Aprikoos on Avitamiini rikkad, nende söömine vähendab vähkkasvajate teket. Kaalium aitab säilitada organismis normaalset vedelike taset ja normaliseerida südame funktsioneerimist. Raud on oluline punaste vereliblede moodustamiseks. Ja rauavaegus võib põhjustada väsimust ja nõrgendada vastupanuvõimet infektsioonidele. Spargelfoolhape võib ära hoida sünnidefekte, emakakaelavähki, käärsoole ja pärakuvähki ning südamehaigusi. Cvitamiin kaitseb vähkkasvajate ja südamehaiguste vastu ning aitab immuunsüsteemi parandada. Kaalium aitab reguleerida elektrolüütilist tasakaalu rakkudes, samuti aitab säilitada normaalset südametööd ja vererõhku. Spargel võib aidata vältida veepeetust. Banaan kaalium aitab alal hoida normaalset vedeliku ja elektrolüüdi tasakaalu keharakkudes. Reguleerides vererõhku ja südametegevust, aitab banaanis sisalduv kaalium ära hoida südameatakki, ajurabandust ja ohtlikku südamearütmiat
kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. • Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Tubakas suurendab tunduvalt järgmiste haiguste ohtu: südamehaigused (igal aastal sureb 170 000 inimest) kopsuvähk hääleaparaadi vähk söögitoruvähk põievähk kõhunäärmevähk neeruvähk emakakaela vähk vähist tingitud surm (30% igaaastasest 130 000 juhtumist) kopsude krooniline takistus ja puhitus, krooniline bronhiit mao verejooksu ja maomulgustumise risk
II tüüpi diabeedi suureks riskifaktoriks on lisaks geneetilisele eelsoodumusele keha suur rasvasisaldus. Inimestel, kelle toit sisaldab rikkalikult tärklist ning kiudaineid, esineb diabeeti harva. Kiudained aeglustavad tärklise seedimist ja glükoosi verre imendumist. Kui sa sööd palju magusat ja toidu energiasisaldus ületab kulutusi ning kehakaal tõuseb, siis suhkur toidus suurendab diabeedi riski. Ja nii diabeet kui ka ülekaal suurendavad omakorda südamehaiguste riski. Kas suhkru söömine suurendab südamehaiguste riski? Möödukas sahharoosi tarbimine ei suurenda südamehaiguste riski. Erandiks on fruktoos ehk puuviljasuhkur, mida toodetakse sünteetiliselt. Fruktoosi kasutatakse näiteks karastusjookide magustamiseks ja ka dieettoodetes (ta on üle pooleteise korra magusam kui suhkur ja imendub aeglaselt). Maks aga sünteesib fruktoosist eelisjärjekorras lipiide. Seetõttu tõstab
16%. Seega on või naturaalne ning hea maitsega ja sisaldab vähem lisaaineid, kui margariin. Peale selle leidub võis ka üsna palju vitamiine. Inimese seisukohalt on või üheks miinuseks see, et seda on halb määrida ning pole külmkapist võttes kohe kasutusvalmis. Siiski leidub võis ka tervisele ohtlike aineid. Või sisaldab vereringele ja südamele ohtlikke loomseid rasvu ning kolesterooli, mis kleepub veresoonte seintele ning soodustab südamehaiguste riski. Peale selle on võis ka transrasvu, mis kahjustavad inimeste veresooni ja soodustavad lupjumist. Tavainimestele võib margariin tunduda kindlasti paremana, kui või. Sest seda saab otse külmkapist võttes kasutada ja on sageli võist vähem rasvased. Siiski pole margariin nii süütu, kui esmapilgul tunduda võib. Margariin sisaldab väga palju lisaaineid ning võib sisaldada ka tootmisel tekkivaid transrasvhappeid. Transrasvhapped on küll küllastumatud, kuid
10 tähtsat fakti toidu ja tervise kohta #1. Kõrge rasvasisaldusega (eriti küllastunud rasvadega) ja väga soolast toitu seostatakse suurema südamehaiguste riskiga. #2. Liiga kõrge suhkrusisladusega toidu tagajärjeks on liiga suur glükoosi hulk veres, mis võib viia diabeedini. #3. Ebatervislik toitumine suurendab depressiooni ja tujumuutuste riske. #4. Toit, milles olulise toitaine- kaltsiumi- tase on madal, tõstab luude nõrgenemise ja hõrenemise riski. Kaltsium on hädavajalik luude tugevdamiseks. #5. Lisandite, säilitusainete ja rafineeritud suhkru poolest rikas toit võib põhjustada kehva
transrasvhapetest põhjustatud südamehaigustesse iga-aastaselt 30 000 inimest. Oliivõlis on väga palju monoküllastamata rasvhappeid, kalarasvas ja taimeõlides aga polüküllastamata rasvhappeid. 2006. aastal ilmunud Eesti toitumissoovituste kohaselt peaksid rasvad katma 25-30 protsenti päevasest toidu ja jookidega saadavast energiast. Mitte kõik rasvad ei ole halvad. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped vähendavad vere kolesteroolisisaldust ja südamehaiguste riski. Seevastu liigset küllastunud ja transrasvhapete tarbimist seostatakse südamehaiguste sagenemisega. Enamiku tänapäeval toiduga saadavatest transrasvhapetest saab osaliselt hüdrogeenitud taimerasvaga valmistatud toitude söömisel, kuid neid leidub ka piimas ja imetajate rasvas, põhiliselt veise- ja lambarasvas umbes 2-5 protsendi ulatuses. Kui palju siis võib hüdrogeenitud rasv sisaldada transrasvhappeid? Analüüsid on näidanud,
Ravimite ja päikese koostoimel tekkinud kõrvaltoimed nahal sarnanevad päikesepõletusele. Fotosensitiivsus on üks nahavähi teket soodustavatest faktoritest. Naha valgustundlikkust suurendavat ehk fotosensibiliseerivat toimet avaldavad eeskätt infektsioonivastased ravimid (fluorokinoloonid), diureetikumid, südamehaiguste ravimid (nt kaltsiumkanalite blokaatorid, AKE- inhibiitorid ja mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA). Ka taimsed ravimid (nt harilikku naistepuna sisaldavad ravimid) võivad põhjustada fotosensibilatsiooni. Fotosensibilatsiooni tekkemehhanismid Fotosensitiivsus on üldkasutatav termin, mille all mõeldakse kas fototoksilist reaktsiooni või harvem esinevat fotoallergilist reaktsiooni. Fotokeemiliste reaktsioonide ajal tekivad
Kolesterool (vere kõrge Meesugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui kolesteroolisisaldus) naistel) Vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on Vererõhk (kõrgenenud vererõhk) infarkti haigestumise risk) Pärilikkus (eelsoodumus südamehaiguste tekkeks: Diabeet (kõrgenenud veresuhkur) südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel lähisugulstel) Suitsetamine, narkootikumid, liigne Lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel alkoholitarbimine, toitumine (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult) Ülekaal (liigne kehakaal)
Rühm: Õ2- 4 Laktoositalumatus pole alati täielik, paljudel juhtudel peab inimene sööma lihtsalt vähese laktoosisisaldusega toitu. Piimasuhkru ehk laktoosi talumatuse korral ei pea piimatoodetest loobuma, tarvitada ei tohi sel juhul ainult piima, hapupiimatooted või laktoosivaba piim on igati soovitavad. 4. Oksüdatiivne stress soodustab põletike (nt reumatoidartriidi), südamehaiguste, pahaloomuliste kasvajate, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning paljude teiste haiguste teket. Rakkude reageerimisel hapnikuga tekkivate vabade radikaalide kahjustava toimega aitavad toime tulla antioksüdandid nagu A-, C- ja E-vitamiin, flavonoidid, koensüüm Q10, seleen, tsink jt, mille mõjul pidurduvad vananemisprotsessid, alaneb vere kolesteroolisisaldus, väheneb ateroskleroosi, südamehaiguste, insuldi ja kasvajate tekke risk jne.
Suitsetajate kodudes elavatel lastel on rohkem köha, hingamisteede põletikke, kopsupõletikke, astmat, silmapõletikke, keskkõrvapõletikke. Igal aastal sureb USAs 280 last hingamisteede haigustesse, mis on otseselt põhjustatud kodudes suitsetamisest; lisaks, 300 last saavad vigastada või surevad hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahjude tõttu. Millised on vastavad arvud Eestis? Enamus suitsetajaid, ükskõik millises vanuses, teab, et suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. Samal ajal usutakse, et lastel ja noores eas ei teki suitsetamisest mingeid kahjustusi paljude aastate jooksul. See on aga ekslik. Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale. · Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja (võibolla et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju.
Sool 1. Miks on sool vajalik? Miks on sool kahjulik? Soola vajame selleks, et reguleerida vee hulka kudedes, säilitada happetasakaalu organismis ning võimaldada närviimpulssidel edasi kanduda. Soola kahjulik toime tuleneb naatriumi liigtarbimisest ja naatriumi pikaajaline liigtarbimine võib tõsta vererõhku ja suurendada südamehaiguste riski. 2. Rohkelt soola sisaldavad toiduained. (min 10 näidet): Naatrium,jood,magnesium,kaalium,aminohape,raud,tsink,vask,seleen,fosfor. 3. Kuidas vähendada tarbitava soola kogust? Kasuta vähem soola, kui retsept ette näeb või kasuta mõõdukalt suure soolasisaldusega toidukõrvalisi, nagu ketsup, sinep, sojakaste, salatikastmed. 4. Kuidas piirata soola kasutust toiduvalmistamise protsessis? Hoia soolatopsi köögikapis, mitte laual, kus see on
● Sisaldab palju köögivilju, kala ja esimese pressi oliiviõli. Menüü Rohke taimse toidu tarbimine Rohke teravilja tarbimine Punase liha asemel eelistada kana ja kala Loomsete rasvade asemel rafineerimata oliiviõli Piirata kiir-ja rämpstoidu tarbimist Vahepalad: kuivatatud puuviljad, soolamata pähklid ja seemned Alkoholi tarbida mõõdukas koguses, veini juua einete kõrvale Piimatooteid tarbida mõõdukalt, aga laias valikus Tulemused Mõjub kehakaalule Vähendab südamehaiguste riski Naistel aitab ennetada rinnavähki Kasutatud materjal ● http://naine24.postimees.ee/3329647/oluline-pohjus-miks-naised-voiksid-vahe mere-dieeti-proovida ● http://o.coloter.com/teema/diabeet/vahemere-dieet-mudel-eurooplastele ● http://www.kaalustalla.ee/blogi/vahemere-dieet/ ● http://tervis.postimees.ee/3291793/pohjalik-ulevaade-vahemere-dieedist ● google.com/healthypictures Aitäh kuulamast! Head katsetamist!
Artikli analüüs Tartu 2012 Kokkuvõte Tiiu Lieberti raamatu ,,Toitumine: müüdid ja tegelikkus" transrasvhapete peatükist (28.09.2009) Toidurasvades sisalduvad rasvhapped jagunevad kolmeks: küllastunud, mono- küllastamata ja polüküllastamata rasvhapped. Kõik rasvad pole halvad. Monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped vähendavad vere kolesteroolisisaldust ja südamehaiguste riski. Seevastu liigset küllastunud ja transrasvhapete tarbimist seostatakse südamehaiguste riski suurenemisega. Enamiku tänapäeval toiduga saadavatest transrasvhapetest saab osaliselt hüdro- geenitud taimerasvaga valmistatud toitude söömisel, samuti leidub neid piimas ja imetajate rasvas. Osaliselt hüdrogeenitud taimerasva kasutatakse ka kondiitritoodetes, kartulikrõpsudes, kiirtoitude valmistamisel, kohupiimatoodetes ja jäätises.
Toiduained · Range vegetarsimi korral kasutatakse toiduks ainult taimse päritoluga toiduaineid. · Teravili · Puuvili · Juurvili · Aedvili · Pähklid · Seemned · Seened · Õlid Toiduained · Põhiliseks valguallikaks on tera- ja kaunvili ning pähklid · Rasva saadakse toiduõlidest, seemnetest ja pähklitest. · Süsivesikuid saab aed- ja puuviljadest Taimetoidu plussid · Vähene rasvumine · Väheneb südamehaiguste risk · Väheneb kõrgvererõhu risk · Rohkelt C-vitamiini ja mineraalaineid · Kasutatakse vähe rasva ja keedusoola · Suureneb maitsetaimede kasutamine Tamietoidu miinused · Ei saa valke, aminohappeid, vitamiin D ja B12 · Riboflaviini · Katltsium · Raud · Tsink Näited · Hernes · Uba · Pudrud · Pajaroad · Panniroad · Seened · Teravlijatooted · Pähklid · Õli · Marjad · Puuviljad Lõppsõna
Aga tooreid marju ei tohi aga mingil juhul süüa. Need on mürgised ja põhjustavad seedeelundkonna põletikku. Lodjapuu marjad muutuvad söödavaks, kui neid külmutada, kuivatada või kuumutada. Siis on nad head ja ravivad paljusid haigusi. Lodjapuu marjadest valmistatakse ravimteed. Teega saab ravida külmetusköha, läkaköha, bronhiiti ja kopsupõletikku. Teed soovitatakse kasutada ka vitamiiniteena. Teega võib kuristada kurku. Lodjapuu marjad aitavad südamehaiguste, kõrgvererõhu ja krampide korral. Marju saab kasutada ka verejooku peatamiseks ja tursete vähendamiseks. Venelased keedavad lodjapuu marjadest ka moosi ja teed ja valmistavad mahla. Kuivatatud marju segatakse saiajahu sisse ja sellest küpsetatakse saia. Lodjapuu on valitud ka 2013. aasta puuks. Allikad: Luuk, O. (2013). Lodjapuu, aasta põõsas. Eesti Loodus, nr 3, lk 16-19. Kõivupuu, M. (2013). Lodjapuu rahvapärimuses. Eesti Loodus, nr 6-7, lk 58-59.
laguneb. Hüpoteeside paika pidavus. § Hoidsime 5 sendist eurot 20 minutit Coca-Cola sees ja tagajärg oli see, et Coca-cola seest välja võttes oli ta puhtam ja läikis. Hüpotees vastas tõele. § Roostes naela hoidsime Coca-Cola sees 5 päeva ja tagajärg oli see, et nael polnud lagunenud, hüpotees ei pidanud paika. Nael oli muutunud ainult mustaks. Elulised hüpoteesid § Suhkur Coca-Colas tõstab diabeedi ja südamehaiguste riski. § Coca-cola pidev tarbimine võib põhjustada unetust. Eluliste hüpoteeside paikapidavus § See on tõsi, et Coca-Colas sisalduv suhkur tõstab diabeedi ja südamehaiguste riski, kuna igal inimesel on normaalne tarbida päevas 90 g suhkruid, aga juba 1 liitris Coca-Colas on 108 g suhkrut. Muidugi oleneb see kogusest, et kui palju me tarbime Coca-Colat. § See vastab tõele, et Coca-Cola võib põhjustada unetust. Ühes USA
a) üle 5 g päevas soola. · kõrgvererõhutõbi · osteporoos · ajuhalvatus · südameinfarkt · tursed · astma halvenemine · neerude puudulikkus · maovähk · eluea lühenemist, südamehaigusi, vererõhuku alandavate ravimite toime vähenemist ja kõrvalnähtude suurenemist. b) loomset rasva · kolesterooli tõus · südamevereskoonkonna haigused (eelkõige südamehaiguste risk, sest kõik sõltub eelkõige siiski inimese elukommetestharjumustest, vanusest jne) c) suhkrut · rasvumine · diabeet · kõrge vererõhk · ka kolesteroolitaseme tõus 9.Kirjuta lünkadesse toiduained/toidud, mida peaksid sööma tervise tugevdamiseks? a) Rasvased merekalad ja meresaadused, rapsi ja linaõli, põldtuderi õli, et saada (Omega 3) rasvhappeid ja et veresooned oleksid elastsemad, hea kolesteroolitse normis, et keha
Kolesterooli hulk veresoones võib muutuda nii suureks, et blokeerib arteri ja veri ei saa läbi voolata. Kui arter, mis varustab südant verega, blokeeritakse, on infarkt tõenäoline. Kui veresoon, mis varustab verega aju blokeeritakse, siis sellele järgneb rabandus. Üldiselt peaks kolesterooli taset hakkama kontrollima alates 20-ndast eluaastast. Pärast seda peaks kontrolli intervalliks olema 5 aastat maksimum. Olenevalt kolesteroolitasemest ja teiste südamehaiguste riskifaktorite olemasolust, peaks taset kontrollima tihedamini. Kuni 2 aasta vanustel lastel peaks kolesteroolitaset kontrollima, kui mõnel lähedasel sugulasel (nt vanavanemal) ilmnes südamehaigus enne 55-ndat eluaastat või kui lähedasel sugulasel on kõrge kolesteroolitase Lipoproteiinide tihedus (kõrge või madal) on oluline. Kui üldine kolesteroolitase on kõrge kuna tõusnud on nn. halva kolesterooli tase, siis võib olla suurem risk ka südamehaiguste ja ajurabanduse suhtes
Naermine 100-200 korda päevas võrdub 10 minutilisele aerutamisele. Kui palju inimesed päevas üldse naeravad? Palju rohkem kui nad ise aru saavad, ning lisab, et naermine aitab hingamisaparaadi tööle ning lihased liikumisse.Teised uuringud kinnitavad, et naermine tugevdab ka immuunsust, reguleerib stressiga kaasnevat südame arütmiat, arendab hingamissüsteemi ja lõdvestab pinges lihaseid. Väide: Komöödiafilmi vaatamine parandab verevarustust ning vähendab südamehaiguste riski, kinnitavad teadlased. · Marylandi Ülikooli Meditsiinikeskuse uurijad võrdlesid naljafilmide ja draamade mõju inimesele, vahendab BBC. · Pisarakiskujate toimel vähenes inimestel verevool umbes 35 protsenti, ent naermine parandas verevarustust 22 protsenti. · Uuringus osales 20 tervet, mittesuitsetavat vabatahtlikku, kelle keskmine vanus oli 33 eluaastat. Teadlaste arvates parandab naermine organismi verevarustust, kuna selle mõjul
Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Keskmistel laiuskraadidel tekkiv põud ja sellest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele näljahäda ning ennustatav merepinna tõus põhjustab katastroofe madalamatel rannikualadel. Mõlemad muutused põhjustaksid ulatuslikku migratsiooni, kergesti leviksid nakkushaigused, eri kultuuride ja rahvuste vahel võib seoses ulatusliku migratsiooniga tekkida konflikte ja sõdu.
teelusikatäit suhkrut. Suhkruvabad dieetjoogid on veelgi ohtlikumad, sest suhkruasendajad on kahjulikumad kui suhkur. Dieetjoogid sisaldavad palju rohkem süsihappegaasi kui tavalised karastusjoogid. 3)Hüpotees: Karastusjoogid on tervisele kahjulikud 4)Hüpoteesi kontrollimine : Teadlased on kindlaks teinud, et karastusjookide tarbimine tekitab kaltsiumipuudust, sõltuvust, rasvumist. Rasvumine omakorda on ideaalne platvorm kõikvõimalike südamehaiguste tekkeks. Kaltsiumipuudus tekitab luude ja hammastehõrenemist. Suhkru seedimine sunnib keha kaltsiumit ja muid olulisi mineraale kaotama, luues eeldused osteoporoosiks, artriidiks ja diabeediks. 5) Tulemuste anal üüs ja järelduste tegemine : Karastusjookide tarbimine on tervisele kahjulik. Uuringutest on selgunud, et tänapäeva noor omandab vaid umbes poole kogu vajalikust kaltsiumikogusest ning põhjuseks peetakse siin just vähest piima ja suurt karastusjookide tarbimist
· Väsimust · Peavalu · Silmade ärritust · Lihasvalu · Astmahaigusi · Allergiat · Stressi · Meeleolu muutusi Huvitavaid fakte · Linlane kaotab õhusaaste tõttu 8 kuud oma elust · Õhusaaste viib enneaegselt hauda 300 pealinlast aastas · Õhusaaste mõjutab südamehaiguste teket · Õhusaaste tapab igal aastal 2 miljonit inimest maailmas · Õhusaaste tõttu sünnib vähem poisse · Linnaõhk rikub spermatosoidid · Autode heitgaasides leidub 3000-4000 erinevat ainet · Üldiselt on Eestis hea õhu kvaliteet Kasutatud kirjandus · http://www.tarbija24.ee · http://www.postimees.ee · http://deepzone2.ttu.ee · http://ael.physic.ut.ee
südamehaigust. On selge, et mainitud tegurid süvendavad rütmihäireid haigestumise korral. Südame rütmihäireid loetakse ohtlikuks, kui nad halvendavad olulisel määral hemodünaamikat: kui nende sagedus on üle 160/min või alla 40/min või esineb kodade värskelt tekkinud virvendus või laperdus. Tõsise iseloomuga rütmihäirete hulka arvatakse ekstrasüstolid, kui neid on minutis üle viie. Otseseks surma põhjuseks paljude südamehaiguste korral ongi südame rütmihäired. Südame rütmihäirete klassifikatsioon Südame rütmihäireid võib klassifitseerida elektrofüsioloogiliste parameetrite alusel erutustekke- ja juhtehäireteks. Paraku ei ole kliiniliselt võimalik rütmihäire mehhanismi tegelikult taandada eraldi erutustekke- või juhtehäireks, sest näiteks ventrikulaarsed ekstrasüstolid võivad tekkida nii automatismi suurenemisest, kuid ka impulsi
leiduva kolesterooli ja küllastunud rasvade hulk.Põhiliselt leidub kolesterooli loomset päritolu toiduainetes- rasvases lihas ja vorstitoodetes,võis,kanamunades(eriti munakollastes). Eristatakse mitut erinevat tüüpi kolesterooli.LDL-kolesterooli nimetatakse ka halvaks kolesterooliks-Ülemäärane halva kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli ladestumise veresoonte seintel.Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks ning see on südamehaiguste üks olulisemaid riskitegureid.Ateroskleroosist tingitud veresoonte ummistumise tagajärjeks võib olla nii steno kardia kui südameinfarkt.Ajus põhjustab selline veresoonte ummistumine ajuinfarkti ehk insuldi. Teist osa lipoproteiinidest nimetatakse HDL-kolesterooliks ehk heaks kolesterooliksja selle ülesandeks on aidata kudedel vabaneda halvast kolesteroolist .Seetõttu on organismile kasulik HDL-kolesterooli võimalikult suur sisaldus veres.
Mida rohkem inimene joob, seda suurem on võimalus peagi mõne tõsise tervisehäirega silmitsi seista. Kui inimene joob, imendub alkohol suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse. Nii mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski. · Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. · Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südamehaiguste, pahade kasvajate, psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. · Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000-10 000 inimest, üle poole neist on naised. · Enamik inimesi, kellel on alkoholi tarvitamise tõttu tervisega probleeme, ei ole alkohoolikud, vaid pigem need, kes regulaarselt aastate vältel liiga palju alkoholi tarvitavad.
Vaimse arengu ja käitumise puudujäägid tekivad ka lastel, kelle emad joovad raseduse ajal mõõdukalt Alkoholi mõju imetamise ajal Alkoholisisaldus rinnapiimas tekitab lapses rahutust ja häireid unerütmis Alkohol vähendab rinnapiima kättesaadavust Imikute kokkupuude alkoholiga rinnaga toitmisel, võib mõjutada imikute suhtumist alkoholi Alkoholi mõju meestele Suureneb naissuguhormoonide osakaal, karvakasv väheneb Väheneb viljakus Vererõhk suureneb, tõstab südamehaiguste ja infarktiriski Tekivad maksakahjustused Tekib depressioon Munandite kõhetumine ja impotentsus Alkohol ja noored Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 1213 ning varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju. Üle poolte ehk 53,6% Eestis elavatest 1013aastastest noortest on vähemalt korra alkoholi joonud 1415aastastest on vähemalt korra purjus olnud peaaegu kuus inimest kümnest ehk 58%.
Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. Täname kuulamast!
liiga palju Insuliini. 4. KEEDUSOOL NaCl Soola kasutatakse toitude Liigse soola kahjulikkus maitsestamiseks. on selles, et see tõstab Kasutatakse seebi- jt vererõhku ja loob nõnda pesuainete tootmisel, soodsa pinna keraamika- ja südamehaiguste paberitööstuses. tekkimiseks. 5. seebikivi NaOH Keetmisel rasvaga Silma sattudes on ohtlik moodustab ja ärritava toimega. naatriumhüdroksiid seebi. Nr. Nimetus valem + - 6. BENSEEN C6H6. Benseeni kasutatakse Benseen on väga
jäetuna. 4. ÕENDUSPROBLEEMID JA ÕENDUSTEGEVUS Üheks suurimaiks probleemiks on õe jaoks see, et patsient ei teadvusta endale olukorra tõsidust. Õe ülesandeks on selgitada patsiendile ravi olulisust, rääkida haiguse tüsistustest ning seletada tevislike eluviiside järgimise tähtsust. Kõrge vererõhuga patsiendid peaksis piirama oma toidus olevat soolakogust, kuna selle liigtarbimine tõstab vererõhku ja on oluliseks faktoriks südamehaiguste tekkel. Liigne soolakogus lisab survet ka neerudele. Neerud on organid, mis peavad liigse soolakoguse organismist väljutama. Päevane lisasoolakogus, mida organis vajab on tegelikult ainult 5 grammi. (Rosen 2004.) Ülekaal teeb haigeks. (Koort 2005.) Paljudel hüpertoonikutel on arvatavasti probleeme ka liigse kehakaaluga. Seetõttu peaks õde selgitama ülekaalulistele patsientidele kehakaalu normaliseerimise vajalikkusest. Liigne kehakaal lisab koormust südamele ning on samuti
veresoones võib muutuda nii suureks, et blokeerib arteri ja veri ei saa läbi voolata. Kui arter, mis varustab südant verega, blokeeritakse, on infarkt tõenäoline. Kui veresoon, mis varustab verega aju blokeeritakse, siis sellele järgneb rabandus. Millal peaks alustama kolesteroolitaseme kontrollimist? Üldiselt peaks kolesterooli taset hakkama kontrollima alates 20-ndast eluaastast. Pärast seda peaks kontrolli intervalliks olema 5 aastat maksimum. Olenevalt kolesteroolitasemest ja teiste südamehaiguste riskifaktorite olemasolust, peaks taset kontrollima tihedamini. Kuni 2 aasta vanustel lastel peaks kolesteroolitaset kontrollima, kui mõnel lähedasel sugulasel (nt vanavanemal) ilmnes südamehaigus enne 55-ndat eluaastat või kui lähedasel sugulasel on kõrge kolesteroolitase Milline peaks kolesterooli tase olema?? Lipoproteiinide tihedus (kõrge või madal) on oluline. Kui üldine kolesteroolitase on kõrge kuna tõusnud on nn. halva kolesterooli tase, siis võib olla suurem risk ka
Seda õli väärtustatakse eeskätt tema soodsa toime tõttu südame-veresoonkonnale. Osad rasvad on saadud toiduõlide tööstuslikul muutmisel (hüdrogeenimisel) tahkeks, need on nn. hüdrogeenitud rasvad. Kui hüdrogeenimist on teostatud osaliselt, saadakse pehmemad, osaliselt hüdrogeenitud rasvad, mis sisaldavad kehale kahjulikke transrasvhappeid. Suuremas hulgas transrasvhapped mõjuvad pikema aja jooksul inimese veresoonte endoteeli kahjustavalt, tuues kaasa südamehaiguste riski suurenemise. Alati tuleks täpsemalt uurida, missuguse rasvaga on tegu, kui sildile on kirjutatud lihtsalt ,,taimne rasv". Kas on tegemist kookos- või palmirasvaga või osaliselt hüdrogeenitud taimeõliga? Hüdrogeenitud rasvad sisalduvad peaaegu kõikides tööstuslikult toodetud toitudes, margariinides ja küpsetusrasvades. Oluline on tarbida vähem omega-6 rasvhappeid rohkem omega-3 rasvhappeid vähem loomseid ja rohkem taimseid küllastatud rasvu
Tänu sellele suudab inimene kontrollida oma keha kaalu, kui ka hoida tervislikku seisundit. Tuleks liikuda piisavalt värskes õhus ning leida sobiv trenn, see on hea tervise tagatis. Üle- ja alakaalulisus on võrdeliselt tõsised terviseprobleemid. Ülekaalulisust põhjustavad liigne ja ebatervislik toitumine ning vähene liikumine. Paljud neist ei tee sporti ja mõned neist veedab päevas üle viie tunni istudes. Sellega kaasneb südamehaiguste suurenemine, kõrge vererõhk ja kolesteroolitaseme tõusu. Suitsetamine ja alkoholi liigne tarbimine kahjustavad ohtrasti tervist. Suitsetamine hävitab kopse, mis lõpuks võib viia kopsuvähi tekkimiseni ning alkoholi tarbimine, millest võib saada sõltuvuse. Väga tihti puutume kokku mitmete mürgiste ainetega, mida sisaldavad erinevad kreemid, spreid, lakid jne. On olnud juhtumeid, kus liigse laki kasutamisest on jäädud nii haigeks, et on viinud lausa surmani.
· keha toodab organismis (koeensüüm Q10, lipoehape, melatoniin) Meie organism on välja arendanud kolm antioksüdantset ensüümi, mis kaitsevad meid 24 tundi päevas pidevalt terve elu. Ebatervislike eluviiside ja tasakaalustamata toitumise korral sellest ei piisa. Antioksüdantide toimel: · pidurduvad vananemisprotsessid; · alaneb kolesteroolitase; · väheneb ateroskleroosirisk; · väheneb südamehaiguste ja insuldirisk; · aeglustub Alzheimer'i tõbi; · väheneb kasvajate tekkevõimalus; · vähenevad sigaretisuitsust tekkivad kahjustused, jne. Vabad radikaalid vastutavad arvukate ebatervete protsesside eest kehas, nagu: · Antioksüdantide ja radikaalide tasakaalu häirimisel toimub: · Haiguslik rakkude jagunemine · Organite mittetäielik funktsioneerimine · Ajutegevuse häired · Südame- ja veresoonkonna muutused · Nägemise kahjustused · Vananemine
Mingit mürgistust seetõttu kellelgi ei ilmnenud, aga loomulikult hakkas kunstlikult tekitatud, ebatavalise koostisega toiduaine rohkus söögilaual tasapisi tähelepanu köitma ja alarmeerivana tunduma. Enamik alates 1980. aastatest tehtud uuringuid on näidanud, et tänapäevase transrasvasisaldusega dieet inimesele ega loomadele toksilist toimet ei avalda. Siiski on viimasel ajal ilmunud töid, mis kinnitavad, et rohke transrasva tarvitamise toimel võib suureneda südamehaiguste ja infarkti risk. Transrasvhapped, sarnaselt küllastunud rasvhapetega, tõstavad LDL ehk halva kolesterooli taset, kuid erinevalt küllastunud rasvhapetest alandavad transrasvhapped ka HDL ehk hea kolesterooli taset. Lisaks arterite jäigastumisele ja ummistumisele põhjustavad transrasvad ka rasvumist ning diabeeti, suurendades kokkuvõttes enneagsete surmade arvu. Teadlased soovitavad transrasvu pruukida nii vähe kui võimalik, kuna krooniline,
kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib reeglina lastel või noorematel inimestel. Nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini. Teist tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeet on põhiliselt vanemaealiste tüsedate haigus. Nende organism eritab insuliini, kuid selle toime on häiritud liigse kehakaalu tõttu. II tüüpi suhkruhaigus kahjustab eriti suuri veresooni, soodustades nende lupjumist ning kõrge vererõhu ja südamehaiguste teket. Kui veresuhkur on pikka aega normist kõrgem, siis seda suurema tõenäosusega arenevad suhkruhaiguse hilistüsistused. Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. Diagnoos põhineb vere suhkrusisalduse määramisel kapillaar ( sõrmeotsa ) või veeniverest. Diabeeti on võimalik diagnoosida juhul, kui
Head ja halvad rasvad. Energiat annavad kõik rasvad ühtmoodi, nimelt 9 kcal (38 kJ) puhta rasva iga grammi kohta, aga muus osas mõjuvad rasvad tervisele erinevalt. On halbu rasvu, mis viivad tasakaalust välja suhkru-ainevahetuse, suurendavad vere kolesteroolisisaldust ja tekitavad ateroskleroosi ehk lihtsamalt öeldes ummistavad veresooni, tõstavad vererõhku ning kõige sellega suurendavad täiskasvanute suhkurtõve, ajuvereringehäirete ja ajuinfarkti, südamehaiguste ja südameinfarkti riski. Kasutatud kirjandus: http://www.slideshare.net/chryssy/lipiidi-ehk-rasvad http://et.wikipedia.org/wiki/Rasvad http://www.toitumine.ee/rasvad/ http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=224
Valu võib olla ka seljas, õlas võivasakus käes. Haiguse tekkimise riskitegurid On mitmeid riskifaktoreid, mis soodustavad südameinfarkti teket. Üht osa riskifaktoritest ei saa mõjustada, teisi faktoreid saab (ja tulebki) mõjustada. 1. Riskifaktorid, mida ei saa muuta - meessugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui naistel) - vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on infarkti haigestumise risk) - eelsoodumus südamehaiguste tekkeks (südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel lähisugulastel) - lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult) 2. Riskifaktorid, mida saab ja tuleb mõjutada (vähendada) - suitsetamine - vere kõrge kolesteroolisisaldus - kõrge vererõhk - kõrged veresuhkru väärtused - ülekaalulisus - vähene kehaline aktiivsus RAVIVÕIMALUSED, INFARKTI SAANUD ISIK
MAIUSTUSED 1. Nimeta 2 Eesti maiustuste tootjat . AS Kalev Chocolate Factory , AS Marmiton 2 . Soovita kliendile tervislikke maiustusi . Põhjenda . Tume sokolaad sisaldab 70-99% kakaosaadusi . Kakao vähendab südamehaiguste riski . 3 . Millised tooted on müügil diabeetikutele ? Mis on nende eripära ? Mõrudad sokolaadid , Neid iseloomustab vähene rasva ning suhkrusisaldus . 4 . Milliste tunnuste järgi saab liigitada karamelle ? karamellipere liigitamine klaaskaramellid ja täidisega karamellid . 5 . Mida kasutatakse marmelaadi tarretamiseks ? Marmelaadi tarretamiseks kasutatakse agarit , pektiini või zelatiini . 6. Nimeta küpsisesorte , mis ei sisalda nisujahu . Bezeeküpsis 7
sellest saadavat viina. Viimastel sajanditel on küll üritatud selle liigtarbimisele piiri panna, ent asjata. Alkohol ei ole iseenesest kurjast. Mitte ühelgi teisel joogil ei ole nii palju erinevaid variante, maitseid ja koostisaineid; veinid sobivad paljude toitude juurde; on hea viis suuremas või väiksemas seltskonnas lõõgastumiseks ja jutujärje leidmiseks. Teadlased on avastanud isegi seose lahja alkoholi ja südamehaiguste riski vähenemise vahel. Tuleb aga meeles pidada, et see kõik kehtib ainult normaalsete joogikoguste korral. Me kõik teame, mis on alkoholismi pikaajalised tagajärjed, nagu maksahaigused, iseloomu muutused ja ka välimuse halvenemine. Võiks ju öelda, et igaühe tervis on tema enda kätes, ent see ei pruugi alati enda omaga piirduda. Joomatõve probleem seisneb selles, et paljud muutuvad selle käes agressiivseks ja võivad tihti ennast või teisi vigastada
erksuse. Morfiin on valuvaigisti, mis mõjub otse kesknärvisüsteemile. Kiniin on ravim, mida kasutatakse malaaria ning piroplasmoosi raviks. Ohtlikud: Nikotiin on stimulant, mida inimene tarbib tubakatoodete teel. Kokaiin on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ja söögiisu vähendaja. Solaiin on põhiliselt kartulis esinev mürgine alkaloid. Kohvi omadused organismile Kasulikud Kahjulikud Hoiab ärksana ja ergutab Kahjustab maksa Vähendab südamehaiguste riski Tekitab sõltuvust tekib peavalu Vähendab ka 2- tüübi kohvi mittejoomisest suhkruhaiguse riski Osal inimestest tekib kohvist loobumisega depressioon ja uimasus. Kofeiin Kofeiin on kõige enim kasutatavam mõnuaine. Valem: C8H10N4O2
Seega on kakaosaadustest ainsana esindatud kakaovõi. Kuvertüür e. glasuurimisšokolaad – sisaldab rohkem kakaovõid ning sulab seetõttu ühtlasemalt ja hõlpsamini. Tahkudes jääb kuvertüür kaunilt läikivaks. Kuvertüür on suurepärane just šokolaadikaunistuste tegemisel, šokolaadikihiga katmisel ning nendes magusroogades, kus šokolaad on põhikomponendiks. Šokolaadi peamise koostisosa kakaovõi rohked rasvhapped ei tõsta vere kolesteroolitaset ega suurenda südamehaiguste riski. Nädalas võib süüa julgelt 200-300g šokolaadi, tekitamata kahju südamele ja veresoonkonnale. Šokolaad sisaldab antioksüdante (alagrupp- polüfenoole), mis kaitsevad südant ja veresoonkonda, kaitsevad keharakke vabade radikaalide kahjulike mõju eest, aitavad vähendada mälukaotuse, kasvajate, silmakahjustuste, Alzheimeri tõve, parkinsonismi ja veel mitmete tõsiste tervisehäirete tekkimise ohtu. Viimaste aastate uuringud on tõestanud ka, et šokolaad ei
Karin Köösel, Liisi Liivik Kuusalu Keskkool 10. klass, 2015 Mis on vee karedus? Joogivee karedus on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Karedas vees seep ei vahuta ja moodustab rasklahustuvaid sooli. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid ja karbonaadid, mis sadenevad vee keetmisel. PÜSIV(mittekarbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid ja sulfaadid, vähemal määral ka fosfaadid, nitraadid jt, mis vee keetmisel välja ei sadene.
Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi regulaarselt treeningul käijate seas. • Teismelistel suitsetajatel on kolm korda rohkem õhupuudust ja neil tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel. • Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel: neil võib uuringutel leida südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke. • Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. (3) 4. Sõltuvus Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel
valgust, mille käigus eritavad nad keskkonda hapnikku. Nemad on tootnud ligikaudu 90 % atmosfääri hapnikust. Enamik veekogude toiduahelaid algab just neist. Vetikate vajadus inimestele Vetikad sisaldavad paljusid vitamiine ja mineraale. Neis on rohkesti süsivesikuid, soolasid ja eriti C vitamiini. Samuti sisaldavad nad rohkem joodi kui ükski teine looduslik aine. Vetikatel on ka suurepärased tervistavad omadused nad aitavad vältida vähi ja südamehaiguste tekkimist. Vetikates sisalduvat joodi on inimesel vaja kilpnäärme jaoks, et toota vastavat hormooni, mis ergutab meie närvisüsteemi, mõjutab oksüdeerumisprotsessi rakkudes, reguleerib seedimist ja aitab organismil muuta valke, rasvu ja süsivesikuid energiaks. Enimtuntud vetikad on rohevetikad, pruunvetikad ja punavetikad. 3. Vetikad toiduks Erinevates kohtades maailmas kasutatakse vetikaid ka toiduks. Näiteks kasutatakse vetikaid sushi valmistamiseks
paljud lapsed surevad nälga. Sellises rahasüsteemis saab olema alati vaeseid ja puudustkannatavaid, see ongi süsteemi tagajärg. Enne ei olnud ma midagi kuulnud majandusmõrvaritest. Kes USA-l tee peal ees see mõrvatakse. Kes ei korrupeeru, see tapetakse. Iraagi sõda 1991. USA saatis sõjaväe ja väga huvitav ja öövastav teada, et nad ehitasid ise üles riigi, mille nad hävitasid. Hämmastav, et USA valitsus eraldab terrorismi vastu võitlemiseks rohkem raha kui südamehaiguste vastu võitlemiseks, kuigi nende haiguste pärast sureb rohkem inimesi. Ja kui, milline terrorism see üldse on? Sain teada varjatud organisatsioonidest, kes tegelikult valitsevad. Seda et kontroll energiressursside üle on hoopis kellegilie kasulik, samuti sõda . Afganistani sõda. Minu arust on õudne teada, et suured orgasnisatsioonid oma ohtlike tootmisjääke vette lasevad, lihtsalt selleks et raha kokku hoida.
Mina sellist toitu ei sööks. Paljudel inimestel tekitaksid need kindlasti allergijaid, mürgitust ja soovimatuid kõrvalmõjusi. 16. Kuidas ohustavad geenmuundatud liigid looduslikke liike? Geenmuundatud organism on kahjurikindlam, seetõttu võib ta hakata looduses levima, tõrjudes välja kohalikke liike. 17. Milliste haiguste puhul tohib kasutada geeniteraapiat? Hetkel kasutatakse seda ka vähi- ja südamehaiguste, diabeedi, hüpertoonia ja muude haiguste ravimiseks. 18. Millised on geeniteraapia rakendamise peamised probleemid? · Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast. Kas inimene, omandades uue geeni ja seeläbi ka uue tunnuse, on sellisel kujul seesama inimene? · Piiri tõmbamine ravimise ja inimelule uue kvaliteedi andmise vahele on üpriski raske. Milliseid omadusi võib raviotstarbel muuta ja milliseid mitte?
Alustan sellest, et kui paljud jälgivad üldse, kui palju nad liiguvad? Nagu te ise ka teate, siis tuleb kindlasti jälgida, kui palju me liigume, mida sööme ning kui tihti arsti külastame. Mida rohkem me liigume, seda rohkem tekivad lihased ning enesetunne on ka parem ja enesekindlam. Liikumine ei ole ainult spordi tegemine, vaid ka niisama kõndimine, jooksmine, kodutööde või aiatööde tegemine ja näiteks aktiivne mängimine või ujumine. Liikumine vähendab südamehaiguste- ja diabeediriski, kehakaal on kontrolli all, liikumine langetab vererõhku ja aitab Kolesterooli tase kontrolli alla. Aga mis see kolesterool üldse on? See on üks oluline rakuseinte koostisosa, milleta ei suudaks rakud talitleda. Oma kolesterooli taset peab iga täiskasvanud inimene teadma ning kontrollima seda vähemalt korra 5 aasta jooksul. Siin pildi peal on ka näidatud, et söö vähese rasvasusega, madala kolesterooliga toiduaineid. Pigem siis puu- ja juurvilju, ...
Teine võimalus on see, et nad tunnevad ennast lahedana, kui julgevad alaealisena ja avalikult tubakat tarvitada. Tegelikult teame kõik, et suits ei tee kedagi lahedaks. Suitsetamisel on inimesele palju erinevaid mõjusid, nii tõsisemaid kui ka kergemaid. Samuti kahjustab see inimesi, kes viibivad pidevalt suitsetajate läheduses. Neid kodanikke nimetatakse passiivseteks suitsetajateks. Nii tubaka-, vesipiibu- kui ka passiivsel suitsetajal suureneb risk vähkkasvajate ja südamehaiguste tekkeks. Samuti vähendab tubaka tarbimine mehe sigitusvõimet ning põhjustab impotentsust, naistel võib langeda viljakus. Tihti ilmnevad noortel õppimisraskused ning suurenevad psühholoogilised probleemid depressioon, ärevus ja ebaküpsus. Iga üheksa sekundi järel sureb maailmas tubaka tarbimise tõttu inimene. Just seetõttu ongi suitsetamine saanud tõsiseks probleemiks. Eriti hull on see noorukite seas, sest
Ülekaal tekib meil juhul, kui tekib tasakaalutus kehalise aktiivsuse ja toidust omandatud energiahulga vahel. Miks peaksime me regulaarselt ennast liigutama? 1) Alaneb vererõhk 2) Paraneb elukvaliteet 3) Tasakaalustub keharasvade tasakaal 4) Tõstab tuju 5) Paraneb ainevahetus ja kehaosade liikuvus, samuti liigeste liikuvus ja tervis. Kui palju me vajame aeroobset liikumist? Aeroobseks treeninguks nimetatakse südametreeningut ehk lihtsalt vastupidavustreening. See ennetab südamehaiguste riske ja nendest tulenevate tüsistuste teket. See parandab südame tervist, vähendab kolesterooli jms. Sobiv oleks näiteks jalutamine reipalt pool tundi päevas, viis kuni seitse korda nädalas. See teeb kokku optimaalselt 3-4 tundi päevas. Samuti võid saada piisava kehalise koormuse, kui teed päevas vähemalt 9000 sammu. Kas venitamine/venitustreening on vajalik? Venitamine on väga oluline, tagades kudede ja lihaste parema verevarustuse ja elastsuse.Iga
lüpsiseadmete pesemisel, boilerites ning keskküttekateldes. Kareda veega pesemise mõju on väike ja sellega valmistatavaid söötasid tuleb kauem keeta, sest Ca soolad moodustavad toitainete valguga vees lahustumatuid ühendeid. Liiga kareda vee omadusi tuleb enne selle tarvitamist kindlasti parandada, see tähendab, et vett tuleb pehmendada. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel. Lisaks on arvatud, et liiga pehme vesi soodustab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumist, sest vee pehmust tekitavad ained lahustavad veevärgi seintelt organismile kahjulikke aineid. Loomatervishoiu seisukohalt on suure karedusega vesi loomadele ohutu, see tähendab, et selle kasutamine ei tekita organismis kahjustusi. Liiga pehme vee kasutamine loomade joogiveena pole organismile soodne, sest see sisaldab vähe mineraalaineid ja mikroelemente
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
