virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral) (1). Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus) (1). Parasomniad Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: Uneapnoe Uneapnoe. Enamusel uneapnoe-haigetest ülemäärane päevane unisus on seotud rahutu ja katkendliku unega (seega tegelikult sekundaarne insomnia) ning peale selle võib enamasti esineda: · öiseid hingamispeetusi, · tüüpiline intermiteeruv norskamine, · ülekaalulisus, · hüpertoonia, · impotents, · kognitiivne kahjustus, · rahutu magamine, · ülemäärane motoorne aktiivsus ja profuusne higistamine,
südamerütm ja hingamine on korrapäratud, nähakse unenägusid. Unetus e. insomnia inimesel on raskusi magama jäämisega, sageli ärgatakse kest ööd ega suudeta taas uinuda, võidakse ärgata hommikul liiga vara, tavaliselt nad magavad mõne tunni aga nad ei teadvusta seda. Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e. narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi, inimest haarab sügav uni ja nende unetsükkel algab kohe REM unega. Uneapnoe une ajal tekkiv hingamiskatkestus, tekib 8 korda tunnis, inimene on hommikul väga kurnatud. Unesrände e somnambulism inimene on võimaline magades nägema, kõndima ja rääkima, pärast ei mäleta ta ise sellest midagi.
Põhjustajaks võib olla ka stress. Tagajärjeks võib ilmneda ärevust, mäluhäireid ja ka vägivaldsust. Narkolepsia ehk kontrollimatu lühiajaline unevajadus. See kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. Narkolepsia all kannatavatel on ka teistsugune une tsükkel. Neil tekib kohe REM-uni. Enamasti on tegu päriliku häirega. Uneapnoe. On une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Hommikuks on inimesed enamasti kurnatud. Sageli on ka masendus, keskendumis raskused ja peavalud. Eelkõige esineb seda vanematel ülekaalulistel meestel ja naistel. Unesränne ehk somnambulism (rahvakeeles kuutõbi). Selle puhul kombineeruvad uni ja ärkvelolek. Unesrändaja on võimeline rääkima, kõndima ja isegi rääkima, kuid ise need inimesed ei mäleta midagi. Varem arvati, et uneskäijad nii-öelda esitavad
Nendel juhtudel aitab põhihaiguse ravi. Uni on sageli häiritud ka inimestel, kes on depressiivsed, kel esinevad ärevushäired. Sellistel juhtudel saab abi vastavaid ravimeid kasutades. Samuti võivad sage une ja ärkveloleku reziimi rikkumine ning ületöötamine olla unehäirete põhjuseks. Nüüdisaja üleilmastuvas maailmas on unehäirete üha sagedasemaks muutumise põhjuseks kiire reisimine teise ajavööndisse. Und häirivad mitmed tõeliste unehäirete hulka liigitatud seisundid uneapnoe, rahutute jalgade sündroom (vt eespool) , mille puhul on vajalik nende seisundite adekvaatne ravi. Kõige kättesaadavamaks ja lihtsamaks viisiks unehäiretest vabanemiseks on muuta elustiili ja suurendada füüsilist koormust. Teadlased on välja töötanud praktilises elus kinnitust leidnud lihtsad unehügieeni soovitused. Und soodustavad ka mitmed loodusravimid ja toidulisandid: · mineraalainetel kaltsiumil, magneesiumil ja fosforil on und soodustav toime;
.............................................................................................. 3 Parasomniad ............................................................................................................4 Muud kõrvalekalded................................................................................................ 4 Mõningad vähetuntud häired lastel...............................................................................4 Obstruktiivne uneapnoe sündroom.......................................................................... 4 Uneepilipsia............................................................................................................. 4 Unesrääkimine (Somnilokvia)................................................................................. 5 Öine märgamine........................................................................................................5 Kuna esinevad hirmuunenäod?..................
Düssomniad Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. · Insomnia ehk unetus · Hüpersomnia · Une-ärkveloleku rütmi häire · Hilinenud unefaasi sündroom · Varajase une sündroom Parasomniad Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: · Somnambulism ehk unesrändamine ehk kuutõbi · Uneapnoe · Uneärevus · Unepaanika Muud unehäired · Narkolepsia ja katapleksia · Kleine'i-Levini sündroom · Ajavahestress 3 Insomnia ehk unetus Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Insomniat võib lugeda üheks sagedaseimaks tervisehäireks
Parasomniad (anormaalsed nähtused) Muud unehäired Insomnia Unetus e. insomnia on unehäire Suutmatus magama jääda Katkendlik uni Liigvarajane ärkamine Inimene magab aga mitte sügavalt Ei teadvustata seda Insomnia Esineb naistel ja vanematel inimestel Põhjustaja võib olla stress Kõrvalnähud: ärevus, mäluhäired, hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine Uneapnoe Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus Ilmneb öö jooksul tihti Esineb ülekaalulistel meestel ja vanematel inimestel Kõrvalnähud: masendus, seksuaalhäired, keskendumisraskused, peavalud Somnambulism Somnambulism ehk unesrändamine Kombineeruvad uni ja ärkvelolek Magaja on suuteline nägema, kõndima ja rääkima Somnambulism Hiljem ei mäletata juhtunut Arvati, et esitatakse oma unenägusid
kandlusega tonsilliit kaela lümfadeniit verejooks tonsillist korduvad või kroonilised ülemiste hingamisteede haigused (riniidid, sinusiidid, otiidid. larüngiidid) hingamisteede obstruktsioon tonsillide hüpertroofia tõttu maliigsus või selle kahtlus söömis- ja neelamishäired orofatsiaalne või dentaalne ebanormaalsus tonsillolitiaas norskamine ja uneapnoe halitosis haigetel, kellel on kaebused liigeste poolt, neerukahjustus ja/või südame kahjustus Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Ninaneelumandlite hüpertroofia sümptomid, varased ja hilistüsistused. Adenoidi hüpertroofia on ninaneelus paikneva adenoidi suurenemine, mida esineb lastel kuni
Ravi: adenoidektoomia. Mõningatel juhtudel on lisaks vajalik ka kuulmekilesse šuntide paigaldamine keskkõrva ventilatsiooni parandamiseks. Tüsistused: adenoidne nägu,suurenenud adenoid takistab kuulmetõrve ventilatsioonifunktsiooni tekitades keskkõrvapõletikke, suuhingamine, norskamine, ninakinnisus, nohu, põskkoopapõletikud, kõrvavalu, loidus. 7. Uneapnoehaigus ehk unelämbumistõbi Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus (magamisaegne hingamatuse sündroom). Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus kestusega 10 sek või enam. Uneapnoehaigus ehk unelämbustõbi on kui uneaegseid hingamiskatkestusi esineb sageli või need on liiga pikad, pohjustades paevaseid häireid. Lühikesi hingamiskatkestusi esineb ka normaalse une ajal. Klassifikatsioon: 1. obstruktiivne uneapnoe - hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa
Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel. Unetust võib jaotada selle põhjuste järgi nii: primaarne e. ilma selge põhjuseta unetus. sekundaarne e. kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus. Laias laastus jagunevad unehäired kaheks: · düssomniad · parasomniad. DÜSSOMNIA puhul võivad unetust põhjustada kas kehasisesed või kehavälised tegurid. Näiteks kuulub düssomnia alla obstruktiivne uneapnoe sündroom: kui une ajal vajub hingamistee kokku, siis ärkab inimene korduvalt üles. See on kehasisene põhjus. Kehaväline põhjus võib olla näiteks see, kui Tallinna inimene magab trammirööbaste lähedal ja trammimüra on teda ärritanud aastate jooksul. Kui see noores eas teda ei sega, siis vanemaks saades hakkab järjest rohkem häirima. PARASOMNIAD on uneaegsed ebanormaalsed nähtused. Nende hulka kuuluvad
eritise valgumine ninaneelu või eritumine ninast. Harvem võib esineda valu põletikus oleva ninakõrvalkoopa piirkonnas. Palavikku tavaliselt ei ole. Kroonilise sinusiidi sümptomid on sageli üsnagi ebatüüpilised ja vähe väljendunud. Vaatlus, Rö siinustest, CT, põskkoopa loputust kasutatakse põhiliselt sellisel juhul, kui muud uuringumeetodid puuduvad. Põskkoopa loputus on ühtlasi ka raviv protseduur- eemaldatakse mäda põskkoopast loputamise teel. 26. Uneapnoe ja norskamine: kaebused, diagnostika ja ravi Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus kestusega 10s või enam. 1) obstruktiivne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2) tsentraalne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3) segatüüpi uneapnoe algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab
eritise valgumine ninaneelu või eritumine ninast. Harvem võib esineda valu põletikus oleva ninakõrvalkoopa piirkonnas. Palavikku tavaliselt ei ole. Kroonilise sinusiidi sümptomid on sageli üsnagi ebatüüpilised ja vähe väljendunud. Vaatlus, Rö siinustest, CT, põskkoopa loputust kasutatakse põhiliselt sellisel juhul, kui muud uuringumeetodid puuduvad. Põskkoopa loputus on ühtlasi ka raviv protseduur- eemaldatakse mäda põskkoopast loputamise teel. 26. Uneapnoe ja norskamine: kaebused, diagnostika ja ravi Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus kestusega 10s või enam. 1) obstruktiivne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2) tsentraalne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3) segatüüpi uneapnoe algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab
· Elustiil füüsiline aktiivsus · Sotsiaalmajanduslik staatus kõrge kalorsusega toit tihti paremini kättesaadav · Endokriinfaktorid kõrge insuliini tase, neerupealiste ületalitlus, kilpnäärme alatalitlus. · Psühholoogilised faktorid stress, üksindus, depression. · Ravimid steroidhormoonid, antidepressandid. ADIPOOSUSEGA SEOTUD RISKID · Hüpertensioon · Koronaarhaigused · Diabeet · Sapipõie haigused · Liigeste haigused · Obstruktiivne uneapnoe · Erinevad kasvajad · Psühhosotsiaalsed probleemid. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Hingamine: · Funktsionaalne residuaalkapatsiteet on madalam. · Venitatavus langeb ümbritseva rasvkoe tõttu ja suurenenud elastne resistentsus halvenevad veelgi pikali/külili asendid. · Vistseraalne rasv surub diafragmat kraniaalsele (eriti lamades). · Krooniline hüpokseemia tõttu polütsüteemia, mille tõttu veremaht tõuseb ja võivad areneda pulmonaalne hüpertensioon ja cor pulmonale.
Vaimse tervise probleemid(stress, depressioon) Erivevad ravimid(ergutusainednikotiin, kofeiin) Sobimatu elustiil, mis mõjub halvasti une kvaliteedile. (alkoholi tarvitamine enne magamaminekut) Haigused Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia, mille tõttu võib esineda 10 15minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni ja teda sellest äratada on väga raske. Pärast sellist hoogu teadvus taastub Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus.Kuna see ilmneb u 8 korda tunnis, siis nende esinemisel ei puhka inimene end korralikult välja ja on päeval uimane . Unesrände ehk somnambulism(kuutõvi) mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima .Hiljem ei mäleta unesrändaja juhtunut. Somnambulism esineb sagedamini lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob. Miks on unehäired kahjulikud?
potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. UNEHÄIRETE JAGUNEMINE 1) Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. Düssomniad on näiteks insomnia ehk unetus, hüpersomnia, hilinenud unefaasi sündroom ja varajase une sündroom. 2) Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused. Parasomniate alla kuuluvad somnambulism ehk kuutõbi, uneärevus, unepaanika ja uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Kuue magamisasendi teooria 1. Looteasend 3. Igatseja Seda tüüpi inimesed: Need inimesed: näivad väljastpoolt karmid ja enesekindlad, on avatud, kuid on sisimas väga tundlikud, kuid samal ajal väga kahtlustavad ja küünilised,
6.intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7.generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga 8. integraalsus või meeleheide hiline täiskasvanuiga Teadvuse seisundid: Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod) Tahtlikult esile kutsutud seisnundid(meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastitest tingitud seisundid) Unehäired: *unetus *kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehks narkolepsia- päeva jooksul 10-15 mins teadvusekaot. *uneapnoe- une ajal tekkiv hingamise katkestus *unesrände(kuutõbi) Uimastid: * depressandid (alkohol, rahustid, opiaadid)alandavad tundlikkust, 2 koosmõju tugevam, väikestes kogustes tek eufooriat, kuid kahjust motoorseid reakts. *stimulandid (kofeiin, nikotiin, anfetamiinid:ecstasy)stimileerivad KNSi, reakts aeglustub, paraneb tähelepanuvõime *hallutsinogeenid(marihuaana, meskaliin, LSD) muudavad taju, hallutsinatsioonid.
sealhulgas vaimset tervist. 40% juhtudest kus laps on ülekaaluline saab temast ka ülekaaluline täiskavsvanu. Rasvumine lapsepõlves suurendab 50-80% võrra varajase suremuse riski südamepiirkonna haigustesse. Liigse kehakaalu tõttu on tänapäeval tabanud lapsi ka erinevad haigused mida varem peeti täiskasvanute haigusteks: 2 tüübi suhkrudiapeet ortopeedilised haigused kõrgenenud vererõhk ja südame haigused astma uneapnoe nõrgema immuunsüsteemi psühholoogilised probleemid ja depresioon. Diapeet kahjustab silmanägemist, põhjustab südame ja neerukahjustusi, kahjustab närve. Kui see haigus tabab last enne 18 eluaastat võib see lühendada inimese eluiga tunduvalt. 6 Ülekaalulistel lastel on suur risk haigestuda ka astmasse, kuna rasv ahendab hingamisteid, vanemas eas võib astma tekitada ka uneapnoe
POLEKS TA ÜLDSE MAGANUD); KIIRE UNI: AITAB INIMESE PSÜÜHIKAL KESKKONNAGA KOHANEDA, TAASTAB KESKENDUMISVÕIMET, SÄILITAB AJU TUNDLIKKUST (SELLE PUUDUMINE VÕIB PÕHJUSTADA PSÜÜHIKAHÄIREID, HALLUTSINATSIOONE, MUUTUSI KÄITUMISES, VÕIB ILMNEDA AGRESSIIVSUST). UNEHÄIRED 1) INSOMNIA UNETUS E. VÕIMETUS MAGAMA JÄÄDA; 2) NARKOLEPSIA PIDEV KONTROLLIMATU UNEVAJADUS; 3) UNEAPNOE UNE AJAL TEKKIV HINGAMISKATKESTUS; 4) SOMNAMBULISM UNESRÄNNE. MIDA ARVATAKSE UNENÄGUDEST? 1) MANIFESTNE SISU SEOTUD PÄEVA SÜNDMUSTEGA, EELKÕIGE ESIMESTES ÖISTES UNENÄGUDES; MÕJUTADA VÕIVAD UNEAJA VAHETUD KOGEMUSED; 2) LATENTNE SISU ILMSIKS TULEVAD INIMESE ALATEADLIKUD SOOVID JA VAJADUSED, MIS VÄLJENDUVAD SÜMBOOLSELT. HÜPNOOS, MEDITATSIOON , SENSOORNE DEPRIVATSIOON (MIS? KUIDAS TEKIB? KES TEKITAB?)
lastele eluterve keskkonna, normaalsed peresuhted. Ülekaalulisus Liigne ning kõrge kalorsusega toidu tarbimine. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Geneetilised faktorid Elustiil Rasedus Ajukahjustus Ravimid sisenõristusnäärmete iseärasused või häired Sümptomid südame isheemiatõbi jalaveenide tromboos uneapnoe sündroom kasvajad (jämesoole-, pärasoole-, emaka-, rinna-, eesnäärmevähk), II tüüpi diabeet podagra viljatus ja erektsioonihäired Diagnoosimine oluline osa on eluviisidel - toitumisharjumustel, alkoholitarbimisel, füüsilisel aktiivsusel kehakaalu hindamine BMI valemi järgi määratakse vööümbermõõdu ja puusaümbermõõdu suhe
*UINUMINE (20m) (aeglustub südametegevus ja hingamisrütm, silmad võivad liikuda) *SÜGAV UNI e DELTAUNI (30m) (võimalik unes käimine ja rääkimine) 2) KIIRE e PARADOKSAALNE UNI REM UNI (silmad liiguvad kiiresti, sidametegvus ja hingamisrtütm korrapäratud) Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. UNEHÄIRED *UNETUS e INSOMNIA raskused magama jäämisega *KONTROLLIMATU LÜLIAJALINE UNEVAJADUS e NARKOLEPSIA - kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi. *UNEAPNOE une ajal tekkiv hingamiskatkestus *UNESRÄNNE e SOMNAMBULISM kuutõbisus 11. HÜPNNOOS teadvuse seisund, mida iseloomustavad tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikuks sisendusele. HÜPNOOTILISELE SEISUNDILE ISELOOMULIK: *inimene ei ilmuta initsatiivi, vaid ootab käsku *tähelepanu on muutunud valivamaks *kaasneb kõrgenenud kujutlusvõime *võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi Kasutatakse nii meditsiinis kui ka kohtus (ja ka omatarbeks) 12
unenägusid. Aeglane ja kiire uni vahelduvad. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Kokku: 90- 100 min. 8. Unehäired (4tk) • Unetuse e insomnia korral on inimesel raskusi magamajäämisel, sageli ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi taas uinuda, võidakse ka ärgata hommikuti liialt vara • Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. • Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Kuna see ilmneb üpris tihti, siis on selle häire all kannatavad inimesed hommikuks väga kurnatud • Unesrände e somnambulismi puhul kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ise ei mäleta pärast sellest midagi. 9. Uimastid: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid – toime ja mõju • Simulandid- kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiin, ecstasy – tõstavad südame
AEGLANE uni 4 faasi: 1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine 2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes rääkimine, käimine KIIRE ehk REM-uni Silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine. Aeglane ja kiire uni vahelduvad 90-100 min tsükkel, 4-5 tsüklit öö jooksul. 8. Unehäired (4tk) Insomia, uneapnoe, narkolepsia, unes kõndimine. 9. Uimastid: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid toime ja mõju Stimulandid: Ergutavad KNS-i, tõstavad südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust, tõuseb ka tähelepanu ja reaktsiooniaeg pikeneb. (kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiin) Depressandid: Ained, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone. Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena
elusorgani hingamiseks kasutatava hapniku näol , kusjuues puhas hapnik on tegelikult hingamisteedele hoopiski kahjulik. Meditsiinis on kasutusel hapnik õhust kergemate hingamissegude valmistamiseks ja anaeroobsete mikroorganismide hävitamiseks (gangreen). Hapnik on oluline gaas, millel on suur tähtsus kogu maailma meditsiinilises abis: alates korrapärasest kasutamisest ja kodusest meditsiinilisest abist kuni kiireloomulise ravini. Uuringute kohaselt on võimalik hüpoksiaga (nt KOK või uneapnoe) patsientide eluiga mitme aasta võrra pikendada, kui patsiendile osutatakse korrapärast hapnikuravi. Seda eriti, kuna ravi muudab aktiivse elustiili võimalikuks. AGA AB, Linde Healthcare Rootsis, oli esimene ettevõte Euroopas, kes registreeris hapniku ravimina uute eeskirjade alusel, võimaldades hapniku kasutada ravimina ka kodustes tingimustes, spetsiaalsete balloonidena. Hapnik on kasutusel kütuste põletamiseks tööstuses (nätiteks keevitamine, gaasi-ja
valgu- ja suhkrusisalduse tõusu ning samas kiudainete sisalduse vähenemise. ( viide: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/30757) Ülekaalulisuse tagajärjed Ülekaalulisusega seotud terviseprobleemid lastel hõlmavad peaaegu kõiki organsüsteeme. Ülekaalulisus suurendab märkimisväärselt astma tekkimise riski, mille põdemine võib viia füüsilise aktiivsuse vähenemisele ja seeläbi omakorda ülekaalu süvenemisele lisaks on suurem risk uneapnoe tekkele mis võib omakorda põhjustada vatsakese hüpertroofiat ning pulmonaalset hüpertensiooni, samuti võib häirunud uni olla tähelepanu hajumise, madalate akadeemiste saavutuste aga ka enureesi üks põhjustest. Umbes 25%-l ülekaalulistest lastest on kõrge vererõhk samuti esinevad ülekaalulistel lastel teised kardiovaskulaarsed riskitegurid nagu düslipideemia, vasaku vatsakese hüpertroofia ja/või funktsiooni häire, endoteeli funktsiooni häired ja insuliiniresistentsus
hingamishäired, rahutute jalgade sündroom, perioodilised jäsemeliigutused une ajal jpt. (Sarv 2005) Järgnevalt on ära toodud asutused, kus on võimalik lasta enda uneprobleeme teaduslikult uurida. 1.5.1 Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku unehäirete keskus Tegevusalad: · Unetus psühhoteraapia, uneuuringud. · Liigunisus ambulatoorsed konsultatsioonid, vajaduse korral uneuuring. · Uneaegsed hingamishäired, uneapnoe kahtlus uneuuringud, positiivse õhurõhu ravi alustamine, muude raviviiside konsultatsioon, vajaduse korral saadetakse edasi kõrva-nina-kurguarsti/-kirurgi, stomatoloogi või muu eriala spetsialisti juurde. · Rahutute jalgade sündroom, perioodiliste jäsemeliigutuste häire olenevalt vajadusest ambulatoorne ravi või uneuuring. · Parasomniad õudusunenäod, uneaegne käitumine/tegutsemine, krambid, muud
Just siis, kui neil on see võimalus! Selle asemel, et varahommikul õndsalt magada, millest nooremad inimesed alati unistavad, koovad nemad sokke või pesevad pesu. Kummaline, kas pole? Unekestust võivad mõjutada ka sellised tegurid nagu pärilikkus (hilinenud või varajase unesündroom), sugu (insomnia leitakse sagedamini naistel), välisfaktorid (valgus, müra, temperatuur), sotsiaalsed faktorid (öövahetusega töö), erinevad unehäired (insomnia, uneapnoe, nn rahutute jalgade sündroom jne) või koguni psüühikahäired (ärevushäire, dementsus, ajukahjustused jm). Und mõjutavad ka perioodilised muutused organismis ehk ööpäevaringsed rütmid. Need rütmid määrab ajus nn bioloogiline kell, mis näitab, kas ollakse hommikuti (lõokesetüüpi) või õhtuti (öökullitüüpi) virged. Bioloogilist kella mõjutavad aastaaja ja ööpäeva valgus ja pimedus. Kui valgust pole näha, siis enamikul inimestel omandab kell 25-tunnise rütmi
(Uurimustöö) Hea une tee: 5 grammi apteegitilli seemneid, 5 grammi köömneid, 20 grammi piparmündilehti ja 20 grammi palderjanijuurt. Sega kõik kokku ning võta saadud segust 1 tl. Vala sellele klaas keeva vett, lase 10 minutit tõmmata ja seejärel kurna. Magusta meega. (Naistemaailm) 7 4 LEVINUMAD UNEHÄIRED Esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, Insomnia katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine Uneapnoe uneaegne Inimestel, kel on uneapnoehaigus, esinevad uneaegsed hingamisseiskus hingamiskatkestused korduvalt. Sellise inimese uni on (unelämbustõbi) häiritud, ta ärkab sageli ega tunne end hommikul puhanuna. Uneapnoega inimesed haigestuvad sagedamini ajuinsulti ja südameinfarkti, neil esinevad sagedamini südame rütmihäired, samuti on nad
Mesolimbiline tee (tegmentumist) Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega · Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem, 5-HT · Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine · Madal aktiivsus depressioon · Liiga aktiivne 5-HT obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia · Ajutüve 5-HT neuronite häired norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) · Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). 12 paari kraniaalnärve e peaajunärve, mis väljuvad ajütüvest (tähistatakse I-XII, vaid I väljub otsajust); on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika
e) kehakaalu mõju aktiivsusele - füüsiline aktiivsus mõjutab kehakaalu, kuid ka kehakaal mõjutab füüsilist aktiivsust suurema kaaluga kaasneb suurem ebamugavustunne ning hingeldamine, higistamine. Paljud rasvunud inimesed tunnevad teiste nähes treenimisel piinlikkust. TAGAJÄRJED: - Haigestumus. Kehakaalutõus viis kuni kaheksa kilo suurendab haigestumise riski 25%. Rasvumisega võivad kaasneda järgmised haigused: kõrgvererõhutõbi, diabeet, uneapnoe, kasvab rabanduse oht, kolesteroolitaseme suurenemine, südame pärgarteri haigused, luuartriit, hingamisraskused, menstruatsioonihäired ja selle puudumine ning vähk (emaka-, rinna-, eesnäärme- ja käärsoolevähk). - Suremus. Rasvumine ei raskenda ainult haigust, see lühendab ka eluiga. Uuringud on näidanud, et suremuse määr kasvab 50%-lt 100%-le, kui kehamassiindeks on võrdne või suurem 30st, võrreldes kehamassiindeksi normaalulatusega.
· Sagedamini esineb unetus naistel ja vanematel inimestel. Selle põhjustaja noorematel inimestel võib olla stress. · Narkolepsia on kontrollimatu lühiajaline unevajadus : kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi väliselt teadvusekaotuse sarnaseid seisundeid. Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. Selle häire korral on unetsükkel teistsugune (kohe tekkib REM uni). · Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. See võib ilmneda üpris tihti (isegi 8 korda tunnis või sagedamini). Esineb tihedamini ülekaalulistel meestel ja eakamatel inimestel. · Somnambulism e. Unesränne (rahvakeeles kuutõbi), selle häire korral kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ei mäleta sellest pärast midagi. Avaldub deltaune ajal ja pole seega otseselt seotud unenägude
jalutanud on. Une kestust mõjustavad tegurid: Pärilikkus (unekestus; optimaalne uinumisaeg) Vanus * vananemisel lüheneb uneaeg * väheneb sügava une ja REM-une kestus * uni muutub pindmisemaks Sugu *- insomniat leitakse sagedamini naistel Käitumine, harjumused * une regulaarsus (uinumisaeg, kestus) * bioloogiline kell käivitub hommikul ärkamisel Välisfaktorid * valgus, müra, temperatuur Sotsiaalsed faktorid * tööreziim (öövahetused) Unehäired - insomnia; - uneapnoe; - nn. rahutute jalgade sündroom jm Unetus: Unehäired pole üldsegi haruldased 22-27% 11-15-aastastest lastest kannatab selle all. Tegu on unetusega, kui juba pikemat aega * on raskusi magama jäämisega (uinumiseks läheb üle poole tunni), * on uni rahutu ja/või katkendlik (ärkad öö jooksul korduvalt üles ja jääd iga kord pikemalt ärkvele), * ärkad hommikul liiga vara (näiteks kell neli ja ei suuda enam uinuda). Unetust võib põhjustada stress ja mure
● väheneb sügava une ja REM-une kestus ● uni muutub pindmisemaks 2.1.3 Sugu ● insomnia leitakse on sagedamini naistel 8 2.1.4 Käitumine, harjumused ● une regulaarsus (uinumisaeg, kestus) ● bioloogiline kell käivitub hommikul ärkamisel 2.1.5 Välisfaktorid (valgus, müra, temperatuur) 2.1.6 Sotsiaalsed faktorid ● tööreziim (öövahetused) 2.1.7 Unehäired ● insomnia; ● uneapnoe; ● nn. rahutute jalgade sündroom jm 2.1.8 Psüühikahäired ● orgaanilised ajukahjustused /deliirium, dementsus, mania, depressioon, ärevushäire, isiksushäire/ ● psühhoaktiivsed ained /intoksikatsioon, võõrutus, v- deliirium, .../ ● alkohol /intoksikatsioon, võõrutus, v-deliirium/ ● stimulaatorid /intoksikatsioon, võõrutus/ ● uinutid (barbituraadid; bensodiasepiinid, muud) /võõrutus/ja
Inimene ise saab üle vaadata oma ööpäevase reziimi, nt minna magama ühel ja samal kellaajal, enne uinumist tegeleda rahulike ja rutiinsete tegevustega, vältida ergutavate jookide ja ravimite kasutamist, tegeleda füüsilise treeninguga jne. Uneuuringute alal on viimastel aastatel palju edusamme tehtud ja Eestis on juba mitmes kohas võimalik und uurida. Enam tähelepanu on pööratud vanemas eas tekkivate ülemiste hingamisteede anatoomilistest muutustest tingitud norskamise ja uneapnoe seisunditele, mille tagajärjel jääb aju alatasa hapnikudefitsiiti, selle tagajärjel halveneb omakorda mälu, tekib püsiv roidumus ja väsimusetunne. Unehäiretel on oma spetsiifika. Hommikune unetus viitab tavaliselt raskemale probleemile: kas on tegemist sügavama masendus- või läbipõlemisseisundiga või ka nt vanemas eas areneva ateroskleroosiga, mis halvendab aju hapnikuga varustatust. Selliste probleemide puhul oleks vajalik arstiga konsulteerida
2. Öötöö-muutuva ajagraafikuga töö 3. Hilinenud une sündroom (DSPS)- raskused magamajäämisega enne kl 2-4 öösel, puhkepäevadel on eelistatud tõusmisaeg pärast kl 10 hommikul; probleem tööpäevadel, väsimus-kurnatus, kui tuleb vara tõusta 4. Ebaregulaarne une-ärkveloleku rütm (pidevalt muutuva öise une saabumisega või täielikult desorganiseeritud une-ärkveloleku rütm). Uneapnoe Hingamise perioodiline katkemine une ajal (>10 sek) , sagedased ärkamised öö jooksul. Tüüpiline uneapnoe all kannatav patsient on keskealine ülekaaluline mees. Põhjuseks neelu osaline või täielik sulgumine une ajal, mille tõttu gaasivahetus une ajal vähenenud või takistatud. Kui hingamine takistatud, siis hapniku tase organismis langeb, süsinikdioksiidi tase tõuseb. Viimane põhjustab reflektoorse sissehingamise, mis inimese unest äratab.
ole iseloomulik haiguse alguses. Võib esineda hallutsinatsioone, enamasti healoomuliste nägemustena, mille suhtes säilib kriitika. Arvestama peab, et nende põhjuseks võivad olla parkinsonismivastased ravimid. Nägemuste ja psühhoosi korral on vajalik muuta raviskeemi. Unehäired võivad olla erinevad: uinumisraskus, elavad unenäod hirmude ja rahutusega, liiga varajane ärkamine, häiriv liikumispidurdatus öösel, uneapnoe e perioodiline hingamispeetus magamise ajal, rahutute jalgade sündroom jalgade perioodiliste liigutustega ja päevased uinumisepisoodid. Unehäired võivad tuleneda mitmetest põhjustest: psüühilistest probleemidest, põiehäiretest või Parkinsoni tõve ravimite kõrvaltoimetest. Parkinsoni tõve korral võib esineda ka mittespetsiifilisi sümptomeid, vahel juba haiguse alguses: väsimust, lõhnatundlikkuse vähenemist, kaalulangust ja valu.
Seda genotüüpi iseloomustab tegutsemine ellujäämise nimel: pidev võitlusvalmidus, toiduahnus ning toidukülluse perioodil varude soetamine rasvkoe näol, et näljaaega üle elada. Tänapäeva elulaadi juures ei ole aga selline toitumine enam otstarbekas, sest nälga pole karta (Kahn ja Loit 2009). Rasvumine on seotud laiemate rahvaterviseprobleemidega, nagu täiskasvanuea diabeet, kõrgvererõhutõbi, rasva ainevahetuse häirete, südame pärgarteritõve, liigesepõletike, uneapnoe sündroomi ja teatud vähktõbedega. Rasvumine suurendab ka suremisriski (Mustajoki 2009). Rasvumise hindamine Kehamassiindeksi järgi Täiskasvanu normaalne massiindeks on 20-25 kg/m2 , mis saadakse jagades kaalu (kg) pikkuse ruududga (m2) (Mustajoki 2009). Saadud hissiindeksi hindamine on toodud välja allolevas tabelis (tabel 1) Tabel 1. Ülekaalulisuse ja rasvtõve klassifikatsioon (Kahn ja Loit 2009). Kehamassiindeks Hinnang Mõju tervisele
ebameeldiva aistinguta ning toimub kõhupressi ning diafragma osavõtuta). kõrvetised, rindkerevalu (öised), ülakõhuvalu. paha maitse suus, halb hingeõhk. kõhu täistunne. nina kinnisus, hingamistakistus. hingeldamine, sissehingamisraskus. hääle kähedus. sage köha, köhatused. kurguvalu, tükitunne kurgus. lõrisev norskamine või hingamine. uneapnoe (une ajal hingamise peetus normist pikemaks ajaks), öised ärkamised, unehäireid. Imikutel, kellel esineb GÖR, võib esineda lisaks: rahutus ja ebaselged nutuhood (ka öösiti). Süljevoolus. keeldumine toidust, vähene kaaluiive. Sümptomite vähendamiseks: Süüa (või sööta last) korraga vähe, rahulikult, väiksemate toidukogustega ja sagedamini. Korraga palju süües saab magu liiga täis ning seetõttu satub osa maosisust tagasi
jälgede kinnistumist. Unenägusid võib näha 5-6 korda ööpäevas. Unenägusid näeme REM une ajal. Unehäired: * Unetus e. insomnia raskused magamajäämisel, ärgatakse keset ööd ja ei suudeta taas uinuda, ärgatakse hommikuti liialt vara, ei jõuta välja sügava uneni pannakse tähele ärritajaid * Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e. narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Haarab sügav uni, äratada on raske. Pärilik häire * Uneapnoe une ajal tekkiv hingamiskatkestus kurnatus * Unesränne e. somnambulism une ja ärkveloleku kombineeritus ei mäleta kõndimisest midagi 17) Mis on eneseteadvus? Eneseteadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. * Ärkvel olek eneseteadvus on kõige suurem * Iseeneslikud teadvuse seisundid unistused, unenäod, uni sisemiste jõuvarude taastaja * Sensoorne derivatsioon välismaailmast saadav info on vähenenud 18) Mis on uimastid, nende liigid
Kasvuhormooni tase öösel kõrge, päeval madal. Kehatemp öösel madal, päeval kõrge. Insomnia Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvantiteedi ja/või kvaliteediga uni märkimisväärse perioodi vältel. Insomnia korral on peamisteks kaebusteks: uinumisraskused; katkendlik uni; liigvarajane ärkamine. Unekvaliteet võib olla halvenenud ka näiliselt normaalse une korral. Insomnia sagedasemad põhjused: 1)psühholoogilised 2)psüühikahäired 3)unehäired uneapnoe 4) ajukahjustused 5) somaatilised 6) ravimid 7) psühhoaktiivsed ained (alkohol) Diagnostilised juhised - Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgmised tingimused: a) kaebused unehäirete üle, mis väljenduvad kas uinumisraskustes, katkendlikus unes või une halvas kvaliteedis; (b) unehäired ilmnevad vähemalt kolm korda nädalas vähemalt 1 kuu jooksul; (c) isik on unepuudusest häiritud ning ülemääraselt mures unetuse päevaste ja
Mõõduka ja raskekujulise Alzheimeri tõve halvenemine on memantiinravi ajal platseeboga võrreldes aeglasem. MODAFINIIL · Soodustab ärkvelolekut ja pidurdusprotsesse ülesannetes; eufooriat ei tekita · Nii katseloomadel kui inimestel parendab episoodilist ja töömälu · Prokognitiivsed efektid ka psühhiaatrilistel patsientidel · Näidustused: narkolepsia, vahetustega tööst tingitud unehäire, obstruktiivne uneapnoe · Kasutatakse ka ADHD, depressiooni, skisofreenia, kokaiinisõltuvuse, Parkinsoni tõve ja haiguste põhjustatud väsimuse puhul · Kuid ka näiteks öiste vahetuste ajal, näiteks meditsiinis · Kasutusele tulnud nn eluviisiravimina, kuid metüülfenidaadist vähem levinud · Suurendab monoamiinide vabanemist; mõjustab glutamaadi, GABA, oreksiinide ja histamiini toimet; DAT Ki 4 M · Kõrvaltoimed: peavalu, iiveldus, nahanähud, ängistuse süvenemine
Unehäired; Unetus ehk isonomia raskusi magama jäämisel;ärgatakse keset ööd;magavad paar tundi,kuid endale seda ei teadvusta;esieb naistel ja vanematel inimestel ning stressi põdevatel isikutel;võib tekitada ärevust,mäluhäired,hallutsinatsioonid,vägivaldne käitumine Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia päeval korduvad 10-15 minutilised teadvusekaotused,inimest haarab sügav uni,äratada on rakse;tekib koheselt REM-uni,pärilik Uneapnoe une ajal tekkiv hingamiskatkestus,ilmneb 8 korda tunnis,inimene on hommikuks väga kurnatud,masendunud,kannatavad seksuaalhäirete,keskendumisraskuste ja peavalude käes;ilmneb ülekaalulistel inimestel. Unesrändamine ehk somnabulism kuutõbi;kombineeruvad uni ja ärkvelolek; uneskõndija on võimeline nägema,kõndima ja isegi rääkima,kuid ise ei mäleta seda;võib olla lihtne ehk lihtsalt püsti tõusmisega piirduda,kuid raskemalt ehk kõnnitakse minema kodust; esineb
6) Intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7) Generatiivsus või stagnatiivsus täiskasvanuiga 8) Integraalsus (terviklikkus) või meeleheid hiline täiskasvanuiga Mehe ja naise erinevused · füüsilised · psühholoogilised · intellektuaalsed Käitumise erinevused tulenevad erinevatest kasvatustest. Unehäired · Narkolepsia ehk kontrollimatu lühiajaline unevajadus · Somnambulism ehk unesränne · Uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamistakistus · Unetus ehk insomnia Uimastid Depressandid : alkohol, rahustid, opiaadid, oopium, heroiin. Väikestes kogustes tekitavad eufooriat, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone, pikendavad reaktsiooniaega ja alandavad tundlikkust. Kahe depressandi koosmõju on tugevam kui eraldi, näiteks rahusti + alkohol. Võib põhjustada surma, tõkestavad REM und. Alkohol kahjustab motoorseid võimeid ja tähelepanu. Alkoholi mõjul ei toimi
Selle põhjustaja noorematel inimestel võib olla stress. - Narkolepsia - on kontrollimatu lühiajaline unevajadus kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi väliselt teadvusekaotuse sarnaseid seisundeid. o Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. o Selle häire korral on unetsükkel teistsugune (kohe tekkib REM uni). - Uneapnoe - on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. See võib ilmneda üpris tihti (isegi 8 korda tunnis või sagedamini) o Esineb tihedamini ülekaalulistel meestel ja eakamatel inimestel. - Somnambulism e. unesränne - (rahvakeeles kuutõbi), selle häire korral kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ei mäleta sellest pärast midagi.
tarvitamine pole unekvaliteedile hea, kuna alkohol rikub normaalse unetsükli tõstes esimese unestaadiumi osakaalu ja vähendades kolmanda ja neljanda unestaadiumi osakaalu. Igaõhtune alkoholi tarvitamine võib tekitada sõltuvust. (Medscape Family Medicine, 2005) 4.5. Liigunisus Hüpersomnia ehk liigunisuse puhul on öine uni pikk ning kestab kümme või enam tundi, millele lisaks vajab inimene ka päevaseid uinakuid. Sageli võib liigunisus olla mõne teise häire, näiteks uneapnoe väljendus. Meie laiuskraadil võib liigunisust esineda ka talvisel ajal, sellega kaasneb magusa isu ja üldine tahtetus. Sellisel juhul on abi valgusravist. (Veldi & Paavle) 4.6. Narkolepsia Narkolepsia ehk unehalvatus on krooniline unehäire, mille all kannatavad inimesed tunnevad vastupandamatut vajadust uinuda. Need unehood võivad tekkida igal ajal. 70% narkolepsia all kannatavatest inimestest esinevad ootamatud lihastoonuse lõtvumise hood.
magama jääda, ärgatakse hommikuti liialt vara. Magatakse mõni tund, kuid inimene ise ei tunne. See esineb naistel ja vanematel inimestel. Põhjuseks võib olla ka stress. Võivad tekkida ärevus, mäluhäired, hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine. Narkolepsia e kontrollimatu lühiajaline unevajadus. Tekivad 10-15 minutilised teadvusekaotused. Inimest haarab sügav uni. Neil algab kohe REM-i uni, pärilik haigus. Uneapnoe. Une ajal tekib hingamiskatkestus. Esineb 8 korda tunnis või sagedamini. Hommikuks väga kurnatud. Tekivad masendus, seksuaalhäired, keskendumisraskused ja peavalud. Esineb ülekaalulistel meestel ja vanematel inimestel. Unesränne, võimeline unes kõndima, rääkima, kuid ise ei mäleta sellets midagi. Seda esineb sagedamini lastel, kuid vanemaks saades see kaob. 12. Uimastid ja nende toime inimorganismile (depressandid, stimulandid, hallutsinogeenid
ühendused. - REM ajal hakkavad tekkima närvirakkude vahel ühendused mis päeval olid kasutusel, mälujäljed kinnistatakse Levinumad unehäired. Une-ärkveloleku rütmi häired mille tagajärjeks on insomnia, Hüpersomnia - Insomnia – ebapiisav uni, erinevad põhjused, tihti muude häiretega kaasuv seisund nt rahustid ja alko. Kaebused: uinumisraskused, katkendlik uni, liigvarajane ärkamine - Hüpersomnia – ülemäärane unisus ja unehood - Uneapnoe – hingamine une ajal raskendatud - Narkolpesia – sagedased, tugevad unisuseperioodid päeval, katapleksia, uneparalüüs, hüpnagoogilised hallukad, hüpotaalamuses puuduvad oreksiini tootvad närvirakud - Parasomniad – uneskäimine, unepaanika, uneärevus X LOENG Mida kujutavad endast homöostaas ja allostaas? Homoöstaas – organismi füsioloogiline tasakaal ehk organismi sisekeskkonna oluliste näitaja püsimine teatud normi piires
- Levimuselt ei ole see mõnede uuringute kohaselt nii laialdane kui unetus. Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: ● Somnambulism ehk unesrändamine - ehk kuutõbi on unehäire, mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima (mõnikord ka rääkima). Hiljem ei mäleta unesrändaja juhtunut. Somnambulism esineb sagedamini lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob. ● Uneapnoe - Hingamispausidega norskamine (ülemiste hingamisteede täielik või osaline lõtvumine ja kokkuvajumine) on tegelikult krooniline hapnikudefitsiiit, mille käes vaevleb uneajal rakutasemel kogu organism, võideldes "nähtamatu kägistava vaenlasega" iga hapnikusõõmu pärast. Nende rohkearvuliste episoodidega kaasneb iga kord vere hapnikutaseme järsk langus ja süsihappegaasi tõus: organismis käivitub sos-signaal paisates keset täielikku
1. nefrogeenne (renaalne): - äge glomeerulonefriit - kroonilised neeruhaigused - polütsüstilised neerud - reniini produtseerivad kasvajad 2. vasorenaalne: - neeruarteri stenoos - neeruarteri fibromuskulaarne düsplaasia - renaalne vaskuliit 3. endokriinne: - neerupealiste hüperfunktsioon - eksogeensed hormoonid - feokromotsütoom - akromegaalia - hüpo- ja hüpertüreoidism - rasedusega seotud 4. neurogeenne (tsentrogeenne): - psühhogeenne - intrakraniaalse rõhu tõus - uneapnoe - äge stress, sealh. kirurgiline operatsioon 5. kardiovaskulaarne: - aordi koarktatsioon - vaskuliidid - aordi rigiidsus - suurenenud südame löögimaht - suurenenud veremaht
rohkem sõltuv kui disotsilpiinil. Mõõduka & raskekujulise Alzheimeri tõvega patsientide seisundi halvenemine on memantiinravi ajal platseeboga võrreldes aeglasem. Modafiniil · Soodustab ärkvelolekut & pidurdusprotsesse ülesannetes; eufooriat ei tekita, parandab epi.- & töömälu. · Prokognitiivsed efektid ka psühhiaatrilistel patsientidel · Näidustused: narkolepsia, vahetustega tööst tingitud unehäire, obstruktiivne uneapnoe ; kasutatakse ka ADHD, depressiooni, skisofreenia, kokaiinisõltuvuse, Parkinsoni tõve & haiguste väsimuse puhul, kuid ka näiteks öiste vahetuste ajal, näiteks meditsiinis · Kasutusele tulnud nn eluviisiravimina, kuid metüülfenidaadist vähem levinud 36 Adaptogeenid - ergutavad, peamiselt looduslikku päritolu ained. Need aitavad kaitsta organismi ümbritseva keskkonna kahjulike mõjutuste eest & parandavad elundite talitlust, soodustavad ainevahetust.
Adipoossuse kahju on võrdne kahjuga, mis tekib suitsetamisest või kahjuga , mida tekitavad relvastatud vägivald, sõjad ja terrorism kokku. - consumerinternational.org, 2015 Ülekaalulisuse terviseriskidest Hinnata erinevaid kaebusi: kas lapsel on viimasel aastal olnud? Ärevust, koolist puudumist, sotsiaalset tõrjutust JAH EI Depressiooni JAH EI Päevast unisust (uneapnoe, hüpoventilatsiooni sündroom) JAH EI Öiseid hingamishäireid (norskamine, rahutu uni) JAH EI Hingamishäireid, koormuse talumatust (astma, halb JAH EI füüsiline olukord) Kõhuvalusid (GÖR, sapipõiehaigused) JAH EI Polüuuriat, polüdipsiat. JAH EI Liigese valusid (ka lonkamine) JAH EI
annaabi.ee 
