Parved koos rändavad tähed Eva Liisa Saag Haapsalu Gümnaasium 2011 Sisukord · Sissejuhatus · Topeltnägemine · Täherühmad · Kerasparved · Varjutusmuutlikud tähed · Näidised · Kasutatud materjal Sissejuhatus Sõnn on tähelepanuväärne tähtkuju. Sõnni oranzi silma tähistava Aldebarani leiad, kui pikendad kolme Orioni tähtkuju keskosas diagonaalselt paiknevat tähte ühendavat kujutletavat joont loode suunas. Seda joont jätkates jõuad tähistaeva kõige silmatorkavama kujundi Plejaadide täheparveni. Seda kutsutakse ka Seitsmeks Õeks.
Oma osa etendab perekondlik eelsoodumus. · Haiguse käigus tekib autoimmuune põletik, mille õttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht nö isoleerimiskiht. Vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea- ja seljaajus · Sümptomid sõltuvad kahjustatud piirkonnast · Kõige sagedasemad algsümpomid on o Nägemishäired- nägemisteravuse langus, o Topeltnägemine o Jäsemite nõrkus o Tasakaaluhäired o Käte värisemine o Tugev pearinglus o Põie ja soole talitushäired · Hiljem avaduvateks sümpomiteks on o Nõrkus o Peapööritus ja iiveldus o Spastilisus ehk lihasjäikus o Valu o Impotentsus o Kuulmiskaotus o Tundehäired o Kõnehäired o Dementsus Skisofreenia
Millised on ohud Probleemid arvuti taga olles : · kaelapiirkonna probleemid · alaseljavalu · probleemid randmete ja kätega · küünarvarte probleemid · vaevused küünarnukkides · kaebused peas ja silmades · jalaprobleemid · üldine väsimus · nägemisprobleem Võimalikud haigused Computer vision syndrome (arvuti vaatamise sündroom) o sümptomid: pea-ja kaelavalu, väsimus, erinevad silmavaegused (punasilmsus, ebaselge nägemine, kuivus, topeltnägemine, raskus fokuseerimisel) o tekib: vale valgustuse korral , õhu liikumisel silmadest mööda (peakohal ventilatsioon, otsene õhuliikmine puhurist) Carpal tunnel syndrome (Karpaalkanali e randmekanali sündroom) o sümptomid: valu randmes ja labakäes, käe tuimus/suremine, labakäe kohmakus ja nõrkus, o tekib: korduvliigutuste tegemisel, väheste puhkepauside korral, ergonoomiliste töövõtete mitte kasutamisel.
* siirutajate kaudu (puukborrelioos), mulla kaudu (teetanus) virulentsus haiguse tekitaja patogeensuse aste. Teetanus takistab lihaste lõdvestumist; satub organismi mikrohaavade kaudu. Botulism äge toidumürgitus, mis lõpeb närvihalvatusega. Peiteperiood 12-36 tundi. Takistab lihaste kokkutõmbeid (ka nende, mida me ise ei kontrolli, nt. hingamiselundkonna lihased) Algab valudega lihastes ja hingates; topeltnägemine; neelamine häiritud. Tuberkuloosi tekitajaks Kochi kepike. multiresisdentne bakter immuunne rohtudele. Koolera kõhulahtisust põhjustav äge haigus, levitajateks närilised; kasutatud biokeemilistes relvades. Läkaköha väikeste laste haigus. Kui inimene läbi põeb, siis enam ei nakku. Kramplikud köhahood, mis lõpevad oksendamisega. Piisknakkus. Kestab 3 perioodi (esineb kolme lainena). Haige köhib öösiti hästi kõvasti. Selle vastu vaktsiin olemas.
tabav pea- ja seljaaju haigus. Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik, mille tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht, vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea-ja seljaajus. Sõltuvalt tekkinud kahjustuse kohast võib inimesel esineda terve rida erinevaid probleeme - nägemishäired (nägemisteravuse langus, topeltnägemine), jalgade nõrkus ja kangus, tasakaaluhäired, käte värisemine.(,,D-vitamiin vähendab sclerosis multiplexi haigestumise riski" http://www.postimees.ee/201206/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/235354.php ) 2. 4. D-vitamiin võib pikendada eesnäärmevähiga meeste eluiga Suurbritannia teadlased lõid D-vitamiini preparaadi, mida saab kasutada kaugele arenenud eesnäärmevähiga patsientide elu pikendamiseks.
Krooniline valu muudab inimese isiksust, põhjustades unetust, keskendumisraskusi, pettumust, depressiooni, sotsiaalset eraldatust, töövõimetust ja vaegurlust. Toimetulek, valukäitumine ja füüsiline puue sõltuvad enam kognitiivsetest teguritest kui isiksuse omadustest või psühhopatoloogiast (Linder, Posto et al 2000). 23. Haiguse ja puude mõiste. 24. Silma ja kõrva ehitus ja talitlus (miks tekib pimedus, värvipimedus, topeltnägemine, lühi- ja kaugnägevus; kuulmislanguse põhjused tingituna keskkõrvast ja sisekõrvast) - Lühinägevus – kaugus läätsetest võõrkestani pkendatud või silma murdmisvõime liiga suur, seega valguskiired koonduvad ene võõrkestale sattumist - Kaugnähgevus – silma valgusmurdmisvõime nõrgenenud või silma optiline telg tavaises lühem, valguskiired seega koonduvad võrkkestast tagapool. - Värvipimedus – kui üks kolvikeste liigist puudub siis on
Lihased ei allu tahtele, võib kesta 10-20a Mis on Parkinsoni tõbi? Degeneratiivne kesknärvisüsteemi haigus, kahjustab liigutus ja kõnevõimet. Väheneb dopamiini hulk ajus, mis on musttuuma kahjustusest. Käte ja jalgade värin ehk treemor. Mis on sclerosis multiplex? Krooniline, kogu elu kestev, tuvastamata põhjusega haigus, muutused kesknärvisüsteemi valgeaines. Käte ja jalgade nõrkus, lihasjäikus, topeltnägemine, depressioon, impotentsus. Insult Mis on insult? Insult on järsku algav osaline ajutegevushäire, mille põhjuseks on kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemine või lakkamine. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. Nimeta insuldi alaliigid Ajuinfarkt ehk isheemiline insult tekib veresoone ummistuse tulemusel. Sageli on
Hüperglükeemia (veresuhkur ) Janu Nahk ja limaskestad kuivad Atsetooni lõhn suust Uimasus Iiveldus, oksendamine Teadvus kaob aegamööda Põhjused Esmane diabeet Insuliinravi eiramine Alkohol Infektsioon Infarkt või muu äge haigus Esmaabi Kui inimene on teadvusel anna juua! Helista 112! Hüpoglükeemia (veresuhkur ) Nälg Profuusne higistamine, kuumatunne Treemor (värin), krambid Hirmutunne, rahutus Hallutsinatsioonid, segasus Diplopia (topeltnägemine) Südamekloppimine Nõrkus Peapööritus, peavalu Kiire teadvuskadu Põhjused liiga suur insuliiniannus toit sisaldab vähem süsivesikuid kui tavaliselt süstib insuliini, aga ei söö tavalisest suurem füüsiline koormus rohke alkoholi tarvitamine haigestumine Esmaabi Helista 112! Teadvusetuse korral ei tohi haigele midagi ei suhu toppida ega valada inimene võib lämbuda. Arstiabi saabumiseni võib patsiendi
tarvitades. Harva kasutatakse mitut ravimit üheaegselt .Päris alguses ei pruugi ravimi annus see tähendab hulk veres) olla piisav. Annust tõstetakse kuni hoogude lakkamiseni või talumatute kõrvaltoimete tekkimiseni. Seega tuleb jälgida nii hoogusid ,kui kõrvaltoimeid .Haigel tuleks selleks hoolikalt pidada hoogude päevikut. Kõrvaltoimed sõltuvad konkreetsest ravimist vaadata kindlasti ka ravimi infolehte). Sagedamateks on unisus, tasakaaluhäired, topeltnägemine. Need võivad ajutiselt esineda ka ravimi annuse suurendamisel. Kui vaevused jäävad püsima ja oluliselt segavad elu, siis tuleb arstiga nõu pidada. Tõsisemaks (õnneks ka harvemaks) kõrvaltoimeks on ravimallergia, mis väljendub tavaliselt ravimi sissevõtmisega seotud ulatusliku nahalööbega. Sellisel juhul tuleb võimalikult kiiresti pöörduda arsti poole. Kui hoogusid enam pole, hakatakse ravimi ärajätmist kaaluma 3 kuni 5 aasta möödumisel viimasest hoost
tugevamateks/nõrgemateks või siis vähendada/suurendada ravimi kogust. Lisaks tänu meditsiinitööstuse kiirele arengule muudetakse rohtusid tõhusamaks ja see on ka põhjuseks ravimite vahetamisel. Vahetamist põhjustavad ka kõrvalmõjud mis tekivad mõne aine sisaldusest erinevates rohtudes. Ravimi kõrvalmõjudest Igal ravimil on kõrvaltoimed. Mõju on erinev sõltuvalt ravimist, kuid nähud on peamiselt samad. Unisus, iiveldus, tasakaaluhäired, topeltnägemine, närvilisus ja ärevushood on enim tekkinud kõrvalnähte. Tõsisemaks kõrvaltoimeks on ravimiallergia, mis väljendub tavaliselt nahalööbe või näo paistetusena. Sellisel tingimusel tuleb pöörduda koheselt arsti poole ja vahetada ravim välja. Siin on toodud epilepsiaravimite kõrvalmõjud ja nende esinemissagedus. Vere ja lümfisüsteemi häired Aeg-ajalt Leukopeenia.
Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea-ja seljaajus. Sõltuvalt tekkinud kahjustuse piirkonnast võivad inimesel esineda erinevad probleemid. Sageli iseloomustavad SM-i ägenemised (haigusnähtude kiire süvenemine, tekivad uued ja/või süvenevad vanad haigusnähud) ja taandumised (aeg, mil ägenemise ajal tekkinud sümptomid on vähenenud või kadunud – stabiilne seisund). Kõige sagedasemad algsümptomid on nägemishäired - nägemisteravuse langus, topeltnägemine, jäsemete nõrkus, tasakaaluhäired, käte värisemine, tugev pearinglus, põie ja soole talitlushäired. Hiljem avalduvateks sümptomiteks on nõrkus, peapööritus ja iiveldus, spastilisus ehk lihasjäikus, valu, impotentsus, kuulmiskaotus, tundehäired, kõnehäired ja dementsus. Harvem esineb ka epileptilisi hooge (epilepsia on hulgise skleroosi haigeil mõnevõrra levinum kui kogu elanikkonnal). Haiguse edenedes võib osa sümptomeid leeveneda, osa aga halveneda
sümptomid on kõige sagedamini seotud tundlikkuse häiretega, nägemishäiretega ja liikumishäiretega. Haiguse kulg on tavaliselt vahelduvate ägenemiste ja paranemistega. Etioloogia: arvatakse, et lapsepõlves põetud viirusinfektsioonid võivad mõjutada IMS. (viirused, herpes). Põletiku tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht nö- isoleerimiskiht. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea ja seljaajus. Algsümptomid: nägemishäired, nägemisteravuse langus, topeltnägemine, jäsemete nõrkus (jalg tönts), tasakaaluhäired, käte värisemine, tugev pearinglus, põie ja soole talitlushäired. Haigus on üldiselt süvenev. On vaibumise perioode kuni haigla ja siis jälle parem. Kehal signaalid ei jõua kohale (käed, sooled jne). Hilissümptomid: nõrkus, peapööritus, iiveldus, spastilisus ehk lihasjäikus, valu, impotentsus, kuulmiskaotus, tundehäired, kõnehäired, dementsus. Diagnoosimine: pole võimalik kas kindlaid labori
Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea-ja seljaajus. Sõltuvalt tekkinud kahjustuse piirkonnast võivad inimesel esineda erinevad probleemid. Sageli iseloomustavad SM-i ägenemised (haigusnähtude kiire süvenemine, tekivad uued ja/või süvenevad vanad haigusnähud) ja taandumised (aeg, mil ägenemise ajal tekkinud sümptomid on vähenenud või kadunud stabiilne seisund). Kõige sagedasemad algsümptomid on nägemishäired - nägemisteravuse langus, topeltnägemine, jäsemete nõrkus, tasakaaluhäired, käte värisemine, tugev pearinglus, põie ja soole talitlushäired. Hiljem avalduvateks sümptomiteks on nõrkus, peapööritus ja iiveldus, spastilisus ehk lihasjäikus, valu, impotentsus, kuulmiskaotus, tundehäired, kõnehäired ja dementsus. Harvem esineb ka epileptilisi hooge (epilepsia on hulgise skleroosi haigeil mõnevõrra levinum kui kogu elanikkonnal). Haiguse edenedes võib osa sümptomeid leeveneda, osa aga halveneda
Anamnees ja patsiendi läbivaatamine Sihipärane anamnees Peavalule ohtlikkuse hinnangu andmine sõltub peamiselt anamneesist – patsiendi läbivaatamise tähelepanekuid ei pruugi üldse vajagi minna. Anamnees viiakse läbi S-HAREV-skeemi järgi, kaasates ka PIRTA-küsimused (vt peatükki „Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi läbivaatus“). S-HAREV S: Kas patsiendil on lisaks peavalule veel mingeid sümptomeid? (Peapööritus, iiveldus, oksendamine, topeltnägemine, krambid, palavik?) H: Milliseid haigusi on patsient varem põdenud? A: Millised on teadaolevad allergiad? R: Tuleks pärida selliste ravimite või haiguste kohta, millel on verehüüvet pärssiv toime (nt hemofiilia53, maksatsirroos54). 53 Hemofiilia – veritsustõbi, pärilik verehüübimise häire 54 Maksatsirroos – maksarakkude kärbumine 343 E: Enne kiirabi kutsumist toimunu: kas on end viimastel päevadel vigastanud?
annaabi.ee 
