omane õrnema soo esindajatele. Enese näljutamine või toidu välja oksendamine toovad paraku endaga kaasa rohkem halba kui head. Kõige mustema stsenaariumi korral võib see lõppeda surmaga. Anoreksia (anorexia nervosa) ja buliimia (bulimia nervosa) on toitumishäired, mis viivad sportlase täielikku kaosesse: saavutusvõime langeb, kaob tahtejõud. Anoreksiaga kaasnevad nähud: · Hüpotermia · Võib esineda mitraalklapi prolaps · Õhukesed juuksed · Kuiv, kollakas nahk · Atroofilised rinnad · Atroofiline vaginiit · Külmatunne, aktrotsüanoos Buliimiaga kaasnevad nähud: · Südame rütmihäired · Hüpotermia · Mitraalklapi prolaps · Juuksed on läiketa · Nahk on kuiv · Parotiit · Suuõõne haavandid, hambaemaili kahjustused Ilmselgelt on sellised tagajärjed madalat kaalu nõudvate spordialadega tegelejale
rasvumisele · Pea ümbermõõt: Suhteliselt sageli makrokraania FraX mehed fenotüüp · Prominentne otsmik · Ettelõugsus · Suured ja peast eemalehoidvad kõrvad · Suured testised · Sidekoe nõrkus · Kõrge suulagi · Hammaste reastushäire http://www.specialchild.com/archives/dz-008.html FraX mehed fenotüüp · Sidekude Nõrkus (liigeste hüpermobiilsus) Mitraalklapi prolaps Alaneva aordi laienemine Lampjalgsus Kubemesong Õhuke sametine striiadega nahk Kõrge suulagi, kõvasuulaelõhe Tortikollis Küfoskolioos http://www.lpch.org Suulaelõhe · Kõvasuulaelõhe http://www.pedsent.com/ Striiad ja tortikollis http://www.dgk.de http://www.dermis.net http://hsc.utoledo.edu
Nii äge kui ka krooniline alaseljavalu võib olla ka ohtliku halva prognoosiga haiguse sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. (Vaher 2010). Sagedasemad seljavalu põhjused: Lülisamba lülide vahelt väljuvate närvide survekompressioon Lihaste ülevenitus Lihasspasm Osteoartroos ehk liigesekulumus Osteoporoos ehk luuhõrenemine Lülivaheketta prolaps- lülikeha vaheketta väljasopistus Seljatrauma Neerukivitõbi Püelonefriit - kiirelt kulgev mikroobide poolt põhjustatud neeru interstitsiaalse koe (uriini tootvaid päsmakesi ümbritseva koe) ja neeruvaagna põletikuline haigus. (MFMER 2017). Haruldasemad põhjused: Fibromüalgia- haigus, mis väljendub eelkõige lihases esineva valuga, millega võib kaasneda katsumisel tundlike kühmude esinemine.
loetakse äkksurmaks mittevägivaldset surma, mis tabab tervet inimest 6 tunni jooksul esimeste haigusnähtude ilmnemise momendist, või haiget, kelle tervislik seisund enne oli rahuldav. Äkksurm on tabanud paljusid nii tipp- kui ka harrastussportlasi ning peamine põhjus on olnud ületreenimine. (Starkof, 2016) Valdav osa sportlaste äkksurmadest on tingitud erinevate vereringeelundite haiguste nagu kardiomüopaatia, koronaarne südamehaigus, mitraalklapi prolaps, müokardiit jt olemasolust sportlasel (1–4). Enamasti on tegemist sportlasele endale teadmata seisundiga. Kuna intensiivne kehaline pingutus seab südame-veresoonkonnale suure koormuse, siis võib tulemuseks olla äkksurm. (Mooses, 2016) Üheks oluliseks äkksurmade vältimise vahendiks peetakse sportlaste perioodilisi terviseuuringuid. Perioodilised terviseuuringud võimaldavad avastada sportlasel olevaid südamehaigusi
ebatavaline väsimus, teadvusekaotushood, rütmihäired. Parema vatsakese kardiomüopaatia- tahhükardia või vatsakeste fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud), ravimid (kokaiin), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps. Soovitatakse kliiniline koormuskatse kuni 45a varem spordiga mittetegelenud meestel ja kuni 55 a sportimist alustavatel naistel maksimumkoormusteni.
.........................................................................................14 5. RÜHIVIGADE KOMPLIKATSIOONID .................................................................................15 5.1. Seljavalu ...............................................................................................................15 5.2. Radikuliit ...............................................................................................................15 5.3. Diski prolaps ..........................................................................................................15 5.4. Selgroo jäigastumine ...............................................................................................16 5.5. Selgroopõletik ........................................................................................................16 5.6. Hingamishäired .....................................................................................................
Pideva vale istuva asendi korral vajub selg samuti ära ja põhjustab valu. Kõrgelt alla hüpates ja jalgadele maandudes või seljale kukkudes võib saada lülisamba põrutuse või isegi lülide murru, mis annab tugeva seljavalu või osalise halvatuse. Lisaks selja muutustele võivad seljavalu anda ka siseorganite haigused nt neeruhaigused. Sagedasemad põhjused: Lihaste ülevenitus Lihasspasm Osteoartroos Ishias ehk radikuliit Osteoporoos ehk luuhõrenemine Lülivaheketta prolaps Seljatrauma Neerukivitõbi Püelonefriit Haruldasemad põhjused: Fibromüalgia Kasvajad või nende metastaasid selgroolülides Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks: 2 Röntgen näitab lülisamba seisundit, luude hõrenemist ja kasvajaid. Müelograafia puhul süstitakse röntgenis nähtavat vedelikku seljaaju kanalisse ja see toob nähtavale kanali kitsenemised ja kasvajad.
Spastiline – toonus tõusnud, refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid-Babinski refleks+; kloonused (rütmilised liigutused), lihasatroofia (kõhetumine) vähene või puudub, pindmised refleksid vähenenud.spastilise põhjused –insult, kasvaa, trauma . Lõtv – toonus langenud, refleksid nõrgenenud või puuduvad, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia väljendu.nud, fastikulatsioonid (väike osa lihasest väreleb). Perifeerse e lõdva põhjusi – diski prolaps, motoneuroni haigus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid (liigutushäired). Aktiveerib, vastutab ka rahuloleku eest. Moduleerib ajukoore motoorse piirkonna tegevust: reflektoorne e spastiline toonus (lähtetoonus), kehahoiak, poosid, kaasliigutused; liigutuste sujuvus. Kahjustussündroomid – a) akineetilis-rigiidsed: liiga vähe liigutusi, parkinsonistlikud sündroomid b) hüperkineetilis-hüpotoonilised: liiga
- Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel. Lüli külge on ketas fikseeritud kettast tulenevate kiududega, mis kinnituvad luuümbrisesse. Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Säsituum on suure veesisaldusega, selle ülesanne on vastu panna survejõududele. Väga elastne. Kummardamisel liigub taha poole, sirutamisel ette. Nimmelülide vahel on kettad paksemad, sest keharaskus all pool. Prolaps – lülivaheketta väljasopistus, võib tekkida suure koormuse tõttu. 2. Erinevate lülisambalülide liigestumine, liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid 1) Ülemine kuklaliiges (ellipsoidliiges)- Liigese pinnad: kuklaluu põndad, kandelüli ülemised liigesepinnad. Paariline ellipsoidliiges. Frontaaltelg – painutus, sirutus (jaatamisliigutus), sagitaaltelg – kallutus küljele 2) Alumine kuklaliiges (ratasliiges) - Liigese pinnad: telglüli hammas, kandelüli hambalohk
jooksul iga päev seejärel võib proovida D ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane 1 tbl iga nädal või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul. Ravim viib kusihappe kusega välja, kuid ravi alguses tuleb iga päev kasutada söögisoodat, et liigne uraat ei sadeneks neerukivideks. Kõige tõhusam ägeda podagrahooravi on liigesesse süstitud steroidhormoon. Soovitused: deet, rohke aluseline vesi, valuvaigistid, kuumavat liigest jahutada, mitte sobivaid toite süüa. Diski prolaps, spinae bifida, skolioos ja Pehterevi tõbi? DISKI PROLAPS- ehk lülivaheketta väljasopistumine. Vahel võib vaheketas ehk disk oma õigest asendist välja sopistuda, põhjustades survet närvijuurtele või seljaajule ning kaasneb tugev valu ja isegi võimetus liigutada. Võib juhtuda ka sportimisel ( pallimängud, raskusalad) või raske füüsilise töö tegemisel või järsul liigutamisel. Sagedamini tekib lülisamba kaela või nimmeosas. Sümptomid: kergel juhul võib esineda
Olukorras, kus tantsija selg on nõrgestatud seisundis, pidevalt väsinud ning vale joondumisega, pole vaja palju, et näiteks hüpetel või pööretel tantsija eksiks ning kaotaks tasakaalu. Samuti ilmneb seljaprobleemidest terve hulk lisaprobleeme, nagu vale kaela asend või häiritud jalgade töö. Ka üks intervjuus küsitletuist, Maire Udras, on oma tantsijakarjääri 35 aasta jooksul kogenud seljaprobleeme ning usub seljaoperatsiooni, kui elumuutvasse kogemusse: "Seljaoperatsioon (diski prolaps) aastal 2009, peale mida pole ma valusid tundnud (muidu olin aastas 2-3 korda pikali maas ja seda juba varasest noorusest peale) ja mis on mu elu täielikut muutnud." (Udras 2013, käesolev töö Lisa 2). Seljaprobleemid said tal alguse juba keskkoolis ning põhjus on täpselt teadmata. Tavaliselt ongi seljaprobleemiks mingi ühekordne väiksem trauma, mis aja jooksul hakkab kogu keha tööd häirima ja halvama. Isikliku kogemusena olgu ka töö autoril ära märgitud 2009. aastal eriarsti dr
olnud adekvaatne; kas on olnud eelnevaid infektsioone ning kuidas neid on ravitud; kas haigel on olnud trauma -- näiteks epilepsiahaigel peatrauma või seljavaludega ja närvijuure kahjustusnähtudega haigel seljatrauma, kas haiguse algus on seostatav psühhotraumaga. Ajuarteri aneurüsm võib lõhkeda füüsilise pingutuse või emotsionaalse pinge korral, kuid sageli täieliku rahuoleku või ka une ajal. Lülivaheketta prolaps võib tekkida pärast füüsilist koormust. Süvenev teadvushäire ajukasvajaga haigel viitab suure tõenäosusega ajutüve pitsumisele kas kaasuvast tursest või verevalumist kasvajasse. Tugevate näovalude teke mälumisel viitab kas kolmiknärvi või keelealuse närvi neuralgiale. Haiguse kulus tuleb lühidalt kirjeldada ka eelnevat ravi ning selle tulemusi. Kajastamist peaks leidma ka töövõimetus haiguse jooksul Üldanamnees Perekonnaanamnees. Neuroloogilised haigused suguvõsas
maadlejad Erinevus - Anorektilised peavad dieeti et kõhnuda, sportlased püüavad paremaid tulemusi. - Sportlaste ’triaad’ – häiritud toitumine, amenorröa, osteoporoos Meditsiinilised komplikatsioonid - Anoreksia koral otsesst nälgimisest ja kehakaalu langusest - Buliimia korral on seoses väljutamise laadi ja sagedusega Kardiovaskulaarsed komplikatsioonid anorexia nervosa - Bradükardia - Mitraalklapi prolaps - Äkksurm - Perifeersed ödeemid - Ülesöötmissündroom Dermatoloogilised - Kuiv nahk - Lanugo – pehme karvkate - Karotenodermia – peopesad ja jalatallad on kollased - Pruritus – sügelemine Gastrointstinaalsed - Konstipatsioon - Aeglustunud mao tühjenemine - Refeeding – pankreatiit, hepatiit - Akuutne mao dilatatsioon Endokriinsed ja metaboolsed - Amenorröa - Infertiilsus - Osteopeenia, osteoporoos
Vajalik on teostada ka vereanalüüsid, mis näitavad põletikulise protsessi olemasolu organismis. Haigused alaselja piirkonnas paiknevates organites võivad põhjustada alaselja valusid. Need võivad olla aordi aneürism, neeru probleemid, mao ja kaksteistsõrmiku haavandid. Järelikult on võimalik ka eriliste uuringute vajadus selgitamaks seljavalude algpõhjusi. 6. Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv istmikunärvivalu) Diski prolaps on tingitud fibroosrõnga tagumise osa täielikust rebenemisest, mille tagajärjel diski tuuma materjal sopistub närvikanali suunas. Sõltudes sopistuse suunast ja suurusest tekib kas ühe või mitme närvijuure pitsumine. Mõned kesksed diski väljasopistused võivad suruda seljaajule (tekitades haiguse mida nimetatakse müelopaatiaks) ja ristluu närvijuurte tüvele ("hobusesabale"), kutsudes esile põie, soolte ja suguorgenite funtsiooni häireid
Äkksurmad spordis Spordiga seotud äkksurmadeks loetakse surmajuhtumeid, mis esinevad kehalise pingutuse ajal või ühe tunni jooksul pärast pingutust. Sagedasemaks äkksurma põhjuseks on südame isheemiatõbi. Seda võib põhjustada aterosklerootiline pärgarterite ahenemine, kaasasündinud pärgarterite anomaaliad või pärgarterite spasm. Veel võivad äkksurmad spordis olla seotud järgmiste haiguste ja patoloogiliste seisunditega: · Südame mitraalklapi prolaps; · Kaasasündinud kardiomüopaatiad; · Südame rütmihäired; · Viiruslik südamelihase põletik; · Südamepiirkonna trauma; · Ajuveresoonte rebend. 3. VENITUSHARJUTUSED Painduvus Keha painduvust peetakse üheks tähtsaimaks kehalist tervist mõjutavaks teguriks. Arusaam keha painduvuse vajalikkusest on seotud vigastuste ennetamisega. Painduvuse
Perifeerne ehk lõtv halvatus - perifeerse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Perifeerse ehk lõdva halvatuse korral on refleksid madalad või nõrgenenud, toonus langenud, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia (lihaste kõhetumine) väljendunud, fastsikulatsioonid (tahtmatud lihastõmblused). Lõtv parees esineb järgnevate haiguste korral: poliomüeliit, polüradikuloneuropaatia, radikulopaatia, trauma, kompressioon - neuropaatia, müasteenia, müopaatiad. Põhjused: diski prolaps, motoneuroni haigus. Halvatused jagunevad vastavalt ulatusele: Osalist halvatust nimetatakse pareesiks, täielikku halvatust pleegiaks. Hemiparees (-pleegia) - ühe kehapoole halvatus Monoparees (-pleegia) - ühe jäseme halvatus Paraparees (-pleegia) - ala- või ülajäsemete halvatus Tetraparees (-pleegia) - kõigi nelja jäseme halvatus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid
dentatast allpool ning on valutundlikud (kaetud anodermiga). Sisemised paiknevad anaalkanalis linea dentatast kõrgemal ning on kaetud sooleepiteeliga (pole valutundlikud). Segatüüpi hemorroidid samaaegselt esinevad mõlemat tüüpi hemorroidid. Sümptomid: Välised hemorroidid: Harva sümptomaatilised. Kui üldse põhjustavad probleeme, siis on need hügieeniprobleemid (sügelus, eritis). Seesmised hemorroidid: Valutu vereeritus defekatsiooni ajal, limaskesta prolaps, valu, mis on seotud prolapsiga, määriv eritis pärakust, kipitustunne ja sügelus, kerged pidamatuse nähud, tahtmatu gaasieritus (pärakukanal ei saa sulguda). Riskifaktorid: Kõhukinnisus, punnestamine defekatsioonil, ebaregulaarne sooletegevus, krooniline kõhulahtisus, rasedused, pärilikkus, kõrge intraabdominaalne rõhk, vananemine Seesmiste hemorroidide staadiumid: I Laienenud komud, mis ei prolabeeru.
50 SPORDI ÜLDAINED I TASE MUUD SÜDAME-VERERINGE HAIGUSED NB! Hüpertroofi line kardiomüopaatia südame vasaku vatsakese lihaselise seina paksenemisega kulgev haigus. Võistlussport on keelatud, kuid raviarsti otsusel on tavaliselt lubatud aeroobne füüsiline koormus. Kerged südame rütmihäired, kerged südamerikked, normaalse hemodünaami- kaga mitraalklapi prolaps, tahhükardia hoogudeta WPW sündroom raviarsti jälgimisel on lubatud piiranguteta sport. Koronaararterite anomaaliad, rasked ja keskmise raskusega südamerikked, mi- traalklapi prolaps, WPW sündroom, Marfani sündroom enamikul juhtudel on võistlussport keelatud. Ravi ja lubatud füüsilise koormuse otsustab arst. Kokkuvõttes tuleb öelda, et südame seisundi ja spordiga tegelemise vahel on suhteliselt tihe seos. Optimaalne kehaline koormus viib südame mõõt-
Teised põhjused on kukkumine suurelt kõrguselt ja umbes 10% juhtudel otsesed torke- või löögivigastused. Vahet tuleb teha nüri (kinnise) ja lahtise (perforeeriva, penetreeriva) kõhutrauma vahel. Kesk-Euroopas on nüride ja lahtiste kõhutraumade suhe 10 : 1. Terminoloogia Abdoomenivigastused – kõhuõõneorganite vigastused Kõhukatete pinge – (lihaste) kaitsepinge kõhukelme ärrituse tõttu Seedeelundite prolaps – kõhuõõnes paiknevate elundite välja langemine haavast Abdoomen – kõht, alakeha Lahtine kõhutrauma – kõhupiirkonna vigastus kõhuõõne avanemisega Peritonism – kõhukelme ärritus (ja selle tagajärjed: valu, šokk, kaitsepinge) Peritoniit – kõhukelmepõletik Retroperitoneaalne verejooks – verejooks kõhukelmeõõne tagusesse ruumi Nüri kõhutrauma – abdoomenivigastus ilma kõhuõõne avanemiseta Näidisjuhtum
samaaegneȱkokkutõmmeȱ Kaltsiumikanaliȱblokaatoriteȱ (detruusoriȬsfinkteriȱdüssünergia)ȱ kõrvaltoimeȱ Põielihaseȱpuudulikȱkokkutõmmeȱ Dekongestantideȱkõrvaltoimeȱȱ Roojamassiȱpeetusȱ Kusitisulgusȱ(ureetraȱobstruktsioon)ȱ RaskekujulineȱvaagnaelunditeȱallaȬ vajeȱ(prolaps)ȱ Viited AgencyȱforȱHealthȱCareȱPolicyȱandȱResearchȱ(AHCPR)ȱ(1992).ȱClinicalȱpracticeȱguideline:ȱUrinaryȱinconȬ tinenceȱinȱadults.ȱAHCPRȱPub.ȱNo.ȱ92–0038.ȱRockville,ȱMD;ȱAHCPR.ȱȱ NationalȱInstitutesȱofȱHealth.ȱ(1988).ȱUrinaryȱincontinenceȱinȱadults.ȱNIHȱconsensusȱstatement.ȱȱReȬ trievedȱfromȱhttp://consensus.nih.gov/cons/071/071_statement.htmȱ.ȱ Nationalȱ Kidneyȱ andȱ Urologicȱ Diseasesȱ Informationȱ Clearinghouse.ȱ (2004)
annaabi.ee 
