1 Kloostrimõis Kolgas mõtteid ja vastuseta küsimusi KOLGA OOTAB ARHEOLOOGE Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone. Teaduslikkusele see ei pretendeerigi. Selleks, et mingi sündmuse ligikaudne toimumise aeg oleks ka ajalookauge inimese jaoks ühe silmapilguga selge, olen kasutanud aja määratlemisel nt 19. sajandi alguses asemel soomlaste- rootslaste eeskujul 1800ndate alguses. Küsimused, kommentaarid ja kriitika saata aadressi...
Seega põgeneb ta hoopis äärelinna, kus elab tundmatuna. Tihti üritatakse põgeneda pidutsemisse ja ka alkoholiga oma muresid loputada. Selline meetod toimib, aga ainult natukeseks. Kui inimesed on ümbert kadunud ja mõistus jälle kaine, pole enam iseenda eest kuhugi varjuda. Võimalus iseenda eest põgeneda on jätta maha kõik, mis on tuttav. René rändab paljudele võõrastele maadele lootes leida õnne. Siiski naaseb René kodumaale leidmata seda, mida otsis. Ka tänapäeval otsustavad inimesed tihti uue alguse kasuks kuskil võõrsil, aga peavad peagi möönama, et pole välismaal paremat midagi. Siiski on ka üksikuid, kellel õnnestub välismaal alustada uut ja vähemalt esialgu õnnelikku elu. Religiooni osatähtsus inimeste elus on vähenemise trendil. Siiski on veel hulk inimesi, kes otsivad abi jumalalt. ,,Renés" otsib usust lohutust Amélie, kes otsustab nunnaks hakata. Ometi lausub ta
SIGUR Sigur pole meie põline looduslik taim. Seda tõestab näiteks kasvõi see, et me ei leia teda looduslikust taimekooslusest. Alati kasvab ta kuskil lagedamal jäätmaal, jalg-, auto- või raudtee serval, majade ümbruses. Ta on nagu üks teiste taimedega sobimatu asukas. Kuid siiski ta püsib meie looduses. Sageli võib teda leida koos nurmikate või teiste kõrrelistega, aga ka suure teelehega. Kust see taim siis meie loodusesse ära eksis, leidmata siin õiget kohta? Selle seletamiseks peame teadma mõnda siguri kasutamisest. Nimelt on tal maa all peidus pikk ja jäme lihakas juur. Loomulikult on inimesed õppinud sellist andi kasutama. Kuid seda kasutati sellisel huvitaval eesmärgil, kui kohvi aseaine saamine. Kui siguri juured ära kuivatada ja siis peeneks jahvatada, saame pruuni "kohvipulbri". Sellest valmistatud jook on tumepruun, mõru ja üpris kibe "sigurikohv". Kindlasti teate, et väga paljudele inimestele kohv meeldib
LOOMING : "Childe Haroldi palverännaku" esimese kahe laulu avaldamisega 1812. aastal sai ta kuulsaks. Tema teoste kangelased on intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud, leidmata õnne ja rahu. ELULUGU: Ta oli inglise romantistlik luuletaja. Ta George Gordon Noel Byron sai tuntuks mitte ainult oma luuletustega vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu. Ta kasvas üles Aberdeenis. 1815. aastal abiellus ta Anne Isabella Milbanke'iga, kuid abielu oli täis pingeid. Neil sündis tütar Lady Augusta Ada, kuid Anne Isabella lahkus Byroni juurest 1816. aasta jaanuaris ja võttis lapse kaasa. Ta osales ka inglise-
kohukeste ridadest välja. Läheb hädaga loomapoodi, et uus lind osta.Kirjeldab müüjale papagoid ja oh imet, üks täpselt samasugune lind on saadaval. ,,On ainult üks probleem", ütleb müüja." ,,Papagoi on 3 aastat bordellis elanud." ,,Parem see kui mitte midagi", mõtleb koristaja, ostab linnu ja paneb linnapea kabinetis puuri. Mõne aja pärast astub kabinetti sisse Vilja. ,,Liiga vana, Liiga vana", kraaksatab lind. Vilja ei pööra linnule suurt tähelepanu ja linnapead leidmata lahkub. Siis astub kabinetti sisse Moonika. ,,Liiga noor, liiga noor", kraaksatab lind. Moonika näitab linnule keelt ja lahkub linnapead leidmata. Lõpuks astub kabinetti sisse linnapea ise: ,,Tere Edgar, tere Edgar", kraaksatab lind entusiastlikult. Operantne tingimine, sest papagoi kordab pidevalt õpitut. Operantse tingimise puhul õpitakse ju fakte. Milliste õppimise seaduspärasuste näitena seda naljalugu kasutada võiks? 7.
Vahest võib sellest teosest järeldada, et Juliette siiski armastas oma õde, kuigi ilmselgelt tundis kadedust ka. Anastassia ei hoolinud Juliettest aga põrmugi ja isegi oma esimese lapse ilmasaabumisest ei teavitanud ta oma õde isiklikult, vaid abikaasa Eerik Ummel. 1999. aastal, 16.oktoobril lendasid Ummelid Kariibi saartele, kuid lennuõnnetuses, mis tol saatuslikul päeval toimus, kadusid nad igaveseks. Lennuk on siiani leidmata, kuid keegi ei usu pardalolijate pääsu tuleb kaotusega leppida. Juliette oli pikka aega sügavas leinas, ent aastal 2001 kirjutas ta romaani "Küünal", kus justkui laseks oma õest lahti, kinkides talle vabaduse ja andeksandmise. Peale raamatu läbikukkumist, kolis laostunud autor viimaste rahadega Peterburi, linna, kus ta sündis. Meedias teda enam ei kajastata, nii et on teadmata, millega ta praegu tegeleb.
kodakondsusega, maksumaksev isik. Ka tähtajalise elamisloaga isikud Ravikindlustuse seadus reguleerib solidaarset ravikindlustust Tööandja maksab töötaja palgast, või asutusest, või riigilt, töötukassasse arvel töötud saavad ka automaatselt ravikindlustust Riik suunab selle ravikindlustuse raha Haigekassasse, mida maksumaksja maksab See raha läheb selleks, et kui sa haigeks jääd, sind aidatakse ilma tasu leidmata hädaolukorras, näiteks välisriigis haiglasse saamisel Kes saab ravikindlustust? Eesti õppeasutuses või välisriigi põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni kutseõppe tasemeõppes õppiv õpilane Eesti alalisest elanikust üliõpilane. Kelle eest ei maksta? rase naine, kelle rasedus on arsti või ämmaemanda poolt tuvastatud isik kuni 19-aastaseks saamiseni
Kreeka – toetas vabadusvõistlust Kreekas 1824 suri malaariasse Looming Alustas 1806(„Jõudeaja tunnid“) aga siis sattus kriitika ala „Childe Haroldi päevaraamat“ 1812 Suur tuntus Peateos „Don Juan“(1819-1824) – 17 laulust koosnev poeem Viimane poeem jäi lõpetama Looming Maailmavalu, milles leidub rõõmu vaid loodusevaatluses Teoste kangelased intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud, leidmata õnne ja rahu „Lara“ 1814 „Mazeppa“ 1819 „Kohtunägemus“ 1821 Tähtsus Kirjandusvoolu rajaja - baironism Byroni loomingul on olnud suur mõju slaavi kirjanduse arengus Tema elust ja loomingust on inspiratisiooni saanud paljud muusikud, kunstnikud, luuletajad, kirjanikud Tsitaat Pärisorjad!Kas te siis ei tea,kes ihkab vabadust, ise võitlema peab? (“Childe Haroldi palveränd”, 1818) Huvitavat Byronil olid kompjalad
Teine reis: • Ekspeditsioonile asuti 1493. aastal. • 3. novembril 1493 avastati Dominica ja Guadeloupe, hiljem veel mitu Väikeste Antillide saart, 19. novembril jõudsid laevad Puerto Ricole. Seejärel naasis Kolumbus Haitile, mis jäigi tema põhibaasiks. • 5. mai 1494 avastati Jamaica Kolmas reis: • 1498–1500 Kolumbus jõudis Trinidadile ja Lõuna-Ameerika põhjarannikule. Neljas reis: • 1502–1504 jõudis Kesk-Ameerika rannikule, kuid leidmata läbipääsu läände, pöördus tagasi Hispaaniasse, kuhu jõudis 7. novembril 1504. Amerigo Vespucci 9. märts 1454 Firenze – 22. veebruar 1512 Sevilla Itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja Taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud Tema järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu Aastatel 1497–1504 tegi Hispaania krooni teenistuses olles mitu
Elu mõte Mis on elu mõte?See on küsimus mida paljud endalt küsivad ja millele vastus tihti leidmata jääb. Mõne inimese jaoks on elu mõte see,kui saab juua ja pidutseda.Teise jaoks on see,kui saab raamatuid lugeda ja õppimisele keskenduda. Inimesed on väga erinevad ja seega on ka hinnangud erinevad.On olemas ka inimesi kelle jaoks elul polegi mõtet ja kes lihtsalt lasevad neile antud aja raisku.Enamasti juues, narkootikume tarvitades ja muu selline.Sellised inimesed ei oska aimatagi,etleiavad end lõpuks täiesti põhjast,kust välja tulla on väga raske
Valdavaosa kogust moodustavad nn võitluslaulud, milles poeet esitab oma põlvkonna nimel väljakutse: Las kasvame, me tõusev sugu, ja ootame, et tuleb tund: Kord neile, kes veel näevad und, Me müristame kõrvu sõjalugu! ("Noorte laul") Värsse hakkas avaldama ajalehes "Uus Aeg" ja ajakirjas "Linda", esimene luuletus "Vesiroosid". Tuntuim nooruslooetus on "Oma saar"- võrdpilt, mis seostub ühe kirjandusliku motiiviga, ideaali otsinguga, mis jääb leidmata. Ometu kuulutab luuletuse lõpp, et elu on elamist väärt. Teine kogu "Tuulemaa" on jäädavalt eesti luuleraamatute tippide hulgast tundlike, impressionistlike ja sümbolistlike meeleoludega. Pani aluse 20 saj eesti poliitilisele lüürikale. nooruslikult vabadusekuulutuselt liikus Suits järjest konkreetsema kujundilisuse suunas, väljendades järjekindlalt humanismi positsioone kaitsva iseseisva indiviidi reageeringuid läbi rekaktsiooniaja, I MSa, 1917a
Jutustuse sündmustik algab minategelase Kadri Jalakase lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil klass süüdistas teda alusetult varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süzee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga kasinalt keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Muutuse toob Kadri ellu samuti haiglaravile sattuv kirjanik Elsa Sarap. Tädi Elsa julgustamisel hakkab Kadri paljusid olukordi nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks. Kadril jääb haiglaravi tõttu üks aasta koolis vahele. Kooli naastes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru. Tema pingi...
kuid 1806. ja 1807. aastal avaldatud luuletused said terava kriitika osaliseks. Alles "Childe Haroldi palverännaku" esimese kahe laulu avaldamisega 1812. aastal sai ta paugupealt kuulsaks. Byroni peateoseks sai 17 laulust koosnev poeem "Don Juan", mille viimane laul jäi pooleli. Byroni teostes avaldub maailmavalu, milles leidub rõõmu vaid loodusevaatluses. Tema teoste kangelased on intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud, leidmata õnne ja rahu. Sellega lõi ta kirjandusliku kangelase arhetüübi (Byronic Hero). Lisaks sõprusele Percy Bysshe Shelleyga oli ta kirjavahetuses ka Goethega. Byroni loomingul on olnud eriti suur mõju slaavi kirjanduste arengus. Byron oli eeskujuks noorele Edgar Allan Poele.
Näiteks oli üks juhtum, kus üks Walesi koolitüdruk keeldus ära võtmast raudset käevõru, mida sikhid kannavad patust hoidumise meeldetuletuseks. Kool eemaldas tüdruku õppetööst, kuna tema teguviis eiras koolivorminõudeid ja juhatuse reegleid. Venemaal aga oli intsident, kus klassikaaslased lõid ja mõnitasid algkooli õpilast õpetaja nähes, kui ta oli keeldunud esimesel koolipäeval õigeusu teenistusel risti suudlemast. Ma kardan, et ühtne lahendus sellele probleemile jääbki leidmata. Religiooni tõttu on ajaloos nähtud nii palju verd, higi ja pisaraid, kuid ma leian et 21.sajandi ühiskond peaks juba suutma seda kõike rohkem vältida. Mulle meeldib, et koolides on religiooniõpetus. See aitab minu meelest palju paremini mõista teiste kultuuride ja religioonide esindajaid. Mõistmine aitab aga kaasa tolereerimisele ning austusele teiste vastu.
Mis on elu mõte? Elu mõte on paljudel leidmata ja veel enamatele ei tähenda see sõnaühend midagi. Kas siis elul on üleüldse mõte või kas peakski olema? Elu mõte võib seisneda tema mõttetuses. Ütleb ju füüsikaseaduski, et segamini tuba aitab hoida universumi korrastatust. Mõne inimese mõttetu elu mõte on kogu hingest oma elupäevade pikendamise üritamine. "Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas" annab elu mõtteks konkreetselt 42. Pole midagi lihtsamat kui eksistentsiprintsiip lihtsalt välja arvutada.
millega vanavanemad täidavad oma olemise mõtet, nähes lapselapsi. Jõutakse Tulevikumaale, Sündimata laste maale, igaüks siin teab, millal ta sünnib ja miks ta sünnib, mida ta maa peal peab korda saatma. Öö palee on vaimude, varjude ja hirmude varjupaik, Öö suurimaks vaenlaseks on Valgus. Rännakul saavad lapsed veel teada, et igal puul on oma hing ja et surma pole olemas, et elu kestab alati edasi, ainult uutes vormides, miski ei kao, toimuvad ainult muutused. Sinilind jääb leidmata - kuid lapsed on palju targemaks saanud, nad on püüelnud eesmärgi poole, otsinud õnneideaali - sinilindu, eksirännakud on neid õpetanud. Lapsed ei leidnud ehtsat sinilindu, Mälestustemaalt toodud lind muutus mustaks, Tulevikumaa lind lendas minema, ööpaleest pärit linnud surid. Siniseks värvus aga kodus puuris olnud tuvi, kui lapsed selle haigele naabritüdrukule kinkisid - headus teeb imet. Antud teos kajastab autori loome kõrgtasandit - kujutades
sünnib ja miks ta sünnib, mida ta maa peal peab korda saatma. Rännakul saavad lapsed veel teada, et igal puul on oma hing ja et surma pole olemas, et elu kestab alati edasi, ainult uutes vormides, miski ei kao, toimuvad ainult muutused. Lapsed ei leidnud ehtsat sinilindu, Mälestustemaalt toodud lind muutus mustaks, Tulevikumaa lind lendas minema, ööpaleest pärit linnud surid. Siniseks värvus aga kodus puuris olnud tuvi, kui lapsed selle haigele naabritüdrukule kinkisid Sinilind jääb leidmata - kuid lapsed on palju targemaks saanud, nad on püüelnud eesmärgi poole, otsinud õnneideaali - sinilindu , eksirännakud on neid õpetanud Igapäevaelu inimlikele pahedele- vägivallale, kadedusele, mõistmatusele vastandab autor hingelise puhtuse, andestuse, usalduse ja kõikemõistva rahu "Sinilinnu" süzee viib vaataja(lugeja) võluriiki, muinasjutu ja imede maailma pakub olulisi eluväärtusi, lapselikku elurõõmu.
mtu kohtupidamised ja rplemised. Enne Krda surma suutis Andres naabrile hsti vastupanu osutada. Prast aga muutus ta ha nrgemaks ja ksildasemaks, Marist polnud talle kaaslast. Ei olnud enam judu ei td teha, ega videlda, oli vaid lein. Katastroofiline laste hukkumine aitas nrkemisele paljugi kaasa. Lootuse kaotanult prdus Andres kiriku poole, millesse tal siiani usku pole olnud. Ta lootis sealt leida vastust oma ksimusele, miks ei vida alati tde ja igus. Leidmata piiblist vastust, murdub ta tielikult. Kaob igasugune usk Vargame ilusasse tulevikku. T, mida oli koguaeg vga palju ja mis kippus alat le pea kasvama, osutus liialt raskeks ja si meest fsiliselt. Vimust ndrameesleks muutunud naabrimees aga hoolitses selle eest, et leaedsel kindlasti halvasti lheks. Asjatu ja lputu vitlus naabrimees Pearuga viis thimulise Andrese nrkemiseni.
Eneseteostus ja selle hind Meil kõigil on omad sihid ning eesmärgid, mille poole püüelda, sest just need hoiavad meid jalul ja tegutsemas. Kui puuduvad sihid, puudub ka mõte millegi nimel vaeva näha. Eesmärkideks on tavaliselt unistuste täide viimine või soovitud tulemuste saavutamine. On selleks siis kas soovitud edu ning kuulsus, hea töökoht või oodatud sporditulemuste saavutamine. Kuid millist hinda ollakse nõus sellise eneseteostuse eest maksma? Eneseteostuse hind sõltub sellest, mil viisil ennast teostatakse. Sealjuures on raha enamjaolt väikseim hind, mida makstakse. Inimesed lähevad läbi tule ja vee, et kätte saada asju, mis ei osutu alati õnne toovateks nagu ametikoht, suur maja ja ilusad asjad. Ütleb ju reklaamgi ,,Võidab see, kellel on surres rohkem asju". Tihti pannakse panti tervis, mõningatel juhtudel isegi elu. Sageli ohverdatakse eneseteostuse nimel oma õnn. Just nii juhtus näiteks Emily Bro...
Põhjus: pärast abiellumist ei meeldinud talle Charles enam nii nagu varem. Järjest tulid armukesed, kuid ka nendega läks ta lahku. Esimene läks tagasi Pariisi, teine tüdines naisest lihtsalt ära. Naine otsis õnne ja armastust, mida raamatutest lugenud oli, mujalt, kui oma mehe juurest. Ta ei rääkinud Charlesile, mida ta tegelikult tunneb. Leidis seda, mida otsis teiste juurest. Lahendus: õnn ja tõeline armastus jäid leidmata. Oma meest ta enam ju ei sallinud. Emma otsustas oma viletsusele ja kannatustele lõpu teha suitsiidi kaudu. See õnnestus kahjuks. Tagajärjed: Kuna lõpuks suri ka Charles, siis oli kõige suurem kannataja proua ja härra Bovary väike tütar Berthe, kes läks elama võõra vaese tädi juurde. Maha jäi ka teisi leinajaid, näiteks Emma isa. 2. Emma soovidest tingitud võlad
Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Pergamoni altari Milo Venus Laokoon reljeefid Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. Skulptuur
reljeefpannoost on see Skopasele omistatud reljeef säilinud kõige paremini. Inimkujudest moodustuvad omavahel lõikuvad pilkupüüdvad diagonaalid. Hellenistlik skulptuur Mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust Usinalt kopeeriti vanemaid skulptuure, mis ise on hävinud või alles üles leidmata Zeusi altar pergamonis Lõik pergamoni altari friisist Melose Aphrodete ehk Milo Venus U 130- 120 e.m.a Venuse keha proportsioonid rind ja ülakeha ning pea on klassikalised, kui täidlased, emalikud puusad, mis on längus ja kergelt õõtsuvas liikumises, on hellenistlikud. Laokoon
Meeste ja naiste suhted Tsehhovi ,,Kajakas" Tsehhovi ,,Kajakas" valitseb meeste ja naiste vahelistes suhetes paras sasipundar. Teoses on palju ristuvaid suhteliine ja peaaegu kõik tegelased armastavad kedagi, samas leidmata reeglina vastuarmastust. Näidendi alguses kirjeldatakse Masa ja Medvenko kohtumist. Medvenko on õpetaja, kes on piiritult armunud Masasse. Ta on valmis iga päev jalgsi kõndima kuus versta edasi- tagasi, et vaid korrakski Masat näha. Samas aga ei saa Masa vastata Medvenko armastusele, kuna ta on omakorda armunud Treplevisse, enesekeskse näitlejanna Arkadina pojasse. Teades, et tal pole lootust omakorda Treplevilt vastuarmastust saada on Masa õnnetu. Lõpuks otsustab ta oma armastuse Treplevi vastu oma südamest välja kiskuda ja abielluda Medvenkoga, kuid see abielu pole õnnelik, kuna Masa tegelikult ei hooli oma mehest vaid armastab salamisi endiselt Treplevit pidades oma tunnetega l...
asuval maa alal. Kõik rahvas tahtis teada saada, kust ta leidis, lootuses et nad ise äkki ka sealt mõne leiavad. Vanamehe plaan töötas suurepäraselt, kõik läksid kiiruga aardeid otsima, kõik koos hakkasid kaevama suurt auku, lootuses et nad leiavad midagi. Samal ajal vanamees otsustas välja kaevata väikse kanali, mis viiks vee linnast sellesse auku. Nädal läks mööda, rahvas kaevas üsna suure augu. Ühtegi münti leidmata jättsid nad lootuse leida aardeid ja läksid koju. Kui nad august välja tulid nägid nad vanemeest ja tema rajatud kanalit. Taibukamad rahvast mõistsid mis toimub ja seletasid teistele. Vanamees kaevas kanali pidulikult lõpuni ja vesi linnast suubus sellese auku. Kõik läksid linna tagasi. Kõik kiitsid vanameest ja kinkisid talle isegi tänuks suure õlu tünni. 2 päeva hiljem lõppes ka vihm ära. Oligi juba aeg vihmal lõppeda,
huvita. Tõsi, isegi punkris saab kuusepuu, jõuluküünalde ja (südame)soojusega luua ilusaid hetki, aga igatsus rahu ja oma inimeste järele jääb. Võib tunduda kaunis ja romantiline ,,käia kuhugi jõudmata" ja ,,minna midagi nõudmata", aga need on vaid sõnad. Kõik vajavad sihti ja päris oma kohta, kus olla nii, nagu parasjagu hingele vaja. Kuidas tulla toime üksindusega, kui tahaks lähedust ja kuidas teistega, kui tahaks rahu? Need küsimused ja neile leidmata vastused võivad ,,Ristideta haudade" põhjal kaasa tuua justnimelt ristideta hauad. Hea on olla ainult siis, kui on vabadus otsustada, aga ka julgus tunnistada, et unistustes ununesid mõned pisi- või suured asjad, mis irreaalsete kujutelmade täitudes need rikkusid. Unistas Ilme vabadusest ja sai, mida tahtis, aga oli see siis pääsemine? Ei, hoopis hullemaks läks tema lugu, sest selle vabaduse hinnaks oli pht või teistmoodi oma lastest, mehest ja hingerahust ilmajäämine
Valgustussajandiks on nimetatud 18.sajandit, mil toimus murrang inimeste mõttemaailmas. Valgustus oli vaimne liikumine, mida iseloomustas usk mõistusesse ning inimesesse, see oli inspireeritud ratsionalismist. Eelkõige väljendus valgustus kiriku ja jumala mõjuvõimu vähenemises ühiskonnas. Teaduse areng andis inimestele arusaama, et maailm toimib neile mõistetavate seaduste alusel ning seega arenes teadmine, et inimene saab maailma muuta. Sellest lähtuvalt tõusis tugevalt eesotsa inimene ning erinevalt eelnevatest ajastustest ei tehtud enam inimesel seisuse põhjal vahet räägiti õigustest, vabadusest, võrdsusest. Kuna valgustuse puhul oli rõhk mõistusel ja mõtlemisel, tõusis 18.sajandil esile mitmeid filosoofe ja teadlasi, kes arendasid teoreetiliselt uudseid riigi-ja võimukorraldusi. Põhiliseks arutamissuunaks oli nt nn ühiskondlik leping, mida nähti rahva võrdses allutamises monarhiale, kuid kus iga inimene oli omaette väärtus. Ühisko...
manufaktuuritööstus, mis haaras rauasulatamist, laienesid klaasi ja seebi tootmine, tina ka plii oli ka oluline. Lambakasvatuse laienemine, villa hind tõusis. Aeti laiali talupoegi ja vahel ka külasi, et feodaalid saaks lambaid kasvatada. Seda protsessi nimetati tarastamiseks, sest lamba karjamaad piirati püsttaradega, hekkide või kraavidega. Enamik talupoegi pauperiseerus ehk vaesus, teised läksid palgatööle manufaktuuridesse. Rändasid mööda maad ja leidmata tööd hakkasid varasteks, röövliteks ja hulkuriteks. Kuingavõim võttis vastu karmid meetmed, "verine seadusandlus", peksti, lõigati pool kõrva , kolmandat korda tabatult hukati. Henri 8 40 aastat valitses (1509-1547) jätkas isa tööd. Ta oli mõjutatud humanismiideedest ja renesansskultuurist. Geoffrey Chauceri (1340-1400), Itaalia vararenessansi mõju levitaja inglise rahvluslikus kirjanduses. Õukonnas töötas Hans Holbein noorem, kes tegi palju portremaale.
· Maailmasõja kõige süngemaks episoodiks on 1915. aastal Armeenias Türgi vägede vallandatud etniline puhastus. KADUNUD SUGUPÕLV · Maailmasõja lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. · Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud tihti kohaneda normaalse eluga. Neid mehi kes osalesid sõjas nimetatakse ,,kadunud sugupõlveks". · Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, ning rahuaegses maailmas endale kohta leidmata tõmbusid seetõttu paljud mehed elust tagasi. SÕJATEHNIKA ARENG Maailmasõda tõi endaga kaasa kiire tehnika arengu. Eriti suured muutused toimusid mereväes, lennunduses ning soomustehnika alal. · Mereväes allveelaevastiku areng. · Lennunduses muutus lennuvägi väga tähtsaks lahingus, neid varustati kuulipildujate ja pommidega. Neid muudeti ka kiiremaks ja manööverdamisvõimelisemaks. · Täiesti uue relvana võeti maailmasõjas kasutusele tankid.
Otsiv ja eksiv Faust Fausti 1808. aastal ilmunud esimene osa kujunes populaarseks juba autori eluajal. Kakskümmend aastat hiljem alustas autor teise osa kirjutamist, mis ilmus postuumselt 1833. aastal. Faust on maag ja õpetlane, kes on teelt eksinud, leidmata lohutust ka Jumalast. Ta on elus pettunud ning depressioonis. Kuigi suurte teadmistega, tundub talle, et ta pole suuteline neid edasi andma oma õpilastele. Teose algul veab langenud ingel Mefistofeles Issandaga kihla, et on suuteline hukutama Fausti hinge. Issand lubab mitte vahele segada, kuid on kindel, et Faust leiab ise õige tee ning teeb vahet hea ja kurja vahel. Mefistofeles ilmutab end Faustile musta puudli kujul ning teenib sellega mehe usalduse
Ning seoses rootslaste sisserändega Liivimaale ja Eestimaale olid Rootsi soost aadlid huvitatud nende privileegide suurendamisest neis piirkondades ning juba üsna pea saavutati samaväärsed õigused kui Eestimaalgi. Kuid 1660.-te aastate alguses halvenes oluliselt Rootsi kuninga ja balti aadli läbisaamine. Kui Karl XI 1660.a. troonile tuli päris ta oma eelkäijalt võlgades riigikassa ja tal oli vaja hakata seda kiiresti täitma. Leidmata selleks muid vahendeid otsustas ta aadlikelt hakata tagasi võtma maid. Liivimaal taasriigistati peaaegu 80% kõigist mõisaist. Eestimaal ja Saaremaal olid need näitajad märksa väiksemad. Eestimaal läksid riigi valdusesse natuke üle poole mõisatest ja Saaremaal ainult 1/3. Kuid ometi ei jäänud mõisnikud ilma oma elukohtadest, tavaliselt rentis riik mõisa välja selle endisele valdajale. Rootsi poliitika Eesti aladel tõi endaga kaasa küll mitmeid kitsendusi aadlikele, kuid
välja töötatud tekst, mida lugedes pidavat immuunsussüsteemi saama tugevamaks muuta. Kõlab uskumatuna, kuid mõistes, et sõnadel on suur ning nähtamatu vägi, võib see isegi tõeks osutuda. Koolitarkuski räägib, et kunagi suudeti mõtteid ning omandatud oskuseid läbi õhu hõimkonniti edasi saata. Me elame tehnikaajastul, võimalusteajastul, kuid siin maailmas on ka midagi sellist, mida ei saa laborites mõõta ega kaaluda. Meie ümber on vägi, kus loevad helilised ning heli leidmata sõnad. Selle väe võim on piiritu ning võime vaid pimesi kombata selle vägevust. Seda kõike mõistes tuleks kasutada toda võimast relva ettevaatlikult. Halva sõnaga saab sünnitada palju kurja kuid hea sõna võidab kurja väe.
minna. Ekkesse armub noor tütarlaps Elda, kelle isa ta pettusega noorele ja tugevale mehele Aleksandrile mehele paneb. Ekkele meeldib küll Elda, aga ta igatseb Eneken Üüvet ja teab, et keegi ei saa Enekeni asendada. Ta veenab Eldat, et Aleksander on hea mees ja laseb Aleksandril end jälle teele saata. Ekkel ei õnnestu kuidagi ühte kohta pidama jääda, sest ta ikka otsib kohta kuhu ta kuulub, seda leidmata. Oma reisi jätkates jõuab ta lapi targa Uutsö juurde, kes õpetab Ekkele, et tuleb elada üks päev korraga, mitte liigselt mõelda tulevikule. Ta saab headeks sõpradeks lapi tüdruku Lassiga, kellel ta aitab teha taas õige valiku, lastes tüdrukul valida kosja tulnud jahimees enese asemel. Nüüd on Ekke juba teist korda põlanud ära võimaluse paikseks jääda. Tüdruk on Ekkele nii tänulik kingituste ja nõu eest, et laseb
manipuleerimisena, on käitumine, mis ei ole omane armastusele, vaid väljendab omamissoovi ja võimuiha. Liigne sõltuvus oma armastatust võib mõnda aega isegi meeldiv olla, kuid aja jooksul võib see hakata suhet koormama. Seetõttu on armastussuhtes oluline, et mõlemad partnerid säilitaksid oma isiklikud huvialad ja teised olulised suhted, sest see üksnes rikastab paarisuhet. Nii armunud olla kui armastada võib ka vastuarmastust leidmata. On loomulik, et oma armastusele oodatakse vastuarmastust. Samas ei saa mõnigi kord kindel olla, et tunnetele samamoodi vastatakse, sest ei saa keegi ju panna meid endidki vägisi kellessegi armuma. Vastamata tunnete või lahkumineku riskiga peab armudes ja armastades arvestama. Armastust ei saa kinni hoida või sundida. Oluline on lähtuda oma tunnetest ja olla aus partneri vastu. Olenemata sellest, kuidas armastust käsitada ja liigitada, võib öelda, et armastus on seotud
Jane Eyre töö guvernandina Thornfieldis Adele õpetajana Jane Eyre ei olnud mingi iludus, aga ta oleks võib-olla olnud, kui oleks juba lapsena saanud hellust ja tähelepanu. Jane Eyre põgeneb Thornfieldist Jane sõitis postitõllaga nii kaugele kui raha jätkus. Oma asjad unustas ta postitõlla kasti. Tal ei olnud absoluutselt mitte midagi, Jane eksles tööd otsides ja seda leidmata külast külla, kord sai ta leivatüki talumehelt, teine kord putru tüdrukult, kes hakkas seda just sigadele andma. Jane eksles, kuni jõudis viimaseid jõuvarusid kokkuvõttes ja ühte tulukest silmas pidades ühe maja ukse taha, kus elasid Mary, Diana ja St.John Riversiid (õed ja nende vend, kõik kolm kenad ja haritud inimesed). St. John oli see, kes leidis kurnatud Jane ukse tagant ja kutsus tuppa, kus nad andsid talle süüa ja juua, Jane ütles neile, et ta on Jane Elliot ja et tal ei ole ühtegi sugulast, Jane pandi voodisse, kus ta oli 3 päeva ja ööd ilma et oleks aj...
aastal tõrjus USA Iraagi väed välja, nüüdseks on Kuveit iseseisev ja rahulik riik. Samuti leidis lahenduse ka Kashmiri kriis, milles Pakistan soovis moslemitega asustatud Kashmiri endale. Tänapäevaks on Kashmir jagatud kolmeks Pakistani, Hiina ja India vahel. Kuid on ka kriise, mis pole siiani lahendust leidnud. Somaalia kriis, mille põhjustasid hõimudevahelised probleemid, pole siiani lahenenud ja seal toimuvad sõjad ning suureks probleemiks on näljahädad. Teine lahendust leidmata kriis on Suurbritannia koosseisu kuuluv Põhja-Iirima, see tekitab endiselt ärevust ja vaenulikust. Ilmselt kõige tõsisemad probleemid on hetkel Lähis-Idas, kus käib endiselt sõjategevus. Arvatakse, et USA täidab maailmas maailmapolitseiniku rolli. USA'l on suur tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide otsuste mõjutamisel, samuti osales ta mitmes sõjalises operatsioonis kriisikolletes, mis tõstas küsimuse, et kas USA üritab luua endale meelepärast maailmakorda
1. Remarque sündis 22. juunil 1898 Lääne-Saksamaal. Nime Paul vahetas ta Mariaks austusest oma ema vastu. Remarque'i isa oli raamatuköitja. Perekond oli üsna vaene ning neil tuli sageli kolida. Taskuraha teenimiseks andis Remarque klaveritunde. Lisaks tundis huvi liblikate, metsade, jõgede ja kirjutamise vastu. 1916 läks Remarque vabatahtlikuna Esimesse maailmasõtta. 1917 suunati ta läänerindele, kus päästis mitme kaaslase elu. Rindel sai ta haavata ning pärast seda lahkus armeest. Pärast sõda suundus R. tagasi õpetajate seminari. Ta ei olnud sealsete vanaaegsete meetoditega rahul ning hakkas tegema juhutöid. Temast sai spordiajakirjanik. 1925 abiellus näitlejatar Ilse Jutta Zambonaga. 1929 sai tuntuks kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta", mis sai väga menukaks ka välismaal. Kuid natsidele oli see vastukarva ning 1938 kaotas R. Saksa kodakondsuse. Ta emigreerus Sveitsi ning jätkas kirjutamist. 1939 suundus R. USA-sse ning elas ...
mehenimi. Alustas loomingut luuletuste kirjutamisega, mis said suure kriitika osaliseks. Niipea kui oli 1812 avaladanud "Childe Haroldi palverännaku" kaks esimest laulu, sai ta paugupealt kuulsaks. Tema peateoseks peetakse 17 laululist ,,Don Juani", mille lõpetamine jäöi tal pooleli. Byroni teostes kajastub maailmavalu, kui ta tunneb rõõmu loodusest ja seal toimuvast. Tegelased tema teostes on intelligentsed, julged ja kirglikud, kuid samas haavatavad ja üksikud, leidmata rahu ja õnne. Sellega lõi ta kirjandusliku kangelase arhetüübi (Byronic Hero). Teosed: "Jõudeaja tunnid" (Hours of Idleness, 1806) "Childe Haroldi palverännak" (Childe Harold's Pilgrimage, 1812 1818) "Gjaur" (1813) "Korsaar" (1814) "Lara" (1814) "Heebrea meloodiad" (Hebrew Melodies, 1815)"Manfred" (1817) "Don Juan" (18191824; lõpetamata poeem) "Beppo" (1818) "Mazeppa" (1819) "Dante ennustus"
Lisaks sõdadele leidub ebaausust ja valet ka meie igapäevaelus. Sageli tuleb ette olukordi, kus arusaamatusi üritatakse lahendada vägivallaga või kasutatakse valet, et saada seda mida soovitakse. Tänapäeva ühiskonnas ei ole väga haruldane, et avalikes kohtades leidub tihti vägivallatsejaid, kes näitavad oma üleolekut tugevusega, mitte haritusega. Kakluse võidab küll füüsiliselt tugevam, kuid see ei tähenda, et tal tingimata õigus on. Tõde võib üldse jääda leidmata, eriti kui vaieldakse küsimuse üle, millel puudub üks ja tõene vastus. Sarnaselt tänavaeluga on vale üha aktuaalsem ka poliitikute seas, kes jagavad valimisteeelsel perioodil katteta lubadusi, et Riigikokku pääseda või kasutavad ebaausaid võtteid, et hääli võita. Muidugi ei käitu nii kõik poliitikud, kuid võiks eeldada, et inimestest, kelle me ise oleme ennast esindama valinud, ei käitu ükski nii. Kahjuks on aga ka selles vallas tegelasi, kes pole üdini
kohustusi täita. Loomulikult tekib kodus palju pahandust. Selle tulemusena leiavad lapsed, et tänaval on lahedam, kuna seal keegi ei sunni neid kooli minema või tuba koristama. Nad eelistavad oma kodule tänaval elamist, sest leiavad seal omamoodi vabaduse. On ka lapsi, kelle vanemad on surnud või kadunud ja laps on sellel põhjusel elanud mõnda aega sugulaste juures, kes ei ole tegelikult lapse kasvatamisest huvitatud. Taas paremat lahendust leidmata on laps valinud oma teiseks koduks tänava. Minu kodulinnas Tallinnas elab sadu tänavalapsi, kelle olemasolust teatakse enamasti vaid meedia kaudu. Sellised lapsed jäävad paljudele märkamata, kuna nad pesitsevad maha jäetud majades ja hulguvad kohtades, kus liigub vähe inimesi. Meedia kirjutab, et iga aastaga leitakse tänavalt järjest nooremaid lapsi. Hiljuti viidi turvakodusse 5-aastane poiss, kes oli jäänud vahele varastamisega kaubanduskeskusest
Vanemuine;) Teater) "Kajakas" (2001; Ugala;) "Kirsiaed" "Kolm õde" (Eesti Draamateater; (esietendus 7.veebruaril 2010; diplomilavastus) Eesti Draamateater; lavastaja Hendrik Toompere jr ) Teoste iseloomulikud jooned Anton Tsehhovi loomingule on iseloomulik argielu ja olustiku täpne kirjeldamine, tugev alltekst, sümbolid. Teoste tegelased otsivad elumõtet ja igavlevad seda leidmata, ("Kajakas") Tema loomingut mõjutas ühiskondlik pinge, tugevnes haritlase ükskõiksuse kriitika, ("Jonõts") Ta uskus uue elu lähenemisse ( "Daam koerakesega") ; kujutas harmoonilise tuleviku poole pürgivat noorust ("Kirsiaed"). Anton Pavlovits on ise öelnud: näidendites tuleb kujutada elu sellisena nagu ta on, ja inimesi sellistena nagu nad on. Aga elus "inimesed ei tulista ja poo ennast ega avalda armastust iga minut. Ja mitte iga minut ei ütle nad tarku asju
sarnased ilmed. Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli vaid täiuslik kehaline ilu. Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. III. Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid
,,Noorte laul’’ Tuntuim Suitsu luuletus • Oma saar Gustav Suits • Analüüs- võrdpilt, mis seostub ühe Ma sõuan merel ja sõuan, Üht saart mina otsin sääl. kirjandusliku Seda kaua ju otsinud olen motiiviga, ideaali Laia lageda mere pääl. otsinguga, mis jääb Mõnd saart on määratus leidmata. Ometi meres, Mõnd sadamat vilusat. kuulutab luuletuse Oma saart aga mina ei leia, lõpp, et elu on Oma unistust ilusat. elamist väärt Ma sõuan merel – ja hõljun Ja lained hõljuvad ka, Kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved – Oma saart aga otsin ma. Luulenäide • Sügisemaru Marie Under Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, mühisedes metsadest läbi ja vilistes ladvus,
Iga natukese aja pärast võtab ta järgmise rolli täiesti uue inimesena. See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam ei huvita. Tähtis on vaid tema enese heaolu. Toomas Nipernaadi elab ilma mineviku ja tulevikuta. Ilma igasuguse probleemita kehastub ta hetkega kellekski teiseks. Iga uue inimesega on ta erinevas rollis. See tundub tema jaoks väga kerge. Toomas Nipernaadi on kui eksinud hing, kes paaniliselt otsib kohta, kuhu ta kuuluks. Leidmata aga oma kohta, rändab ta ringi mööda Eestimaad. Kuid tal on suur oskus ennast armastama panna. Igale poole, kust on Nipernaadi läbi käinud, on ta endast maha jätnud märgi, olgu selleks siis murtud süda või mahapõletatud maja. Nipernaadit võiks pidada maailmaparandajaks, kui uskuda, et ta kõiki oma käike planeerib ja teeb seda oma südameheadusest mitte puhtast uudishimust. Tegelikkuses on tema heategude tagamaad sootuks teistsugused.
Võitlus ühiskonnaga kohtub ta noore kunstniku ootamises. Koomiline ja lõpeb Holdenile koolist Ralfiga, kes Mariale samas ka traagiline selle väljaviskamise ja painava endalegi üllatuseks juures on, et nad ootavad üksindusega. Temast saab suudab temas hääbunud kedagi, kes ei tule kunagi, nn. üksik hunt New Yorgi tunded äratada. Algab aga samas oleks tema tänavatel, leidmata kohta teekond eneseleidmiseni saabumine tähendanud maailmas.Burgessi teoses ja noor naine avastab, et kahe mehe jaoks lõppu. ,,Saast" on samuti tegu armastus ei pruugi sugugi Didi ja Gogo oleks noortega, kes otsustavad haiget teha. Maria julgeb kaotanud oma elu ainsa võidelda ümbritseva jälle tunda, olla õnnelik ja mõtte. Nad teavad, et elukeskkonnaga end armastatud. Ravic Godot`d ei tule, aga tänu
ja Laidoner oli täitnud oma ülesande. Peale eesti okupeerimist 1940 aastal toimetas enkavd laidoneri moskvasse koos naise Mariaga.28 juuni 1941 Laidoner arreteeriti ja viidi Pensa Oblasti vanglassse. Kohus määras talle aktiivse vastupanu osalemise ja vägede juhatamise eest 25 aastat vangistust koos kogu vara konfiskeerimisega. 13. märtsil 1953 päästis surm Laidoneri vanglapiinadest ja ta maeti Vladimiri linna kalmistule. Tema haud on siiani leidmata. Tänapäevalgi võiks rohkem olla selliseid nagu Johan Laidoner
KAS TULEVIKU JA HEA KOOSELU NIMEL VÕIB MINEVIKU UNUSTADA? G.W.F Hegel on öelnud: "Ajaloost õpime me seda, et inimene ei õpi ajaloost." Poliitikud, ajaloolased ning teised arvamusliidrid on aastaid vaielnud ajaloo tähtsuse üle, leidmata kompromissi. Leidub neid, kes usuvad ajaloo ebavajalikkusesse, väites, et liigne mineviku meenutamine põhjustab mõttetuid probleeme ning elama peaks tulevikku vaadates. On rohkelt ka neid, kes väärtustavad ajalugu väga ning kes kasutavad teadmisi minevikust tuleviku parandamiseks ja oleviku analüüsimiseks. See tõstatabki küsimuse, kas võib Eesti unustada Venemaa aastatepikkuse okupatsiooniaja ning kas Iirimaa ja Sotimaa võivad selja taha jätta Inglismaa sajanditepikkuse rõhumise?
läheb ning ei ole välistatud, et Ants ise või mõni tema sõpradest, kellel on ,,peale rusikate ehk midagi muudki taskus, talle pargis vastu juhtub". Tegelikult ei ole Antsul selliseid sõpru, ta tahab Bernit lihtsalt hirmutada. Viimane hakkab aga igaks juhuks koduteele jäävat parki vältima ning tuleb koju valgustatud tänavaid mööda. Ühel õhtul tuleb koju kiirustav Berni siiski pargist läbi, näeb Antsu vastu tulemas ning arvab, et too kavatseb oma ähvarduse teoks teha. Leidmata enda kaitseks muud võimalust, haarab Berni maast rusikasuuruse munakivi ja viskab sellega paari meetri kaugusele jõudnud Antsu. Kivist pähe tabatud Ants kukub pikali, saab koljuluu vigastuse ja ajuveravalumi ning kaotab teadvuse; Berni põgeneb. Mõni minut hiljem möödub sealt jalutaja, kes helistab kiirabisse. Haiglas tehatud operatsioonga päästetakse Antsu elu. Hiljem selgub, et Ants oli tõepoolest varitsenud Berni, kui too parki suundus, kuid kavatses talle
Dickens kajastas oma elu oma loomingus. 12. Kuidas ja millise romaaniga mõjutas Dickens Inglise ühiskonda? ,,Oliver Twisti seiklused". Ta maalis lastekodudest nii tõetruu pildi, et see andis tõuke hilisematele reformidele Inglismaal. 13. Mis oli G. Flaubert´i romaani ,,Madame Bowary" peategelase traagika põhjustajaks? Unistustes elamine. 14. Milline oli Tsehhovi novellide tüüpiline kangelane? Inimesed, kes otsivad elu moõet ja igavlevad seda leidmata. 15. Kust sai Dostojevski ainet oma romaani ,,Kuritöö ja karistus" kirjutamiseks? Sunnitööl olles. 16. Kes või mis on kadunud põlvkond? Kes sinna kuulusid? I maailmasõja ajal koolipingist otse rindele läinud noored, kelle tuleviku I maailmasõda purustas ja totaalselt muutis. E.Hemingway, E.M.Remarque. 17. Anna ülevaade Remaruque´i loomingust! Kogu oma viha sõja vastu pani ta kirja romaani ,,Läänerindel muutusteta", mis tegi ta üleöö kuulsaks.
parlamendile, 30.jaanuar 1649 raiuti kuningal pea maha. 16491658 Oliver Cromwelli valitsemisaeg, Inglismaa kuulutati vabariigiks, 1653 saatis parlamendi laiali, rahvas ei toetanud teda kuna ta kehtestas karmid seadused ning karmid karistused, kui Cromwell ootamatult 1658 suri tantsis rahvas tänavatel, peale seda sai valitsejaks tema poeg Richard kes loobus valitsemisest leidmata tuge rahva ja sõjaväe hulgast. 16601685 Charles II valistemisaeg, püüdis taastada absolutislikku korda ning katoliku usku. 16851688 James II valitsemisaeg, soovis anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele, puhkes tüi parlamendi ja kuninga vahel, põgenes Prantsusmaale. 1688 Hollandi valitseja Oranje prints Willem sai võimule Inglismaal, krooniti William III nime all uueks Inglismaa kunignaks 1689 William III kirjtuas alla Õigluste deklaratsioonile
VANA-KREEKA SKULPTUURI TÄHTTEOSED ARHAILINE AJAJÄRK Skulptuurid on suhteliselt algelised . Neil on jäik sirge asend , külgedele surutud käed. Tasakaalu säilitamiseks asetati üks jalg teisest natukene ettepoole. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid ( kourus), samuti ka rikkalt volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu siiras võlu. Tihti on nende kujude nägudel salapärane naeratus. KORE ( u.530 e.m.a) KURUS VOLOMANDRAST ( u. 600 e.m.a) VASIKAKANDJA ATEENA AKROPOLILT( u. 560 e.m.a) KLASSIKALINE AJASTU Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
