Kokkuvõte..................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................................8 2 Sissejuhatus Igaüks meist on näinud äikesetormi ajal välku, kuid vähesed teavad täpselt, millega tegu on. Äikese võimsusest räägib minevik, mil vanaaja jumalate relvaks oli välk (Zeus, Eesti rahvausundis Pikker või Pikne). Ma tahtsin väiksena alati teada, miks välk tekib. Välk on võimas nähtav elektrilahendus (äikese tajutav valgusefekt), mis esineb pilvedes, pilvede vahel või maapinna ja pilve vahel. 1. Välk 1.1. Välgu olemus Alles paarsada aastat tagasi 1752. aastal tõestati katsega, et välk on elektriline nähtus. Selle katse korraldas kuulus ameeriklane Benjamin Franklin. Katse oli erakordselt ohtlik
Benjamin Franklin Välk V Ä LK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa
Välk Kuidas tekib välk? Välk tekib ainult äikesepilves. Välgu energia allikaks on tõusev õhuvool, mille algpõhjus on õhu soojendamine maapinna poolt Soe õhk on kergem ja tõuseb üles Kui veeaur hakkab tõusvas õhuvoolus kondenseeruma, siis eraldub veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima Kui pikk on välk? Välgu nähtav osa võib väga erineva pikkusega olla Kõige lühemad on piksenooled mäestike kohal seal on välgu pikkus umbes 100m Madalikel võivad piksenooled olla kuni 6 km pikkused Pikimad,mida on nähtud, olid taevas 32 km pikkused Piksenooled on väga kitsad Kui kiire on välk? Liiguvad erineva kiirusega Aeglane välk läbib1s/200km 2km pikkune välk vajab vaid sajandiku 1s-st, et täispikkust saavutada Vahel saavutavad välgud koguni
..20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Äike mütoloogias Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi. Vanakreeka mütoloogias on äikese- (ja peajumalaks) Zeus; Eesti rahvausundis Äike või Pikker või Pikne jne. Keerlev äikesetorm (Cumulonimbus arcus), pildistatud 17. juuli, 2004, Hollandis. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles- alla käia isegi mitukümmend korda
Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisega.Äike võib tekkida rünksajupilvede korral.Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Välk tekib ainult äikesepilves. Ka põuavälk, mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamist pole kuulda. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil(atmosfäärifront)tekkivais pilvedes.Sel juhul
maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kuna kogu protsess käib nii kähku, siis ei ole märgata ka seda, et sageli lööb välk alt üles (maalt pilvesse). Sel juhul on piksenool harunenud ülalt. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2-3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Miks tekib äike? Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) footonite ka laetud osakesi. Neid on aga tunduvalt vähem kui maailmaruumi avarustest tulevas kosmilises kiirguses sisalduvaid
....................................................................3 1.1. Äikese jagunemine.......................................................................................... 3 1.1.1.Äikese jagunemine tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt......................3 1.1.2.Õhumassisisese äikese jagunemine..............................................................4 1.1.3.Äikese jagunemine rünksajupilvede organiseerumise järgi...........................4 1.2. Välk.................................................................................................................. 5 1.3. Kõu.................................................................................................................. 5 2.ÄIKESE MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE..........................................................6 2.1. Äike ja inimene................................................................................................ 7 2.2. Äike ja keskkond................
või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku TEKKEPÕHJUS Välgu energiaallikaks on tõusvad õhuvoolud äikesepilves. Õhuvoolu kiirus ulatub 50 meetrini sekundis. Umbes veerand välkudest on pilve ja maa vahel ning enamik neist kannab maapinnale negatiivset elektrilaengut. Kuna välk kestab vaid sekundi murdosa, siis on välgu koguenergia alla megavatt-tunni. KÕU Sähvatusele järgnev lööklaine. Müristavat häält tekitab välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). Hääl levib ligikaudu kiirusega 330 m/s. VÄLGU TOIME Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid.
Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist välgukanalit. Välgu toime Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid.
Äike ja eksiarvamused Kuigi äike võib-olla väga rahumeelne, kuulub see atmosfäärinähtus siiski ohtlike hulka, sest üldiselt rahuliku ilmastikuga Eestiski saame mõnikord ajakirjanduse ja meedia vahendusel teada, et välk süütas mõne maja põlema või lõi kuskile sisse, häiris mobiililevi või elektrivarustust, koguni tuli mõnele inimesele hukatuseks. Kas äike on kasulik?Välk on vaid üks äikese komponent. Täpsem oleks isegi öelda, et tagajärg. Milles siis seisneb äikese kasulikkus?Oluline roll on äikesel veeringes, eriti kuivtroopikas, kus äikesed või orkaanid toovad kaasa sealsed pea ainsad vihmad. Muide, nii mõneski kuivas kohas
a oktoobris Ruhnus puhanguliselt 48 m/s. Eelmise sajandi tormiks on ristitud 1967. aasta 6.-7. augusti torm, mil tugevaimaks puhanguks registreeriti küll 35 m/s, kuid erakordseks muutis selle kahepäevane kestus ja jõulised keerised-trombid. Mis on äike? Äike tekib suhteliselt lühikese aja jooksul. Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, tekitades võimsa ja sademeterohke pilvemoodustise (tihti alasikujuline). Äikesega kaasnevad välk, sageli tugevad hoovihmad (põhjustavad äkilisi üleujutusi), tugev tuul, rahe ning trombid (vesipüksid). Mis on välk? Kui atmosfääri kõrgemates kihtides olevad raheterad hakkavad maale langedes sulama, lõhuvad tõusvad õhuvoolud veetilgad positiivselt ja negatiivselt laetud tilkadeks. Tekib tugev elektriväli. Sellise elektrivälja äkilist tühjenemist nimetatakse välguks. Seega ei ole välk midagi muud kui tohutu lühis. Välgusähvatus kestab tavaliselt väga lühikest aega
Noorena aitas ta oma venda Jamesi kes andis välja ajalehe ,,Uus-Inglismaa Teataja". Benjamin käis Dr.Spenceri loengut kuulamas. Ta nägi, kuidas elektrilöögiga tapeti kanu, praeti biifsteeki, kustutati tuld, süüdati piiritust ning kuidas lõpuks terve ahelik inimesi hirmuga õhku hüppas, kui neid läbis elektrivool. Sel loengul kiindus Franklin elektrisse. 1750 aastal pani Benjamin ühe kõrge torni tippu välgu püüdmiseks pika varda, see oli ühendatud maaga. Välk lõigi vardasse. Sellega sai ta kuulsaks piksevarda leiutajana. Peale seda katset tellis ta ühelt oma sõbralt Londonis otsemaid üht-teist katsetamiseks ning sai "meetripikkuse ja rusikajämeduse klaastoru", elektrostaatilise toru siidiga hõõrumiseks. Sellega alustas Benjamin Franklin katseid, mille tagajärjel ta loobus tööst, et end täielikult teaduslikule uurimistööle pühendada. Lõpuks andsidki need tõendi, et hõõrumisega tekitatud sädemed ja välk on üht ja sama liiki
Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Juhendaja: Tartu 2009 Sisukord Staatiline elekter Mis on staatline elekter? Kuidas kaitsta staatilise elektrilangute kuhjumise eest? Äike Mis on äike? Kuidas tekib? Kuidas välk toimib? Milline on pikselöögi mõju inimese organismile? Kuidas hoiduda äikse eest? Mis on staatline elekter? Staatilise elektri põhilised allikad on isolaatorid ja sünteetilised materjalid, näiteks vinüülid või plastmassiga töödeldud pinnad, poleeritud puust toolid, teip, mullikile, siid, alumiinium, paber, teras jt. Dielektriliste vedelike voolamisel, dielektriliste vedelike transpordil, kui vedelik
1985-esimene automaatne teravustamise süsteem 2006-Konica Minoltalt ülevõetud läätsed 2009- SAM läätsed (Sujuv automaatse teravustamise mootor) VÄLK HVL-F20AM HVL-F36AM HVL-F58AM Ülevõetud Minolta-lt HVLRLAM Ringikujulised pideva LED valgustusega HVLMT24AM Kaksik makro välk Tänan tähelepanu eest! Kastutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Sony_Alpha
korda väiksem. See ületab aga inimese saavutusi, 30 megavolti näiteks National Electrostatic Corporation´i Pelletron- kiirendis, ikkagi mitmekümnekordselt. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapilkselt kuni 30 000 kraadini, mis on märksa enam kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristmine muudab pikaajaliseks pilvedevahelise kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredaad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrollis võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata , kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab
Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on pilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. See mida me oma silmaga näeme on välk. Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2-3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, see põhjustab müristamise
3 last. Saavutused · Temast sai vanim isesesvusdeklaratsioonil e allakirjutanud isik · Ta töötas ajakirjanikuna, trükkalina, diplomaadina ja leidurina · Teda kujutatakse USA sajadollarilisel Mees igal alal · Ameerika iseseisvusliikumise eestvõitleja · Innukas looduseuurija · Tegeles maagiliste ruutude lahendamise metoodikaga B. Franklini leiutised/avastused · Ta avastas, et hõõrumisega tekitatud sädemed ja välk on üht ja sama liiki elekter. · Suve-talveaja idee. · Riskantse katse tulemusel tõestas ta, et välk on elektriline nähtus. · Piksevarras Franklini geniaalsed laused · Jumal ravib, kuid arst saab tasu. · Ma olen näinud üksikuid inimesi nälga suremas, tuhanded on aga surnud söömise tagajärjel. · Ära varja enda annet. Anne on mõeldud kasutamiseks. Mis kasu on päikesekellast vilus? · Ei ole kunagi olnud head sõda või halba rahu.
tekkinud pilves peab olema piisaval hulgal laetud osakesi samanimelised laengud peavad olema ruumiliselt “sorteeritud” Äikesepilvede kujunemine Äikesepilv on hiiglasuur elektriakumulaator Pilve alumisse ossa kogunevad negatiivsed ja ülemisse postiivsed laengud Hakkab toimima lihtne füüsikaseadus – erinimelised laengud tõmbuvad Saabub hetk, kus õhk ei suuda enam takistada kahe erinimelise laengu ühinemist ja taevast lõhestab välk ning kärgatab kõu Välgu toime Maapinda lüües ohustab välk elusolendeid ja võib põhjustada purustusi ning tulekahjusid Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades need sageli suurteks tükkideks Kahjustuste vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega Huvitavat.. Maakeral on äikest korraga umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas Selle põhjuseks on poolusele
Tartu Kutsehariduskeskus Am09 Helar Heitur ÄIKE JA STAATILINE ELEKTER Referaat Juhendaja Helmo Ainsoo Tartu 2009 SISUKORD: 1) Äikse liigid ja levik 2) Välk ja välgu toime 3) Välgutaolised nähtused 4) Ettevaatusabinõus, Äike mütoloogias 5) Staatiline elekter ja selle olemus Tekkimis kohad ja Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu ÄIKE Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul.
· Et kuulda, on vaja 4000- voldist laengut. · Et näha, on vaja üle 5000- voldist laengut. Mis on äike? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena.Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Ta tekib suhteliselt lühikese aja jooksul. Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, tekitades võimsa ja sademeterohke pilvemoodustise (tihti alasikujuline). Äikesega kaasnevad välk, sageli tugevad hoovihmad (põhjustavad äkilisi üleujutusi), tugev tuul, rahe ning trombid (vesipüksid). Kohalikku ehk
Inimesed elasid pimeduses ja külmas, toitu söödi toorelt. Ühel noorel jumalal, Prometheusel, hakkas inimestest kahju ning seetõttu varastas ta jumalatelt tule ja tõi selle inimestele. Seda müüti oleks ilmselt kõige õigem tõlgendada järgmiselt kunagi kauges minevikus said inimese tule välgult, mis lõi kuiva puusse ning pani selle põlema. Tegemist on põneva loodusnähtusega, mis sisendab aukartust veel tänapäevalgi. Ent mida välk endast kujutab? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest
• 2007: "Proffet" – osaline (Albu suvelavastus) • 2008: "Nii on meil moes" – Billy Croker (muusikal Linnahallis) • 2009: "Pea vahetus" – Mees 1 (NO99) Televisioon ja film • 2004: Buratino tegutseb jälle – Murka (ETV) • 2005: film "Malev" – Jūrmala foogt Hippolyt • 2006: lühifilm "Tulnukas" – Valdis • 2006: film Meeletu – maakler • 2007: lühifilm "Oma Maapäev" – Viktor Kingissepp (ETV) • 2008: animafilm "Välk" – koer Välk (Walt Disney animastuudio joonisfilm) • 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) • 2008: film "Mina olin siin" – Aivo 2008: seriaal "Tuulepealne maa" – Indrek Kallaste 2008 – 2013: seriaal "Tujurikkuja"- Stsenarist ja üks osatäitjatest https://www.youtube.com/watch?v=HbeXxwzJuXc 2009: seriaal "Kättemaksukontor" – Gerth Maango politsei https://www.youtube.com/watch?v=FjDSwcFcPEk
..........................................................................................6 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................9 SISSEJUHATUS Äikesega koos esineb mitmeid ilmastikunähtuseid, mis võivad olla ohtlikud nii meile kui ka keskkonnale. Need on välk, keravälk ning õhukeerised (trombid, vesipüksid) ning rahe. Keravälk on väga haruldane. Seda ei satu niisama nägema nagu suviti tavalist välku. Sellel välgul on omad kindlad kombed, mis on siiani meie inimkonnale väga arusaamatud. Keravälk on tegelikult mõiste, mida kõik inimesed oma kõnekeeles kasutanud on, kuid siiani on teadmata, kuidas see täpselt tekib. See on köitnud sajandeid inimeste meeli ning seda suudab teha ka siiani.
vaja. Kvaliteetse kujutise saab kasutades madalat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistada kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab see signaal sisaldama soovimatut informatsiooni müra. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Sportreziimil on suur ava, lühike säriaeg ja vajadusel välk. Eeldus, et jäädvustada teravalt kiiresti liikuvaid objekte, selleks on vaja lühikest säriaega tavaliselt suurem ava e.väiksem teravussügavus. Millises olukorras võiks kasutada päevasel ajal päikeselises kohas välku? Koguaeg. Mida eredam on päike seda suuremaks muutub ka välklambi kasutamise vajadus. Välk täidab varjud ehk siis muudab need heledamaks. Varjuna võivad jääda silmad vms.. Mida peab tegema, et pildistamisel jääks fotol esiplaanil olev objekt terav aga taust
ILMASTIKUNÄHTUSED Koostajad: Kerstin Mäemurd Merilin Aavik. 12ü. VÄLK Välk tekib ainult äikesepilves Tavaliselt on välgu kestvus 0,2 sekundit Kõige rohkem on joonvälku Välgud liiguvad erineva kiirusega Mere kohal esineb välku harva, kuna sealsed ilmastikutingimused on väga stabiilsed Harva esineb ka keravälku Keravälgu eksisteerimine lõppeb tavaliselt plahvatusega Videod http://www.youtube.com/watch?v=7DvpG5exVX0 http://www.youtube.com/watch?v=w8r_hiCp-Dg&feat VIKERKAAR
2006: "Gupi" Pasa (Rakvere teater) 2007: "Proffet" osaline (Ablu suvelavastus) 2008: "Nii on meil moes" - Billy Croker (muusikal Linnahallis) 2009: "Pea vahetus" Mees 1 (NO99) 2009: "Küüni täitmise lood ja laulud" Lui (Saueaugu Teatrutalu) Televisioon ja film 2005: film "Malev" Jürmala foogt Hippolyt 2006: lühifilm "Tulnukas" Valdis 2007: lühifilm "Oma Maapäev" - Viktor Kingissepp (ETV) 2008: animafilm "Välk" koer Välk (Walt Disney Animastuudio joonisfilm) 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) 2008: film "Mina olin siin" Aivo 2008: seriaal "Tuulepealne maa" Indrek Kallaste(ETV) 2009: seriaal "Kättemaksukontor" Gerth Maango (TV 3) 2010: telesaade "Eesti Laul 2010" üks saatejuhtidest (ETV) 2010: film "Punane elavhõbe" - Sander Tunnustused 2005 Eesti teatri festivali Draama 2005
Organid, mida eri liigid kasutavad on kujunenud erinevatest lihastest, kuid elektri saamise viis on kõikidel sama. Looduses elektrivälja kasvades tekib ka äike. Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) osakeste ka laetud osakesi. Nende energia on tohutult suur ja ka Maal on küllaltki suur elektrilaeng (negatiivne). Elektriväli paneb enda mõju all olevad laetud osakesed liikuma ja tekib elektrivool, mis on suunatud maapinna poole välguna. Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Sähvatusele järgnev lööklaine põhjustab müristamise. Maapinda lüües võib välk põhjustada suuri purustusi, tulekahjusid ning tappa või vigastada elusolendeid. Nad saavad põletushaavu ja süda võib seiskuda
elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püsib laetud objektil merevaigul, kammil või inimesel -, kuni elekter leiab mingi viisi äravoolamiseks või elektrilahenduseks. Välk on suuejooneline näide looduslikust elektrilahendusest. Tõusvad ja langevad õhuvoolud panevad äikesepilves veetilgad põrkuma ja purunema. See põhjustab pilve sees järkjärguliste laengute kogunemist. Aegajalt muutub laeng küllalt suureks, et põhjustada elektrilahendust tohutu maapinnani ulatuva sädeme välguna. Palju väiksemad sädemed põhjustavad vaid praksuvat heli, mis mõnikord on kuulda, kui kokku panna villast või nailonriiet.
sest surma vastu paiskas Jumal päikest. 1. Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). 2. Iseloomusta luuletuses kasutatud riime võimalikult mitmest küljest. 3. Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. 4. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik. 5. Iseloomusta luuletuse lausestust (lauseehitust), nimeta silmatorkavad lausekujundid ja selgita nende eripära. 1. Välk õmb-leb kok-ku kõu-e rä-ba-laid ja tõm-bab vih-ma-sär-ki ü-le puu. Surm-alas-ti on jää-nud ris-tid vaid ja kau-gel vilk-sa-ta-des ka-se luu. Õhk kä-ri-seb. Sel koh-tu-päe-va hääl. Taob mü-di-na-ga tae-va vi-ha härg. Ei puh-ke te-ma jä-rel val-gus-nääl! Ta sõ-ra-jäl-ge-des on muld vaid märg. Siin ha-ua var-ju puge-nud sini-lill. Kuld-noka laul on seits-me lu-ku ta-ga.
lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...60-kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...10 °C. Pilve alumist osa ja selle all paiknevat maapinda võib vaadelda hiigelsuure kondensaatori katetena. Selle kondensaatori elektriväli on aga suunatud üles
Liibuv keravälk Tavaliselt liigub hõljuv keravälk õhus küllalt aeglaselt, jooksva inimese kiirusega. Seda on kerge jälgida silmadega. Välgu liikumissuund ühtib sageli tuule suunaga. Mõnikord jääb selline kera täiesti seisma. Kui see liigub õhus, on kuulda tasast vilet või sisinat. Liibuvad keravälgud on erevalged. Need laskuvad mõnele esemele või veerevad mööda seda. Kui selline välk laskub inimesele, siis tekivad rasked põletushaavad. Liibuv välk kaob hirmsa mürinaga, purustades ümbritsevaid esemeid. On välja arvutatud, et keravälgu aine plahvatusenergia ületab 30-60 korda suitsuta püssirohu oma. P. L. Kapitsa arvamus Keravälk tekib seal, kus elektromagnet kiirgus on kõige intensiivsem. See seletus sobib kokku keravälgu mitmete iseärasustega, nagu selle veeremine mööda esemete pinda, jätmata sinna põletusjälgi, tungimine ruumidesse korstna, akna või isegi kitsa prao kaudu. Kuid - vesi on
6-7aastased lapsed on suutelised mängule keskenduda ning mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele. Ka sellise vanuse lastel arenevad mänguoskused nagu: mängudes loovalt erinevaid vahendeid kasutamine ja oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast rakendamine. 3 Kasutatud kirjandus Ugaste, A., Tuul, M., & Välk, T. (2009). Mängu tähtsus lapse arengus ning mängu juhendamine. Üldoskuste areng koolieelses eas (lk 44-62). Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonnikeskus. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2008) 4
nimeline kodanik (surnud 303 maj). Aga nähtus on vägev iseenesest. Seega tuli kreekidel seda mõne jumala või vähemalt pooljumalaga seostada ja nad seostasidki. Kusjuures tegid nad vahet, kas masti tipus oli üks või kaks sädelust. Esimesel juhul nimetati tuld Helenaks. Koroonalahenduse vahendusel lahkuvad laengukandjad kõrge pingeni laadunud kehade pinnal esinevatelt teravikelt Sädelahendus. Esimeseks elektriliseks nähtuseks, millega inimesed kokku puutusid, oli välk - atmosfääri elektri säde-lahendus. Seejärel avastati elekter, mis tekib hõõrdumisel (näiteks klaasi hõõrumisel nahaga, või juuste kammimisel). Sädelahendusel muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna õhus sisalduvad laetud osakesed omandavad põrkeionisatsiooni esile kutsumiseks piisava kineetilise energia. Erinevalt kaarlahendusest puudub sädelahenduse korral elektroodivahelist pinget alal hoidevseade
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Lapse hirmud. Referaat Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Karin Luts Pärnu 2009 Laste hirmud Hirmude esinemine on laste üliarenenud fantaasia, väikese elukogemuse ja psüühiliste iseärasuste tõttu täiesti loomulik ja normaalne nähtus. Kui lapsele lähedased inimesed pakuvad talle turvalisust ja mõistavad lapse hirme, siis enne kooli iseloomulikud hirmud lapse arenedes kaovad, mitte ei kasva üle pidevaks ängistuseks või psüühilisteks häireteks. Probleem seisneb selles, kas täiskasvanud pööravad piisavalt tähelepanu hirmudele, millest lapsed räägivad ning on neil ka teadmisi, tahtmist ja aega lapse aitamiseks? Uuringud näitavad kahjuks muud. Tänapäeva lastel on päris palju hirme. Seepärast peavad täiskasvanud oma eeskujuga, armastuse ja usalduse läbi äratama lastes võime hirmu võita või andma oskuse sellega elada. Mida rohkemaist ...
2012 sügisest töötab Vanemuise teatris näitlejana. Praegused rollid Vanemuises: Semjon Semjonovits Volkov - Ivan Gontsarov ,,Oblomov" (2012), Gunn jt - Mihkel Raud / Andres Noormets ,,Musta pori näkku" (2012), Gustav, jõuluvana põder - Janno Põldmaa / Priit Pajusaar ,,Lotte jõulupidu" (2012). Kava: 1. Vaatus: 1. Libedalt läeb (B. Gibb) 2. Suveööd 3. Imelised muutused 4. Sandra Dee 5. Freddy, mu arm 6. Õlitatud välk 7. Sandy 8. Kuutamise laul 9. Me kokku käime 2. Vaatus: 1. Seikkides keskapeol 2. Täiskuu (R.Rodgers / L.Hart) 3. Sündinud dzaivima 4. Lootusetult hoolin sust ma (J.Farrar) 5. Ilukool otsas 6. Üksinda autokinos 7. Rock'n'Rollipeo kuninganna 8. Asju hullemaid on veel 9. Sandra Dee (Repriis) 10. Sinu valinud ma (J.Farrar) 11. Me kokku käime (Repriis) Mulle väga meeldis see etendus. Kuna teadsin enamus laule peast laulsn
Osooniaugud Osoonihõrenemisega kaasnev nähtus Vähenenud osooni kontsentratsioon 1985. Antarktika Arktika, Euroopa, Põhja-Ameerika Põhjused Poolustel loomulik nähtus lagunemine > tekkimine Freoonid (CFC) külmutusseadmed aerosoolipudelid kosmeetika elektroonikatööstus Heitgaasid Kütuste põlemine N-ühendid Vihmametsade põlemine Vulkaanipursked/merivesi Cl- ühendid atmosfäär Tagajärjed Ultraviolettkiirguse kahjulikkus organismidele Silmakahjustuste arvu suurenemine Nahavähk Nukleiinhapete hävimine Rakkude paljunemise pidurdumine Pärilikud haigused Taimeliikide saagikuse vähenemine Materjalide kahjustumine Lahendused Aerosooltoodete valmistamise piiramine Lennukite arvu/lennukõrguse vähendamine Vältima CH4 sattumast stratosfääri Tuleks hoiduda: kahjuritõrjetest, metsade ja kõrrepõldude põletamisest, tinaühenditega bensiini kasutamisest Olemus Happesademed - normaalsest madalama pH tasemega sa...
õhuvoolud. Piisa laadumisel tekkiva laengu märk sõltub piisa suurusest.(Jürgenson, Ross, Tooming, lk 5) Välkude tekkimine ja liigid Laengute jaotumise tulemusena tekivad pilve eri osade või pilve ja maapinna vahel nii tugevad elektriväljad, et tulemuseks on sädelus, mida me välguks nimetame. Välkude liigituse aluseks on nende väliskuju. Kõige sagedamini esineb joonvälk, mis võib olla väga erinev: siksakikujuline, hargnenud, lindikujuline ning raketikujuline. Lindikujuline välk koosneb mitmest peaaegu paralleelsest välgust. Raketikujuline välk meenutab jälge, mille jätab rakett. Tasapinnaline välk haarab suure osa pilvest, mis otsekui süttiks oma paksuses. Keravälku esineb suhteliselt harva. Keravälk on helendav kera, mille värvus võib olla sinakast helevalgeni. Keravälgu läbimõõt on 10 20 cm. Keravälk püsib sekundi murdosast 3 5 sekundini, harva mõne minuti.
Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Õhk kristallisid piserdab, koit idas veripunane... Lehk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab! Hunt, põder, metskits ägavad ja päiksetõusu ootavad. Kord-korralt külm, ta plaksatab, mets härmatises surnuvaik... Koit idas veripunane... Pikne Raske, palav õhk hingekitsikus , väike pilveke eemal taeva all. /.../ Äkki raksatab. Vihma kallatab, tulekirev välk läigib metsa pääl. Järv Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa. Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Mai hommik Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Kas olete näinud? Kas olete näinud laeva, mis mastita? Kas olete näinud laeva, mis tüürita?
otseselt õhusaaste tagajärjel. · Õhusaastest kaotatud eluaastate arv keskmiselt 13 PÕHJUSED Inimtekkelised: · fossiilkütuste põletamine transpordis, tööstuses ja majapidamistes ning elektri tootmisel · tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine nt keemia ja mineraalitööstuses; · põllumajandus (loomasõnnik, kunstväetised) · jäätmekäitlus Looduslikud: · Vulkaanid, metsapõlengud, välk TAGAJÄRJED · Kasvuhoonefekti suurenemine · Osoonikihi lagunemine · Välisõhu kvaliteedi langus · Sudu ja happevihmade teke · Nähtavuse vähenemine · Inimestel hingamisraskused, südame ja veresoonkonna haiguste ägenemine, hingamisteede haigused ja kopsude vastupanuvõime vähenemine LAHENDUSED · Saasteainete heitmete koguste kasvu vähendamiseks ja vajalike abinõude rakendamiseks kirjutati Genfis 1979
..............................4 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)...........................................5 1.4. Kaitseväikepingel töötavad elektritarvitid (III klass)..................................5 1.5. Levinumate ohutusklasside, kaitseastmete, maanduste ja hoiatuste tähised.......5 2. ELEKTRITRAUMAD...........................................................................6 2.1. Välk..........................................................................................6 2.2. Kõrgepingevool............................................................................7 2.3. Madalpingevool.............................................................................7 2.3.1. Mida saab teha madalpingevoolu elektritrauma korral?..............................7 3. ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL.................................................7
30.06.-1.07.1990, XXI MK, SK, NK, LK, PK, PP 690 28922 Tallinn XXII 2.-3.07.1994, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, PP, MudK 856 24875 XXIII 3.-4.07.1999, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, PP, MudK 856 24875 XXIV 1.-4.07.2004, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, PP, MudK 850 22759 XXV 2.-5.07.2009, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, MudK, PP, RP, VälK 913 28166 Lühendite selgitused AK armeekoorid PP puhkpilliorkestrid KP keelpilliorkestrid RP rahvapilliorkestrid LK lastekoorid SK segakoorid MK meeskoorid SO sümfooniaorkestrid MudK mudilaskoorid SV sõjaveteranide koorid NK naiskoorid VA viiuliansamblid PK poistekoorid VK vene koorid VälK väliskollektiivid
Tootja Apple Samsung LG Wifi Jah Jah Jah Aku Sisseehitatud liitium- Li-Ion 2600 mAh Li-Po 1540 mAh ioon aku GPS Jah Jah Jah Bluetooth Jah Jah Jah Kaamera 8MP, autofookus, LED 13 MP, LED-välk, 3,15 MP välk autofookus, esiküljel 2 MP Müügigarantii 1 aasta 2 aastat 2 aastat Hind 849 699 129 Emotsionaalsed võrdluskriteeriumid Välimus Värvus Must Valge Must 1. Milline valitud toodetest vastab kõige paremini Teie poolt kirjeldatud tarbija vajadusele? Põhjendage vastust.
Kondensaator-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks Elektrivälja omadused: nähtamatu, üks väli ei sega teist, pole kindlaid mõõte, kannab energiat. Elektivälja jõujoonte kujutamine Valemid: elektrivälja tugevus E=F/q; Elektrivälja töö A=Eqs; elektrivälja potentsiaalne energia Wp=Eqd; Elektiväla punkti potentsiaal fii()=Wp/q; pinge U=A/q; mahutuvus C=q/U F-jõud, q-laeng, s-nihe, dkaugus nullivoost, U-pinge Sammupinge-kui välk lööb maase. Siis maapinna potentsiaal välgu tabatud kohas on oluliselt erinev maa üldisest. Mida rohkem on inimse üks jalg välgutabamuse välgu tabamuse kohale lähemal kui teine,seda suurem pinge tekib kahe jala vahel. Nt. teleri kineskoop 15-25 kV, autoaku 16V, elektrikalad 600V Juht elektriväljas. Juhi sees elektriväli puudub Dielektrik elektriväljas- nõrgendab elektrivälja Varjestamine seisneb selles, tundlik seade kaitstakse elektiväljade eest metallist ümbrise alla
Tuul- õhu horisontaalne liikumine Tuul tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhu liikumist mõjuvad jõud Gradientjõud- tekib õhurõhu erinevuste tõttu Coriolise jõud- tekib maakera pöörlemise õttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhuihtides puhuvad tuuled piki isobaare Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule Soe õhk tõuseb *Pilvine taevas Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360km/h ja soodustab õhukeeriste- tsüklonite ja antitsüklonite teket Külm front Külm õhk liigu sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees Mere mõju kliimale *Kaugus merest Keskonna probleemid Loodusnähtused Välk, metsatulekahjud *Osoon *Lämmastik *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Vulkanism *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Happevih...
1. Huumlahendustekib hõrendatud gaasides. nt. Virmalised. Huumlahendust kasutatakse päevavalguslampides. 2. koroonalahendus nt. Püha Elmo tuled. Tekivad teravike ümber, sest seal on laengute tihedus kõige surem. 3. kaarlahendus (elektrikaar) tekib kahe hõõguva süsi või metallelektroodi vahel kõrgel pingel. Kasutatakse keevitamisel. 4. Sädelahendus tekib siis, kui vooluallika võimsusest ei piisa püsiva kaar või huumlahenduse tekitamiseks. Nt välk. 7. Diood ehk 2 elektroodiga elektronlamp kasutatakse vahelduvvoolu alaldamisel Triood ehk 3 elektroodiga elektronlamp kasutatakse võimenduselemendina 8. Elektronkiiretoru osad: 1)elektronkahur tekitab vaakumis elektronkiire 2) hälvitussüsteem X ja Y plaadid kallutavad elektronkiirt 3) luminofooriga ekraan
Äikesega kaasnevad nähtused Pagi Äkiline tuule tugevnemine. Eestis u. 15-25m/s. Esineb ka tugevamaid pagisid Keravälk Tavavälgust pikem eluiga(kuni paar minutit). Kerajas või piklik, helendav ja liikuv Tornaado- Maapinna kohal paiknev tuulekeeris. Vesipüks Veekogude kohal paiknev tuulekeeris. Müristamine Kuum välgu sähvatus paisutab õhku, mille tagajärjel tekib lööklaine ehk müristamine Ei ole nii ohtlik kui välk. Äikesega kaasnevad ohud Tulekahjud Elektriseadmete kahjustumine Elusolenditele eluohtlik (põletushaavad, südame seiskumine,verevalumid jne) Ettevaatusabinõud Hoiduda eemale kõrgetest üksikutest puudest lagedal alal, kõrgetest mobiiltelefonimastidest ja elektriliinidest Vältida veega kokkupuudet. Väljas eemale hoiduda metallesemetest Hoonete maandamine piksevardaga. Soovituslik vältida ahju kütmist, telefoniga
Sädelahendus: Sädelahendus ilmneb, kui vooluallikas ei ole võimeline sõltumatut elektrilahendust pikema ajavahemiku vältel säilitama. Sädelahendus kestab lühiajaliselt, seda seetõttu, et lahenduse ajal toimub märgatav pinge langus. Sädemed tekivad vooluahelate katkestamisel, näiteks lüliti või relee kontaktide vahel. Sädelahendust rakendatakse nt sisepõlemismootori süütesüsteemis ja metallipinna sädetöötlemisel. Looduslik sädelahendus on välk. Kaarlahendus: Kaarlahendus on kestev sõltumatu gaaslahendus, millele on iseloomulik suur voolutihedus ja gaasi (leegi) kõrge temperatuur. Kaarlahendus saab tekkida gaasi rõhul, mis on suurem kui 102Pa. Kaarlahendust rakendatakse keevitusseadmetes (kaarkeevitus), kaarahjudes (metallurgias), gaaslahenduslampides. Huumlahendus: Huumlahendus tekib pinge rakendamisel gaasile. Huumlahenduse mõnes piirkonnas on aine plasmaolekus
Biosfäär on osa maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu. Biosfäär toimib : Orgaanilise aine süntee ja muundumine. Kivimite mõjutamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär koosneb: - Atmosfäär Troposfäär kuni osooni kihini (~20km) - Hüdrosfäär - Maa litosfäär. - Biomass e. Elusaine. Enne elu teket oli Maa elutu. Atmosfäär koosnes: - Veeaurust - Vesinikust - Ammoniaagist (NH3) - Metaanist (CH4) Vaba hapniku ei olnud. Kuidas tekkis elu ? ( 2 seisukohta ) 1) Vähem tunnustatud hüpotees : a) Elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt b) Elu Maal tekkis elutu aine arengu tulemusena. Maa ürg atmosfääris tekkisid vulkaaniliste protsesside tulemusena süsivesinikud. Süsivesinikud koos ammoniaagi ja veeauruga moodustasid keerulisi orgaanilisi ühendeid, nende hulgas ka aminohappeid. Maapinna jahtudes veeaur kondenseerus ja moodustas ürg-ookeani. Katolüütiliste protsesside tulemusena moo...
sellega, et suur osa neist on võltsingud. Avastada saab seda paljudel juhtudel paraku ainult väidetavaid tektiite laboratoorselt uurides. Fulguriit Fulguriidid (sõna tuleb ladina keelest fulgur tähendab välgunoolt)on looduslikud õõnsad porgandikujulised klaastorud, mis tekivad liivast või õige koostisega pinnasest kui seda tabab välk. Fulguriit tekib ka siis, kui kõrgepingeliin puruneb ja kukub allpool liiva. Nendele viidatakse vahel ka sõnadega kivistunud välk. Torud võivad olla kuni mõni cm laiad ja meetreid pikad. Nende värv muutub kuna pinnas milles nad tekivad on erinev. Nende värv võib olla nii must, pruun, roheline aga ka läbikumav valge. Nende sisemise osa on tavaliselt väga sile või kaetud väikeste mullidega. Välimine külg on enamjaolt kaetud karedate liiva tükkidega
Lõpp, või alles algus ? Oli õhtu, üks pime õhtu, pime ning märg. Tänaval, pargis ega rannas polnud kedagi, vähemalt nii arvati. Kuid rannas vana lagunenud paadilogu varjus nuttis üks tüdruk. Ta nuttis ning vaatas merd, vaatas kuidas välk merre lööb, vaatas kuidas lained möllavad ja vihm loodust peksis. Ta oli õnnetu. Rannalt paadilogu varjust otsis ka öömaja üks poiss. Üsna räbaldunud riietes poiss. Ta ei osanud mujale minna, ning kui ta märkas väga rusutud olekus tüdrukut, oli tema kindel eesmärk sinna ööseks jääda. Ta läks vaikselt, hiilis tüdrukule ligi, mille peale see tüdruk ehmatas ning veel tugevamini nutma puhekes. Poiss kohkus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
