Iseseisev töö Tartu 2017 ASENDITE VAHETAMINE Selili asendis oleva patsiendi asendi vahetamise tegevused: Padi nihutada abaluude alla. Patsient nihutada pöördest kaugemale voodi servale. Ettevalmistused pööramiseks: Padja teisaldamine: * Külili asendi korral: asetada patsiendi käed rinnale risti, ergonoomilisi võtteid kasutades tõsta ülakeha ja pea ning nihutada padi abaluude alt ära ülespoole ja natuke kõrvale. Lasta pea ettevaatlikult padjale tagasi. * Kõhuli ja poolkõhuli asendisse pööramiseks: tõsta ülakeha ja pea ning nihutada padi abaluude alt ära ülespoole ja kõrvale, lasta pea ettevaatlikult voodile. Patsiendi pea: pöörata pöördepoolsele küljele. Patsiendi pöördepoolne käsi: * Külili asendi korral: pöördepoolne käsi küünarvarrest kõverdatult kõrval. * Kõhuli ja poolkõhuli asendi korral: pöördepoolne käsi sirgelt kõrval, peopesaga vastu reie tagumist külge.
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.7. Patsiendi pööramine selili asendist kõhuli asendisse ilma abivahendita, kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient hästi voodi servale kätel tõmmates /lükates. · Patsiendi pea tõstmine ja padja asetamine kõrvale: patsiendile lähemal olev
Tõstab jalad kronksu üles ning võtab paremast jalast kinni ja üritab suhu panna. Ema kõditab kergelt Madisi jalatalla alt ning sellepeale hakkab laps naerma, kuid jalgu ära ei tõmba. Samal ajal tuleb isa trepist alla elutuppa ning räägib emaga – Madis keerab pea parema külje peale isa hääle suunas. Kui ema vastab, vaatab Madis kohe emale otsa ja kui isa räägib, keerab pea jällegi isa hääle suunas. Jutu käigus tõstab ema Madisi kõhuli ning paneb tema lemmikmänguasja talle ette käeulatusse. Madis haarab mänguasja järgi ning paneb selle endale suhu. Veidi aega lutsutab seda, kuid siis tüdineb ära ning hakkab ringi vaatama. Keerutab ennast kõhuli olles mõlemale poole ning haarab käe ulatuses olevaid mänguasju. Korra satub pihku ka õe käevõru, kuid selle võtab ema käest ära. Ema annab talle selle asemele kummist kaelkirjaku, kuid selle viskab Madis käest ära. Seejärel annab ema talle
hakkab iseseisvalt kõndima. Selleks peab olema lapsel tugevad lihased, osata tasakaalu hoida , julgust ja koordineerida kogu keha tööd. Lapse areng 0-3 elukuul Vastsündinul on üsasisene e. fleksoorne asend. Ei hoia pead ega haara esemeid, käte ja jalgade liigutused on reflektiivsed, sõrmed on rusikasse surutud. Lapsel on arenenud kõik meeleorganid. Kui hoida teda püsti, jalgadele toetudes, teeb ta sammuliigutusi, see on toerefleks ja automaatne kõndimine. 1-2 .kuune- Kõhuli olles tõstab lõua maast üles.2 kuuselt kõhuli olles proovib rindkeret tõsta..Hakkab käsi suhu toppima, .naudib meelsasti õhuvanne, reageerib pea põõramisega pereliikmete häälele, areneb miimika. Tugevnenud kaelalihased võimaldavad pead püsti hoida. 3 kuune- Keerab pead vaatamiseks ja loob silmsidet. Hoiab talle kätte antud mänguasju. Lapse areng 4-6 elukuul 4.kuune. kõhuli asendis püüab puudutada enda ees olevaid mänguasju .üritab neid kätte saada
5. Külili, sirge jala hoidmine õhus 30 sek. 6. Külili, toetudes ühele käele ja jalale, teist kätt ja jalge hoida õhus 30 sek. 7. Küünartoenglamangus, keha sirge, hoida asendit 60 sek. Harjutust sooritada tempos ühele küljele ja siis kohe teisele küljele. 8. Selili, käed laiali, sirge jala viimine vastaskäe juurde 20x. 9. Sama harjutus teise jalaga 20x. 10. Sama harjutus olles kõhuli, ühe jalaga 20x, sama harjutus teise jalaga. II blokk 1. Poolkükk, jalad õlgade laiuselt 10x. 2. Poolkükk, jalad koos 10x. 3. Poolkükk, jalad laialt 10x. 4. Laiast poolkükist üleshüpe 10x. 5. Pikk väljaastesamm ette ja tagasi ühe jalaga10x. 6. Sama harjutus teise jalaga 10x. 7. Pikk väljaastesamm ette ja taha ühe jalaga 10x. 8. Sama harjutus teise jalaga 10x. 9. Pikk väljaastesamm kõrvale ja tagasi ühe jalaga 10x. 10. Sama teise jalaga 10x
tk) Sündmused: 10.00 Laps ja õde istuvad köögitooli taga, laps näeb esimest korda vaatlejat. Alguses on uudshimuliku, kuid natuke segaduses ja hirmul näoga, seejärel keerab pea ruttu ära ja hakkab nutma. Õde rahustab ta maha ja laps keerab uuesti pea vaatleja poole. Kordub sama. Kolmandal korral laps enam nutma ei hakka, lihtsalt on natuke segaduses. Õde viib ta suurde tuppa põrandale oma teki ja mänguasjade juurde. 10.05 Laps pandi kõhuli maha ja õde annab talle lutipudelist vett juua. Laps on huvitatud vaatlejast, hoiab oma silmi vaatlejal, kes on otse tema ees. Õde eemaldub ja Karl vaatab Talle järele, õde liigub toas ja Karl jälgib teda. Kui õde kaob nurga taha, siis saavutab tähelepanu jälle vaatleja. Laps jälgib vaatlejat pikalt, suu lahti. 10.07 Ka vaatleja kaob nurga taha, ning laps vaatab paar korda ringi, teeb "mmmm" ja liigutab jalgu kiigutades üles-alla, on rahulik. 10
12. Asendite toestamine. 12.11. Patsiendi toestamine kõhuli asendis, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajalik hulk patju asetada kärule · Valmistada toestus kõhu piirkonna jaoks linast või käterätikust. · Rulli või voldi käterätik või lina kandade alla toestuse panemiseks. · Võtta patsiendilt tekk ära. 2 Kõhuli asendi toestamine: · Asetada patsiendile padi sobivasse asendisse pea, kaela või rindkere alla (pilt 1, 2, 3). Käed võivad patsiendil olla mõlemad üleval (pilt 1, 2), mõlemad all või näopoolne käsi üleval ja selja taga olev käsi all (pilt 3). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Asetada kokkuvolditud lina allapoole diafragmat kõhu alla (pilt 4, 5, 6, 7, 8).
-4. elukuul, aasta külmadel kuudel, nädalavahetustel ja öisel ajal, poistel sagedamini kui tüdrukutel. Imikute äkksurma põhjused ei ole teada. On jõudtud seisukohale, et tegu ei ole ühe kindla põhjusega, vaid pigem eri tegurite koosmõjuga. Mõned neist võivad olla aju väärareng, immuunsüsteemi probleemid, ainevahetushäired või südame rütmihäired. On teooria, et kui selliste probleemidega beebi on keerulises olukorras, näiteks magab kõhuli, hingab sisse liiga palju süsihappegaasi või sigaretisuitsu, tal on hingamisteede haigus või ta on ülekuumenenud, siis võib tal avalduda imikute äkksurma sündroom. Passiivne suitsetamine. Pediaatria suure käsiraamatu viimane väljaanne rõhutab otsest ja olulist seost ema suitsetamise ja imiku äkksurma riski vahel, kusjuures on raske vahet teha, kas mõjufaktoriks oli ema suitsetamine raseduse ajal või peale lapse sündi. Kõhuli magamine
Lapse areng 0-1 aasta 1. Kuu Üsasisene ehk fleksoorne areng(painutusasend) Kõhuliasendis last tõstes horisontaalripe Käed rusikas ja pöial peopesas Jälgib liikuvat eset, kuulab heli ja kõnet Ilmub esimene naeratus Kõhuli asendis üritab pöörata pead 2. kuu Fleksoorne asend esineb kõhuliasendis, kuid on vähenenud. Seliliasendis suudab lühikest aega pead hoida keskjoonel. Last jalgadele toetades püsib pea keskjoonel. Pöörab hääle suunas pead Häälitseb - koogab 3.kuu Suudab pikemat aega olla kõhuliasendis Raskuskese liigub peast jalgade suunas. Pea kontroll on kindel Käed avanenud suudab lühiajaliselt hoida talle kätte pandud mänguasja.
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.10. Patsiendi pööramine kõhuli asendist näoga abistajate poolt selili asendisse, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ühel abistajal tõsta patsienti õlgadest ja teisel abistajal tõsta patsiendi pea ja asetada padi patsiendi õlgade alla · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole: asetada üks käsi padja alt pea ja kaugema õla alla ja teine käsi abistaja poolse õla alla. Võtta tõmbamise lähteasend
Kava võib läbi teha nii mitu korda kui soovi on ning harjutuse tegemise või puhkeaega muuta vastavalt soovile. Ei ole soovitatav harjutuste aega muuta väiksemaks. Kõiki venitusharjutusi oleks hea korrata peale kogu treeningukava tegemist ning hoida neid vähemalt 20-30 sekundit. 1) Kõhulihaste harjutused lamad selili, käed rinnal risti või kukla taga, ülakeha tõsted 30 sek vältel. Treenib kõhulihaseid, harjutus on ka väiksel määral aeroobne. Venitus: lamad kõhuli ning tõstad ülakeha nii kõrgele, et käed on täielikult välja sirutatud. Venitust tugevdab see, kui vaatad üle pea selja taha. 2) Seljalihaste harjutused lamad kõhuli matil ning asetad käed kuklale. Tõstad ja langetad ülakeha 30 sek vältel. Treenib ülemisi seljalihaseid, harjutus on ka väiksel määral aeroobne. Venitus: seistes jalad koos, kõverdad põlved ning võtad põlveõndlatest kinni. Peaks tundma venitust seljalihastes.
Aeglaselt reageerivad vajavad rohkem aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud, vähem aktiivsed. Refleksid: Kõndimisrefleks- laps teeb kõndimis liigutusi, kaob 2-3 kuuselt. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali ja siis tagasi kehajuurde tagasi, kaob 4 kuuselt. Otsimisrefleks pead puudutades keerab oma pead ja teeb suu lahti (otsib nibu =D), kaob 4 kuuselt. Haaramisrefleks peopesa puudutamisel haarab sellest kinni, kaob 5 kuuselt. Ujumisrefleks kõhuli vees teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt. Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toime, jääb eluks ajaks. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. Koolieelikuiga 2. kuni 6
kiirjooks, kestusjooks. Hüppamine kahel jalal paigal, edasi liikudes, sügavushüpe, paigalt kaugushüpe, üle takistuse, rõngast rõngasse, üleshüpe. Pall veeretamine õpetajale ühe ja kahe käega, sama teineteisele, läbi värava, eseme pihta, otsesuunas liikudes ise pallile järele. Viskamine kahe käega kasti, üle nööri, vert. märkalauda, täpsusvise 1m, vise maha ja püüdmine, viskamine ühe käega. Roomamine toengpõlvituses, käpuli, kõhuli, tasakaalupingil, üleroomamine ja üleronimine, ronimine varbseinal, ronimine vahenditest üle ja alt, pugemine vahendite alt, tunnelist. Tasakaal kõnd kitsal rajal, köiel ja kaldpingil, pingil seismine, kõnd pingil sise- ja välisserval, kükkkõnd. Harjutused matil veeretamine, kiikumine. 5 – 6 aastased Kõnd/jooks kolonnis, ühekaupa, peatustega, takistustega, erinevas tempos, kitsal rajal, rütmi järgi, kandadel, päkkadel, edasi-tagasi, pöia sise- ja välisserval, kükk-kõnd.
Määrsõnatuletus Määrsõna on muutumatu sõna, mis kuulub ainult tegusõna juurde: käitus julgelt (kuidas?) -lt määrsõna sufiks julgelt poisilt -lt alaltütleva käände lõpp,mis kuulub omadussõna juurde Sufiksid -sti hästi -ti öösiti -misi aegamisi -kuti vastakuti -vil(e) elevil, elevile -li kõhuli -kesi kahekesi -stikku vastastikku -vel(e) ärkvel(e) -ldasa loomuldasa -tsi telefonitsi
Nende aadress on Tormi 5-12 10150 Tallinn, Eesti. 5-12 10150 , . _______________________________________________________________________ _ 1.) Tsap- pere lemmikloom. See on must terjer. Ta on väga lõbus ja ustav peni. - . . . Ta armastab kõiki pereliikmied, aga eriti Galinat. . 2.) Ta on ülesni must, aga kõhul on väike valge täpp, just nagu ta oleks kõhuli - hapukoore sees olnud. Kõik armastavad teda väga. . . _______________________________________________________________________ _ Ane on 21 aastane. Ta õpib viimasel kursusel Tallinna Pedagoogika Ülikoolis 21 . võõrkeeli. .
aastaseks saades on lapse sünnikaal tavaliselt kolmekordistunud ja kehapikkusele lisandunud pool sünnipikkusest. Imikuea esimestel kuudel toimub intensiivne nägemise, kuulmise ja maitsmise areng, samas kujunevad ka lapse peamised emotsioonid laps hakkab teadlikult naeratama ja alustab koogamist (ehk oma keeles rääkimist). Valu või muu häda korral vallandub tõeliste pisaratega nutt. Kolmanda elukuu jooksul hakkab laps end tavaliselt keerama seliliasendist külili, kõhuli olles jaksab pead ise püsti hoida. Kolmekuuselt saab imik kaitsesüsti difteeria (nakkusliku kurgumädaniku), teetanuse (kangestuskramptõve), läkaköha ning haemophilus influenza (imikute ja väikelaste peamine ajupõletikutekitaja) vastu. Samuti saab laps süsti või tilgad poliomüeliidi (nakkusliku lastehalvatuse) vastu. Neljandast kuuenda elukuuni hakkab laps otsima rohkem seltsi, rõõmsas tujus olles ta siputab, häälitseb, kõnele vastab hääleka naeruga
Tavaliselt on ta selleks ajaks keeranud pea juba allapoole (Lember, Uriko, Mets jt: 32). 9. RASEDUSKUU 9. raseduskuul laskub lapse pea vaagnasse ehk pea fikseerub (Liivamägi 1995: 27). Loode on täiesti väljaarenenud. Ta on umbes 45 cm pikkune, kaalub 2,5 kg ning tema pea läbimõõt on umbes 9 cm. Loote soolestik on täidetud esmasrooja ehk mekooniumiga. Laps on valmis sündima(Lember, Uriko, Mets jt: 32-33). LAPSE EELDATAV ARENG ESIMESEL ELUKUUL Ühe kuu vanune laps peaks kõhuli olles tõstma ja keerama natuke pead. Tema käed on enamasti surutud rusikasse. Lapsel on suur imemisvajadus ja seoses sellega võib ta pöidlad või koguni oma rusika suhu toppida. Ärkvel olles hakkab laps häälitsema ja naeratama (Väikelapse areng 1-kuune. 25.09.2011). 7 LAPSE EELDATAV ARENG TEISEL ELUKUUL Kahe kuu vanuselt peaks laps ühe käega haarama teist kätt. Kõhuli lamades tõstab ja hoiab
Jõusaalikava Soojendus sõudeergomeetril 5-10 minutit Kätte kokku viimine trenažööril 3 X 8-12 (rind) Käsivarte kõverdused seistes trenažööril 3 X 8-12 (biitseps) Alla surumine seistes trenažööril 3 X 8-12 (triitseps) Jalapress masinal istudes 3 X 8-12 (jalad) Kõhuli lamades jalgade kõverdused trenažööril 3 X 8-12 (jalad) Laia haardega tõmbed pea taha istudes trenažööril 3 X 8-12 (selg) Seljatõmbed istudes masinal 3 X 8-12 (selg) Kangi tõsted maast 3 X 8-12 (selg) Hantlitega küljele tõsted seistes 3 X 8-12 (õlg) Jalgade tõsted pingil 3 X 8-12 (kõht) Kerekõverdused trenažööril 3 X 8-12 (kõht)
laialipaiskuvad killud. · Mõju tervisele Soojuskiirguse toimel saadud põletused ja suitsust põhjustatud hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid. · Tegutsemine Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket! · Esmaabi Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist. Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde. · Propaan, butaan · Värvitu õhust raskem eriti tuleohtlik gaas, millele on lisatud tugevalõhnalisi aineid. · Ohud Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja laialipaiskuvad killud. · Mõju tervisele
Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama...
Sünergialised harjutused saab jagada nelja rühma: tingimatud ja tingitud, ipsilateraalne ning kontralateraalne. Tingitud harjutused on järgmised: · alajäsemed- labajala sirutamine vastupanuga, mis kutsub esile reie nelipealihase pinge · ülajäsemed selgmine painutus randmeliigeses pronatsiooni asendi, mis viib õlavarre kolmpealihase pingele · kere regioonis pea tõstmine kõhuli lamades kutsub esile tuharalihaste pinge. Neid kasutatakse eesmärgiga aktiviseerida lihasterühmad, mis asuvad liikumatus seisundis atroofia suurendamise ärahoidmisteks. Tingitud harjutused nt tuharalihastele on järgmised: · painutus põlveliigeses · kere painutus tagasi lamades kõhuli · samanimelise ülajäseme lähendamine lamades kõhuli Peamine on meeles pidada, et iga 2 nädala tagant peab muutma liikumist, mis stimuleerib
2. päev - Selg, biitseps, jalg, säär Seeria Tõmme plokil ülalt ette 3x10 Alatõmme trenazööril, kitsas haare 3x10 Keretõste alaseljapingil 3x10 Küünarvarte kõverdamine kangiga seistes 3x10 Kükk kangiga, kang turjal 3x10 Jalgade kõverdamine trenazööril kõhuli 3x10 Pöiasirutus trenazööril seistes 3x10 Märkused: Kava algajatele, kes soovivad treenida kohe alguses 3-l päeval nädalas. Sobib jaotus näit E: 1.päev, K: 2. päev, R: 1.päev, E: 2.päev, K: 1.päev, R: 2.päev jne. Enne trenni soojendus: velotrenazöör, stepper, jooksurada vms ca 10 min, võimlemine. Enne etteantud seeriate juurde asumist sooritada soojendusseeria(d) kergema raskusega. Pärast trenni venitusharjutused, lõdvestus
12. Asendite toestamine. 12.14. Patsiendilt poolistuvast ehk Fowlwri asendist toestuse ära võtmine, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Võtta patsiendilt tekk pealt ära (pilt 1). Pilt 1 2. Võtta patsiendilt käte alt toestus ära (pilt 2, 3, 4). Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm Pilt 4 3. Lasta patsiendil voodi peats alla (pilt 5, 6) Pilt 5 Pilt 6 4. Võtta patsiendilt selja toestus ära (pilt 7). Pilt 7 5. Võtta patsiendilt jalatoed ära (pilt 8). Pilt 8 Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm 6. Võtta patsiendilt põlvede ja reite alt toed ära (pilt 9, 10) ...
Ettekallutust võib teha ka kätega säärtest hoides. Küljekõverdused Mõju: Torso külgmised lihased. Tuleb istudes või seistes kummardada aeglaselt ühele poole, kuni tunnete kerget venitust ühes küljes. Seis ühel jalal Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased Tuleb seista ühel jalal. Teise jala kand tuleb hoida istmiku lähedal. Vaadata tuleb ette, ülakeha sirgelt. Võib toetuda käega seinale. Kõhulilamang Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased. Tuleb olla kõhuli. Käega tuleb hoida ühe jala kand istmiku lähedal. Reis paralleelselt maapinnaga. Iste Mõju: Reie lähendaja lihased. Iste põrandal, põlved kõverdatud. Jalatallad tuleb panna vastamisi ning suruda ettevaatlikult põlved maha. Selililamang Mõju: Säärelihased ja achilleuse kõõlus. Pikali olles tuleb jalad tõsta õhku ning kaaslane surub pöidasid alla.
(kannatanu hingab ja ta süda töötab) Teadvuseta kannatanu abistamine • Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ja tema pulss on tunda, siis aseta kannatanu lamama stabiilsesse külili asendisse. • Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse. • Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi selja taga. • Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal. • Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei vaju kõhuli. 14. Kuidas ja missuguses järjekorras edastada teade kannatanu/kannatanute kohta häirekeskuse numbrile 112? Kuidas käituda siis, kui piirkonnas mobiililevi puudub? 15. Mida tähendab jätkuv esmaabi? (Vastus – kannatanu eluliste funktsioonide jälgimine ja alalhoidmine kuni kiirabi saabumiseni) 16. Mis on ajukolju trauma? Missugused on põhjused ajukolju trauma tekkeks? Ajukolju trauma
Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Hõbe: Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 50 km Salt Lake City 2002 Pronks: Jaak Mae murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Allar Levandi kahevõistlus Calgary 1988 ( SIIA PEAD JUURDE LISAMA ) 5. Tõusmisviisid: · Trepptõus · Käärtõus Laskumisviisid: · Otselaskumine · Säästlaskumine 6. Jääkeegel Curling, Kõhuli Kelgutamine - Lühirajauisutamine - Short track 7. Suuskade pikkused: · Klassikasuusad - 15-25 cm suusatajast pikemad · Vabasõidusuusad - 5-10 cm suusatajast pikemad Suusakeppide pikkus: · Klassika suusakepid suusatajapikkus korda 0,85 · Vabastiili suusakepid suusataja pikkus korda 0,90 8. Suusatamisega seotud talispordi alad: · Suusahüppe · Laskesuusatamine · Slaalom · ( SIIA PEAD ISE JUURDE MÕTLEMA ) 9
Vanus: 1,4 a Tegevused: Uudistab kaamera juures, et mis see on. Toas mängib lastelaul. Tantsib muusika saatel. Mängib autoalusega, millel on rool ja erinevad nupud. Vaatab kuidas õepoeg kõrval mängib. Teeb veel paar tantsuliigutust ja plaksutab. Poisid uurivad koos mängu kasti, mille igal küljel on erinev mäng. Teeb ukse lahti võtab seest klotsi ja üritab seda õigesse auku toppida. Teisel küljel vaatab ennast peeglist ja teeb nägusi. Võttis palli läks selle peale kõhuli, kuid kukkus ümber. Keerutavad rattaid. Mängib teki all peitust. Lapse arengu tulemused ,,keel ja kõne" Suhtlemine 1. Suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal. 2. Eelistab suhtluspartnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut. 3. Kasutab suheldes mitteverbaalseid vahendeid(osutamist) koos üksikute sõnadega. 4. Vastab täiskasvanu küsimusele ja korraldusele tuttavas situatsioonis mingi
... ülihästi kohanenud vee-eluga ja külmaga ... voolujoonelise kehaga, mida katavad soomusjad kattesuled, mille all on paks udusule kiht ... sarnase välimusega: seljasulestik on must, kõhusulestik valge … täiskasvanuna kuni 7 cm paksuse alusnaha rasvakihiga … väga seltsivad, nad elavad suurtes kolooniates (kuni miljon isendit) Liikumine Maismaal paterdavad taarudes Tihti komistavad, kuid olles sellega harjunud, viskavad nad end kõhuli, et liuelda Ujumiseks on nende tiivad loivakujulised Tugevad jalad ja väike saba on tüüriks Head sukeldujad (45 m) Ujumise kiirus kuni 40 km/h Jääle tagasi saamiseks viskuvad nad suure kiiruse pealt veest välja ja maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Vaenlased, toit Vaenlased Suur-änn Merileopard Toit Kalmaarid, kalad, vähilised Paljunemine Pingviinlased ei vaheta paarilisi kiiresti, hoiavad
Pingviinid Pingviinid on lennuvõimetud ja näevad kuival maal välja üpris kohmakad. Nad paterdavad taarudes või libistavad end kõhuli mööda lund. Palju kodusemalt tunnevad nad end vees, kus suudavad ujuda kuni 40 km/h. Vee all liiguvad nad loivakujuliste tiibade abil. Jääle tagasi pääsemiseks viskuvad pingviinid suure kiiruse pealt veest välja ning maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Kõik 17 pingviiniliiki elavad lõunapoolkeral, enamasti Antarktikas ja selle ümbruses. Antarktikas on aasta keskmine temperatuur 20 C. Kaks pingviiniliiki, kes sigivad Antarktise mandril, on keiserpingviin ja adeelia pingviin
sooritamisel kõverda ülakeha lülisambast,kuid mitte püüda üles istuda. 2)Rippes jalgade tõstmine üle pea.Rippudes varbseinal tõsta sirged jalad võimalikult kõrgele,võimaluse korral ka peast kõrgemale.(üks raskemaid,kuid väga efektiivne.Harjutuse sooritamine eeldab juba tugevamat kõhtu!) 3)jalgade tõsted rippes.Rippudes varbseinal või rõhtpuul,tõsta sirged jalad horisontaalselt ette. (Harjutust sooritada,mitte hoogsalt!) Harjutused seljalihastele 1. Lähteasend: kõhuli põrandal, käed sirgelt ees, pöidlad püsti, varbad enda poole püsti tõmmatud. Tõmba kõht ja tuharad sisse, ülakeha maast lahti. Vii sirged käed võimalikult kõrgelt selja taha, suru abaluud kokku, mine tagasi lähteasendisse, ülakeha endiselt maast lahti. Tee harjutust 2 x 15 korda. 2. Lähteasend: kummardu 90 kraadi ette, kand ja varvas ühel joonel, kõht sees, rind ees. Hoia hantlid sirgelt all. Tõmba hantlid puusa juurde kõhu alla, pöidlad väljapoole, surudes abaluud kokku.
L.-a. 5.-8. Sama teise jalaga 2. L.-a.: Külili skolioosipoolsel küljel, külje all padi. 1.-2. Sisse hingates pealmine käsi kõrvalt üles. 3.-4. Välja hingates käsi kõrvalt alla. 3. L.-a.: Külili skolioosi vastasküljel, käsi küünarvarrel 1.-2. Suruda rindkere üles, hingata sisse. 3.-4. L.-a. hingata välja. 4. L.-a.: Külili skolioosi vastasküljel, käsi pea all. 1.-2. Jalgade tõstmine küljele. 3.-4. L.-a. 5. L.-a.: Kõhuli, käed ülal 1.-3. Tõsta parem käsi pingutades seljalihaseid. 4. L.-a. 5.-8. Sama teisega. 6. L.-a.: Kõhuli. käed ülal 1.-2. Tõstes rindkeret, käed nurkselt kõrvale 3. Püsi 4. Lasku kõhuli, hinga välja 5.-8. Tee analoogiline harjutus käte liikumisega üles. 7. L.-a.: Harkseis, käed puusal, kuklal, õlgadel. Küljepainutused skolioosi suunas 8. L.-a.: Varbseinal küljeti (skolioosipoolne varbseina poole)
Vältida tuleks ülekuumenemist. Vältida tuleks liiga kõrge pulsiga treenimist. Pulss näitab südame löögisagedust ning pulssi saab endal ka ise mõõta (randme pöidla poolsel siseküljel, samuti lõua all kaelal kaelalihase ja kõri vahele jäävas vaos). Pulssi tuleks lugeda 10 sekundi jooksul ning korrutada tulemus kuuega, niiviisi saab teada pulsi suuruse ühes minutis. Südame löögisagedus ühes minutis peaks jääma alla 140 löögi. Peale neljandat raseduskuud tuleb hoiduda kõhuli ja selili tehtavatest harjutustest. Nõuandeid kehaliste harjutustega alustamiseks Harjutustega tuleks algust teha pikkamööda. Kui varem ei ole spordiga aktiivselt tegeldud, ei tohi raseduse ajal kindlasti suure koormusega treenimist alustada. Raseduse esimese trimestri ajal on enesetunne enamasti kehv ja jõuvarud piiratud, et veel ekstra spordiga tegelda. Teise trimestri jooksul on tavaliselt enesetunne parem ja
Biitseps: B püsti kangiga küünarvarrest kõverdamine, F biitsepsmasinal Seljalailihas: B ette/kukla taha tõmbed rippes, F bloki pealt ette7kukla taha kitsalt, laialt istudes Õlalihas: B kangi/käsikutega surumine laia haardega, F käsikutega lendamise erinevad variandid (püsti, kaldus) Esireielihas: B kükid, F pendelmasinal Tagareis: B jõutõmme sirgete jalgadega, F masinal kõhuli sääre üles tõstmine 11) Kirjeldage lühidalt üks mikrotsükkel. - 2 nädalat koleerikul, 1 nädal flegmaatikul raskemat trenni; 1 nädal nii koleerikul kui ka flegmaatikul rahulikumat trenni (seda juhul, kui treenitakse korrapäraselt 3x nädalas) 12) Keskmine ööpäevane energiavajadus spordikaugel mehel ja naisel? - 3000 kcal mehel, 2500 kcal naisel 13) Millal kasutatakse baas- ja millal formeeruvaid harjutusi?
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu; jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaaabi: - Vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - Teha LAHAS ( fikseerida alatai mõlemad naaberliigesed! ) - Hoiduda liigsetest liigutustest - Lahas ei tohi hõõruda nahka ( lamatiste oht) NB! Lahase puudumisel võib fikseerida näiteks käe kere külge, jala teise jala külge - Katta soojalt - Anda juua - Kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud; - veri jookseb; haavast näha luude otsi; - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - Vaigista valu(too välja soki seisundist) - Peata verejooks, haavale steriilne side - Teha lahas (nagu eeln...
Aga, kes harjutab see saab ka selgeks. Lõpuks, peale vaatlemist mõistan et pean rohkem ujudes tä0elepanu viima oma kätele ja usinalt õppima uusi ujumisstiile ja kõike seda mida ma veel ei oska. Rinnuliujumine Rinnuliujumine on ujumisstiil, mida rahvapäraselt nimetatakse konnaks. Konn on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane edasiliikumise viis. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab näiteks väga head põlvede liikuvust. Täpsemalt siis , ujumine toimub kõhuli asendis, nii jalad kui ka käed teevad paaristööd. Kätetõmbe alguseks on käed kõrvuti veepinnal, peopesad allapoole. Varem viidi käed sirutatult väljapool, tänapäeval painutatakse käed aga juba tõmbe alguses küünarliigesest ja viiakse keha all õlgade laiuselt väljapoole. Kõige sügavamal on sõrmeotsad. Kindlasti vältida käte viimist õlavööst tahapoole. Kuid kätetõmme on lühike . Jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest
Määrsõna Jelizaveta Ivanova Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16-2 2012 Määrsõna on muutumatu või vaegmuutuv sõna, mis väljendab kohta (väljas), aega (täna), viisi (kiiresti), seisundit (lahti), määra (palju), suhtumist (kahjuks) jm. Kohamäärsõnad. - , , . : Kuhu? Kus? Kust? ( -sse,-s,-st; -le,-l,-lt) Läheme välja mängima. Väljas on külm. Väljast tulid lapsed. Sõidame sinna täna õhtul. Kaugele ei tohi minna. Läksime üles aeglaselt. Ülevalt näeb kaugele. Seal on ilus loodus. Kuhu? ? Kus ? ? Kust ? ? Ette Ees Eest Sisse Sees Seest Taha Taga Tagant Maha Maas Maast Välja Väljas Väljast Alla All Alt Eemale Eemal Eemalt Kaugele Kaugel Kaugelt Ku...
mõlemat - nii jooksmise kiirust kui ka hüppevõimet. Mäng on läbi, kui Juku on kiirabiautoga minema sõitnud. Mis tahes olukorras võib alati mängu alustad peale, vajutades nupule "Tagasi algusesse". tagasi vähe piinu. Mängu alguses tuleks da nupule "Alusta" ning oodata millal Juku st. Jõudes auguni, mille põhjas on ogad, i õnnestuda, kui on valitud ebapiidav kiirus vitamatult kutsuda kiirabi, kes Juku t üle hüpata, kukub ta ikkagi kõhuli maha i on võimalus mõtlemiseks kasutada misel kui ka hüppamisel võetakse arvesse s võib alati mängu alustada ka otsast Lase juku lahti J Juku kiirus Hüppevõime 12 24
Kõigepealt tehti nalju, siis hakati selja taha hiilima ja lõpuks hakati hirmutube tegema. Kõige hirmsam tuba oli varesel. Sinna läks pool linnuriiki uudistama. Vares oli kurja nalja teinud ja seina peale joonistanud poolsurnud linnud hoidmas väga jubedat kõrvitsat. Põranda oli ta teinud punase õlivärviga kokku. Kui linnud sisse läksid ei näinud leevike üle tuvi midagi ja trügis ette. Ta ei osanud niisugust pilti oodata ja poole jooksupealt jäi hirmust kangeks. Ta kukkus kõhuli ja minestas peale seda. Kõik linnud kes ruumis viibisid läksin selle peale hirmust halliks. Linnuhaiglas üles ärgates avastas leevike et ta kõht on punane ning see värv oli imeviisil ära kuivanud. Nähes seda lasid osad linnud endal mingi kindla osa ära värvida. Part arvas et ta värviks pea siniseks, tuvi mõtles et valgest nina ehtest piisab. Ka teised linnud leidsid et neile sobiks paar ilusat detaili. Seepärast ongi enamik lindudest kahe- või ühevärvilised
Beebi areng- teine elukuu Kuusalu Keskkool 10. klass Liisi Liivik ja Liisbeth Kallakmaa Areng Inimese areng tähendab süstemaatilisi muutusi munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Areng toimub sammhaaval. Kui kael muutub tugevamaks, jõuab beebi oma rasket pead üleval hoida. Seejärel, kui beebi on mugavalt kõhuli asendis, hakkab ta kätega ülakeha vähehaaval ülespoole tõstma. Nii tugevnevad selg ja ülakeha. See aitab tal omakorda ükskord istuma hakata. Samad lihased aitavad beebil edasi liikuda ning ühel heal päeval end ka püsti vinnata. Sel kuul ilmutab laps üha rohkem huvi ümbruse ja iseäranis inimeste vastu. Ta pöörab sageli pead ja vaatab häälte suunas ning näib pingsalt kuulatlevat inimeste juttu. Ta näib reageerivat ka rääkija
4. Temperatuur: Beebi tuba ei tohi olla palav. Hoidke tuba temperatuuril, mis teile endale paras tundub, ja ärge beebit öösel liiga paksult riieta. 5. Käige beebiga regulaarselt arsti juures: Käige beebiga arsti juures tervisekontrollis ja vaktsineerimas. 6. Puhas õhk: Ärge kunagi suitseta beebi juuresolekul või tema toas. 7. Rinnaga toitmine: Kui tahate, et beebi oleks terve ja tugev, andke talle võimaluse korral rinda. 8. Laske beebil kõhuli olla siis, kui teda jälgite: Las beebi veedab ärkvel olles veidi aega ka kõhuli, et ta saaks oma käe- ja õlalihaseid treenida. Pange ta tekiga põrandale või mänguaeda ja andke talle mänguasju, et tal seal põnev oleks. Imiku äkksurma ennetamiseks ei ole kindlaid abinõusid. Kuigi uuringutulemused magamisasendi olulisusest puuduvad, peaksid imikud ikkagi magama seliliasendis ja oma voodis. (joonis 1.) Joonis 1. Soovitatavad magamisasendid.
külma vastu alusnaha paks rasvakiht, mis on 7 cm paks. Pingviine on ligi 17 liiki. Nendest kõige väiksem on kääbuspingviin, kelle kõrgus on ainult 40 cm. Suurim pingviin on 115 cm pikk keiserpingviin. Pingviinid on enamasti väga sarnased seljasulestik on must ja kõhusulestik valge. Liuglemine Maismaal kulgemine pole pingviinide tugev külg. Üle jäätunud maapinna kakerdades libastuvad nad väga tihti. Nad on sellega harjunud ning siis, kui see peaks juhtuma, viskavad pingviinid end kõhuli, et liuelda. Nii saavad nad ka kiiremini edasi. Sukeldumine Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse. Suurim teada olev sukeldumissügavus on 250 meetrit. Sukeldumiseks kasutavad nad oma ujujalgu ja tüüriks saba. Pingviinide pesitsus Pingviinid pesitsevad kolooniatena. Koloonias võib olla kuni miljon isendit. Pesa on harilikult kas kividest platvorm või endakraabitud koobas. Pesas ehk kurnas on 1-3 muna (väiksematel pingviinidel
Venitusharjutused pingete lõõgastamiseks 5., 6., 7. klass Ain Pinnonen Viimsi Keskkool Alaselg · Lebage selili, põlved kõverdatud ning jalad vastu maad. Tõmmake kätega üks põlv vastu rinda, seejärel tõmmake teist põlve, kuni tunnete kerget venitust alaseljas. Hoidke asendit kümme sekundit. Korrake harjutust 10 12 korda. Kõhulihased · Lebage kõhuli ning tõstke end küünarnukkide peale, kuni te tunnete kerget venitust kõhulihastes. Hoidke seda asendit 810 sek, siis lõdvestuge. Korrake harjutust 10 15 korda. Külgmised lihased · Istuge või seiske, jalad õlgade laiuselt laiali, selg ja kael normaalses asendis. Kummarduge aeglaselt ühele poolele, kuni tunnete kerget venitust ühes küljes. Hoidke seda asendit 810 sekundit, siis lõdvestuge. Korrake harjutust mõlemale poole 812 korda.
VÜRST GABRIEL EHK PIRITA KLOOSTRI VIIMASED PÄEVAD. Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama, Agnese arvates oli tal noor ja ilus nägu, aus ilme, rõõmus ja julge nägu, saksl...
2 1 2 Igasugune õpetus kannab paremini vilja, kui see käib läbi mängu. Nii saab näiteks suuskadel mängida jalgpalli ja muid laste lemmikmänge. Suusad hakkava nagu iseenesest libisema ja pöörded tulevad hoogsad, kui sa kedagi taga ajad või hoopis kulli eest põgened. Lapsed on mänguhimulised ja fantaasiarikkad. Kui anda neile võimalus vabaks tegevuseks suuskadel, siis osad tõttavad kohe mäest alla laskma, aga mingi kamp poisse hakkab hoopis luuremängu mängima, roomates kõhuli lumes, endal suusad all. Või hakkavad tüdrukud maadeavastajaid mängima. Samuti meeldib lastele väga väikestel suusamatkadel käia. Mõned lasteaiad asuvad mõnusalt metsa ääres. Vahel läheme isegi metskitsedele toitu viima suuskadel liikudes.3 3
diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finisis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega
sünnitust on kiirem. Kas seda võib teha? Beebit ootav naine võib kõhu suurenedes endiselt treenida, kuid treeningud tuleks asendada leebemate võimalustega. Tugevdamist nõuavad kõhu-, selja- ja vaagnapõhja lihased. ei soovitata alustada raseduse ajal mõne uue treeningstiili või kavaga. Kui sa pole eelnevalt treeninud jõusaalis, siis rasedus pole just parim aeg sellega tutvust teha. Mida võib teha ja kuidas? Harjutusi ei tohiks sooritada kõhuli ning alates 20 rasedusnädalast pole soovitatav sooritada harjutusi ka selili lamades. Jälgita tuleks ka pulssi, et see ei ületaks 140 lööki minutis ja vee tarbimine on äärmiselt oluline. Treening tuleks peatada loomulikult kohe ebameeldiva tunde tekkimisel ja harjutuste vahele peaks jätma piisavad puhkusehetked. Hinge harjutuste ajal kinni hoida ei tohiks ja soojendus võiks olla veidi tavalisest pikem. Harjutusi tuleks sooritada rahulikult ja aeglases tempos võimalikult
LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu, - jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaabi: - hoiduda rangelt liigsetest liigutustest ( "las laps istub lombis" või sääre-reieluu murru korral istugu mees metsas kasvõi 5 tundi, aga ei liiguta - kiirabi ütlused ) - NB! Jalga luumurru korral TÕSTA EI TOHI, võib veeretada maas, sest on rasvemboolia oht , see võib viia kudede kärbumiseni !!! - näiteks luumurru kindlaks tegemiseks toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema) , kui jalg terve - võimalusel panna KÜLMA ümber vigastatud koha - katta kannatanu soojalt - vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - anda juua - kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud, veri jookseb - haavast näha luude otsi - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID R...
1-2. Kätelkõnd pingil 3-4. esimene vahelduvalt kõverdab ja sirutab käsi, lõpetab lähteasendis 8) Jõuharjutus kõhule La. Sellili maas, kannad pingil, käed ülal 3 korda Käed sirged, jalad sirged 1. Tõusmine istukile 2. Laskumine sellili, lõpetades lähteasendis 9) Jõuharjutus seljale La. Kõhuli, jalad pingi all, käed kuklal 4 korda Jalad sirged, käed kõrvuti, käed sirged. 1. Kere tõstmine üles 2. Laskumine lähteasendisse 10) Painduvus- ja La. Kaaslased algseisus rinnati pingil, käed ees-ülal pihkseongus 3 korda Käed pihkseongus, vaade otse. venitusharjutus 1-3. Mõlemad teevad pöörde 180 kraadi, jäädes pingile käärseisu
· Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. · Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. · Rinnuliujumine e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. · Vabaujumine e. krool: vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik
hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põhliiikumised – kõnd, jooks, hüppamine, maha Harkiste – iste, sirutatud jalad harkis Kõhuli – keha horisontaalses asendis, toetudes esipinnaga hüplemine jm; Asendid – seismine, istumine, lamamine, ripped, toengud jne; Liigutused – veeremine vastu maad Toeng kõhuli – kõhuli, kõverdatud käed õlgade juures, pihkudega vastu maad Selili – keha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
