HARIDUSLIKE ERIVAJDUSTEGA LAPSE ISELOOMUSTUS Kirsi Kivi / sünniaeg 19.10.2008 Lepatriinu Lasteaed Kirsi käib Lepatriinu lasteaia sõimerühmas alates 16.08.2011 a. Lasteaiaga harjus Kirsi väga kiiresti ja kergesti võttis omaks ka rühmatöötajad. Väga ruttu said selgeks nii laste kui ka õpetajate nimed. Lasteaeda tuleb Kirsi alati rõõmsameelselt. Kirsi tuleb toime eneseteenindamisega, mõnikord jääb pissile minemine viimasele minutile. Kirsi on väga, väga aktiivne, ei ole asju, mida ta kätte ei saa. Ta tegutseb koguaeg, kuid tihtipeale on see tegutsemine ainult teiste segamine või lihtsalt asjade loopimine. Tuleb ette ka ilma põhjuseta löömisi ja teistelt asjade käest ära kiskumist ja ka nende asjade peitmist. Oma asju Kirsi teistele ei luba, teistega koos ei mängi. Mida rohkem lapsi on rühmas, seda aktiivsem ja agressiivsem ta on.
seada, kuid tee peal päästavad ühe pisikese poisi, kes on rämpsu alla kinni jäänud ning üksi. Maria on saanud rängalt viga. Kohalikud leiavad nad peagi ning viivad niigi juba ülerahvastatud haiglasse. Samal ajal Henry jätab oma kaks nooremat poega tundmatu naise hoole alla ise minnes otsima Lucast ja oma naist. Läbi seikluste kohtuvad kõik taas haigla juures. Kõige nooremad vennad on sattunud orbudega ühte autosse. Kõige pisem jookseb puu juurde pissile niipea kui auto seisma jääb. Henry käib autoga kõik haiglad läbi ning otsib parasjagu sealt haiglast oma naist ja poega. Maria nimi on sassi aetu kellegi teisega seega Henry teda nimekirjast ei leia ning hakkab lahkuma. Õnnelikul kombel silmab teda Lucas, kuid kaotab ta ka kohe silmist. Ta hakkab teda meeleheitlikult otsima. Üks hetk kõige nooremad poisid märkavad Lucast ning jooksevad tema juurde. Henry kuuleb laste kiljatusi ning leiab ka nemad üles viimasel hetkel
Kristinaga jooksid nad varjupaigast ära. Kristina tahtis minna Kasahstani oma vanaema juurde. Alguses ei tahtnud Anja temaga minna, kuid pärast mõtles minna. Nii nad rändasidki läbi Venemaa hääletates kui ka rongiga sõites. Anja poleks uskunud et Kristina talle nii kalliks saab. Kristiniga nad varastasid toitu poest kui ka magasid tuntmatutes kohtades. Juhtus väga palju kurbe asju. Nad käisid surnuaias, kus Kristina üldse ei tahtnud olla. Anja ütles, et ta lähen pissile kuigi tahtis ära joosta. Kuid ta ei suutnud seda kuna Kristina nuttis jubedalt ja hüüdis ta järel. Anjal hakkas väga kahju ja jooksis ta juurde tagasi lohutama ja rahustama. Nad rändasid nii kaua kuni nad kasahstani jõudsin. Seal nad proovisid linna hääletada. Nad olid üksikus maakohas kus polnud eriti autos, seetõttu ütles Anja Kristinale et ta bussijaamas puhkaks. Pärast seda kui Anja läks autosi vaatama tuli hull autojuht kes sõitis magavale Kristinale otsa.
ja oli täiesti tasa. Siis hüppas järsku põsti, jooksis magamistuppa. Ta teeb kapiuksed lahti ja tõmbab sealt niikaua riideid välja kuni saab kätte jope ja mütsi, ema ei sega. Jookseb kätte saadud asjadega elutuppa tagasi, teepeal kukub koridoris maha, jonnima ei hakka. Tõuseb, korjab asjad sülle tagasi ja jookseb edasi. Asjad viskab suure kaarega emme sülle, öeldes: ,,Ähme oue!" Emme: ,,Kohe paneme riidesse ja läheme õue! Aga enne käime potil ära. Marvo pissile!!" Ema paneb Marvo potile, poiss istub seal küll 4-5 minutit, kuid potti ei pissi. Mähe pannakse alla tagasi. Püksid jalas jookseb Marvo diivanile riiete sisse. Marvo üritab ise endale jopet selga panna, ühe käe sai varrukast läbi ja mütsi viltu pähe, ning tema poolest võiski juba Bibian Luik KELA I /AÜ
peab kuulama ning seepärast tehakse ka Indrekule selgeks et on aeg mänguasjad ära panna ja magama minna. Isa natuke tutistas väikest tüdrukut et to veidikenegi saaks aru et isal on tõsi taga ja jonnimine ei aita. Väike tutistamine pole veel füüsiline vägivald ja kui muu ei aita siis kuidagi moodi peab ju lapsele selgeks tegema, et ta peab kinda kätte panema, isegi siis kui ta ei taha. - Ema ei hakka iga kord järele andma, Joosep on nii suur poiss küll, et oskab ise pissile minna, juua ja süüa võtta. Kuna väiksem sellega hakkama ei saa, siis on loogiline, et Joosep peab õppima sellega, et ta ei saa oma tahtmist alati. B) sõprusvanemlus: Vanemad ütlevad korra Indrekule et on magama minemis aeg, kuid rohkem sellele tähelepanu ega vaeva ei pööra. Lähevad oma tuppa ja lasevad lapsel teha mis ta tahab, siis ju laps ei nuta ja ei jonni ja neil ka rahulikum olla. Isa ei taha last jonnimas näha ja seepärast ei hakkagi suurt midagi tegema. Kui ei taha
ette. Vanaisa ütles rahulikult: „Ja, Nadja joob ka teed meiega.“ Vanaema pakkus Liisale õhtusööki aga Liisa pööritas ainult pead vastates ainult ühe sõnaga: „mkmmkm“. Vanaema ei hakkanud teda sundima ja pakkus selle asemel Liisale sefiiri. Selle võttis laps vastu, tegi ampsu, plaksutas käsi ja naeratas kõigile. 18.32 Tahtis Liisa potile (nimelt ta hakkas ühe koha peal tantsima, jalgu trambitama). Vanaema reageeris kiiresti, küsis Liisa käest, kas ta tahab pissile, Liisa vastas kiiresti: „pipipipi jaa“. Vanaema võttis Liisa poti, püksid maha ja pani ta potile istuma. Potil istudes kordas laps jällegi temale tuttavaid sõnu: kiisu, koer, auh-auh, kraaks-kraaks. 18.36 Puhastati laps ära, vanaema pani lapsele sukapüksid jalga ja laps jooksis jälle oma mängunurka, kus nüüd ta võttis raamatu (pildiraamat), jooksis tagasi vanaema juurde ja palus, et ta talle loeks. Vanaema võttis raamatu ja läks lapsega suurde tuppa, kus asetas lapse
Inimesed: laps, lapse ema, lapse noorem õde (3 kuud) Eesmärk: lapse kõne areng Sündmused: 15.03 laps ärkab ning ema tuleb lapsega kööki ja küsib lapselt, kas ta on valmis mähkme ära võtma (kannab mähkmeid magamise ajal). Laps vastab ,,mkmkmm". Anni on ema süles edasi, samal ajal ema vaatab internetist toiduretsepti ja püüab õhtusöögiks valmistuda. 15.10 laps ütleb ,,kus Inda jäi?". Ema vastab ,,Linda magab õues. Anni lähme pissile ja võtme mähku ära" samal ajal kõnnib ise väikelaste poti juurde ja teeb seda, mida ütles. Laps on rahulik ning laseb emal tegutseda. Anni istub potil ning hetke pärast näitab käega raamatu riiuli poole ja ütleb ,,aamat". Ema tõuseb ja läheb riiuli juurde ise samal ajal rääkides ,,mis raamatud sa soovid? Kas võtme karu raamatu?". Anni noogutab nõusolekuks. Ema tuleb Anni juurde tagasi ja hakkavad raamatut vaatama. Anni tõstab hetke pärast pea ja ütleb ,,kus Inda jäi
kodus veel õhtusööki, millest võib järeldada, et saab kätte oma päevase koguse ilusti. Laps ütleb alati, kui kõht täis saab ega sunnita edasi sööma. Söömisel ja joomisel probleeme lapsel ei esine ega pole muid mõjutavaid tegureid. Lapse lemmikud on: kala, piim, soe juustusai, kali, piimasupp. 5) Eritamine: Probleeme urineerimisel ja defekatsioonil ei esine. Käib ise ilusti potil. Mängimise hoos ei taha a kohe minna pissile, millest tulenevalt võib juhtuda väike tilk püksi. 6) Isiklik puhtus ja hügieen – Laps peseb ise ilusti ja talle meeldib vesi väga. Käib isegi ujumistrennis. Riietumisel saab hakkama iseseisvalt. Vajab vahepeal abi näiteks jope lukku kinni tõmbamisel. Enamasti saab aru ka kui asjad on valepidi. 7) Kehatemperatuuri kontrollimine – Kõrvalekaldeid normist ei toimu ning tavapärane kehatemperatuur on 36.4 kraadi
Pre-eklampsia ehk rasedustoksikoos Sündroom, mis esineb ainult raseduse ajal, seda iseloomustab kõrge vererõhk, valk uriinis ning käte ja jalgade tursed. Paljud pre-eklampsiaga naised tunnevad end ntäiesti hästi [9, lk 254]. Kui naisel tekib raseduse ajal kõrvades kohin, silme ees on täpid, pea valutab ja sõrmed on paistes (sõrmused pigistavad) ning jalanõud ei lähe kuidagi jalga ja vaatamata sellele, et ta pidevalt vedelikku tarbib, ei aja üldse pissile, on küll põhjust kohe arsti juurde minna. Harva võib preklampsiast kujuneda eklampsia. Pre-eklampsia tõsiseim oht lootele on hapnikupuuduse kujunemine, mis pidurdab loote arengut või tekib verevarustushäirete tõttu platsenta irdumise oht. Rasedustoksikoosi ravitakse eelkõige puhkusega, vajadusel ka ravimitega. Rasketel juhtudel võib olla otstarbekas kutsuda sünnitus esile või teha keisrilõige [7]. Eklampsia ehk raseda kramptõbi
tõenäoliselt sünnitusele lähemal. Fikseerumine: Kui emala alaosa pehmeneb ja laieneb, laskub lapse pea vaagnast madalamale. Seda tuntakse kui laskumist või fikseerumist, ja kui see juhtub, tunnete, et teil on lahedam hingata. Võimalikud kõrvetised on kadunud ja pärast sääki pole tein vaevusi. Surve vaagnas: Kui lapse pea on vaagasse laskunud, võite tunda ebamugavust. Võib-olla ajab teid pissile ja peate sagedamini soolestikku tühjendama, sest laps surub päiele ja sooltele. Liigeste ja sidemete lõdvestumine võib panna häbemeluu ja selja valutama, ning lapse rõhumine vaagnapõhjalr võib põhjustada valupisteid. Tupeeritis: Paljudel naistel tuleb rohkem tupeeritist, kui emakakael pehmeneb. Tavaliselt on see eritis munavalge moodi, kuid mõnikord võib olla roosakas. Kollane või vahutav eritis
et toimus sama asi. siis kui hommik kätte jõudis tulid mehed laste juurde, nad hüüdsid ,,Allahu akbar!" ,,issand on vägev!" Mende imestas, et miks teised muslimid röövisid, vägistasid ja tapsid teisi muslimeid. Siis võttis iga mees ühe lapse sadulasse ja ratsutati minema Kümnendas peatükis jutustab Mende, et kui nad ratsanikuga läbi metsa sõitsid, siis hakkas see mees teda käperdama. Mende ei saanud aru, mis toimub, ta kartis väga. Siis tahtis Mende pissile minna ning ütles seda ratsanikule, ratsanik peatus ning kui Mende põõsas pissis, hiilis ratsanik talle selja taha ning käperdas teda ja vägistas ta. Mende proovis vastu hakata, aga see küttis mehe veel rohkem üles. Kuna Mende oli õmber lõigatud, siis tundis ta väljakannatamatut valu ning kuna see mees ei olnud ka õrn, siis tegi see asja hullemaks. Mende hakkas nutma, kuid mehel oli ükskõik, ta vaid ütles, et see meeldub sulle ja see teeb sulle head.
Lapseea sagedasemad unehäired on unelämbus, uneskõndimine, uneterror ja luupainaja, mis esineb koguni 50% 3. - 6. aastastel lastel. Seda soodustavad mitmesugused läbielamised. Hirmuunenäoatakki iseloomustavad hirmusündmustega lõppevale pikale unenäole järgnev äkk-ärkamine, mis jääb painama. (samas) Lapseea unetus on seotud ka piirangute kehtestamata jätmisega, häire on tingitud lapse valel ajal magama panemisest, olukorda soosivad lapse vajadused: laps küsib süüa, juua, pissile jne. Seda kõike selleks et magama jäämist edasi lükata. Iseloomulik on magama jäämise raskus mis esineb sageli kolmandal eluaastal. (samas) 5.4. Uni ja kehaasend Inimene saavutab täisväärtusliku une ainult horisontaalses asendis magades erinevalt mõnest loomariigi isendist. Öö jooksul keha asendi vahetamine on igati loomulik, see seondub tavaliselt unestaadiumite muutustega, seetõttu tuleks tähelepanu pöörata sobivale voodile, mis mõjutab uneaegset keha asendit
· Kuigi osad abielud olid poliitiised, mitte armastusabielud, kohtles ta kõiki oma naisi võrdselt. · Naised elasid vaeselt. Kuid peale prohveti surma külvati nad küllusega üle. Naiste sugulased said hiljem islami kõige kõrgematesse ametitesse. X ptk. · Muhamed tavatses vähem ohtlikele sõjaretkedele mõnda oma naist kaasa võtta. Kord langes valik Aisa peale. Sõjaretkelt tagasi tulles, läks Aisa kõrbesse pissile, tagasi tulles avastas ta, et on oma teokarpidest kaelakee ära kaotanud ning läks seda otsima. Leidnud kee, tahtis ta karavani juurde naasta,kuid see oli juba lahkunud. Sõdalane Saufan leidis Aisa kõrbest ning viis ta karavani juurde tagasi. Varsti kihas kogu Mediina kõlakatest, kuidas 15 a. Aisa prohvetit petnud oli. Nii algas maailmaajaloole kaelakeeseiklus, millel olid islamile seninägematud tagajärjed.
annaabi.ee 
