Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"marksi" - 11 õppematerjali

Kokkuvõte iseseisvuspäevast
3
doc

Kokkuvõte iseseisvuspäevast

Raamat hakkas siis nõnda pihta, et nad liikusid mööda tänavat edasi ja maha oli sadanud esimene lumi. Üks pistis pea aknast välja ja suitsetas, siis teine teiseltpool ja karjus siis '' Pelmeenid! Pelmeenid on võti!''. Siis nad suundusid baari, mille nime nad ei teadnud. Aga Marksil oli kombeks kutsuda peojärgseid hommikuid peiedeks. Hommikul kõik said jälle kokku ja rääkisid oma halvast olemisest, ühel hullem, kui teisel. Karl kiitis Marksi ja ütles, et ta on tõeline sõber. Karl magas liiga kaua. Ta ei saanud silmi lahti, liiga valus oli, ta ei teadnud kus ta on. Talle hakkas vaikselt meenuma, kus nad öhtul käija võisid, aga õnneks ärkas ta Marksi juurest. Nad läksid castingule, istusid lauda ja Marks ütles selle peale, et mitte mingit alkoholi ja võtsid siis kohvi. Järjekordne öö ja Karl ei saanud magada, sest magas eelmine päev liiga kaua. Karl hakkas öösel oma naisega mölisema, kuna ta tahtis süüa

Kirjandus → Kirjandus
87 allalaadimist
Reklaamide kirjalik analüüs
4
docx

Reklaamide kirjalik analüüs

See meeldib kindlasti hea huumoriarmastajale, kes saab naljast aru. Mõjutusvõtedest on seal kasutatud regimuusikat, majapidamine ja riided vanaaegsed ja kuulsused A. Vaarik ja T. Tauraite. Põhinali on see, et 4-pakk on lihtsat neljast puuhalust kokku pandud, millega on jäljendatud tänapäeva alkoholi 4-pakki. (Rimi reklaam „4-pakk“) 2. Tele2 „perekond“ on ostnud igaüks oma viimaste sentide eest süüa midagi. Marks ostis mingi nn. väädi endale toiduks, Marksi naine ostis endale nö. nähtamatu asja, mida ei näe, ja teised küsivad, et kus see siis on, siis vastab, et nälg on juba silmanägemise ka võtnud, Lee aga oli ostnud petersellilehe. Küsiti ka Keni käest, et mis tema siis muretses, tema vastas, et tema raiskas oma viimased sendid vanaemaga telefonis rääkides. Natukese aja pärast saabus vanaema korterisse, käes toidukorv, kõik olid õnnelikud.

Meedia → Reklaam
18 allalaadimist
1930-ndad – agressiooniajastu
20
docx

1930-ndad – agressiooniajastu

1) Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist. 2) Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. 3) Jaotatakse Doonaumaad ja Balkanimaad. Umsiedlung – saksa rahvusest isikute ümberasumine pärast Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimist. N. Chamberlain – Inglismaa peaminister 30ndatel. Osales Müncheni läbirääkimistel. J. Uluots – 1938-1938 Riigivolikogu esimees. Al 1940. (teine) president. TOTALITARISM  Fašism – marksi ideoloogia, suunatud töölisklassile. Rahvuse huvid seatakse prioriteediks.  Kommunism – ülemaailmne kommunism.  Natsionaal-sotsialistlik – Rassiteooria. Saksa aaria rass on ainus kõrgem rass. Iseloomulikud tunnused:  Valitseb üks ideoloogia – üks partei.  Poliitiline elu on allutatud partei kontrollile.  Seadusandlik võim allutati täidesaatva võimu kontrollile.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Darwini essee - liikide tekkimine
6
docx

Darwini essee - liikide tekkimine

haarama. Evolutsiooni-ideede areng peale Darwini surma on olnud agressiivselt tormiline. Erinevatel aegadel ja erinevate ideedega on tuldud välja ning püütud näidata Darwini teooria tühisust. Ka meie enda Karl Ernst von Baer on seadnud kahtluse alla inimese päritolu loomast. Ilmus ka mitmesuguseid antidarvinistlikuid evolutsiooniteooriaid. Vastupidise näitena saab tuua aga kommunismi loojat Karl Marksi, kes pidas Darwini teooriat oma filosoofia üheks loodusteaduslikuks nurgakiviks. Ajapikku on tekkinud erinevatest seisukohtadadest ka neodarvinism, mis aga üldist tunnustust ei ole leidnud. Geneetiline antidarvinism ­ mutatsionismi teooria jne. 1920.-datel arvutati vaatluste, eksperimentide ja matemaatiliste mudelite abil sünteetiline evolutsiooniteooria, mille juhtkohal on küll looduslik valik, kuid lisades näidatakse, et ka juhuslik valik võib etendada evolutsioonis olulist, kuigi

Bioloogia → Bioloogia ajalugu
15 allalaadimist
Psühholoogia - isiksus
8
docx

Psühholoogia - isiksus

Need kellel koostöövalmidus on väike võivad olla neuroosiga. Isiksuse kujunemine on enesekesksuselt pöördumine ühiskondlike huvide poole. 3 elu ülesannet : töö ­ ühiskonnale kasulik, armastus- heteroseksuaalsus, koostöö kahe inimese vahel, sõprus-soov tegutseda samasugustega. Ülemäärane alaväärsustunne, ärahellitatus ja hüljatus tekitavad isolatsiooni. 8. Reich Tahtis Freudi ja Marksi õpetust siduda ­ freudomarksistid. Kehale suunatud psühhoteraapia ­ inimese kehas peab liikuma energia. ,,Keha soomusrüü" ­ lihaspinged, mis ei lase ringelda energial, need pinged nõrgendavad valu ja emotsioonid on nullitud. Ta teooria on erinevad füüsilised harjutused, mis need pinged eemaldab. Piirkonnad ehk segmendid : silmad, kulmud, laup ; suu, lõug ; kael, kurk ; rindmiku ülaosa ; diafragma ; kõhupiirkond ; vaagen. Pinged tekivad mitmes piirkonnas

Psühholoogia → Enesejuhtimine
59 allalaadimist
Eesti Lähiajalugu
55
docx

Eesti Lähiajalugu

Gustav Naan, 1950-1951, NSVL'us tuntud kosmoloog, teograafiaga tegeles, essee "Võim ja vaim" väga populaarne teos, Moskva meelne stalinist. 1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas. Intsitutsioonil oli olemas oma arhiiv, mis säilits kommunistliku partei dokumente. Marksismi, leninismi, stalinismi klassikute publitseerimine (Marksi, Lenini ja Stalini tööde väljastamine). Institutsioon tegeles kuni NSVL lagunemiseni. Keskseks figuuriks jääb Lenin peale Stalini surma. Kui oli Lenini allkirjaga dokument väljaspool Moskvat siis tuli saata Moskvasse. 1980ndatel hakati koostama kartoteeki Lenini kohta, kuhu pandi kirja kõik sõnad, mida Lenin oli kunagi öelnud (Sõna all oli kirjas, kus Lenin kasutas seda sõna eriteostes ja mitu korda). Kartoteek hävis peale NSVL lagunemist. Eesti KK Partei Ajaloo Instituudi

Ajalugu → Eesti Lähiajalugu
78 allalaadimist
Euroopa poliitiline ajalugu 20- sajandil
31
rtf

Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil

Ideloogiale antakse üdini positiivne aura. See muutub liberalismiajastu ideoloogia keskseks käsitluseks, mille kohaselt liigume järjest paremate ideede suunas. Tema käsitlusele vastupidise seisukohal on Karl Marx . Kirjutab ''Saksa ideoloogia'', mis on jõuline liberalismivastane kirjutis. Tema ideoloogia sõnum on see, et ideoloogia on läbinisti negatiivne nähtus. Arvab, et eliit hoiab ülejäänud üh enda alluvuses. Itaalia marksist Antonia Gramski viib marksi neg ideoloogiapuhangu õuduslooks. Kirjutab hegemooniateooriast. Ideoloogia on midagi nii rõvedat , et see on õudusfilmi hetk , mis karjuvalt vajab , et kangelane astuks sisse ja vabastaks õnnetud hinged , kes selles ideoloogias siplevad. Prantsuse filosoof M.Focult on samuti õuduszanri viljeleja , kuid mõtiskleb selle üle, mismoodi meie poolt kasutatud mõisted mõjutavad valitsemisvorme ja kuidas eliit süstib meisse väärtusshinnanguid,mille kaudu üh mõjutatakse. Liberalism

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
62 allalaadimist
Psühholoogia eksami materjal
50
doc

Psühholoogia eksami materjal

Astus selle ühingu liikmeks ning puutus kokku praktilise poolega. Tema kiiret karjääri psühhoanalüütilises ringkonnas näitab näiteks see, et Freud loob ise Viinis ühe psühhoanalüütilise kliiniku, milles Feudi paremaks käeks on Reich. Ta puutub juba küllalt noorena Freudiga isiklikult kokku. Reich huvitus väga aktiivselt ka poliitikast. Nimelt üks tema ideid, mille ta varakult välja on öelnud: ta üritab kahte suurt õpetust ühendada (Marksi ja Freudi õpetust). Ta lööb üsna aktiivselt kaasa poliitilistes ringides, seltsides ja liikumistes. Ta leiab ka seal kiiret tunnustust, kuid see huvide konflitk on üsna suur ning saab talle kiiresti saatuslikuks. See poliitiline ringkond ei kiida heaks tema psühhoanalüütilisi tegevusi ning vastupidi. Samamoodi nagu paljud teised, läheb ka tema tülli Freudiga ning lööb temast lahku. Kui enamik

Psühholoogia → Psühholoogia
69 allalaadimist
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE-PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID-EESTIS
49
docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

Ängistus/ärevus sümptomid". Hirm erineb ängistu-sest eelkõige sellepoolest, et omab tuvastatavat stiimulit. Seega võib öelda, et ängistus on Uurimused on näidanud, et lapsepõlve hirmud on sageli "eelstiimul", samas kui hirm on "post-stiimul". sageli seotud ka muude ebameeldivate emotsioonidega, eriti Eelnev langeb kokku Marksi (1987, 5) selgitusega, et üngistu- ängistus on hirmule sarnane emotsioon, aga tekib ilma objektiivse ohuallikata. Hirmul on ängistusega võrreldes ka rohkem füsioloogilisi

Sotsioloogia → Sotsioloogia
186 allalaadimist
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A. Hitler on esitanud oma seisukohad ja mõtted väga

Ajalugu → Saksa ajalugu
15 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Aga tülitsemiseks polnud neil vähematki põhjust. Nemad lahendasid isekeskis ainult üht või teist teaduslikku küsimust, see oli kõik. Ja kes asjale lähemal seisid, need mõistsid, et on võimata päris kaineks ja ükskõikseks jääda, kui hakkad rääkima näiteks marksismist või üliinimesest. Aga mis öelda veel siis, kui oled värskelt täis pumbatud ühte kui teist. Härra Miilinõmmega oli just see viimane lugu. Ta isegi ei teadnud õieti, kumba oli temas rohkem, kas Marksi või Nietzschet, aga üks oli kindel, mõlemat oli hea voos. Ent kui inimesel on midagi niisugune hea voos, siis tahaks ta sellest ka teistele jagada, et näidata oma rikkust, sest inimene ei rahuldu sellega, et tal midagi on, vaid tema tahab tingimata, et ka teised teaksid, mis tal on. Selle inimliku nõrkuse tagajärjena tekkisidki need elavad kõnelused Miilinõmme ja Koovi vahel, mis tundusid peaaegu tülidena. Koovil nimelt ei olnud õiget filosoofilist arusaamist ei marksismist

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun