Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida Areneb võime: juhtida õppimist, seada eesmärke, kavandada õppimist, jälgida oma õppimisprotsessi, kontrollida ja hinnata oma õpitulemusi, korrigeerida oma tegevust. Õpioskuste liigitus Alusõpioskused (baasoskused) Tunnetuslikud õpioskused Organisatsioonilised õpioskused Sotsiaalsed õpioskused Inimene areneb oma elu jooksul sünnipäraste omaduste, keskkonna ja kasvatuse koosmõjul Sünnipärased on päritavad omadused. Keskkonnategurid liigitatakse 3 rühma: loodus, kultuur ja inimesed. Kasvatus on kõige enam inimese arengut mõjutav tegur Kokkuvõte Õppimist võib määratleda kogemuste lisandumist kui teadmiste ja Õppimise alla kuuluvad erinevad võimed
Platon Platon oli vanakreeka filosoof (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena). Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j. Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Kõlbelise elu alused Kõlbeline elu toetub hinge olemasolule. Tunnetusteooria: · hing on surematu · hinges on sünnipärased teadmised · tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises · teadmine saab olla vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on vaid arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte? Elu mõte seisneb oma koha teadmises vastavas klassis, kus valitseb tsensuur ja klassi
Isik - inimene mistahes aspektis , peamiselt kasutavad juristid Individuaalsus - eristus teistest Isiksus (psühholoogia keeles) - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustavad nn "mina"- teadvus, käitumise ja tegevuse põhijoonte suhteline püsivus tänu kujunendud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga.Isiksus kujuneb elu jooksul (s.t. muutub elu jooksul) Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Isiksuse kujunemise teooriad: 1) Biogeenilised kontseptsioonid - isiksus on sünnipäraselt antud Rahvalik käsitlus, argiteadvuse tasemel: "Käbi ei kuku kännust kaugele" jms. 2) Sotsiogeeniline teooria - miljöö ja kasvatus määravad kõik isiksuse kujunemisel 3) Fenomenistlikud käsitlused - isiksus on omaette fenomen ja ei sõltu ühiskonnast ega teistest inimestest Tänapäeval:
Enamus inimesi arvavad tavaliselt, et nad on parasjagu selliseks isiksuseks kujunenud, nagu nad ise soovinud on. Tegelikult aga nii ei ole, millest saadakse alles hilisemas eas aru. Nimelt kõik siin ilmas on omavahelises seoses ja üksteisest otseselt või kaudselt sõltuvuses. Kas isiksus on siis või ei ole sotsiaalsete suhete summa? Mina arvan, et inimene on sotsiaalsete suhete summa, sest ta areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Samuti on inimese üks tähtsamaid rolle ühiskonnas teiste inimestega suhtlemine. Inimesel on väga raske eksisteerida, kui ta ei suhtle teiste inimestega. Suhtlemisega saavad inimesed väljendada oma tõelist olemust ja ,,mina" pilti. Suhtlemise käigus avalduvad inimese tõelised tunded ja on võimalik inimesi paremini tundma õppida.
kindlasti arendatav teatud piirini. Lapse kasvades ja arenedes tuleb sinna juurde veel ka intellektuaalne aspekt, millele pööratakse vähem tähelepanu, kuna sellele ei saa niisama lihtsalt hinnangut anda. Kõik inimesed õpivad ja arenevad erinevatel viisidel.Näiteks õppimisviis, mis ühe lapse muudab loovamaks ja musikaalsemaks võib teist hoopis muuta vähem musikaalseks. Musikaalsus on nii päritav kui ka õpitav teatud piirini. Iga inimese musikaalsus on õpetamise, harjutamise ja sünnipäraste andide kombinatsioon. Siiski, et inimesest saaks legendaarne muusika tegelane peavad tal olema nii geenid kui ka suur töötahe, mis oli olemas Mozartil, kelle lapsepõlv jäi vahele usina ja visa harjutamise tõttu. Styv Solovjov G2a
Isikuiseärasused.........................................................4 Kasutatud kirjandus.....................................................5 2 ISIKSUS Laiemas tähenduses käsitatakse isiksust psüühiliste omaduste süsteemina või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, enesekasvatuse, kasvatuse ja teadliku aktiivsuse koosmõjul. Tema seesmise tasakaalu ja arengu tagavad eneseregulatsioon ja iseregulatsioon, mille läbi kujunevad isiksuse omadused. Kasvatusideaaliks oleval kooskõlaliselt arenenud isiksusel peaksid olema sellised isiksuse üldised (nt. eneseteadvus) ja inividuaalsed (nt. eriandekus) omadused, mis aitavad tal keskkonna ja iseendaga tasakaalus püsida. Iga inimene ei pruugi olla isiksus, nt
Tuleks aidata leida igal õpilasel endale sobiv õppimisviis: Õppimisviis, mis vastab tema õpistiilile, sest igal inimesel on info töötlemise isesugune strateegia. (Pedastsaar) Õpetaja ülesandeks on luua õppimist soodustav keskkond, kus ta suunab õppija õppima, luues talle õppima õppimiseks vajalikud tingimused. Mida nooremad on õppijad, seda enam vajavad nad õpetamist ja juhendamist. (Kadajas, 2005, 19) Inimene areneb oma elu jooksul sünnipäraste omaduste, keskkonna ja kasvatuse koosmõjul (Kõverjalg, 1996, 20 - 21) Sünnipärased on päritavad omadused, mis saadakse vanematelt geenide kaudu (peamiselt kehaehitus, silmade värvus, närvisüsteem jne). Sünnipärased on ka need omadused, mis omandatakse looteeas ja mida põhjustavad peamiselt ema ebasoodsad harjumused, psüühilised traumad jne. Sünnipäraseid omadusi peab õpetaja arvestama
Kellel on rohkem inimõiguseid? Kedli Tuuling NT33 Inimõigused on määratud ja kehtivad kõigile, kuna tegemist on moraalsete sünnipäraste õigustega. Need on õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Neid kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis kohustab täitma seda. Kuna maailm muutub üha enam interneti sõbralikumaks, meedia domineerib ja ajakirjadus manipuleerib, siis info levib see läbi kiiremini, kuid samuti on väga palju väärat informatsiooni, mida inimesed tõlgendavad iga üks isemoodi. Internet on koht, kus inimene saab avaldada oma arvamust läbi virtuaalse müüri, mis
Berkely heidab kõrvale materiaalsed põhjused, abstraktsed üldideed ja usu materiaalsesse substantsi. Mateeriat kui sellist pole olemas. Berkley jaatab vaimset substantsi, eksisteerivad vaid teadvused ning nendes sisalduv. Ning ta uskus ka seda, et kõik mis eksisteerib eksisteerib kas meie või jumala vaimus. LOCK Elas 17- 18 sajand, inglise filosoof ning empirismi rajaja. Empirism on arusaam, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Locke kritiseerib sünnipäraste ideede teooriat, sündides on ta arvates hing ilma igasuguste ideedeta, vastsündinu hinge võrdles ta puhta paberilehega. Kogemuse allikaid on 2: aistingud ja reflektsioon. Samuti kõneleb ta lihtideedest ja liitideedest. Locki järgi on olemas intuitiivne tunnetus, tõestav tunnetus ja meeleline tunnetus. Kõike ei ole võimalik tunnetada, sellisel juhul aitab meid otsustusvõime. PÜHA AUGUSTINUS Elas 4- 5 sajand.Sündis Hippo linnas.Viis platonismi ja ristiusu kokku- dualist. Algselt oli
1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 7. Ei, Russelli arvates ei tugine kumbki neist dogmadele
Analüüsib, juhib ning kooskõlastab elundkonna ja elundite tööd Koordineerib füsioloogiat Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi elutalitlust Piirdenärvisüsteem ühendab pea-ja seljaaju teiste kehapiirkondadega 2. Seljaaju asub selgroo kanalis, tema pikkuseks on 40-45cm. Seljaaju ristlõikes on näha seespool hallollust ja väljaspool valgeollust. Seljaajul on 2 tähtsat ülesannet: ühendab peaaju teiste piirkondadega ja on sünnipäraste reflekside keskuseks. Seljaaju selgmised juured viivad erutuse ja info seljaajusse, kõhtmised juured aga viivad info elunditesse/lihastesse. Seljaaju reflekse nimetatakse tingimatuteks refleksideks s.t on kaasasündinud tahtmatud refleksid. 3. Miks on tähtis, et imetajate suuraju koor oleks võimalikult vaoline ja kääruline? Seda suurem on ajukoore pindala, seda rohkem mahub neuroneid, võimaldatud keerukam käitumine, suurem õppimisvõime. 4
Ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad 1. Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste olemasolu viis. Ühiskond koosneb inimestest ja ei saa eksisteerida ilma inimesteta. Ühiskonna tunnuseks on religioon, moraal, seadused ja ühistegevused. 2. Millised on ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad? Ühiskonnal on mitmeid tasandeid. Nt maailm, riik, kool, perekond. Ühiskonnaelu valdkonnad nt : majandus, tervisehoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Iseloomusta tänapäeva ühiskonda. Ühiskonnaelu valdkonnad on põhiliselt samad mis vanasti: majandus, sotsiaalabi, haridus ja muu sotsialiseerumine ning kohtupidamine ja kooskõlastamine, mida me nüüd nim valitsemiseks. Palju on materiaalset vara mis vajab haldamist. Olulisim on käitumiskultuur, ühine arusaamad kultuurist laiemas mõttes ja sellest tulenevad koostöövormid. Tänapäeval on tööjaotus, millest tuleneb kaubandus, turg, raha, palgamajandus ja pangandus. 4. Mõisted: ühiskond- inimeste olemasolu viis. Ühisk...
Haridus esimese Eesti Vabariigi ajal Eesti vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. aastal. Kuid juba enne seda otsustavat sündmust, eriti seoses Noor-Eesti rühmituse tekkega 20. sajandi algul, taotleti eestlaste kultuurilise horisondi laiendamist. Saksa ja vene kultuuri kõrvale ja tihti ka asemele asetus nüüd suuresti prantsuse kultuur — Mekaks sai Pariis. Samas tugevnesid skandinaavia, peamiselt soome mõjud. Kultuurikontaktide tulemusel hakkas eesti kultuur ja ajakirjandus 20. sajandi algul professionaliseeruma, kerkis esile hulk euroopalikke kirjanikke, kunstnikke, heliloojaid. Vajadus korrastada eesti keelt ning arendada see välja keeleks, milles oleks võimalik nii kõrgkirjanduslik kui ka teaduslik loometöö, kutsus 20. sajandi algul esile ka keeleuuendusliku ja -korrastusliku tegevuse. Ümberkorraldused hariduse alal algasid õige varsti pärast iseseisvuse väljakuulutamist. 30. novembril 1918. aast...
juhendamisel küll. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud (Fischer ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? 1) Lühema kestvusega tsüklid... 2) Pikaajalised tsüklid... Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose (1999) kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? 1) Abstraktsioonid 2) Kujundid 3) Toimingud 4) Refleksid Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks lapse sisemise aktiivsuse mõjul väliste ärritajatele reageerimisega. Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamisel ühes või teises eluvaldkonnas 1) Ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud 2) Tähendab, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud
Vaimse arengu peetus 1964 – 1976 Minu uurimused põhinevad ajakirjale Nõukogude Kool. Õppimisraskuste diagnoosimisest (Ilme Pilv, meditsiinikandidaat, Nõukogude Kool, 1972) Õpilase õppeedukus oleneb nii bioloogilistest, sotsiaalsetest kui ka psüühilistest faktoritest. Vaimse jõudlusvõime määravad teadmiste, võimete ja õppimisvalmiduse kõrval mitmed disponeerivad tegurid. Nende hulgas on olulised õpilase tervis, koormusetaluvus ja töövõime Mahajäämuse põhjuseks on küllalt sageli mitmesugused tervisehäired. Juba 1954. aastast suunati õppimisraskustega lapsi arstlikule kontrollile ja selle printsiibi rakendamine andis häid tulemusi. Väär oleks aga iga õppeedukuse languse puhul põhjust otsida psühhofüüsilise arengu häiretes või tervislikus seisundis. Halva koolijõudlusega õpilaste hulgas on palju terveid lapsi, kelle mahajäämus on tingitud pedagoogilisest või sotsiaalsest hooletussejätmisest ning muutustest e...
________ 62. Milliseid kolme arenguastet saab eristada laste keele omandamise käigus (Eggen ja Kauchak, 2007)? ___________ 63. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud (Fischer ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? ____________________ 64. Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose (1999) kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? _____________ 65. Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks _____________ mõjul välistele ärritajatele reageerimisena. 66. Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamisel ühes või teises eluvaldkonnas (1) ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud 67. (2) tahendab, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud Sotsiaalne areng 68. Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad psühholoogid tavaliselt õpilase isiksuse arengut
ööpäevane eraldumine sõltub aga õigest toitumisest, mis on oluline normaalseks sünnitustegevuseks. Vere hormoonid Insuliin (norm 36180 ühikut), adrenaliin, kilpnäärme türeotroopsed hormoonid, ketosteroidid (neerupealsete hormoonid), progesteroon, 11 oksütotsiin ning prolaktiin on äärmiselt tähtsad raseduse normaalsel kulgemisel ning sünnitusel. Alfafetoproteiin viitab loote sünnipäraste puuete olemasolule või puudumisele. Mikroelemendid Nende näitajad kajastavad organismi happelisaluselist tasakaalu ning üldist vereringesüsteemi seisukorda. Norm: kaltsium 2,225; naatrium 135145; kaalium 3,34,9 üh. Naatriumi näitajate suurenemine või vähenemine tekib vee ja soolade kaotuse tõttu. 12 Kaaliumi taseme tõus toimub shokiseisundi, koekahjustuse ,maksa
filosoofia 1. Enesetest 1 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. a Õige! Pooled tudengitest käivad tööl. 2 Ratsionalismi seisukoht on, et a Õige! tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. 3 Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) a Õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 4 Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest a Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? a Õige! Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru
Teada on see, et heale müügimehele tuleb kindlasti kasuks ka tema head sündimispärased üldised omaduse, mis võimaldavad teha edukat müügitööd. Näiteks tulevad kasuks kujundlik taju, hea nägemismälu ja ruumitaju ning mitmesugused tähelepanuga seotud tegevused. Müügile tuleb kindlasti ka kasuks müügimehe isiksuse tunnused ja omadused nagu näiteks perekonnaga seonduvad tunnused, kasvastus, müügikogemused, elustiil, mis kujunevadki mitmesuguste isksuste sünnipäraste eelduste ja sotsiaalse keskkonna koostoimel, sest kui müüjal puudub positiivne enesehinnang siis müüja arvab, et tema ei olegi võimeline midagi maha müüma ja nii see müük sinna paika jääbki. Hea müügimees peab olema hea veenimis-ja suhtlemisoskusega, olema väga viisakas, abivalmis ning sõbralik. Hea müüja peab oskama valitseda oma kehakeelt, kuulama,ennast kehtestama ja olema hästi koostööaldis. Ta peab oskama kliendile
Unitaarriik ühtne juhtimine ehk keskvõim ja ühtne seadusandlus. Riik on jagatud väiksemateks haldusüksusteks, kuid neil puudub suur otsustusõigus. Nt: Eesti. Konföderatsioon ehk riikide liik sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Ühine riigipea puudub. ~ Euroopa Liit Ühiskonnakorralduse vormid Demokraatia Diktatuur Riigivalitsemise vormid Vabariik riigipea valitakse teatud ajaks seaduse järgi. Monarhia riigipead ei valita. Selleks saab sünnipäraste õigustega isik. Kohtuvõim On demokraatliku poliitilise süsteemi üks osa. Kindlustab õigusriigi põhimõtteid. Ei allu täidesaatva ega seadusandliku võimu kontrollile. ÕIGUS Eraõigus = tsiviilasi Reguleerib eraisikute vahelisi suhteid
J ? Kuna ta õige lahenduskäigu (olgugi vigadega) maha kirjutas ning õige vastuse samuti, siis muidugi teab ta õiget vastust. Ei ole õige Mahakirjutaja ei tea õiget vastust isegi siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma 6. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) K Ei ole õige on kõik tõed kogemuse alusel tõestatavad L Ei ole õige on kõik tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad ? õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 7. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? M õige! Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. N Ei ole õige Kuu teeb ringi ümber Maa ühe päevaga. Ei ole õige Õnn ei ole rahas, vaid raha hulgas. 8. Mis iseloomustab skeptikut? O ? Skeptik ei nõustu ühegi väitega
maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust ideaalsest riigist · Ideaalses riigis 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, rahvas · Ideaalses riigis 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus · Platoni ideaalne riik ning totalitarism, kunsti funktsioonid ideaalses riigis
nagu eimillestki ei saa tekkida midagi, kes mõtleb, peab, sellal kui ta mõtleb, olema, mõisted, nagu ulatuvus, liikumine, arv. Neid mõisteid leiame endi hingest. Ja selliseid mõisteid me rakendame tegelikkuse konstrueerimisel. Descartes'i õpetuses mängib tähtsat osa õpetus ideedest. Ta eraldab kolm rühma ideid: 1) sünnipärased ideed, 2) tajumiste kaudu omandatud ja 3) meie endi poolt moodustatud ideed. Nn. sünnipäraste ideede hulka kuuluvad puhta loogika ja matemaatika ideed, nad on selged ja distinktsed ja neile saab ehitada kaheldamatuid täiskindlaid otsustusi. Järgnevate sajandite empiristlik filosoofia on püüdnud korduvalt rünnata seda sünnipäraste ideede õpetust. Kuid siin näib tegemist olevat arusaamatusega. Kui Descartes sünnipärastest ideedest kõneleb, siis ei mõtle ta nende all m i t t e ideid, mis inimene sündimisest alates omaks; ta ei usu, et vastsündinul oleksid need või teised
Sotsiaalne, füüsiline ja kognitiivne areng. 2. Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste toimumise järjekorra, kiiruse ja vormi (see tähendab millise kuju võtab arenev tervik ühel või teisel ajahetkel) järgi. 3. Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist suurema diferentseerituse ja integreerituse suunas. 4. Kaasaegsete arusaamade järgi toimub lapse areng sünnipäraste eelduste ja keskkonna vastastikuse toimena. 5. Kuidas nimetavad psühholoogid inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja käitumuslikke konstruktsioone? Skeem ehk termin mis tähistab inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke (mõttlisi), sõnalisi ja käitumuslikke moodustisi ehk konstruktsioone, mida me arendame kogemuse (õpitu) korrastamiseks ja oma käitumise suunamiseks. Skeemide näol on tegemist
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine..............................................................
iseseisvalt olev. Uusajal saab subjektiks mõtlev mina ja teised muutuvad selle jaoks objektiks. Objekt- vastas-ese, see mille mõtlev subjekt enda vastu asetab. Subjekt-objekt suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse maailm on niivõrdk ui subjekt seda tunnetab. Mõtleva mina subjektiivsus on d-l olemise garantiiks. 11. Ratsionalism- tähtis koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Sellised ideed, mille peale peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutad. Sünnipäraste ideede olemasolu- tüli empirismiga. Spinoza- rajab oma metafüüsika substantsi mõistele. Substantsi all mõtleb seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu, on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Samastab substantsi jumalaga. Panteism- jamala asetamine kogu loodusesse. Determinism- juhuslikkust ja vabat tahet ei ole. Leibniz rajab metafüüsika süsteemi monaadidele- vaimsed punktide, mida lõpmatu palju. Asuvad ettemääratud harmoonias ja on ulatuvuseta.
Kõne ilmekus metafoorid, võrdlused, hellitussõnad. Kõne mõjusus tähtis advokaadil, pastoril, õpetajal. KÕNE Sisekõne Väliskõne suuline kirjalik monoloog dialoog Võimed Võimed on isiksuse omadus, millest sõltub tegevuse edukus. Võimed on sünnipäraste algmetega. Võimed arenevad ja avalduvad tegevuses. Võimetest räägitakse kolmel tasandil : · Andekus · Talent · Geniaalsus Võimeid omavate inimeste erakordsed tulemused on väga suure töö tulemus. Edissoni järgi koosneb geenius 1% inspiratsioonist ja 99% ,,higist". Väga varakult ilmnevad võimed imelapsed. (Karl Fr. Gauss oli 19a. kuulus matemaatik). · Üksikvõimed : silmamõõdu täpsus, taju kiirus. · Erivõimed : matemaatika, muusika, kunst.
Indiviid vaatlusalune, üksikelement hulgas, kõnekeeles negatiivselt silmapaistev inimene Isik inimene mistahes aspektis, peamiselt kasutavad juristid Individuaalsus eristus teistest Isiksus teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab nn ,,mina"-teadvus, käitumise ja tegevuse põhijoonte suhteline püsivus tänu väljakujunenud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Isuksuse kujunemise teooriad: Biogeneetilised kontseptsioonid isiksus on sünnipäraselt antud, Sotsiogeneetilised teooriad miljöö ja kasvatus määravad kõik isiksuse kujunemisel Fenomenistlikud käsitlused (iga isiksus on kordumatu ,), isiksus on omaette fenomen ja ei sõltu ühiskonnast ega teistest inimestest TÄNAPÄEVAL: bioloogiline faktor on eeldus, mis arendatakse elu käigus välja sotsiaalselt soodsates
Motivatsioon Motivatsioon in indiviidi sisemine seisund, mis ajandab teda kindlal viisil käituma. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W
· 14.saj-17sajandini · Thomas More 4.mungaordu, mis on tuntud kui ,,jutlustavate 17.John Locke(1632-1704) pooldas vendae ordu", on: kehalises kasvatuses: · Tsistertslased · Kasulikkuse printsiipi · Jesuiidid · Võistluslikkust · Dominiiklased · Lapse sünnipäraste võimete arendamist 5.kirjeldada hariduse andmist keskaegsestes kloostrikoolides 18.J.H. Pestalozzi asutas orbude ja Keskaegsetes kloostrikoolides õpetati usust tulenevate kodutute laste varjupaiga(1774): vooruste aineid. Voorusi oli seitse: lugemine, kirjutamine, · Neuhofis aritmeetika, dialektika, retoorika, astronoomia ja muusika.
● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik, asju ning nähtusi saab meeltega tajuda, mittetõeline nt. kaunis maal, 12 tooli ● 3 tõlgendust: 1)asi jäljendab ideed 2)idee kehastub ajas 3)asi on idee vari ● tema tunnetusteooria 1)hing on surematu 2)hinges on sünnipärased teadmised 3)tunnetamine- sünnipäraste teadmiste meeldetuletamine ● koopamüüt: inimesed elavad nagu koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks (inimesed näevad ideede varje), ideed moodustavad omaette maailma ja neid saab näha vaid mõistusega, inimese hing enne esimest kehastumist ideede maailmas näeb ideesid, kehastudes unustab kõik nähtu, võimeline meeldetuletama, uue teadasaamine on ununenu meeldetuletamine
meie kehast. Meie teadmised hingest on suurema kehtivusega, kui teadmine kehast. Hing on ka ilma kehata see, mis ta on. Hing mõtleb ka unes ja loomulikult on hing primaarne. Kus hing annab kehale käsklusi? Descartes väitis, et hing puutub kehaga kokku käbikehas (ajus). Toob filosoofiasse sisse üksiku inimese hinge nim. ,,mina" subjektiivse mõjutuse. See mõte on mõjutanud ja tänapäeva filosoofiat. 9 Empirism John Locke 1. sünnipäraste ideede kriitika teadmiste sünnipärasus saab kehtida nende üldisel kehtivusel, kuid me teame, et meie Jumalast pole miljonitel inimestel aimugi (nt Aafrikas, Ladina-Ameerikas). Ka laps saab enne aru, mis on magus ja mis hapu, kui loogika seadust, et ei saa olla ja mitte olla üheaegselt. Järelikult on vaid kaks võimalust, kas kõik teadmised on sünnipärased või ei ole neist seda ükski. 2
) b) Semantises mälus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. c) Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (nt mida tegin eile ja kellega kohtusin jne.) ISIKSUS Isiksus on inimene, keda iseloomustab mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. ID a) Id toimib mõnu eesmärgil vajadused tuleb koheselt rahuldada. b) Imiku teadvus koosneks nagu ainult Id-ist. Ta tajub vajadust, aga ei suuda selle sisu ise täpsustada. EGO Laste esimese eluaasta jooksul hakkab tekkima ego. Ego kaudu tunnetab organism ümbrust ja näeb võimalusi vajaduste rahuldamiseks. Ego tähendab reaalsust, ratsionaalsust ja arukust. SUPEREGO Superegol on kaks poolt: 1
Omandatud: nakkushaigused: meningiit, mumps, leetrid, tuulerõuged jm. keskkõrvapõletik peatraumad ravimite kõrvaltoime Keskmiselt tuleb igal aastal juurde 4-5 sünnipärast kurti ja umbes 16 hiliskurdistunut, kuigi aastate lõikes võib täheldada olulisi erinevusi. Järsult suurenes kurdistunute arv II maailmasõja perioodil ja 60-date teisel poolel, mil mõne aasta kestel tuli kurte juurde tavapärasest ligi 2 korda rohkem ja seda nii sünnipäraste kui hiliskurdistunute osas. Viimasel juhul on tõenäoliselt tegemist antibiootikumide mõjuga. Korduma kippuma küsimused kurdid ja vaegkuuljad Kas ja kuidas kurdid kuulavad muusikat? Nad tunnevad heli vibratsiooni, peamiselt madalamaid sagedusi.. Kui sul on mingi kuulmislangus, siis kuuled muusikat, kui seda valjusti mängida. Sisuliselt muusikast aru ei saa vaid kuuled rütme. Kas ja kuidas kurdid kasutavad telefoni? Kasutades Tekstsõnumeid või videokõnet.
bioloogilised tegurid võivad olla igasuguse olulise inimliku tegevuse ja mõtlemise põhjustajaks ning täielikuks seletuseks. Nende hulka võivad kuuluda geneetilised või pseudogeneetilised tegurid ja muud füsioloogilised tegurid (hormoonid, või aju orgaanilised kahjustused jm). - Geneetiline determinism - reduktsionistlik mõtteviis, mille kohaselt inimkäitumine, võimed jms on täielikult determineeritud (määratud) sünnipäraste mehhanismidega ega allu seetõttu eriti keskkonnamõjudele või kui, siis ainult väga vähesel määral. Raskesse olukorda sattudes on meie esimeseks reaktsiooniks koostöö, mitte konfrontatsioon (Milgram). 21
1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 7. Ei, Russelli arvates ei tugine kumbki neist dogmadele.
1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 7. Ei, Russelli arvates ei tugine kumbki neist dogmadele. 8
hingamises seedeelundkonna töös sise- ja välisnõrenäärmete töös Muutused ilmnevad ka silmaavas, vere ja sülje keemilises koostises ning naha elektrijuhtivuses. Emotsioonide näo- ja kehaväljendused Need on tähtsad suhtlusvahendid: mõningail andmeil toimub suhtlemine 55-60% ulatuses just mittesõnalise keele abil. Kui sõnadega edastatakse eelkõige teavet, siis mittesõnaliselt väljendatakse rohkem oma hoiakuid ja arvamusi. Emotsiooniväljendust kujunemine Peale sünnipäraste väljendusreaktsioonide on inimesel ka õpitud emotsiooniväljendusi. Need kujunevad jäljendamise ja kasvatuse kaudu. Kuigi emotsioonide välised väljendused annavad olulist informatsiooni inimeste sisemiste läbielamiste kohta, et ütle need siiski kõike- tähtsad on ka inimese sõnad ja teod. Valedetektor Seda, kas ja kui tugevat emotsiooni kogetakse, saab mõõta mitmeti. Võib lasta inimesel enesel oma läbielamisi kirjeldada ja võib kasutada ka psühhofüsioloogilisi mõõtmisi
· ilma kogemusteta on teadmised tühised. · ilma kogemuseta ei jõua me mingite teadmisteni. · kõik teadmised pärinevad kogemusest. Locke'i arvates moodustab inimmõistus võrdlemise teel suhteid, nagu näiteks · maja, inimese ja mõtlemise ideed. · põhjuse/tagajärje, vana/noore, isa ja ema ideed. · Sokratese, Päikese ja Rooma ideed. Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on · valdavalt määratud sünnipäraste võimetega. · valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega. · täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega. John Locke väitis empiristina, et · ilma kogemusteta ei jõua me mingite teadmisteni. · kõik teadmised pärinevad kogemusest. · ilma kogemusteta on teadmised tühised. John Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on · täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega. · valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega.
ei saa? Ka ekslike kujutlusi saab minus tekitada vaid siis, kui ma olen olemas mõtleva (ladina keeles cogito, ergo sum) olendina. See geniaalne üksik idee ongi tema filosoofia aluseks. Ratsionalistina uskus ta kaasasündinud ideede olemasolu, näiteks jumala idee. Uusaja empirism John Locke (1632 1704) vaatame tema kolme küsimust. Empirismi rajajana on tema põhilauseks: ,,Kõik meie teadmine, välja arvatud loogika ja matemaatika teadused, on pärit kogemuses". 1. Sünnipäraste ideede kriitika See on suunatud Platoni ja Descratesi vastu. Teadmiste sünnipärasus võib põhineda nende üldisel kehtimisel või esinemisel kõigi inimeste juures. See aga ei vasta tõele, näiteks paljudel inimestel pole aimugi meie jumalast. Samuti saab laps enne aru, mis on kibe ja mis on magus, kui loogika tõde ,,miski ei saa olla ja mitte olla". Järelikult on vaid kaks võimalust, kas kõik teadmised on sünnipärased või ei ole neis seda ükski. Meie esimesed teadmised ei ole
Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...
ANDMETE TÖÖTLEMINE TULEMUSTE ESITAMINE 31. Mida mõeldakse turunduses tarbijate ostukäitumise all? Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. 32. Palun loetleda üles tarbijate ostukäitumise mõjurid? 33. Selgitage lühidalt turunduse mõjurite olemust tarbijate ostukäitumises? Turundus saab tarbijaid mõjutada turunduskomplekside abil. Et ostustiimulid oleksid tugevad, on vaja õigesti valida nelja turundusinstrumendi kombinatsioon. Esmajärjekorras tuleb määratleda toode, mis vastaks turu vajadustele
silmapaistev inimene. o Isik mistahes aspektis, peamiselt kasutavad juristid o Individaalsus eristus teisest · Isiksus teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustavad nn ,,mina" teadvus, käitumise ja tegevusjoonte põhijoonte suhtleline püsivus täna kujunenud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikkus ennast reguleerida ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. o Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena o Isiksuse kujunemise teooria: Biogeneetilised kontseptsioonid isiksus on sünnipäraselt antud. Rahvalik käsitlus, argiteadvuse tasemel. ,,Käbi ei kuku kännust kaugele" Sotsiogeneetilised teooriad miljöö ja kasvatuse määravad kõik isiksuse kujunemisel. (Tabula rasa valge leht)
kaotavad asjad oma iseseisvuse, maailm on vaid niivõrd, kuivõrd subjekt seda tunnetab. 5 11. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus. Ära tunda Leibnizi, Locke'i ja Berkeley põhiseisukohti. Determinismi, substantsi, monaadi ja panteismi mõisted. Idee mõiste uusaegne tähendus. Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Sellised ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Sünnipäraste idee olemasolu saab suurimaks tüliküsimuseks empirismiga. Sünnipärane idee on mõeldud potentsiaalsusena, mitte aktuaalsusena (mitte nii, et lapsel peaks need olema juba enne meelelist tunnetust). Determinism, s.o. juhuslikkust ja vaba tahet ei ole [ettemääratus]. Substants on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Ta on lõputu, kogu maailm sisaldub temas. (Spinoza samastab substantsi Jumalaga: panteism -- jumala asetamine kogu loodusse, millega vihastab kirikut
haridusministeeriumi soovitatud õpperaamatuid. Laste koolikohustust vähendati 16-lt 14 aastale, tuli juurde uus koolitüüp- viieklassiline keskkool. Uue seaduse järgi algas keskharidus pärast algkooli 4.klassi lõpetamist. 1937. aastal anti välja " Algkooli õppekavad". Koolireformiga kadus võõrkeel algkoolide tunniplaanist. Kooliuuendusliikumine: reformpedagoogika eesmärgiks seati lastes peituvate võimete individuaalne arendamine ja sünnipäraste võimete ärakasutamine õppetöös. Uue liikumise märksõnadeks said õpilaste aktiivsus ja isetegevus. Kooli algastems tuli elu-, looduse- ja kultuurinähtusi tundma õppida komplektselt, eluliste tegevuste kaudu. Kõige enam tutvustas sel perioodil uusi seisukohti Tartu Õpetajate Seminari õpetaja C.H. Niggol. Tema vahendusel ilmus " Fröbel ja Montessori", " Töökool ja õppekool" ning viieosaline " Kasvatuse radadel".
b. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks sündmused kulgenud samamoodi ka ilma temata või temataolise suurkujuta. >>c. Kui poleks olnud Hitlerit, oleks Saksamaal võimule tulnud suurkuju, kes toiminuks üldjoontes samamoodi kui Hitler. 11th of April 1:25 matis John Locke'i veendumus oli, et inimese saavutused elus on a. täielikult määratud kasvatuse ja harjutamisega. >>b. valdavalt määratud kasvatuse ja harjutamisega. c. valdavalt määratud sünnipäraste võimetega. 11th of April 1:25 matis John Locke'i arvates on inimmõistus võimeline abstraheerimise teel moodustama üldideesid. Abstraheerimine seisneb selles, et a. mõtteliselt keskendutakse vaid neile omadustele, mis iseloomustavad vaid antud vaadeldavat objekti >>b. mõtteliselt jäetakse kõrvale need omadused, mis ei iseloomusta kõiki vaadeldavaid objekte c. mõtteliselt tõstetakse esile need omadused, mis iseloomustavad vähemalt mõnd vaadeldavat objekti 11th of April 1:26
kaastöötajate suhtes ehk sellise tegevuse käigus võimustatakse (empowerment) töötajat. Delegeerimisega seotud kuludest/tuludest loe mõjuvõimu peatükist edaspidi. Juht saab ja peabki tegelema delegeerimisega, samas kui spetsialist peab kõik tööülesanded ise teostama. Juhtimisülesannete delegeerimiseks valivad juhid (ja õigesti teevad!) tihti neid alluvaid, kes näitavad üles eestvedamisoskust. Eestvedamisoskus seostub tihti isiku sünnipäraste võimete, isiksuseomaduste ja oskustega. Sünnipäraste eestvedamisvõimete olemasolu on heaks eelduseks ehk stardipakuks edukaks juhiks kujunemisel. Iga hea juht on huvitatud ja hoolitseb selle eest, et järjest keerulisemate ja s.h. ka juhtimisalaste ülesannete täitmise kaudu koolitada võimekatest alluvatest tulevaste juhtide põlvkonda. Samas peab iga juht ise ka kujunema oma alluvate silmis autoriteediks, mis on eeldus olemaks alluvate jaoks
heaolu - vooruslik ühiskond ja riik on samas ka õiglased. Riigi ülesanded: 1) igaühele sobiva tegevuse leidmine > suhtelise võrdsuse tagamine / (sest inimesed on kord juba / ebavõrdses seisus, kuid üksnes / sünnipäraste isiklike võimete alusel) / st.igaüks oma >---< st sisuliselt "vaba konkurentsi" idee "kihti" ehk "kasti" (igaüks oma eelduste järgi - määrav ja kõlbeline on / eelduste käsitlus indiviidi isiklike omaduste / (sünnipärase võimekuse) alusel, mitte "võimekus"
10. TÖÖTURG 10.1 TÖÖTURU MÕISTE JA PALK Majandusteadlased kasutavad mõistet TÖÖÜHIK, mille mõõtmiseks kasutatakse AEGA. Nii saamegi tööaja mõiste, mis on töö suuruse mõõt. Selline käsitlus aga võib jätta väära mulje, sest nagu polekski vahet arsti ja saapapuhastaja töös. Tegelikkuses määravad inimese koha tööturul tema sünnipärane võime ja andekus, millele lisandub haridus ja eriala. Selleks, et töötada, peavad peale sünnipäraste eelduste olema OSKUSED, TEADMISED ja KOGEMUSED, mis omandatakse teatud eluea jooksul. Oskusi ja teadmisi, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida, nimetatakse inimkapitaliks. Inimkapitali väärtuselise suuruse määravad: · kulutused haridusele, kvalifikatsioonile; · sissetulek, mida inimene teenib oma oskuste ja teadmiste eest. TÖÖTURG on turu üks liik, kus toimub töö vahetamine palga vastu. PALK on tasu töö eest.
Sünnipärasuse, õppimise ja piirangute roll linnulaulu arengus. Tundlikud perioodid. Õppimisel on linnulaulu väljakujunemises oluline roll. See, millist laulu lind on võimeline õppima, on piiratud. Samas osadel liikidel õppimine pole oluline, n kuke kiremine. Sünnipärasuse tõttu suudab ka eraldatud või kurt lind õppida laulda oma liigi laulu, kuigi see on algelisem. Õppimisvõime piirangud tagavad selle, et üldjuhul suudab noorlind omandada üksnes oma liigi laulu: sünnipäraste “mudelite” olemasolu linnu ajus, sotsiaalset laadi piirangud. Ka õppimise aeg liigiti väga erinev: osal liikidel esinevad tundlikud perioodid - osal on selleks lennuvõimestumisjärgne aeg, osal suguküpsuse saabumise eelne aeg, osal (näit. metsvintidel) on selleks mõlemad perioodid. Osal liikidel (nt. kanaarilinnul) säilib õppimisvõime kogu elu jooksul. Tundlike perioodide esinemist on seostatud isassuguhormoon testosterooni taseme tõusuga suguküpsuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
