kestab üle 10 minuti või on mitu hoogu üksteise järel ilma vahepealse teadvusele tulemiseta. 18. Millised on kõriturse/ larüngiidi tunnused? Vilistav hingamine. 19. Kuidas abistada larüngiidi tunnustega last? Teha auru. 20. Milline kodune abivahend on soovitav muretseda perekonda, kus lastel on esinenud larüngiiti? Auruaparaat. 21. Kui kõrget palavikku ei ole vaja lapsel alandada? Alla 38° kraadist palavikku kaenla alt mõõdetuna. 22. Milliste võtetega saab väikelapsel ja imikul alandada palavikku? Eemaldada riided (mähe), ülehõõrumine, toatemperatuuri alandamine, asetada otsmikule mähis. 23. Mida teha siis kui imikul kõrge temperatuuri foonil tekivad krambid? Krambihoo esmaabi, peale seda palaviku alandamine. 24. Kui sage oksendamine ja kõhulahtisus võib olla imikule ja väikelapsele ohtlik? 10x päevas või iga paari tunni tagant või sagedamini. 25. Millised on oksendamise ja kõhulahtisuse korral tekkiva veetustumise ohtlikud tunnused
ainevahetushäire või kaltsiumi ja fosfori puudus. Rahhiit kujutab endast luude kasvupiirkondade ja areneva kõhre mineraalainetega, eeskätt kaltsiumi ja fosforiga küllastamise häiret. Kuna rahhiit on raske haigus alustataksegi D-vitamiini profülaktikat juba imikueas. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Rahhiidi sümptomid avalduvad alles haiguse kolmandas staadiumis, mil on juba välja kujunenud luumuutused. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog. Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini tekib niinimetatud O-jalgsus, aga ka X-jalgsus. D-vitamiini defitsiidiga võib kaasneda hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng. Võib tekkida lihasnõrkus, luumurrud.
aastal. Rahhiit on kasvava organismi ainevahetushaigus, mille puhul on häirunud tasakaal luu kasvamise ning tugevdumise vahel. Rahhiidi põhjuseks on kas D-vitamiini puudus, ainevahetushäire või kaltsiumi ja fosfori puudus. Rahhiit tekib sagedamini enneaegsetel, kunstlikul toidul olevatel ning vähe päikese käes olnud lastel sümptomid Rahhiidi sümptomid avalduvad alles haiguse kolmandas staadiumis, mil on juba välja kujunenud luumuutused. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel. Tüüpiliseks on randmel ja roietel tuntavad luumügarikud, mida randmetel nimetatakse rahhiitiline käevõru ning roietel rahhiitiline roosikrants. Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini tekib niinimetatud O-jalgsus, aga ka X- jalgsus. D-vitamiini defitsiidiga võib kaasneda hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng. Võib tekkida lihasnõrkus, luumurrud.
Nutu kehalised ilmingud on seotud peamiselt: · rindkere lihaste tegevusega, mille tulemusena surutakse õhku kopsudest välja. Õhu liikumisel läbi häälepaelte ja resonantsruumide tekib nutule eriomane heli. · näolihaste tegevusega · pisaravoolusega Üldiselt ollakse arvanusel, et nutmine on inimspetsiifiline nähtus. Kuid on uurimusi, mis näitavad, et nutta võivad ka mõned kõrgemad loomad, nagu kaamel, elevant, gorilla. Nutt imikul Nutmine on vastsündinu üks esimesi tahteelu akte. Nutu intensiivsus on oluline näitaja vastsündinu tervisliku seisundi hindamisel. Apgari skaala võtab nutmist arvesse kahel puhul: · hingamise hindamisel · reaktsioon stiimulile hindamisel Mida intensiivsem on mõlemil juhul nutt, seda parem on vastsündinu tervis. Terve imiku nutt on põhjustatud peamiselt näljast. Esimestel elukuudel inimese nutt on ilma pisarateta, kuna pisaranääre pole veel lõplikult välja arenenud
Rahhiit (Rachitis) Victoria Mõru 9b klass Mis see on? Rahhiit on luu ainevahetushaigus. Kujutab endast luude kasvupiirkondade ja areneva kõhre mineralisatsiooni ehk mineraalainetega, eeskätt kaltsiumi ja fosforiga küllastamise häiret. Mis on selle põhjus? Dvitamiini puudus. Ainevahetushäire. Kaltsiumi ja fosfori puudus. Sümptomid Avaldub kolmandas staadiumis. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel. Randmel ja roietel tuntavad luumügarikud. Pehmestuvad ka koljuluud, mis väljendub luule vajutades iseloomuliku pl õksuna. Ojalgsus, aga ka Xjalgsus. Hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng. Võib tekkida lihasnõrkus, luumurrud. Ravivõimalused Dvitamiini. Algul ka kaltsiumi ja fosfori ravi. Toitmise korrigeerimine. Õues, päikese käes, viibimise suurendamine. Ennetamine Dvitamiin (imikud).
Nende mineraalide ja D-vitamiini puudusel ei saa luu normaalselt areneda ehk luustik jääb hõredaks, luumassi jääb väheks, luu muutub pehmeks. Harvem on rahhiidi tekkepõhjusteks imendumishäiretega haigused, maksahaigused ja epilepsiaravimid, mis takistavad kaltsiumi imendumist. D-vitamiini puudusest tingitud rahhiiti esineb kõige sagedamini kevadel, 6-10 kuu vanustel imikutel. Rahhiidi sümptomid avalduvad haiguse kolmandas staadiumis. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel. Tüüpiliseks on randmel ja roietel tuntavad luumügarikud, mida randmetel nimetatakse rahhiitiline käevõru ning roietel rahhiitiline roosikrants. Pehmestuvad ka koljuluud, mis väljendub luule vajutades iseloomuliku plõksuna. Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini tekib niinimetatud O-jalgsus, aga ka X-jalgsus. D-vitamiini defitsiidiga võib kaasneda hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng
Tingitud ja tingimatud refleksid 1. Kirjeldada tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise-, imikul põie tühjenemise refleksid jne.), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. 2. Kuidas on aju tegevus seotud refleksidega? Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus "ärritajale". Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. 3. Milliste meetoditega uuritakse aju tänapäeval? Millist informatsiooni on nende
Peale piimahammaste on veel 8-12 purihammast, millest 4 tarkusehambad. Maos Mao seinas: serooskest, lihaskest, limaskest. Limaskest kõige seesmine, sisaldab näärmerakke, mis produtseerivad maonõret. Vastsündinu mao maht: 30-35 ml, suureneb iga kuu 20-25 ml võrra. Imiku magu tühjeneb rinnaga toitmisel iga 2-2,5 h, kunstlikul toitmisel iga 3 h. 1-aastasel on mao maht 250 ml, 3-aastasel 600 ml, 10-12 aastasel 1,5 l, täiskasvanul 3 l. HCl teke kujuneb alles 2,5-4 aastaselt, imikul on happesus tingitud ainult piimhappest. Maosisalduse pH alaneb – imikul u 4-5,8, täiskasvanul 1-2,0. Imikul lõhustatakse seedekulglas ja maos ainult piimarasvu. Peensooles .. toimub lõplik toitainete lõhustamine. Osalevad: kõhunäärmenõre, sapp ja soolenõre. Samuti toimub peensooles ka lõhustunud ainete imendumine ning seedeprotsessis osalevate hormoonide vallandumine. Imikutel ja väikelastel on puudulik sapi ja sapihapete produktsioon maksa poolt
noorem kooliiga - 7. eluaastast 11. eluaastani keskmine kooliiga 12. eluaastast 15. eluaastani noorukiiga vanem kooliiga 16. eluaastast 18. eluaastani Palavik Kraadituna: rektaalselt üle 38,0°C aksillaarselt üle 37,3°C Täpseim on rektaalne kraadimine. Kehatemperatuur üle 41°C on kudedele pärssiv. 1 Palavik imikul (vanus alla aasta): ülekuumenemine - soe tuba, soojalt riides, päikese toimel võtta riideid vähemaks mähkmed ära võtta anda juua jahedat jooki jahedamasse ruumi (ruumi õhutada) probleem peaks lahenema umbes 1 tunniga palavik, mille põhjuseks on infektsioon raskendatud hingamine, häälekas, " paukuv" (larüngiit, epiglotiit)
juba välja kujunenud Verest ja uriinist määratakse kalatooted, sealhulgas MIS ON RAHHIIT luumuutused. kaltsiumi ja fosfori sisaldus ja kalamaksaõli. Piim ja Esimene sümptom imikul nende ainevahetuse näitajad, piimatooted on kindlalt Rahhiit on luu ainevahetus- võib olla krambihoog mille põhjal saab hinnata tähtsaimaks kaltsiumiallikaks haigus, mille põhjuseks on kas varakevadel. Tüüpiliseks on kaltsiumi ja D-vitamiini toidus. D-vitamiini või kaltsiumi ja randmel ja roietel tuntavad vajadust. Eelistama peaks ka fosfori puudus
• Kiire hospitalisatsioon, I/v vedelik! Jälgida • Käte ja jalgade temperatuuri • Kehatemperatuuri • Urineerimise sagedust • Uriini värvust Õendusabi põhimõtted • tähtis on tagada vedeliku tasakaal • tähtis on tagada soolade tasakaal • soovitav on peale iga istet juua • soovitav on pakkuda juua sagedasti, väikeses koguses • perineaalpiirkonna hooldus (pesta sooja veega ja seebiga) • pane tähele imikul dehüdratsioonile viitavaid tunnuseid: fontanelli sissetõmbumine, limaskestade kuivus, vähenenud urineerimine. Õendusabi põhimõtted • kaalu riietamata last iga päev samal kellaajal sama kaaluga • mõõda temperatuuri aksillaarselt või kõrvast, sest rektumi ärritus elavdab soole perisaltikat ning kutsub esile roojamist. Selle tagajärjel aga ärritub limaskest. • rahustada ja toetada last • õpeta vanemaid, informeeri tulemustest ja tegvuskavast.
enesekasvatuse, kasvatuse ja teadliku aktiivsuse koosmõjul. Tema seesmise tasakaalu ja arengu tagavad eneseregulatsioon ja iseregulatsioon, mille läbi kujunevad isiksuse omadused. Kasvatusideaaliks oleval kooskõlaliselt arenenud isiksusel peaksid olema sellised isiksuse üldised (nt. eneseteadvus) ja inividuaalsed (nt. eriandekus) omadused, mis aitavad tal keskkonna ja iseendaga tasakaalus püsida. Iga inimene ei pruugi olla isiksus, nt. imikul ega nõdrameelsel pole eneseteadvust ja ta ei suuda ennast ega ümbrust objektiivselt tunnetada. Kitsamas tähenduses on isikut käsitatud isikuiseärasuste kogumina. ENESEKASVATUS Sihipärane enese isiksuse arendamine. Enesekasvatuse välised eeldused on ühiskonna nõuded ja enesekasvatusele suunav kasvatus, sisemised eeldused on eneseanalüüsioskus (areneb kasvatuse mõjul alates murdeeast), eesmärkide olemasolu ja teadmised enesekasvatuse olemusest ning võimalustest
pidurdama mao happe edasist sekretsiooni. 3) Mao nõre koostisesse kuuluvad veel ensüümid – pepsinogeenid, mis mao limaskesta ... on mitteaktiivsed. Pearakud, näärmerakud???? Aktiveeritakse siis, kui ensüümid on rakkudest mao õõnde välkjutatud ja seal happe mõjul happelises keskkonnas muutuvad aktiivseteks pepsiinideks. Nende ülesanne – valkude lõhustamine. Mao lipaas – oluline just imikul ja väikelapsel, sest tema lõhustab piimarasvu (ema- ja lehmapiima). Mao lipaas toimib ainult emulgeeritud lipiididele. Emulgeeritud lipiidid on ainult piimas. (muidu on emulgeerimata) Mao lipaas toimibki seega ema- ja lehmapiimale. Teised lipiidid, mis ei ole piimas, vajavad emulgeerimiseks sapi juuresolekut. Imikul veel sappi ei toodeta ja sellepärast teisi lipiide imiku organism ei seedi (ei maksa talle heeringat või rasvast liha anda –
Liiga vähene toidukogus võib tekitada imikutel näljatunde, millele nad reageerivad rahutuse ja jõulise nutuga. Nutu ajal suureneb toidu tagasiheite võimalus, mis põhjustab imiku ärritatavust ning rahutust. Imikutel on eelistatud toitmine rinnapiimaga, kuna piimasegude korral on mao tühjenemine aeglasem. Imikuid, kes iseseisvalt ei istu, hoidke söötmisel süles, mitte söötmiseks mõeldud imikutoolis. Vältige imikul selili ja istuvat asendit, eriti toitmise ajal ja selle järgselt. Sobilikud asendid pärast toitmist: kõhuliasend vähemalt 30 min pärast toitmist (voodi päitsi osa tõstetud 10-15 cm kõrgemale) ja paremal küljel olemine. Vanematel lastel on soovitav püstisem asend. Vältige õhu allaneelamist söötmise ajal ja ,,krooksutage" last toitmise järgselt. Toidu tihendamine imikutel (riisitumm, juurvili) võib vähendada tagasiheidetava toidu hulka,
söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu. On olemas mitmesuguseid termomeetreid :Elektroonilised termomeetrid, painduva otsaga termomeetrid, kõrva, otsmiku, infrapuna termomeetrid Kehatemperatuuri mõõtmine. Olenevalt mõõtmiskohast on lapse normaalne kehatemperatuur 36-38 C. Hommikul on temperatuur madalam ja õhtupoole kõrgem. Kehatemperatuuri on kõige kergem mõõta pärakust (eriti imikul), kaenla alt, suust või kõrvaaugust. Kraadimine pärakust annab kõige kiiremini tulemuse. Suust mõõtmine selleks mitte ettenähtud termomeetriga võib olla ohtlik, sest laps võib hammustades kraadiklaasi lõhkuda. Pole vahet, kas kraadimiseks kasutada digitaalset või tavalist elavhõbetermomeetrit. Piiksatusega tulemust teadvustav digitaalne võib olla väikelapsele põnevam. Sellise termomeetriga saab tulemuse kiiremini. veidi rahutu väikelapse või imikuga võiks
· Esimestel elukuudel jätkub närvikiudude järk-järguline müeliniseerumine, mis on uute liigutuste aluseks · Enamik reflekse ja liigutuslikke reaktsioone toimuvad esimestel elukuudel rubrospinaalsete ja vestibulospinaalsete juhteteede vahendusel · Imiku KNS-i arengus toimub oluline murrang 5.-6. elukuul · Seejuures toimub ajutüves paiknevat närvikeskuste ja põhimiktuumade morfoloogiline väljaarenemine, mis on aluseks tahtelise liigutustegevuse ilmnemisele imikul · Esimese eluaasta II poolel jätkub närvikeskuste morfofunktsionaalne areng ning ja ajukoore mõningate osade lülitumine liigutustegevuse regulatsiooni · Ajukoore ja põhimiktuumade järk-järgulisel lülitumisel motoorika juhtimisse toimub mitmete elementaarsete motoorsete reflekside ja stereotüüpsete liigutuste pidurdumine · Täiustuvad erinevate analüsaatorite vahelised seosed, milledest olulisemaks on liigutusanalüsaatori ja nägemis- ja vestibulaaranalüsaatori koostöö
saavutada kompetentsus olla tegus ja aktiivne) *6 – 12 töökus vs alaväärsus (arenda töökust, võib tekkida alaväärsuskompleks) *12 – 18 identiteet vs rollisegadus (kes ma olen?) *18 – 35 intiimsus vs isolatsioon (luua intiimsuhteid) *35 – 60 loovus vs stagnatsioon *60+ integratsioon vs meeleheide 7. 8. Inimene ei mäleta oma sünnimomenti ja imikuiga, sest imikul pole need ühendused ja seosed ajus, mis aitavad välismaailmast tulnud impulsse muljeteks ja mälestusteks vormida välja arenenud. 9. Närvirakk 10. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. 11. Refleksid on kesknärvisüsteemi vahendusel toimuvad vastused/reaktsioonid väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. 12. Aju poolkerade ülesanded 13. a. Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt – vasak ajupoolkera b
Inimene on see, kelleks ta end ise teeb Väidetakse, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Kerjusest võib saada miljonär, patusest preester ja sandist sportlane - või vastupidi. Juhused ja välismõjud suunavad meie olemist kaootiliselt ning sageli pealtnäha kontrollimatult ühelt elumere laineharjalr teisele. Kuid kas meid ümbritsevad liikumised on siiski otsustava tähtsusega ja indiviitidele endile kordagi sõnaõigust ei anta? Imikul pole sündides ei mõistust, kogemusi ega keharammu. Oma vanemate või hooldajate järelvalve all kasvades hakkab ta alguses aru saama lihtsamatest asjadest ja edasise õpetusega ka keerukamatest probleemidest. Ta areneb ning sirgub kõigepealt lapseks, siis teismeliseks, noorukiks ja lõpuks saab temast täiskasvanu. Enim mõju avaldab tema isiksusele ümbritsev maailm eelkõige noores eas, kuid ühel hetkel hakkab ilmakodanik ise otsustama ja leiab endale elus meelepärase koha
ANDEKUS KUI ERIVAJADUS Andekas laps v Intellektuaalse andekusega lastel on täheldatud kõrgemat tundlikkust välise maailma uute ärritajate suhtes (elavnemiskompleks imikul), keskendunud tähelepanu, varasemat puhtusepidamist, varasemat kõnelema hakkamist. v Loovate, sotsioafektiivsete ja sensomotoorsete võimete avaldumiseks peaks laps kokku puutuma vastavate tegutsemisvaldkondadega kunstivahendite kättesaadavus, muusikaõppimise võimalused, füüsiline treening, kaaslastega koos olemine. v Eelkooli-iga on kriitiliseks perioodiks inimese elus, sest selles eas lapse arengutempo on väga kiire. Seega kerkib just
· Esimestel elukuudel jätkub närvikiudude järk-järguline müeliniseerumine, mis on uute liigutuste aluseks · Enamik reflekse ja liigutuslikke reaktsioone toimuvad esimestel elukuudel rubrospinaalsete ja vestibulospinaalsete juhteteede vahendusel · Imiku KNS-i arengus toimub oluline murrang 5.-6. elukuul · Seejuures toimub ajutüves paiknevat närvikeskuste ja põhimiktuumade morfoloogiline väljaarenemine, mis on aluseks tahtelise liigutustegevuse ilmnemisele imikul · Esimese eluaasta II poolel jätkub närvikeskuste morfofunktsionaalne areng ning ja ajukoore mõningate osade lülitumine liigutustegevuse regulatsiooni NÄRVISÜSTEEMI ARENG LAPSEEAS · Ajukoore ja põhimiktuumade järk-järgulisel lülitumisel motoorika juhtimisse toimub mitmete elementaarsete motoorsete reflekside ja stereotüüpsete liigutuste pidurdumine · Täiustuvad erinevate analüsaatorite vahelised seosed, milledest olulisemaks on
kontsentratsiooniga osast tugevama kontsentratsiooniga ossa (ioonid liiguvad l�bi membraani sinnapoole, kus neid juba ennegi rohkem oli). Selline ioonide liikumine saab toimuda vaid lisaenergia abil, mist�ttu ioonipumbad kasutavad n�iteks ATP energiat. - 3.Ioonipumbad k�ivituvad kindlate signaalide toimel. Kuidas kulgeb erutus �helt n�rvirakult teisele? - Erutus liigub �helt n�rvirakult teisele n�rvirakkudevaheliste �henduste ehk s�napside kaudu. Moro refleks - kui imikul kaob tugi, t�stab k�ed �les ja pigistab s�rmed kokku- Babinski refleks - kui silitada imiku talla alt, sirutab varbad laiali haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub k�e kokku otsimisrefleks - kui puudutada s�rmega lapse p�ske, p��ab suuga haarata pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele Milles seisnevad keha kolm kaitseliini? 1. Kaitse katete poolt (nahk, limaskestad, eritised, limaskestad) 2
.nälja puhul on see algul vaiksem, siis nõudlikum ning sama rütm kordub, valu puhul on nutt pidevalt tugev ja nõudlik. Ka naeratus on lapsepoolne kommunikatsioonisignaal, see signaal toimib efektiivselt. Uurimused näitavad, et naeratava lapse läheduses viibivad inimesed kauem kui nutva - viimast rahustatakse ja eemaldutakse. Hirmutunnet tekitavad imikueas ootamatud ja valjud helid, kukkumine, valu. 8.-l2. elukuul hakkavad imikul tekkima hirmud, mis ilmselt on seotud tunnetusliku arenguga, samuti närvisüsteemi arenguga. Levinuim hirm esimese eluaasta lõpul on hirm võõraste ees, aga ka hirm lahkumisel tuttavast. Esimese eluaasta lõpuks .. on lapsel juba keerukad tundmused, aastane on võimeline kaasa tundma täiskasvanule (emale) või ka nutvale lapsele. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Pulss Pulss on arteri seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel aorti väljapaisatav veri. Pulssi palpeeritakse tavaliselt kodarluuarteri perifeerses otsas randmeliigesest kõrgemal käe sisepinna pöidlapoolsel küljel teise, kolmanda ja neljanda sõrmega. Täiskasvanul on rahuolekus pulsisagedus 6080 lööki minutis, lastel on pulss kiirem. Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab pulssi 810 löögi võrra minutis. Pulsi palpeerimise kohad imikul ja väikelapsel Vererõhk Rõhk, mida avaldatakse arteriseinale vere voolamisel läbi arterite. Rõhku, mida avaldatakse südame kokkutõmbumisel ja vere väljapaiskamisel, nimetatakse süstoolseks (kõrgeimaks või ülemiseks) vererõhuks. Rõhku, mida avaldatakse südame laienemisel ja vere voolamisel südamesse, nimetatakse diastoolseks (madalaimaks või alumiseks) vererõhuks. Kehatemperatuur Kehatemperatuur on tasakaal keha soojuse tootmise ja soojuse eraldumise vahel.
Mina järjestasin viina esimeseks joobe tekitamisel järgmisena vein ning siis alles siider. Kuid tegelikult on see teistmoodi. Gaseeritud alkohoolsed joogid hakkavad palju kergemini pähe kuna süsihappegaas aitab alkoholil kiiremini verre lahustuda. Mida väiksem alkoholi sisaldus seda kiiremini lahustub see verre seega esimene on siider, teine vein ja viimane on viin. Väga suur viga, mis naised teevad on raseduse ajal joomine. Alkohol kahjustab loodet ning sündides võib imikul olla alaareng või pöördumatud füüsilised arenguhäired. Samuti arvatakse, et alkohoolikute lastel on suurem tõenäosus ise kunagi alkohoolikuks hakata kui teistel lastel. See ei olene niivõrd geenidest, kuid just keskkonnast kus laps elama peab. Eestis juuakse alkoholi kaugelt rohkem kui tervisele ohutu ning tarbimine on aastate jooksul pidevalt kasvanud. Puhast alkoholi tarvitati Eestis 2008. aastal ühe elaniku kohta 11,9 liitrit (Eesti
Side lapsega tekkib juba lapse kandmise ajal ja suureneb lapse ilmaletulekuga. Emal on jrgneva plvkonna arengus vtmeroll. Oluline lapse arengu seisukohalt on suhete psivus ja tundeline suhtumine lapsesse. 3)arenguperioodid *imikuiga- Tunneb lhna ja eristab lhna jrgi oma ema teistest. pib ra et kisa peale tuleb keegi kohale ja kisa omandab suhtlemise funktsiooni. Teisel elukuul koogamine- laps hlitseb kasutades eelkige tishlikuid. Kolmekuune- naeratab. 8-9 kuusel imikul tekib mlu lhedaste inimeste kohta ja ta hakkab vrastama. Otsustavalt mjutab lapse arengut tema suhe ema/isaga. Thtis on suhtufa igasse imikusse kui inviidi kel on oma eripra ja arengutempo. *maimikuiga-(1-3) Tuleb toime eneseteenindusega ,liigub. Mistab teiste knet ja rgib pikka soravat juttu, olles vimaline kujutlusmngudeks ja fantaseerimiseks. Iseseisvumine, oma "mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek on olulisim maimikuea lesanne.
Lapsevanemate jaoks on alati väga oluline teada, kas nende laps areneb normaalselt. Esimese lapsega käiakse tihti arsti juures, et teada saada, kas nende laps areneb normaalselt ja tihti võrreldakse ka teiste ümbruskonna lastega. Aga muretsemiseks ei ole põhjust kuna lapsed arenevad väga erinevalt ja lapse tähtsate arenguastemete läbimine võib varieeruda üpris laial skaalal. Ja kui laps on ametis käima õppimisega võib ta keeleline areng korraks peatuda. Tervel imikul on sünnist saadik võime suhelda. Esimese kuue kuu jooksul otsib laps silmsidet, reageerib inimhäälele ja eristab juba varsti ema häält teistest häältest. Esimestel kuudel suudab laps kontakteeruda korraga ainult ühe objektiga ja ei suuda veel nägusid eristada. Laps väljendab oma tundeid keha kaudu: nuttes, naerdes. Esimeste nädalate jooksul suudab laps juba luua silmsidet ja vastu naeratada.
.......................................4 1.1.Füüsilise aktiivsuse mõiste...............................................................................4 1.2.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE VÄLJANÄGEMINE LAPSEEAS.................................5 ELU ÜKS ESIMESTEST ELUINSTINKTIDEST ON FÜÜSILINE AKTIIVSUS, MIDA KASUTATAKSE ESIMESEST HINGETÕMBEST VIIMSENI. JUBA LOOTEAS TEHAKSE ESIMESI LIIGUTUSI, MIDA RASE NAINE VÕIB TUNDA. SIISKI PEALE SÜNNITUST ON IMIKUL NÄRVISÜSTEEM VEEL HALVASTI ARENENEUD NING LIHASED POLE PIISAVALT TUGEVAD, ET SAAKS VÄLJENDADA OMA KEHALIST AKTIIVSUST. VÄIKE LAPS VÄLJENDAB SEDA VEHKIDES KÄTEGA JA JALGADEGA NING PEAD PÖÖRATES. NENDE PÕHIOSKUSTE OMANDAMINE ON VÄGA MITMEPALGELINE JA AEGLANE PROTSESS NING VASTAVALT SELLELE, KUIDAS TERVE LAPSE ORGANISMI SÜSTEEMID ON ARENENUD, HAKKAVAD KUJUNEMA UUED LIIKUMISOSKUSED. LAPSEEAS TEKIB PALJU EBAÕNNESTUMISI ISTUMISEL,
aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märgatav. 2. KLIINILINE SURM- 3-5 min elundite talitlus on lakanud aga elustada on võimalik 3.BIOLOOGILINE SURM- elundite talitlus on lakanud ja elustada pole võimalik. 1)imikuiga-toimub organismi kiire kasvamine ja arenemine. Imikul on suur pea ja lyhikesed jäsemed. Nahk on õrn, 1eluaasta lõpuks õpib imik seisma,suudab astuda ja öelda liktsamaid sõnu. 2)lapseiga-jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng.alguses õpib laps kõnelema ja liikua,arenevad fantaasia,iseloom ja tahe. Lapsed muutuvad aktiivseks ja asjalikuks,suureneb vajadus tõsise tegevuse järele. 3)murdeiga-algab sugukypsuse saaabumisega,kujunevad hrmoonide mõjul ka teisesed sugutunnused
3.Milline on õendustegevus palavikus lapse korral? Alati tuleb alustada palavikku alandava raviga kui kehatemperatuur lapsel on pärakust mõõdetuna üle 38,5 ºC ja täiskasvanul 38,0 ºC. Igas koduses apteegis peaks olema püsivalt mingi palavikku alandav vahend. Lastele sobivad palaviku alandamiseks paracetamol, tylenol. Alla 6 aastase lastele ei ole aspiriin soovitatav, sest võib tekkida Reye sündroom. Lisaks tuleb lapsele panna selga õhemad riided ja katteks õhem tekk, imikul on soovitav ümbert võtta pampers-mähe, sest see hoiab temperatuuri kõrgemana. Kui lapse temperatuur on üle 39,0 ºC, tuleb teda toasooja veega, millele võib lisada veidi viina, üle kogu keha kokku hõõruda ja seejärel ära kuivatada. Kui teie lapsel on varem palaviku ajal esinenud palaviku krampe, tuleb palaviku alandamist alustada juba 38,0 ºC juures. Nii lastele kui ka täiskasvanutele on vaja anda piisavalt vedelikku: kuuma teed, mahla
Samuti mõjutab loodet alkohol ja teised sõltuvust tekitavad ained ning loomulikult ka ravimitega liialdamine. Liiga palju alkoholi võib põhjustada fetaalse alkoholisündroomi. Lootele avaldab kahjuliku mõju ka rasedusajal kauakestev stress. Stressi käigus vabanevad teatud hormoonid, mis võivad põhjustada nurisünnitust ja selle katkemist. Vastsündinu sõltub emast (või teisest hooldajast) täpselt samapalju, kui enne maailma jõudmist. Imikul aga on ka põhivõimed, ilma milleta ei saaks ta muidu üldse areneda: 1. põhitajud ja elementaarne vahetegemisoskus 2. näo elementide eristamine ülejäänud maailmast Tal on olemas ka erinevad vajalikud refleksid: 1. imemine ja 2. silmade pilgutamine Keerulisemal tasemel suudavad nad ka mõelda ja infot koguda. 2. KODU Peale sünnikarakteristikute avaldab igale beebile täiendavat mõju keskkond, eriti kodu, kus ta kasvama hakkab.
Ütleb, et kui sõber ausa tõotuse on andnud, ei maksa teda otsemaid süüdistada. Ilmub Oidipuse naine Iokaste, kes on jahmunud sellest, et abigaasa ta venda milleski koletus süüdistab.Iokaste räägib Oidipusele, et oraakel andis kord Laiosele ennustuse, et ta saab surma oma poja käe läbi. Kuid räägitakse, et tapjaks olnud võõrad röövlid kolme maantee risti peal. Ning, et lapse, kes polnud veel kolmepäevane, saatnud kuningas käskjalaga laane põhja mäestikku, sidudes imikul jalge liikmekohtadest köitega kinni. Oidipus kohkub, kui kuuleb, et endine kuningas tapeti kolme maantee risti peal. Oidipus isegi tappis seal kord viis meest. Kuninga ja tema neli jüngrit. ( tegelikult jäi üks kaaslastest ellu, seesama, kes viis Oidipuse Kithaironile-mäestikku ). Oidipus laseb oma naisel eksabikaasat kirjeldada ning tõdeb ängistusega, et tegemist on sama mehega, kelle tema tappis. Oidipus ise oli kasvanud Korintose kuningapaari hoole all
Sellegipoolest tekib küsimus, kas iseendast tõesti piisab, et eluga hakkama saada. Juhused ja välismõjud suunavad meie olelemist kaootiliselt ning sageli pealtnäha kontrollimatult ühelt elumere laineharjalt teisele. Kas meid ümbritsevad liikumised on siiski otsustava tähtsusega ja indiviididele endile kordagi sõnaõigust ei anta? Väidetakse, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Kerjusest võib saada miljonär, patusest preester ja sandist sportlane -- või vastupidi. Imikul pole sündides ei mõistust, kogemusi ega keharammu. Oma vanemate või hooldajate järelvalve all kasvades hakkab ta alguses aru saama lihtsamatest asjadest ja edasise õpetusega ka keerukamatest probleemidest. Ta areneb ning sirgub kõigepealt lapseks, seejärel teismeliseks, noorukiks ja lõpuks saab temast täiskasvanu. Enim mõju avaldab tema isiksusele ümbritsev maailm eelkõige noores eas, kuid ühel hetkel hakkab ilmakodanik ise otsustama ja leiab endale elus meelepärase koha
Võib esineda kõhuvalusid, kõhulahtisust ja kinnisust. Kõhulahtisus esineb haiguse algfaasis, kõhukinnisus aga haiguse arenedes. Surma põhjustavad enamasti häired hingamissüsteemi talituses: hingamisteede ahenemine ja hingamispuudulikkus. Väikelapse botulismi sümptomid ei ole nii üheselt selged. Kõige tavalisem ja ka enamasti esmasem sümptom on kõhukinnisus. Arstiabi vajab imik paari päeva kuni nädala jooksul pärast sümptomite avaldumist. Enamasti ilmnevad imikul üleüldise nõrkuse ja loiduse tunnused, võib esineda veel söögiisu puudumist, letargiat ,ärrituvust ning kohmakust. Hingamisprobleeme tekib tihti, kuid harva on need fataalsed. Haigeid ravitakse botulismi antitoksiiniga. Nakkuse allikad Haigusetekitaja eosed on levinud pinnases, veekogudes ja veekogude setetes. Pinnasest võivad eosed sattuda kõikjale neid on leitud põllumajanduslikes toiduainetes, loomade,
asendisse, anda võimalikult palju juua (mitte piima) ja vanematel lastel võib proovida esile kutsuda oksendamist. Maoloputust ei tohi teha teadvusetule inimesele. Kui kannatanuga kontakti saada ei õnnestu ja laps ise püsti seista ning liikuda ei suuda, esineb oksendamist tihedamini kui 7-8 korda ühe tunni jooksul siis tuleb kutsuda 112. Ravimimürgitus Kui ravimit kasutatakse liiga suurtes kogustes on see mürk, üks tablett imikul võib esile kutsuda üliraske mürgituse. Eriti ohtlikud on südame- ja vererõhuravimid, rahustid ja antidepressandid, kanged valuvaigistid, kasvajatevastased ravimid. Ravimimürgituse tunnusteks on kõikuv kõnnak ja kukkumine, oksendamine, südametegvusehäired (pulss liiga kiire või aeglane, vaevalt tuntav, ebaregulaarne), lastel eriti järsk kõhuvau tekkimine, psüühikahäired ja rahutus. Teadvuseta laps tuleb keerata külili ja kutsuda 112
niisugusest proosalisest asjast nagu potil käima harjutamine. Kui ema teeb seda liiga rangelt ja liiga varakult, kasvab ta lapsest pedantne inimene, kuid ka vastupidine äärmus pole kiita - sel juhul saab lapsest hiljem küll ehk loov ja spontaanne isiksus, kuid võib ka juhtuda, et lohakas ja distsiplineerimatu lagastaja.Oma kaasaegseid sokeeris Freud ka oma vaadetega väikelapse seksuaalsusest. Seni oli arvatud, et vähemalt lapsed on ses suhtes ingellikult "puhtad". Freudi järgi on imikul kogu keha erootiliselt erutuv, alles hiljem taandub see nauding üksnes suguelundeisse. Esimest eluaastat nimetab Freud oraalseks (suiseks) staadiumiks, mis omakorda jaguneb kaheks, oraal-passiivseks (kui hambaid veel pole) ja oraal-agressiivseks (kui on juba väikesed kikud väljas ning laps hakkab hammustama ja purema). Inimese areng võib ühes või teises staadiumis mingil määral takerduda, peatuda -
Reflekse võib vallandada väga erinevalt, näiteks teatud kohta kehal kergelt hõõrudes või koputades, või äkilise heli või valguse muutusega. Reflekside hindamine on üheks neuroloogilise diagnostika meetodiks. Kuna refleksikaar kulgeb läbi aju, siis refleksi intensiivsuse või olemasolu alusel saab otsustada närvisüsteemi funktsionaalse seisundi üle. Eakaarest sõltuvalt eristatakse normaalseid ja patoloogilisi reflekse. Näiteks Babinski refleks on täiesti normaalne imikul, aga täiskasvanul selle refleksi esinemine viitab närvisüsteemi kahjustusele. Refleksid jagunevad: 1).Pindmised refleksid - vallanduvad nahalt või limaskestadelt 2).Süvarefleksid ehk kõõlus-periostaalrefleksid 3).Vistseraalsed refleksid 3).Patoloogilised refleksid - tekivad vaid tsentraalse kahjustuse korral. Patoloogilisi reflekse on täheldatud enam kui 50. 1).refleks: koditamise tagajarjel suur varvas suur
võivad ka munasarjad - lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. Satub organismi peamiselt kopsude kaudu suitsetamisel, samas imendub hästi maost ja naha kaudu. Nikotiin kahjutustatakse maksas, osaliselt ka kopsudes ja neerudes. Eritatakse organismist 34 päeva jooksul NB! Eritub ka rinnapiimaga ohtlik imikul Kokkuvõte Tänu referaadi koostamisele, tean ja tunnen erinevaid narkootikume ja olen teadlik ka nende toimest inimesele. Ma ei proovi tundmatuid tablette ega süsti endasse mõnuainet, mis kahjustab minu organismi. Referaat aitas mul täpsemalt veel olla teadlik narkootikumidest, mida ma ei teadnud varem ja ei olnud kuulnudki. Keemia alaselt , sain aru tähendusest Alkaloid, mis varem olim minujaoks tundmatu
Mis on võõrkehad? Võõrkehad on kõik ,,asjad", mis võivad takistada suuõõnes või neelus kannatanu hingamist. Näiteks okse, veri, toidu tükk, vanematel inimestel proteesid jne. Võõrkehana võib toimida ka kannatanu enda keel, langedes kurku (kui kannatanu on teadvusetult selili asendis). Lihtsa meetodina võib sõrmega üle suuõõne tõmmata. · pigista kahe sõrmega kinni kannatanu ninasõõrmed ja hinga ise sügavalt sisse; · haara oma suuga kannatanu suu (NB! Imikul nii nina kui ka suu ); · puhu rahulikult ja sügavalt õhku kannatanu kopsudesse (NB! Imikule hästi kergelt !); · jälgi silmanurgast rindkere tõusmist ( juhul kui rindkere ei tõuse, kontrolli, kas kannatanu pea asend on õige või läheb õhk makku); · õhk peab kannatanu kopsudest vabalt välja voolama; · pärast kahte õnnestunud sissepuhumist kontrolli pulssi ühisel unearteril · kui tunned pulssi, teha edasi ainult hingamist
Suulaeluu koosneb kahest luuplaadist, mis on omavahel täisnurga all. Alumine ninakarbik moodustab ninaõõne lateraalse seina ehk välimise seina. Ninaluu paariline, väike nelinurkne luu. Pisarluu õhuke ja õrn luu mis paikneb silmakoopa mediaalses e keskmises seinas ( paariline ). Sahkluu moodustab nina vaheseina. Sarnaluu on paariline luu, mis on näokolju luudest üks tugevamaid. Alalõualuu nurk sõltub east ja mälumisfunktsioonist. Imikul 150 kraadi, täiskasvanul 110 130 kraadi, simpansil 90 krradi ja lumeinimesel 100 kraadi. Keeleluu asetseb alalõua ja kõri vahel, on hobuseraua kujuline. Kuulmeluukesed lateraalselt mediaalsele : vasar, alasi ja jalus. Kogu koljul eristatakse: kolju lagi kolju põhimik Koljuõmblused. lamdaõmblus. Pärgõmblus. soomusõmblus. Kolju ealised iseärasused. Vastsündinul on suur ajukolju aga väike näokolju, lõuad on nõrgalt arenenud
D-vitamiini puudus põhjustabki rahhiiti. Nende mineraalide ja D-vitamiini puudusel ei saa luu normaalselt areneda ehk luustik jääb hõredaks, luumassi jääb väheks, luu muutub pehmeks. Harvem on rahhiidi tekkepõhjusteks imendumishäiretega haigused, maksahaigused ja epilepsiaravimid, mis takistavad kaltsiumi imendumist. Sümptomid: Rahhiidi sümptomid avalduvad alles haiguse kolmandas staadiumis, mil on juba välja kujunenud luumuutused. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel. Tüüpiliseks on randmel ja roietel tuntavad luumügarikud, mida randmetel nimetatakse rahhiitiline käevõru ning roietel rahhiitiline roosikrants. Pehmestuvad ka koljuluud, mis väljendub luule vajutades iseloomuliku plõksuna, s.o. kraniotaabes. Lõgemed pealael sulguvad normaalsest hiljem. Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini tekib niinimetatud O-jalgsus, aga ka X-jalgsus. D-vitamiini defitsiidiga võib kaasneda hammaste arengu häirumine
Nakatumine Süüfilis levib kaitsmata tupe-, päraku- ja suuseksi ajal. Väga harva võib nakatuda ka mittesuguliselt, näiteks kui emal on suus süfiliitiline haavand, võib ta nakatada oma last. Süüfilis Eestis Eestis tekkis haigestumuse tõus 1990-datel seoses muutustega ühiskonnas. Viimastel aastatel on Eestis süüfilise esinemissagedus mitukümmend korda kasvanud. 1997. a. diagnoositi üle pikkade aastate jälle ka kolmandase süüfilise juht. Viimastel aastatel on mitmel imikul diagnoositud kaasasündinud süüfilist. Sellest tulenevalt on oht nakatuda süüfilisse Eestis praegu mitukümmend korda suurem kui 10 aastat tagasi. Tekkepõhjused ja mehhanismid Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Lokaalsena (ainult ühe organiga piirduvana) algav haigus võib teatud aja pärast muutuda süsteemseks (paljusid organeid haaravaks) haiguseks.Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel
ilmastikutingimused: külm ja kuum temperatuur. Kuumal või külmal temperatuuril on õhuniiskus madal, mis võib imiku nahka omakorda kuivatada. Eriti ohustatud on riietega katmata kehaosad, näiteks põsed ja käed. Imikutel võib naha kuivus tingitud olla ka nahapõletikust, näiteks ekseemist. Ekseemiga lapse nahk on väga kuiv, lõhenenud ja võib olla paksenenud. Selline nahk võib last häirida tugeva sügeluse tõttu. Ekseemi võib imikul näha otsmikul, põskedel, kätel, jalgadel, rinnal või teistel kehaosadel. Ekseemi täpsed põhjused ei ole teada, kuid oletatakse, et see võib olla seotud pärilikkusega. Kuiva nahaga imikute hoolduses on oluline vältida liiga sagedast vannitamist (vannitada soovitatakse paar korda nädalas), vannitamise ajad olgu lühikesed 2-5 minutit ning vesi soe, mitte kuum. Vältida tasub vannivahu ja vannisoolade kasutamist, pigem võib vannivette lisada õli. Vannivette õli lisamine võib muuta
Alalõua süljenääre, keelealune süljenääre, kõrvalsüljenääre. Ööpäevas u 1,5 l sülge. Sülje kogus sõltub toidukordade arvust, toidu konsistentsist (kuivale toidule eritub rohkem), hape. Alfaamülaas alustab süsivesikute lõhestamist disahhariidideni. Aga peab arvestama, et tema toime avaldub kõige paremini neutraalse pH lähedal, kui pH langeb alla 5, sis alfaamülaas üldse enam ei toimu. Sülg niisutab suu limaskesta rääkimisel. Amülaasia aktiivsus imikul puudub. Süljeerituse regulatsioon toimub 1 närvisüsteemi kaudu. Süljesekretsiooni pidurdab sümpaatilise NS erutus ja soodustad parasümpaatilise NS erutus. Söömine ja puhkamine on stiimulid. Seedimine maos toidukämp jõuab makku neelu ja suuõõne kaudu. 1) Suuõõne faas, selles faasis toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole. 2)
esinevad bioaktiivsete ainete koostises. Mõjutavad vähesel määral oluliselt organismi ainevahetust. Hormoonid, ensüümid, vitamiinid. I kilpnäärme hormoonid Co põrnas vere loomiseks Fe hapniku transport, vere punaseks tegija 3. Ultramikroelemendid < 10 % Anorgaanilised ained (80%) peamiselt iseloomulikud eluta loodusele. · Põhiosa moodustab vesi 7095%; imikul 9095%, täiskasvanul 7075%, vanuritel 6065%. Vesi on hea lahusti. Enamik keemilisi reaktsiooni toimub just vesilahustes. Keha temperatuuri säilitamine TERMOREGULATSIOON · veel alused, happed, soolad · katioonidest on organismides olulisel kohal H, NH4, K, Na, Ca, Mg, Fe (2+) ja Fe(3+) · anioonidest on olulised hüdroksüül (OH), karbonaat (HCO3 ja CO2), fosfaat (H2PO4 ja HPO4), kloriid (Cl) ja jodiidioonid (I)
seda kui side ema vereringega on katkenud, CO2 kuhjumisest veres. Toimub spontaanselt esimene sissehingamine. Mõnikord on vaja esimest sissehingamist stimuleerida, sel korral antakse vastsündinule väike laks vastu tuharat. Või pritsitakse talle natuke külma vett, mis stimuleerib parasümpaatilist uitnärvi. Kui sellest vähe on, siis süstitakse verre aineid, mis hingamiskeskust stimuleerivad, aga peab kiirelt tegutsema, muidu lapse aju saab kahjustada. Imikul ja ka väikelapsel on hingamiskeskuse erutuvus mõnevõrra madalam. See avaldub ebaregulaarses hingamises ja perioodilistes hingamisseisakutes, mis avalduvad magades (erutuvus on madalam). Tahteline kontroll hingamise üle, kujuneb kõnelemise kujunemisel. 4
akommodatsiooniks, see on sisuliselt fookuskauguse muutus, saavutatakse läätse kuju muutmisega kas kumeramaks või lamedamaks. · Lähifookuspunkt umb 25 cm kaugusel silmast(s.o.nooremas keskeas inimestel; noorematel lähemal;50-a umb 40 cm, 60-a aga umb 1 m kaugusel). · Häired: läätse kuju muutmisest ei piisa kujutise teravaks muutmiseks põhjuseks võib olla nt läätse elastsuse kadumine; sarvkesta kuju muutused; silmamuna anatoomia eripära... (Ka imikul ei ole lääts veel piisavalt elastne.) · Levinumad olukorrad: hüpermetroopia, müoopia. Kahese nägemise teooria (duplex theory of vision) kohaselt on kepprakkudel ja koonusrakkudel erinev funktsioon: -kepprakud on tegevad madalatel valguse intensiivsustel ja tekitavad värvitu aistingu -koonusrakud toimivad suurematel valguse intensiivsustel ja vastutavad värvide tajumise eest.Teooriat tõendavad spektraalse tundlikkuse kõverad
saavutamiseks on see kogus liiga väike, 70kg=35g. Peaks saama suurema koguse, mis on valgu optimum- kogus, mis kindlusab ka hea enesetunde ja töövõime, 1g valku/kehakaalu kohta, nt 70kg=70g valku. 11-15% valku ööpäevas ongi optimum. See sõltub aga ka tööst ja treeningust, sportlased peaksid üle 15% valku saama. Lipiidide lõhustamine ja ainevahetus · Põhiline lipiidide lõhustamine toimub peensooles kõhunäärme ensüümide ja sapi osavõtul. · Mao lipaas lõhustab imikul ja väikelapsel ainult piimarasvu, süljenäärmete lipaas omab suuremat tähtsust, kui kõhunööre ei suuda piisavalt lipaasi toota. · Sapp emulgeerib lippide. · Lõplikust lõhustamisest võtavad osa soola enda lipolüütilised ensüümid. · Koos sapihapetega moodustavad rasvhapped peensoole komplekse- mitselle- sellisena imenduvad nad soole limaskesta rakkudesse. · Sealt edasi pakitakse nad uute valkude poolt uutesse kompleksidesse, mida kutsutakse
(Roper jt 1996 : 165). Enne piimaseguga toitmise alustamist või lisatoidu pakkumist tuleb nõu pidada pereõega, arstiga või ämmaemandaga. Enamik piimasegusid on valmistatud lehmapiimast. Üldteada on see, et imik saab lehmapiimast vähe rauda. Kui rinnapiimas olevast rauast imendub ligi 50%, siis lehmapiimast vaid 10%. Kuna lehmapiimast on raua imendumine vähene, siis piimasegudes tagatakse imikule vajalik raua kogus ja piimasegu saaval imikul rauavaegust üldjuhul ei teki. (Imiku totit ... 2012: 11). 6 Piimaseguga toitmine kutsus esile vähem emotsioone emadel ja enamik õdedest nägid seda söötmisviisi turvalisena ja mugavana (Cricco-Lizza 2016). 1.3 Lisatoit Rinnapiim katab lapse vee- ja kõikide toitainete vajaduse kuni lapse kuuekuuseks saamiseni. Rinnapiim või piimasegu jäävad lapse põhitoiduks esimese eluaasta lõpuni.
Loomulikult on aju arengus protsesse, mis iseenesest toimuvad, aga et need oskused saaksid täisväärtuslikult areneda, on vaja kontakte teiste lastega. Teisisõnu: eeskujusid. Sotsiaalsete oskuste õppimine grupis on seejuures tähtsal kohal. Harjutamine teeb meistriks, ka juhul, kui tegemist on asjade jagamise, lohutamise, sõpruse sõlmimise, konfliktide lahendamise, õigluse otsimise ja eesmärkide saavutamisega. Umbes 8.-l2. elukuul hakkavad imikul tekkima hirmud, mis ilmselt on seotud tunnetusliku arenguga, samuti närvisüsteemi arenguga. Levinuim hirm esimese eluaasta lõpul on hirm võõraste ees, aga ka hirm lahkumisel tuttavast. Lahkumishirm tekib tavaliselt 7.-11. kuuselt. Tuttav, kuid muudetud nähtus (näit. esimest korda prille kandev või uues kübaras ema) võib lapses tekitada määramatusetunde, mis omakorda põhjustab hirmu. Esimese eluaasta lõpuks
kõhnumist , tekkida võivad unehäired, alguses suurenenud huvi seksi vastu kaob kuid pikapeale see raugeb ja tekib impotentsus. Kokaiini üledoos võib põhjustada äkksurma. Tänaval tuntakse kokaiini Coke`i , Charlie, Blow, Snow nime all. Eesti keeles vastavalt - koka, lumi, tolm. Näiteks kui kokaiini tarvitada raseduse ajal, siis põhjustab see lapse väiksemat kasvu, väiksemaid peaümbermõõte, katkendlikku platsentat ja enneaegset membraanide lõhkemist. Imikul võib esineda madalat sünnikaalu ja südame defekte ning isegi krampe, mis on tingitud kokaiini vajadusest. Samuti võib esineda ka kõrgvererõhku, oskamatust imeda , tahhükardiat ning alatoitumust. Amfetamiin - on sünteetiline psühhostimulaator, kesknärvisüsteemi stimuleeriv narkootiline aine. Varem kasutati laialdaselt meditsiinis kehakaalu alandamiseks. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas; lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga
annaabi.ee 
