ise pöördumatult
ahenenud. Niisugune probleem võib tekkida juhul, kui AVSD, VSD või PDA all kannatava
lapse probleemide lahendamisega on liiga kaua viivitatud.
Fallot ’ tetraloogia 10
Umbes üks sajast Downi sündroomiga lapsest põeb südamerikete kompleksi. Neli erinevat
häiret esinevad üheaegselt. Neist kaks
olulisemat on suur auk vatsakese seinas ja südamest
kopsu
viiva veresoone ahenemine .
Täiskasvanutel on sageli probleemiks aordiklapi
regurgitatsioon ning mitraalklapi
prolaps .
Seedetraktihaigused
Kaksteistsõrmiksoole avanematus
Seda
seisundit esineb sünnihetkel umbes 10-15 protsendil Downi sündroomiga imikutest.
Kaksteistsõrmiku avanematuse korral on peensoole esimene osa kitsenenud, mis tähendab, et
toit ei pääse pärast maost edasiliikumist kaksteistsõrmiksoolde. Selline olukord tekitab
imikul tõsiseid probleeme.
Hirschsprungi tõbi (megakoolon)
Seda seisundit esineb harvem kui kaksteistsõrmiksoole avanematust; sellel vaatamata tuleb
kirjeldavat probleemi Downi sündroomiga lastel ette sagedamini kui normaalsetel lastel.
Probleemi põhjustajaks on teatud närvide puudumine
pärasoole seintes ja mõnikord ka
jämesooles . See tähendab, et ei toimu normaalset pulseerivat liikumist, mis lükkab toitu
mööda pärasoolt edasi. Tagajärjeks on
kõhukinnisus , harilikult vastsündinu- või
imikueas .
Kõhukinnisus
Downi sündroomiga lastel üsna tavaline probleem. Osaliselt on see seotud alakõhulihaste
nõrga toonusega, mille tagajärjel ei teki kõhus roe väljutamiseks vajalikku
survet . On
äärmiselt oluline jälgida, et potil
istuva lapse jalad ulatuksid kogu aeg maha.
Täiskasvanud mehed 60-70% ja naised 80-95% on
ülekaalulised .
Tsöliaakia
Gluteenenteropaatia ehk tsöliaakia on teravilja valkudes sisalduva
gluteeni põhjustatud
peesoolekahjustus, mille puhul
soolehatud kas osaliselt või täielikult hävivad. Soolevaevused
võivad olla väga tagasihoidlikud või täielikult
puududa . Haigus võib ilmneda mujal
organismis, sest soolest võib immunoloogilisi tegureid jõuda teistesse elunditesse ja
kudedesse.
11
Klassikalisel juhul on tsöliaakia kliinilisteks leidudeks
kõhulahtisus juba esimesel eluaastal,
vedel ja rohkemahuline
väljaheide ning
oksendamine . Imendumishäire põhjustab kiiret
kehakaalu langust, kõht on puhitunud ja laps on sageli haige. Haigus on tagasihoidlike
sümptomitega ja mitmepalgeline.
Tsöliaakia alla vaevlevad umbes 4,6-8% Downi sündroomiga lastest.
Ülemiste hingamisteede haigused
Tavaliselt on lapsel
nohu ,
palavik ja kuiv
köha . Kopsupõletikku esineb harva.
Suhteliseltkitsaste õhukanalite (kõrvad, kuulmetõri ja nina) tõttu põhjustavad
külmetushaigused mõnel lapsel suuremiad
vaevusi . Mõnel
üksikul lapsel võib välja kujuneda
krooniline nohu.
Downi sündroomiga lapsed on väga vastuvõtlikud kõrva infektsioonidele:
„Liimkõrv” ehk eksudatiivne
otiit on väga tõsine haigus, kuna seda esineb sageli ning selle
ravita jätmine toob endaga kaasa
kuulmise languse. Liimkõrv mõjutab keskkõrva: kõrva seda
osa, mis asub kõrva trummiõõne taga.
25-78%-l Downi sündroomiga isikutel esineb kerge kuni raske kuulmislangus.
Endokrinoloogilised häired Kilpnääre asub kaela esiküljel ning toodab verre erituvat kilpnäärmehormooni.
Kilpnäärmehormooni sisaldus veres peab püsima teatud piirides, vastasel juhul väljuvad
teatud kehalised funktsioonid kontrolli alt. Ebapiisav kilpnäärmehormooni sisaldus veres on
haiguslik nähtus, mis kannab nime hüpotüreoos ehk kilpnäärme vaegtalitlus. Hüpotüreoosi
esineb 4-28%, tõenäosus haigestuda hüpotüreoosi elu jooksul suureneb.
Varases
staadiumis on kilpnäärme vaegtalitlust väga raske ära tunda. Eriti käib see Downi
sündroomiga inimeste kohta, kuna kilpnäärme vaegtalitlusel ja Downi sündroomil on mitmeid
sarnaseid tunnusjooni.
Vilets söögiisu, kõhukinnisus, kähe
nutt ja pidev
unisus . Lihastoonus
langeb ja arengus tekib mahajäämus.
Väga
vähestel Downi sündroomiga lastel on diagnoositud veel
diabeet , hüpertüeroos.
Ligi 38%-l Downi sündroomiga imikutest ja 80%-l 5 – 12
aastatest lastest esineb üks või mitu
nägemisprobleemi, mis vajab pidevat jälgimist ja vajaduse korral ravi.
Kaugelenägelikkus
On rohkem levinud (umbes 40%), kuid avaldub kergemas vormis kui
lühinägelikkus .
Kaugelenägelikkuse korral on raske näha lähedal
asuvaid esemeid selgelt. Lähedalt vaatamist
nõudvate tegevuste korral, nagu lugemine ja kirjutamine, tuleb kasutada
prille . Tihti esineb
koos kõõrsilmsusega.
Lühinägelikkus
Umbes 14% eelkooli lastel ning süveneb täiskasvanueani. Nad näevad lähedale, kuid kaugele
nägemisega on prpbleeme. Lühinägelikkuse korrigeerimiseks kasutatakse prille, mida
kantakse vastavalt vajadusele. Selleks, et
prillid kohal püsiksid, võib kõrvadega
kohakuti oleva klaasi serva puurida augud, millest pannakse läbi prille paigal
hoidev kummipael .
Ümber kõrva käänduvate traatraamidega prillidest ei pruugi kasu olla.
Strabism 20% Downi sündroomiga lastel esineb kõõrsilmsus. Strabismi puhul lähevad silmad aeg-ajalt
fookusest välja või
vaatavad kogu aeg kõõrdi. Downi sündroomi korral on harilikult tegemist
konvergentse kõõrsilmsusega, st silmad on suunatud sissepoole, nina suunas. Kõõrdsilmne
laps ei saa mõlemat silma üheaegselt kasutada, sest kumbki silm vaatab erinevat objekti ja nii
tekib
topeltnägemine . Aju seevastu ignoreerib ühe silma poolt nähtut ning seda nimetatakse
vahel nn „
laisaks silmaks”. Juhul kui probleemi lahendamiseks midagi ette ei võeta, kaotab
laisk silm pikapeale nägemise, kuna seda ei kasutata.
Silmatõmblus
Esineb umbes 10% lastel. Seisund, kus silmad teevad väikseid tahtmatuid, rumalaid liigutusi.
Selle põhjuseks on olukord, kus aju ei suuda
silmamuna ümbritsevate lihaste tööd
adekvaatselt kontrollida. Selle asemel fikseeruda
objektile , mida laps vaatab, tõmbleb silm
kiiresti edasi-tagasi. Lapsed eelistavad silmatõmbluste pärast hoida raamatuid silmadele väga
lähedal, mis parandab
nägemist ja seda peaks neile
lubama .
Umbes 30% eelkooliealistel. See tähendab seda, et nägemine on häiritud, kuna pilt on
fookusest väljas. Võib koos esineda kaugnägelikuse või lühinägelikusega või nende
mõlemaga koos.
Kae
Downi sündroomi korral võib esineda silma hägustumist (kae). Kõige
tavalisem kae vormi
puhul esinevad silmaläätse ümbrused väikesed helbeksed, mis nägemist ei sega.
Läbipaistmatut ning nägemise
seisukohast probleeme tekitavat kaed esineb harvem ning
sellisele juhul on vajalik
kirurgiline eemaldamine.
Keratokoonus
Tegemist on probleemiga, mille puhul
sarvkest omandab koonilise kuju. Downi sündroomiga
inimestel esineb seda probleemi teistest sagedamini, kuid see pole reeglina kuigi äge.
Keratokoonus areneb teismelistel ja varases
täiskasvanueas tavaliselt kiiresti ja seejärel
stabiliseerub.
Kirjandusest veelgi leiduvad haigused, mida esineb vähe:
Silmalaupõletikud - silmalau on kuiv, kare.
Silmapõletikud ja vesised silmad on väga
tavalised Downi sündroomiga inimestel.
Nägemisteravuse vähenemine.
Kaasasündinud pisarakanali
sulgus .
Obstruktiivne uneapnoe
Selline seisund on tingitud ülekaalulisusest ja hüpotooniast ning Downi sündroomiga
kaasuvatest anatoomilistest eripärasustest. Uneapnoele
viitavad norskamine, ebaharilikud
asendid
magades , päevane unisus,
kurgunibu punetus ,
käitumishäired .
14
Hematoloogilised haigused
Leukeemiat esineb Downi sündroomiga lastel küll sagedamini kui normaalsetel lastel, kuid
sellegipoolest tuleb seda ette ühel lapsel sajast. Harilikult annavad probleemist märku
nahavärv , kergesti
tekkivad veritsused või
luuvalu .
Äge lümfoidleukeemia
Verehaigus, mille korral luuüdisse, lümfaatilisse koesse ja verre kogunevad väikesed
küpsetele sarnanevad
lümfotsüüdid . Ägeda lümfoidleukeemiaga kaasneb, kuid mitte alati,
normokroomne ja normotsütaarne
aneemia .
Enamusel patsientidest esineb
trombotsütopeenia .
Leukotsüütide hulk veres võib olla suurenenud, normaalne või
normist väiksem.
Äge müeloidleukeemia
Verehaigus, mille korral luuüdisse ja verre kogunevad granulotsüütide rea noored ja küpsed
rakud , sageli ka megakarütsüüdid ja
trombotsüüdid .
Ägeda
leukeemia kliinilised
süptomid on lastel mitmekesisemad ja ebaspetsiifilised.
Sagedamini esineb kehatemperatuuri tõusu, väsimust ja infektsiooninähte.
Ainsa spetsiifilise
sümptomina esineb osal patsientidest luu- ja liigesevalu. Kliinilistest leidudest tuleb pöörata
tähelepanu maksa, põrna ja
lümfisõlmede suurenemisele. Kahvatus ja petehhiad või
hematoomid viitavad aneemiale ja trobotsütopeeniale.
Mööduv vastsündinu leukeemia
Esineb 10% kõigist Downi sündroomiga vastsündinutest. Ligikaudu 20% selle haigusega
surevad.
Kliinilised ja
laboratoorsed leiud mööduva vastsündinu leukeemia Downi sündroomiga isikul:
Kardiopulmonaarsed
1. perikardi efusioon 2. astsiit 3. kopsuödeem
maks
1. maksa- ja põrna suurenemu
15
2.
hemoglobiin : võib olla madal, kõrge või
normis 3. püsiv perifeerias vererakkude lõhkemine
teised
1. naha
lööve (villiline ja sõlmeline)
Downi sündroomiga lapsed on vastuvõtlikumad hematoloogilistele haigustele, eriti
leukeemiale. Ravi protsess kestab üle kahe aasta.
Kesknärvisüsteemihaigused
Epilepsia
Kui lapsel, kellel on eelnevalt diagnoositud epilepsia, tekib teadvushäiretega
krambihoog , siis
tuleb teda ravida, kasutades selleks ravimeid. Samas tuleb mõelda põhjustele, mis epileptikul
võivad anda
krambihoo kordumise ja vajadusel võtta ühendust patisendi pikaaegset ravi
teostava arstiga.
Epiletilised hood võivad avalduda ka muul viisil, mitte ainult teadvusehäirega
krambihoogudena. Väga oluline on õigeaegselt diagnoosida imikueas algavaid
infantiilspasme, kuna ravi kiire alustamine parandab hilisprognoosi. Hood kujutavad endast
lühikesi pea, keha ja jäsemete tõmblusi, millega võivad kaasneda silmade
deviatsioon , eriline
häälitsemine , suurenenud pisaratevool ja muud autonoomse närvisüsteemi häirete tunnused.
Enamasti esinevad need spasmid seeriatena, mille ajal ei ole lapsega kontakti saavutada
võimalik. Sündroomi põhjusteks võivad olla vastsündinuea raske asfüksia, ajuanomaaliad,
tuberoosne
skleroos ja aju arengut mõjutavad ainevahetushaigused.
Hambumus Piimahambad tulevad hiljem ja kestavad kauem põhjustades
rohket kulumist ning sellega on
sage igemehaigused-
infektsioonid . Täiskasvanutel võivad hambad asetseda ebakorrektselt.
16
Downi sündroomiga lastel tulevad hambad hiljem kui normaalsetel lastel. See tähendab, et
neil püsivad ka piimahambad kauem ning ühtlasi kuluvad rohkem. Nad on vastuvõtlikumad
igemeprobleemidele.
Ortopeetilised häired
Downi sündroomiga lastel on sageli väga liikuvad liigesed ning vahel tundub, nagu oleksid
nad „
kahekordsete liigestega”. Nii nagu ka nõrga lihastoonuse korral väheneb see probleem
laste kasvades ning pole 10. eluaastaks enam peaaegu üldse märgatav.
Nõrk lihastoonus ja Downi sündroomiga laste
liigeste suur liikuvus, tähendavad seda, et nad
võivad oma teatud
kehaosi vales asendis hoida. Kui niisuguse olukord esineb suhteliselt
harva, siis ei ole vaja
muret tunda.
Nõrga lihastoonuse tõttu on Downi sündroomiga lastel sageli
lampjalad .
Kahte
ülemist selgroo kaelalüli , mis asuvad vahetult
kolju all, nimetatakse kandelüliks ja
teiseks kaelalüliks. Nendevahelist
liigest nimetatakse atlantoaksiaalliigeseks.
Antlantoaksiaalne
ebastabiilsus on oluline üksnes seetõttu, et selle tagajärjeks võib olla kahe
kaelalüli
nihestus .
Muud
Klinefelteri sündroom
Umbes ühel sajast Downi sündroomiga poisslastest on lisaks 21. lisakromosoomile üks liigne
X-kromosoom. See tähendab, et peale Downi sündroomi on lapsel ka Klinefelteri sündroom.
Poistel on suhteliselt väikesed
munandid ning nende keha ei arene puberteedieas normaalselt.
Krüptorhism
Krüptorhism on munandilaskumatus, esineb kui on kogu
munandikott või selle alaarenenud.
Downi sündroomiga poistel esineb sageli krüptohismi, mida opereeritakse enne
kooliiga vastasel juhul suureneb munandikasvaja oht.
17
Veel on diagnoositud autoimmuunseid haigusi, nagu näiteks
alopeetsia ja immuundefitsiit.
Veel on välja toodud autismi ja krampide
esinemist . Täiskasvanud Downi sündroomiga
inimesi kimbutab
dementsus , isiksuse häired ja depressiooni
tsüklid .
Mõned Downi sündroomiga lapsed
Paula
Paula sündis 3.5.5. Alustuseks siirdusime lastehaiglasse, kus omandasime söömise
kõikvõimsa kunsti nii hästi, et põsed paistavad ka selja tagant. Liigne auguke südames kasvas
ise väiksemaks ning operatsioonist pääsesime. Paula käib Õunakeses. Varajane lasteaiatee sai
ette võetud ta suurest soovist lastega suhelda ja et saaks teiste pealt uusi oskusi õppida.
Vendi -
õdesid veel ju pole. Hetkel võidaks Paula kõige sirgemate haaradega kolmnurga
18
moodustamise maailmameistrivõistlused - käed-jalad
maas ja
istmik uhkelt kõrgel :) Oma
rõõmsa
lobiseja loomuga on ta ära võlunud peale ema-isa ka hulga muid tegelasi oma ümber
ning põhjustab healoomulist haigust spontaanne kallistamissööst.
Ralf
Ralf sündis sõbrapäeval, 14.veebruar 2006. aastal, kodus
ootas teda 1,9a vend
Remi . Tänaseni
on meie elukene veerenud õnneks ilma suuremate lisamuredeta, vaid väikesed nohud-köhad
on läbi põetud – oi köhib praegugi...
Mõningaid fakte meie arengust: Sünnist kuni 6-nda
elukuuni oli põhitoiduks rinnapiim ja sealt edasi lisandus juurde ka
lisatoit , 4 kuuselt hakkas
keerama , 6 kuuselt tuli esimene hammas, millele lisandus 1,5 kuud hiljem teinegi, 8 kuuselt
sättis ennast lamavast asendist ise istuma.
Naerab nakatavalt, mida kuuldes on raske tõsiseks
jääda.
Muusika kuulamine ja selle
taktis keha kõigutamine on talle eriti
hingelähedane juba
sünnist saati, kui satub olema väike nutupoiss külas, siis muusikaga saab sellest lahti mõne
hetkega. Suured jututujud, mis vahest ka venna üles
ajavad , kipuvad just siis tulema, kui
paras aeg juba ööunne jääda. 2008 a septembris on plaan panna Ralf Männikäbi lasteaeda.
Kokkuvõttes on ikka üks
imelaps küll, kui vaadata statistika jada:
1.50 -50% poiss või tüdruk
2.1 laps 700st sünnib Down
3.Downidest 4-l% on translokatsiooni vor
Markus
Markus sündis 7. septembril 2004. aastal. Nimi Markus on
tuletatud sõjajumal Marksi nimest, mis käib täiesti asja ette, sest meie Markuski
on
kange ja sõjakas, kuid muidu on ta ikka
rõõmsameelne . Kodus on tal
suureks sõbraks koer, keda on hea mõnikord
kiusata , kuid kes on siiski
parim mängukaaslane. Lasteaeda läks Markus esimest korda 2-aastaselt,
mustamäel asuvasse Õunakesse.
Oma esimesed sammud tegi Markus 2006. aasta
jaanipäeva paiku , käima
19
hakkas 1,9 aastaselt ning praegu on temaga juba raske sammu pidada.
Keira
Keira sündis isadepäeval 13.11.2005.a. Mõni päev peale sündi diagnoositi Keiral südamerike
(AVSD) ning nüüdseks on tehtud ka 2 südameoperatsiooni.
Peatselt saab Keira 6 aastaseks. Ta on väga
rõõmus , aktiivne ja
tubli tüdruk. Räägib palju ja
toimetab palju :) Keira käib Männikäbi lasteaias sobitusrühmas.
20
Trevor
Trevor sündis 03.Märtsil 2006. Ta oli väga
oodatud . Trevor hakkas rinnast
sööma 1 kuuselt ja 1,5 kuuselt oli meil
operatsioon (Venosteroos). Nohud ja
köhad on meid küll kimbutanud agamuidu oleme
terved .
Praeguseks on ta 8
kuune , väga elav ja laliseb hästi palju. Nõuab pidevalt tähelepanu.
Füüsiliselt on veidi aeglane, talle meeldib rohkem
lesida . Ei
rooma ega
käputa. Käed on veel veidi nõrgad! Trevorile meeldib väga
televiisor ,
muusika ja meie koer
Pontus . Trevor sööb juba lisatoitu ja tal on 2
hammast .
Trevor on juba käinud ka reisidel ja pidudel. Igate pidi on Trevor üks tore
poiss! ja tulevikuks soovib endale palju sõpru keda hammustada ja juustest
tirida saaks!
Chris - Liin Chris - Liin sündis 17.11.2000. Down sündroom diagnoositi kohe sünnitushaiglas. Peale sündi
viidi meid üle lastehaiglasse kuna Chris-Liinil oli
hapnikupuudus ja kahtlustati südameriket.
Õnneks väike süda sai meil korda ja operatsiooni ei vajanud. Chris-Liin käib Mustamäel
Männikäbi lasteaias. Lasteaeda läks ta juba 1,9 aastaselt. Esimesed aastad oli ta erühmas ja
nüüd siis juba kolmandat aastat on ta integreeritud tavarühma koos tugiisikuga. Chris-Liini f
21
Annaliis
Karl
Karl sündis 25.08.2005. Peale
pesemist ja mähkimist pani
ämmaemand
tähele, et laps pisut
sinakas ja viis ta lastearstide
hoole alla. Siis
selguski, et tal on kohanemisraskused ja kahtlustati Downi sündroomi,
mis nädala
möödudes ka
kinnituse sai. Muidu on Karl terve ja tubli poiss. Mingeid
tervisehädasid peale
tavaliste lastehaiguste teda kimbutamas pole olnud. Areneb ta omasoodu,
toeks kaksikvenna ja 2,7 aastat vanema õe tegemised ning
pisikesed kiusamisedki. Ta oskab
enda eest juba kenasti seista ning ei lase endast enam üle sõita. Mänguasju hoiab ka päris
22
kõvasti ja võimaluse saabudes napsab neid suurematelt tagasigi. Igavusevirinat tema suust
suurt ei
kuule .
Küllap saab temast kõigile tore
kaaslane !
Laura
Laura sündis 04.11.2006, 3 nädalat tähtajast varem ning oli väga väga oodatud.
Sünnitusmajast suunati meid
Mustamäe Lastehaiglasse, kus
Laural raviti ei-tea-kus peituvat
põletikku ning tehti teisi vajalikke analüüse. Kahe nädalaselt hakkas ilusasti rinnast sööma.
Selles suhtes on Laura rahulik, et jonninuttu ei tee, teeb nõudvaid häälitsusi siis kui kõht tühi.
Vägagi rahuloleva olemisega, kuid jalad ja käed siputamisest ei väsi. Oma asjaliku olemisega
on saanud omale ka hellitava nime "siilike".
23
Ralf
Ralf sündis 13. veebruaril 2011 ajalise lapsena, oli 45cm pikk ja kaalus 2479 grammi.
Ehkki
algul mikromehena sündinud, avastas Ralf
rinnapiima võlud väga kiiresti ning oli
kolmandaks elukuuks juba
6300 grammi raske ja 58cm pikk. Selgeks on selleks ajaks õpitud ka
naeratamine , jutustamine, kerge mänguasja käes hoidmine ja küünarnukkidel lesimine. Lisaks
sellele meeldib Ralfile süles magama jääda, vannis
ujuda , massaazilaual mõnuleda ja
jäägitult emmele silma vaadata :)
Artiklid
Downi sündroomiga laps tuli emale armastust õpetama
Anu Loigu (37) jaoks oli teise lapse ilmaletulek alguses suur
vapustus , kuid praeguseks on
Downi sündroomiga
Lote -Liisi ema elu heas mõttes pea peale pööranud ja
toonud nende
peresse palju arenguid, kirjutab ajakiri
Naised. 24
Lote-Liis sündis keisrilõikega enneaegsena, kaaludes vaid 950 grammi ja olles 35 cm pikk
ning raseduse ajal kahtlustatud Downi sündroomi risk sai pärast lapse sündi kindla diagnoosi
näol kinnitust.
Esimesed kolm ööpäeva Anu ainult nuttis ega suutnud süüa, kuid väga palju abi oli tal
toetavast mehest.
Kuid juba Lote-Liisi kuvöösi juures
istudes sai ta esimese märgi, et on vaja õppida
eluprobleeme kõrgemalt ja avaramalt
vaatlema , kui
kuulis meditsiinipersonali rääkimas
Doreen
Virtue ’ raamatust «
Inglite sõnumid ».
«Ma olen Lote-Liisile kõige tänulikum selle eest, et sattusin vaimsele teele. Ta on mu elu
täiesti
teistpidi pööranud,»
tunnistas Anu, kes varem sahmis palju ringi ja pidas mitut
töökohta korraga.
«Kui Lote-Liis sündis, siis tundsin, et ma ei taha enam vanade asjadega tegeleda. Olen
mõelnud, et soovin
neljandat last ka,» ütles siiralt naine, kes sünnitas varsti pärast Lote-Liisi
ka kolmanda tütre.
Pärast Lote sündi hakkas Anu Universumit tänama - selle
õppetunni eest ja selle
armsa lapse
eest. «Tänasin Universumit selle eest, mis mul juba on, mitte ei nutnud enam taga seda, milest
ma ilma olin jäänud. Üritasin näha igas väikses
asjas head. Ja see on mind aidanud.»
Anu pääses depressioonist ja on leidnud sisemise tasakaalu - ta on aru saanud, et muretsemine
on negatiivne energia ning proovib rasketel hetkedel mitte muretseda.
Downi sündroomi põhjustatud vaimne alaareng on
leevendatav
Ajus edasiantavate keemiliste signaalide
võimendamine võib aidata ravida Downi
sündroomi sümptomeid.
25
Eestis sünnib Downi sündroomiga üks laps tuhande kohta. Haigus tuleneb
kromosoommutatsioonist, mille tulemusena on 21. kromosoom kõigis rakkudes
kahe koopia asemel
kolmes korduses,
vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
Novaator.
Seda sündroomi põdevad inimesed on vaimselt alaarenenud ja haigestuvad reeglina enne
keskikka jõudmist ka Alzheimeri tõppe. Kuigi Downi sündroomi põhjustatud vaimsete häirete
ravi praegu ei leidu, on
hiljuti loomade peal tehtud katsetega leitud mitmeid lubavaid
ravimikandidaate, kirjutas
Technology Review.
Värske uurimuse aluseks olid üleliigse 16. kromosoomiga hiired, kes on Downi sündroomiga
inimeste mudeliks. See kromosoomipiirkond sisaldab enam kui 100 geeni, mis on
analoogsed inimese 21. kromosoomi üleliigse koopia mõjualas olevate
geenidega .
Loomadel avalduvad liigse kromosoomikoopia puhul ka sarnased häired ajutöös. Näiteks on
neil suuri puudujääke õppimise ja mäluga seotud
ajuosa hipokampuse töös. Samad
probleemid on ka Downi sündroomiga inimestel.
Uurimuse kohaselt on Downi sündroomi mudeliks olevatel loomadel tõsiseid
häireid aju osas
nimega
locus coeruleus, mis
varustab hipokampust keemilise infovahendaja norepinefriiniga.
Norepinefriin aitab hipokampusel erinevatest allikatest pärit informatsiooni integreerida,
selgitas uurimuse juhtivautor, Stanfordi ülikooli
teadlane Ahmad Salehi.
Haigetel hiirtel on seda tüüpi integreerimisoskust nõudvate mäluülesannetega raskusi. Näiteks
õpetasid teadlased tavalisi ja muundatud
hiiri kartma kindlat heli, seostades selle kerge
elektrišokiga.
Mõlemat tüüpi hiired tardusid seda heli kuuldes paigale, õppides seda seostama valuga, kuid
tavalised hiired tardusid paigale juba heli ja šoki tekitamiseks kasutatud kasti asetamisega -
seda nähtust nimetatakse kontekstuaalseks õppimiseks. Muundatud hiired sellest aga aru ei
saanud.
Salehi ja tema
kolleegid leidsid , et neid probleeme saab hiirtel lahendada ühe ortostaatilise
hüpotensiooni (vererõhu tugev langus hetkel, mil inimene tõuseb pikaliasendist püsti)
ravimiga, mis muudetakse ajus norepinefriiniks. Mõne tunni jooksul pärast ravimi
manustamist normaalsete ja muundatud
hiirte vaimsed võimed ei erinenud. Ravimi mõju
kadus , kui norepinefriini tase langes.
Sama efekti andis ka üks
südamehaiguste raviks kasutatav
stimulant , mis aktiveerib
norepinefriini
retseptorid . Paraku on sel ravimil soovimatuid
kõrvaltoimeid , mistõttu on
vähetõenäoline, et seda saaks kasutada Downi sündroomi ravimiseks.
Norepinefriini
ravimid ei ole
ainsad , mis Downi sündroomiga seotud vaimseid häireid
leevendada võivad. Näiteks
parandas Downi sündroomi mudelloomade võimeid ka
ravim ,
mida praegu kasutatakse Alzheimeri tõve
ravis . Selle ravimi kliinilised katsed Downi
sündroomiga inimestel on peagi algamas. Ka teise Alzheimeri ravimi kasutamine Downi
sündroomiga inimestel on andnud väiksemõõdulistel katsetustel tulemusi.
26
«Downi sündroom on väga keerukas geneetiline häire,» ütles Londoni Universtity College'i
teadlane
Frances Wiseman. «Seetõttu on õppimis- ja mäluprobleemide ravimiseks vaja ilmselt
kombinatsiooni erinevatest teraapiatest.»
Ekspertide sõnul on neid ravimeid kliiniliselt katsetada keeruline - selleks peab välja töötama
usaldusväärsed meetodid õppimis- ja mäluvõimete muutuste mõõtmiseks ning leidma
piisavalt Downi sündroomiga katsealuseid statistiliselt kehtiva tulemuse saamiseks.
27
Leevendus Downi sündroomile: liigse kromosoomi saab
kustutada
16.11.2012 16:27
USA Washingtoni ülikooli rakubioloogid leidsid, et liigse kromosoomi eemaldamine
tüvirakkudest
lubaks Downi sündroomiga inimeste vereloomehaigusi ravida.
Inimese
kromosoomid on paarilised. Kui mõnele paarile trügib lisaks veel kolmas, tekivad
tõsised arenguhäired .Downi sündroomi puhul asub liigne kromosoom 21. kromosoomipaaris.
See tekitab lisaks ebatavalistele näojoontele ka südame arenguhäireid, vaimupuuet ning suurt
riski leukeemia tekkimiseks, kirjutas teadusuudiste
portaal Novaator.
David
Russelli uurimisrühmal õnnestus Downi sündroomiga inimese
luuüdist eraldatud
tüvirakkudest üleliigne kromosoom välja võtta. Seejärel kasvatasid
uurijad tüvirakkudest
terved rakud, mis viidi inimese kehasse.
Liigse kromosoomi eemaldamiseks liitsid teadlased viiruse külge erilise muudetud geeni,
mille
avaldumist saab kontrollida rakkude kasvutingimustega.
Viirus lähetati üleliigsesse kromosoomi. Kui
kasvukeskkond muutus lisatud geeni jaoks
ebasoodsaks, reageerisid rakud kromosoomi kaotamisega.
Russelli kinnituse õnnestus kromosoom eemaldada ülejäänud geenimaterjali kahjustamata.
«Liigse kromosoomi eemaldamine ei ravi Downi sündroomi. Küll pakub see võimaluse
Downi tõvega seotud vereloomehaiguste ravimiseks,» selgitas
Russell .
Samuti aitab see parandada tüvirakkude tootmist. Laboris kasvavate tüvirakkudel on sageli
liigseid kromosoome. Uue meetodiga saab need ära võtta.
Uurimus ilmus ajakirjas Cell Stem Cell.
Downi sündroomiga poisi üksikema : «Mehed ei tule sellise
murega toime. Aga last ma ära ei anna!»28
Daniili suur sõber on arvuti ja meelistegevuseks multikate
vaatamine.: F:
Stanislav Moškov«
Daniil võib rahumeeli hakata keset tänavat asfalti lakkuma,
kui talle
meenub , kuidas meie
kassipoeg piima limpsib,» toob narvalanna
Jelena Prosvirnikova näite keerulistest ja ootamatutest olukordadest, milleks tal tuleb 11aastase
Downi sündroomi põdeva pojaga valmis olla.
Narvalanna Jelena (34) on juba peaaegu
tosin aastat kandnud rasket koormat: kuigi tema
kaksikuist silmarõõmud, poeg Daniil ja tütar
Darja , on head lapsed, tuleb tal Downi
sündroomi põdeva poja pärast nii enda kui laste õnne nimel palju võidelda. Lapse haiguse
tõttu on tal
purunenud suhted kahe mehega, sest kui naise armastav süda suudab
taluda ka
kõige karmimaid saatuselööke, siis mehed vannuvad pahatihti alla.
Tulevane ema ei aimanud halba
Et Jelena ootab kaksikuid, tuli ilmsiks ultraheliuuringutel.
Tulevast isa Dmitrit
see uudis paraku ei rõõmustanud ning ta soovitas abikaasal
aborti teha. Jelena, kes oli alati
tahtnud kahte last, keeldus: miks peaks
jääma rasedaks kaks korda, kui on võimalik ühe
korraga sünnitada kaks last? Jelena pole kunagi patustanud alkoholi ega tubakaga, pole
kergekäeliselt neelanud hormonaalseid ravimeid ega rikkunud tervist abortidega. Kuid
pärilike haiguste puhul pole sellest kõigest kasu. Pealegi ei
osanud Jelena neid
karta ja arstidki
ei pidanud vastavaid looteuuringuid vajalikuks. Daniil nägi ilmavalgust pool tundi pärast
õeraasu Darjat. «Esimesed neli päeva olid minu elus kõige õnnelikumad,» meenutab
kaksikute ema. Vahetult enne haiglast välja saamist tabas teda
välk selgest taevast: arst
tunnistas viimase visiidi ajal, et kahtlustab
poisil Downi sündroomi, ning soovitas emal
pöörduda Tartu tohtrite poole. «
Küsisin , mida see sündroom endast kujutab – mul polnud õrna
aimugi –, kuid selgitust ma ei saanudki,» räägib Jelena. Kaksikud kaenlas ja murekoorem
südamel , pigistas Jelena sünnitusmajast lahkudes naeratuse näole, sest sugulased ja sõbrad,
kes teda lilledega
uksel ootasid, olid nii
uhked .
Sulges tõe ees silmad
Kodus lõi noor ema
entsüklopeedia lahti ja sai teada, kui tõsise haigusega on tegu. «Kuid
Daniilil polnud muid sümptomeid, kui et ta ajas keelt suust välja. Sisendasin endale, et see
kerge
kõrvalekalle ei tähenda veel midagi,» meenutab Jelena, kuidas ta sulges tõe ees silmad
lootuses, et kõik läheb mööda. «Ma ei tahtnud
uskuda , et see haigus on ja jääbki –
igaveseks .»
Pärast Tartus Daniilile pandud diagnoosi polnud enam mõtet jaanalinnu
kombel pead liiva
alla
pista . «Kolm aastat keerlesin kui orav
rattas ,
jagades end terve ja haige lapse vahel,»
jutustab Jelena. Ta ei heietanud
kordagi mõtet, et lihtsama elu nimel võiks haige poja ära
anda. Jelena teab, et mõnel pool Euroopa riikides on daunidel oma lasteaiad ja koolid ning kui
neid õigesti õpetada, on nad suutelised isegi teatud töid tegema. «Nad elavad omal moel
täisväärtuslikku elu,» unistab Jelena niisugustest võimalustest ka Eestis ja tunneb rõõmu, et
Narvas tegutseb vähemalt lapsinvaliididele mõeldud
lasteaed . Jelena on käinud Daniiliga ka
Moskvas uuringutel ja
kogub nüüd raha, et
lubada pojale rehabilitatsiooniprogrammi, mis
maksab paraku terve
varanduse . «Kuid teisiti ei saa.
Järjepidevus ja süsteemsus on ainsad, mis
selle haiguse puhul aitavad,» märgib Jelena. Tal on plaanis välja anda raamat ja ta on valmis
saatusekaaslasi moraalset
toetama .
29
Isa on tööl...
Kaksikute isa Dmitriga elas Jelena koos mõned aastad. «Ta on hea inimene,» ütleb naine,
pildumata endise elukaaslase suunas grammigi
pori . «Kuid mehed pahatihti ei talu suurt
murekoormat... Ilmselt
Dmitri ka
häbenes oma haiget
poega .»
Leidmata mehest tuge, tegi
Jelena elus kannapöörde ja leidis endale nii teise elukaaslase kui korteri.
Anatoli , Jelena
abikaasa,
hämmastas naist suhtumisega lastesse. «Ta
armastas Darjat ja Daniili
ühtemoodi ,»
kinnitab naine. «Ta viis neid
jalutama , käis nendega
rannas , ja mis peamine – ta lahendas
iseseisvalt kõik lastega seotud probleemid.» Daniil kutsub praegugi Anatolit isaks,
elades teadmises, et isa pole nende juures ainult sellepärast, et isa on tööl. Tegelikult läksid Anatoli
ja Jelena pärast
seitse aastat kestnud
pereelu lahku. Tabanud mehe 22aastase armukesega, ajas
Jelena mehe minema. «Ometigi oli meil ju kõik nii ilus olnud – olid
pulmad , oli usaldus,»
ohkab naine. Jelena sai sellest saatusehoobist üle suurte raskustega. «Vedasin
vaevu jalgu järel ning esimest korda elus tekkis mul tahtmine Daniil ära anda,» räägib Jelena. «Ma ei
saanud pojaga enam üldse hakkama, sest ta
kuulas vaid Anatoli sõna, Darja aga kapseldus üha
rohkem endasse.» Praegu on Daniil kodus puhkepäevadel, nädala sees õpib ta
Porkuni internaatkoolis. Kuid Jelena otsib võimalust palgata
lapsehoidja , et poeg taas koju enda ja
kalli õeraasu juurde elama tuua.
30
Rebecca - tavalise lapse eriline lugu
Rebecca sündis kaheksa aastat tagasi. Ema Bianka märkas kohe pärast sünnitust, et
tema teise lapsega on midagi viltu . Diganoos – Downi sündroom rabas nagu välk
selgest taevast.
Ehkki suurema osa lapseootusest viibis Bianka haiglas , ei tulnud keegi selle peale, et
looteveeuuringut teha.
Ühest lisakromosoomist põhjustatud Downi tõvest ei teanud Rebecca vanemad siis veel
mitte midagi.
Ometi on Rebecca omamoodi pretsedent – daunlaps õpib esimest aastat tavakoolis.
”See, kui 10 aastat tagasi sündis
perre puudega laps, millised võimalused meil siis olid? Üks
kahest - sünnitusmajas pakuti, et kas te annate lapse ära või jääte elu lõpuni pilkealuseks.
Jah, eks paljud inimesed tegid selle valiku, mis nad tegid,” meenutab alati rõõmsana näiv
Bianka Mättas toonaseid aegu.
Tänaseks on õnneks olukord muutunud ja suur enamik puudelisi
lapsi kasvab kodudes oma pere keskel ja
tavalises keskkonnas.
Esimese šoki üle elanud Bianka hakkas
otsima kontakte teiste
daunlaste vanematega. Ja leidiski. Ühest tutvusest arenes teine ning
31
poolteist aastat hiljem loodi
Eesti Vaimupuudega Laste Vanemate Ühing. Tänaseks on
sellega liitunud või
kontaktis üle saja pere.
Kui Tallinnas või Põhja-Eestis sünnib downi sündroomiga laps, saab Bianka sellest
geneetiku kaudu teada.
Ja laseb omakorda värskele emale teada anda, et tuge ja nõu
pakkuv ühendus on tema jaoks
olemas, kui ta vaid ise seda soovib.
”Ega meie eesmärk ei ole hakata teiste inimeste igapäevaelu elama. Meie mõte on see, et
õigel ajal, kõige raskemal hetkel ja pere jaoks kõige kriitilisemal ajal olla nende jaoks
olemas, kui nad seda vajavad,” selgitab Bianka.
Ta mäletab, et Rebecca sünni ajal oli ainus allikas, kust downi sündroomi kohta sai
teada toonane ENE. Seal oli kirjas vaid viis lauset ja needki hästi koledad.
Tuge ja nõu annavad
lapsevanemad vabatahtlikena. Lisaks peetakse perepidusid ja
suheldakse omavahel. Kokku
saades ei käi jutt alati laste ümber, ühingusse kuuluvad
isad räägivad meestejutte ja emad arutavad jälle naisteasju.
Bianka meelest on hästi oluline, et üks isa kohtuks teiste isadega, kes on sarnases
situatsioonis nagu temagi . ”Tuleb tunnistada, et mehel on tihtipeale raskem selle rolliga
leppida kui naisel,”
arvab ta.
Ka Rebecca isa on
esimesest päevast alates olnud Biankale ja kogu
perele kogu maailma
kõige
suuremaks toetajaks. Kui poleks olnud teda, siis poleks Bianka enda sõnul ilmselt see,
kes ta täna on. Puudega lapse sünni puhul ongi kõige olulisem
lähedaste, sõprade ja oma pere toetus.
Tol hetkel
variseb ju kogu maailm kokku ja kui
lähedased ning
sõbrad selja keeravad, on seis mustemast must.
Rebeccal ja tema
perel on siiski väga
vedanud ja elu ise on
avanud
mitmeid
uksi . Tänapäeval ei
arva enam õnneks keegi, et arengupuudega lapsel haridust
tarvis ei lähe.
Õige kooli ülesleidmine võib aga ühe kooliikka jõudnud daunlapse vanematele
parasjagu peavalu valmistada.
Kodulähedasse
Keila kooli Rebeccat vastu ei võetud, sest seal polnud vajalikke tingimusi.
Möödunud sügisest on tüdruk aga Harjumaal asuva Kajamaa kooli õpilane.
Bianka jutustab, kuidas ta läks eelmisel suvel, puhkuste ajal Kajamaa lasteaed-
algkooli ja
leidis eest kooli direktori. ”Ma küsisin, kas ma saan oma lapse siia kooli tuua.
Kusjuures see
vestlus toimus
niimoodi , et meil oli 30 meetrit vahet ja nii me seal kisasime üle aia.
Ta ütles, et muidugi, tulge augusti lõpus ja tooge laps kohale.” Ja lause peale, et Rebecca on
32
erivajadusega laps, kostis kooli direktor , et sest pole midagi.
Bianka jaoks tundub isegi veidi uskumatuna, et selline kool on üldse Eestimaal olemas.
Kajamaa koolis käivad lapsed, kes ei kuulu ei tavakooli ega erikooli. Nad on
vahepealsed, keda peaaegu terve Eestimaa täis on. ”Aga ilmselt käivad nad siis natuke
valedes
koolides ,” arvab Rebecca ema.
Rebecca ise on elav tõestus selle kohta, et erivajadusega laps
saab sellises erilises koolis kenasti hakkama. Seda kinnitab ka
tema
õpetaja Reet Põld. ”Rebecca on nüüdseks
harjunud ja me
oleme oma rütmi saavutanud.
Kõik need esimese
hooga raskused võõras kohas ja võõras
koolisüsteemis on nüüd lahenenud ja ta on väga hästi kohanenud,”
räägib õpetaja Põld.
Tema meelest on oluline, et Rebecca on valmis õppima. Ja siin ei loe mitte niivõrd
tulemused, vaid just valmisolek pakutavat vastu võtta.
”Tavakoolis saavad ka erivajadustega lapsed väga hästi hakkama,” kinnitab Rebeccat
eriprogrammi järgi
õpetav Reet Põld.
Ema Bianka ütleb otse välja, et Rebecca õppimine tavakoolis on Eesti mõttes pretsedent.
Eriti pidades silmas tõika, et keegi pole Kajamaa koolis küsinud Rebecca puudetõendit, mis
tõendab, et tüdrukul on raske
puue ja et ta on downi sündroomiga.
Seetõttu on vajalik, mitte ainult puudega lastele endile , vaid ka teistele lastele ja
kindlasti ka täiskasvanutele, et kõik lapsed saaksid koos mängida. Lahterdamisel
puudub mõte, kuna varem või hiljem tuleb meil meist erinevate inimestega nii või teisiti
kokku puutuda.
Igal
asjal on aga oma hind. Et Rebacca saaks haridust, harjutaks
iseseisvust ning
leiaks endale sõpru, tuleb Biankal igal argipäeval
maha sõita hulk kilomeetreid.
”Ma
viin ta
hommikul Keilast Sakku kooli. Sealt sõidan Tallinnasse
tööle ja siis sama ring tagasi. Ehk ligi 120 kilomeetrit päevas,”
kirjeldab Bianka oma argipäeva.
Iga
tööandja mõistagi poleks nõus
pidama sellist töötajat, kes hommikul kell 10 tuleb ja 12
ära läheb. Aga
siingi on Bianka kohanud õnneks mõistvat
suhtumist .
Ent vahetevahel tuleb Mättaste perel üle elada ka raskemaid momente. See lihtsalt
käib asja juurde, kui peres kasvab laps, kes mõtleb ja tegutseb mõnikord natukene
isemoodi . 33
Eelmisel sügisel oli Rebecca vanema vennaga kahekesi kodus, võttis aga ühtäkki oma ratta,
keeras ukse väljast lukku ja sõitis minema. Tüdruk jõudis tunni
ajaga keset liiklustihedat
Paldiski
maanteed sõita kolm kilomeetrit Niitvälja poole.
Tund aega ja keset maanteed
hullu sügisilma käes, enne kui üks auto peatas, et uurida, kas
lapsega on ikka kõik korras. Tegu oli Soome numbrimärki
kandva autoga . Hoolivad
välismaalased helistasid Rebeccal kaasas olnud isa mobiiltelefoniga närveerivale Biankale
ja laps sai lõpuks kenasti koju.
”See oli väga
mõtlemapanev ja ehmatav juhtum. Siin ongi see, et iial ei või ette teada, mis
nende väikeses peas toimub ja mida nad võivad korda
saata . Seepärast vajavad nad pidevat
karjatamist ja järelvalvet,” nendib Bianka.
Siinjuures jääb vaid
soovida , et väljamaalaste kõrval hakkaksid meie lastest
hoolima ja
ümbritsevat enam tähele
panema ka meie enda inimesed. Üksi mööda maanteed
jalgsi või
rattaga ukerdav laps ei ole õnneks nii igapäevane nähtus, et talle mitte abi pakkuda.
Uurin Biankalt, mis veel võiks muutuda?
”
Ühiskond ei peaks alati võtma endale õigust ja oma seisukohti
välja ütlema .
Küll on lihtne kritiseerida ja näpuga näidata, selle eest pole keegi
kaitstud. Ma arvan, et meie lapsed annavad kõigile neile, kes meid
ümbritsevad, harukordse võimaluse näha maailma seda poolt, mida siiani tegelikult nähtud
ei ole.”
Ja nõnda ongi. Televisiooni võttegrupp, kes veel hommikul kahtles ja kõhkles, et
millise lapsega neil tuleb kokku puutuda on päeva lõpuks Rebeccast vaimustuses. Laps
nagu laps ikka, oma suhtumiste ja viguritega.
Üha rohkemate raseduste puhul diagnoositakse Downi
Toimetas Marge Sillaots
27. oktoober 2009, 16:06
34
Viimase 20 aastaga on rasedatel naistel Downi sündroomi diagnoositud üle 70 protsendi
rohkem kui varasemalt, teatavad Londoni ülikooli uurijad. Uurijate sõnul tuleneb sündroomi diagnooside suurenemine sellest, et üha enam vanemaid
naisi on otsustanud lapse saada, vanematel sünnitajatel on risk aga kõrgem, kirjutab BBC.
Inglismaal diagnoositi 1990. aastatel
1075 Downi sündroomiga rasedust, samas kui 2008.
aastal oli see arv 1843.
Teisalt on aga langenud Downi sündroomiga laste sünd - ühe
protsendi võrra. Languse põhjuseks on diagnoosijärgsed
abordid ning sünnieelsed
diagnoosid .
Vastava
tehnoloogia puudumisel võinuks Downi sündroomiga laste sünd
tõusta lausa 48
protsendi võrra.
Risk saada Downi sündroomiga last on 30aastasel naisel üks 940st, 40aastaselt on see juba
üks 85st.
Downi sündroom ehk trisoomia 21 on maailmas enimlevinud
kromosoomhaigus , mida
põhjustab 95 protsendil juhtudest 21. kromosoomi trisoomia (21.-st kromosoomist on 3
koopiat , normaalne on 2), ülejäänud võivad olla 21. Downi sündroom sai oma nime inglise
arsti John
Langdon -Downi poolt, kes kirjeldas seda kromosoomihaigust esmakordselt aastal
1866.
35
36
37
Downi sündroom
11. detsember 2001 07:00
Rohkem kui 100 aastat tagasi kirjeldas
Šoti arst John Langdon Down teatud tüüpi vaimse
alaarenguga inimesi. Kuna ta oli esimene, kes seda puuet kirjeldas, sai selle haiguse nimeks
Downi sündroom. Aga dr. Down ei
teadnud täpselt, mis sündroomi põhjustas. Kulus veel 100
aastat enne kui Prantsuse
geneetik dr.
Jerome Lejeune avastas, et Downi sündroomi põhjused
peituvad geeniprobleemides.
Mis on Downi sündroom?
Downi sündroom ehk DS on üks levinumaid vaimse
alaarengu geneetilisi põhjuseid. See
tähendab seda, et selle põhjuseks on probleemid inimese kromosoomidega. Selle sündroomiga
inimesed on kas kerge või mõõduka alaarengiga. Mõned on kergema alaarenguga, teised
raskemaga. Iga DS-ga inimene on erinev. Dr. John Down töötas haiglas ning tal oli palju
vaimse alaarenguga patsiente. Kui dr. Down 1866. aastal sellest sündroomist kirjutas, püüdis
ta neid inimesi kirjeldada. Ta kirjutas, et DS-iga sündinud inimestel on teatud füüsilised
omadused. Aga tema kirjeldus ei olnud väga täpne, kuna mitte kõik DS-ga inimesed ei näe
ühesugused välja. Paljude DS-ga inimeste
silmalaud on veidi ülespoole pööratud ja neil
võivad olla silmanurkades väikesed nahavoldid. Nende
ninad võivad olla lamedad ja kõrvad
väikesed ning ebanormaalse kujuga. Nende suure varba ja teise varba vahe võib olla suur.
DS-ga
beebid arenevad aeglasemalt kui muud beebid. Võimalik, et nad hakkavad teistest
lastest hiljem kõndima. Nad on väikesed ning jässakad, ka on neil teatud terviseprobleeme.
Nad
nakatuvad kergesti nakkushaigustesse, näiteks hingamisteede
haigustesse (probleemid
kopsude ja hingamisega). Ka kestavad nende haigused sageli kauem. Neil võib esineda silma-
ja kõrvaprobleeme ning probleeme seedimisega, näiteks kõhukinnisust. Mõnel lapsel võib olla
soolestikus tõke ees, mis ei lase neil toitu korralikult seedida.
Umbes pooled selle sündroomiga lastest sünnivad südamedefektiga. Mõnel on leukeemia.
Aga kuna nad kõik on erinevad, siis mõnel on ainult mõned neist probleemidest, teisel aga
kõik.
Mis põhjustab Down sündroomi?
Downi sündroomi põhjuseks ei ole miski, mida isa või ema enne lapse sündi tegi. Igaühel
võib areneda Downi sündroom, aga üle 35-aastaselt sünnitavatel naistel võib suurema
tõenäosusega sündida Downi sündroomiga beebi. Igast 800 lapsest ühel on DS, olenemata
vanemate
rassist ja rahvusest. See ei ole nakkav, ka ei ole seda võimalik saada sünnijärgselt.
Downi sündroomi põhjustab
ebanormaalne kromosoomide arv. Kromosoomid on
niiti meenutavad
struktuurid raku keskel, mis kannavad geene.
Tavalisel inimesel on 23 paari
kromosoome, neist pooled on pärit isalt ja pooled emalt.
Kõige levinum Downi sündroomi tüüp on trisoom 21. Umbes 95 %-l DS-iga inimestest on
trisoom 21. Seda tüüp DS-iga sünnib laps täiendava kromosoomiga. Tal on 46 kromosoomi
asemel 47. Ja kahe number 21 kromosoomi asemel on tal neid kolm. Kuna DS-ga inimesed
38
sünnivad ebanormaalse kromosoomide arvuga, ei ole Downi sündroomi võimalik ravida. See
on miski, millega meil tuleb elada kogu elu.
Mis elu Downi sündroomoga lapsed elavad?
Vanasti ei elanud suurem osa DS-iga lastest täiskasvanuks. Paljud nakatusid sageli
nakkushaigustesse, teised surid südameprobleemide või muude
sünnipäraste defektide
tagajärjel. Tänapäeval on
enamusi neist probleemidest võimalik ravida ning enamus DS-iga
lastest saab täiskasvanuks. Ravimid aitavad nakkusi ravida ning operatsiooniga võib
lahendada südame- ja seedimisprobleemid. Ka leukeemiat on võimalik ravida. Seega võivad
DS-iga inimesed elada isegi 50-aastaseks või kauem.
Paljud DS - iga lapsed võivad käia ja käivadki tavalises koolis. Mõned vajavad erikooli, et
jõuda teistele järele valdkondades, kus neil on raskusi. Vanemad teevad õpetajatega ja
teistega koostööd, et leida parim võimalus lapse õpetamiseks. Asja mõte on kasutada ära nende
tugevusi ja aidata neid valdkondades, kus nad on nõrgad.
Pisukese täiendava abiga võivad DS-iga lapsed õppida tegema asju, mida terved lapsedki.
Kuid ikka juhtub, et teised lapsed kiusavad DS sündroomiga last vaid seepärast, et ta on
teistsugune . Tegelikult on nad tavalised lapsed. Nad käivad koolis, teevad sporti ja neil on
sõbrad. Nad võivad olla õnnelikud, kurvad,
rumalad ,
vihased ja tunda paljusid tundeid, mis
tavalised lapsedki. Kui neid narrida, siis see solvab nende tundeid. Ka nemad tahavad, et neid
aktsepteeritaks, nii nagu kõik teisedki.
DS-iga laps on tavaline laps, ainult tal on lisaprobleeme. Ja mõnikord vajab ta – nii nagu
teiegi – abistavat kätt ja julgustavat sõna.
Downi sündroom andis idee vähi raviks39
Downi sündroomiga inimesed haigestuvad väga harva vähki. Nüüd on teadlased välja
selgitanud, miks see nii on, ning ühtlasi leidnud uue viisi vähi mahasurumiseks.
Downi sündroom on raske geneetiline haigus, mis seisneb selles, et inimesel on 21.
kromosoomist kahe
variandi asemel kolm. Downi sündroomiga sünnib keskmiselt üks laps
kaheksasajast, kuid see näitaja sõltub väga tugevalt ema
vanusest . Downi sündroomiga
inimesed on vaimselt alaarenenud ning lootust sündroomi ravida ei ole.
21. kromosoomis on vähi arengut takistavat valku
tootev geen. Kuna Downi sündroomiga
inimestel on sellest geenist lisakoopia, siis on neil ka tõhusam kaitse vähi vastu, kirjutasid
Harvardi ülikooli teadlased ajakirjas
Nature .
Eelmisel aastal surnud Harvardi ülikooli teadlane Judah Folkman avastas angiogeneesi
olulisuse vähi arengus.
Angiogenees on uute veresoonte
kasvatamine ning see on viis, kuidas
vähirakud iseennast toidavad ja vohama hakkavad. Praegune uuring
baseerub otseselt
Folkmani teedrajaval tööl, mistõttu on ka tema nimi uuringu läbiviijate seas, kirjutas News
Daily .
Folkman pani tähele ka seda, et Downi sündroomiga inimesed põevad väga harva vähki. 18
000 Downi sündroomiga inimese peal läbiviidud uuring näitas, et neil esineb vähki umbes
kümme korda harvem kui teistel inimestel keskmiselt.
Uue Harvardi
teadlaste uuringu käigus õnnestus kindlaks teha ka konkreetne geen (DSCR1,
tuntud ka kui RCAN1), mis seda erinevust põhjustab. Geenis on kirjas
eeskiri spetsiifilise
valgu tootmiseks, mis
surub maha vaskulaarse endoteeli kasvufaktori, mis on oluline
komponent angiogeneesi edukaks läbiviimiseks.
Teadlased viisid läbi ka katseid Downi sündroomiga hiirtega ning leidsid, et Downi
sündroomiga hiired on vähi vastu samuti teistest
hiirtest palju paremini kaitstud.
Kuna 21. kromosoom sisaldab üle 200 geeni, siis on üsna tõenäoline, et lisaks DSCR1-geenile
on selles kromosoomis ka teisi geene, mis aitavad vähiga võidelda, ütlesid teadlased.
Downi sündroomi tekitatud vaimne alaareng on
leevendatav40
Ajus edasiantavate keemiliste signaalide võimendamine võib aidata ravida Downi sündroomi
sümptomeid.
Eestis sünnib Downi sündroomiga üks laps tuhande kohta. Haigus tuleneb
kromosoommutatsioonist, mille tulemusena normaalse kahe koopia asemel on 21. kromosoom
kõigis rakkudes kolmes korduses. Seda sündroomi põdevad inimesed on vaimselt alaarenenud
ja haigestuvad reeglina enne keskikka jõudmist ka Alzheimeri tõppe. Kuigi Downi sündroomi
poolt põhjustatud vaimsete häirete ravi praegu ei leidu, on hiljuti loomade peal tehtud
katsetega leitud mitmeid lubavaid ravimikandidaate, kirjutas Technology Review.
«Uus uurimus on üks mitmetest viimase paari aasta jooksul leitud lahendustest, mille järgi
väikesed molekulid ja isegi juba heakskiidetud ravimid võivad aidata parandada Downi
sündroomiga inimeste vaimseid võimeid,» ütles uurimuses mitte osalenud
Johns Hopkinsi
ülikooli meditsiinikooli teadlane
Roger Reeves .
Uurimuse aluseks olid üleliigse 16. kromosoomiga hiired, kes on Downi sündroomiga
inimeste mudeliks. See kromosoomipiirkond sisaldab enam kui 100 geeni, mis on analoogsed
inimese 21. kromosoomi üleliigse koopia poolt mõjutatavate geenidega. Loomadel avalduvad
ka sarnased häired ajutöös. Näiteks on neil suuri puudujääke õppimise ja mäluga seotud
ajuosa hipokampuse töös. Samad probleemid on ka Downi sündroomiga inimestel.
Uus uurimus aitab paremini mõista Downi sündroomi poolt põhjustatud häireid ja näitab, et
ravimid võivad aidata neid häireid leevendada. Uurimuse kohaselt on Downi sündroomi
mudeliks olevatel loomadel tõsiseid häireid aju osas nimega locus coeruleus, mis varustab
hipokampust keemilise infovahendaja norepinefriiniga. Norepinefriin aitab hipokampusel
erinevatest allikatest pärit informatsiooni integreerida, selgitas uurimuse esimene autor,
Stanfordi ülikooli teadlane Ahmad Salehi.
Haigetel hiirtel on seda tüüpi integreerimisoskust nõudvate mäluülesannetega raskusi. Näiteks
õpetasid teadlased tavalised ja muundatud hiired kartma kindlat heli, seostades selle kerge
elektrišokiga. Mõlemat tüüpi hiired tardusid seda heli kuuldes paigale, õppides seda seostama
valuga, kuid tavalised hiired tardusid paigale juba heli ja šoki tekitamiseks kasutatud kasti
asetamisega – seda nähtust nimetatakse kontekstuaalseks õppimiseks. Muundatud hiired
sellest aga aru ei saanud.
Salehi ja tema kolleegid leidsid, et neid probleeme saab hiirtel lahendada ravimi l-treo-
dihüdroksüfenüülseriin (l-DOPS), mis muudetakse ajus norepinefriiniks. Mõne tunni jooksul
peale ravimi manustamist normaalsete ja muundatud hiirte vaimsed võimed ei erinenud.
Ravimi mõju kadus, kui norepinefriini tase langes.
Sama efekti andis ka teine ravim, ksamoterool, mis aktiveerib norepinefriini retseptorid.
Ksamoteroolil on aga soovimatud
kõrvaltoimed – tegemist on praegu südamehaiguste raviks
kasutatava stimulandiga, mistõttu on vähetõenäoline, et seda saaks kasutada Downi
sündroomi ravimiseks.
L-DOPS töötati algselt
Jaapanis välja
Parkinsoni haiguse
ravimina . Seda müüakse juba Aasias
ortostaatilise hüpotensiooni ravimina ning kliinilised
katsetused käivad ravimi
kasutuselevõtuks USA-s. Saadaval on ka ravimeid, mis suurendavad norepinefriini aktiivsust,
takistades selle tagsihaaret, muu hulgas näiteks
atomoksetiin (Strattera), mida kasutatakse
aktiivsus- ja
tähelepanuhäire raviks. Salehi
plaanib ka seda ravimit hiirte peal katsetama
hakata.
41
Norepinefriini ravimid ei ole ainsad, mis Downi sündroomiga seotud vaimseid häireid
leevendada võivad. Näiteks parandas Downi sündroomi mudelloomade võimeid ka
memantiin, mida praegu kasutatakse Alzheimeri tõve ravis. Selle ravimi kliinilised katsed
Downi sündroomiga inimestel on peagi algamas. Ka teise Alzheimeri ravimi donepesiili
(Aricept) kasutamine Downi sündroomiga inimestel on andnud väiksemõõdulistel katsetustel
tulemusi.
«Downi sündroom on väga keerukas geneetiline häire,» ütles Londoni Universtity College’i
teadlane Frances Wiseman. «Seetõttu on õppimis- ja mäluprobleemide ravimiseks vaja ilmselt
kombinatsiooni erinevatest teraapiatest.»
Ekspertide sõnul saab nende ravimite suuremõõtmeline kliiniline
katsetamine olema keeruline
– teadlased peavad välja töötama usaldusväärsed meetodid häire poolt enim mõjutatud
õppimis- ja mäluvõimete muutuste mõõtmiseks ning leidma piisavalt katsealuseid suhteliselt
väikesest Downi sündroomi põdevate inimeste populatsioonist, et saada erinevuste
tuvastamiseks piisavalt suur statistilise testi võimsus.
Salehi
hoiatab lastevanemaid nimetatud ravimeid laste peal katsetamast enne, kui
suuremõõtmelised kliinilised katsetused on läbi
viidud . «See, et ravimid hiirtel töötavad, ei
garanteeri sama efekti inimesel,» sõnas ta.
Downi sündroomiga last kaitsnud ettekandja sai kuulsaks
Tavaliselt on nii, et kui ettekandja keeldub klienti teenindamast, siis järgneb kaebus.
USAs Houstonis Laurenzo
restoranis töötav ettekandja Michael
Garcia sai teatud kliente mitte
teenindades kangelaseks, edastab
Yahoo News.
Ta astus välja erivajadusega lapse kaitseks.
Laurenzo restorani klientide hulka kuulub ka perekond, kus kasvab viieaastane poeg
Milo ,
kellel on Downi sündroom. Samas restoranis einestas veel üks perekond, kes kaebas Milo
peale, et ta on liiga
lärmakas .
Garcia andis kaebuse teinud perekonnale uue laua, mis asus Milo perekonna omast kaugemal,
kuid see pere ei jäänud ikka rahule.
42
«Erivajadusega lapsed peaksid olema kuskil mujal,» sõnas selle pere isa.
Siis
sekkus ettekandja. Tema sõnul ei tohiks laste kohta selliseid asju öelda.
«Läksin kaebuse teinud perekonna laua juurde ja ütlesin, et ei
teeninda neid,» meenutas
Garcia.
See perekond lahkus solvununa restoranist.
Restorani Facebooki leht sai Texase inimestelt ja kaugemaltki ettekandja käitumise eest
kiidusõnu.
«Mul on 17-aastane poeg, kellel on Downi sündroom. Mul on hea meel kuulda, et
sinusugused inimesed puudega inimeste eest seisavad,» kirjutas
Rick Park
Facebookis ettekandjale.
Milo ema Kim
Castillo tänas samuti ettekandjat, et see nende poega kaitses.
«Hurra Michaelile, kes mu poega Milot
armastab sellisena nagu ta on ning astus tema kaitseks
välja,» kirjutas ema.
Kui peres kasvab Downi sündroomiga laps. Mured ja
rõõmud
”Kahjuks pean teile ütlema, et teie
beebil on Downi sündroom.” Need arsti rängad sõnad tõid
vanemate ellu täieliku pöörde. ”Tundsin, otsekui näeksin halba und, ja soovisin sellest
ärgata,” meenutab isa nimega Víctor.
ENT asjal on ka teine külg.
Emily ja
Barbara , kaks ema, kes on kasvatanud Down-last,
iseloomustavad läbielatut kui ”emotsioonide ameerika
raudteed täis kõrgusse tõstvaid
õnnestumisi ja sügavusse paiskavaid nurjumisi, igapäevaseid pettumusi ja raskusi ning
meeltülendavaid kordaminekuid ja saavutusi”. (”
Count Us In —
Growing Up With Down
Syndrome ”.)
Mis siis on Downi sündroom
?* Lühidalt öeldes on see geneetiline arenguhäire. Ameerika
Ühendriikides näiteks kannatab selle all keskmiselt üks laps 730-st. Selle sündroomiga lastel
on erisugusel
astmel õpi- ja kõneraskusi, samuti
motoorsete oskuste puudulikkus ulatusega
43
kergest kuni raskeni. Aeglustunud on ka emotsionaalse, sotsiaalse ja intellektuaalse küpsuseni
jõudmine.
Mil määral see haigus
pärsib lapse õpivõimet? Downi sündroomiga Jason selgitab seda
raamatus ”Count Us In — Growing Up With Down Syndrome”, mille kaasautor ta on: ”Mina
ei pea seda puudeks. See on arenguhäire, mis teeb õppimise aeglasemaks. Asi pole nii hull.”
Siiski peab ütlema, et iga Downi sündroomiga laps on isesugune ja eripäraste võimetega.
Mõningad neist on tõesti võimelised piisavalt õppima, et saada aktiivseks ühiskonnaliikmeks
ja elada täisväärtuslikku elu.
Ei enne rasedust ega selle ajal pole võimalik midagi ette võtta selle geneetilise häire
ennetamiseks. Downi sündroomis pole keegi süüdi. Ometi on see
lapsevanematele ränk
löök .
Mida saaksid nad oma lapse ja enda
toetuseks ette võtta?
Tegelikkusega leppimine
Pole
sugugi kerge Downi sündroomiga leppida. ”Vapustus oli kohutavalt suur,” meenutab
ema Lisa. ”Kui
lastearst oli asja selgeks teinud, nutsime mõlemad mehega. Ma ei tea, kas
nutsime
Jasmine ’i või endi pärast — ehk veidi meie kõigi pärast. Sellegipoolest ihkasin teda
süles hoida ja öelda talle, et armastame teda alati, toogu tulevik mida tahes.”
”Mu peas keerles igasugu mõtteid — hirmu, kartust kõrvalejäetuse pärast,” sõnab Víctor.
”Mõtlesime, et mitte miski pole enam endine, et teised ei taha enam
meiega läbi käia.
Ausalt öeldes tulenesid need
enesekesksed mõtted hirmust tundmatuse ees.”
Sellised mure ja kõhkluse tunded jäävad tavaliselt mõneks ajaks
kestma või siis kerkivad
ootamatult taas pinnale. ”
Valasin Susana haiguse pärast
ühtelugu pisaraid,” nendib
Elena ,
”aga kui ta oli umbes nelja-aastane, ütles ta mulle: ”Emme, ära
nuta . Pole vaja.” Ilmselt ta ei
mõistnud, miks ma nutan, kuid sel hetkel
tegin otsuse enesehaletsemine ja negatiivsete mõtete
mõlgutamine lõpetada. Sellest ajast peale olen üritanud keskenduda tema abistamisele, et ta
saaks nii hästi kui võimalik edeneda.”
Lapsele vajalike oskuste arendamine
Mis teeb kasvatuse edukaks? ”Armastus
esmajoones ! Kõik muu tuleb pärast seda,”
soovitavad asjatundjad Downi sündroomi ühendusest. ”Downi sündroomi põdejad on
eelkõige inimesed,” ütleb
professor Sue Buckley. ”[Nende] arengut . . . mõjutab see, kui
kvaliteetne on
hooldus , koolitus ja neile võimaldatavad sotsiaalsed kogemused — nii nagu see
on kõigi inimeste puhul.”
Viimase kolme aastakümne jooksul on Downi sündroomiga laste puhul kasutatavad
õppemeetodid tunduvalt
täiustunud .
Terapeudid soovitavad lapsevanematel kaasata selline
laps perekonna kõigisse ettevõtmistesse ning aidata tal arendada oskusi mängu ja spetsiaalsete
õppeprogrammide kaudu. Sellised
programmid — mis peaksid
algama varsti pärast sündi —
sisaldavad füsioteraapiat, kõneteraapiat ning individuaalset erihooldust ühes emotsionaalse
toetusega nii lapsele kui ka perekonnale. ”Susanat on alati koheldud nagu
igat teist pereliiget,”
räägib ta isa Gonzalo. ”Oleme teda kaasanud kõigisse meie pere tegemistesse. Samamoodi
nagu ta õde ja venda, oleme kohelnud ja distsiplineerinud tedagi, võttes muidugi arvesse tema
piiranguid.”
44
Edenemine võib olla pikaldane. Downi sündroomiga lapsed võivad öelda oma esimesed sõnad
alles kahe-kolmeaastaselt. Nende nördimus suutmatuse pärast suhelda võib panna neid
nutma või tekitada neis pahameelt. Ent vanemad saavad õpetada neile mõningaid kõnelemiseelseid
oskusi. Näiteks võivad nad rakendada lihtsat viipemeetodit koos žestide ja näitlike
abivahenditega. Sel moel saab laps teavitada oma olulistest
vajadustest , nagu ”juua”, ”lisa”,
”kõik”, ”
söök ” ja ”voodi”. ”Õpetasime oma peres Jasmine’ile kaks-kolm leppemärki nädalas.
Tähtsale kohale
seadsime mõnusa õhkkonna ja
kordamise ,”
mainib Lisa.
Iga aastaga käib üha rohkem Downi sündroomiga lapsi tavakoolis ning osaleb koos õdede-
vendade ja sõpradega sotsiaalses tegevuses. Tõsi küll, neil ei lähe õppimine nii kergelt, kuid
kooliskäimine koos omaealiste lastega paistab soodustavat nende iseseisvust,
läbisaamist teistega ja intellektuaalset arengut.
Kuna Down-lapsed arenevad aeglasemalt, suureneb koos nende vanusega
lõhe eakaaslastega.
Ja ikkagi soovitavad mõningad asjatundjad, et nad tavakoolis käiksid,
eeldusel et õpetajad ja
vanemad on ühel nõul ning et võimalik on anda tugiõpet. ”Suurim kasu Yolanda käimisest
tavakoolis oli tema täielik sulanemine kaaslaste hulka,”
lausub tema isa
Francisco . ”Ta sai
algusest peale koos teiste lastega mängida ning need harjusid teda normaalselt kohtlema ja
kõigisse oma tegemistesse
kaasama .”
Rahuldustunne kaalub üles ohvrid
Pole kaugeltki roosiline kasvatada Downi sündroomiga last. See eeldab palju aega,
pingutusi ja pühendumust, samuti kannatlikkust ja realistlikke ootusi. ”Ana eest hoolitsemisega on
kaasnenud hulk raskusi,” ütleb ta ema Soledad. ”Lisaks tavapärastele kodustele toimetustele
tuleb õppida olema kannatlik ema,
meditsiiniõde ja
füsioterapeut .”
Kuid paljud pered kinnitavad, et nende Down-laps on neid kõiki omavahel lähendanud.
Õed -
vennad on vähem enesekesksed ja rohkem empaatilised ning õpivad puudega pereliiget
paremini mõistma. ”Meie
kannatlikkus on kuhjaga
tasutud ning aja jooksul oleme saanud
näha tulemusi,” nendivad
Antonio ja María. ”Vanim tütar
Marta on alati aidanud [Downi
sündroomiga]
Sara eest
hoolitseda ning on temast siiralt huvitatud. See on äratanud Martas
soovi abistada teisigi puudega lapsi.”
Rosa , kelle vanemal õel on Downi sündroom, selgitab: ”Susana on teinud mind väga
õnnelikuks ning jaganud mulle nii palju armastust. Tänu
temale olen teistegi puudega
inimeste suhtes osavõtlikum.” Susana ema Elena lisab: ”Lahkus ei
jäta Susanat külmaks. Kui
ta
kogeb armastust, annab ta seda
topelt tagasi.”
Artikli alguses
mainitud emad Emily ja Barbara leiavad, et ”Downi sündroomiga inimesed
kasvavad ja õpivad kogu eluaja ning ammutavad kasu üha
uutest võimalustest ja
kogemustest”. Yolanda — kel endal on samuti Downi sündroom — annab Down-lapse
vanematele sellist lihtsat nõu: ”Armastage teda väga. Hoolitsege ta eest, nagu minu vanemad
minu eest hoolitsesid, ning ärge unustage kannatlikkust.”
[Allmärkus]
Haigus on nimetuse saanud inglise arsti John Langdon Downi järgi, kes tõi aastal 1866
esimesena ära sündroomi täpse kirjelduse. Prantsuse geneetik Jérôme Lejeune avastas aastal
1959 , et Downi sündroomiga
beebide rakkudes on üleliigne kromosoom, nii et 46 asemel on
neid 47. Hiljem selgus teadlastele, et see üleliigne kromosoom on kromosoom 21 koopia.
45
Kasutatud kirjandus:
http://www.ap3.ee/?PublicationId=7439bcd1-be07-4958-acf5-3e9b4cccac3a
http://naistekas.delfi.ee/
archive /downi-sundroom.d?id=2600041
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=7&cid=152
http://www.ohtuleht.ee/352434
http://www.naisteleht.ee/node/
3324&sa=U&ei=ezZLTbTVEojegQeH_6TiDw&ved=0CCsQFjAK&usg=AFQjCNE9
RXz6c1j82jpFlpWBLE_7-vWRzg
http://www.hot.ee/d/downisundroom/
https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Paevauudised/34936/downi-sundroomi-
tekitatud-vaimne-alaareng-on-leevendatav
http://et.wikipedia.org/wiki/Downi_s%C3%BCndroom
http://www.naine24.ee/734852/downi-sundroomiga-laps-tuli-emale-armastust-
opetama/
http://www.tarbija24.ee/1043544/leevendus-downi-sundroomile-liigse-kromosoomi-
saab-kustutada/
http://www.elu24.ee/1115864/video-downi-sundroomiga-last-kaitsnud-ettekandja-sai-
kuulsaks/
http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102011207
http://www.paikene.ee/index2.php?id=1&s=4
http://www.tarbija24.ee/190661/downi-sundroomi-pohjustatud-vaimne-alaareng-on-
leevendatav
46
Document Outline
- Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptoomid ehk avaldumine
Diagnoosimine
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine
Probleemid
- Imikuiga (I-XII elukuu)
-
- Väikelapseiga (1. eluaastast kuni 3. eluaastani)
- Eelkooliiga (vanuses 4 kuni 6 aastat)
Võimalikud kaasuvad haigused
Südameveresoonkonnahaigused
Seedetraktihaigused
Ülemiste hingamisteede haigused
- Endokrinoloogilised häired
Silmahaigused
- Hematoloogilised haigused
Kesknärvisüsteemihaigused
- Hambumus
- Ortopeetilised häired
Muud
Mõned Downi sündroomiga lapsed
Paula Paula sündis 3.5.5. Alustuseks siirdusime lastehaiglasse, kus omandasime söömise kõikvõimsa kunsti nii hästi, et põsed paistavad ka selja tagant. Liigne auguke südames kasvas ise väiksemaks ning operatsioonist pääsesime. Paula käib Õunakeses. Varajane lasteaiatee sai ette võetud ta suurest soovist lastega suhelda ja et saaks teiste pealt uusi oskusi õppida. Vendi-õdesid veel ju pole. Hetkel võidaks Paula kõige sirgemate haaradega kolmnurga moodustamise maailmameistrivõistlused - käed-jalad maas ja istmik uhkelt kõrgel :) Oma rõõmsa lobiseja loomuga on ta ära võlunud peale ema-isa ka hulga muid tegelasi oma ümber ning põhjustab healoomulist haigust spontaanne kallistamissööst. Ralf Ralf sündis sõbrapäeval, 14.veebruar 2006. aastal, kodus ootas teda 1,9a vend Remi. Tänaseni on meie elukene veerenud õnneks ilma suuremate lisamuredeta, vaid väikesed nohud-köhad on läbi põetud – oi köhib praegugi... Mõningaid fakte meie arengust: Sünnist kuni 6-nda elukuuni oli põhitoiduks rinnapiim ja sealt edasi lisandus juurde ka lisatoit, 4 kuuselt hakkas keerama, 6 kuuselt tuli esimene hammas, millele lisandus 1,5 kuud hiljem teinegi, 8 kuuselt sättis ennast lamavast asendist ise istuma. Naerab nakatavalt, mida kuuldes on raske tõsiseks jääda. Muusika kuulamine ja selle taktis keha kõigutamine on talle eriti hingelähedane juba sünnist saati, kui satub olema väike nutupoiss külas, siis muusikaga saab sellest lahti mõne hetkega. Suured jututujud, mis vahest ka venna üles ajavad, kipuvad just siis tulema, kui paras aeg juba ööunne jääda. 2008 a septembris on plaan panna Ralf Männikäbi lasteaeda. Kokkuvõttes on ikka üks imelaps küll, kui vaadata statistika jada: 1.50 -50% poiss või tüdruk 2.1 laps 700st sünnib Down 3.Downidest 4-l% on translokatsiooni vor Markus Markus sündis 7. septembril 2004. aastal. Nimi Markus on tuletatud sõjajumal Marksi nimest, mis käib täiesti asja ette, sest meie Markuski on kange ja sõjakas, kuid muidu on ta ikka rõõmsameelne. Kodus on tal suureks sõbraks koer, keda on hea mõnikord kiusata, kuid kes on siiski parim mängukaaslane. Lasteaeda läks Markus esimest korda 2-aastaselt, mustamäel asuvasse Õunakesse. Oma esimesed sammud tegi Markus 2006. aasta jaanipäeva paiku, käima hakkas 1,9 aastaselt ning praegu on temaga juba raske sammu pidada.
Keira Keira sündis isadepäeval 13.11.2005.a. Mõni päev peale sündi diagnoositi Keiral südamerike (AVSD) ning nüüdseks on tehtud ka 2 südameoperatsiooni. Peatselt saab Keira 6 aastaseks. Ta on väga rõõmus, aktiivne ja tubli tüdruk. Räägib palju ja toimetab palju :) Keira käib Männikäbi lasteaias sobitusrühmas.
Trevor Trevor sündis 03.Märtsil 2006. Ta oli väga oodatud. Trevor hakkas rinnast sööma 1 kuuselt ja 1,5 kuuselt oli meil operatsioon (Venosteroos). Nohud ja köhad on meid küll kimbutanud agamuidu oleme terved. Praeguseks on ta 8 kuune, väga elav ja laliseb hästi palju. Nõuab pidevalt tähelepanu. Füüsiliselt on veidi aeglane, talle meeldib rohkem lesida. Ei rooma ega käputa. Käed on veel veidi nõrgad! Trevorile meeldib väga televiisor, muusika ja meie koer Pontus. Trevor sööb juba lisatoitu ja tal on 2 hammast. Trevor on juba käinud ka reisidel ja pidudel. Igate pidi on Trevor üks tore poiss! ja tulevikuks soovib endale palju sõpru keda hammustada ja juustest tirida saaks! Chris-Liin Chris-Liin sündis 17.11.2000. Down sündroom diagnoositi kohe sünnitushaiglas. Peale sündi viidi meid üle lastehaiglasse kuna Chris-Liinil oli hapnikupuudus ja kahtlustati südameriket. Õnneks väike süda sai meil korda ja operatsiooni ei vajanud. Chris-Liin käib Mustamäel Männikäbi lasteaias. Lasteaeda läks ta juba 1,9 aastaselt. Esimesed aastad oli ta erühmas ja nüüd siis juba kolmandat aastat on ta integreeritud tavarühma koos tugiisikuga. Chris-Liini f
Annaliis Karl Karl sündis 25.08.2005. Peale pesemist ja mähkimist pani ämmaemand tähele, et laps pisut sinakas ja viis ta lastearstide hoole alla. Siis selguski, et tal on kohanemisraskused ja kahtlustati Downi sündroomi, mis nädala möödudes ka kinnituse sai. Muidu on Karl terve ja tubli poiss. Mingeid tervisehädasid peale tavaliste lastehaiguste teda kimbutamas pole olnud. Areneb ta omasoodu, toeks kaksikvenna ja 2,7 aastat vanema õe tegemised ning pisikesed kiusamisedki. Ta oskab enda eest juba kenasti seista ning ei lase endast enam üle sõita. Mänguasju hoiab ka päris kõvasti ja võimaluse saabudes napsab neid suurematelt tagasigi. Igavusevirinat tema suust suurt ei kuule. Küllap saab temast kõigile tore kaaslane!
Laura Laura sündis 04.11.2006, 3 nädalat tähtajast varem ning oli väga väga oodatud. Sünnitusmajast suunati meid Mustamäe Lastehaiglasse, kus Laural raviti ei-tea-kus peituvat põletikku ning tehti teisi vajalikke analüüse. Kahe nädalaselt hakkas ilusasti rinnast sööma. Selles suhtes on Laura rahulik, et jonninuttu ei tee, teeb nõudvaid häälitsusi siis kui kõht tühi. Vägagi rahuloleva olemisega, kuid jalad ja käed siputamisest ei väsi. Oma asjaliku olemisega on saanud omale ka hellitava nime "siilike". Ralf Ralf sündis 13. veebruaril 2011 ajalise lapsena, oli 45cm pikk ja kaalus 2479 grammi. Ehkki algul mikromehena sündinud, avastas Ralf rinnapiima võlud väga kiiresti ning oli kolmandaks elukuuks juba 6300 grammi raske ja 58cm pikk. Selgeks on selleks ajaks õpitud ka naeratamine, jutustamine, kerge mänguasja käes hoidmine ja küünarnukkidel lesimine. Lisaks sellele meeldib Ralfile süles magama jääda, vannis ujuda, massaazilaual mõnuleda ja jäägitult emmele silma vaadata :)
Artiklid
Downi sündroomiga laps tuli emale armastust õpetama
Downi sündroomi põhjustatud vaimne alaareng on leevendatav
Leevendus Downi sündroomile: liigse kromosoomi saab kustutada
Downi sündroomiga poisi üksikema: «Mehed ei tule sellise murega toime. Aga last ma ära ei anna!»
Rebecca- tavalise lapse eriline lugu
Üha rohkemate raseduste puhul diagnoositakse Downi
Downi sündroom
Mis elu Downi sündroomoga lapsed elavad?
Downi sündroom andis idee vähi raviks
Downi sündroomi tekitatud vaimne alaareng on leevendatav
Downi sündroomiga last kaitsnud ettekandja sai kuulsaks
Kui peres kasvab Downi sündroomiga laps. Mured ja rõõmud
Kasutatud kirjandus:
http://naistekas.delfi.ee/archive/downi-sundroom.d?id=2600041
Kõik kommentaarid