Suus võib olla hulgaliselt sülge. Nahk ja limaskestad tsüanootilised. Esineb tahhükardia ja tahhüpnoe. Patsient võib tunda end väga väsinuna ja kaevata peavalu. Teadvus võib olla häiritud. 13. Epilepsiaga sarnased seisundid Hüpoksia transitoorsed isheemilised atakid Hüpoglükeemia Elektrolüütide tasakaalu häired Alkoholi ja narkootiliste ainete üledoseerimine Minestus ehk sünkoop Parasomnia Mõned psüühikahäired 14. Õendustegevus generaliseeritud krambihoo korral Oluline on situatsiooni ja patsiendi seisundi jälgimine. Väljaspool haiglat Kui epileptiline hoog tekib esmakordselt või võõral inimesel, kutsu alati kiirabi. Oluline on patsiendi rahustamine. Haiglakeskkonnas Generaliseeritud krambihoo ajal kui see tekib esmakordselt, tuleb tegutseda kiiresti ja oskuslikult. Kutsu abi. · Tõsta üles voodi küljekaitsed · Aseta voodi sobivale kõrgusele · Palu valmis seada aspiratsioonisüsteem
o Võib esineda pahaloomuline neuroleptiline sündroom e. hüpertermia, lihaste kangestumine, teemor, hüper(/hüpo)tensioon (kõrge(/madal) vererõhk), tahhükardia, delliirium; labori andmed näitavad kõrgenenud CPK (keratiin fosfokinaas) ja rohkenenud valgete vereliblede näit. Selle puhul lõpetada ravimi annustamine, paigaldada tilguti, jahutavad rätid, benzodiasepiin valmis krambihoo jaoks. Risperidoon (D2 ja 5-HT2 antagonist) – ei saa klassifitseerida ei tüüpilise ega atüüpilisena, kuna ei ole kummagagi sama toimega; o Väga hea vanematele patsientidele, kuna ei blokeeri D4; s.t. toob kaasa vähem sedatsiooni. Atüüpilised (uuemad, D2, D4 ja 5-HT2 antagonistid) o Aripiprasool – hea depressioonihäire korral o Klosapiin – ei kasutata kunagi esimese variandina, kuna vähendab valgete
Sümptomid · Sümptoomid tekiavad tavaliselt 314 päeva peale nakatumist. · Esimeseks sümptomiks on näolihaste jäikus. · Sellele järgnevad neelamishäired ning lihasjäikus levib järjest allapoole. · Võivad tekkida hootised väga valusad lihaskrambid, mis haaravad kogu keha ning mis võivad häirida ka hingamist. · Suureneb krambivalmidus ehk mistahes kerge ärritus (valgus, müra või puudutus) võib vallandada krambihoo. · Rasketel juhtudel võib tõusta vererõhk, palavik ning tekkida tugev higistamine. · Teetanuse tüsistusteks võivad olla tugevatest lihaskrampidest tekkinud luumurrud ja lihasrebendid, samuti kopsupõletik, süvaveenide tromboos või kopsuarteri trombemboolia. · Harvem esineb teetanuse paikset vormi, mille puhul on lihasjäikus vaid haava ümbritsevates lihastes. · See möödub raviga täielikult. Ravi
5 a - 11 a 500 mg 12 a - … a 1000 mg Millal kutsuda arst Laps on silmatorkavalt loid või viril ja joob halvasti Kui lapsel on hingamisraskused Kui laps on noorem kui 3 aastat ja palavik on püsivalt üle 38,0 Palavik püsib üle 24 tunni Kui lapsel on krambid, kutsu kohe kiirabi - 112 Kui lapsel tekib krambihoog, palun ära takista lapse liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks krambihoo möödudes keera ta küljele vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba ära paku midagi juua ära püüa midagi suhu panna ära jäta last järelevalveta pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni kutsu kiirabi! Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada. Krambihoo ajal inimene ei hinga südamemassaaž või suust – suhu hingamine ei ole vajalik. Krambid
Tunnused on: · Jälgida, et kannatanu ennast ära ei lööks · Kahvatu nahk · Pea alla võib panna midagi pehmet või hoida · Külma higiga kaetud nahk ettevaatlikult käte vahel · Vabasta kitsast kaelusest · Huuled muutuvad sinakaks · Pärast krambihoo lõppu taga vabad · Pulss võib olla kiire ja nõrk või vastupidi hingamisteed, stabiilne küliliasend aeglustunud · Soojusta ja rahusta kannatanut · Kiire hingamine · Kannatanu on rahutu 8. Millised tunnused viitavad õhupuudusele?
retseptorite talitluse häired. Sümptomaatiline epilepsia- on seostatud peaajukahjustuse või kesknärvisüsteemihaigusega. 15. Mis on epileptiline staatus, miks seda seisundit on tarvilik ravida ja millega kupeeritakse seda? Pidevad või sagedased üksteisele järgnevad krambihood. Ohtlik seisund, kuna korduvate krampide järel võib kujuneda pöördumatu ajukahjustus ning häigus võib lõppeda surmaga. Valikravimikd krambihoo kupeerimisel on diasepaam, mida süstikase aeglaselt veeni või manustatakse lahusena rektaalselt 0,4mg/kg. 16. Millised on epilepsia ravimite üldised toimepõhimõtted (toimemehhanism)? Eesmärk on saavutada epileptilistest hoogudest vabanemine, hoiduda ravimite tingitud kõrvaltoimetest. Ravim valitakse vastavalt epileptilise hoo tüübile arvestades patsiendi individuaalseid iseärasusi, teisi kasutatavaid ravimeid, kõrvaltoimeid.
Teha auru. 20. Milline kodune abivahend on soovitav muretseda perekonda, kus lastel on esinenud larüngiiti? Auruaparaat. 21. Kui kõrget palavikku ei ole vaja lapsel alandada? Alla 38° kraadist palavikku kaenla alt mõõdetuna. 22. Milliste võtetega saab väikelapsel ja imikul alandada palavikku? Eemaldada riided (mähe), ülehõõrumine, toatemperatuuri alandamine, asetada otsmikule mähis. 23. Mida teha siis kui imikul kõrge temperatuuri foonil tekivad krambid? Krambihoo esmaabi, peale seda palaviku alandamine. 24. Kui sage oksendamine ja kõhulahtisus võib olla imikule ja väikelapsele ohtlik? 10x päevas või iga paari tunni tagant või sagedamini. 25. Millised on oksendamise ja kõhulahtisuse korral tekkiva veetustumise ohtlikud tunnused? Kahvatu nahk, kuivad limaskestad, unisus. 26. Kuidas eristada alkoholimürgistust alkoholi joobest? Teadvusekadu. 27. Millised ravimid võivad lastel esile kutsuda üliraskeid mürgistusnähte ka väikestes annustes
Põhjused: Epilepsia (langetõbi). Palavik (lapsel). Alkohol. Ravimid, narkootikumid. Diabeet. Trauma. Raseduskrambid. Meningiit. Ajukasvaja. Ajuinfarkt hilisperioodis. Kui leiad krampidega haige, siis: Ära takista haige liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks. Kui hoog on alanud, siis ei ole võimalik seda peatada! Ära püüa midagi talle suhu panna! Vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba! Krambihoo möödudes keera ta küljele! Põletus Põletus on organismi termiline kahjustus. Vastavalt põletuse suurusele, tekivad laguproduktid nahas, mis sattudes vereringesse häirivad südame- ja hingamiskeskusi, tekitades sokiseisundi. Põletusastmeid on kolm: I staadium punetav nahk, turses, tugev valu · Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus. II staadium valkja vedelikuga täidetud villid, punetus, valu
Palavik (lapsel). Alkohol. Ravimid, narkootikumid. Diabeet. Trauma. Raseduskrambid. Meningiit. Ajukasvaja. Ajuinfarkt hilisperioodis. Kui leiad krampidega haige, siis: Ära takista haige liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks. Kui hoog on alanud, siis ei ole võimalik seda peatada! Ära püüa midagi talle suhu panna! Vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba! Krambihoo möödudes keera ta küljele! Põletus Põletus on organismi termiline kahjustus. Vastavalt põletuse suurusele, tekivad laguproduktid nahas, mis sattudes vereringesse häirivad südame- ja hingamiskeskusi, tekitades šokiseisundi. Põletusastmeid on kolm: I staadium – punetav nahk, turses, tugev valu • Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus. II staadium – valkja vedelikuga täidetud villid, punetus, valu
· Elundi puudulikkused (maks, neerud) · Sokk · Narkootikumi üledoos · Krambid 7. Teadvuseta kannatanu EA. 1. Ei tohi anda süüa ega juua 2. Kui oskad, kasuta spetsiaalseid süste või geele 3. Keera ühetüki meetodil(pea, kael, keha liiguvad koos) külgasendisse ja taga vabad hingamisteed 4. Mesi!? 5. Vajadusel asendi säilitamiseks selja taha padi, kandekott või muu sobiv asi 6. Krambihoo ajal kaitsta võimalused löögitraumade eest ja võimalusel küliliasend 7. Mürgistuse pärast teadvuse kaotanul mitte teha kodust maoloputust. 8. Teadvusehäire tüüpjuhtumi reeglid ja põhikaebused. REEGLID! 1) Saanud kutsetöötluse käigus D-kutse, selgitage välja, kas teadvushäire korral oli tegemist trauma, mürgituse või haigusliku põhjusega. 2) Kuni 10 päeva tagasi tekkinud haigusnähud või trauma on hiljuti, üle selle enam mitte
poolt määratud skeemi kohaselt jälgi: teadvus, hingamine, vereringe, vajadusel kasuta elustamisvõtted Bronhiaalastma mugav poolistuv asend värske õhk abistada varem määratud astmaravimite kasutamisel esmakordsel või raskemal juhul helistada 112 Krambid krampe ei tohi tagasi hoida kaitsta kannatanut vigastuste eest krampide ajal ei panda midagi suhu võimalusel asetada kannatanu stabiilsesse külili asendisse säilitada kannatanu privaatsust krambihoo järel asetada kannatanu stabiilsesse külili asendisse, jälgida hingamist (tagada vabad ülemised hingamisteed) jälgida kannatanut (uue krambihoo tekkimise võimalus) helistada 112 Hüperglükeemia (veresuhkur ) Janu Nahk ja limaskestad kuivad Atsetooni lõhn suust Uimasus Iiveldus, oksendamine Teadvus kaob aegamööda Põhjused Esmane diabeet Insuliinravi eiramine Alkohol Infektsioon Infarkt või muu äge haigus Esmaabi
Kannabinoidid on uriinis määratavad ühekordse kasutamise järel 3-10 päeva ja kuni 4 nädalat pikaajalisel tarvitamisel. Kuna marihuaana sigaretid sisaldavad rohkem tõrva ja kantserogeenseid aineid kui tubakas, on leitud seos tavalisest kõrgema haigestumisega kopsuvähki. Krooniline marihuaana suitsetamine põhjustab ka bronhiiti ning astma ägenemist, samuti võib leida kopsude funktsionaalste näitajate olulist halvenemine. Epileptikul võib marihuaana tarvitamine vallandada krambihoo, skisofreenikul psühhoosi. Marihuaana mõjub insuliini antagonistina, olles diabeedi korral ketoatsidoosi potensiaalne tekitaja. Pideval tarvitamisel on ta anovulatsiooni põhjustaja, samuti on leitud iseeneslike abortide sagedasemat esinemist; meestel on leitud sperma hulga ja kvaliteedi langust ning sageli esineb marihuaana tarvitajatel günekomastiat. Suurtes annustes on THC immuunsupressor. Marihuaana sõltuvusega on seotud depressioon, suitsiidimõtted, õnnetused ja vigastused
Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada! Teen ümbritsev ruum vabaks, eemaldades kõik ohtlikud asjad (kuumad joogid, teravad esemed) Fikseerin kellaaeg, millal kramp algas ja millal lõppes Võimalusel kaitsen kannatanu pead, asetades pea alla midagi pehmet. Vabasta kaela ümbritsevad rõivad Ära kannatanut liiguta, kui ta ei ole otseses hädaohus Ära pane talle midagi suhu ega hoia teda jõuga kinni Krambihoo ajal inimene ei hinga – elustamisvõtete rakendamine pole vajalik Helistan 112 - vajadusel! 13 Kuidas tuleks tegutseda situatsioonis, kus nahale satub söövitav aine, mis tekitab põletust ja valu? See on keemiline põletus. Tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. Kui side puudub- jätta katmata. 14 Kuidas tegutsete situatsioonis, kui tulete väljast tuppa ja teie sõrmed on
o Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada! o Tee ümbritsev ruum vabaks, eemaldades kõik ohtlikud asjad (kuumad joogid, teravad esemed). o Fikseeri kellaaeg, millal kramp algas ja millal lõppes o Võimalusel kaitse kannatanu pead, asetades pea alla midagi pehmet. Vabasta kaela ümbritsevad rõivad o Ära kannatanut liiguta, kui ta ei ole otseses hädaohus o Ära pane talle midagi suhu ega hoia teda jõuga kinni o Krambihoo ajal inimene ei hinga – elustamisvõtete rakendamine pole vajalik ● Helista 112 - vajadusel! 13. Kuidas tuleks tegutseda situatsioonis, kus nahale satub söövitav aine, mis tekitab põletust ja valu? Puhasta nahk vee või nahka desinfitseeriva vahendiga Eemalda vigastust suurendamata ning liigset valu tekitamata Soodusta veritsust mustuse väljapesemiseks haavast Võõrkeha eemaldamise järgselt puhasta või desinfitseeri haava piirkond, kuivata ning kata
teadmatuse tõttu. 22 Epileptilise hoo esmaabist Kui hoog on alanud, siis seda peatada pole võimalik. Hoog möödub iseenesest umbes 1...5 minutiga. Mida hoo ajal teha 1) Jääge ise rahulikuks! 2) Vaadake kella! Selgitage välja, kui kaua hoog on kestnud. 3) Jälgige, et haige ei vigastaks end hoo ajal. Pea alla võiks panna midagi pehmet (riideeseme vms.). 4) Krambihoo järel (võimalusel ka selle ajal) pöörake haige külili, pange ta kindlalt sellesse asendisse lamama! See hoiab lahti hingamisteed ja vähendab võimalust tõmmata sülge või oksemasse hingetorusse (köhareaktsioon on hoo järel väga nõrk). 5) Ärge jätke haiget järelvalveta teadvuse taastumiseni. 6) Harva võib pärast hoogu esineda ka rahutus, oodake kuni see möödub. 7) Pärast hoogu on haige pisut uimane, võib-olla unine. Ärge teda segage, las lamab (magab) rahulikult.
Tõrva sisaldus on 3 korda kõrgem kui tubakal. Kanepi suitsetamine on vähkitekitav ja mutatsioone põhjustav, kuna marihuaana sigaretid sisaldavad rohkem tõrva ja kantserogeenseid aineid kui tubakas, seos on leitud kõrgema haigestumisega kopsuvähki ja eesnäärme vähki. Krooniline marihuaana suitsetamine põhjustab ka kroonilist bronhiiti ning astma ägenemist (4). Epileptikul võib marihuaana tarvitamine vallandada krambihoo, skisofreenikul psühhoosi. Langeb immuunvastupanu, marihuaana on suurtes annustes immuunsupressor, st ta vähendab organismi vastupanu haigustele (4). Käitumuslikud muutused on seotud selliste intellektuaalsete võimete langusega nagu võime lahendada probleeme ja loetust aru saada. Sõltuvusega on seotud depressioon, suitsiidimõtted, sagedasem õnnetuste ja vigastuste esinemine (4). Kroonilisel sagedal manustamisel suurtes annustes tekib motiivituse sündroom, mis on
AJUKOE ERUTUSHÄIRED Mis on epilepsia? Närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood Mis on generaliseerunud epileptiline hoog? Ulatuslik hoog. Algavad teadvuse kaoga, millega järgnevad kohe krambid. Sageli lõpevad tugevad hood sügava lhiajalise unega. Võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase ja põie tühjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu roojamine ja urineerimine Kirjelda abi krambihoo ajal Vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele Ei tohi jätta järelevalveta seni, kuni teadvus täielikult taastub Kiirabi vaid juhul, kui hoog kestab üle 10 minuti. Kirjelda auraga migreeni Klassikaline migreen: visuaalsed sümptomid nagu vaatevälja värisemine, siksakiline nägemine ja hemianopsia. (nägemishäire, milla puhul kaob pool nägemisvälja). Kirjelda autismi
Aseta ninale, laubale ja kuklale külma. 9. Epilepsia (krambitõbi) 4. Sokk Jälgi, et kannatanu ei vigastaks ennast. Ära hoia kannatanut kinni ega topi talle midagi Tekke peamised põhjused: verekaotus, vedeliku puudus, südame ja hingamise suhu. Kuigi kannatanu krambihoo ajal ei hinga, ei ole elustamist vaja, sest hoog kestab u puudulikus. 1-2 minutit. Pärast hoogu võib olla kannatanu segaduses. kui kannatanu ei tule kahe hoo vahel selgusele, tuleb kiirabi kutsuda. Tunnused: kiire ja nõrk pulss, kahvatu ja külmahigine nahk, sage hingamine, rahutus kuni meeltesegaduseni
Enne kiirabi saabumist on vaja anda narkouimas viibijale abi. Kui hingamine on täielikult seiskunud, tuleb alustada kunstliku hingamisega. Abivahendite puudumisel võib kasutada taskurätikut või lihtsalt riiet, tehes kunstlikku hingamist läbi riide. Õigeaegse abi korral narkootikumi üledoseerinu süda ei seisku ja sel juhul südamemassaazi ei tehta. Abivajaja tuleb katta nii pealt kui alt teki, termokile või rõivaesemega, kuni saabub abi. Uimasti tarvitamine võib vallandada krambihoo, mis on samuti kiirabi vajav seisund. Kogu keha krambihoo puhul ei tohi abivajajale midagi suhu panna. Enamikul juhtudel, ka epilepsia korral, kestab krambihoog lühikest aega, möödudes ise. Alaealised vajavad abi ka tavalise narkojoobe puhul. Tavaline narkojoove ei vaja vältimatut meditsiiniabi, erandiks on alaealised. Vältimatu abivajaduse kriteerium on abivajaja elutähtsate organite funktsiooni raske häire teadvuse-, hingamishäire, krambid, südamerütmi- või vererõhuhäire jt
Äge valmis korduvaks aeglaselt veeni, kitsanurga glaukoom või manustamiseks. vajadusel võib lahtisenurga glaukoom, kui Raseduse ajal tohib krambihoo patsiendile ei ole määratud kasutada ainult väga kupeerimiseks vastavat ravi. Raske põhjendatud manustada kuni 30 mg maksapuudulikkus, näidustustel. Kiirel
annaabi.ee 
