ELUKULG Jelizaveta Kalinina Õ14-2 Elukaar on inimeste elukäik sünnist surmani. Väikelapseiga Lapseiga Noorukiiga Täiskasvanuiga Vanuriiga VÄIKELAPSEIGA Ämmaemanda roll Abitu Esimesed kogemused Kõne omandamine LAPSEIGA Tõsised haigused on haruldased Kooliõde Suhtlemine väljaspool Kogub teadmisi Lubatu, keelatu Autoriteet - õpetaja NOORUKIIGA Puberteet Sõltumatus Füüsiline aktiivsus Konfliktne periood Töö ja mängimine TÄISKASVANUIGA Tööelu Karjäär Perekond
Füüsiline ja motoorne areng Kert Sakkeus, Sten Marc Teresk, Jürgen Rajasalu, Kert Pärkna 10b Esimene eluiga ja väikelapseiga Esimene eluaasta: Intensiivne areng ja kasvamine. Kasv 25cm ja kaal kolmekordistunud. Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub. On suuteline sooritama keerulisemaid tegevusi (nt: saapa paelade sidumine). Kooliiga: 6. kuni 11. eluaastani. Kordinatsiooni areng. Õpib joonistama ja kirjutama. Puberteet ja varane täiskasvanuiga Puberteet ehk murdeiga: 11. kuni 16. eluaastani. Tüdrukud kasvavad kiiremini. Kasvamine lõppeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta paiku. Varane täiskasvanuiga: 20. kuni 40. eluaastani. Inimesed on oma füüsiliste võimete kõ...
Refleksid: Kõndimisrefleks- laps teeb kõndimis liigutusi, kaob 2-3 kuuselt. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali ja siis tagasi kehajuurde tagasi, kaob 4 kuuselt. Otsimisrefleks pead puudutades keerab oma pead ja teeb suu lahti (otsib nibu =D), kaob 4 kuuselt. Haaramisrefleks peopesa puudutamisel haarab sellest kinni, kaob 5 kuuselt. Ujumisrefleks kõhuli vees teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt. Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toime, jääb eluks ajaks. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. Koolieelikuiga 2. kuni 6. a. liigutuste kordinatsioon paraneb ja teeb keerulisemaid tegevusi. Kooliiga 6. kuni 11. a. kirjutab ja joonistab kujundeid
KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. Kehatemperatuuri kontrollimine Mõiste Eesmärk KT tõusmise mehhanism KT mõõtmise instrumendid KÄITUMUSLIK KONTROLL PSÜHHOLOOGILINE KONTROLL Soojusregulatsioonikeskus Soojuseteke Soojuskadu ELUKAAR: seos KTK Väikelapseiga Lapseiga Täiskasvanuiga Vanadus
.................................................................................................... 4 Lein ..................................................................................................................................... 4 Elukaar: seoses suremise elamistoimingiga ......................................................................... 5 Sünnituseelne surm ........................................................................................................... 5 Väikelapseiga ..................................................................................................................... 5 Lapseiga ............................................................................................................................. 6 Noorukiiga .......................................................................................................................... 6 Täiskasvanuiga ..................................................................................
................................................................................................................. 4 Lein................................................................................................................................. 4 Elukaar: seoses suremise elamistoimingiga.......................................................................5 Sünnituseelne surm........................................................................................................ 5 Väikelapseiga..................................................................................................................5 Lapseiga......................................................................................................................... 5 Noorukiiga....................................................................................................................... 6 Täiskasvanuiga.................................................................................................
kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külg. 3. Embrüonaalperiood - 3-8 nädala lõpuni, sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad. 4. Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, Fenotüüp keskkonna mõju ja genotüüp kokku. 5. kõndimisrefleks, ehmatusrefl, otsimisrefl, haaramisrefl, ujumisrefl, pupillirefl. 6. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8. kuu lõpus haarab asju kätte, roomab ja istuda ilma toeta, aastaselt kõnnib, 1,5 aastaselt söövad ja kõnnivad ise, 2 aastaselt jooksevad treppidel ja kihutavad rattaga. 7. Keskmine täiskasvanu iga 40-60 füüsilise tugevuse langus, tekivad orgaanilised muutused. 8.
ERITAMINE Kerli Loopman, Kaisa Kuldranna Õde I, 2.rühm Eritamine on elamistoiming, mida inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu Vastsündinu eritamine toimub reflektoorselt Väikelapseiga- oluline on tahtliku kontrolli saavutamine eritamise üle Täiskasvanud ja vanurid-elukaare lõpuosas võib toimuda muutus: - WC-s käimine sageneb - krooniline kõhukinnisus Mõjutavad tegurid: BIOLOOGILISED -Uriin -Roe -Eritamise füüsiline toiming Mõjutavad tegurid PSÜHHOLOOGILISED -inimeste hoiakud ja arusaamad mõjutavad toimingu sooritamise viisi -teatud emotsioonid Mõjutavad tegurid: SOTSIOKULTUURILISED -erinevad nimetused erituse protsessi ja produktide kohta erinevates kultuurides Mõjutavad tegurid: KESKKONNATEGURID - erinevad käimlatetüübid - kätepesemisvõimalused Mõjutavad tegurid: POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD -kõhulahtisusega seotud haiguste vältimiseks vaj...
Õ14 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 Sisukord Sissejuhatus Eritamise elamistoiming Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Ainevahetuse jääkide eemaldamine kehast lapse potilkäimise alustamine referaadi teema valimine Eritamise elamistoiming Elukaar erituselundite talitlus väikelapseiga ja lapseiga Kõhulahtisus ja kõhukinnisus lastel Kõhukinnisuse tekkepõhjused ja sümptoomid Kõhulahtisus Kokkuvõte Uus informatsioon elamistoimingu tähtsus õdede roll Kasutatud kirjandus Tartu Ülikooli Kliinikum. (2012). Kõhukinnisus väike- ja koolilastel. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohukinnisus_LK.pdf Tartu Ülikooli Kliinikum. (2014). Kõhulahtisus. http:// www.kliinikum
Lapse anatoomia-füsioloogia Intrauteriinne e. prenataalne periood: Embrüonaalse arengu faas (2kuud) Platsentaarse arengu faas ( 2 kuu- sünnituseni) Ekstrauteriinne periood: Vastsündinu( 1 elukuu) Imikuiga (2kuud-1 aasta) Väikelapseiga (1-3 eluaastat) Eelkooliiga(4-6) Kooliiga (noorem 7-10, keskmine 11-15, vanem 16-18) Südame-veresoonkonna süsteem: Süda ümara kujuga Südame löögisagedus lastel kõrgem, vererõhk madalam kui täiskasvanul Tsirkuleeriva vere maht võrreldes täiskasvanutega lastel suurem Vere ringvool kiirem Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul Hingamiselundkond: Hingamisteed kitsad ja lühikesed Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast 2,5 a...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ELAMISTOIMING: KEHATEMPERATUUR Kadi Lepik Cathreen Lebedev Airi Järvesaar 2017 ELUKAAR • Inimene on võimeline kehatemperatuuri säilitama olenemata keskkonnast. • Tavaliselt ei ole inimene teadlik oma kehatemperatuuri kõikumisest. • Kehatemperatuuri kontrollib peaajus asuv soojaregulatsioonikeskus. VÄIKELAPSEIGA • Loote kehatemperatuur on +0.5 kraadi kõrgem kui emal. • Vastsündinu kehatemperatuuri mõjutab väliskeskkond. • Hüpotermia ja hüpertermia on väikelastele ohtlik. • Väikelaste kehatemperatuuri mõõdetakse aksillaarselt või rektaalselt. LAPSEIGA • Esimestel elukuudel on lapseas soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik. • Lapse vanuse muutudes kehatemperatuuris erilisi kõik...
külm või kuum. Inimene sooritab teatud toimingud- kuuma puhul, lülitab välja kütte, võtab riideid vähemaks, külma puhul toimib vastupidiselt. 1.2.Psühholoogiline kontroll Kehatemperatuuri psühholoogilise kontrolli võtmetegurid on soojusregulatsiooni-keskus, soojusteke ja soojuskadu. 2. Elukaar: seos kehatemperatuuri kontrollimise elamistoiminguga 2.1 Väikelapseiga Tänapäeval on enneaegsete ning madala sünnikaaluga vastsündinute ellujäämisprotsent kasvanud ja eeskätt just tänu selliste laste kehatemperatuuri paremale kunstlikule kontrolli all hoidmisele. vastsündinu nahk tuleb koheselt kuivatada, et vältida soojuskadu aurustamise teel, ning seejärel mähkida soojalt. Soojaretseptorid näos on eriti tundlikud ja seepärast on väga oluline, et vastsündinut ei hoitaks tõmbetuules
munarakk vallandunud munasarjast, liikunud munajuhasse, seal kohtunud spermiga, ühinenud- tekib viljastatud munarakk. *Munarakk-on suur, toitainerikas. *Seemnerakk on munarakust väiksem, viburiga. 9. keha sisene ja väline viljastamine- keha sisene on nt inimese rasedus. Kehaväline nt- konnadel , kaladel mari vees. 10. Embrüogenees- see on aeg, kui loode embrüo areneb ema organismis. * Postembrüomaalne areng- pärast looteline, algab sünniga. Imikuiga, väikelapseiga. *Fülogeneetiline areng- näitab ära liigi ajaloolise arengu. 11. Mis arenevad välja lootelehtedest? elundite alged, milest hiljem arenevad elundid, elundkond. *esimestel raseduskuudel arenevad loote organid, jäsemed. 12. vaegmoone- putukatel puudub org arengul 1 liik. Kui täismoone koosneb 4st etapist.muna, röövik, nukk, valmik, siis vaegmoonel puudub nukustaadium. 13. selgroogsed- otsene- rästik, moondega- konn. 14. bioloogiline surm- on aju surm
JA TEMA KAAL 3X 4.ELUKUUKS TÕSTAB PEAD JA RINDKERET NING KEERAB ENNAST. HAKKAB ROOMAMA NING SILMADE JA KÄTE KOOSTÖÖ ARENEB ALATES 6.ELUKUUST. Väikelapseiga (13a) KÕNE OMANDAMINE Click to edit Master text styles RÄÄGIB, LIIGUB Second level Third level VABALT Fourth level ÜMBRUSE PÕHJALIK Fifth level UURIMINE HAKKAB KÕNDIMA ÕPIB ISESEISVUST
Kognitiivset psühholoogiat huvitab, kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. Psühhobioloogid seletavad käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Inimese areng eostumisest kuni vanuri eani. 1. Eostumisperiood kaks nädalat alates viljastumise hetkest. 2. Embrüonaalperiood kolmandast nädalast kuni 8. nädala lõpuni. 3. Looteperiood üheksandast nädalast kuni sünnini. 4. Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. 5. Koolieelikuiga 2. kuni 6. eluaastani. 6. Kooliiga 6. kuni 11. eluaastani. 7. Murdeiga 11. kuni 16. eluaastani. 8. Varane täiskasvanuiga 20 kuni 40 aastaselt. 9. Keskmine täiskasvanuiga 40 kuni 60 aastaselt. 10. Hiline täiskasvanuiga 60 aastane ja vanem. Eriksoni panus inimese arengu määratlemisele. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi
tegurid. Magamiskohaks vajab inimene tavaliselt korterit või mingit muud peavarju ning selle omamine sõltub ... Millistest teguritest? 4 · · · · · · · ELUKAARE SEOS MAGAMISE ELAMISTOIMINGUGA Sellele ülesandele vastamisel kasutage tabelit Aastad Etapi nimetus Kommentaar 0-1 imikuiga 1-3 väikelapseiga 3-7 lapseiga 7-11 algkooliiga 11-16 põhikooliiga 16-19 keskkooliiga 19-25 Iseseisvaelu algus 25-45 täiskasvanuiga 45-65 Hiline küpsusiga 65-75 elatanuiga 75+ - ... vanuriiga SÕNASTIK 5 Täiendage sõnastikku omalt poolt teemakohaste sõnadega! · Ängistus, e, t, si , · Talletamine, se, st, si · Ärkvelolek, u, ut, uid
INIMESE ELUKAAR SISSEJUHATUS Inimese elukäiku sünnist surmani nimetatakse elukaareks. Inimese elukaar jaotatakse arenguperioodideks. Need arenguperioodid on universaalsed, sest need tuleb läbida kõigil. Samas võib inimese areng kulgeda omas tempos – see võib olla kiirem või aeglasem kui teistel inimestel samal arenguperioodil. Arenguperioode läbides omandatakse uusi oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud kohanemiseks ümbritsevaga. Teadlased on andnud arenguperioodidele nimed ja määratlenud vastavad vanusevahemikud. IMIKU-JA VÄIKELAPSEIGA IMIKUIGA (eluaastad 0-1) Selles eas õpitakse ennast kõhuli keerama, roomama, istuma ja seisma. Hakatakse tasapisi mõistma inimkõnet ja astutakse esimesed sammud. Oluline on, et last ümbritsevad inimesed oleksid sõbralikud, hoolivad ja toetavad. Sel moel õpib imik maailma usaldama ja ümbritsevat uurima. ...
KONTROLLTÖÖ NR.1 PSUHHOLOOGIAS Kairi Kroll 11.kl. 1.MIS ON PSUHHOLOOGIA? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 2.MIKS PEAB UURIMISTÖÖS JÄRGIMA EETIKANÖUDEID? Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus; inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet; katsed ei tohi inimest kahjustada. 3.NIMETA 3 PSUHHOLOOGIA UURIMISMEETODID? kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 4.MILLISED ON TÄNAPÄEVA PSUHHOLOOGIA 5 TEOREETILIST SUUNDA? · Psühhodünaamiline psühholoogia (Psühhoanalüüs S.Freud) rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism (J.Watson) objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastus...
suhtlema ja sotsiaalsetes olukordades käituma. Need ei ole kaasasündinud oskused. Väikesed lapsed omandavad varakult sooidentiteedi (nad saavad aru, kas nad on poisid või tüdrukud) ja ümbritseva keskkonnasoorollid (nad õpivad poiste ja tüdrukute sotsiaalseid mustreid ühiskonnas). Lapseeas pannakse alus ka lähedaste suhete loomise ja hoidmise oskusele, ning hakkavad kujunema isiklikud väärtushinnanguid. Seksuaalne areng erinevatel eaperioodidel Imiku- ja väikelapseiga (02 eluaastat) Arenguülesanded on järgmised. Laps on võimeline oma hooldajaid usaldama, on võimeline tundma mõnu puudutustest, oskab eristada mehi ja naisi, hakkab ennast teadvustama kui teistest sõltumatut isikut, hakkab arendama esmaseid sotsiaalseid suhteid eakaaslastega. Tüüpiline käitumine on järgmine. Laps tunneb huvi oma keha, ka suguelundite vastu, kogeb spontaanset seksuaalset erutust, naudib hooldajate puudutusi, naudib alasti olemist.
hügieenile. Iga ajaloolise perioodi vältel on toimunud naha, küünte, juuste ja hammaste puhastamise vahendite pidev täiustumine. Sama palju on arenenud ka riide- ja moetööstus. Elamise mudel ja õendusmudel annavad antud elamistoimingu põhihinnangu, vaadeldes seda meie õenduskäsitluse ühe osana. Pesemine ja vanniskäimine Kätepesemine Intiimhügieen Juuste hooldamine Küünte hooldamine Suu ja hammaste hooldamine Riietus Väikelapseiga hoolitseb keegi teine. Lapseiga isikliku hügieeni eest hoolitsemise ja riietumise oskuste omandamine. Noorukiiga tuleb pöörata erilist tähelepanu suurenenud kaenlaaluste higistamise, kõõma, akne tõttu. Katsetatakse mitmesuguseid riietumis- ja juukselõikusstiile. Täiskasvanueas võivad nimetatud toimingud varieeruda, olenevalt tööst ja vaba aja harrastustest. Vanas eas tekkivad
Hüperaktiivne laps- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. AJALUGU Esimest korda kirjeldati 1902.a (Still)- lapsed vähese tähelepanuvõimega ning väga püsimatud. Kuni 1960ndateni peeti h.akt. peamiselt ajukahjustustega laste probleemiks. Alates 1970 hakati suuremat tähelepanu hüperaktiivsusele panema ka Euroopas, varem ainult Ameerikas. Kõige tuntum hüperaktiivne nooruk on eesti kirjanduses tuntud Joosep Toots. PÕHJUSED 1. Närvisüsteemiga seotud 2. Pärilikud põhjused 3. Ümbritseva keskkonna mõjutused ESINEMINE Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede andmete puhul isegi 20%. Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10korda rohkem kui plikasid. PROBLEEMID 1. Spetsiifilised õpiraskused 2. Kõne ja keele areng: võib olla aeglasem, st. et laps ei oska end eakohaselt sõnaliselt...
KASVAMINE FÜÜSILINE ARENG. ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE ARENG. GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). KRISTALLISEERUNUD INTELLIGENTSUS OMANDATAKSE HARIDUSE JA IGAPÄEVAELU KAUDU (VÕIME LEIDA SEOSEID, ANALÜÜSIDA JA LAHENDADA PROBLEEME). ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE NÄDALAGA MOODUSTUB ALGSEST RAKUST 100-RAKULINE KOGUM; PERIOODI LÕPUKS KINNITUB SÜGOOT EMAKA LIMASKESTA KÜLGE, 2) EMBÜRONAALPERIOOD (3.-8. NÄDAL): HAKKAVAD KUJUNEMA KNS, SÜDA JA KEHAOSAD (KÄED, JALAD, SILMAD, KÕRVAD ), 3) LOOTEPERIOOD (9. NÄDAL SÜND): ÜHEKSANDAKS NÄDALAKS ON EMBRÜOL OLEMAS KÕIK ORGANID JA KEHAOSAD NING TA MEEN...
2. Embrüonaalperiood - 3ndast nädalast 8nda nädala lõpuni. Hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad, kõrvad) 3. Looteperiood - 9ndast nädalat sünnini. 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on olemas kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest ning hakatakse nimetama looteks. 4. Esimene eluaasta - väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng väga olulised. 5. Väikelapseiga - esimesed kaks eluaastat, esimeste elukuude jooksul on motoorne käitumine üsna piiratud, üritavad ümbrust käte ja jalgade kaasabiga uurida, silma ja käe koostöö(nt. kõrinale käega pihtasaamine), roomamine, toeta istumine, aastaselt on enam vähem suuteline kõndima, poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jäljendavad täiskasvanute tegevusi. 6. Koolieelikuiga - 2. kuni 6. eluaastani
Toiduvajadus väikelapseeas (17-aastastel lastel) 13-aastase lapse kasvamise kiirus aeglustub võrreldes esimese eluaastaga ja väheneb ka söögiisu. Alates neljandast eluaastast hakkab lapse söögiisu jälle suurenema, kuna laps hakkab oluliselt rohkem liikuma. Lasteaialaps saab oma päevasest toiduenergia- ja toitainetevajadusest 85% kätte lasteaias (juhul, kui ta sööb lasteaias kõikidel toidukordadel). Seega ei tohiks kodus pakutava toiduga üle pingutada. Väikelapseiga on õige aeg lapse toitumisharjumuste kujundamiseks laps on uudishimulik, püüab kõiges jäljendada ümbritsevaid inimesi, võtab kergesti omaks nende hoiakud. Tervislik toitumine lapseeas Tervislikul toidul on suur mõju nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Hästi tasakaalustatud toitumine tagab kasvamise ja arenemise ning kaitse nii väliste kui ka sisemiste kahjulike mõjutuste vastu. Tervislik toitumine on vajalik igal
Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat. Otseloomulikult valmistavad suurt muret lapsevanemale ka haigused, millest viirused on tänapäeval õnneks ennetetavad vaktsiinide abil. Lapse arengu saab jagada mitmeks: imikuiga, väikelapseiga, eelkooliiga, noorem kooliiga, keskmine kooliiga ja vanem kooliiga. Eelkooliea, millele eelnevad ka väikelapse-ja imikuiga, veedab laps üldiselt kodus. Suhtumine, mille ta kodus omandab, saadab teda ka koolis ja ülejäänud elus. Laps õpib selles vanuses kergesti kõike, kui temaga tegeleda ja teda arendada, tunneb ta rõõmu õppimisest. Sama on ka kohustustega, kui tal on juba kodus kohustused ning teda nende täitmiste eest tunnustada, täidab laps oma ülesandeid ka edaspidi
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................................... 1 Üldiselt pärilikest nahahaigustest................................................................................................................. 2 Soomustõbi ehk ihtüoos............................................................................................................................... 2 Ichthyosis vulgaris.................................................................................................................................... 3 X- kromosomaalne ihtüoos....................................................................................................................... 3 Kongenitaalsed ihtüoosid......................................................................................................................... 4 Bull...
2. ehmatusrefleks kaob 4 kuu vanuses 3. otsimisrefleks kaob u 4 kuu vanuses 4. haaramisrefleks kaob u 5 kuu vanuses 5. pupillirefleks eluaegne · Esimene eluaasta toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Aasta lõpuks on laps kasvanud u 25 cm ja kehakaal on kolmekordistunud. Füüsiline ja motoorne areng on väga olulised, sest need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks e kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. · Väikelapseiga esimesed kaks eluaastat. Esimeste elukuude jooksul on lapse motoorne käitumine üsna piiratud. 4. elukuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. 6.ndast elukuust areneb silma ja käe koostöö. 8.nda elukuu lõpuks suudab laps juba haarata esemeid. Osad lapsed oskavad juba siis roomata ja ilma toeta istuda, mõni tõmbab toe abil isegi end püsti. Aastaselt osatakse juba kõndida. Poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad
Sissejuhatus Inimese areng Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Sellega tegeleb arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millise kiirusega ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Mida vastsündinud oskavad? (meeleelunditega seotud) võimed Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Imikud näevad p...
Kuidas jagunevad lapaeea perioodid? Vastsündinuiga: 4 esimest nädalat; Imikuiga: 1.-12. Elukuu; Väikelapseiga: 2.-3. Eluaasta Eelkooliiga: 4.-6. Eluaasta; Kooliiga: 7.-18. Eluaasta; - noorem kooliiga: 7.-10. Eluaasta Keskmine kooliiga ehk puberteediiga 11.-15. Eluaasta; Vanem kooliiga 16.-18. Eluaasta 2.Kuidas jaguneb valu? Äge valu võib tekkida vigastuse või ootamatu haigestumise korral. Krooniline valu on pidevalt tuntav, temaga ei kaasne ägedale valule sarnaseid sümptomeid. Kaasneb sageli krooniliste haigustega. 3.Kuidas valmistatakse last ette protseduurideks
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Tiina Tedder AGRESSIIVNE LAPS JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Helin Puksand Tallinn 2010 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus 4 Mis on agressiivsus? 4 – 6 Agressiivse lapse iseloom ja käitumine 6 – 8 Agressiivsuse põhjused 8 – 10 Kuidas agressiivsuse väljakujunemist ära hoida? 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud allikad Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate lapse arenguhäirest, agressiivsusest. Referaat annab vastuse järgnevatele küsimustele: mis on agressiivsus?, kuidas käitu...
kuust lalisemine ehk silbid, 6-7 kus tekib häälemäng lalin muutub rohkem emakeeleks, 1a tekib ehholaalia e kajakõne – ühesõnalised laused Emotsionaalne areng – rõõm, kurbus, hirm, viha, häbelikkus, vaimustus, uhkus Kriitilised keskkonna mõjud : Vanema-deprivatsioon – lahutus, surm, pikaajaline haiglas viibimine Perevägivald – vanemate ja lapse isiksus, perekonnaprotsessi, kultuurinormid 12. Väikelapseiga Arenguülesanded: Füüsiline-motoorne – koordinatsioon areneb, laps omandab uusi tegevusi, areneb peenmotoorika nt sõrmede liigutused Kognitiivne areng - laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju, imiteerimine, jäljendamine, tekib loogiline arusaam (arvutamine) ja uudishimu Kõne areng – aktiivne ja passiivne sõnavara Psühhosotsiaalne areng – laps hakkab ise rohkem tegutsema, suureneb iseseisvus ja eneseusaldus
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika osakond Eneli Gross KAS LAPSED ARENEVAD ERINEVALT? Referaat Juhendaja: lektor Kristiina Uriko Tallinn 2010 Sissejuhatus Enne, kui saan laste arengu erinevustest rääkima hakata, seletan, mida sõna arengu all mõistan. Minu jaoks on areng protsess, milles organism kasvab ning muutub eluea jooksul. Minu jaoks saab inimese areng alguse eostamisest ning sellest ka alustan. Laps saab küll alguse eostamisest kuid millal lõpetab laps olemast laps? Kindlat vanusepiirangut ma sellele ei pane. Puberteediiga on minu jaoks veel lapseea oluline osa ning kuna käsitlusi erinevate staadiumite kestvuse kohta on palju, on ka puberteediea lõppemine vastavalt erinevatele käsitlustele erinev. Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592-1670) välja teesi...
- lihastoonuse regulatsioonis - kehahoiaku regulatsioonis - automatiseerunud liigutuste koordinatsioonis ASENDIREFLEKSID · Asendiefleksid reflektoorsed reaktsioonid, mis on seotud lihastoonuse ümberjaotamisega Maa gravitatsiooniväljas · Refleksikeskused asuvad põhiliselt ajutüves ja ka kõrgemates keskustes · Jaotatakse 2 rühma: - staatilised refleksid - statokineetilised refleksid II LOENG LASTE MOTOORNE ARENG SÜNNIJÄRGSE ARENGU ETAPID: · Imiku- e. väikelapseiga (1. eluaasta) · Lapseiga: - varajane lapseiga (1-6 a.) - keskmine lapseiga (7-10 a.) · Noorukiiga (11-21 a.) MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENGUT MÕJUTAVAD FAKTORID · Närvisüsteemi ja sensoorsete süsteemide areng · Närvi-lihasaparaadi areng · Somaatiline areng (kehamõõtmete suurenemine) · Suguline areng NÄRVISÜSTEEMI ARENG NÄRVISÜSTEEMI ARENG IMIKUEAS · Kesknärvisüsteem (KNS) on sünnimomendiks arenenud niivõrd, et teostuksid eluliselt vajalikud
elu oluliselt mõjutanud sündmustest. Selles peaks olema välja toodud nii bioloogilised, somaatilised, psüühilised, sotsiaalsed kui materiaalsed aspektid ja faktorid. Elu anamnees on otstarbekas ehitada üle olulisemate eluperioodide kaupa näiteks järgmiselt: · Looteiga ja sünnitus ema tervis raseduse ajal, tervise häired ja traumad, rasedusega seotud emotsionaalne seisund, vanemate ootused lapse suhtes, sünnituse õigeaegsus ja kulg. · Imiku- ja väikelapseiga üleskasvamise miljöö ja lähikeskkond, perekonna koosseis, kasvukeskkond ja kasvatajad, majanduslikud tingimused, füüsiline ja psüühiline areng, psüühiliselt traumeerivad sündmused, huvide kujunemine. · Kooliaeg ja haridustee suhtumine kooliminekusse ja kooliskäimisse, õppeedukus, lemmikained ja tegevused, läbisaamine teiste õpilaste ja õpetajatega, staatus õpilaste seas, huvitegevused, saavutused, kooli või klassi vahetamine, rahulolu haridusteega.
Vahetevahel hakkavad hüperaktiivsed lapsed iseseisvalt kõndima isegi 8- kuulselt. Niipea kui laps on "jalad alla saanud", hakkab ta tegutsema pigem jooksujalu. Teda peab pidevalt valvama ega tohi hetkekski üksi jätta, vastaseljuhul võib mõni õnnetus juhtuda. Tähelepanupuudulikkusega hüperaktiivsuseta laps ei torka imikueas millegagi silma. Ta võib olla omaette nohistaja, kelle kohta vanemad ütlevad, et nad lapse olemasolu tähelegi ei pane. 5.2 Väikelapseiga Väikelapse eas jätkub hüperaktiivset last piltlikult öeldes igale poole. Ta ärkab hommikul vara, uut päeva tervitades, kuigi eilne uinumine venis võibolla hilisele õhtutunnile. Peale ärkamist on ta kohe valmis tegutsema. Pisut tunneb ehk huvi oma mänguasjade vastu, kuid tavaliselt kipub laps võtma neid asju, mida võtta ei lubata. Kõige enam köidavad nägemisulatuses olevad esemed- asugu need põrandal või kapi otsas
· Lihasjõu vähenemine on suurem nuuroloogiliste ja ortopeediliste haiguste korral · Lihaste kontraktsiooni- ja lõõgastumise kiirus väheneb · Reaktsiooniaeg helile ja valgusele pikeneb · Hüppevõime väheneb · Lihasvastupidavus jääb muutumatuks või isegi suureneb · Liigeste liikuvus (painduvus) väheneb · Liigutuskoordinatsioon halveneb · Keha tasakaal halveneb · Kõnni kiirus väheneb LASTE MOTOORNE ARENG SÜNNIJÄRGSE ARENGU ETAPID · Imiku- e. väikelapseiga (1. eluaasta) · Lapseiga:- varajane lapseiga (1-6 a.);- keskmine lapseiga (7-10 a.) · Noorukiiga (11-21 a.) MOTOORSETE FUNKTSIOONIDE ARENGUT MÕJUTAVAD FAKTORID · Närvisüsteemi ja sensoorsete süsteemide areng · Närvi-lihasaparaadi areng · Somaatiline areng (kehamõõtmete suurenemine) · Suguline areng NÄRVISÜSTEEMI ARENG IMIKUEAS · Kesknärvisüsteem (KNS) on sünnimomendiks arenenud niivõrd, et teostuksid eluliselt vajalikud
- lastekirjanduses raske piiri tõmmata ilukirjanduse ja muu teksti vahel (ka lasteentsüklopeedia võib olla väga poeetiline jne) 2. Lapse ja lapsepõlve mõiste. Lastekultuur (Wikipedia) Lapsepõlv on inimese arenguetapp sünnist suguküpsuse alguseni. Suguküpsuse algus on individuaalselt varieeruv, ent arvatakse, et lapsepõlve ülempiir saabub u 11-13 aasta vanuses. Lapsepõlv jaotatakse neljaks osaks: 1. väikelapseiga (kuni 1a) 2. varane lapsepõlv (1-3a) 3. koolieelne iga (3-6/7a) 4. noorem kooliiga (6/7-10a) (Loengust) Laps kui niisugune a) noor inimene, sünnist pubekaeani b) oma vanemate laps mistahes vanuses c) ebaküps isik ülekantud tähenduses. Lapse küpsemist nähakse selle mitmest aspektist: füüsiline, intellektuaalne, sotsiaalne, emotsionaalne. Õpilased jagunevad kolme vanusegruppi olenevalt nende võimest tajuda maailma: 1) 10-
lehmapiimavalku. Kui nad rinnapiima ei saa, peaks neile sünnist alates andma hüpoallergeenset segu. Arvatakse, et erinevate haiguste alged peituvad varases lapseeas. Seega toit, mida süüakse imiku ja väikelapseeas võib mõjutada haiguse arengut ja teket hilisemas elus. Muutes oma toitumisharjumusi saab mõjutada edaspidist elukvaliteeti. Kuid ei tohi unustada, et kõige olulisemaks eelduseks on tervisliku eluviisi jätkumine ka peale imiku ja väikelapseiga. D-vitamiin on oluline luude ja hammaste arenguks. Meie kliimas peaks imikutele D-vitamiini tilkadena lisaks andma. D-vitamiin aitab kaltsiumil imenduda, mis on vajalik hammaste ja luude tugevnemiseks. D-vitamiini puudus võib põhjustada rahhiiti, mille tunnuseks on pehmenenud luud. Rahhiiti põdeva lapse luud ei suuda keharaskust toetada ning tagajärjeks on kõverad ja kaardus jalad. Lisaks hoiab D-vitamiin terved närvid, naha, südame ja lihased,
Teema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest. Kirjalikku kõnet kasutatakse peamiselt mittevahetuks suhtlemiseks. Mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendfid ega situatsioon.Kirjalik kõne on kõige enam hargnenud, kasutatakse keerulisemaid lauseid, kirjavahemärke, sõnavalik on laiem. Mis on suulisele kõnele iseloomulikud tunnused? Suuline kõne on süntak...
Tahtelisjärgne- tahtepingutus komponent tegevuse käigus kaob ja tegevus muutub isemotiveeruvaks. Objekt on teadlikult ja kavatsuslikult valitud. Tähelepanu köidavad: janu, nälg, valu (bioloogilised komponendid), liikumine, värvid, tavapärasest erinev... - 4-5 aastased otsivad visuaalset infot juhuslikult - 6-7 aastased alustavad süsteemikindla info otsinguga · Imikuiga (12kuu lõpp)- tahtmatu tähelepanu, valiv ja eelistab tundmatuid tuttavatele (ainuke erand ema). · Väikelapseiga (kuni 3 lõpp)- tahteline tähelepanu ikka puudub , tähelepanu maht ja püsivus on väike- iga uus ärritaja tõmbab tähelepanu. Lõhnad, helid, liikuvad esemed. · 4-5 tekib tahteline tähelepanu · 5-6 (7)- püsivus oluliselt kasvab aga jaotada on äärmiselt raske. Ümberlülitamine ka raske. Vahetada kehaasendit, sest tegemist on tahtelise tähelepanuga. tähelepanu individuaalsed iseärasused, mis sõltuvad temperamendist ja kasvatusest. Juhtiv tähelepanuvorm
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tin...
Emotsioonide füsioloogilised alused Katsete tulemusel on leitud , et emotsioonide oluliseks anatoomiliseks aparaadiks on limbiline süsteem. See on ajupiirkondade ja -struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Emotsionaalse käitumise oluliseks substraadiks, ja seda eriti inimesel, on muidugi ajukoor. Emotsioonide areng ja emotsiooniteooriad Emotsioonide areng Emotsionaalses arengus on väga oluline just imiku- ja väikelapseiga. Esmaseks variandiks on kas reaktsiooni puudumine(rahu) või üldine erutus. Alles järgnevatel arengustaadiumidel kujunevad järk-järgult välja mitmesugused emotsionaalsed ilmingud. Kolmandaks elukuuks kujuneb välja selgesti eritatav dihhotoomia ebameeldivus ja lõbu. Järgmise kolme kuu vältel diferentseerub tundeelu veelgi: eristuvad viha, põlgus/vastikus, hirm. Umbes aastasel lapsel kujunevad väja armastus/kiindumus ning tiivustatus/ülevus. Emotsioonide teooriad
käesoleval hetkel. Emotsioonide füsioloogilised alused Katsete tulemusel on leitud , et emotsioonide oluliseks anatoomiliseks aparaadiks on limbiline süsteem. See on ajupiirkondade ja -struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuses taalamuse ja hüpotalamuse piirkonnas. Emotsionaalse käitumise oluliseks substraadiks, ja seda eriti inimesel, on muidugi ajukoor. Emotsioonide areng ja emotsiooniteooriad Emotsioonide areng Emotsionaalses arengus on väga oluline just imiku- ja väikelapseiga. Esmaseks variandiks on kas reaktsiooni puudumine(rahu) või üldine erutus. Alles järgnevatel arengustaadiumidel kujunevad järk-järgult välja mitmesugused emotsionaalsed ilmingud. Kolmandaks elukuuks kujuneb välja selgesti eritatav dihhotoomia – ebameeldivus ja lõbu. Järgmise kolme kuu vältel diferentseerub tundeelu veelgi: eristuvad viha, põlgus/vastikus, hirm. Umbes aastasel lapsel kujunevad väja armastus/kiindumus ning tiivustatus/ülevus. Emotsioonide teooriad
pakkuma oma abi igapäevatöödes. Nimetatud kogemused Paari esimese kooliaastaga saab laps üle oma egotsentrilisest tõstavad lapse enesehinnangut, seega väheneb võimalus ag- mõtlemisest. Laps tunnetab ennast üha vähem reaalsuse kesk- ressiivsete käitumishälvete tekkimiseks. Pidage meeles: punktina, hakkab üha enam suhtlema kaaslastega. Umbes alg- väikelapseiga ja lasteaiaaeg on lapse arenguteel kõige kooliaja lõpuks on lapsel arenenud välja abstraktne mõtlemis- olulisemad! Nimetatud eluetappidel tehtud kasva-tusvigu ei võime. ole võimalik koolis kõrvaldada. Lasteaial lasuva tohutu Ka aja mõiste muutub lapsel selgemaks. Teiseks kooliaas- vastutuse kergendamiseks oleks kõigil vanematel kasulik olla taks tunneb enamik lapsi kella. Samuti omavad algkooli lapsed
kogemustega. Kõne omandatud tegevusskeemid. Kõne on suurem määral seotud praktiliste kogemustega. * Formaalsete oppide periood: vabanemine situ ja kogemuse mõjust orienteeritus grammatikale, abstraktsete suhete verbaliseerimine (ehk verbaalne mõtlemine) Intellekti mõju kõnele (oli pIaget aga vastupidi ta pm ei räääkinud üldse) KÕNEARENGU PSÜHHOLOOGILISeD ALUSED (slaid olemas) 1) periodiseerimise teoreetilised alused 2) perioodid (imikuiga, väikelapseiga jne) KÕNEARENGU LINGVISTILISED SEADUSPÄRASUSED 1) kõneeelne periood: kisa, koogamine, lalisemine. Kujuneb silbimoodustamismehhanism. Mõnel on ülekaalus ühesilbilised sõnad ja kahesilbikombinatsioonid. Raske on võõral aru saada, kellest/millest räägitakse. 2) Grammatika-eelne periood:*süntagmaatiline foneetika: ühesilbilised sõnad (iss), mitmesilbilised sõnad (titii ehk biskviit). *paradigmaatiline foneetika: hääldamise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
