Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõn...
pehmel suulael - velaarid kurgunibul uvulaarid kõval suulael palataalid hambasompudel alveolaarid hammastel dentaalid huultel labiaalid keelehäälikud e lingvaalid Ülesandeks on moodustada häälikuid nende moodustumise lõppfaas on suuõõnes 16. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs (häälikute moodustumise koht) kõri poolt huulte poole: kurgunibu, pehme suulagu, kõva suulagi. Pehme suulagi koos nibuga sulevad ja avavad käiku ninaõõnde, lisaks otsesed ülesanded häälikute kujundamisel. Pehme ja kõva suulagi jagunevad mõlemad veel omakorda taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Hambad. Suuõõne põhjas on keel. Keele osad: keelepära, keeleselg. Keeleselg jaguneb 3: keeleselja äärmine eesosa ehk lava, keeletipp ja keele küljed. 17...
· Rr pharyngei plexus pharyngeus'esse; somatosensoorsed kiud innerveerivad alaneelu limaskesta; ühepoolsel suulaelihaste halvatusel kaldub kurgunibu tervele poole. · N laryngeus superior algab ganglion inferius'e piirkonnast, kulgeb ülalt alla kõri suunas, jaguneb sisemiseks ja välimiseks haruks....
kõne Artikulatoorne kompleks Ülesanne: kõneproduktsioon resonaatorite akustiliste omaduste kujundamise kaudu ajas Kõnetrakti osad: huuled (labia), hambad (dentes), hambasombud (alveoli), kõva suulagi ja selle osad (pre-, medio- ja post-palatum), pehme suulagi (velum) ja selle osad, kurgunibu (uvula), neel, kurk, keel ja selle osad tipp, selg ja juur (apex, dorsum, radix). Resonaatorid: suuõõs, ninaõõs, neel ja huultetagune. Neelu-, suu- ja ninaõõs moodustavad kõnetrakti. Aktiivsed artikulatoorsed organid: hääldamisel liigutatakse keelt, huuli ja pehmet suulage. Ülejäänud passiivsed. Huuled: labialiseeritud vokaalid, labiaalkonsonandid Keeletipp, selg ja juur: konsonandid ja vokaalid...
ülemine kõneallikas: - neeluõõs (pharynx) - ninaõõs (cavum nasi) - suuõõs (cavum oris). Suuõõne osa häälikute moodustamisel: - pehmel suulael velaarid - kurgunibul uvulaarid - kõval suulael palataalid - hambasompudel alveolaarid - hammastel dentaalid - huultel labiaalid - keelehäälikud lingvaalid. Suuõõne erinevad osad (kõri poolt huulte poole): kurgunibu (uvula), pehme suulagi (velum), kõva suulagi (palatum durum). Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Suuõõne põhjas on keel. Keelel on neli peamist osa: keeletipp (apex), laba (corona), keeleselg (dorsum), keelepära (radix). Keeleselja võib omakorda jagada kolmeks: esiselg, keskselg, tagaselg. Vokaalid häälikud, mille hääldamisel õhuvool / hääl pääseb pidevalt ja takistuseta suu keskelt välja....
Eek: sissehingamisel avar viisnurkne häälepilu, väljahingamisel kolmnurkne. Sosistamisel tekib kolmnurkne kõhrepilu nn sosina kolmnurk. 13. Missugused on artikulatsioonielundid? Kõnetrakt: neelu-, nina- ja suuõõs, Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Suuõõnes häälikute moodustumise lõppfaas? 14. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs: pehme suulagi, kurgunibu , kõva suulagi, hambasombud, hambad, huuled, keel. Keel: keeletipp, keelelaba, keeleselg, keelepära, keeleküljed. 15. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (IPA ja SUT)? IPA Rahvusvaheline Foneetikaühingu tähestik ja SUT soome-ugri foneetiline transkriptsioon. 16. Mis eristab vokaale konsonantidest? Vokaali hääldamisel väljub õhk piki kõnetrakti keskjoont ilma takistuseta või hõõrdumiseta. 17...
Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Keel (lingua): · Keeletipp (apex linguae) apikaalid · Keelelaba (lamina linguae) laminaalid · Keeleselg (dorsum linguae) dorsaalid · Keelepära (radix linguae) radikaalid · Keeleküljed (latus : latera) - lateraalid Suuõõne erinevad osad: · Kurgunibu (uvula) · Pehme suulagi (velum) · Kõva suulagi (palatum durum) · Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. · Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. 16. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)? · IPA = International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud)...
Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika Deskriptiivne e kirjeldav foneeti...
Sagedasti on neil ka potentsihäired või libiido langus. Obstruktiivse uneapnoe põhjused võivad olla erinevad ja kombineeritud. Umbes 5070% selle all kannatavatest inimestest on ülekaalulised ja lühikese jämeda kaelaga. Ülekaalulise ja uneapnoe seos ilmneb kõige ilmekamalt vööümbermõõdu suurenedes: meestel üle 100 cm, naistel üle 90 cm. Sageli esinevad neil inimestel suurenenud kurgumandlid (tonsillid), suurenenud või turses kurgunibu , suur keel, mis põhjustavad neeluruumi anatoomilise kitsenemise. Nina vaheseina kõverused, kitsad ninakäigud, nina limaskesta turse ja adenoid ninaneelus soodustavad samuti unelämbustõve nähtude kujunemist. Mõnedel inimestel esinevad näopiirkonna luulised iseärasused: väike ja tahapoole ulatuv alalõug loovad samuti eeldused uneapnoe kujunemiseks. Obstruktiivse uneapnoe diagnoosi ja raskusastme täpsustamiseks on vajalik uneaegne polüsomnograafia. Haigega põhjalikult...
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse:...
Häälikute moodustumise foneetilised alused. Konsonandid ja vokaalid
3.1. Konsonantide klassifikatsioon (skeem 5)
3.1.1. Liigitus moodustuskoha järgi (vt tabeli veerud):
labiaalid ehk huulhäälikud (k.a dentilabiaalid ehk labiodentaalid: f, v)
dentaalid ehk hammashäälikud ja alveolaarid ehk hambavallihäälikud
palataalid ehk kõvasuulaehäälikud
velaarid ehk pehmesuulaehäälikud
uvulaarid ehk nibuhäälikud
farüngaalid ehk neeluhäälikud
larüngaalid ehk kõrihäälikud (ka: glotaalid
Peaosa harud somatosensoorsed, lõpevad trigeminuse tuumades · R meningeus kõvakelme tagumise koljuaugu pk · R auricularis nahk välise kuulmekäigu ja kõrvalesta pk · Ühendusharud 2. Kaelaosa harud · Rr pharyngeiplexus pharyngeys alaneel, ühepoolsel suulaelihaste halvatusel kaldub kurgunibu tervele poole · N laryngeus sup a. R internus (ei sisalda branhiomootoorseid kiude) alaneelu ja kõri limaskest ülalpool häälepilu, sisaldab nõrgaltarenenud maitsmiskiude b. Externus (sisaldab branhiomotoorseid kiude) häälepilu ahendajad, esmajoones m cricothyroideus ja osalt ka alumist neelukonstriktorit · Rr cardiaci cervicales sup ja inf plexus cardiacusse 3. Rinnaosa harud plexus oesphangus ant (vasak vagus)...
Missugused on artikulatsioonielundid (häälduselundid)? Pehme suulagi, kõva suulagi, hambasombud, hambad, huuled, keel. 14. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Suuõõnes toimub häälikute moodustumise lõppfaas. 15. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs: Keel: · Pehme suulagi * keeletipp · Kurgunibu * keelelaba · Kõva suulagi * keeleselg · Hambasombud * keelepära · Hambad * keeleküljed · Huuled 16. Mis eristab vokaale konsonantidest? · Konsonantide hääldamisel tekib kõnetrakti mingisse kohta kitsus, vokaalide puhul väljub õhk takistusteta. · Vokaalid on alati helilised. 17. Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel...
· Tugevus · Tämber PUUDUUU!!! Resonaatorsüsteem · Ülesanne: kõnehäälikut moodustamine · Kõnehäälik= helid ja mürad moodustavad hääliku äratundmiseks vajalikud tunnused ehk formandid(kui me ei õpi kuulma, siis me ei kuule) · Koartikulatsioon: naaberhäälikute mõjul hääliku tunnuste (formantide) osaline muutumine Hääldusorganid/ "artikulatsiooniaparaat" · Liikuvad (aktiivsed) elundid: pehme suulagi (reguleerib õhuvoolu), huuled, kurgunibu , keel, neel, alalõug. - keele osad: tipp, laba, selg, juur. Keel on olulisim artikulaator. - perme suulagi- reguleerib õhuvooluliikumist resonaatorsüsteemis (neelu- suu ja ninaõõnes) · Liikumatud (passiivsed) elundid: hambad, hambasombud, kõva suulagi. Mida peab teadma? · Millistest osadest koosneb kõne FS? · Mis roll on kõne FS erinevatel osadel: 1. Kolmel ajuplokil 2. Viiel ajutasandil 3. Kuuel ajupiirkonnal 4...
Neelu-, suu- ja ninaõõs moodustavad kõnetrakti. Aktiivsed artikulatoorsed organid: hääldamisel liigutatakse keelt, huuli ja pehmet suulage. Ülejäänud passiivsed. Kõnetrakti osad: huuled (labia), hambad (dentes), hambasombud (alveoli), kõva suulagi ja selle osad (pre-, medio- ja post-palatum), pehme suulagi (velum) ja selle osad, kurgunibu (uvula), neel, kurk, keel ja selle osad tipp, selg ja juur (apex, dorsum, radix). 24. Eesti häälikusüsteem, häälikute kvaliteet ja kvantiteet; kategooriline taju; koartikulatsioon; Eesti häälikusüsteem: Eesti häälikusüsteem: Vokaalid: Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid i ü u Keskkõrged vokaalid e ö õ o...
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
Võimenduvad need võnkumised, mis ühtivad keha (õõne või selles oleva õhusamba) omavõnkesagedusega. Resonantsiõõned on neelu-, nina- ja suuõõs. Hääldamisel muutub kõnetrakti kuju. Õõntes moodustuvad farüngaalid ehk neeluhäälikud (neeluõõnes), nasaalid ehk ninahäälikud (ninaõõnes), oraalid ehk suuhäälikud (suuõõnes). Suulae osad ja seal moodustatavad häälikud: 1) Kurgunibu – suulagi lõpeb kurgunibuga – nibuhäälikud ehk uvulaarid 2) Pehme suulagi – pehmesuulaehäälikud ehk velaarid 3) Kõva suulagi – kõvasuulaehäälikud ehk palataalid 4) Hambasombud – kitsas sombuline ala hammaste taga – somphäälikud ehk alveolaarid, postalveolaarid (hambasompude taga hääldatakse nt š-häälikut) 5) Hambad – hammashäälikud ehk dentaalid 6) Huuled – huulhäälikud ehk bilabiaalid ja labiaalid, huulhammashäälikud ehk labiodentaalid...
auricularis gangl. superius n. vagus nucl. pontinus n. trigemini 2) Dura materi tundlikkus: r. meningeus gangl. superius n. vagus nucl. pontinus n. trigemini 3.4.2 Kaelaosa Kulgeb v. jugularis interna ja a. carotis interna vahel taha allapoole. Kaelaosa harud: 1. Rr. pharyngei: plexus pharyngeusesse (vt IX närv lk 12). Alaneelu limaskesta innervatsioon. Kui üks pool halvatud, kaldub kurgunibu ühele poolele. 2. N. laryngeus superior: algab gangl. inferiusest, jaguneb sisemiseks ja välimiseks haruks. a) R. internus: innerveerib alaneelu ja kõri limaskesta ülalpool häälepilu, sisaldab maitsmiskiude. b) R. externus: innerveerib häälepilu ahendajaid (m. cricothyroideus ja alumine neelukonstriktor) 3. Rr. cardiaci cervicales superiores et inferiores: laskuvad südamepõimikusse plexus cardiacusesse. Vererõhku alandav...
seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist...
1. sajandil e.m.a hakkas senine lihtsus kaduma ja asemele tulid Idamaade luksust jäljendavad kombed. Ikka sagedasemaks muutus linnupraad. Eriti hinnati paabulinnu liha (varem lepiti searupskitega). Toitu hakati vürtsitama meretaguste vürtsidega. Ajuti söödi ilma mõõdutundeta. Üksikute hulgas levis komme söödud toit sealsamas välja oksendada. Selleks kõdistati kurgunibu paabulinnu sulega, mis leiti olevat küllalt peen moodus uuele maiuspaladele ruumi tegemiseks.14 Sööjaid ümmardas arvukalt orje. Tavaliselt olid külalistel kaasas oma orjad, kes istusid või seisid peremehe lähedal. Nad hoidsid peremehe sandaale, ulatasid räti näppude pühkimiseks, 12 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 193-194. 13 Hillar Palamets, Vanaaja kultuurist ja olustikust (Tallinn: 1976), 194....