Mechanisms of Disease, 2009 Enneagne puberteet - jaotus Enneaegne puberteet (precocious puberty) Gonadotropiinsõltuv Gonadotropiinsõltumatu • Hüpotaalamust haaravad kasvajad (hamartoom, glioom, • Autonoomne gonaadide aktivatsioon (MAS) astrotsütoom) • Kasvajad • Aju arenguhäired (SOD, ektoopiline hüpofüüs) • Adrenogenitaalne sündroom • Vigastus (kiiritus, trauma, infektsioon) • Eksogeensed agensid (suguhormoonid, endocrine-dusrupting • Kokkupuude suguhormoonidega chemicals)
Merily Müürsepp 9b PMG 23.04.2009 muutus on toimunud 4ndas kromosoomis esineb harva, esinemissagedus 1:100 000 sagedamini tüdrukutel keskmine eluiga alla 1 kuu kirjeldati 1965. aastal lootelise arengu mahajäämus näo anomaaliad väike lõug krambid südame ja neerude arenguhäired madal juustepiir koos ujulestaline kaela väike pea raske kuni sügava vaimse arengu peetus krambid lihaste halb toon alla pöörduvad "fishlike" suhu lühikesed ülahuuled kuulmislangust http://209.85.129.132/search?q=cache:f- FJc2TAdDUJ:www.ebu.ee/esitlus/kromosoommutatsioonid.ppt+Wolf- Hirschhorni+sündroom&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee http://en.wikipedia.org/wiki/Wolf-Hirschhorn_syndrome Aitäh kuulamast !!!
Dioksiinid Dioksiinid Dioksiinid on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimesemaksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast ning sigaretisuitsul värvitud, lõhnatud peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad kõrvalproduktidena klooritud süsivesinike tööstuses kloori sisaldavate ainete, näiteks polüvinüülkloriidi, põletamisel, paberi valgendamisel ning ka looduslike protsesside, vulkaanipursete ja metsatulekahjude käigus. Dioksiini allikad Põletusseadmed (olmejäätmete põletus) Metalli(maagi) sulatamine Rafineerimine Keemiatööstus Looduslikud allikad Keskkondlikud reservuaarid mõjud inimestele Rasket vormi akne ( kloorakne ) Pahaloomuline kasvaja ( sarkoom ) Vähk Arenguhäired laste hammaste emailil Kesk ja perifeerne närvisüsteemperifeerse...
-miimika -välimus -kehahoiak -zestid -häälitsused -puudutused -distants 8. Mida tähendab sotsiaalne küpsus? -Et inimene saab hakkama eluga ühiskonnas. 9. Millised psüühilised näitajad iseloomustavad sotsiaalselt küpset inimest? - positiivne ellusuhtumine - adekvaatne enesehinnang - adekvaatne hinnang teiste suhtes 10. Nimeta sotsiaalset küpsemist takistavaid tegureid (3) - kaasasündinud arenguhäired, puuded - alkoholism, narkomaania - sattumine kuritegelikule teele
käe koostöö arendamine, töövahendite hoid ja käsitsemine, kahe käe koostöö kujundamine. 3. Kommunikatsioon: verbaalse suhtlemisoskuse arendamine, kõnefunktsioonide kujundamine ja arendamine. 4. Sotsiaalsed oskused: koostegevuse oskuste kujundamine täiskasvanute ja eakaaslastega, rollimänguoskuste kujundamine ja arendamine. 5. Eneseteenindusoskused: esmaste eneseteenindusoskuste täiendamine ja teiseste kujundamine Juhul kui lapse kõneprobleemid ja spetsiifilised arenguhäired jäävad koolieelses eas tähelepanuta (märkamine ja sekkumine), on tulevaste õpiraskuste avaldumine koolis vältimatu. Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED: HÄÄLEPUUDED: afoonia ehk hääletus on hääle puudumine või hääle kadumine düsfoonia ehk kähehäälsus KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED: bradülaalia ehk kõnetempo aeglustumine tahhülaalia ehk kiirenenud kõne, kogelus HÄÄLDAMISE PUUDED rinolaalia ehk ninahääldus
küünetehnik kui ka küünehooldusi teostav kosmeetik peaks suutma kindlaks teha küünte seisukorra või muutused küüne välimuses ja vajadusel suunama kliendi oskuslikult nahaarsti vastuvõtule. 4 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e 1 KÜÜNE ARENGUHÄIRED JA VÄRVIMUUTUSED Alljärgnevalt on toodud erinevad küüne arenguhäired ja värvimuutused. Nende põhjusi ei teata. 1.1 Leukonühhia ehk valgeküüslus Leukonühhia (in k leukonychia) küünel on valgeid laike või triipe või muutuvad need üleni valgeks. Suurim osa valgetest laikudest esineb täiesti tervetel inimestel. On ka kaasasündinud vorme, need päranduvad autosoomselt dominantsetena. Nn omandatud leukohühhia kaasneb üldhaiguste või mürgistustega. Valge värvi tekkimise viisi ei tunta.
5. Kui kaua kestab seemneraku ja munaraku valmimine? Seemnerakud 2,5 kuud (80 päeva) Munarakud 2135 päeva, tavaliselt aga 28 päeva 6. Kaua püsib seemne-ja munarakk viljastumis võimelisena? 7. Nimeta 2 viljatus ravi võimalust! Hormoonravi Kunstlik (kehaväline) viljastamine 8. Nimeta 4 viljatuse põhjust! spermide vähesus spermide arenguhäired hormonaalsed häired 1 Kordamine bioloogia kontrolltööks 4.aprill Tuuli Varik munajuhad on sugenud 9. Loetle enam kasutatavaid resestumisevahendeid! kondoomid pillid spiraal 10
erütrotsüütide areng aneemia C (L-askorbaat) Haavade paranemine, Valusad liigesed, kerge aneemia, stimuleerib Fe2+ imendumist, haavade/luumurdude aeglane paranemine, osaleb biotransformatsioon, tugevadam hammaste väljalangemine immuunsüsteemi B10, B11, Bc Eretrotsüütide areng, Neuraaltoru arenguhäired lootel, (foolhape) soolhappe teke maos, mälu nõrgenemine, kasvupeetus, koensüüm keelepõletik, suur-punalible aneemia H (biotiin) Rasvhapete süntees, Unetus, lihased valusad, foolhappe, pantoteenhappe hüpotoonia, lihaskrambid B12 metabolism
Kuju võib olla muutunud.nt. kassikisa sündroom. 3.geenimutatsioon-kromosoomide arv on vale. Nt:downi sündroom. Polüploidsus-kromosoomistiku kordistumine inimese Sugurakus-23kr=n, keharakus-46=2n,rakus-3n või 4n Mõju järgi-1.kahjulikud, neutraalsed,kasulikud. Tekkepõhjuse järgi-iseeneslikud-raku jagunemisel. Mutageenide toimel.Tekkekoha järgi-keharakkudes-elu jooksul tekkinud, Ei pärandu. Sugurakkudes-päranduvad. HAIGUSED. Mittepärilikud-põhjustab keskkond. *mürgitused, tarumad, arenguhäired, viirused. Pärilikud-vigased geenid.*värvipimedus, vere hüübimatus. Päriliku eelsoodumusega-tekivad geenide ja keskkonna mõjul. *maohaavad, vähk, kasvajad, suhkrutõbi, soonkonna haigused. Vähirakud erinevad normaalsetest rakkudest mitmeti: *kromosoomistikus on kõrvalkaldeid *suudavad tungida kudedesse *ei reageeri normaalselt siganaalidele *hakkavad kontrollimatult jagunema *jagunevad kiiremini, moodustavad kasvajaid. Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim mutageenideks.
kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus Artroos ehk liigeskulumus Eestis ligi 200 000 artroosihaiget Primaarsed ehk Sekundaarsed idiopaatilised artroosid artroosid Lokaliseerunud OA: Liigese labakäed, labajalad, mehhaaniline põlv, puus, selg, ühtimatus: muud lokalisatsioonid kongenitaalsed ja arenguhäired, Generaliseerunud traumast OA: kolme või enama põhjustatud, liigese või liigesegrupi liigesekirurgia artroos järgsed Ei kahjusta ainult liigeskõhre, vaid haarab liigest tervikuna: subkondraalne luu, ligamendid, liigesekapsel, sünoviaalmembraan, periartikulaarsed lihased Liigese ja kõhrealuse luu lagunemise ja sünteesi tasakaal häiritud Lagunemine ülekaalus, põletikulised episoodid -> kõhrekude kaob,
teetanuse vastast immuniseerimist Generaliseerunud teetanus • Kõige sagedasem • Hõlmab masseter lihaseid (iseloomulik irve) • Risus sardonicus • Süljeeritus, higistamine, seljaspasmid • Võivad esineda südame rütmihäired, vererõhukõikumine, vedelikukaotus. Lokaalne teetanus • Haigus püsib infektsioonikohas Neonataalne teetanus Nakatutakse nabanööri otsa kaudu õib muutuda generaliseerunud teetanuseks urm on 90% ja ellujäänutel on arenguhäired Diagnoosimine ja profülaktika • Kliiniline diagnoos pannakse iseloomulike haigustunnuste esinemisel • Vajadusel tehakse haavast võetud materjalist mikrobioloogiline uuring haigusetekitaja avastamiseks • Teetanuse profülaktikas on tõhusad teetanuse toksoidi sisaldavad vaktsiinid • Laste vaktsineerimiseks kasutatakse difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi ja
■ silmapõhja muster ■ sõrmejäljed ■ vererühmad ● kasulikkuse järgi: ○ kasulikud: ■ varjevärvuse muutus ■ tingitud refleksid ehk eluea jooksul omandatud käitumisharjumused ○ kahjulikud ■ põtradel liiga suured sarved ■ arenguhäired ■ jäävvigastused ● pöördumise järgi: ○ pöörduvad: ■ kaovad mõni aeg peale põhjustava teguri kadumist ■ päevitus ■ mälu ■ treenitus ○ pöördumatud (ehk säilivad elulõpuni): ■ väärarengud ■ jäävvigastused
Keelemudeli olemasolu Kooliks ettevalmistamisel, edukus koolis · Kui palju lapsega räägitakse · Sõnavara suurus seotud kirjaliku keele omandamise edukusega · Kuidas lapsega räägitakse suhtlemisstiil: direktiivne või suhtlemis · Dekontekstualiseeritud keelekasutus: jutustused, põhjendused Lapse- ja noorukiea arenguhäired Mis on norm? · subjektiivne norm - ise · normatiivne lähenemine - täiuslikkus · kultuuriline lähenemine enamus inimesi · statistiline lähenemine testide keskmine +/- SD · kliiniline norm - eksperthinnangud Normaalne areng vs häire Hinnatakse emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset funktsioneerimist. Arenguhäired kui tõsised kõrvalekalded tavapärasest arengust (hälve, häire,puue) nooremale eale iseloomulik käitumine
Pärilikke haigusi põhjustav genotüüp võib moodustada kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Kombinatiivse muutlikkuse tulemusena võivad lapse genotüüpi kokku sattuda retsessiivsed alleelid, mis määravadki päriliku haiguse tekke. Teine osa pärilikke haigusi on tingitud mutatsioonidest sugurakkudes. Pärilike haiguste sünnieelseks diagnoosiks uuritakse loote rakkude kromosoomistikku. Vastsündinu arenguhäired võivad olla tingitud last ootava naise haigustest või muudest kahjusttavatest keskkonnateguritest. Haigusi, mis kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes, nim päriliku eelsoodumusega haiguseks. Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguste teket. Olulisel kohal päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamisel on aga iga inimese eluviiside ja harjumuste muutmine tervislikumaks.
obstruktiivsest kopsuhaigusest ja 90% kopsuvähist. Tubaka tarvitamisega kaasnevad terviseriskid Suuõõnde võivad tekkida igemepõletikud, suuõõnevähk, hammastele hambakatt. Südamesse ja vereringesse võib tekkida vererõhu ja pulsi tõus, gangreen, infarkt ja insult. Hingamisteedesse võib tekkida bronhiit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja kopsuvähk. Suguorganitesse võib tekkida impotentsus, viljatus, vähenenud libiido ja loote arenguhäired. Samuti võivad tekkida keskendumisraskused, närvilisus, mäluprobleemid, peavalu, mutatsioonid rakkude DNAs. Suitsetamise mõju välimusele Tubakatoodete tarbimisel on ka palju silmaga nähtavaid välimust rikkuvaid nähte. Nagu näiteks suitsetaja nahk muutub hallikaks ning kortsud võivad tekkida kiiremini. Samuti muutuvad hambad, küüned ja sõrmed kollaseks. Enamus juhtudel on ebameeldiv lõhn ka suitsetaja juustes, hingeõhus ning ka riiete küljes.
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL ERAKORRALISE MEDITSIINI TEHNIK PUNETISED Referaat Tallinn 2016 NAKKUSHAIGUSED JA KIIRABI Nakkushaigusi on lihtsam ära hoida, kui ravida. Sellest lähtuvalt, tuleb alati rakendada a- ja antiseptika nõudeid mitte ainult enda, vaid ka patsiendi huvides. Nendeks on: kätepesu, käte desinfitseerimine, isiklike kaitsevahendite õige kasutamine ja aseptiline invasiivsete protseduuride teostamine. Kaitsemeetmeid tuleb rakendada õigesti, sest muidu nad ei täida oma ülesannet. Käte desinfitseerimisel tuleb kindlasti jälgida, et käed oleksid puhtad, tuleb manustada õige des. vahendi kogus ja anda õige mõjumisaeg. Kusjuures, hõõrumistehnika on ka väga oluline. Juhul, kui patsiendil avastatakse ka ülemisi hingamisteid hõlmav nakkushaigus, siis kaitsemask kohe pannakse ka patsiendile ette. Invasiisete protseduuride puhul on oluline, et protseduuri piirkond ja lõike- ...
Risk üldpopulatsioonis on 0,02%. Kordusrisk trisoomse vormi puhul 1-2%, translokatsiooni puhul ~25% ja 10% juhtudel Robertsoni. Seetõttu on oluline uurida ka Patau sündroomiga lapse vanemaid tsütogeneetiliselt. Kliiniliselt iseloomustab sündroomi raske vaimne mahajäämus, kurtus, aju arengu häired,silma anomaaliad, suulae- ja huulelõhe, polüdaktüülia (lisasõrm või -varvas) ja sõrmede omapärane asetus, südame anomaaliad jt. arenguhäired . Patau sündroomigavastsündinud on loiud, nõrgad ning kalduvad hingamisseiskushoogudele. Kolju on väike (mikrotsefaalia) ja omapärase kujuga (80%): otsmik on ettekummuv ja külgedelt kokkusurutud. Sageli ei ole aju jagunenud poolkeradeks (holoprosentsefaalia). Lapsel võib puududa haistmisaju (arhinentsefaalia). Kukla ja oimu piirkonnas esinevad nahadefektid, mis võivad haarata ka koljuluid. Näo düsmorfia hõlmab muutusi silmade (90%) ja maxilla osas. Silmaanomaaliatest esinevad
või kahanevad järjekorras Variatsioonikõver: variatsioonirea graafiline kujutis Tunnuste jagunemine Kasulikud Kahjulikud Varjevärvuse muutus Jäävvigastused Tingitud refleksid Arenguhäired Eluea jooksul omandatud käitumisharjumused Põtradel näiteks liiga suured sarved Pöörduvad Pöördumatud Säilivad elu lõpuni Kaovad mõni aeg peale põhjustava teguri kadumist Vääraengud
ultraviolettkiirguse toimel luude ja hammaste normaalseks täiskasvanutel osteoporoos arenguks ja vere normaalseks hüübimiseks E taimse päritoluga toiduainetest ülivajalik organismi spermatogeneesi häired, antioksüdantses regulatsiooni-ja testiste arenguhäired, kaitsesüsteemis rasestumise häired, hemoglobiini sünteesi ja raua metabolismi häired, samuti käsivarte ja jalasäärte
loovuse ja eneseväljenduse arendamine prosotsiaalse käitumise ja moraalsete väärtuste areng Meedia peamised ohud rassistliku, vihkamisele või enesevigastamisele õhutav lastele sobimatu ja seksuaalne ning vägivaldne sisu vähesed kontaktid pereliikmete ja eakaaslastega terviseriskid (nägemine, kiirgus, halb rüht), unehäired, käitumishäired, isiksushäired, aju arenguhäired, tähtlepanuhäired isikuandmete kuritarvitamineebasündsad/soovimatud kontaktid võõrastega reklaamide sisu ebaeetilisus Meediategevuste läbiviimisel tuleks koolieas lastele tutvustada usaldusväärseid infoallikaid ja ka seda, kuidas neid tuleks kasutada. Samuti tuleks juba lasteaias kasutada palju erinevaid interaktiivseid tegevus ja mänge. Samas võib kasutada ka videoõppevormi, see muudaks
Need on degeneratiivse häire vorm, mida nimetatakse paraneoplastiliseks sündroomiks. Luuüdi häired. Nende hulka kuuluvad veres ebanormaalne valk (monoklonaalsed gammopaatiad), luuvähi vorm (müeloom), lümfoom ja haruldaste haiguste amüloidoos. Muud haigused. Nende hulka kuuluvad neeruhaigused, maksahaigused, sidekoe häired ja kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoidism). Lasteneuroloogia. Arenguhäired. Laste tserebraalparalüüs. Vastsündinule põhilised iseloomulikud liigutused on ultraheliga jälgitavad juba 15. nädalasel lootel. Seega saab laps oma keha liikumisvõimalustest tunnetuskogemuse juba looteeas. Tunnetuslik kogemus liigutusest peab olema õige, siis õpib laps tegema ka õigeid liigutusi. Oluline on see nii üsasiseses perioodis kui hiljem. Õiged liigutused on kogu psühhomotoorse arengu aluseks.
vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga. Erivajadustega inimene erineb teistest oma infotöötluse poolest, sest ta töötleb kas liiga kiiresti või aeglaselt. Lasteaias eripedagoogilist abi vajavate laste väljaselgitamine toimub koostöös lastevanematega, õpetajatega ja eripedagoogidega.
naha kuivus, hüpotoonia- häired ja sinakad laigud koormuse oluliselt paranemine, seborröa, kasvuhäired, punnkõht, testiste kehal, kestvad taluvuse suurem risk skorbuut, sinised hüpotoonia, vananenud osteomalaatsia arenguhäired, verejooksud langus, kiireneb südame- ja laigud, kerge nägemise välimus, täiskasvanutel, progressiivne ninast, vananemine, veresoonkonn aneemia, tursed, atroofia, follikulaarne neuropaatia, vastsündinute risk a haiguste igemed lihaskrambid
Lapsel võib hüperaktiivsusega samal ajal esineda käitumishäired. Ta võib valetada, hulkuda, olla ärevuses või depressioonis. Võivad esineda unehäired, kõne ja keele arenguhäired, liigutuste kohmakust ja agressiivsust. ATH häire põhjused: neurobioloogiline häire, kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja keskkonna
Pärilikke haigusi põhjustav genotüüp võib muudustuda kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Kombinatiivse muutlikkuse tulemusena võivad lapse genotüüpi kokku sattuda retsessiivsed alleelid, mis määravadki päriliku haiguse esinemise. Nt on sel viisil määratud pärilik kurtus, lühinägevus, hemofiilia ja daltonism. Teine osa pärilikke haigusi on põhjustatud mutatsioonidest sugurakkudes nii ovo kui ka spermatogeneesis. Vastsündimu arenguhäired võivad olla tingitud last ootava naise haigusest või muudest kahjustavatest keskkonnateguritest. Haigusi, mis kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes, nimetatakse päriliku eelsoodumusega haigusteks (nt kõrgvererõhutõbi, lühinägevus, suhkrutõbi, alkoholism, rasvtõbi). Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguste teket. Päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamiseks on mitmeid võimalusi
ulatuslikke merealasid. Kõige suuremas ohus on siis veelinnud. Eriti talvel võib saatuslikuks saada ka väike udusulgedesse kleepuv naftapiisk. Naftast saastunud sulgede kohalt tungib külm merevesi linnu nahani ning lind külmubsurnuks. Suuremad naftakogused kleepuvad linnu tiivasulgedesse ja muudavad ta lennuvõimetuks. Kalade koelmustele tungiv nafta ei võimalda vastsel areneda või tekib noorkaladel arenguhäired. Naftakahjustusi on täheldatud tursa- ja kilu maimudel. Rannamadalale triivinud naftalaikudes hävivad taimed ja loomad ning elu on neil aladel aastateks häiritud. Tanklaevadega veetav toornafta laguneb väga aeglaselt ja ka lained ei uhu seda kohe ära. Rannakaljudele sattunud nafta reostab need aastateks. Kivipragudesse ja maasse tunginud naftat on peaaegu võimatu eemaldada. Naftareostus võib mererannal säilida aastakümneid. 4
lugemishäire (düsleksia), spetsiifiline kõnehäire (düsgraafia), spets. arvutusvilumuste häire (düskalkuulia) ning spets. motoorikahäire. Järjest rohkem on käitumisega seotud probleemid põhjustatud arengulistest eripäradest, siia gruppi kuuluvad lapsed, kellel on mõned pervasiivsete arenguhäirete alla kuuluvad iseärasused. Peatükis keskendutakse kahele perv. arenguhäire diagnoosile kaheksast, need on asbergi sündroom ja täpsustamata perv. arenguhäired. Kõige tulemusrikkam, abistamaks probleemseid lapsi, on tehes koostööd kodu, kooli spetsialistide ja üldsusega.
*anorexia nervosa *bulimia nervosa F60-F69 TÄISKASVANU ISIKSUS- JA KÄITUMISHÄIRED - harjumus- ja impulsihäired *patoloogiline hasartmängimine, püromaania, kleptomaania, trihhotillomaania (juukseid peast välja kakkuda) *sooidentsushäired *seksuaalsuunitluse häired (vuajerism, pedofiilia) F80-F89 PSÜHHOLOOGILISE ARENGU HÄIRED E. PSÜÜHILISE ARENGU SPETSIIFILISED HÄIRED - kõne- ja keelehäired - õpivilumise häired - pervasiivsed arenguhäired (nt autismispektrihäired) F90-F98 TAVALISELT LAPSEEAS ALANUD KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED - ADHD (aktiivsus-tähelepanuhäire) - käitumishäired *PSÜÜHIKAHÄIRETE RAVIVÕIMALUSED - farmakoloogiline ravi (krooniline haigus, vaja ravimeid) - lisaks või ainult psühhoteraapia - kognitiivne käitumisteraapia - pereteraapia (süsteemiteooria isik ja teda ümbritsevad inimesed) - psühhodünaamiline teraapia *perearst *psühhiaater (saatekirja pole vaja)
Essee Mina kui erivajadusega õpilase õpetaja Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes erinevad oma eakaaslastest vaimsete või füüsiliste omaduste poolest. On olemas erinevaid erivajaduslike liike: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest, mis tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. Kaasaval haridusel on omad head ja vead, sest ühest küljest, kui erivajadusega lapsed saavad osa tavaelust võib nende areng kiiremaks muutuda ning
tunnuste alusel, vaatamata mõne muu haiguse kaasnemisele või mitte. Kõiki kaasnevaid haiguslikke seisundeid tuleb siiski täiendavalt eraldi kodeerida. Vaimne alaareng ei ole pervasiivsete arenguhäirete üldine tunnus. Pervasiivsete arenguhäirete jagunevad laiemas laastus kahte rühma: lapsed, kellele esineb eelnimetatud kõrvalekaldeid eakohases arengus vähesel määral (Aspergeri sündroom) ja lapsed, kelle pervasiivsed arenguhäired ja erivajadused on ulatuslikumad (autism). Samas kuuluvad pervasiivsete arenguhäiret alla veel Retti sündroom, lapse muu desintegratiivne häire, Aspergeri sündroom, hüperaktiivsus motoorsete stereotüüpiate ja vaimse alaarenguga ja täpsustamata pervasiivne arenguhäire. RHK-10 alusel kuuluvad pervasiivsete arenguhäirete hulka lapse autism, atüüpiline autism, Rettsündroom, lapse muu desintegratiivne häire,
Kuid tegelikult on see teistmoodi. Gaseeritud alkohoolsed joogid hakkavad palju kergemini pähe kuna süsihappegaas aitab alkoholil kiiremini verre lahustuda. Mida väiksem alkoholi sisaldus seda kiiremini lahustub see verre seega esimene on siider, teine vein ja viimane on viin. Väga suur viga, mis naised teevad on raseduse ajal joomine. Alkohol kahjustab loodet ning sündides võib imikul olla alaareng või pöördumatud füüsilised arenguhäired. Samuti arvatakse, et alkohoolikute lastel on suurem tõenäosus ise kunagi alkohoolikuks hakata kui teistel lastel. See ei olene niivõrd geenidest, kuid just keskkonnast kus laps elama peab. Eestis juuakse alkoholi kaugelt rohkem kui tervisele ohutu ning tarbimine on aastate jooksul pidevalt kasvanud. Puhast alkoholi tarvitati Eestis 2008. aastal ühe elaniku kohta 11,9 liitrit (Eesti Konjuktuurinstituut, 2009), mis teeb aastas ühe Eestis elava inimese kohta (sh lapsed ja vanurid
Õpilaste akadeemiline edukus sõltub nii nende endi enesetõhususest kui ka nende õpetajate usust oma õpetamisvõimesse ARENGUPROBLEEMID JA -HÄIRED Mis on norm? subjektiivne norm ideaal, täiuslikkus kultuuriline lähenemine statistiline lähenemine teoreetiline kliiniline norm Normaalne areng vs häire Hinnatakse emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset funktsioneerimist Arenguhäired kui o tõsine kõrvalekalle tavapärasest arengust o nooremale eale iseloomulik käitumine o ootuspärane, aga problemaatiline käitumine Probleemi kestus, intensiivsus, sagedus Arvestada võimalikke mõjutegureid o keskkond ja kontekst o komorbiidsus Lapse – ja täiskasvanuea häired Oluliselt erinevad, prognoos ja põhjused erinevad Täiskasvanuea häirete hindamisel ei oma vanus olulist rolli
arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus. Üksnes andekuse puhul on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad arengut stimuleerivas keskkonnas edasi. Ülejäänud erivajadustega laste puhul on tegemist arengukahjustustega, millele võib lisanduda nii keskkonna ebasoodne kui ka soodne mõju. Erivajaduste ühe alusena tuuakse tänapäeval välja ka pervasiivsed arenguhäired. Kui korraga esineb organismi mitme funktsiooni kahjustus, räägitakse liitpuudest. Eesti keelest erineva emakeelega lapsi võib samuti käsitleda kui erivajadustega lapsi, sel juhul ei tulene erinevad vajadused mitte lapse pärilikest eeldustest ega organismi funktsionaalsetest kahjustustest, vaid keelekeskkonna erinevustest kodus ja lasteaias. Samas võib ka muukeelne laps olla andekas või vähemvõimekas eakaaslastega võrreldes.
· Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud kogemuslike ja käitumuslike muutustega. Distsipliini juured on filosoofias, kuid laste teaduslik uurimine sai alguse evolutsioonibioloogia valguses üheksateistkümnendal sajandil. Alates sellest ajast toimunud suure sotsiaalsed ja majanduslikud muutused on viinud selleni, et laste, teismeliste ning täiskasvanute kasvu- ja arenguprotsesside parem tundmaõppimine on muutunud hädavajalikuks. 1920. Aastaks oli arengupsühholoogiast saanud elujõuline iseseisev distsipliin, kuid selleks ajaks olid tekkinud ka vastandlikud koolkonnad, kes pidasid oluliseks pärilikkuse ja keskkonna mõjude erinevaid aspekte. Valdkond oli killustunud ning vajas sünteesimist, et arengule koosmõju avaldavaid bioloogilisi ja sotsiaalseid faktoreid paremini mõista. Sünteesimine viidi läbi peamiselt kahekümnenda sajandi keskpaigas tekkinud suurtes teooriates, millel peatume lähemal...
- Kehtivus/kuivõrd mõõdab seda mida plaanitud - Valiidsus pole absoluutne, vaid õige teatud määral erinevad valiidsuse näitajad Vaatlus - Kõige käepärasem meetod - Info erinevatest valdkondadest - Loomulik üldistatavus - Hidamise aluseks ja teistele meetoditele - Pidev kuna laps muutub - Erinevates keskkondades erineval ajal (kk!) Arenguhäired Normaalne areng vs häire - Hinnatakse emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset funktsioneerimist Arenguhäired kui: - Tõsine kõrvalekalle tavapärasest arengust - Nooremale eale iseloomulik käitumine - Ootuspärane aga problemaatiline käitumine kõne kogelev Probleemi kestus, intensiivsus, sagedus Arvestada võimalikke mõjutegureid keskkond ja kontekst, komorbiidsus. Lapse- ja täiskasvanuea häired
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 SUREMINE Referaat Tatjana Buksha Anna Anufrijeva Kristina Vaher Ksenia Žurina Aljona Gubkina Tallinn 2017 Sisukord: Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2 Suremise elamistoiming ........................................................................................................ 3 Loomulik ja ebaloomulik surm ............................................................................................... 3 Loomulik surm .................................................................................................................... 3 Ebaloomulik surm..........
- Mereimetajad Mereimetajad võivad õliga kokku puutuda merel, kaldal ja maal. Peamiselt mõjutab naftaga määrdumine noori isendeid, kuna nende karvkate ei ole veel piisavalt arenenud ja soojapidav. Täiskasvanud imetajad võivad määrduda õliga ja tarbida seda suuremas koguses ilma, et see põhjustaks nende surma. Nafta võib jõuda imetajate organismi seedekulgla kaudu, kui nad oma karvkatet puhastavad. Sellega kaasnevad võimalikud mürgitused, arenguhäired ning rakukahjustused, mis võivad kaasa tuua kasvajate tekke. - Inimesed Naftareostus võib mõjutada inimese tervist, heaolu ning ka majanduslikke huve. Nafta sattumine inimese nahale põhjustab ärritust, kuivatab nahka ja suurendab vähki haigestumise ohtu. Naftast pärinevate mürgiste gaaside sissehingamine võib ärritada hingamisteid, põhjustada närvisüsteemi häireid (peavalu, peapööritus) ning tekitada halba enesetunnet. Samuti võib nafta sattuda
· Teke karoteenist häiritud suhkruhaiguse, hüpotüreoidismi korral · Imendumine häiritud maksatsirroosi, sapijuhade sulgumise, jämesoole haavandite, kroonilise nefriidi puhul Tunnused: · Nägemishäire hämaruses · Lima tekke häirumine, kuivsilmsus, infektsioonitundlikkus pimedaks jäämine! · Follikulaarne hüperkeratoos, naha kuivus, vananenud välimus, mosaiikdermatoos · Kasvuhäired (nt luukoe tekke häired) · Platsenta arenguhäired, spermatogeneesi ja ovogeneesi häired · Vit C defitsiidi kiire teke, vit A tundlik mikrotsütaarne aneemia Allikad: Vaid loomsetest allikatest!!!! Taimsetest saad eelühendeid (karotenoide). · Kalamaks, kalaõli, loomamaks, või jt piimaproduktid · Küpsetatud maguskartul, keedetud porgand, keedetud spinat, melon, aprikoosid, tomat Kasutamine: · Koos Ca, Zn, B-grupi vitamiinidega, vit E, vit C (pärsib võimalikku toksilisust)
iseloomulikku käitumist ning ootuspärast, aga problemaatilist käitumist. Arvestada tuleb nii keskkonna rolli ja konteksti kui ka komorbiidsust1. Poiste puhul võib väärkohtlemise tagajärjel tekkida selliseid arenguhäireid nagu käitumishäired, ADHD (tähelepanuhäired), tikid (korduvad lihasgruppide liigutused), suitsiid, enurees (öine allategemine), enkoprees (tahtmata konsistne rooja eritamine), spetsiifilised arenguhäired. Tüdrukutel esinevad spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia ja buliimia. (Loengumaterjalid) Kõik arenguhäired ei ole tingitud aga lapse väärkohtlemisest. Lapseea arenguhäiretele pole ühtset põhjust, põhjus võib olla orgaaniline, füüsiline, tingitud temperamendist või keskkonnast (loengumaterjalid). Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse
Isiksushäired, muud nt paranoidsus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus, F6 käitumishäired patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne F7 Vaimne alaareng alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega) kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired, Psüühilise arengu spetsiifilised õpivilumuste spetsiifilised häired F8 häired (lugemishäire, arvutamisvilumuste häire), pervasiivsed arenguhäired (autism) hüperkineetiline häire, käitumishäire, Psüühikahäired lapse- ja tundeeluhäired (lahutamiskartus, F9
4 patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne F7 Vaimne alaareng alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega) kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired, Psüühilise arengu spetsiifilised õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire, F8 häired arvutamisvilumuste häire), pervasiivsed arenguhäired (autism) hüperkineetiline häire, käitumishäire, tundeeluhäired (lahutamiskartus,
6. Vanadus Sünnituseelne surm Mõnedel juhtudel surm saabub enne inimese sündi. Tema surm võib olla põhjustatud iseeneseslikust abordist. Loote võib surra emakas ja ema juba teab sellest. Võib juhtuda niimoodi, et lapse surm saabub sünnituse protsessil. Väikelapseiga See on imikute äkksurm või surm ennem aasta. Kõige levinud väikelapseeas surma põhjuste nimekirja kuuluvad näiteks stress, talituslikud ja anatoomilised häired, arenguhäired ja arengu kriitilised faasid. Lapseiga Surrekse harva, suremise põhjuseks sageli õnnetused. Kõige raskem on last enda surma vastu ette valmistada. Väike lootusetul haigelaps saab oma olukorrast aru ja oluline oleks temaga seda arutada. Arutama peaks seda ka tema õdede ja vendadega. 5 Noorukiiga Kuigi murdeealine saab teoreetiliselt aru elu lõpplikusest on tal raske sellega leppida. Nii
ohutumateks raseduse ja imetamise ajal peetakse paratsetamooli ning ibuprofeeni. Nende ravimite puhul tekivad ohud siis, kui kasutatakse väga suuri ravimiannuseid pidevalt pikka aega. Antibiootikumid Antibiootikumid võib jagada 4 gruppi: 1. Raseduse ajal ohutud - penitsilliin, ampitsilliin, cefaleksiin, duracef, zinnat, erütromütsiin, rovamütsiin, wilprafen jt. samadest gruppidest 2. Raseduse algul (kuni 12 nädalat) ohutud, hiljem põhjustavad hammaste arenguhäired ning vastsündinul luustiku- ja kõhrekahjustust - tetratsükliin, doksütsükliin, tarivid, norfloksatsiin, ciprofloksatsiin. 3. Vahetult enne sünnitust (peale 36. nädalat) ei tohi kasutada, kuna vastsündinu ei ole võimeline neid kahjustustama ning tal kujunevad ainevahetushäired (peamiselt kollasus ja kehvveresus, mis vajab ravi ning pikendab ema ning lapse haiglasoleku aega) - nitrofurantoiin, biseptool, furadoniin.
Artroos on eake inimese kõige sagedam liigesehaigus. Artroos vaevab umbes 10-12 % maakera elanikkonnast. Inimesed hakkavad artroosi haigestuma enamasti pärast 40. Eluaastat. Ea kõrgenedes haiguse levimus suureneb olulisel- pea kõigil üle 60 aasta vanustel inimestel esineb mingeid artroosinähte. Õnneks ei ole need kõigil kagele arenenud, ega tekita häirivaid vaevusi. Atroosi tekkimise põhjused on sisemised ( liigesekõhre pärilik väiksem vastupidavus, luustiku kaasasündinud arenguhäired ), aga ülekaalukalt välimised. Välimiste põhjuste all peetakse silmas nii elulaadist, s.o. kutsetööst, spordist kui ka igapäevasest argielust tingitud liigeste ülekoormust ja traumasid. Soodsaim olukord artroosi arenemiseks on sisemiste ja välimiste põhjuste kokkulangemisel. Peamiselt liigeste ülekoormuse tagajärjel kulub liigesepindadelt neid kaitsev sile kõhrekiht ja liigesepilu liigestuvate luude otste vahel jääb kitsamaks. Liigutamisel kaitsva katteta ebatasased valutundlike
vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga. Erivajadustega inimene erineb teistest oma infotöötluse poolest, sest ta töötleb kas liiga kiiresti või aeglaselt. Lasteaias eripedagoogilist abi vajavate laste väljaselgitamine toimub koostöös lastevanematega, õpetajatega ja eripedagoogidega.
6. Kuidas ennetada päriliku eelsoodumusega haigusi? Saab välja selgitada vastava haiguse esinemise suguvõsa teistel liikmetel ja kui inimesel on tõenäosus haigestuda nendesse haigustesse, on võimalik teha täiendavaid biokeemilisi ja molekulaargeneetilisi uuringuid – ennetustöö. Iga inimese eluviiside ja harjumuste muutmine tervislikumaks oleks vajalik. 7. Nimetage põhjusi, mis viivad vastsündinu väärarenguteni. Vastsündinute arenguhäired võivad olla tingitud last ootava naise haigustest või muudest kahjustavatest keskkonnateguritest. 8. Millised tegurid põhjustavad vähkkasvajate teket? Inimese geeniregulatsiooni (geenide avaldumise) häired.
- Orgaaniline etioloogia (ajukahjustus) on diagnoositud vähestel - Kaasnevaid häireid nagu autism, epilepsia, käitumishäireid on diagnoositud rohkem? 24. Mõõduka vaimse alaarengu kriteeriumid - IQ vahemikus 35-49 - Mõned õpivad kasutama kõnet, mõned suudavad suhelda vaid mitteverbaalselt - suur varieeruvus - Orgaaniline etioloogia on diagnoositud enamikul - Lapseea autism v muud pervasiivsed arenguhäired vähestel - Mõned saavutavad visuaal-ruumilistes võimetes kõrgema taseme kui verbaalsetes - Enamik on võimelised kõndima ilma abita 25. Dementsuse ja depressiooni eristamine - Depressiooni kõigi variantide puhul esinevad kolm põhisümptomit, milleks on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine. Diagnoosimiseks peab olema vähemalt 2-nädalane sümptomite esinemine
ravimite jääke . Väga tähtis on jälgida esimest urineerimist, et aru saada, kas kuseteed töötavad normaalselt. Täkkvarssadel on rohkem probleeme kusiti arengul ja läbivusel ning seda tuleb kontrollida. Täkkvarss kuseb esimest korda 5. elutunnil, märavarss aga 10-11. elutunnil. Kaasasündinud neerude patoloogiad on neerude alaareng,väärarengud, neerude tsüstid,hüdronefroos, azotemia. Patoloogiaks on rebenenud kusejuhad või alaarenenud põis. Kusiti arenguhäired on teine suur kuseteede probleem, esineb ka kusemist nabaväädi kaud, mida nimetatakse uurahuseks. Mära poegimise probleemid Emakakeerd1 Page 6 Probleem, kus emaka laisidemed on üleveninud või rebenenud raske poegimise tulemusel ehk emakas vajub oma normaalsest asendist kaldu, mille tulemusel on platsenta pinges ning ühendus emakaga katkeb. Hobustel sellist juhtumit palju ei esine nende anatoomilise ehituse tõttu, rohkem esineb veistel
Eristatakse (1) dementsust, mis tähendab tagasilangust ja (2) vaimset alaarengut, mis viitab juba sünnipäraselt madalale intellektuaalsele võimekusele. Tegelikkuses on nende kahe häire vaheline vanuseline piir tinglik. Kui ajukahjustus ja sellest tulenev intellekti langus on pärast 3. eluaastat, hinnatakse seda dementsusena ning sellest varasemat vaimse alaarenguna. Intellekti täpsem hindamine toimub testmeetodite abil. Intellekti ja mäluhäirete sündroomid ja spetsiifilised arenguhäired: 1) Dementsus e. nõdrameelsus vt dementsusesündroom 2) Kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus - dementsusest kergem kognitiivsete funktsioonide kahjustus 3) Vaimne alaareng e. oligofreenia e. nõrgamõistuslikkus Kui intellekt üldiselt vastab normile, kuid tegemist on üksikfunktsioonide häirega, eristatakse: 4) Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired: - spetsiifiline artikulatsioonihäire - ekspressiivne kõnehäire - retseptiivne kõnehäire
·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·Tüdrukutel käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega tõuseb T: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, anoreksia, buliimia ·Poistel häirete levik 10. ja 20. eluaasta vahel järk-järgult vaibub (v.a depressioon) P: autism, käitumishäired, ADHD, tikid (tõmbl), suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a (põhik alustamine), 14-15-a (puberteet) ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. ·RHK 10 (ICD 10, 1993) (rahvusvah. haiguste... klassifikatsioon)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
