Sisukord Tutvustus Tegelased Sündmustik Sisukokkuvõte Mõtlemapanev näide tekstist Lemmiktegelane Tegelastevahelised konfliktid Kõige ebasümpaatsem tegelane Hinnang Soovitus Teiste lugejate arvamus Tutvustus Pealkiri Elu algab täna Autor Sass Henno Ilmumisaasta 2006 Trükitud Tallinna raamatutrükikojas Toimetaja Andres Sule Korrektor Maris Makko Kujundaja Villu Koskaru Tegelased Peategelane minategelane, kes räägib oma elu pöördepunktist (asjalik, sõbralik, kohati naiivne, jutukas, abivalmis)
Kõige sügavam Eesti film Lihtne. Arusaadav. Mõtlemapanev. Ajalooline. Humoorikas. Veenev. Tõepärane. Armastus. Sõda. Kõhklus. Kindlus. Kuumus. Detsembrikuumus. Kõigile eestlastele on rohkem või vähem südamelähedane nende vabaks saamise lugu kasvõi läbi väikeste võitude, lahingute. See, kui tõelähedane on mõni tõlgendus ajalooliselt, pole oluline. Oluline on veenvus vaatamise hetkel, kaasatõmbavus ja sisseelamine olemise- hetke...oletades, et kõik just nii oligi. Elades selles hetkes, kui see konkreetne lugu juhtus, millest jutustab ,,Detsembrikuumus" tekib tunne, et teistsugust riigipöördekatset polekski saanud 1924. aastal olla. ,,Detsembrikuumus" räägib ajaloolisest sündmusest väga isiklikus võtmes. Kuigi jutustuse põhiliin on toodud välja vaid läbi ühe abielupaari Taneli ja Anna, ei teki filmi vaadates kordagi hirmu, et film muutuks armastusloo tavapäraseks kliseeks. Kuigi kogu mehe ja naise vaheline suhe on läbi erinevate nende ...
Kogu etenduse vältel esitati instrumentaalmuusikat, mida esitas Rahvusooperi Estonia orkester. Orkestrit juhtis eesti dirigent Vello Pähn. Orkestri solistideks olid (1) viiuldaja Kristina Kriit (2) Olev Ainomäe, kes mängis oboel, (3) Rait Erikson metsasarvel. Teises vaatuses esitati ka koorimuusikat naiskoori poolt. Koormeister oli Elmo Tiisvald. Ooperikoori solist oli Greete Kivisald. Minu jaoks tegi balletti eriliseks see, et peale graatsilise tantsimise, peitus selles esinemises ka mõtlemapanev sõnum. Tantsuga väljendati väga hästi emotsioone, kuid muusikas oli samas tunda müstikat. Ma mitmeid kordi tundsin, kuidas kananahk ilmus ihule.
kõhulahtisus, vedelikupuudus, mitmesugused inflektsioonid jne. Surm võib saabuda mitmel põhjusel, sageli juhtub see südamehädade tõttu. WHO andmetel on nälja tõttu kõige ohustatumad lapsed ning vanurid. Kuigi maailmas nälgib rohkem naisi kui mehi, on viimased nälja poolt tekitavatele hädadele vastuvõtlikumad kui naised ehk nälja tõttu sureb rohkem mehi kui naisi. Artikkel vastas oma pealkirjale, seletades lahti nälja põhjused ja mõju organismile. Antud kirjutis on mõtlemapanev ja huvipakkuv, sest tekib parem arusaam maailmas tegelikult toimuvast.
Lugesin artiklit ,,Kolmandik Eesti naisi loodab heale õnnele´´ ja pean tõdema, et seal oli küllaltki mõtlemapanev statistika. Samas ei saa ma väita, et see oleks minu suhtumist abordist muutunud. Kuigi ma olen nõus sellega, et abort pole lastevastane vahend ja soovimatut rasedust on hea tahtmise korral võimalik ära hoida, olen ma teatud olukordades raseduse katkestamise poolt. Esimeseks põhjuseks võib tuua juhud, kus lapsel juba looteeas avastatakse mõni tõsine väärareng. Kuigi mitte kellelgi pole õigust teise inimese elu või surma üle otsustada, pean ütlema, et
Kõige mõtlemapanev Eesti film. Minu arust on üks mõtlemapanevaimaid ja paremaid filme ''Nimed marmortahvlil.'' ''Nimed marmortahvlil'' on kahe tuhande teise aasta film. Film on tehtud samanimelise romaani järgi. Esimest korda vaatasin ma seda filmi alles eelmine aasta. Vaatasime seda koos klassiga koolitunnis. Meil oli seda vaja vaadata, sest meil tuli sellepeale tunnikontroll. Kui me seda vaatasime, siis mulle ei meeldinud see film. Tundus selline igav ja tüüpiline sõjafilm, aga ma ei vaadanud seda nii hoolikalt. Pärast, kui kodus uuesti seda filmi vaatasin ja süvenesin sellesse, tundus see väga hea film. Rahulikult üksi vaadates sain kõigest filmis toimuvast aru ja mulle väga meeldis see. ''Nimed marmortahvlil'' ei ole tüüpiline sõjafilm, nagu algul arvasin. Seal on sõda, draamat, armastust. Filmi tegi minu jaoks huvitavamaks kindlasti see, et seal olid kuulsad näitlejad. Alati on hea filmi vaadat...
Sügisball ,,Sügisball" räägib tavalistest inimestest, kes kõik elavad Mustamäel. Tegelased omavahel kokku ei puutu, neid ühendab vaid see, et nad on magala elanikud. Teosel puudub üks kindel sündmustik, teemad liiguvad ühe tegelase juurest teise juurde. Sarnaselt on valminud ka film ,,sügisball". Raamat oli väga mõtlemapanev, autor on osanud väga hästi kujutada peategelaste ning samuti teose kõrvaltegelaste hingeelu. Minu arust on inimeste igapäeva tegevusi edasi antud suhteliselt hästi. Raamatut lugedes suutsin tegevusega järge pidada, film oli kohati liiga kiiresti liikuv, paljud kohad jäid natukene selgusetuks. Lisaks oli raamatus rohkem infot ning sellisel viisil oli teos paremini jälgitav. Kuigi film on üle Euroopa kõrgelt hinnatud, siis mina sellele nii kõrget hinnet ei annaks
4. Moliere oli tuntud Prantsuse näitekirjanik ja näitleja. 5. Moliere'i loomingust on vähe säilinud, sest paljud tema tööd (käsikirjad) läksid kaduma. Tol ajal ei hinnatud ega tuntud teda. 6. Moliere'i peetakse raskemaks autoriks, sest tema looming on kaduma läinud. Ta tegi tõsiste asjade üle nalja ja oli eelkõige näitelja (enda arvates). 7. Moliere'i komöödia tunnusjooned: peegeldas Prantsuse elu ja kombeid, olustikuliselt konkreetne, inimlikud tegelased, vastuoluline ja mõtlemapanev. 8. Moliere väärtustas loomulikkust, inimlikkust ja lihtsust. Häiris silmakirjalikkus ja peenutsemine. 9. Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" esimene tõeline komöödia, intriig tagaplaanil. Pilkab aadlisalongide silmakirjatsemist, peenutsemid ja vaimutsemist."Tartuffe" kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Polnud varasemat rõõmsameelsust. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu
ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. -Olustik: -Jutustaja: Huvitav fakt: Kirjanik Eno Raua isa nimi oli Mart ja ta õde on Anu Raud. Teoses on huvitav tähele panna, et samu nimesid kannavad ka raamatu peategelased. Raamatut soovitaks lastele vanuses 7-9 aastat. Kindlasti on see kaasahaarav ja mõtlemapanev, samas hea võimalus harjutada kirjatähtedes lugemist, sest tekst on lihtne. Raamatul on palju värvilisi pilte, mis lastele meeldivad.
Kas teatril on suur võime pahesid parandada? Tänapäeval on igaühele küllaltki enesestmõistetav kinos või teatris käimine. Teater on tore meelelahutus ning väga hariv ja mõtlemapanev kultuurne ühiskonna osa. Inimestele meeldib etendusi vaatamas käia ja seda võetakse omamoodi sündmusena. Teatrisse minnes on tavaline, et pannakse paremad riided selga ja käitutakse väljapeetult. Inimesed austavad teatrit ja näitlejaid. Kuid, kas teateril on võime muuta inimeste käitumisviisi ja paranda pahesid? Kuresaare linnateatril on etendus nimega ¸¸Tapatöö jumal``, mille on lavastanud Jaak Allik.
pärast keegi seda enam ei mäletagi. Minu arvates seisneb kaasaegse muusika sõnum just selles, et väljendada tänase päeva emotsioonid. Järgmisel päeval need jällegi muutuvad ning sünnib järgmine nüüdismuusika stiil. Siin ei saa öelda, et üks on tähtsam kui teine, nendel stiilidel on lihtsalt erinev otstarbe. Klassikaline muusika on selline nähtus, mis ei muutu kunagi, aga nüüdismuusika muutub iga päev. Klassikaline on sügav ja mõtlemapanev, kuid kaasaegne on pealiskaudne ning lihtsa meloodiaga. Tähtis on vaid see, et kõikidel muusikastiilidel oleksid oma kuulajad ja heliloojad. Maria Pantazi
Ei, vabandama tõesti Sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid. Ma teadsin, Sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et Sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Viimane rida sellest luuletuse osast on see, mis toob välja eelneva mõtte ja see just kui on seal ootamatu, sellepärast mõjub see kuidagi võimsalt. Lisaks on mõtlemapanev ka luuletuse viimane osa: Kui kõnelda üksainus kord, on vastutus nii suur, et ükski sõna ei näi väärt, et öelda. Kui elada üksainus kord, on võimalus nii suur, et tardud ning ta tummalt lased mööda. See kirjeldab suurepäraselt ilmselt paljude inimeste elu ja hirme. Antud on võimalus elada üks juhtuda just see mida Kareva oma luuletuse lõpus ütleb ,,tardud ning ta tummalt lased mööda."
mõjuvam kui salvestisena. Lavastaja mõte jõuab tänu esitaja energijale vaatajateni tõhusamalt kui vaadata sama etendust ekraanilt. Samas kui võrrelda mõnda märulifilmi etendusega, siis peab tõdema, et tänu tehnoloogiale on seda mõnusam vaadata kinos, sest teatris puuduvad teatud tehnoloogilised efektid. Sellest järeldan, et igal esitatud mõtet peab edastama õige meelelahutusvorm, et vaatajad saaksid selle sõnumi õigesti kätte. Teater on tore meelelahutus ning väga hariv ja mõtlemapanev kultuurne ühiskonna osa. Inimestele meeldib etendusi vaatamas käia ja seda võetakse omamoodi sündmusena. Teatrisse minnes on tavaline, et pannakse paremad riided selga ja käitutakse väljapeetult. Inimesed austavad teatrit ja näitlejaid. Vastupidiselt teatrile on kinoga kõik poole lihtsam, välimus ei mängi mingit rolli ja seantsile ei pea pileteid kuid ette broneerima. Teater kui ka kino on meelelahutusevormid- nende mõte on sama, nende
Näitlejad esitasid emotsioone, raskuseid ja appikarjeid, millisena ma kujutangi ette sõltuvuse olemust. Ainuke asi, mis mulle lavastuse käigus ei meeldinud, oli inglise ja vene keelsete sõnade kasutus dialoogi ajal. Võttes kokku lavastuse ülesehituse, mõtte, loodud õhkkonda, näitlejatöö ja kujunduse arvan ma, et lavastus oli tõsiseltvõetav ja tekitas juba esimestel minutitel huvi, mis edasi hakkab saama. Etendus oli otsast lõpuni kaasahaarav ja huvitav, kuid samas mõtlemapanev ja rusuv. Soovitan inimestele, kellele meeldivad lihtsa süžeega aga sügavamõttelised näidendid kindlasti seda vaatama minna.
LENDAS ÜLE KÄOPESA KEN KESEY Mirjami Uutela 12C Võru Kreutzwaldi Gümnaasium • Ilmumisaasta: 2000 ( ERSEN ) • Kirjutamisaeg: 1962 • Tõlge: Matti Piirimaa • Ameerika üks kõige hinnatumaid ja keelatumaid romaane KENNETH ELTON „KEN“ KESEY • 17. september 1935 – 10. november 2001 • Kuulsaim teos: „Lendas üle käopesa“ • 1960. aastal osales salajases eksperimentaalses USA Sõjaväe uuringus PEATEGELASED • Randle Patrick McMurphy • Suur Õde (Ratched) • Pealik Bromden • Harding • Billy Bibbit Sündmuskoht: vaimuhaigla SISUKOKKUVÕTE • Vaimuhaigla hall ja tavapärane elu • Tööfarmist saabub McMurphy • Elu on pea peale pööratud • Patsientide huvitavad seiklused • Põgenemiskatse • Ootamatu lõpp LEMMIKTEGELANE • Randle Patrick McMurphy • 35-aastane • Julge, otsekohene, teistest erinev, valju, enesekindel, viisakas...
ma seda lugesin, siis ei olnud mul tunnet, et raamatus on kellegi poolt välja mõeldud lugu. Pigem tundus see kahe tänapäeva noore inimese ümberkirjutatud eluloona. Teos oli küll väga noortepärane ja lihtne lugeda, kuid pikapeale hakkas segama liigne slängi kasutamine. Näiteks häiris pidev ,,vä" kasutamine lausete lõpus. Vahel osutus raamat ka ehmatavalt inetuks või siis liiga karmiks tõeks, nagu Reimo sõnumid Heidile. (lk. 26). Siiski oli enamus raamatust väga meeldiv ja mõtlemapanev, näiteks lk. 195 hauakivil olev kiri ja lk. 196 kiri Tanelile. Samuti oli raamat hästi lõpetatud. Mulle meeldis täpne kirjeldus sellest, mis sai raamatu erinevatest tegelastest. Kokkuvõtteks oli Ene Sepal raamat väga hästi õnnestunud. See on siiamaani ainuke autor ja teos, mis on suutnud panna mind nii süvenenult ja hoolikalt lugema. Ma arvan, et kui on vaja panna tänapäeva puberteedieas last raamatut lugema, siis tuleb talle selleks lugemiseks anda ,,Medaljon".
oluline peidetud allegooria varju. Seetõttu on metamorfoosi tagajärgede lahtiseletamine ja allegooria mõistmine vastavalt lugejale individuaalne. Minu jaoks jäi läbi teose kõlama mõte, et elu on kummaline. Ühel hetkel võib inimene olla ennastohverdav töönarkoman ning järgmisel päeval ärgates hoopis üksi ja teiste poolt põlatud. Lugedes "Metamorfoosi", painas mind mõte, miks ja millest on saanud kirjanik inspiratisooni kirjutada selline kurb ja mõtlemapanev lugu. Kuna ka peategelasel olid kõik ta elus toimunud muutused tingitud välisest muutumisest, siis elust võetuna tõmbasin paralleele liklusõnnetusse, tulekahjusse jms sattumisega. Sellise kogemuse läbielamisel võib välimus muutuda just inetuma suunas. Sisemine loomus saab aga peale sellist transformatsiooni arendeda vaid paremuse suunas, mida ei pruugi märgata inimesed ta ümber. Kuigi autor on lähenenud teoses juhtuvale kui paratamatusele, siis minu arvates
olulist juttu, et neid niisama vaimusilmast välja lasta. Pangapettus" on väga sisutihe ja kogu tegevus toimub vägagi hoogsalt. Muidugi mõista toimub sündmustik pangas, mille nimeks tänapäeval Hansapank siis, aga Hatza pank. Peeti palju koosolekuid, et arutada kuidas ja mis oleks parem pangale ja teistele. Kaur Kenderi seiklusromaan "Pangapettus" avab meile Kenderi täiesti uuest küljest - meeletult hoogne, pööraselt naljakas, ning vahel väga harva ka mõtlemapanev "Pangapettus" on kaanest kaaneni puhas meelelahutus. Ilma igasuguse kirjandusliku ambitsioonita, ilma mingite kihtideta, ilma igasuguse sügavuseta romaan on see, mida Eestis on ikka igatsetud - meie oma väike kohalik maavärin. Kenderi romaan Pangapettus on tragikomöödiline jutt,sellele raamatule on tulnud mitmeid kommentaare enamasti on need kõik muidugi positiivsed ja seda arvan minagi. Raamat on kindlasti väga positiivne ja väike vaheldus Eesti rahva igapäeva elule
Keiser suhtus ristisuku soosivalt, kuid lasi end ristida siiski alles veidi enda surma. 313. aastal kuulutati ristiusk lubatuks. 380.aastal kuulutati ristiusk Roomas ametlikuks religiooniks. Usk. Asi millest ka tänapäeval räägitakse väga palju. See on ja jääb alatiseks mõjutama maailma. Ka tänapäeval mõnel pool taunitakse uske, nii oli ka alguses Roomas. Kristlasi kiusati ja piinati, kuid ikkagi levis see edasi. Selle sõnum oli lihtne ja mõtlemapanev. Lõpuks saigi sellest riigi ametlik religioon ja kristlasi ei kiusatud enam.
Kevade kadumist kirjeldab ta oma luuletustes kui ebameeldivat tunnet, kus kõik värske ja puhas õhk kaob. Ridala kirjeldab enda luuletustes üsna vähe inimese meeleseisundit. Ta ei kasuta jõulisi tundeid ega ülejoovastavat rõõmu. Pigem on suhtumine tasakaalukas ja rahulikult analüüsiv. Näiteks luuletuses „Tusk” kirjeldab ta väsimust ja rahuvajadust. Kuidas tahaks lihtsalt kaduda, leida rahu ja vaikust. Luuletus on nukker ja mõtlemapanev, paljude luuletajate arvates annab see ülimalt hästi edasi inimese üksildast tunnet. Luuletuses „Koites” kandub kevad üle suveks. Ridala kirjeldab kaunilt, kuidas tähed taevast kaovad ja ööd muutuvad lühemaks. Vaikselt hakkavad ärkama linnud ja kostma nende kaunis laul. Ridala ei kasuta ülevoolavaid tundeid. Kasutab isikustamist – näiteks „uneleva maa”. Ridala luuletajaisiksus on üsnagi endasse sulgunud ja eesmärgiks seadnud looduspiltide
kuna raamatu mõte ja sisu peitub palju sügavamal. Kuna tegemist on romaaniga, siis on selles raamatus seletusi ja kirjeldusi väga palju ning põhjalikult. See oli selle raamatu juures, see mis mulle kõige vähem meeldis.Seal oli natuke liiga palju detaile, mis oleks võinud ka olemata olla. Üldiselt , raamatu alguses üllatusin, kui kaasahaarav ja põnev see oli, kuid teisest küljest oli raamat oodatust jõhkram, vastikum ning sügavama sisuga-mis ei ole üldse negatiivne vaid lihtsalt mõtlemapanev. Raamatus oli välja toodud inimese kõige negatiivsemad iseloomujooned, mis ilmnevad juba lapseeas.Seal oli erinevaid inimtüüpe ning erinevad olukorrad ja võimalused probleemide lahendamisel. Soovitan kindlasti seda raamatut lugeda, kuid mitte endast noortematel, kuna teose sisu jääb sel juhul märkamata ja arusaamatuks.
Mäeküla piimamees analüüs "Mäeküla piimamees" on Eduard Vilde romaan, seda peetakse tema tugevaimaks teoseks.Romaanile on iseloomulik realistlik kujutuslaad ning süvenenud psühholoogiline vaatlus .Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Lugu algab sellega kuidas mõisnik päevast päeva oma talupoegade töötegemist jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kuna ta otsib oma ellu vaheldust, otsustab mees sõlmida lepingu Prillupiga ja anda oma valduses olev maa ja amet Prillupi naise "kasutamise" vastu talle.Mõisnik ei hooli varandusest, tema saamahimuks on hoopis noor naine. Tõnu oli kogu aeg uskunud, et oma karvasuse tõttu saab ta veel kunagi rikkaks. See oli vaese talupoja suur unistus. Sellepärast oligi ta üliõnnelik pärast mõisniku ettepanekut. Oma suure saamahimu tõttu ei osanud ta alguses selle plaani juures midagi halba näha. Kuid praktilis...
lahkus sanatooriumist, et veel veidigi elu näha ja keskikka jõudvast võidusõitjast, kes riskib pidevalt oma eluga Neid seob surma vari, mis kunagi nende peade kohalt ei lahku Peagi lisandub sellele armastus, mis on truu, kuid ei tunne armukadedust, sest neil lihtsalt pole selleks piisavalt aega Tutvustus Sellel romantilisel romaanil on väga mõtlemapanev traagiline lõpp. Teoses peituv saatuseiroonia väljendubki aga selles, et mitte Lillian ei olnud see, kes esimesena siit maailmat lahkus, vaid riskida armastav Clerfayt, kelle lõpp tuli kui välk selgest taevast. Romaani pealkiri „Taeval ei ole soosikuid“ tähendabki seda, et alati ei valita, kellel antakse elada ja kellel lastakse surra. Peategelase tutvustus: Lillian Kaunis ja noor Aegamööda tuberkuloosi suremas Ei taha olla sanatooriumis
Laval oli ka palju prozektoreid, millega tekitati , erilisi efekte nii, et terve lauluväljak säras. Meeldejääv oli kahe trummari soolod, mida nad esitasid kordamööda. Isa ja poeg ,,võistlesid" kumb esitam parema pala ning rütmid muutusid väga tempokaks, mis jättis sügava mulje. Märkimisväärne oli ka Brian May kitarrisoolo, kus tõsteti osa lavast temaga õhku. Taustaekraanil oli video kosmosest ja tähtedest, mis sobis väga hästi looga kokku: mõtlemapanev ja aeglane. Freddie Mercury mälestamiseks võtsid sõna nii Brian May kui ka Adam Lambert ja hiljem loo ajal pandi Freddiest video sama laulu laulmas. Suur osa publikust pani ka mälestamiseks telefonidest välgud tööle, mis suure pildina jättis vägeva vaatepildi. Arvan et ka ülejäänud vaatajaskonnale meeldis kontsert samapalju kui mulle ja kui tekib kunagi võimalus läheks nende kontserdile uuesti. Varem pole ma nii suurel kontserdil
eesti luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik Fourth level Fifth level ja toimetaja. · Ojamaa on tõlkinud üle 60 raamatu, peamiselt laste ja ulmekirjandust inglise keelest. · Tema luuletusi on viisistanud ansamblid Toojalind, Lunatic, Asylum, Anarch, Taak, Tuberkuloited ja HU?. Looming Mõtlemapanev ja kaugustesse viiv, hipilik. Leidub punkkultuuri kajastusi. Just maailma mitmekesisus ja muutuvus panevad teda hetki jäädvustama. Ta usub, et kui inimestel on midagi head, siis nad võiksid seda edasi anda. Lõputu juuli · Debüütkogu mis tõi Liisi Click to edit Master text styles Ojamaale tuntuse. Second level Third level · 80leheküljeline kogu Fourth level
Mulle muusika meeldis, kuna see sobis kkokku loo stiiliga. Kõige rohkem meeldis mulle Sancho Panza, kuna teda mängis Ago Anderson. Ago Anderson on mu lemmik Eesti näitleja. 2 Dirigenti ma ei märganud, kuid orkestri tööga jäin rahule. Nad mängisid väga hästi ning mõned laulud jäid isegi kummitama. Orkester sobis väga hästi muusika stiiliga kokku. Muusika oli mõtlemapanev ja orkester mängis madalalt. Kõige põnevam oli libakohtu. Ma ei tea täpselt miks, aga see vanglaelu ja vangide mõtted tekitasid suurt põnevust. Etenduse lavakujundus oli väga hästi läbi mõeldud. Näiteks ruudukujulisi blokke kasutati nii õlletünnina, vanglamüürina kui ka toolina. Minu arvates oli lavastaja väga head tööd teinud ja rekvisiite mitmekülgselt ära kasutanud. Kostüümid olid väga värvilised ning nendega oli palju vaeva nähtud. Enamikul näitlejatel
Lihtne sõnastus ja hästi mõistetavad laused on head ka sellepräast, et raamatu lugemine kulgeb väga kiiresti. Lehekülg saab väga ruttu läbi ja lõpuks otsustad lugemisest pausi teha, siis tuleb endalegi üllatuseks, kui palju juba loetud on. Ning tänapäeva kiire elutempo ja inimeste püsimatuse juures on see suureks plussiks. Ehkki Coelho raamatute tekstid on väga lihtsad ja tavalised, on sisuga hoopis teised lood. Teoste sisu ja mõte on väga sügav ja mõtlemapanev. Tihtipeale tuleb sisu mõistmiseks lugeda ridade vahelt ja alati polegi ainult üks kindel sõnum, vaid saab tõlgendada mitmel moel. Inimestele meeldib Coelho raamatuid lugeda, sest kirjanik on jätnud lugejale võimaluse anda asjadele enda tähendus, kujutada ette raamatus nimetatud inimesi, kohti ja seiku. Paulo Coelho on kirjanik, kes läbi oma raamatute poeb inimeste südametesse. Coelho jääb oma põnevate teostega hästi meelde ning lugejad usaldavad teda ja teavad, et järgmist
järeldustele on see käsitlus osutunud sotsiaalpsühholoogias üheks mõjukaimaks ja on huvitav näha, kuidas tema teooria aeg-ajalt tõetera näib sisaldavat ning kirjeldatud lihtsustatud viisil ideedega masside liikuma ja tegutsema panek kaasajal seoses meedia ja tehnoloogia arenguga isegi võimendunud on. See kõik on viinud äkilisemale radikaliseerumisele ja äärmuslike vaadete kiirele ja veel massilisemalegi levikule, kui Le Bon seda ehk ette oskas näha. Sarnaselt mõtlemapanev on arutlus motivatsioonist grupimõtlemise ja enesevalitsuse kaotamise taga. Le Bon toob välja peale surutud vastutuse ja iseenese tähtsusetuse tunde kui inimesele omase eksistentsiaalse ängi, mida hulga osaks olemine ajutiselt leevendab. Tekkis seos hilisema aja psühhoanalüütiliste teooriatega, ja tõsi on, et näiteks C. G. Jung ka sarnase idee oma töös esile tõi.
poolt kirjutatud raamat põhines tema enda haiglatöö kogemustele, oli ääretult põnev jälgida sealset üldist keskkonda ning haigete omavahelist suhtlemist humoorikamateks olid kindlasti pokkeri ning korvpalli mängimine. Huvitav oli ka vaadata lihsalt erinevaid inimtüüpe nii lõbusaid kui ka depressiivseid ning nende erinevat suhtumist samasse situatsiooni või probleemi ning nende omavahelist läbisaamist. Kokkuvõtteks võib öelda, et film oli ääretult köitev, mõtlemapanev, sügav ning ääretult huvitav vaadata. Filmile andis kindlasti väga palju juurde traagiline lõpp McMurphy saatusest, sest just see annab vaatajale mõtteainet ega lase filmil juba järgmisel hetkel meelest ära minna.
tülgastust tekitada. 1. „Tal on nähtamatud mõtted, Aeg paneb inimesi 135 millega ta mu surnuks torkab: mõtlema erinevatel aeg ja minu mõtted.” teemadel. Sõjas asjade üle järele mõeldes tundub see nagu omaenda pussitamine. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) Kaasahaarav 2 Mõtlemapanev 3) Huvitav 4) Õpetlik 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Kas viimasel leheküljel surma saanud mees oli Paul Bäumer? 2. Kas Pauli ema suri vähki? 3. Mis sai Albertist? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid 1) Sõda lõhub inimest hingeliselt palju hullemini kui füüsiliselt. 2) Kui sõdurid sõjas mõtlema hakkavad, võib see nad hulluks ajada. 3) Sõjaajal elavad inimesed ei suuda kunagi tunda seda, mida rindel sõdinud sõjamehed. 6
Kokkuvõte Taavet, Iisraeli kuningas, silmab lossiaknast imeilusat Batsebat ja temas tärkab kirg. Et Batseba on väepealik Uurija naine, peab Taavet oma ustava sõdalase surma saatma. Säärane patt on Jumalale liig ja karistuseks sureb patu vili - Taaveti ja Batseba esmasündinud poeg. Aasta pärast sünnitab Batseba uue poja, Saalomoni, kellele ema hakkab iisraeli troonile teed rajama aidates kaasa tema vendade surma saatmisel. Mõtlemapanev ja intrigeeriv 1) Kuningas lasi tappa oma sõbra Saafani Batseba tõttu Saafan nägi neid armatsemas ,mis ei olnud ju tema süü 2) Süütu lapse surm vanemate tõttu Batseba ja Taaveti esmalaps hukati kui patuvili. Lemmiktegelane Saafan Väikest kasvu Laiaõlgne Pikad juuksed Mängis kannelt Hoidis oma kuningat Hukati raamatu alguses Ebasümpaatne tegelane Batseba Õhutas siseheitlusi tegelaste vahel
digiretseptid ning paljud muud on võetud uurimiseks ning matkimiseks nii mõneski Euroopa riigis. See kõik tõestab, et suudame oma väikses riigis korda saata suuri tegusid. Kõlama jäi presidendi üleskutse, et teeme oma riigi sajandaks sünnipäevaks korda. Oma riigi eest peame me maksma ning mitte peamiselt raha, vaid töö, hoole ja kokkuhoidmise tahtega. Kasvagem avatumaks ja kaasaegsemaks rahvaks, kes tuleb toime kõige sellega, mis meil ees seisab. Presidendi kõne oli mõtlemapanev ning tekitas vastakaid arvamusi. Oli neid, kellele meeldis, kuid ka neid, kes pidasid seda liiga pealiskaudseks. Mind pani see küll mõtlema, et millise panuse mina saaks anda, et viie aasta pärast oleks meil korras riik. Mulle meeldis ka kõne lõpp, kus president võrdles Eestit metsmaasikaga. Mõlemad on väikesed, ürgsed ning raskesti leitavad ning, kes ei leia need ka ei hooli. Need, kes on ta leidnud saavad aru, et see on üks parimaid asju- see on meie kodu.
Mulle tundus see kõige filosoofilisem neist mis ajakirjas olid (teised olid A.H. Tammsaare loomingust, rohkem siiski kirjandus). Oma artiklis kirjeldab autor Peeter Lauritsa ja Ain Mäeotsa fotosid (Mullatoidu restoran). Jubedad pildid olid, millel kujutati inimesi, keda on tabanud äkksurm. Kirjatöö pealkiri on võetud mingisuguse romaani alguses olevast luulereast: Miks linnud ikka veel laulavad? / Miks päike ikka tõuseb? / Kas nemad siis ei teagi / maailm on juba lõppenud. Päris mõtlemapanev luuletus, aga tegelikult täiesti tõsi, sest midagi hirmsat ju toimub inimsooga kogu aeg nad surevavad vahetpidamata aga miks siis rohi on ikka veel roheline? Päike ja linnud vist tõesti ei tea... Okei, nüüd artikli juurde. Niisiis piltidel kujutatud inimesed olid surnud. Seega liikumatud, kuid teisest küljest on nemad ikkagi fotodel tegijad. Sest surnukehad tegelikult liiguvad nad lagunevad tohutu intensiivsusega koos mulla ja vee liikumisega
Kadri kolib isaga ilusasse korterisse ja alustab õnnelikuna uut elu. Kõik raamatu alguses Kadrit vaevanud probleemid leiavad lahenduse: Kadrist saab tubli õpilane, tema kehv silmanägemine tehakse lõikuse abil korda, ta leiab endale sõbrad, isa tuleb välismaalt tagasi, rahaprobleemid lahenevad tänu töökale isale, vanaema annab isale andeks ja muutub ise Kadri vastu lahkemaks. Kadri, kes loo alguses vajas lohutust ja abi, on lõpuks ise teiste toetaja ja nõuandja. ,,Kadri" on väga mõtlemapanev ja õpetlik teos, aitab mõista, et oma elu saab ise paremaks muuta, kui vaid tahta ja püüda, alati on võimalik paremaks inimeseks saada. Raamat pani mind elu üle järele mõtlema. Leidsin, et kõige olulisem siin ilmas on headus, helluse ja armastuseta ei saa ükski laps õnnelikuks. Raamat on väga hea, soovitan seda ka täiskasvanutel lugeda, kui nad selle lapsepõlves juhuslikult tegemata on jätnud.
Kui tähtis on osata kingapaelu siduda Antud film on väga mõtlemapanev ja armsa sisuga. Enamustele inimestele läheb see väga hinge. Film on vägagi südamlik ja naljakas samuti. Film räägib mehest nimega Alex, kes kaotab oma töö teatris kui ka oma tüdruksõbra. Ta läheb oma kodulinna, et leida tööd, ainuke töökoht on vaimsete erivajaduste inimeste hooldamine. Ta alguses ei hooli selles tööst üldse ja tema meelest kõik vajadustega inimesed on imelikud.
esivanemate minevik. Tammsaare romaan "Tõde ja õigus" räägib just sellest, kuidas alustasid talupojad oma elu ning kuidas nende arenemise käigus on arenenud välja meie praegune ühiskond. Kuigi võib tunduda, et see oli vana aeg ja meid see ei puuduta, siis tegelikult on kõigi nende tegelaste lugu ka meie lugu. Seda romaani kätte võttes ja lugema hakates on minu arust juba raske peatuda. See teos on põnev ja kaasakiskuv ning väga mõtlemapanev. Kõik need tegelased, keda Tammsaare on kujutanud, on väga tõetruud ning lugeja võib end kellegagi neist samastada. On neil siis raske töö, südamevalu oma laste pärast või on neid omakasude tõttu reedetud. Usun, et iga inimene, kes seda osa loeb, elab kogu hingest sellele tegevusele kaasa. Mulle meeldis väga selle romaani romantiline külg, kus Tiina tuleb Vargamäele, et olla Indreku lähedal, kuigi Indrek seda ei taha, samas ei suuda ta Tiinat
juurde, kuhu lisandusid hiljem ka Piraat ja Suur Joe. Nad olid kõik töötud ja kui keegi raha sai, siis läks see tavaliselt veini ostmiseks. Ühel päeval sai Dannyl kõigest sellest villand ja ta kadus kauaks ajaks ära. Kui ta uuesti välja ilmus, korraldasid sõbrad talle peo, et tema enesetunnet parandada, kuid pidu lõppes sellega, et Danny tegi purjus peaga enesetapu. Loo lõpus põletasid tema sõbrad maja maha ja läksid igaüks oma teed. Mõni huvitav/naljakas/mõtlemapanev/ intrigeeriv näide tekstist Piraat oli lubanud töötada tuhat päeva ja teenitud raha eest osta Püha Franciscusele kullast küünlajala, kui tema koer terveks saab ja see juhtuski Seal linnas oli hea vanglaülem, et kui Danny vandaalitsemise eest vangi läks, jõid nad seal ära kaks gallonit veini ja uue järgi minnes läks Danny ka temaga kaasa Lemmiktegelane ja tema "roll" raamatus Minu lemmiktegelane oli Danny, ta oli 25-aastane väikest kasvu, tõmmu
leiduma, kuidas pidurdada eestlaste väljarännet. Poliitikud on korduvalt rääkinud välajarände probleemist (http://www.youtube.com/watch?v=1wUlRDWBd88), kuid seni veel pole seda piisava tõsidusega käsitletud ja vastavalt sellele otsuseid langetatud. Aasta tagasi oli Evelin Sepa sõnul Eestist väla rännanud inimeste arvuks 130000, mis teeb ligikaudu 12% Eesti elanike kogu arvust, mis peaks ometi olema väga mõtlemapanev suurus. Arusaamine, et eestlased tõesti lahkuvad tundus tekkivat Eesti poliitikutel alles siis, kui avastati järsku, et 3000 koolikohustuse ealist last on niiöelda kadunud (http://www.sakala.ajaleht.ee/642736/koolidest-kadunud-lapsed-on-ules-leitud- valismaalt/). Seni peeti seda tööjõu vabaks liikumiseks, aga kui lähevad juba lisaks vanematele ka lapsed, siis näib ikka asi palju tõsisem. Kui on lahkutud juba kogu perega siis on üsna vähe tõenäoline, et tullakse veel tagasi
teistest vampiiridest. Peagi saab nende suhtest kaos kui linna tuleb vampiir James, kes tahab Bella kätte saada. Cullenite pere kaitseb Bellat kui James teda ründab. Kui edward saab teada, et James on Bella kätt hammustanud, imeb ta sealt mürgi välja ning päästab Bella surmast. Bellal ja Edwardil on lõpuball, kuhu Bella läheb kipsis jalaga. Bella tahab, et Edward tema vampiiriks muudaks, teda hammustades, aga Edward keeldub. Mõni huvitav / naljakas / mõtlemapanev / intrigeeriv näide tekstist "Kolmes asjas võisin ma täiesti kindel olla. Esiteks, Edward oli vampiir. Teiseks, osa temast ja mul polnud aimugi, kui võimas see osa olla võib janunes mu vere järele. Ja kolmandaks olin tingimusteta ja pöördumatult temasse armunud." Lemmiktegelane Minu lemmiktegelane on Edward Cullen. Ta on 17 ning ta on vampiir. Ta on sportlikku kehaehitusega, tema silmade värv on muutuv ning ta suudab lugeda teiste mõtteid
autokaupmeheks, rajades ühise kodu ning turvalise elu koos Lillianiga. 3)Onu Gaston Lilliani onu. 4)Boris Volkov Lilliani armuke, kes samuti oli sanatooriumis koos Lillianiga. 5)Hollmann Clerfayti sõber, kes oli samuti võidusõitja. 6)Lydia Clerfayti armuke Roomas. 3. Temaatika määratlus Temaatikaks on inimese elusaatus eksistentsialism. 4. Hinnang teosele Mulle meeldis väga see romantiline romaan ning eriti selle mõtlemapanev traagiline lõpp. Lillian oli naine, kes ei soovinud end mitte kellegagi siduda, sest teadis, et ei saa kunagi oma haiguse tõttu luua endale sellist pere ja kodu nagu teised surm võis teda lihtsalt liiga ootamatult tabada. Teoses peituv saatuseiroonia väljendubki aga selles, et mitte Lillian ei olnud see, kes esimesena siit maailmat lahkus, vaid riskida armastan Clerfayt, kelle lõpp tuli kui välk selgest taevast. Ma arvan et
Võimust ja murtud vaimust Film ,,Lendas üle käopesa" oli film, mis ei jätnud ükskõikseks. Mõtteid ja emotsioone tekkis vaatamise käigus tohutult palju. Päris raske oli valida, millist teemat essees kasutada, valisin siiski võimu ja murtud vaimu teema. Filmis toimub tegevus kinnises asutuses ehk nö. hullumajas. Kinnine asutus loob oma reeglid, millele peavad kõik alluma. Seni kuni patsiendid lasevad enda üle valitseda on kõik hästi. Valvurid ehk võimu esindajad on rahul, sest kõik käib nende reeglite järgi. Järsku tekib asutuses tänu ühele uuele patsiendile ebakõla, kus reeglitele sülitatakse või need vaidlustatakse kui mitte mõistlikud. Võimulolijate jaoks on see olukord ääretult ebamugav, sest nende võim ju põhinebki kuulekal massil. Tekkis paralleel Hitleri Saksamaaga, kus väike võimule tulnud klikk suutis 20.sajandil suure massi allutada ja teha kohutavaid kuritegusid. Võimalikuks osutus see tänu s...
" soovimine, aga ka kellegi mälestuseks klaasi tõstmine, on rituaalid, mis meid sageli ühendavad. Ega muidu ei lauldaks ka nalja- või ülistuslaule viinast, õllest, sampanjast ning joomisest üldse. Meeldiv on olla meeldivas seltskonnas, kus heade ja väga heade jookidega parajal määral klaasi tõstetakse, kus on laulu ja nalja, lusti ning rõõmu. Mu kallid kaaslased! "Võta pits ja pea aru!" on vanasõna, mida ei kasutata ainult sõnakõlksuna, vaid mille taga peitub mõtlemapanev sõnum või soovitus. See on õpetus mitte ainult mulle, teile, vaid kogu ühiskonnale.
rääkides oma tuttavatele sellest raamatust, tekitades ka neis lugemishuvi. Kindlasti on märkimisväärne Bernard N. Nathanson ,,Lubage mul elada! Meelt muutnud abordiarsti teekond surmast ellu", kui autor kirjeldab oma teekonda günekoloogist abordiarstini ning millistel põhjustel otsustavad naised raseduse katkestamise kasuks ja miks otsustas Bernanrd Nathanson hakata hoopis abordivastaseks. Kuigi kohati on selles raamatus kirjeldatud väga detailselt kõiki sündmusi, on see hariv ja mõtlemapanev iga ühe jaoks. Või kasvõi Brandon Bays'i ,,Rännak", kus on võimalik lugeda autori imelisest paranemisest viimases staadiumis olevast vähist. Ka Neale Donald Walschi ,,Mida Jumal tahab" ei jäta ka kõige veendunumat ateisti ning usklikku ükskõikseks. Sarnast põnevate raamatute nimistut võikski jätkata lõpmatuseni, kuid kõige põnevamad on igale lugejale siiski need ,,maailmad", mida tema endale loob mingit konkreetset teost lugedes
. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis. Tuntud loominguks ka nooremale põlvkonnale on filmile ,,Kevade" kirjutatud süit. See väljendab värskust ja uudishimu. Teos on kerge ja lihtne, nagu loodus kevadel , valmis uuteks algusteks. Trillerdav, kuid samas ka tõsine ja mõtlemapanev. Suurt tuntust on kogunud teos ,,Raua needmine", See teos tundub sünge ja rõhuv. Samas on selles tunda pinget ja tahtmist vastu hakata. Samastumine raua karastamisega, kus iga järgmine karastus teeb tugevamaks. Teos on võimas ja kaasahaarav, kohati salapärane ja tasane, kuid kohati paisub muusika vastuhakuks, mis ootab valla päästmist. ,,Meeste laul" tundub meestele kohane enesekehtestamiseks loodud ergutuslaul. Täis võimast ja ürgset meeste häält
Tegelasi on vähe ja kõik peale peategelase on kirjeldatud pinnapealselt ning nende olemusse ei süüvita. Jutustaja on kõigi tegelaste suhtes üpris neutraalne ning seetõttu jõuab lugeja siduda end vaid vähesel määral peategelasega kuid tugevaid emotsioone lugedes ei teki. Loo sõnum jõuab küll kohale aga see ei ole eriti liigutav, emotsionaalne ega meeldejääv. Samas oligi autori eesmärk arvatavasti kirjutada lugu, mis oleks tõsine ja mõtlemapanev kuid mitte ilmtingimata emotsionaalne. Seega on arusaadav, miks tekst emotsioonidele ei rõhu, keskendutakse rohkem sõnumile.
meeldis meri ning, et tal on kogemusi merega (ta sündis Muhu saarel). Mulle meri ja sellega seonduv eriti ei meeldi. Ma ei tea, miks, aga nii on. Seega ma ei samastu autoriga selles osas. Mind pani imestama, et ka merega seotud luuletused olid sünge sisuga ja meri oli peaaegu alati tormine. Näiteks: "Kaldakividel jürikuu maru tantsis, vilistas, kergitas häält." Kokkuvõtteks võib öelda, et Juhan Smuuli looming on väga kurva ja sünge meeleoluga ning mõtlemapanev. Minu jaoks oli huvitav tutvuda tema loominguga, aga siiski mulle luulekogu väga ei meeldinud. Oleks rohkem meeldinud, kui oleks mõni rõõmsam luuletus ka. Luuletused iseloomustavad selle aja õhkkonda ja meeleolu. Luuletused olid vahemikust 1946-1968. Ma soovitan kõigil vähemalt korra lugeda Juhan Smuuli loomingut. Väike luuleraamat Juhan Smuul Essee Sünge luule Jaan Erik Lepp 7
loksub, juhtub midagi, mis kõik hea minema pühib. Siiski on Lilit tugev ja suudab läbi raskuste hakkama saada ning on õnnelik, et tal on laps. Imekena ja armas tütar Ada ning Põmpa, mees, kelle kaissu õhtul pugeda. Mulle raamat väga meeldis. See ei olnud tavaline armastuslugu või seiklusjutt. Raamat on küllaltki tõsine, mõnedes kohtades lootusetult raske ja väljapääsmatu. See, kuidas autor kirjutab ja edasi annab noore naise tundeid ja olekuid/hoiakuid, oli nii ehe ja mõtlemapanev. Väga meeldejääv ja selleks, et raamatu mõttest aru saada, tuleb seda lugeda kindlasti mõttega, sest tekst ei ole just kõige lihtsam ja kõige viisakamas vormis. Lilit põgeneb kodust isa võimu alt, lootuses leida parem elu. Juhtub aga see, et elus on ees nii tõusud kui ka mõõnad. Siiski ei anna Lilit kunagi alla, vaid võitleb edasi. Raamat ongi lugu enda leidmisest ja sellest, kuidas ka kõige lootusetumas olukorras on võimalik hakkama saada.
08.12.12 Sven Sildnik Click to edit Master subtitle style 08.12.12 Elulugu Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest 08.12.12 Elulugu Töötanud ajalehtede Vagabund, Kostabi ja Post toimetuses, samuti reklaaminduses Al. 1998.a ajalehes KesKus. Tartu NAKi liige Osalenud kirjandusrühmituses Hirohall ja Eesti Kostabi Seltsis Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a Iseseisvuspartei esimees Ansambli "Whaw! Zaiks" laulja 08.12.12 Luule algus "Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1. Keskkoolis o...
milleks on tema viiekümnes juubel. See annab talle elamiseks jõudu juurde. Armuvahekorrad Hermine ja Mariaga aitavad Halleril saavutada seisundit, kus meeleline ja vaimne pool ühinevad. Teose ideestikuks on näidata inimestele kui palju erinevaid külgi meis esineb. Arvan, et täiuslik inimene peab olema mitmekülgne, seljuhul ei mõju ta inimestele üksluiselt, kuid jälgima peab ka seda, et inimeste erinevad küljed omavahel sobiksid ega muutuks kaaslastele häirivaks. Minu jaoks oli mõtlemapanev näide teosest see, kui Harry tappis Hermine- ainukese inimese, keda ta armastas. Harry tegi seda lihtsalt selle pärast , et hunt sai tema sees võimule. Intrigeerivaks oli ka näide, et isegi armastus ei suuda kurjast hundist tugevam olla. Tegemist oli kõrgelt haritud ja targa mehega, kelle psühholoogia ei saanud endast võitu. Teost lugedes tekkisid mõtted, et kuidas võiks teos lõppeda, kas Harry tõesti tapab end viiekümnendal juubelil ning mis saab Harryst? Kas Harryl ja
Lihunikupoiss Patrick Mccabe ·Ilmus 1992. aastal ·Kirjastus: Picador Books ·Tegevus toimub väikses Iirimaa linnas ·Kujutatakse 1950-ndaid SÜNDMUSKOHT, PEATEGELANE, LÜHIKE SISUKOKKUVÕTE Tegevus toimus enamasti väikses Iiri linnas, kus elas peategelane Francie Brady Fracie vanemad surid Isa oli alkohoolik ja ema läks hulluks ning uputas end ära Kaotas oma parima sõbra Lõpuks tappis naabrinaise proua Nugenti MÕNI HUVITAV/NALJAKAS/ MÕTLEMAPANEV/INTRIGEERIV NÄIDE Francie ei uskunud, et ta sõber ta maha võiks jätta: "Kurat võtaks!" ütlesin ma, "Joe ja maha jätnud! Kuidas kurat võtaks sai Joe mind maha jätta!" (lk. 153) Peategelane süüdistas kõigest proua Nugentit: "Te olete kahe halva asjaga hakkama saanud proua Nugent. Te sundisite mind mu ema maha jätma ja te võtsite Joe minult ära" (lk.182) Francie ei kartnud ka surma: "Kas mind puuakse üles? Ma loodan et mind puuakse üles." Seersant vaatas poisile otsa ja ütles: "Kahj...
annaabi.ee 
