Rp=3*P*l/(2*b*h2) (1) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] Survetugevuse määramiseks kasutati paindekatsel tekkinud 12 poolikut proovikeha. Poolikud proovikehad asetati külgpindadega terasest standardplaatide vahele, mille survepind oli 1600 mm2 (40x40 mm). Katsetamine toimus hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutati valemiga (2). Rs=P/F0 (2) Rs survetugevus [N/mm2] F0 survepindala [mm2] P purustav jõud [N] 4. Katse tulemused 4.1 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsi kaalutis 300 g Tabel 4.1 Katse nr. Vee hulk, % kipsi massist Taignakoogi diameeter, cm 1 50 16
Valem 5: Rp = (3 * F * l) / (2 * b * h²) Rp proovikeha paindetugevus [kgf/cm²] F purustav jõud [kgf] l tugede vaheline kaugus [cm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] Näide: l = 20 [cm] b = 11,967 [cm] h = 8,850 [cm] Rp = (3 * 1283 * 20) / (2 * 11,8* 8,7²) = 43,1 [kgf/cm²] = 4,3 [N/mm²] 3.4 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud telliskivist. Kasutati poolitatud telliseid, kus poolikud kivid olid asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed ning arvutati survepind valemiga 6. Proovikeha asetati pressile. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni. Pressil asetsevalt manomeetrilt võeti lugem ningarvutati purustav jõud valemiga 7
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 3 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Tehiskivide katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 2 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Kipssideainete katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: Töö eesmärk: Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. Leitud tulemuste põhjal on võimalik iseloomustada materjali ja selle omadusi. Katese metoodika. 1. Jahvatuspeensuse määramine Õppejõu poolt öeldud andmete põhjal leiti kipsi jahvatuspeensus. Kipsi
paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga Tulemused on toodud punktis 4.4.1 tabelis 1.3 Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 ± 5C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga, koormamise kiirusega 1Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse valemiga Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa Tulemused on toodud punktis 4.4.2 tabelis 1.4 3.5 Niiskussisalduse määramine Et võrrelda survetugevuse sõltuvust niiskussisaldusest katsekehas, kaalutakse katsekehi, mida kuivatati kuivatuskapis enne ja pärast kuivatamist. Tulemused on toodud punktis 4.5 tabelis 1.5 4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 6 2014/2015 Killustiku katsetamine Üliõpilane: Õpperühm: RDBR Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 08.11.2014 16.11.2014 1. Töö eesmärk Killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjal Katses kasutati killustiku. Killustik fraktsiooniga 8 16 mm. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal täpsus 0,1g Hüdrauliline press
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Liiva katsetamine Üliõpilane: Õpperühm: RDBR Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 19.10.2014 08.11.2014 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse terade, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal – täpsus 0,1g 1-liitriline silindtiline nõu 500-ml mensuur
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 5 2014/2015 Normaalbetooni katsetamine Õpperühm: RDBR Juhendaja: Töö tehtud: J. Kotov 16.11.2014 30.11.2014 1 1. Töö eesmärk: Selgitada toatemperatuuri mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3
Töö nr 7 Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ning niiskuse sislduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu ja puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid. Katsetavaks puiduks on männipuu. Laiemas mõttes mõistetakse puidu all lignifitseerunud (polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse) (puitunud) taimekudet(1).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Liiv - purdsete, mis koosneb mineraalide osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Liiv on tekkinud kivimite murenemisel. Liiva põhi koostisosad on kvarts. Lisaks kvartsile on liivas päevakivi. Kvartsi on liivas seetõttu kõige rohkem, et kvarts laguneb väga aeglaselt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 24. november, 2015 1 1. TÖÖ EESMÄRK Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele. 2. KATSETATUD MATERJALID Betoonist katsekehad, milles kasutati portlandtsementi CEM I 42,5 (normaalkivinev) 3. KATSEMETOODIKAD 3.1 Betoonisegu valmistamine. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt välja arvutatud retsepti järgi. Segumasinasse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Komponent Kogus [kg] tsement 3,708 liiv 7,848 killustik 14,364 vesi 2,4 vesitsementte gur 2,4 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täide...
Üliõpilased: Õpperühm: Töö tehtud (kuup.): 17.3.2008 Juhendaja: Töö esitatud (kuup.): R.Teemets 30.04.2008 AAR3340 Elektriaparaadid Töö nr: 1 KAITSELÜLITITE KATSETAMINE Töö eesmärk: Kasutatud seadised: Tutvuda tänapäeva elumajades ABB kaitseaparaatide stend, C, K, D, Z tüüpi 6 kasutatavate kaitseaparaatidega, amprise nimivooluga kaitseaparaadid. nende ehituse, tööpõhimõtete ja kasutamisvõimalustega. Anda ettekujutus elektriskeemidest ning elektrilisest montaažist ning uurida katseliselt kaitseaparaatidega elektrilisi parameetreid. 1. Katsetulemused:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2014/2015 Kipsi katsetamine Õpperühm Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Kipsi jahvatuspeenuse, normaalkonsistentsi, tardumisaja, paindetugevuse, survetugevuse ja tiheduse määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Kips on õhksideaine. Ta küll tardub vees, kuid lõpliku tugevuse saavutab kuivanult. Kipsi tooraineks on looduslik kips (CaSO4.2H2O). Puhas looduslik kips on poolläbipaistev valkjas pehme mineraal, mis võib sisaldada veel savi, liiva, lubjakivi jne. Lisandite
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2017/2018 Kipssideainete katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, tiheduse ja tugevusnäitajate määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips materjal, mis on valmistatud looduslikult kipsist. Looduslik kips dehüdreeritakse osaliselt ja jahvatatakse, mille tulemus on ehitusmaterjalina kasutatav pulbri kujul kips. Seda kasutatakse peamiselt seinade ja lagede viimistlusena. 3. Kasutatud töövahendid
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.8 2017/2018 Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSISOLATSIOONMATERJALID 1. Töö eesmärk Paisutatud polüstüreentoodete tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud materjalid EPS mullpolüstüreen, plastvahul põhinev soojustusmaterjal. Valmistatakse pentaani
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.7 2017/2018 Puidu katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Määrata erinevates keskkondades puidutükkide omadusi 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Puit kuusk. Töötlemata väljalõige puitunud taimekoest. 3. Kasutatud töövahendid Kaal puidutükkide masside leidmiseks Nihik katsekehade mõõtmiseks Hüdrauliline press katsekehade survetugevuse mõõtmiseks 4. Katsemetoodikad 4.1.Veesisalduse määramine Niiske proovikeha kaalutakse (m1) ning asetatakse kuivatuskappi, kus seda kuivatatakse
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.6 2017/2018 Tehiskivi katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEHISKIVIDE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on silikaattellise tiheduse, paindetugevuse ning survetugevuse määramine. 2. Katsetatavad materjalid Katseid tehti silikaattellistega. 3. Kasutatud töövahendid Hüdrauliline press survetugevuse leidmiseks Kaal katsekehade massi leidmiseks Joonlaud katsekehade mõõtmete leidmiseks 4. Katse metoodikad 1 Tiheduse määramine Katsetuseks võtsime 6 proovikeha (silikaattellist), mis on 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 6 2020/2021 Puidu katsetamine Rühm: 20. November 2020 1 Sisukord 1.Töö eesmärk ................................................................................................................................. 3 2.Kasutatud materjalid .................................................................................................................... 3 3.Kasutatud vahendid ..................................................................
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.9 2017/2018 Hüdroisolatsiooni katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Hüdroisolatsioonmaterjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Määrata hüdroisolatsioonmaterjalide omadused 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kasutati kolme tüüpi Bituthene hüdroisolatsioonmaterjali: 4000, 4000s ja 8000 (isekleepuv HDPE/ kummibituumen rullmembraan) 3. Kasutatud katseseadmed Joonlaud: katsematerjalide mõõtmiseks Nuga/käärid: piisava suurusega tüki lõikamiseks materjalist Mõõtekaal: katsetatava materjali massi leidmiseks Külmakast: katsekehade külmutamiseks Tõmbetugevuse katsetamise seade. 4
PUIDU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata puidu niiskussisaldus, tihedus, survetugevus piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevus risti kiudu. 2. Katsetatud materjal Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik (täpsusega 0,02 m12, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 0,01g). 4. Töö käik 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust proovikeha tuleb kaaluda ning seejärel asetada kuivatuskappi, kus seda kuivatakse temperatuuril 105 +/- 5ºC püsiva massini. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemi 1 järgi. m1 -m W = m * 100 (Valem 1) Kus, m1- proovikeha mass enne kuivatamist [g] m- proovikeha mass peale kuivatamist [g] 4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus antu...
Puistetiheduse määramine Katse nr. m (g) m1 (g) V (cm3) kg/m³ 1 14263.2 1277.78 2 1485.4 13959.2 10000 1247.38 1244.68 3 13905.2 1241.98 Killustiku terade tiheduse määramine Katse nr. mõhus [g] mvees [g] (kg/m) 1 479.8 298.8 2650.828729282 2 523.4 326.8 2662.258392675 3 549.6 342.2 2649.951783992 Killustiku terastikuline koostis Sõel mi (g) m(g) osajääk Kogujääk Peenusmoodul (mm) 1000 16 15.2 1.52 1.52 1000 11.2 178.6 17.86 19.38 1000 8 261.6 26.16 45....
TÖÖ NR. 9 BETOONI TÄITEMATERJALIDE KATSETAMINE Liiva erimassi määramine Mõõdetakse ~1 liiter liiva ja kuivatatakse kuivatuskapis püsiva kaaluni 105±5 0C juures. Liiv kaalutakse G [g]. Võetakse erimassi määramise anum ning täidetakse toruni veega. Toru alla paigaldatakse tühi mõõtklaas ning valatakse liiv vette. Liiv settib ning vesi hakkab mõõtklaasi voolama. Klaasis fikseeritakse vee ruumala- V [cm3], samas on see ka liiva ruumala. Leitakse erimass valemiga Eestis liiva erimass 2,60- 2,65
nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määrati purustav jõud.
suudab nõrga ohuteguri mõju ohutult ja õigeaegselt hinnata. II grupp – kõik isikukaitsevahendid, mis ei ole loetletud I ja III grupis. III grupp – surmava või tervist raskelt või pöördumatult kahjustada võiva ohuteguri eest kaitsvad isikukaitsevahendid, mille puhul tootja eeldab, et kasutaja ei suuda ohuteguri vahetut mõju õigeaegselt hinnata. Arvestuse pidamine, kontroll, katsetamine ja hooldus Tööandja on kohustatud pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite üle arvestust. See annab tööandjale ülevaate töötajatele soetatud isikukaitsevahenditest, nende kasutusajast ja sellest, kellele need on väljastatud. Arvestuse pidamisel on soovitatav üles märkida järgnevad andmed: • mis liiki ja tüüpi isikukaitsevahend on väljastatud; • millal isikukaitsevahend väljastati;
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 2016/2017 Liiva (peentäitematerjali) katsetamine Tanel Tuisk Tallinn 18/10/2015 SISUKORD 1. LABORITÖÖ EESMÄRK........................................................2 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID...............................................2 3. KATSETATUD EHITUSMATERJAL.........................................2 3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis....................................2 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalides..................
Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoornetöö nr. 3 2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAUI 31 Artjom Fjodorov 177465 Tanel Tuisk Tallinn 2018 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on killustiku ja liiva puistetiheduse, terade tiheduse, niiskusisalduse, terastikulise koostise määramine ja tühiklikkuse arvutamine. Samuti killustiku kohta tuleb määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi killustiku muljumiskindluse järgi. 2 Katsetatav materjal Liiv ja killustik.
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2017/2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk Tallinna Tehnikaülikool Betooni täitematerjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva terastikulise koostise ja huumuse sisalduse määramine. Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjalid Lubjakivikillustik kasutatakse betooni ja asfalti valmistamisel, täitematerjalidena teede ehitusel, mitmesugustel üldehitusalastel töödel. Liiv peentäitematerjal, mis on purdsete ja kasutatakse betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel
{ ,:. TALLThINA TEI{NIKAULIKOOL {;1 , iij:." Kipsi katsetamine Liis Vfiheiaus Tallinn 2510912012 1. Eesmiirk Kipssideaine jahvatuspeensuse m?iiiramine; kipsitaigna normaalkonsistentsi m66ramine; kipsitaigna tardumisaegade mdiiramine; painde ja survetugevuse miiaramine. Survetugewse m?iiiramine kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel; niiskussisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad materjalid Ehituskips 3. Kasutatud tiiiivahendid - S6el ayaga0,2x0,2mm, p6hi
-i 1 ig.ji, f,, i ,] ,i, r:,:t: i;i {,. Tl:t T' ,: t; ,t. Frr .!r :i:i : ,lt ; ];*.. TALLINNA TEHMKAULIKOOL :if, 6:Wi ff-q:" b !:. tsr: .1.;:. ryf *'r. i;:.., :t." :ln .:i , Tallinn AZlllllt2 1. Eesmiirk Normaalbetooni jiimet?iitematerjali, killustiku, puistetiheduse ja niiivtiheduse miiiiramine, tiihiklikkuse arvutamine, terastiku koostise miiiiramine, plaatjate ja n6eljate terade hulga m?i2iramine, tugevusmargi miiiiramine ki llusiku mulj umi skindluse j [rgi. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Killustik fraktsiooniga4 - 16 mm 3. Kasutatavad tiiiivahendid - Elektrooniline kaal - tiipsusega 0,1 g ja I g - Nihik - nooniuse tiipsusega 0,05 cm ja 0,1 cm - Sdelakomplekt - avadega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; ll,2; 16; 22,4 ja31,5 mm - l0- ja 5-liitrine anum - Htidrauliline pr...
,./ TALLINNA TEHNIKAULIKO OL 2012t2013 'Liiva katsetamine Liis Viihejaus Tanel Tuisk Tallinn 17ll0l20l2 1. Eesmfirk Liiva puistetiheduse, niiiva tiheduse, tiihiklikkuse, terastikulise koostise ning huumusesisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Liiv 3. Kasutatudtiidvahendid - l-liitrine silindriline ndu - Elektriline kaal - tiipsus 0,1 g - Sdelad - avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25;0,125 mm
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 2 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Kipssideainete katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk: Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. Leitud tulemuste põhjal on võimalik iseloomustada materjali ja selle omadusi. 2.Töö käik 2.1. Jahvatuspeensuse määramine Õppejõu poolt öeldud andmete põhjal leiti kipsi jahvatuspeensus.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktilised tööd aines Töö nr. 9 Töö nimetus: Madalrõhu-keskküttekatla soojustehniline katsetamine Üliõpilane: Matr. nr. Rühm: MATB34 Õppejõud: Allan Vrager Töö tehtud: 6.11.2009 Aruanne esitatud: 27.11.2009 Aruanne vastu võetud: 2 Töö eesmärk: Tutvuda väikese ja keskmise võimsusega madalrõhu veesoojendus(keskkütte-)kateldega ning teostada ühe katla soojustehniline katsetus tema kasuteguri, väljund(kasuliku) võimsuse ja erivõimsuse määramiseks. Tööks vajalikud vahendid: 1
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 90%, peale selle R2O2 3,5%, Al2O3 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. L...
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine, terade tiheduse määramine, tühiklikkuse arvutamine, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning killustiku tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katse sooritati killustikuga. 3. Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 4. Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 5. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK puistetihedus [kg/m3] m killustiku mass [kg] V anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku t...
Mõõdetav suurus Ühik Tähis Aeg min 0,00 Katla väljundvõimsus kW Q1 17,91 Vee kulu läbi katla m /h 3 Vv 0,65 Katlasse siseneva vee temperatuur ºC tsv 47,25 Katlast väljuva vee temperatuur ºC tvv 71,45 Katlast väljuva suitsugaasi temp. ºC tlg 112,78 Katla kesta välispinna temperatuur ºC tF Väliskeskkonna temperatuur ºC truum 17,83 Hapnikusisaldus lahkuvgaasis % O2 4,40 CO2 sisaldus lahkuvgaasis % CO2 12,50 CO sisaldus lahkuvgaasis Vol.ppm CO ...
wk veeimavus massi järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutati veeimavus mahu järgi valemiga (3). wv=(m1-m)/v/V*100 (3) wv veeimavus mahu järgi [%] V kuiva proovikeha maht [cm3] v - vee tihedus [g/cm3] 3.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viidi läbi proovikehadega, mis olid moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Enne proovikeha katsetamist määrati survepinna mõõtmed veaga alla 1 mm. proovikeha asetati pressi alumisele plaadile, tsentreeriti ning viidi sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormati ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuli kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust
Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. 3. Töökäik 3.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W niiskuse sisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutati valemiga (2). ow=m/V*1000 (2) m proovikeha mass [g] ow puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3...
Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele 1. Töö eesmärk Selgitada erinevate kekkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatavad materjalid Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3. Töökäik 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist 5.1. Segu tehti 8 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine Segu konsistentsi määrati koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täideti betooniseguga kolmes kihis. Iga kiht tihendati metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikut vertikaalselt üles ning aset...
Soojusisolatsiooni katsetamine 1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatud materjalid Katses katsetati kahte erinevat vahtpolüstureentoodet: EPS 60 ja EPS 120. 3. Töökäik 3.1 Mõõtmete määramine 3.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoiti enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC. Katsed viidi läbi temperatuuril 23±5oC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võeti mõõdud täpsusega 0,5 mm. Kuna antud katses olevate katsekehade pikkused olid väiksemad kui 1,5 m, siis võeti üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 5 2020/2021 Betoonisegu katsetamine Rühm: EAEI31 24. November 2020 Sisukord 1. Töö eesmärk ............................................................................................................................ 3 2. Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 3 3. Katsemetoodika .....................................................................................................................
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, ja huumuse sisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Liiva kasutusaladeks on: mörtide valmistamine; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täitematerjal, silikaattoodete valmistamine; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Kasutatud liiva liik ja päritolu Katsetatud liiv oli pärit karjäärist ning tegemist oli ehitusliivaga. 6. Kasutatud töövahendid 1-liitriline silindriline nõu ...
1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli kipssideainete katsetamine: kipsi jahvatuspeenuse määramine kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga tugevuskatse proovikehade valmistamine painde- ja survetugevuse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID: Ehituskips 3. KASUTATUD VAHENDID: Nihik – täpsus 0,01 cm Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Stopper katseaja määramiseks Vispel ja segamisnõu (kummipall)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2020/2021 Tehiskivide katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 17. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaat telliskivi. 3. KASUTATUD VAHENDID Hüdrauliline press – survetugevuse leidmiseks Kaal – katsekehade massi leidmiseks Joonlaud – katsekehade mõõtmete leidmiseks 4
Suhte areng. Algatamine - tähendab esimesi katseid alustada teise inimesega suhtlust. Püütakse luua kontakti ja köita tähelepanu. Tavaliselt on kergem algust teha niisugustes olukordades, mis osapooli kuidagi seovad - näiteks peol või raamatukogus. Esimesteks lauseteks on enamasti viisakusvormelid. Ka jätkata tuleks nii, et teine saaks vastata. Suhtluse algatamisel on oluline, et hakkaks arenema vestlus, siis leitakse peagi ka ühiseid teemasid. Katsetamine - üritatakse suhtluse käigus teise kohta teavet saada. Vahetatakse tavaliselt suurel hulgal infot, ehkki enamasti on info pinnapealne. Näiteks räägitakse muusika- ja kirjanduseelistustest, vaba aja veetmisest. Niisuguste vestlustega saab võrdlemisi hõlpsasti selgitada omavahelisi sarnasusi ja erinevusi ning võimalikke ühiseid huvisid. Suhe on sellel etapil sundimatu ja vaba. Enamik suhetest jääbki katsetamise staadiumisse. Intensiivistamine - märgib läheduse teket. Hakatakse vahe...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2020/2021 Kipssideainete katsetamine Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 12. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Kipsitaigna normaalkonsistentsi, kipsi sideaine jahvatuspeensuse, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Ehituskips. 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutasin järgnevaid seadmeid: Ämbrid Metallvormid Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Paindeseade
Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid nihik; digitaalne kaal; kuivatuskapp; seade survetuevuse määramiseks; seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö 2020/2021 nr.3 Betooni täitematerjali katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 2. november 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia mitmed katsed, mille tulemusena saada teada liiva ja killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2
astronaut vahemikus 2025-2030 Kuule. Inimesed kosmoses(3) APOLLO KUU PROGRAMM · 16. juulil 1969 startis. · Neil A. Armstrong, laeva komandör. · Michael Collins, Kuu orbitaalmooduli komandör · Edwin E. Aldrin Jr., Kuu mooduli piloot. Inimesed kosmoses(4) APOLLO KUU PROGRAMM · Apollo 11 oli küll viies mehitatud Apollo missioon, kuid esimene, mille eesmärgiks oli inimeste maandamine Kuul pinnale. · missioonid, mille eesmärgiks oli erinevate moodulite kosmoses katsetamine. Inimesed kosmoses(5) Apollo programmi raames leidsid aset järgnevad mehitatud missioonid: Apollo 1 - planeeritud start 21.02.1967 katastroof maapinnal, milles hukkus 3 astronauti Apollo 7 - start 11.10.1968 Teenindus- ja Juhtimismoodulite (CSM) katsetamine Maa orbiidil Apollo 8 - start 21.12.1968 CSM katsetamine Kuu orbiidil Apollo 9 - start 03.03.1969 CSM ja Kuumooduli dokkimise katsetamine Maa orbiidil Apollo 10 - start 18.05.1969 Kuumooduli laskumine 15,6 km
11 11 879 -722 735 -468 -595,00 1627 -315 12 12 798 -803 691 -512 -657,50 1601 -341 13 13 730 -871 653 -550 -710,50 1580 -362 14 14 604 -997 592 -611 -804,00 1530 -412 15 15 16 18 186 Kuubikute katsetamine (tala) h 7,07x7,07 mm S 50 mm2 N1 172 kN N2 166 kN N3 166 kN T4 T5 T6 a4 4*10-6 3,4*10-6 a5 5*10-6 a6 6*10-6 5,6*10-6 1642 1505 1837 1618 -24 -24,00 1486 -19 1819 -18 -18,50
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
