KUTSEHARIDUSKESKUS Piret HAMMASTE LÕIKUMINE- PIIMA- JA JÄÄVHAMBAD Referaat Tartu 2013 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. PIIMAHAMBAD.............................................................................................................................4 2. JÄÄVHAMBAD..............................................................................................................................5 2.1 Lõikehambad..................................................................................................................................5 2.2 Silmahambad....................................................................
· Pese hambaid 2 korda päevas Esimene jäävhammas lõikub, kui laps hommikul ja õhtul; on 57 aastane. · Korralikuks hammaste puhastamiseks kulub aega 3 minutit; PIIMAHAMBAD Lapse sündides on piimahammaste · Kasuta fluoriidi sisaldavat hambapastat, alged see kaitseb hammast magusa söömisel juba olemas. 67 kuu vanuselt hakkavad piimahambad lõikuma. tekkinud happe eest ja tugevdab ka
Vere ringvool kiirem Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul Hingamiselundkond: Hingamisteed kitsad ja lühikesed Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast 2,5 aastaselt lapsel kõik piimahambad Hammaste vahetumine 5-6 aastaselt Jäävhambaid 32 3a. peaks olema külastanud hambaarsti Närvisüsteem: Kõige vähem arenenud süsteem Esimesel eluaastal kasvab aju 1g ööpäevas Vegetatiivne närvisüsteem ebaküps Seedeelundkond: Looteeas seedetrakt steriilne Rinnapiima lapsel- piimhappebakter, kunsttoidu lapsel- soolekepike Huulelihased hästi arenenud Minimaalne süljeeritus Peen-ja jämesool pikemad, kui täiskasvanul Madal seedevõime
Meie hambad Koostaja Svetlana Rassmann Lasteaia vanemale rühmale. Juhendaja Peeter Linnamäe MITU KORDA PÄEVAS PESED HAMBAID? 2 KORDA HOMMIKUL JA ÕHTUL Mida me teame hammastest? Kui laps sünnib, on ta hambutu Siis kui laps saab 7-kuuseks, tulevad esimesed hambad, need on piimahambad 5-aastasel lapsel vahetuvad piimahambad jäävhammasteks Täiskasvanul inimesel on 32 jääv- hammast Miks hambad meile tähtsad on? Toidu korralikuks mälumiseks Õigeks hääldamiseks Kauniks naeratamiseks Kaaries ehk hambaaugud TAVALINE HAMBAHAIGUS, MIDA PÕHJUSTAVAD MEIE SÜLJES LEIDUVAD BAKTERID. BAKTERITE KASVU
hoolitsetakse. Kutsikad saavad nägijaks 912 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad tekkima piimahambad. Umbes poolteist kuud saab pisipere põhitoiduna piima, kuid juba pärast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud lihaollust. Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad. Murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emased saavad suguküpseks kaheaastaselt, isased kolmeaastaselt. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt Eneke 1. raamat, lk 309 Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3. raamat, lk 84
Esitlus teemale “Inimene” 2.klass Koostas: Tiia Salm Jäneda Põhikoolist INIMESE KEHAOSAD pea kael kere käed jalad otsmik kulm silm kukal nina põsk huuled lõug õlg õlavars rind küünarnukk kõht küünarvars ranne kämmal puus sõrmed reis põlv säär sääremari kand pöid varbad NAHK karvad marrasnahk pärisnahk veresooned ...
Inimese areng sünnist surmani. Imikuiga: · Esimene eluaasta · Väga kiire kasvamine ja arenemine · Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus · Õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud · Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused · Ilmuvad esimesed hambad. Lapseiga: * 2.kuni 12.13. eluaasta, poistel 13.15.eluaasta · Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema. · Piimahambad asenduvad jäävhammastega. · Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe ja vaimsed võimed. Murde- e puberteediiga: * Suguküpsuse saabumine kuni 17.18. eluaasta · Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused. · Hüppeliselt kiire kasvamine · Kasvab eneseteadvus, iseseisvustung. Noorukiiga: * 17.18. kuni 21.22. eluaasta · Kasvamine aeglustub ja lakkab · Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Küpsusiga: · 21.-22
hoolitsetakse. Kutsikad saavad nägijaks 912 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma piimahambad. Umbes poolteist kuud saab pisipere põhitoiduna piima, kuid juba pärast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud lihaollust. Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad, murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Toidu hankimine Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt siiski päevas umbes 2 kg liha, parimal juhul 78 kg.
Kutsikad saavad nägijaks 912 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma piimahambad. Umbes poolteist kuud saab pisipere põhitoiduna piima, kuid juba pärast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud lihaollust. Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad, murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Hunt on toitumistüübilt kiskja. Talvel toitub uluksõralistest, väiksematest kiskjatest, jänestest; suvel koduloomadest, konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest. Vitamiinivajadus rahuldatakse taimse toiduga (marjad, kõrrelised). Toidupuudusel esineb kannibalismi.
Hunt võib urgu vajadusel süvendada. Pärast 6265-päevast tiinust sünnivad aprillis kaetud kõrvadega pimedad kutsikad. Tavaliselt on pesakonnas 57 tillukest tumedat karva kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300500 g. Silmad avanevad 1012-päevaselt. Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. Kutsikad saavad nägijaks 912 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma piimahambad. Umbes poolteist kuud saab pisipere põhitoiduna piima, kuid juba pärast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud lihaollust. Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad, murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt.
positsioon karjas tehakse selgeks juba kutsikapõlves. · Hunt on monogaamne loom, paarid püsivad kogu elu. Ka poegade eest hoolitseb hundipaar koos. Allar Kadai D · Tavaliselt on pesakonnas 5 7 tillukest tumedat karva kutsikat. · Kutsikad saavad nägijaks 9 12 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma piimahambad. · Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. · Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Allar Kadai TOIDU HANKIMIN E · Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. · Hundid peavad jahti organiseerunud
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs toidu peenestamine segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimahambad, neid on 20 Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal närv Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr
Seedeelundid 1. Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht b...
SEEDEELUNDKONNA ül. on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi · maohape hävitab mikroobe · ül: hävitada toidus olevad bakte...
Vatitikke kasutades tuleb olla ettevaatlik (Vorhoef Verhallen. 2004 põhjal). Silmi puhastatakse väga harva. Silmanurkadesse kogunenud mustus eemaldatakse pehme niiske lapiga (Vorhoef Verhallen. 2004 põhjal). Regulaarselt tuleks kontrollida, kassi hambaid. Suurt kahju kassi hammastele teeb hambakivi, sest see tume ladestus võib põhjustada kaariest või hammaste väljalangemist. Kolme kuni kuue kuu vanuselt vahetuvad kassil piimahambad jäävhammaste vastu. Sellel ajal tuleks kassi hammastel silma peal hoida, sest kinni jäänud piimahammas võib tekitada jäävhamba viltust kasvamist (Vorhoef Verhallen. 2004 põhjal). Kassi küüniste teravaid otsi eemaldatakse spetsiaalsete tangidega (Vorhoef Verhallen. 2004 põhjal). 3 Angoorad vajavad karvapallidest lahtisaamiseks lillepotti külvatud muru. Kui seda pole
Karja territoorium püsib samades mõõtmetes kuni sureb viimane karja liige Kasutatavad suhtlus kanalid: visuaalne, akustiline, olfaktoorne ja taktiilne Hundikutsikad Sündides on nad pimedad ja kilega kaetud kõrvaavadega Sündides on nad mustjaspruuni karva ja nende pea on kerest tunduvalt tumedam Kaaluvad umbes 300-500 grammi Kutsika areng · 6-8 kutsikat · Imetamine kestab kuni 1,5 kuud · 3-4 nädalane sööb ka pool- seeditud toitu · 3 kuuselt vahetuvad piimahambad jäävhammastega. · 8 kuuselt on ta täisealise hundi suurune Toitumine · Lihasööja · Tema saakloomadeks on metssiga, metskits ja põder · Koduloomadest sööb peamiselt lambaid · Tühja kõhuga toitub ka hiirtest ja putukatest · Taimtoit on vitamiini ja ravi eesmärgil · Nende ainsateks vaenlasteks on tiigrid, karud ja inimesed Toitumine Võib korraga ära süüa 10 kg liha Talvel toitub sõralistest, jänestest ja
Imik suudab juba haarata lelusid ja neid mõlema käega hoida. Maimuke õpib selgelt eristama tuttavaid võõrastest, seetõttu hakkab ta ka võõrastama. Laps suudab ise pöörata seliliasendist kõhuli ja vastupidi, kuuendal elukuul proovitakse roomamist. 4,5-kuuselt ja kuuekuuselt saab laps teise ja kolmanda kompleksvaktsiini difteeria-teetanuse- läkaköha, haemophilus influenza ja poliomüeliidi vastu ning kolmanda B-hepatiidi vaktsinatsiooni. Esimesed piimahambad lõikuvad viienda ja kümnenda elukuu vahel, tekib tugev süljevoolus, laps sügab igemeid, võib olla rahutu ja viril. Hammaste lõikumisega kaasneb valu ja vahel ka lühiajaline palavik. Alates teisest elupoolaastast on soovitatav hakata lisaks rinnapiimale andma lisatoitu. Seitsme- kuni üheksakuune laps roomab juba korralikult ning hakkab iseseisvalt istuma tõusma. Samuti hakkab imik ennast toe najal püsti ajama ja saab hakkama tassist joomisega, kui keegi kõrval tassi hoiab.
31. Permanent teeth- jäävhambad 32. Scaffold- tellingud, telling 33. Abrasion- hõõrumisjälg, kulumine 34. Implantation- siirdamine 35. Wisdom teeth- tarkusehambadf 36. Germ- eos, alge 37. Progenitor- eelkäija, rajaja 38. Contribute- kaasa aitama, soodustama 39. Primordium- organi, rakulise struktuuri või koe kõige varajasem arenguprotsess 40. Immunosuppressive- immuunreaktsiooni pärssiv 41. Exfoliate- koorima 42. Shed- välja langema 43. Denote- teatavaks tegema 44. Deciduous teeth- piimahambad 45. Chondrocytes- kõhrerakud 46. Lipocytes- rasvarakud 47. Osteoblasts- luurakud 48. Myocytes- lihasrakud 49. Cardiomyocytes- südamelihasrakud 50. Undergo- läbi elama, kogema 51. Constitute- moodustama 52. Viable- elujõuline, mõistlik 53. Rodent- näriline 54. Customs- toll 55. Obtain- saavutama 56. Disaggregate- rakku eraldama kõige väiksemateks koostisosadeks. 57. Recapitulate- kokkuvõtlikult kordama 58. Oblique- kaudne 59. Cusp- sakk 60. Apposition- külg-külje vastu koos 61
Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus, imikuea lõpus õpib seisma ja suudab astuda mõned sammud Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused Tulevad esimesed hambad Lapseiga 2 eluaastast suguküpsuse saabumiseni (12-13 tüsrukutel) (13-15 poistel) Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema Piimahambad asenduvad jäähammastega Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe jt vaimsed võimed Murdeiga Suguküpsuse saabumisest kuni 17.-18. eluaastani Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused Hüppeliselt kiire kasvamine Suureneb eneseteadvus, iseseisvustung Noorukiiga Poistel alates 17.-18. ja tüdrukutel alates 15.-16.a kuni 21.-22. eluaastani
jälgede järgi. Need on tal ümarad ja neil ei ole tavaliselt näha küünte poolt tekitatud auke. Pojad sünnivad aprillis või mais. Poegivad ilvesed varjatud kohas puujuurte all või mõnes urus. Pesa kujutab endast sageli vooderdamata lohku. Pojad on sündides pimedad. Silmad tulevad ilvestele pähe kahe nädala vanuselt. Piima 2 imevad pojad kahe - kolme kuu vanuseni. Kahe nädala vanuselt hakkavad tulema piimahambad. Pesa jäetakse maha pärast seda, kui noored hakkavad koos emaga jahil käima. Kuni viiest kutsikast, kes maikuus sünnivad, jääb sügiseks ellu üks-kaks, kes siis paar aastat emaga koos elavad ja toimetulekut õpivad. Ilvesed söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib. Üks täiskasvanud ilves sööb päevas ära kaks kilo liha ja võib selle peale ka paar päeva nädalas nälgida. Ilvese lemmikroog on jänes. Ent jäneseid ei leidu nii palju, et ilvesel hing sees püsiks
Areneva loote ja platsenta vahel on nabanöör. Kuni kolme kuuni nimetatakse arenevat loodet idulaseks. Loote arengu aeg on 280 päeva ehk 40 nädalat. 7.Kirjelda inimese sünni järgset arengut. Esimene elujärk on imikuiga (0-1 eluaastat), kus laps kasvab ja areneb väga kiiresti, paraneb liigutuste kooskõla ja täpsus ning tulevad esimesed hambad. 2.eluaastast kuni suguküpse saabumiseni on lapseiga, kus jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng ning piimahambad asenduvad jäävhammastega. Murdeiga on suguküpse saabumisest kuni 17.-18 eluaastani, siis on organism suguküps ja arenevad teised sugutunnused. Murdeeale järgneb noorukiiga, poistel on see alates 17.-18 ja tüdrukutel alates 15.-16.a kuni 21.-22.eluaastani, siis organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Küpsusiga (21.- 22.eluaastast kuni 60.eluaastani), kus on organism lõplikult välja kujunenud ega muutu enam palju ning ilmnevad vananemise tunnused. 60.kuni 75
I MÕISTED 1)Ainevahetus- organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum 2)Toitained- on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. 3)toidu kalorsus- toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. 4)ensüümid-on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 5)Vitamiinid- on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. 6)toiduained- on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu. 7)hambakroon- on suuõõnde ulatuv hambaosa 8)hambaemail- väljast katab hammast kõva kiht on hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. 9)kaksteistsõrmiksool- toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mi...
Niude-nimmelihas: a) suur nimmelihas ja niudelihas; b) 1. algab viimaselt rinna lülilt ja kõikidelt nimmelülidelt ning lülivaheketastelt; 2. algab niudeluu augult; c) nn sprinterlihas 11. Hambad: a) loetle, millist tüüpi hambaid esineb täiskasvanul (4), märgi iga tüübi juurde palju neid tavaliselt on; b) kuidas nimetatakse väikelaste hambaid ja kui palju neid on? Hambad: a) jäävhambad (32) - lõikehammas (8) silmahammas (4) eespurihammas (8) purihammas (12); b) piimahambad (20) - lõikehammas (8) silmahammas (4) purihammas (8); eespurihambaid pole. 12. Peensool: a) nimeta osad (3); b) nimeta suured näärmed, mille juhad avanevad peensoolde (2) Peensool: a) 1. kaksteistsõrmiksool e duodeenum, 2. tühisool e jejunum, 3. niudesool e ilenum; b) kõhunäärmejuha ja ühissapijuha 13. Nimeta kõik elundid, mille kaudu õhk liigub väliskeskkonnast kopsualveoolideni Nina + neelu ülaosa --> kõri --> hingamistoru e trahhea + peabronhid --> kopsud 14
Süljeensüümid ajavad neutraalse lähedast pH'd. 6,7-7,2. Aktivaatorite juuresolek aktivaatoriteks võivad olla mineraalsoolade ioonid (nt kaltsiumiioonid või klooriioonid) ja spetsiaalsed ensüümid. 2. Seedimine suuõõnes: hammaste ja süljenäärmete funktsioon. Sülje hulk, koostis ja omadused. Sülje eritumise regulatsioon. SÜLG ERALDI LEHEL Hambad täiskasvanul on 32 hammast. Eestpoolt piimahambad (20, esimesed piimahambad, mida on 8, silmahambad, neid on 4) esimesed piimahambad ilmuvad u .. elukuul, hakkavad vahetuma u 6-7 aastaselt. Silmahammaste järel tulevad eesmisel purihambad, neid on 8, kõige taga on suured purihambad. Kõige viimast purihammast kutsutakse tarkusehambaks. Teine purihammas vahetub üldiselt kuni 16.ndal eluaastal. Tarkusehammas moodustab erandi, tema 18-30 eluaastal või jääb hoopis igeme sisse. Süljenäärmed suured ja väikesed. Väikesed on suulael, põskedel
nende eest koolitsetakse. Imetamine kestab umbes poolteist kuud. 3 kuni 4 nädalasi poegi toidetakse lisaks piimale ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures välja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka poolelusaid saakloomi, et pojad saaksid keerulist saagipüüdmist ja murdmist õppida. Suve lõpus, kui kutsikad hakkavad jahil kaasas käima, alustatakse sageli murdmist koduloomade peal, kes pole nii erksad kui metsloomad. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu ja lõpeb 6.-7. elukuul, sel ajal kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist hierarhilisel redelil. Noored iseseisvuvad aastaselt, mil nad enamasti ka lahkuvad oma perekonnast. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Susi elab maksimaalselt 10-20 aastat (vangistuses), aga
Ema imetab neid 24 kuud, siis hakkab ta õpetama lihasöömist, millele minnakse täielikult üle ligi pooleaastaselt. Vastsündinud ilvesepojad kaaluvad 195210 (harvem kuni 400) grammi ja on pimedad. Neil ei ole veel ilveste kõige märgatavamat tunnust kõrvatutte, need muutuvad märgatavaks alles 40. elupäevaks ja arenevad täiesti välja alles 20. elukuuks. Ilvesepoegade kuulmekäigudki on algul suletud kilega. Nägijaks saavad nad 12. päeval. Kahe nädala vanuselt hakkavad tulema piimahambad. See lõpeb kolmekuuselt ja viiekuuselt hakkavad tulema püsihambad. Ilvesepojad vajavad ema pidevat hoolt kuni 10 kuud. Alles poolteiseaastaselt saavad nad umbes täiskasvanud ilvese suuruseks ja kaaluvad kuni 15 kilo. Ilvestel on väga hea kuulmine, nad kuulevad isegi, kuidas jänes 50 meetri kaugusel puukoort närib. Ilvesed käivad tihti mööda teiste loomade radasid. Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tagumised loomad täpselt eeskäija jälgedesse.
kontroll. Hammastele mõeldakse elu jooksul põhiliselt vaid siis, kui need suhu tulevad, lagunevad ja valutavad. Viimasel ajal on inimesed tihti pahased, et hambaravi eest tuleb palju raha maksta. Kalliks kujuneb hambaravi aga juhtudel, kui lapse- ja noorukieas on jäänud tegemata nii õigeaegne ravi kui ka ennetustöö, ning seetõttu tuleb hiljem ette võtta komplitseeritud juureravi. Praegu võib oletada, et järgmisel aastal on hammaste ravi veelgi kulukam. Kahjuks on ka paljude laste piimahambad juba varakult kahjustunud. Seda põhjustab pidev magusate jookide joomine lutipudelist. Piimahammastest jäävad järele vaid lagunenud põletikulised juured. Selle tulemusena on lapse suuõõnes palju kaariest tekitavaid mikroobe ja loomulik keskkond ei suuda enam hambaid kaitsta. Lastel ravi tasuta Lastel ja noorukitel on hammaskonna kahjustus mõõdukas, sõltudes joogivee fluorisisaldusest, ent igal juhul esineb Eesti lastel enam kaariest kui meie põhjanaabritel. Kuna haigekassa
näiteks lamantiin, vaal või delfiin. Imetajate toitumisviis on liigiti väga erinev: nad võivad olla karnivoorid (söövad liha nagu lõvi või hunt), herbivoorid (toituvad taimedest nagu antiloobid), kalatoidulised (nagu delfiin), putuktoidulised (nagu sipelgaõgija), räipesööjad (hüaan), omnivoorid (söövad enam-vähem kõike nagu siga või inimene), või koguni hamatofaagid (imevad verd nagu hiid vampiir). Imetajatel on harilikult kaks järjestikust hambumust- piimahambad ja jäävhambad. Jäävhambaid on piimahammastega võrreldes mõnevõrra rohkem. Hambumus on väga tähtis, sest see on üks imetajate klassifikatsiooni põhialuseid. Mõnel imetajal polegi hambaid, või on neid väga vähe see on napihambuliste rühm, kuhu kuuluvad sipelgaõgija, vööloom ja laiskloom. (Genevieve Warnau ,,Kohtumine loomadega") Sissejuhatus Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda
töötlemine. Ehk siis maitstakse ja kui kõlbab peenestatakse toit hammastega, lagundatakse süsivesikuid süljes asuvate ensüümidega, sülje kleepuva toime tõttu moodustub peenestatud toidust toidukämp mis siis neelataksegi alla. 4) Mis ülesanded on keelel? - Keel osaleb toidu maitse hindamises, toidumassi liigutamises ja süljega segamises ning kõnelemises. 5) Nimeta erinevad hambatüübid ja nende arv ühes lõualuu pooles. - Piimahambad (kokku 20, all ja ülal seega 10 ning ühes veerandis 5) ja jäävhambad (kokku 32, all 16 ja ülal 16 ning ühes veerandis 8). 6) Nimeta 3 peamist süljenääret. - Kõrvalsüljenääre, lõuaalune süljenääre ja keelealune süljenääre. 7) Milliste õõntega on ühenduses neel? - Ninaõõnega, keskkõrve (trummi-) õõnega ja suuõõnega. 8) Kus võib söögitorus takerduda allaneelatud toit või võõrkeha?
Hobusekasvatuse küsimused (VL+PM) 1. Perekond Equus, hobuste evolutsioon ja kodustamine (lühidalt) Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomaliste ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Pärishobused 1)koduhobune 2)Prezevalski hobune 3)Tarpan Eeslid 1)kodueesel 2)Somaali ulukeesel 3)Nuubia ulukeesel Eeslikud- 1)kulaan 2)Kiang 3)Onager Sebrad- 1)Grevi sebra 2)Mägisebra 3)Savannisebra Hobuse perekonna liikmetel ühiseks anatoomiliseks ja füsioloogiliseks tunnuseks on: 1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi), kes omakorda põlvneb 75 milj aastat tagasi elanud ja viiele varbale toetuvast condylarthist. 2. Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest fak...
Hingamissagedus vastsündinul 40 korda minutis, esimestel nädalatel võib esineda hingamispause(apnoe) une ajal. Vanemaks saamisel hingamissagedus väheneb. 14-15 aastaselt juba u 20 korda minutis. (Meestel sagedus puhkeolekus 10-15, naistel 15-20 korda minutis) Düspnoe – hingeldus. Ühe hingetõmbega kopsudesse minev õhuhulk(ml) suureneb. 4.Seedeelundkonna iseärasused Suus Imiku süljes puudub põhilise ensüümi – amülaasi aktiivsus, mis lõhustaks toitaineid. Esimesed piimahambad ilmnevad 5-6 kuu vanuselt, 1-aastasel on tavaliselt suus 8 hammast, 3-aastasel on kõik 20 piimahammast juba suus. 6-7 aastaselt algab asendumine jäävhammastega ning lõpeb puberteedi alguses. Peale piimahammaste on veel 8-12 purihammast, millest 4 tarkusehambad. Maos Mao seinas: serooskest, lihaskest, limaskest. Limaskest kõige seesmine, sisaldab näärmerakke, mis produtseerivad maonõret. Vastsündinu mao maht: 30-35 ml, suureneb iga kuu 20-25 ml võrra. Imiku magu tühjeneb
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.1. AJALUGU...........................................................................................................................3 2. HAMBAPASTADE LIIGID...................................................................................................7 2.1 Laste hambapastad............................................................................................................7 2.2 Fluoriide sisaldavad hambapastad.....................................................................................7 2.3 Hambakatu ja -kivi teket vähendavad hambapastad.........................................................7 2.4 Multiomadustega h...
4 pimedad kutsikad. Tavaliselt on pesakonnas 5–7 kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300–500 g. Silmad avanevad 10–12-päevaselt. Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. Kutsikad saavad nägijaks 9–12 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma piimahambad. Umbes poolteist kuud saab pisipere põhitoiduna piima, kuid juba pärast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud lihaollust. Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad, murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma jäävhammaste vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt
erinev talitlus? 20. Vali õige ( õiged) vastused: 20.1 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) glükagoonina b) glükoosina c) tärklisena d) glükogeenina e) insuliinina 20.2 Maks toodab a) fibrinogeeni(verevalk hüübimiseks) b) sappi c) D-vitamiini d) K- vitamiini 20.3 Varurasvad on Sinu kehas a) maksas b) nahas c) veresoonte seintes d) toruluudes e) toruluude kollasesluuüdis 20.4 Rudimentidena on Sinu kehas a)äärmised lõikehambad b) silmahambad c) piimahambad d) tarkusehambad 20.5 Maks lagundab Sinu kehas a) paljusid veres ringlevaid hormoone b)B- vitamiine c)üle jäävad d)aminohapped e) rasvu f)kolesterooli 20.6. Valkude lõhustust viivad läbi a) maomahl b) sapp c) pepsiin d) soolenõre e) lipaas f) lüsotsüüm 20.7. Diabeetik peab endale süstima a) pepsiini b) glükogeeni c) glükagooni d) insuliini e)adrenaliini 20.8 Hingamiskeskuses asuvad retsptorid on tundlikud a) vereringe intensiivsusele b) vere
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi se...
erinev talitlus? 20. Vali õige ( õiged) vastused: 20.1 Varusahhariidid asuvad Sinu kehas a) glükagoonina b) glükoosina c) tärklisena d) glükogeenina e) insuliinina 20.2 Maks toodab a) fibrinogeeni(verevalk hüübimiseks) b) sappi c) D-vitamiini d) K- vitamiini 20.3 Varurasvad on Sinu kehas a) maksas b) nahas c) veresoonte seintes d) toruluudes e) toruluude kollasesluuüdis 20.4 Rudimentidena on Sinu kehas a)äärmised lõikehambad b) silmahambad c) piimahambad d) tarkusehambad 20.5 Maks lagundab Sinu kehas a) paljusid veres ringlevaid hormoone b)B- vitamiine c)üle jäävad d)aminohapped e) rasvu f)kolesterooli 20.6. Valkude lõhustust viivad läbi a) maomahl b) sapp c) pepsiin d) soolenõre e) lipaas f) lüsotsüüm 20.7. Diabeetik peab endale süstima a) pepsiini b) glükogeeni c) glükagooni d) insuliini e)adrenaliini 20.8 Hingamiskeskuses asuvad retsptorid on tundlikud a) vereringe intensiivsusele b) vere
Kurgukaared: eespool – suulae-keele kaar, tagapool – suulae-neelu kaar. Kaarte sees on samanimelised lihased. Kurgukaarte vahel on mandliurge (sinus tonsillaris), kus paikneb suulaemandel (ka kurgumandel) (tonsilla palatina). Hambad (dentes, odontes) A)Jäävhambad (dentes permanentes) : Kokku 32, igas suuveerandis 8: -2 lõikehammast (dens incisivus) -1 silmahammas (dens caninus) -2 eespurihammast (dens premolaris) -3 purihammast (dens molaris) B) Piimahambad (dentes decidui): Kokku 20, igas suuveerandis 5: 2 lõikehammast, 1 silmahammas ja 2 purihammast; eespurihambaid pole. Hamba osad: a)(Hamba) kroon (corona dentis) Krooni kujud: lõikehammas – peitel; silmahammas – teravik+lõikeservad; eespurihammas – lõikeserv ees+mälumispind; purihammas – peal lai mälumispind b) (Hamba)kael (cervix dentis) – kitsam osa c) (Hamba)juur(-ed) (radix dentis) Juurte arv: lõikehambad ja silmahambad – 1 juur;
Paised, mädanikud hammaste all. Hambajuure põletikud. Hammaste tulek lastel Calcium carbonicum Higistab, ei maga, ärkab iga krõpsu peale. Calcium phosphoricum - kui calcium carbonicum ei aita. Chamomilla - kui laps kiuslik, ärritunud, ei kannata mingisugust valu. Lapse üks põsk punane, teine valge. Öösiti kõige hullem. Tahab kiigutamist. Kreosotum - hingeõhk on imeliku lõhnaga, tulevad hambad ja pea kohe on pealt tumedad. Juhul kui lapsel piimahambad ussitanud, anda ca phos-i või ca floricumi D200 korra kuus. Paari kuu tagant korrata ja nii kuni esimesed hambad hakkavad vahetuma. Seljavalud Aconitum - kuiv külm tuul, äkiline seljavalu. Selg nagu halvatud, jäik, valus, ei taha katsumist. Arnica - ei suuda taluda puudutust, liigutamine-liikumine teeb asja hullemaks. Valu puhul tundub voodi liiga kõvana. Seotud tavaliselt mingi trauma, venituse, äratõmbamisega. Bryon - ärritunud inimene, valud algavad aeglaselt
Peensool- intestinum tenue Jämesool- intestinum crassum Pärasool-rectum Suured seedenäärmed: · Maks- hepar toodab sappi · Kõhunääre pencreas peancrease nõre Peristaltika-soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga. Resorptsioon- imendumine, kasutatakse seedimiseiseloomustamiseks Eliminatsioon- e. Eritamine, eelmaldamine töödeldud toit, mi ei seegi ega imendu=väljaa Dentitsioon piimahambad ja jäävhambad Defektsioon- roojamine Toitaine on toidus leiduvad ained( SV , valk , rasv) Toiduaine- toit, mida inimene sööb. Suuõõne osad: · Suuesik- vestibulum oris · Pärissuuõõs- cavum oris proprium Nende vahel on piiriks .............................. Hambad-dentes. Jäävhambaid 32, piimahambaid 20. · Lõikehammas- dens incisivus · Silmahammas- dens caninus · Eespurihammas- dentes praemolares · Purihammas dentes molares
satub neelamisel ninaõõnde. Lõtvunud suulaepuri selili magamisel põhjustab norskamist. Suupõhi (fundus oris) tema aluseks on suupõhja lihased. Suupõhjas asub ka vaba lihaseline elund keel e.lingua. Suupõhi on vaba ainult eesmises ja külgmises osas, tagapool on ta liitunud keelejuurega. Suupõhja limaskest moodustab keskjoonel keelekida ( frenulum linguae). HAMBAD dentes Hambad moodustavad ülemise ja alumise hammaskaare. Inimesel on kaks hammastust e. dentitsiooni- piimahambad ja jäävhambad. Hambumus on ülemise ja alumise hammaskaare suhe nende sulgseisu korral nii, et ülemine hammaskaar on poole ellipsi kujuline, alumine aga meenutab poolt parabooli. Seetõttu normaalse hambumuse korral ülemised hambad ületavad alumisi umbes 1/3 ulatuses. Jäävhambad, ühel kaarepoolel on neid 8, seega kokku 32 2 lõikehammast, dens incisivus -toidu läbilõikamiseks 1 silmahammas, dens caninus -haaramiseks(murdmiseks)
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas...
ilmuvad piimahammaste asemel 18. Hambavalem Hambavalem annab ülevaate üksiku looma hammaste liigi, asendi ja arvu kohta. Hambavalemisse kantakse tavaliselt sümmeetria tõttu üks pool hammastikust. Hammaste arv märgitakse valemis numbriga ja hambaliik ladinakeelse nimetuse algustähega: I-lõikehambad, C-kihvad, P-eespurihambad, M-purihambad. Ülemiste hammaste arv märgitakse joone peale, alumiste arv joone alla. Piimahammaste puhul lisatakse mainitud initsiaalidele täht d ehk piimahambad. 19. Söögitoru ja ühekambriline magu Söögitoru on neelu maoga ühendav voolikukujuline lihaseline organ. Pikkus veisel ja hobusel 125-150cm. Eristatakse paiknevuse alusel kaela-, rinna- ja kõhuosa. Söögitorul on kolmekestaline sein. Alates seestpoolt on limaskest, vahepeal on lihaskest, väljaspool on adventitsiaal- või serooskest. Ühekambriline magu Mao kuju on erinev ning oleneb täituvusastmest. Mõõdukalt täitunud mao küüru nim
dens caninus (1) toidu haaramiseks, murdmiseks ülemised hambad samanimelise hamba ja distaalsema hambaga dens premolaris (2) toidu tükeldamiseks, mälumiseks alumised hambad- samanimeline + mediaalsel olev dens molaris (3) toidu mälumiseks 3 hamba koostöö Hamba osad Piimahambad - Corona dentis hambakroon (5 pinda) - jäävhammastest umbes ½ väiksemad facies vestibularis (vaba) - nõrgalt arenenud juured facies lingualis (vaba) - värvuselt sinakasvalged facies mesialis (kontakt) - ilmuvad 6. kuust kuni 3. eluaastani
· Poisslastel ka munandite asetsust. Kui poistel esimese eluaasta jooksul testised ei ole laskunud munandikotti, tuleb nad 1 aasta vanuselt suunata lastekirurgile. Puusaliigese seisundit · Lapsi, kel esineb esimestel elukuudel puusaliigeste kaasasündinud luksatsioonile viitavaid soovitatakse ehhoskoopiliselt uurida 1.-2. elukuul. Puusaliigeste kaasasündinud luksatsiooni esineb sagedamini tütarlastel. Hammaste lõikumist · Esimesed piimahambad, 2 alumist lõikehammast, lõikuvad keskmiselt 6-7 kuu vanuselt. 19 · 1-aastaselt on suus tavaliselt 4 lõikehammast (2 üla-, 2 alalõualuus). Imiku läbivaatustel tuleb olla väga tähelepanelik võimalike arenguanomaaliate ning stigmade osas. · lapse psühhomotoorse ja kõne arengu ning neuroloogilise staatuse hindamiseks saab täpsemaid juhendeid T. Talviku, A. Söödi, T. Soopõllu, T. Rämmari, A.Lepasepa, I.
on kaela röntgenipilt. Praeguseks on selgunud, et nii see siiski ei ole. Teada on mitmeid juhtumeid, kus nihestus on tekkinud täiesti normaalse röntgenipildiga inimestel. Seega tuntakse muret, kuna röntgenipilt ei pruugi olla usaldusväärne ning annab inimestele alusetu turvatunde. Paljud arstid ei soovita tänapaeval enam kaela röntgenipildi tegemist. Hambad.Downi sündroomiga lastel tulevad hambad hiljem kui normaalsetel lastel. See tähendab, et neil püsivad ka piimahambad kauem ning ühtlasi kuluvad rohkem. Mõnel lapsel võivad hambad enne vahetumist üsna ara kuluda. Lisaks sellele on uuringud näidanud, et sündroomiga lapsed on vastuvõtlikumad igemeprobleemidele. Seega on oluline oma lapse hambahügieeni eest hoolt kanda. Eriti oluline on see südameprobleemidega lastel. Alates teises eluaastast peaks laps vähemalt kord aastas hambaarsti juures käima. Soolestik (kaksteistsõrmiksoole avanematus).Seda seisundit esineb siinnihetkel umbes 10-15
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
Põselihased: aitavad toitu mälumise ajal hammaste vahel hoida, suud avada, sulgeda: 1. põselihas M.BUCCINATOR 2. suusõõrlihas M.ORBICULARIS ORIS a vab ja sulgeb suu. Jt. HAMBAD DENTES (hammas DENS) HammastusDENTITSIOON Hammastef unktsioon: toidupala peenestamine - mida peenestatum toit, seda paremini tulevad seedefermendid toime toitainete lammutamisega, imendumiseks sobivate ühenditeni. ● Inimesel on kaks dentitsiooni: piimahambad ja jäävhambad ● Moodustavad ülemise ja alumise hambakaare ● HAMBUMUS - ülemise ja alumise hammaskaare suhe - normaalne hambumus: ülemised hambad ületavad alumisi ⅓ ulatuses. Jäävhambaid - ühel kaarepoolel 8, kokku 32 1) lõikehambad INSISIIVID 2 (ph 2) DENTES INCISIVE toidu läbilõikamiseks 2) silmahammas KANIIN 1 (ph1) DENS CANINUS toidu haaramiseks/murdmiseks
Hamba areng Ameloblastid (epiteeli päritolu) produtseerivad hamba emaili Odontoblastid (mesenhümaalset päritolu) produtseerivad dentiini Kellukese staadiumis epiteeli rakud annavad aluse emaili moodustuvatele rakkudele ameloblastidele ja hambanäsa NH rakud odontoblastidele (sekreteerivad dentiini) Samad staadiumid teevad läbi ka jäävhambad Mesenhümaalsed rakud toodavad ka hambatsementi Enamus imetajatel esinevad piimahambad ja jäävhambad. Mõlemad alustavad arenemist ennem sündi Täiskasvanul inimesel nt dental lamina laguneb ja regeneratsioon/taastus võimatu Närilistel ja elevantidel kasvavad hambad kogu elu; alligaatoritel osaliselt dental lamina säilinud, seega regeneratsioon võimalik 43 73. Neuraalhari – kuidas tekib (delaminatsioon), mis on selle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
