Les parents vanemad Les enfants lapsed Les grand-parents vanavanemad Negatiivne: (non je n'ai pas de frere) - mul ei ole venda Positiivne: (oui, j'ai un frere) - mul on vend Jeune noor Mince peenike Fort, forte tugev Petit, petite väike Grand, grande pikk Laid, laide kole Joli, jolie ilus Gros, grosse paks Vieux, vieille vana Beau, belle ilus Sage korralik Timide arg Dynamique elav, energiline Bete loll Bavard, bavarde lobiseja Intelligent, intelligente tark Mechant, mechante kuri Charmant, charmante võluv Souriant, souriante naeratav Distrait, distraite hajevil Gentil, gentille lahke Actif, active aktiivne Sportif, sportive sportlik Paresseux, paresseuse laisk Travailleur, travailleuse töökas Joyeux, joyeuse rõõmus Heureux, heureuse õnnelik Serieux, serieuse tõsine Sympathique sümpaatne Cher, chere kallis
keeleline väljendus, mis on suunatud sõnadele, keelemängule, „otsitud“ kujunditele. Kontseptism (hispaania keeles conceptismo, agudeza de concepto) on paradokslik, ideedega mängiv stiil; seob eideetilised- ideelised (kreeka sõnast eidos) kujundid mõistete ehk kontseptidega kaineks selguseks. Francisco de Quevedo (1580 – 1645) Tõlkinud Jüri Talvet (1987) ÜHELE TRÜKITUD TRAKTAADILE, MILLE KEEGI HIRMUÄRATAV LOBISEJA KIRJUTAS ÕPETATUD STIILIS1 Sain lugeda ma koidikute algeist ja päeva raugest, rammast sädelusest ja tunni tuleriidast, ehitusest ja tõusust, roosjalt õhetavaist palgeist ja purpurist ja lõkkeist verevvalgeist ja laipja päikse surmaväsimusest ja süte hõõges kuugi küütlevusest ja varjudest ja hämarustest kalgeist ja taevanõost, mis kokku rullis nahku, ja tähest tõbisest, näol kalbe vära, kristaljaist lätteist, talitsevaist vahku.
· PESA · RÖÖVEL · LIIVARAND · LAUALAMP · VIISAKAS · SÕRMUS · MAAL · LAPS · SIIL · HUUL · VIHMAUSS · VÕTI · PAARIS · SUITS · KÕRVARÕNGAS · ÕHTUSÖÖK · JÄÄHOKI · JÄÄ · HAIGUTAMA · KROOKS · LOBISEJA · NÄITLEJA · SENT · PEEGEL · TÜDRUK · KOMM · TUUL · TAPEET · HERILANE · REBANE · ELU · VARBAKÜÜS · TAKSO · VESI · UKSEKELL · TUISK · MAHL · REISIKOTT · POSTILJON · MADAL · TOATAIM · TERVE · POTT · MÕÕK
ütleb, et ei saa, sest tema maailm on seal. See tähendab, et ta pidas Juliat oma maailmaks ehk siis armastas teda tõeliselt. Julia on saamas 14, õrnahingeline, truu. Kui Romeo on tapnud Julia nõo Tybalti, siis Julia ei tunne kaasa mitte oma nõole, vaid oma mehele. Tema armastus on siiras ja vankumatu, ta jääb lõpuni Romeo poolele. Oluline roll on Julia ammel. Ta on Julia ja Romoega ühes mestis, et siis selline arusaaja ja Juliale väga ustav. Samas on ta ka natukene tühja-tähja lobiseja enne, kui jõuab asjani. Julia emagi palub ammel suu pidada, sest too lobiseb liiga palju. Vend Lorenzo on siis mees, kes paneb Julia ja Romeo paari. Kui Romeot ei saadeta surma, vaid pagendusse, siis püüab Lorenzo talle näidata, milline imeline võimalus see on. Ta on mõneti selline mõistuse hääl. Ja samas püüab ta kogu hingest noori aidata. Tuleb ju tema ideele, kuidas noored võiksid taas kokku saada. 5
Rasked inimtüübid · Laimaja on valmis isegi oma lähedasi sõpru taga rääkima. Ta ammutab ühest telefonikõnest räpaseid üksikasju rohkem kui tolmuimeja vaibalt, tilk meepotis. Iseloomult on sellised inimesed upsakad , alatud, vahel kõrgilt armulikud, enamasti ennast täis, sarkastilised, tänamatud ja kinnised. Neile meeldib teisi alandada ja alatasa püüavad teistes puudusi leida. · Lobiseja kõnevoolu on lausa võimatu peatada. Ta raiskab vahel kaks tundi, tõestamaks, et tal polegi midagi öelda. Nad on paksunahalised, kasutult kaasinimeste aega raiskavad igavad inimesed. · Ohvrilammas jõuetu, ebalev, pelglik, valvas, sünge, masendusse kalduv isik. Ta reageerib ohuolukordadele eriskummaliselt: saades teada, et tursamaks sisaldab inimorganismile kahjulikke aineid, sööb ta seda teiste nähes mitu nädalat.
(Mäearu 2002: 29 30) Iseloomuomaduste, käitumise või päritolu järgi nimetamine Hakkajat ja osavat meest nimetatakse ilmjaaniks, mannetut pupujukuks. Tühine tegelane on luhvtikusti. Kiire ja hooletu inimene on purtsakadri, pikaldane ja aeglane on venivillem. Jonnija kohta öeldakse jonnjaagup. Kuri naine on nõiaella. Mitmeid nimetusi on saanud virisev laps: jõmmajüri, piripilliliisu möiramari, vääksvillem. Rohkesti nimetusi on lobiseja kohta, näiteks turukadri, ladrakai, lorileenu, pläraläraleenu, pudruandres, jutujaak. Tühja jutu tegija on käojaan. Pealekaebaja on kaebejaak, manguja on mukerjaan. Kiitlejat kutsutakse kelkants, jõudejaak, jõudejüri. Naljahammas on pulmajüri, naljamats, narrimart, naljamärt. Hulkuja on vastavalt soole kas rannakai või ilmajüri. Kergete elukommetega naine on rannakadri, liiderlik mees tonksujaan (vrd don Juan ~ donzuan). Vaene tõrjutu on tuhkatriinu, tuhkamats või tuhkahauamats
lahti. Jim Hawkins: Väga vapper 17-aastane poiss, kellel oli oma osa selle loo alguses ning tema oli üks neist, kelle pärast üldse merele mindi. Ta elas oma vanematega ,,Admiral Benbowis" ning ta töötas seal baarimehena. Isa suri tal halva tervise tõttu ning seetõttu olid tal ja ta emal käed tööd täis. Tema leidis ka Billy asjade seast kaardi ning sellest ka see lugu alguse sai. Skvaier (mr. Trelawney): Tema käis Bristolis laeva ning sellele meeskonda otsimas. Ta oli lobiseja ja lobises välja Bristolis saladuse aarde kohta ning tänu sellele tahtis ka seal tööd ,,laevakokk" (John Silver), kes tegelikult oli piraat ja mässaja ning kavatses laeval koos oma käsilastega mässu korraldada. Kõigepealt palkas ta paar meest ning laevakapteni, hiljem sattus ta ,,laevakoka" (John Silveri) otsa ning see lubas tuua veel omakorda head kohusetundlikud ja kõvad meremehed (tema käsilased) laevale ja skvaier nõustus sellega, tänu kokale oli tal ka meeskond ruttu koos.
kõlavad kumedalt läbi paljudest tema lugudest ja jutustustest. Tema raamatutes on peaosas alati lapsed, kuid neid ümbritsevate täiskasvanute portreed on muutunud järjest nüansirikkamaks ja sügavamaks Bullerby laste üsna veretutest ja heatahtlikest mammadest ja papadest kuni jõuliste, käratsevate, äärmiselt eluliste Mattise ja Loviisini röövlilossis. Samas avalikkuse ees esinedes ja intervjuusid andes jäi kirjanik ise väga suletuks. Pigem oli ta hea kuulaja, kui jutukas lobiseja. Ta rääkis meelsasti rõõmust, kuid mitte hädadest. Nii kaitses ta end justkui iseenda eest. 4 2. KIRJANIKUTEE ALGUS Alguses ei näidanud miski, et 14. novembril 1907. aastal Näsi talus Smålandi väikelinna Vimmerby lähedal sündinud Astrid Ericssonist tulevikus kirjanik saab. Lapsena oli ta surmkindlalt otsustanud, et ta ei kirjuta elu sees mitte ühtegi raamatut. Nõnda oli ta
Näib, et seegi oli pigem kõrgema seltskonna salongiviisakus, mida oli kergem saavutada, kui lapsed range kasvataja järelevalve all oma lapsepõlve veetsid. Kuivõrd see tollaset eesti talurahvast puudutas, on raske öelda. Rahvapedagoogikast teame siiski, et laste kõnet jälgiti, sobilikuks ei peetud vandumist, lobisemist, itsitamist ja teiste matkimist. Seda näib kinnitavat ka valik eesti vanasõnu.Õige sõna õigel ajal om kallip kui kuld Lobiseja suu saab lopsi, seisja suu saab saia. Paha kuulata olgu paksud kõrvad. Pea suu kinni, seisab selg terve. Paha keel tõstab tüli. Välimist mööda võetakse inimest vastu, kõnet mööda saadetakse ära.TRADITSIOONILISE PEREKONNA VÄLJAKUJUNEMINE XIX sajandil muutus Euroopas perekonna struktuur. Seni tavaline kolme sugupõlve, mitmeid sugulasi ja töötegijaid haarav suurpere asendus üha sagedamini vanematest ja lastest koosneva üksusega
Kasutatakse töökirjelduse aluseks Võimed ja teised omadused tihti olulisema kaaluga KSAO knowledge, skills, ability, other 8. The five big kuidas mõjutavad 5 põhilist isiksusjoont töösooritust? 1) Ekstravertsus kirjeldab, kui seltsiv, jutukas ja ennast läbisuruv on inimene suhetes teistega (juhid, müügimhed) Emotsionaalne Reserveeritud Kaasalööja Üksik hunt Lobiseja Vaikne Aktiivne Rahulik Elamustejanu Kaine mõistusega 2) Emotsionaalne stabiilsus kirjeldab vastupanuvõimet stressile ja emotsioonide kontrolli (kõrge motivatsioon, töörahulolu) Muretsev Rahulik Temperamentne Stabiilne Ennast haletsev Ennast aktsepteeriv Häbelik Enesekindel Haavatav Vastupidav
Ärge ise tundke süüd ja ärevust - austage teise inimese tundeid ja ärge püüdke neid muuta triviaalse lohutusega. RASKE KLIENT Viriseja - räägib ainult endast ja oma probleemidest ja sellest, kuidas üht või teist asja tehtud ei saa. Kui pakkuda oma abi, siis ütleb, et.... jah, aga. Lobamokk - võib olla mitmesuguseid, ta kirjeldab tihti üksikasjalikult juhtunut ja sündmusi, räägib pikantseid anekdoote ja on "huvitav". "Tühjast-tähjast" lobiseja - üritab rääkida tekkinud situatsioonist nii, et ei räägi midagi olulistest faktidest, mis tekitasidki situatsiooni, millega ta hädas on. Ta on inimene, kelle elus pidevalt toimub dramaatilisi sündmusi ja käänakuid, mis vajavad kohest tähelepanu ja mõistmist. Nartsissistlik enesearmastaja - läheb välja selleni, et teisi inimesi justkui ei eksisteerigi. Nad võtavad maailma ja teisi inimesi, justkui need oleksid olemas vaid nende jaoks. VIHASTAMINE
vanemad ning vanavanemad oma töödetegemiste kõrvalt. Nii oli see mujalgi, et vaesemate linnakodanike ja talurahva lapsi uus suund kasvatuses esialgu ei puudutanud. Nemad osalesid tööelus pisikesest peale ja kogusid tarkust kõigest, mis nende ümber toimus. Laste kõnet jälgiti, sobilikuks ei peetud vandumist, lobisemist, itsitamist ja teiste matkimist. Seda näib kinnitavat ka valik eesti vanasõnu. Õige sõna õigel ajal om kallip kui kuld. Lobiseja suu saab lopsi, seisja suu saab saia. Paha kuulata olgu paksud kõrvad. Pea suu kinni, seisab selg terve. Paha keel tõstab tüli. Välimist mööda võetakse inimest vastu, kõnet mööda saadetakse ära. XIX Sajand traditsiooniline perekond Suurpere, mis koosnes kolmest sugupõlvest, sugulastest ja töötegijatest asendus vanematest ja lastest koosneva perega.
kõrvalt. Nii oli see mujalgi, et vaesemate linnakodanike ja talurahva lapsi uus suund kasvatuses esialgu ei puudutanud. Nemad osalesid tööelus pisikesest peale ja kogusid tarkust kõigest, mis nende ümber toimus. Laste kõnet jälgiti, sobilikuks ei peetud vandumist, lobisemist, itsitamist ja teiste matkimist. Seda näib kinnitavat ka valik eesti vanasõnu. Õige sõna õigel ajal om kallip kui kuld. Lobiseja suu saab lopsi, seisja suu saab saia. Paha kuulata olgu paksud kõrvad. Pea suu kinni, seisab selg terve. Paha keel tõstab tüli. Välimist mööda võetakse inimest vastu, kõnet mööda saadetakse ära. XIX Sajand – traditsiooniline perekond Suurpere, mis koosnes kolmest sugupõlvest, sugulastest ja töötegijatest asendus vanematest ja lastest koosneva perega.
*** Tunded lahustuvad sõnades. *** Sõnadelahingus ei lange ükski sõna. *** Tabavast sõnade löögist võib suu peale kukkuda. *** Omaenese sõnad reedavad meid sagedamini kui kaaslased. *** Tühipaljas juttki vürtsitab lobiseja elu. *** Rääkigem vähem - ja te sõnad muutuvad väärtuslikumaks. *** Suured lubadused on odavad. *** Kes oskab suud pidada, sellele hakkab vaikimine kasu tooma. *** Ainult sõnadest ei saa eluõnne valada. ***
vastu oma otsustavuse sõjaks, vastu meie meeletule rahu hoidmise unistusele. Kui Viini valitsus oleks siis andnud oma ultimaatumile teise, pehmema vormi, poleks see ikkagi midagi muutnud. Kõige enam, mis oleks võinud juhtuda, oli see, et rahva rahulolematus oleks jalamaid ära pühkinud Viini valitsuse enda. Sest ultimaatumi toon oli laiade rahvamasside silmis veel liialt pehme ja üldsegi mitte liiga järsk. Kes püüab veel praegu seda eitada, see on kas unustav tühi lobiseja või lihtsalt teadlik valetaja. 81 Jumal, halasta, kas pole siis selge, et 1914. a. sõda polnud üldse massidele kaela määritud, et massid, vastupidi, janunesid ise selle võitluse järele! Massid soovisid lõpuks mingit selgust. Ainult see meeleolu seletabki seda fakti, et kaks miljonit inimest, täis-kasvanut ja noort, ruttasid vabatahtlikult lippude alla, täis valmidust anda oma viimnegi tilk verd kodumaa kaits-miseks.
3501. Kui jutust ei aita, tuleb minna tegude juurde ja kui tegudest pole abi, minnakse tagasi sõnade juurde, kuid siis juba uue eesmärgiga leida nendest lohutust. 3502. Tühised hädad kipuvad kergesti sõnades väljenduma. 3503. Ainult sõnadest ei saa eluõnne valada. 3504. Kes oskab suud pidada, sellele hakkab vaikimine kasu tooma. 3505. Suured lubadused on odavad. 3506. Rääkigem vähem ja su sõnad muutuvad väärtuslikumaks. 3507. Tühipaljas juttki vürtsitab lobiseja elu. 3508. Omaenese sõnad reedavad meid sagedamini kui kaaslased. 3509. Tabavast sõnade löögist võib suu peale kukkuda. 3510. Sõnadelahingus ei lange ükski sõna. 3511. Tunded lahustuvad sõnades. 3512. Lobisemine on kõne üheks funktsiooniks 3513. Tõeline kuulaja mõistab alati su juttu. Oleneb ainult, mis seisukohalt. 3514. Oma sõnade taha ennast kauaks ei peida. 3515. Meelituste tagamõtteks on soov. Jääb ainult küsimus milline? 3516
annaabi.ee 
