Tartu Tervishoiu Kõrgkool Bioanalüütiku õppekava KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK) JA ASTMA referaat Juhendaja: Liis Salumäe, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja astma on haigused, mis tekitavad õhupuudust ja hingamisteede ahenemist. KOK korral on hingamisteed pidevalt suuremal või vähemal määral ahenenud. Astma korral kogeb inimene lühemaid või pikemaid episoode, mille jooksul on hingamisteed ahenenud, kuid ülejäänud ajal on kopsufunktsioon põhiliselt normi piires. (Astma.ee) Antud referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja astmast,
.....................................................................3 1.2. Kasvajalised haigused.............................................................................................3 1.3. Traumad ja vigastused............................................................................................4 1.4. Insult.......................................................................................................................4 1.5. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)........................................................5 1.6. II tüüpi diabeet........................................................................................................5 2. suitsetamine................................................................................................................... 6 2.1 Suitsetamine muudab välimust................................................................................6 2
............3 Kaasnevad unehäired............................................................................................... 3 Parasomniad ............................................................................................................4 Muud kõrvalekalded................................................................................................ 4 Mõningad vähetuntud häired lastel...............................................................................4 Obstruktiivne uneapnoe sündroom.......................................................................... 4 Uneepilipsia............................................................................................................. 4 Unesrääkimine (Somnilokvia)................................................................................. 5 Öine märgamine........................................................................................................5 Kuna esinevad hirmuunenäod?..........
membraani hommikune õhus (nt. tolm, hüpertroofia, •Hingamisharjutu de pinnalt röga vääveldioksiid) limane või limas- sed. sügavamale väljaköhimine. . mädane sekreet. •Drenaažasendid , tekib •Krooniline •Niikse külm Bronhide limaskest . bronhide obstruktiivne kliima. algul •Kloppimismassa ahenemine, bronhiit, mille •Halvasti hüpertrofeerub, až sitke röga mis viib korral haige ravitud äge pakseneb, hiljem väljaköhimise ventilatsioo kaebab lisaks bronhiit. atrofeerub, õheneb. soodustamiseks. ni köhale ja •Korduvad nn
membraani hommikune õhus (nt. tolm, hüpertroofia, ·Hingamisharjutu de pinnalt röga vääveldioksiid) limane või limas- sed. sügavamale väljaköhimine. . mädane sekreet. ·Drenaazasendid , tekib ·Krooniline ·Niikse külm Bronhide limaskest . bronhide obstruktiivne kliima. algul ·Kloppimismassa ahenemine, bronhiit, mille ·Halvasti hüpertrofeerub, az sitke röga mis viib korral haige ravitud äge pakseneb, hiljem väljaköhimise ventilatsioo kaebab lisaks bronhiit. atrofeerub, õheneb. soodustamiseks. ni köhale ja ·Korduvad nn
· Elustiil füüsiline aktiivsus · Sotsiaalmajanduslik staatus kõrge kalorsusega toit tihti paremini kättesaadav · Endokriinfaktorid kõrge insuliini tase, neerupealiste ületalitlus, kilpnäärme alatalitlus. · Psühholoogilised faktorid stress, üksindus, depression. · Ravimid steroidhormoonid, antidepressandid. ADIPOOSUSEGA SEOTUD RISKID · Hüpertensioon · Koronaarhaigused · Diabeet · Sapipõie haigused · Liigeste haigused · Obstruktiivne uneapnoe · Erinevad kasvajad · Psühhosotsiaalsed probleemid. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Hingamine: · Funktsionaalne residuaalkapatsiteet on madalam. · Venitatavus langeb ümbritseva rasvkoe tõttu ja suurenenud elastne resistentsus halvenevad veelgi pikali/külili asendid. · Vistseraalne rasv surub diafragmat kraniaalsele (eriti lamades). · Krooniline hüpokseemia tõttu polütsüteemia, mille tõttu veremaht tõuseb ja võivad areneda pulmonaalne hüpertensioon ja cor pulmonale
Renaalne vedelikukadu Ekstrarenaalne Renaalne Ekstrarenaalne vedelikukadu vedelikukadu vedelikukadu · neeru düsplaasia · GITist E · magediabeet D · insensiibelsed kaod · liigne soola manustamine M · obstruktiivne uropaatia · respiratoorsed (renaalne,tsentraalne) kehalt, · sooda liigne manustamine · diureetikumid L kaod hingamisteedest · primaarne · tubulopaatia · põletused hüperaldosteronism
ja väljapuhumine. Tubakat saab suitsetada suitsetatavate tubakatoodetega nagu näiteks sigarettidega, piibuga ja vesipiibuga. Ajalooliselt oli rahupiibu suitsetamine Ameerika põlisrahvaste rituaal. Kanepit suitsetatakse tavaliselt kanepipiibuga. Kopsude kahjustamine Tubaka tarvitamise mõju hingamiselunditele on väga otsene. Peamised probleemid, mida suitsetamine põhjustab, on krooniline bronhiit,kopsupuhitus ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. (KOK) 90% KOKi haigetest on see haigus tingitud suitsetamisest. KOK areneb vähemalt igal viiendal suitsetajal, kes on suitsetanud juba 1520 aastat. KOKi haigel langeb invaliidistavale tasemele kuskil 60. eluaastal, kui mitte suitsetaja on veel täis jõus. Sigaretisuitsuga tõmbab inimene oma hingamisteedesse suurel hulgal erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Sigareti koostised Sigaret sisaldab: Bensiin Atsetoon Formaliin Kaadmium
7. Milline väide on vale? *Kardiogeense šoki põhjuseks võib olla sepsis 8. Šoki sündroomi tunnused on: *Madal arteriaalne vererõhk, külm higi 9. Hüpovoleemilise šoki korral: *Infusiooni tegemisel tohib manustada ainult kolloidi 10.Ägeda koronaarsündroomi esmases ravis rakendatakse: *MONA printsiipi *LISA printsiipi 11.Nimeta šoki liigid patofüsioloogia klassifikatsiooni alusel:Hüpovoleemiline, distributiivne, kardiogeenne, obstruktiivne 12.Nimeta intensiivõenduse valdkonnad:erakorraline meditsiin, aneteesiateenistus, intensiivravi 13.Triaaž tähendab: *Haigete sorteerimine 14.Isheemilise insuldi puhul on oluline trombolüüsi alustamine sümptomite tekkimisest kuni 4.5 tunni jooksul. 15.Subduraalne hematoom tekib : *Kõvakelme ja ämblikvõrkkesta vahele 16.Insuldi põhitüübid: isheemiline ja hemorraagiline insult. 17.Ägedat neerupuudulikkust (ÄNP) võib klassifitseerida:prerenaalsed,
M Hingamisteede Karikrakkude ja Haigusseisund, kus: Krooniline bronhide krooniline Põletikuline Kochi kepikese Trombi kandumine Südame parema õ limaskesta põletik bronhiaalnäärmete · Alveooli põletikuline haigus. obstruktiivne protsess kopsukoes poolt põhjustatud verevooluga vatsakese i hüpertroofia ja de kopsuhaigus ehk kopsu aeglaselt kopsuarteritesse suurenemine rõhu s hüperplaasia. vahesein parenhüümis progresseeruv tõusust kopsuringes
kehatemp. kameeleon ning kestab 8-14 >kopsupõletikuni Pea-,lihas-,liigesvalu Algab riniidiga- p. . d, silmade >farüngiit- Esinevad pea-ja Lastel- valguskartus ja >trahheobronhiit- lihasvalu; obstruktiivne valulikkushingamis >larüngotrahheiit- rinofarüngiit bronhiit ja teede põletiku nähud >bronhioliit,- (ninaneelu); pneumoonia; >pneumoonia. Sageli tonsillidel katt. kõripõletik ja larüngiit Lõuaaluse ja turse kaela
Hallitusseened Aspergillus- Esineb kõikjal looduses. Aspergillus on seen, mille eoseid leidub õhus, mida hingame, kuid tavaliselt ei põhjusta haigust. Samas üksikisikut nõrgestab immuunsüsteemi seisund võib olla vastuvõtlik Aspergillus infektsiooni. Aspergilloos võivad esineda patsientidel, kelle immuunsüsteem võib olla ohus - kaasa arvatud leukeemia, kemoteraapia patsiendid või need, steroidid, läbiteinud patsientidel, tsüstiline fibroos, HIV või AIDS, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), krooniline granulomatoosne haigus (CGD), raske astma koos seente tundlikkus (SAFS) ja paljud teised. Kõige tavalisem alatüübi seas paranasal ninakõrvalurgete infektsioonid seotud aspergilloos on Aspergillus fumigates. Sümptomid on palavik, köha, valu rinnus või õhupuudus, mis esineb ka palju muid haigusi, nii diagnoos võib olla raske. Tavaliselt ainult patsientidel juba nõrgestatud immuunsüsteemiga või kes kannatavad muud kopsu tingimused on vastuvõtlikud.
Tähtsamateks komponentideks on hapnik (21%), lämmastik (78%) ja argoon (1%). Täiskasvanud inimene hingab minutis keskmiselt 16 korda, kasutades 5-8 liitrit õhku. Paljud haigusseisundid võivad oluliselt vähendada organismi poolt hapniku omastamist ja veres säilitamist. Vähenenud vere hapnikusisaldus kahjustab kudesid ja sellega põhjustatakse häireid kõigi elundite funktsioneerimises. Üheks sagedasemaks põhjuseks raske kroonilise hingamispuudulikkuse väljakujunemisel on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), mille suurim riskitegur on suitsetamine. Raske hingamispuudulikkusega KOK-i haigete ravis peetakse pikaajalist kodust hapnikravi suitsetamisest loobumise kõrval teiseks efektiivselt elulemust parandavaks ravivõtteks. (Gross & Vahtramäe.) Pikaajaline kodune hapnikravi on üks osa kopsuhaigete rehabilitatsioonist. Hapnikraviga vähendatakse hüpokseemiat ja parandatakse organismi oksügenisatsiooni. Patsientidele luuakse võimalus kodustes tingimustes hingata lisahapnikku
lammutamist (kokaiin, amfetamii). 11. Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused? Südame seiskumine ja bradükardia; hüpotensioon; ägedad allergilised seisundid; hüpovoleemilise shoki korral on teisejärgulised ravimid (vedeliku asendamine, vajadusel vasopressor). 12. Millistel juhtudel patsiendi seisundist lähtuvalt peaks võimalusel kaaluma adrenergiliste ravimite kasutamist? Bronhiaalastma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, ülemiste hingamisteede viirushaigused – sümptomaalne leevendus. Teised: emaka kontraktsioonie vähendamine, lisatakse lokaalanesteetikumidele, vasokonstriktorid silmas ja ninalimaskestas. 13. Adrenergiliste ravimite toime- millistesse retseptoritesse toimivad adrenaliin, noradrenaliin, isoprenaliin, dopamiin, fenüülefriin, dobutamiin. Adrenaliin: α+β retseptoritesse Noradrenaliin: α+β1 (minimaalne) Isoprenaliin: β1+β2
Tagada patsiendile trahheobronhiaalpuu hügieen efektiivne köhimine. Jälgida patsiendi vedelikubilanssi Ravitsemine Antibiootikumid Organismi tugevdavad preparaadid Täisväärtuslik toit Aeglaselt väljakujunevad hingamishäired. KOK 6 Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on krooniline pidevalt edasiarenev haigusseisund, mis on tingitud pöördumatutest muutustest kopsukoes (emfüseem) ja hingamisteedes (krooniline bronhiit). KOK riskitegurid Sigaretisuitsetamine 97% KOK-ist on tingitud suitsetamisest Suitsetajatest 20%-il areneb KOK Keskkonna saastatus Kutseekspositsioon (keevitustööd, kokkupuuted söe-, põlevkivi-, tsemenditolmuga)
Samuti põhjustab tubakas müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Tubaka tarvitamine põhjustab 40% südame-veresoonkonnahaigustest (infarkt, insult), 80% kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja 90% kopsuvähist. Tubaka tarvitamisega kaasnevad terviseriskid Suuõõnde võivad tekkida igemepõletikud, suuõõnevähk, hammastele hambakatt. Südamesse ja vereringesse võib tekkida vererõhu ja pulsi tõus, gangreen, infarkt ja insult. Hingamisteedesse võib tekkida bronhiit, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja kopsuvähk. Suguorganitesse võib tekkida impotentsus, viljatus, vähenenud libiido ja loote arenguhäired. Samuti võivad tekkida keskendumisraskused, närvilisus, mäluprobleemid, peavalu, mutatsioonid rakkude DNAs. Suitsetamise mõju välimusele Tubakatoodete tarbimisel on ka palju silmaga nähtavaid välimust rikkuvaid nähte. Nagu näiteks suitsetaja nahk muutub hallikaks ning kortsud võivad tekkida kiiremini. Samuti muutuvad hambad, küüned ja sõrmed kollaseks
lastakse mäda kõrvast välja. HINGAMISPUUDULIKKUS Hingamispuudulikkuse korral on gaasivahetus kopsudes ebapiisav ning vere hapnikusisaldus langeb ja/või süsihappegaasi sisaldus tõuseb. Hingamispuudulikkus tekib erinevate haiguste tagajärjel ja võib olla äge või krooniline. Hingamispuudulikkus tekib ükskõik millist hingamissüsteemi osa haarava haiguse tagajärjel. Need võivad olla hingamisteede haigused (astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kasvajad, epiglotiit, võõrkeha aspiratsioon, tsüstiline fibroos), kopsukude haaravad haigused (kopsupõletik, kopsuturse, kopsuverejooks, õhkrind, pneumokonioos), hingamist reguleerivat kesknärvisüsteemi haaravad haigused (ajuinfarkt, kasvajad, ravimite või narkootikumide üledoos, ainevahetuse häired, traumad), hingamislihaste ja rindkere närvide haigused (müasteenia, lihasdüstroofia, Guillan-Barre sündroom) ja rindkere või kopsu traumad
-BLOKAATORITE KLIINILINE KASUTAMINE · Hüpertooniatõbi · Südame rütmihäired · Stenokardia ja müokardiinfarkt. Vähendavad müokardi hapniku tarvidust. · Ärevusega kaasnevate somaatiliste nähtude (südamepekslemine, lihaste treemor) vähendamiseks. · Glaukoom, türeotoksikoos, migreeni profülaktika. · Täiendava ravimina hüpertroofilise kardiomüopaatia ja feokromotsütoomi korral -BLOKAATORITE VASTUNÄIDUSTUSED · Bronhiaalastma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. · Kardiovaskulaarne puudulikkus. · Sinuatriaalne blokaad, atrioventrikulaarne blokaad. · Tugevalt väljendunud bradükardia ja/või madal vererõhk. -BLOKAATORITE KÕRVALTOIMED · Bronhospasm · Bradükardia ja südamepuudulikkus · Hüpoglükeemia · Koormustaluvuse langus ja füüsiline kurnatus · Jäsemete jahedus · KNSi poolt depressioon, unetus, halvad unenäod -BLOKAATORITE KÕRVALTOIMED:BRONHOSPASM
Unetus võib olla üheks riskifaktoriks depressiooni või ärevushäire kujunemisel. Unetust võib jaotada selle põhjuste järgi nii: primaarne e. ilma selge põhjuseta unetus. sekundaarne e. kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus. Laias laastus jagunevad unehäired kaheks: · düssomniad · parasomniad. DÜSSOMNIA puhul võivad unetust põhjustada kas kehasisesed või kehavälised tegurid. Näiteks kuulub düssomnia alla obstruktiivne uneapnoe sündroom: kui une ajal vajub hingamistee kokku, siis ärkab inimene korduvalt üles. See on kehasisene põhjus. Kehaväline põhjus võib olla näiteks see, kui Tallinna inimene magab trammirööbaste lähedal ja trammimüra on teda ärritanud aastate jooksul. Kui see noores eas teda ei sega, siis vanemaks saades hakkab järjest rohkem häirima. PARASOMNIAD on uneaegsed ebanormaalsed nähtused. Nende hulka kuuluvad
Perifeersete veresoonte ahenemine, mille tõttu on kõrvaltoimena jäsemete jahedus Beeta-blokaatorid on eriti näidustatud kõrgvererõhu haigetel, kellel on pingutusstenokardia, tahhüarütmiad või kes on läbi põdenud südameinfarkti, samuti glaukoomi või migreeniga patsientidel. Ka rasedatel on beeta-blokaatorite kasutamine lubatud, sest neil pole leitud mingeid loodet kahjustavaid toimeid. Beeta-blokaatoreid ei tuleks kasutada patsientidel, kellel on obstruktiivne hingamisteede haigus, I tüüpi diabeet, südamepuudulikkus, II astme atrioventrikulaarne blokaad ja perifeersete veresoonte haigus. Beeta-blokaatorite kasutamise näidustused on piiratud düslipideemiaga või vähenenud glükoositaluvusega haigetel, aga samuti füüsiliselt aktiivsetel isikutel Beeta-blokaatorite klassid: 1. Kardioselektiivsed e. beeta1-blokaatorid (n: atenolool, metoprolool).: Blokeerivad peamiselt b 1-retseptoritesse
Instrumentaalsed uuringud kroonilise kopsuhaiguse puhul - Spiromeetria - mõõdab, kui palju inimene suudab sisse-välja hingata PEF meetria - mõõdab, kui palju inimene suudab välja hingata Mis on põletikuline kopsuhaigus: mis on tekkepõhjus ja kus põletik lokaliseerub? Tekib viiruse või bakteri tagajärjel ning lokaliseerub kopsukoes Kopsupõletik või bronhiit Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, mitte põletik Lokaliseerub bronhides Bronhi valendiku ahenemine - õhuvool on takistatud - hingamisraskused Mis on pleuriit? Kopsukelme põletik - üleliigne vesi koguneb kopsukelmes Kuidas nõustada patsienti, kellel on sagedasi probleeme kopsudega? Suitsetamist vähendada ning hoiduda soodustavatest teguritest Kardiovaskulaarsed haigused
Kliiniline pilt: I faas: Sümptomid on tingitud organismi sensibiliseerumisest migreeruvate larvide suhtes. Võib kulgeda märkamatult või esinevad: · subfebriilne temperatuur · isutus, iiveldus · kõhuvalu · köha · hepatomegaalia, splenomegaalia · allergia nähud: eosinofiilia, lokaalsed tursed, nahalööbed II faas: · isutus, iiveldus, oksendamine · kõhuvalud (epigastriumis, hoovalud) · kõhulahtisus, kõhukinnisus · peavalud, pearinglus · rahutus Tüsistused: · obstruktiivne ileus · soole perforatsioon · sapiteede sulgus · pankreatiit · pneumoonia · maksaabstsess Diagnoosimine: · faecese uuring askarise munadele · eosinofiilia · seroloogia: parim ELISA-meetod, IgE tõus · röntgen- ülesvõte kopsudest: infiltraadid Ravi: · Vermox e. Mebendazol 100 mg x 2 kolme päeva vältel · Combatrim e. Pyrantel 10 mg/kg kolme päeva vältel Ravi vastunäidustatud raseduse ajal. Profülaktika: 6 · hügieen
sissehingamisest; 11) sideroos(põhjustajaks rauatolm); 12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest; 13) allergiline riniit, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest; 14) ülemiste hingamisteede kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust; 15) asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused; 16) krooniline obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad maa- alustes kivisöekaevandustes; 17) kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 18) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest; 19) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud slaki tolmu sissehingamisest; 20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja
Võib kulgeda märkamatult või esinevad: subfebriilne temperatuur isutus, iiveldus kõhuvalu köha hepatomegaalia, splenomegaalia allergia nähud: eosinofiilia, lokaalsed tursed, nahalööbed II faas: isutus, iiveldus, oksendamine kõhuvalud (epigastriumis, hoovalud) kõhulahtisus, kõhukinnisus peavalud, pearinglus rahutus Tüsistused: obstruktiivne ileus soole perforatsioon sapiteede sulgus pankreatiit pneumoonia maksaabstsess Diagnoosimine: faecese uuring askarise munadele eosinofiilia seroloogia: parim ELISA-meetod, IgE tõus röntgen- ülesvõte kopsudest: infiltraadid Ravi: Vermox e. Mebendazol 100 mg x 2 kolme päeva vältel Combatrim e. Pyrantel 10 mg/kg kolme päeva vältel Ravi vastunäidustatud raseduse ajal. Profülaktika: hügieen
ninakõrvalkoopa piirkonnas. Palavikku tavaliselt ei ole. Kroonilise sinusiidi sümptomid on sageli üsnagi ebatüüpilised ja vähe väljendunud. Vaatlus, Rö siinustest, CT, põskkoopa loputust kasutatakse põhiliselt sellisel juhul, kui muud uuringumeetodid puuduvad. Põskkoopa loputus on ühtlasi ka raviv protseduur- eemaldatakse mäda põskkoopast loputamise teel. 26. Uneapnoe ja norskamine: kaebused, diagnostika ja ravi Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus kestusega 10s või enam. 1) obstruktiivne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2) tsentraalne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3) segatüüpi uneapnoe algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks 4) unehüpopnoe õhuvoolu vähenemine hingamisteedes 50%
ninakõrvalkoopa piirkonnas. Palavikku tavaliselt ei ole. Kroonilise sinusiidi sümptomid on sageli üsnagi ebatüüpilised ja vähe väljendunud. Vaatlus, Rö siinustest, CT, põskkoopa loputust kasutatakse põhiliselt sellisel juhul, kui muud uuringumeetodid puuduvad. Põskkoopa loputus on ühtlasi ka raviv protseduur- eemaldatakse mäda põskkoopast loputamise teel. 26. Uneapnoe ja norskamine: kaebused, diagnostika ja ravi Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus kestusega 10s või enam. 1) obstruktiivne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2) tsentraalne uneapnoe hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3) segatüüpi uneapnoe algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks 4) unehüpopnoe õhuvoolu vähenemine hingamisteedes 50%
· Kõrvaltoimed: kõhulahtisus, unetus, peapööritus, peavalu, hallutsinatsioonid Mõõduka ja raskekujulise Alzheimeri tõve halvenemine on memantiinravi ajal platseeboga võrreldes aeglasem. MODAFINIIL · Soodustab ärkvelolekut ja pidurdusprotsesse ülesannetes; eufooriat ei tekita · Nii katseloomadel kui inimestel parendab episoodilist ja töömälu · Prokognitiivsed efektid ka psühhiaatrilistel patsientidel · Näidustused: narkolepsia, vahetustega tööst tingitud unehäire, obstruktiivne uneapnoe · Kasutatakse ka ADHD, depressiooni, skisofreenia, kokaiinisõltuvuse, Parkinsoni tõve ja haiguste põhjustatud väsimuse puhul · Kuid ka näiteks öiste vahetuste ajal, näiteks meditsiinis · Kasutusele tulnud nn eluviisiravimina, kuid metüülfenidaadist vähem levinud · Suurendab monoamiinide vabanemist; mõjustab glutamaadi, GABA, oreksiinide ja histamiini toimet; DAT Ki 4 M · Kõrvaltoimed: peavalu, iiveldus, nahanähud, ängistuse süvenemine
probleemidele spetsialiseeritud õe vahel, kes saab analüüsida patsiendi seisundit ning anda soovitusi järgnevate tegevuseks. Isik saab täida tema hingamisteede puudutava sümptomites küsimustike, mille tulemusel on võimalik, näiteks kõrvalekalduvusest tavalise seisundist või hinnata haiguse progreseerumist riski. (Tabur 20018). KASUTATUD KIRJANDIS 21 Altarja A. (2015). Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK). Tartu. https://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/pildid/oppetoo/kutsekopsuhaigused/Krooniline_obstru ktiivne_kopsuhaigus_KOK_kutsehaigusena_2015.pdf (01.10.2018) Braber S. (2011). The pathogenesis of lung emphysema: lessons learned from murine models. Netherlands:Utrecht University Repository. Bronchodilators.Side effects. (2014). NHS. https://www.nhs.uk/conditions/bronchodilators/side-effects/ (01.10.2018) Corbridge S., Wilken L., Kapella MC., Gronkiewicz. (2012)
Kutsehaigused ja tööõnnetused 12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest; 13) allergiline riniit, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest; 14) ülemiste hingamisteede kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust; 15) asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused; 16) krooniline obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad maa- alustes kivisöekaevandustes; 17) kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 18) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest; 19) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud slaki tolmu sissehingamisest; 20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja loomse
esmatähtis ülekaalulistel patsientidel. · Kerge uneapnoe korral vähendab hingamispauside episoode magamine külili asendis või tuleks selili magades asetada padi selliselt, et pea oleks kuklas. · Enne uinumist tuleks hoiduda alkoholi ja rahustite tarvitamisest. · Ninahingamine tuleks hoida vaba (vajaduse korral tarvitada ninatilkasid). · Oluline on kaasuvate krooniliste haiguste (II tüübi diabeet, kõrgvererõhktõbi, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus) tulemuslik ravi. Positiivse rõhuga hingamisaparaadi (CPAP) kasutamine une ajal hoiab ära hingamispausid ja uneaegsed kudede hapnikuvaeguse episoodid. Aparaati on võimalik kasutada iseseisvalt kodus, eelnevalt tuleb selle optimaalne tööreziim haiglatingimustes välja selgitada. Erialases kirjanduses on rohkesti andmeid enesetunde ja elukvaliteedi ning töövõime paranemise kohta uneapnoehaigetel, kel on rakendatud CPAPd. (Vaata LISA'st Foto 1 ja Foto 2)
tekitades keskkõrvapõletikke, suuhingamine, norskamine, ninakinnisus, nohu, põskkoopapõletikud, kõrvavalu, loidus. Uneapnoehaigus ehk unelämbumistõbi. Uneapnoe definitsioon ja klassifikatsioon. Uneapnoehaigus ehk unelämbustõbi on kui uneaegseid hingamiskatkestusi esineb sageli voi need on liiga pikad, pohjustades paevaseid haireid. Luhikesi hingamiskatkestusi esineb ka normaalse uneajal. Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus kestusega 10s või enam. 1) obstruktiivne uneapnoe – hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2) tsentraalne uneapnoe – hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3) segatüüpi uneapnoe – algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks Apnoe/hüpopnoe indeks ja sellele vastavad raskusastmed. unehüpopnoe – õhuvoolu vähenemine hingamisteedes ≥ 50%
Raviks apendektoomia. 28. Iileus. Klassifikatsioon. Diagnostika. Soolesulgus ehk iileus on soole läbimatuse seisund. Iileuse üldine patogenees: soolesulguse teke (sõltub etioloogiast) soole laienemine vedeliku liikumine intestinaalse 3. ruumi hüpovoleemia, suurenenud sooleseina pinge soole perfusiooni langus mikroobide ülekasv ja translokatsioon sepsis. Soolesulguse eri vorme saab klassifitseerida oma etioloogia, kulu, lokalisatsiooni ja sulguse astme järgi: Etioloogia: obstruktiivne (ehk mehhaaniline: intraluminaalne, ekstraluminaalne, intramuraalne), strangulatsioon või paralüütiline (ehk dünaamiline) Kulg: äge või krooniline Lokalisatsioon: peensoole (kõrge) või jämesoole (madal) iileus Sulguse aste: osaline või täielik Diagnoosimine: Diagnoos põhineb sümptomaatikal, objektiivsel leiul, analüüsidel ja radioloogilistel uuringutel. Iileuse diagnoos kindlasti peab sisaldama soolesulguse põhjuse, millest sõltub edasine ravitaktika
spontaanselt/põhjuseta, püsiv hirm hoo kordumise ees või mure hoo tagajärgede pärast, vältimine PH tunnused: südamekloppimine, hingamisraskused, poomistunne, valu/ebamugavus rinnus, iiveldus kõhus, külmavärinad/kuumatunne, värisemine, paresteesiad, derealisatsioon/depersonalisatsioon, pearinglus, higistamine, hirm kaotada kontroll/hulluksminekuhirm, surmahirm Paanikahood: kardiomüopaatia 83%, parkinsoni tõbi 25%, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus 25%, krooniline valu, primaarne biliaarne tsirroos, epilepsia Agorafoobia ärevus või ebamugavus kohtades, kust paanikahoo tekkimisel võiks olla raske pääseda, abi poleks kättesaadav, vältimine, tüüpilised olukorrad:rahvahulk, järjekord, üksinda kodust eemal, üksinda kodus, sillal, bussis, rongis,autos Sotsiaalfoobia hirm ühe või mitme sotsiaalse situatsiooni ees, väldib või talub suure vaevaga, subjektiivsed kannatused või tegevusvõime langus
ninakinnisus, nohu, põskkoopapõletikud, kõrvavalu, loidus. 7. Uneapnoehaigus ehk unelämbumistõbi Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus (magamisaegne hingamatuse sündroom). Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus kestusega 10 sek või enam. Uneapnoehaigus ehk unelämbustõbi on kui uneaegseid hingamiskatkestusi esineb sageli või need on liiga pikad, pohjustades paevaseid häireid. Lühikesi hingamiskatkestusi esineb ka normaalse une ajal. Klassifikatsioon: 1. obstruktiivne uneapnoe - hingamisseiskus on põhjustatud hingamistee neeluosa kokkuvajumisest, hoolimata hingamislihaste pingutuse olemasolust 2. tsentraalne uneapnoe - hingamisseiskus on põhjustatud hingamislihaste pingutuse puudumisest 3. segatüüpi uneapnoe - algab obstruktiivse apnoega ja läheb üle tsentraalseks apnoeks või algab tsentraalsena ja läheb üle obstruktiivseks 4. unehüpopnoe - õhuvoolu vähendamine hingamisteedes ≥ 50%
vabanemist, ning retseptorite antagonistid kõrvaldavad selle pidurduse. Pidurduse pidurdajana jääb kofeiini ergutav mõju mõistlikult mõõdukaks. Kofeiinile areneb tolerantsus, nii et harjumuspärasel kohvijoomisel on osa algsest ergutusest kaduma läinud. kofeiin suurendab peavaluravimite imendumist ja tugevdab valuvastast toimet ka otseselt. Kofeiin vabastab stressihormoone. Suitsetajate eriprobleemiks krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kombinatsioon kroonilisest bronhiidist ja kopsuemfüseemist. Nikotiini surmav annus inimesele on 60 mg.Tavalises sigaris on seda kaks korda rohkem, aga enamus põleb ära. Nikotiinimürgistust tubaka suitsetamisel või söömisel aga ei teki, sest nikotiin ärritab oksekeskust, süües oksendatakse välja, iiveldus ei lase suitsetada (ja tekitab tolerantsuse). Pindmiste, nahaveresoonte ahenemine kiirendab kortsude teket.
Nimeta alumiste hingamisteede põletikke lapseeas. ● bonhiit ● bronhioliit ● kopsupõletik Kirjelda alumiste hingamisteede infektsioonile iseloomulikke tunnuseid lapseeas. ● palavik ● köha ● ekspiratoore düspnoe ● leid auskultatsioonil Milles seisneb ägeda obstruktiivse bronhiidi olemus? Äge obstruktiivne bronhiit ehk kopsutorupõletik. Olemus: bronhide ahenemise sündroom ehk bronhiospasm, kopsutorude limaskest on turses, esineb põletikulist sekreeti. Põhjuseks viirusinfektsioon või ärritavad gaasid. Süptomiteks on: ekspiratoorne düspnoe, köha, palavik, auskultatoorne leid. Kirjelda hingamisteede põletike ravipõhimõtteid. Sümptomaatiline, inhalatsioonid, turse vähendamine, hügieen, toksiinide eemaldamine (vedelikravi), Milline on bronhiaalastmale iseloomulik vaevus?
rohkem sõltuv kui disotsilpiinil. Mõõduka & raskekujulise Alzheimeri tõvega patsientide seisundi halvenemine on memantiinravi ajal platseeboga võrreldes aeglasem. Modafiniil · Soodustab ärkvelolekut & pidurdusprotsesse ülesannetes; eufooriat ei tekita, parandab epi.- & töömälu. · Prokognitiivsed efektid ka psühhiaatrilistel patsientidel · Näidustused: narkolepsia, vahetustega tööst tingitud unehäire, obstruktiivne uneapnoe ; kasutatakse ka ADHD, depressiooni, skisofreenia, kokaiinisõltuvuse, Parkinsoni tõve & haiguste väsimuse puhul, kuid ka näiteks öiste vahetuste ajal, näiteks meditsiinis · Kasutusele tulnud nn eluviisiravimina, kuid metüülfenidaadist vähem levinud 36 Adaptogeenid - ergutavad, peamiselt looduslikku päritolu ained. Need aitavad kaitsta organismi ümbritseva keskkonna kahjulike mõjutuste eest & parandavad elundite talitlust, soodustavad ainevahetust.
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
hüpo- ja hüpernatreemia, hüpo- ja hüperglükeemia, hüpo- ja hüperkaltseemia). 2. Endokriinsed häired (hüpo- ja hüpertüreoos, hüperparatüreoos, diabeet, Cushingi tõbi, Addisoni tõbi). 3. Infektsioonid (viirusinfektsioonid, bakteriaalsed infektsioonid, kuseteede infektsioonid, meningiit, endokardiit, tuberkuloos, neurosüüfilis jne.). 4. Kardiovaskulaarsed haigused (südamepuudulikkus, südameinfarkt). 5. Kopsuhaigused (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, maligniteet). 6. Seedetrakti haigused (vähk, hepatiit, maohaavandid, divertiikulid jne.). 7. Kuseteede haigused (inkontinentsus). 8. Tugi- ja liikumisaparaadi haigused (degeneratiivsed liigesehaigused, osteoporoosist põhjustatud luumurrud, reumaatiline polümüalgia, Padet' tõbi). 9. Neuroloogilised häired (ajuvereringe haigused, dementsus, ajukasvajad, Parkinsoni tõbi). 10. Muud haigused (aneemia, vitamiinide vaegus, pahaloomulise kuluga haigused).
lõhkuma, et endale ruumi teha. ECMi lõhuvad spetsiifilised proteaasid: maatriksi metalloproteaasid (MMP – matrix metalloproteases), seriinsed proteaasid. Lisaks sekreteerivad rakud ka spetsiifilisi proteaaside inhibiitoreid – TIMPs – tissue inhibitor of metalloproteases, mis proteaaside toimet neutraliseerivad. Normaalse koe funktsioonis on oluline proteaaside ja inhibiitorite tasakaal. Kroonilise põletiku tingimustes : nt krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, periodontiit, maksa fibroos, reumatoid artriit – toodavad põletikurakud palju MMPsid, mida ei suudeta neutraliseerida. Tekkivaid koemuutusi nimetatakse sidekoe remodelleerumiseks – tissue remodeling. Hetkel on kasutusel ainult üks MMP inhibiitor – doxycyclin (Periostat), mida kasutatakse periodontiidi ravis. Lisaks on kasutusel ka ravimid, mis aktiveerivad ECMi lõhkuvaid proteaase. nt urokinaas ja streptokinaas aktiveerivad seriinseid proteaase
sündroom) korral. kardiostimulaatoriga aparatuur. Kõrgema patsiendid), krooniline astme AV-blokaadi obstruktiivne tekkimisel mingi annuse kopsuhaigus juures ei tohi edaspidi bronhospasmiga (nt annust suurendada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
