Õe erialase koolituse õppekava Kelli Aruväli ASPIRATSIOON ANESTEESIA AJAL, SELLE VÄLTIMINE Iseseisevtöö Juhendaja: Neve Vendt Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu 2015 Maosisu regurgitatsioon ja aspiratsioon: Aspiratsioonipneumoonia Mendelsoni sündroom Risk maosisu aspiratsiooniks: Teadvuseta haige Narkoosi induktsioonil haigetel, kellel Täis magu (< 6 tundi viimasest söömisest) Intra-abdominaalne patoloogia – Sooleobstruktsioon – Maoparees (ureemia, diabeet) Trauma Rasedus/sünnitus Adipoossus Maosisu aspiratsiooni profülaktika: 1. Operatsioonieelne nälgimine 2
neist 10%-l metaplaasia ja neist 10%-l vähk Etioloogia: teadmata põhjusel sulgurlihase häire või häire muu haiguse tagajärjel (sklerodermia) Patogenees: sulgurlihase häire happelise refluaadi tagasivool maost söögitoru alaossa (soodustav söögitorusong) limaskesta kahjustus häiruvad nii söögitoru kui mao tühjenemine Kliinik: 1. kõrvetised (75%), 2. röhatised (60%), 3. neelamishäired (50%), 4. toidujääkide regurgitatsioon (40%), 5. epigastriline valu (30%), 6. ebameeldiv maitse suus, 7. iiveldus, harva oksendamine Soodustavad: lamamine, kummardamine, söök Refluksösofagiit (2) Tüsistused: 1. haavand, 2. verejooks (harva), 3. köha ja astmahoog aspiratsioonist, 4. hääle kähisemine larüngiidist, 5. söögitoru kitsenemine ja neelamishäired, 6. metaplaasia vähk Diagnoos: 1. kaebused, 2. kliiniline pilt, 3. endoskoopia (erosioonid, haavand, nekroos), 4
Muutused hääle omadustes( hääle kähedus või rägisev hääl) Suu ja keele liikuvuse vähenemine Muutunud on toitumusharjumused Kaalu langus või dehüdratsioon Sagedased hingamisteede põletikud Aeglustunud ja edasilükatud neelamine Ebaühtlane mälumine Korduvad neelamised ühe suutäie järel Toidu ja vedeliku oraalne ja nasaalne regurgitatsioon Pikenenud aeg, mis söömisele. Joomisele kulutatakse Köhimine ja nuuskamine söömise ajal või selle järel 15 Skriining ja diagnostilised protseduurid Skriining protseduurid Endoskoopia, auskulatsioon, neelamiskiiruse testid Diagnostilised protseduurid Videofluoroskoopia, ultraheli, manomeetria(söögitoru lihaste töö) Õendustegevused
Selle puhul puudub söögitoru normaalne peristaltika, alumine söögitoru sfinkter (LES) on hüpertensiivne ja ei lõõgastu neelamisel. Võib tekkida näiteks söögitoru inhibitoorsete neuronite degeneratiivse haiguse või viirusinfektsiooni tõttu. Võib tekkida igas eas, kuid avaldub sagedamini vanuses 20-60a. Haigestumine on aeglane, sümptomid tekivad ja süvenevad järk-järgult. Sümptomid: düsfaagia (nii tahke toit kui jook!), regurgitatsioon, köha, toidu aspiratsioon, toidumõjused kõrvetised (non-GERD), kaalulangus, valu rinnus söögi ajal. Diagnostika: Endoskoopia visualiseerib spastilist LES ja laienenud söögitoru, välistab mehaanilist takistust nagu striktuur või kasvaja. Ba-neelamistest (Rö): gastroösofageaalse ühenduse kitsenemine (nn linnunoka- või lehtritaoline kontuur), kontrasti aeglane läbiliikumine. Söögitoru on laienenud ja sigmoidaalne.
Söögitorufaasi häire NeelamisuuringulȱtuvastatudȱsööȬ Ilmsedȱneelamisraskusedȱ(ntȱtoiduȱ gitorufaasiȱhäireȱȱ peetumineȱsuuõõnes,ȱköhimine,ȱ Happelõhnalineȱhingeõhkȱ lämbumine)ȱ Hammastekiristusȱ(bruksism)ȱ Valulikȱneelamineȱ(odünofaagia)ȱ Ülakõhuvaluȱ(epigastraalneȱvalu)ȱ Maosisaldiseȱtagasivoolȱ Toidustȱkeeldumineȱ (regurgitatsioon)ȱ(märjadȱröhitsused)ȱ Kõrvetisedȱȱ Korduvȱneelatamineȱ Veriokseȱ(hematemees)ȱ Kaebus,ȱetȱ“miskiȱonȱkurgusȱkinni”ȱ Peaȱülesirutusȱ(ntȱpeaȱkumerdamiȬ Seletamatuȱärrituvusȱsöögikorraȱ neȱsöögiȱajalȱvõiȱjärel)ȱ eel,ȱajalȱjaȱjärelȱ Öineȱärkamineȱȱ Toidukoguseȱpiiramineȱȱ
üleliia tugeva kokkusurumise ja vajalikust suurema kunstliku hingamise sageduse ja mahu. Kui rõhk ületab väärtuse 18–20 cm H2O (1,8–2 kPA), avaneb söögitoru ning osa õhust tungib makku. Mida pikemalt on olnud vereringeseiskus, seda nõrgem on söögitorulihase vastupanu ja seda suurem on mao täispuhumise oht. Selle tulemusena kerkib diafragma üles, mis takistab hingamist veelgi. Suurim oht intubeerimata patsiendi puhul on mao sisu märkamatu tungimine neelu (maosisu regurgitatsioon) makku tunginud õhu survel. Maos olevad toidujäägid või üksnes happeline maomahl võib tungida hingamisorganitesse ning sattuda hingetoru kaudu kopsudesse (aspiratsioon). 704 51.1.3. S-toru ehk suuneeluavaja ja ninaneeluavaja (orofarüngeaalne ja nasofarüngeaalne toru) Üldine sissejuhatus Suuneelu- ja ninaneelutorusid kasutatakse teadvuseta olekus patsientide hingamisteede avatuse kindlustamiseks. Näidustused
annaabi.ee 
