kustutada. Esimesed kuus elukuud ei vaja imik lisatoitu ega -vett, talle piisab täiesti rinnapiimast, milles on olemas kõik vajalikud ained, ka vesi - rinnapiim koosneb valdavalt (87%) veest. Janu tekkides soovib laps rinnale saada, palava ilmaga tihedamini kui muidu. Lisavee andmine võib aga mõjuda halvasti imetamisele – laps ei taha nii tihti rinda, sest magu on täidetud veega. Sellest tingituna piima tootmine võib väheneda. 2. müüt: Kui imetav ema jäi haigeks, siis tuleb imetamine lõpetada, sest muidu võib haigestuda ka imik. Haigused ei levi rinnapiima kaudu. Imetamisega tuleb kindlasti jätkata, sest rinnapiimas leiduvad bioaktiivsed ained, mis tugevdavad imiku immuunsust ning ta on haigusete suhtes vastupidavam. Väga väheste tervislike seisundite puhul tuleb imetamine lõpetada (nt HIV, vähk).
Rasedus ja tervislik eluviis 2012 Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Toitumissoovitused Toitumine on üks olulisimaid tegureid, mis mõjutab loote arengut ja kasvu. Rasedad ei tohiks söömata olla üle 12 tunni. Vastasel juhul tekivad vereringesse ketokehad, mis ohustavad loote aju. Lootele võib saada eluohtlikuks see, kui ema on söömata üle 20 tunni. Imetavad emad peaksid tarbima täiendavalt keskmiselt 600700 ml vedelikku päevas, aga täpsem kogus sõltub eelkõige rinnaga toitmise mahust ja sagedusest. Janu kustutamiseks tuleb eelistada vett, mi...
anda eluaegse tagajärje • Platsenta laseb alkoholi läbi, alkohol pääseb takistuseta ema verest loote verre • Loode lõhustab alkoholi väga aeglaselt ja on kaua selle mõju all • Alkohol kahjusteb eelkõige loote ajurakke ja kesknärvisüsteemi Alkohol ja rasedus • Väga kahjulik on alkohol raseduse 4-12. nädalal - see on aeg, mil arenevad beebi organid. • Iseeneseliku abordi ja nurisünnituse oht Alkohol ja imetamine • Alkoholisisaldus rinnapiimas tekitab lapses rahutust ja häireid unerütmis • Alkohol käitub rinnapiimas samamoodi nagu vereringes Alkohol ja imetamine • Alkoholi sisaldus rinnapiimas saavutab maksimumi 30–60 minuti jooksul pärast joomist • Ühe alkoholiühiku eemaldamiseks rinna- piimast kulub naise organismil umbes kaks- kolm tundi • Uuringud näitavad, et ka vähesest alkoholist tingitud väikese alkoholisisaldusega rinna-
seotud sümptomite nagu jalgade väsimus, raskus, paistetus, valu, krambid, paresteesia ja ,,rahutud jalad" korral. Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel : Patsiendid, kellel on jalgade tursed põhjustatud südame-, neeru- või maksahaigusest, ei tohiks kasutada Venoruton’i, kuna Venoruton ei oma toimet nendel näidustustel. Koostoimed: Uuringud on näidanud, et O-(β-hüdroksüetüül)-rutosiididi ja varfariin-antikoagulantidel koostoime puudub. Rasedus ja imetamine : Uuringutes ei leitud loote väärarenguid. Aga siiski, ei peaks HRi (ß-hüdroksüetüül)-rutosiidid) raseduse esimesel trimestril manustama. Loomkatsetes on leitud HR-i jälgi lootes ja imetava emaslooma piimas. Need väikesed kogused HR-i ei oma kliinilist tähendust. Kõrvaltoimed: » Seedetrakti häireid, » kõhupuhitust, » kõhulahtisust, düspepsiat, nahalööbeid, urtikaariat. » Pearinglust, väsimust, õhetamist, » ülitundlikkusreaktsioone,
Viiendal nädalal ärkasin öösel lapse nutu peale üles ja nutsin kaasa. Valu imetamisel oli paisunud talumatuks ja hinge pitsitas hirm, et meie imetamisprojekti lõppakord pole kaugel. Talupojamõistust appi võttes saime lõpuks mäele, kuid teekond võinuks olla palju lühem. Valule seletust otsides asusin rinnaga toitmise teemat lähemalt uurima. Mida rohkem ma kuulsin ja lugesin, seda enam imestasin. Miks on millestki nii loomulikust kui imetamine saanud meie ajastu üks suuremaid sotsiaalseid ja bioloogilisi paradokse? Lapsele luti eest Maailma Terviseorganisatsioon ja UNICEF soovitavad beebisid toita kuus kuud ainult rinnapiimaga. Eesti üks hinnatumaid imetamisnõustajaid ja nõustajate koolitaja Ülle Lember tõdeb, et eestlannade kohta praegu täpset statistikat pole, kuid hinnanguliselt alustab imetamist umbes 98%. Halvad sõnumid ei lase end aga kaua oodata ligi kolmandik lõpetab rinnaandmise kahe kuu
Hoiatused: -kasutada ravimi madalamaid kontsentratsioone ning sobivat aluskreemi. Bensoüülperoksiidi pleegitava toime tõttu ei tohi Akne BP 5 kokku puutuda kulmude, habeme ega juustega. Samuti võib see pleegitada värvilist tekstiilmaterjali. Koostoimed teiste ravimitega: Samaaegne teiste koorivate aknevastaste ravimite ja nahka ärritavate vahendite kasutamine või intensiivne UV-kiirgus (solaarium) võib kõrvaltoimeid süvendada. AKNE BP 5, 50 MG/ML NAHAEMULSIOON Rasedus ja imetamine: Puuduvad kliinilised andmed ,puuduvad usaldusväärsed eksperimentaalsed loomuuringud embrüonaalset arengut mõjutavate toimete kohta. Tohib raseduse ajal kasutada vaid juhul, kui võimalikud kasud ületavad riski. Kõrvaltoimed: Kontaktallergiline naha sensibiliseerumine. Punetus, kerge põletustunne ning naha ketendus. Kui preparaadi kestval kasutamisel ärritus ei kao, tuleb preparaadi kasutamine lõpetada • Teised ravimid: • 2. AKNEFUG-OXID MILD 50MG/G, GEEL • 3. DERCOME CLEAR
VEREJOOKSUD HIT Trombotsütopeenia risk neerupuudulikkus madalam el! Rasedus ja Rasedus + ESMAVALIK - Teratogeenne - imetamine Imetamine + ENOKSAPARIIN Rasedusel - Andmeid pole Rasedus + Imetamisel + Imetamisel+ Antidooti Protamiin Vitamiin K Puudub!
Uinaku ajal 7 karu ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur langeb 3–5 kraadi võrra. Suurima osa uinaku ajal vajaminevast energiast (90%) saadakse rasvkoe lagundamisest. Tiined emased ka poegivad taliuinaku ajal. Sigimine - Karupojad sünnivad keset talve. Neid võib olla 1–5, kuid kõige sagedasem on 2 poega. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud. Pojad imevad emapiima ja kasvavad kiiresti. Imetamine kestab 4–5 kuud ja selle lõppedes on pojad 7–9 kg raskused. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Eluiga - Karud elavad kuni 50 aasta vanuseks. PUNAHIRV (Cervus elaphus) Hirv on imetajate perekond hirvlaste sugukonnast sõraliste seltsist. Välimus - Hirv on välimuse poolest kuninglik loom
läksid uuesti kokku. Uuringud ahvidega • Uuringute kaudu avastas Harlow, et ahvid, kellega ta töötas, lõid strateegiaid katsetes osaledes. Harlow nimetas seda õppima õppimiseks. • Harlow arendas katseid edasi uurides reesusahvide käitumist tundmatute objektidega tutvumisel ning leidis, et ahvid vajasid aeg-ajalt midagi, mille külge toetust ja julgustust otsides klammerduda. • Harlow järeldas oma uuringutest, et imetamine ja füüsiline kontakt on vastsündinu varases arengus ja ema- lapse sideme loomisel äärmiselt oluline. Ta kutsus oma eksperimente armastuse uurimiseks. Tänan kuulamast!
OKSÜTOTSIIN S Mõiste Oksütotsiin on imetajate organismis leiduv 9-st aminohappe molekulist moodustunud hormoon. Oksütotsiin... toodetakse hüpofüüsi tagasagaras toimib ajus virgatsainena(ehk neuromediaatorina) mõjutab seksuaalfunktsiooni, nagu erutumist, paaritumist ja paarisuhte hoidmist ning järglaste eest hoolitsemist mõjutab silelihaste kokkutõmbed sünitamine mõjutab piima eritus imetamine Oksütotsiiniretseptorid ahendavad veresooni vajavad funktsioneerimiseks kolesterooli naistel emakas, rinnanäärmetes, neerudes, südames raseduse ajal ka platsentas Mõju sünnitusele Laps surub emakakaelale signaal ajju oksütotsiini emakalihaste kokkutõmbed. Stimuleerib prostaglandiinide vallandumist vereringesse, mis tugevdavad emakalihaste kontraktsiooni. See protsees hoogustub sünnitustegevuse käigus, muutudes aina jõulisemaks ja lõpeb lapse
Vaibad ja mööblikatted võib puhastada tolmuimejaga. · Ravi on soovitav korrata nädala pärast, kuna juba olemasolevatest munadest kooruvad vastsed ja hilisemad lestad võivad patsienti uuesti nakatada. · Ravimit ei tohiks kasutada rohkem kui ette nähtud, see võib ärritada nahka. · Sügelemise vähendamiseks võib kasutada antihistamiinseid (allergia ravimid) preparaate. Rasedus ja imetamine Ravi ajaks tuleb imetamine lõpetada. Nakatumisohtlik periood Nakatumisoht kestab seni kuni ravi on hävitanud lestad ja munad. Paranemine Enamus inimestel taandub sügelus mõne päeva jooksul. Mõnikord võib aga lööbe ja sügeluse taandumine võtta aega 46 nädalat ja rohkem, see võib olla tingitud järgmistest põhjustest: · Naha pinnale on jäänud surnud lestad, mis endiselt kutsuvad esile allergilise reaktsiooni, lööve ise ei ole enam nakkav.
Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selgrootud 1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaalalised: Kalataolise kehaga 8 sugukonda, 100 liiki Tagajäsemed taandarenenud, esijäsemed loivad Sabauim (ka seljauim, kuid mitte kõigil) Voolujoonelisus Monogaamsed Delfiinlased: Suurim vaalaliste sugukond Elavad gruppidena Väga kiired ujujad Intelligentseimad vaalalised Kohanevad uute situatsioonidega kiiresti
Loteprednool OP-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2017 Toimeaine Loteprednoolet a-bonaat on tugeva Farmakoterapeutili põletikuvastase ne rühm: toimega uue Põletikuvastased klassi ained, kortikosteroid kortikosteroidid. Toime avaldub Kasutatakse: manustamiskoha Lotemax, 0,5% l silmatilgad Lotemax 0,5% KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Suspensioon Sisaldab: 0,5% (= vedelik + loteprednooletabona tahke ati (5 mg/ml). lahustumatu Iga tilk sisaldab 0,19 aine) mg loteprednooletabona ati Teadaolevat toimet omav abiaine: Bensalkooniumklorii d (0,01%) Näidustused Silmaoperatsioon An...
muutuste tõttu. tõus, vedelike- ja Füsioloogilised elektrolüütide põhjused rasedus, tasakaalu ja seda imetamine ja reguleerivate menopaus. hormoonide muutus.
Elupaigad Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab sesoonselt elupaika. Suvel eelistab soostunud ja lodumetsi, lehtpuunoorendikke, talvel kuivemad sega- ja männimetsi. Enamasti elavad üksikuna või vähestes rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed karjad. Arvukus Eestis ja Areng Eestis on umbes 10 000 põtra, nii et välja- suremis ohus nad ei ole. Tiinus kestab 8 kuud. Järglaste arv 1...2 harva 3. Vasikad on varsti pärast sündi võimelised emale järgnema. Imetamine kestab sügiseni. Suguküpseks saavad 1,5...3 aastaselt. Eluiga keskmiselt 10 aastat, maksimaalselt 25 aastat. Põdra Jahtimine Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles Pildid Info Allikad http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/p6der.htm
Juttselg-hiir Juttselg-hiir on koduhiirest veidi suurem, värvuselt pruuni selja ja valkjashalli kõhualusega hiir. Ta on hõlpasati äratuntav piki selga kulgeva musta triibu järgi, mis ulatub peast sabajuureni. Saba on juttselg hiirel võrreldes kehaga lühike ja hõredalt karvastatud. Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus viljakoristamise ajal võib teda tihti jooksmas näha - erinevalt paljudest teistest hiirtest on juttselg päevase eluviisiga. Sageli elutseb ka põõsastikes ja niitudel ning aedades, kalmistutel ja parkides. Oma pesa ehitab see hiir kraavipervedesse, puujuurte ja kändude alla ning kartulivagude vahele, kuid tema urud on lihtsad ja vähehargnevad. Juttselg-hiir hoolib rohkem loomsest toidust - putukatest, tigudest ja ussidest, kuid ta ei ütle ära ka seemnetest, viljateradest, pungadest ja taimevartest. Talveperioodiks, kui värsket taimtoitu kusagilt võtta ei ole, kogub ta omale tagavarasid. Talvel, kui ilmad külm...
8. Hingamine Hästi arenenud kopsud; sisepind suur niiet hapnik pääseb kiiresti verre ning süsihappegaas eraldub kiiresti. 9. Vereringe Sarnaneb lindude omaga; süda neljaosaline. 10. Erituselundkond Neerud->kusepõis. Kui see täitub paisatakse jäägid organismid kehast välja. 11. Sigimine, areng Innaajal on emane viljastumisvõimeline. Emase munajuhas toimub muna- ja seemneraku ühinemine. Tiinus on järglase areng emakas. Poegimine on kõigil erinev. Imetamine piimanäärmete ja nisade abil. 12. Kiskja ja rohusööja võrdlemine jne... 13. Mõisted Mäletseja – loom, kes neelab toidu eelmakku, rõhitseb tagasi suhu ja hakkab edasi sööma. Nt lehm Ürgimetaja – Muneb. Nisasid pole. Nt nokkloom Alamimetaja – Kukkurloomad. Nt känguru Pärisimetaja – Poegib, nisad arenenud. Nt koer 14. Kohastumused Varjevärvus; hoiatusvärvus; paljunemine; talveuni; talveuinak; ränne; eluviis. 15. Loomade tähtsus inimestele ja looduses
Vaenlased. Vaenlasteks on väikesed kärplased, saarmad ,rebased ja paljud suuremad röövlinnud. Looduskaitse all. Ei kuulu looduskaitse alla. Huvitavaid fakte. Mügride sigimisperiood vältab märtsist oktoobrini, mille sees emasloom sünnitab 23 pesakonda, igas 210 poega. Tiinus kestab 29 päeva. Nägemisvõime tekib poegadel harilikult 8 päeva vanuselt, ujuda suudavad alates 10. elupäevast. Imetamine kestab 12 päeva. Noored vesirotid lahkuvad pesast kolme nädala vanuselt. Suguküpseteks saavad kahe kuu vanuselt. Maksimaalne eluiga on neil neli aastat. Kohati võib taimestikule talvevarusid kogudes kahju tekitada. Pojad on sündides pimedad ja saavad nägijateks nädala vanuselt. Allikad: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vesirott http://images.google.com/images? hl=en&q=vesirott&btnG=Search&biw=1024&bih=576 Koostas: Kelli Kade. 6.klass
........................................3 3. KAAMELI KÜÜR ............................................................................................................................3 4. DROMEDAR ..................................................................................................................................3 5. BAKTRIAN......................................................................................................................................3 6. JOOKSUAEG, SIGIMINE, IMETAMINE ........................................................................................4 7. TOIT................................................................................................................................................4 8. ANEKDOODID...............................................................................................................................5 9. PILT DROMEDARIST................................................................................................
Ensüümid 1.on biokatalüsaatorid -reaktsiooni kiirendajad elusas organismis (2100-2150 erinevat ensüümi organismis) 4% org 2.koostis: kõik ensüümid on valgud 1)lihtvalgud e lihtensüümid *aminohappejäägid 2)liitvalgud e liitensüümid *aminohappejäägid+muu aine (nt vitamiin) 3.toime: Organismis on temperatuurid madalad, konsentratsioonid tühised, aga reaktsioonid toimuvad suure kiirusega. *subtraat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüüm kui valgu molekul on hiigelsuur võrreldes subtraadi molekuliga, seetõttu on ensüümist aktiivne ainult üks osa, aktiivtsenter, mille suurus on võrreldav subtraadi molekuli suursuega. Ens aktiivtsentri ja subtraadi vahel on struktuuri sobivus. 4.haigused: *piimasuhkru talumatus(laktoos) *pigmentatsioonihäired *verehüübimatus vitamiinid: 1.mõiste madal molekulaarsed, bioaktiivsed, orgaanilised ühendi, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust 2.liigitus *rasvlahustuvad A,D,E,F,K (varud...
Kitsede pidamine on sarnaselt lammastele , rühmasulgudes, enamasti on vabaväljapääsuga jalutusalale . Enamasti söödetakse neile heina, Tarad peaksid olema kuni 120cm , kuna kitsed hüppavad väga kõrgele. Kitsede poegine Ka neil on vaja individuaal sulge. Talled peaksid saama ternest vähemalt 2-3 h peale poegimist hiljem pannakse nad koos rühmasulgu kus nad on kuni võõrutamiseni Talledel on kas jootmine või imetamine Paaritada võib ka 10 kuu vanuselt sokk on kastreeritud sikk ehk kastreeritud isaskits Kitsedel heinamaa kõrgus 8-15 cm lammastel 4-8 cm , Elektriaia kõrgus on 90-100 cm . Võidaks kasutada ka võrkaedu.
Vähestel õnnelikel säärane algsesse vormi saamine toimibki ent enamus peaksid ilmselt veidi vaeva nägema. Muutused värske ema kehas ning abinõud. Raseduse ajal suureneb koos beebi kasvamisega ka emakas märkimisväärselt ja pärast sünnitust muutub emakas jälle väiksemaks, kuid mitte päris nii väikseks kui see oli enne rasedust. Peale sünnitust kaalub emakas sama palju, kui see kaalus umbes 16. rasedusnädalal. Emaka kokkutõmmetele aitab kõige paremini kaasa imetamine. Lapse imetamine paneb naise keha oksüdotsiini tootma, mis aitab omakorda emakalihastel kokku tõmmata. Mõnikord soovitavad mõned sünnitusmajad hoida peale sünnitust mõnel korral päevas kõhu peal jääkotti. Raseduse ajal venivad kõhulihased koos kasvava kõhuga ning vajuvad veidi külgedele laiali. Loomuliku sünnituse puhul taastuvad need ajapikku. Kui kõht ei ole paari kuu jooksul taastunud, võiks appi võtta erinevad kõhulihaste harjutused. Alustada võiks umbes 6-8
Liik- Homosapens e.mõistusega inimene Perekond- Homo e.inimene Sugukond- Hominiidid e.inimesed Selts- Primates, kus kokku 180 liiki kellest 1 on inimene Klass- imetajad, kus seltse on 17 , kellest 1 on primaadid Hõimkond- keelikloomad Riik- loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Tal on hea mälu ja arenenud meeled. · Sisenemine viljastumine, loote areng, sünnitamine, imetamine, poegade hoole (inimese arengut iseloomustab neoteemia= aeglane areng, mille positiivne külg on see , et võimaldab kujundada tingitud reflekse see on õppida ja kogemusi omandada.) · Kõrge ainevahetuse tase . Püsi soojasus. Kinnine vereringe. Gaasi vahetus kopsudes. · Keerukas sotsiaalne käitumine ja eluviis. 3. Liigi tunnused Anatoomilises mõttes on vähe ainult inimesele iseloomulikke tunnuseid. Sama võib öelda
Karja liikmed alluvad juhile vanale isashundile Karjale kuuluvaid jahiala piire märgitakse uriiniga Karja territoorium püsib samades mõõtmetes kuni sureb viimane karja liige Kasutatavad suhtlus kanalid: visuaalne, akustiline, olfaktoorne ja taktiilne Hundikutsikad Sündides on nad pimedad ja kilega kaetud kõrvaavadega Sündides on nad mustjaspruuni karva ja nende pea on kerest tunduvalt tumedam Kaaluvad umbes 300-500 grammi Kutsika areng · 6-8 kutsikat · Imetamine kestab kuni 1,5 kuud · 3-4 nädalane sööb ka pool- seeditud toitu · 3 kuuselt vahetuvad piimahambad jäävhammastega. · 8 kuuselt on ta täisealise hundi suurune Toitumine · Lihasööja · Tema saakloomadeks on metssiga, metskits ja põder · Koduloomadest sööb peamiselt lambaid · Tühja kõhuga toitub ka hiirtest ja putukatest · Taimtoit on vitamiini ja ravi eesmärgil · Nende ainsateks vaenlasteks on tiigrid, karud
· Kergesti seeditav vajalikud toitained on rinnapiimas lapsele hästi omasrtataval viisil. · Emapiim imendub peaaegu täielikult seedetraktist. · Tõhusalt kasutatav alati soe, alati puhas, alati kaasas · Rinnapiim on elav vedelik, mis kaitseb last nakkuste eest. Esimesel eluaastal on lapse immuunsüsteem alles loomisel ja vajab ema kaitset. · Epidemioloogilised uuringud näitavad, et rinnapiim ja imetamine annavad eeliseid üldises tervises, kasvus ja arengus langetades samal ajal paljude akuutsete ja krooniliste haigestumiste riski. · Teaduslike uuringutega on näidatud, et rinnapiimalaps põeb vähem seedeinfektsioone, kopsu- ja keskkõrvapõletikke, allergiat ning insuliinsõltuvat suhkruhaigust. · Rasvumise risk täiskasvanuna väheneb 35% võrra, kui laps on saanud rinnapiima kuue elukuu jooksul. Imetamine:
seda algavad uued pulmad. Isased tulevad kaldale, et saada parim paaritumispositsioon. Võitlusi on vähe ning vanemad isased saavad parimad kohad automaatselt endale. Tiinusperiood kestab hüljestel 11 ja pool kuud, mille hulka kuulub kolmekuuline ooteperiood enne kui viljastatud muna oma kohale laskub. Pojad sünnivad umbes 15 kilo raskustena ning võtavad iga päev keskmiselt 2 kg juurde, kuna hülgeema piim on äärmiselt rasvane (rasvasisaldus on kuni 60 protsenti). Imetamine kestab kuni kolm nädalat. 7 ARENG Tiinus kestab aasta. Pojad sünnivad veebruari lõpus - märtsis, tavaliselt üks. Iseloomulikud on poegimiskolooniad. Vastsündinud on hallikasvalge pehme karvaga ja ei oska ujuda, vees hakkavad käima umbes üheksa kuusena. 8 OHUSTUS JA KAITSE Kaitse Eestis Kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on
Ilves. Ilves on jõulise kehaga loom, pea kassi taoliselt ümar, koon lühike. Kikkis kõrvad lõppevad umbes 5 cm pikkuste karva tuttidega, mis koos kõrvadest kaelani ulatuvate ja põski katvate habeme karvadega annavad talle väga iseloomuliku välja nägemise. Jalad on suhteliselt kõrged , mis tõttu loom moodustab püsti seistes peaaegu korrapärase ruudu. Nii kõrged jalad kui ka iseäralik käpa ehitus (varvaste vaheline kile ulatub peaaegu viimase varba lülini ja käpa alune on talvel täiesti karvadega kaetud) on kohastumine eluks sügava lumega paigus. Tugevad küünised on täielikult sisse tõmmatavad, ilma küünise jälgedeta jalajäljed on ümarad (läbimõõt 8-13 cm). Ilvest peetakse kõige muutlikuma värvusega kaslaseks maailmas. Elupaik- Ilves kui bioloogiline liik asustab põhja poolkera parasvöödet. Tema leviala põhjapiiriks on alad, kus lumekatte paksus on 40- 50cm. Eestis elab põhialaliik, kes on asustanud siinseid alasi...
Jooksuajal ei söö pullid peaaegu üldse ja kõhnuvad märgatavalt. Sel ajal levib neist tugevat lõhna, mis meenutab muskust. Tiinus kestab üheksa kuud. Veidi enne poegimist, tavaliselt mais või juuni algul, eralduvad tiined lehmad karjast, kuid mitte kaugele. Tund pärast ilmaletulekut seisab vasikas juba jalgel, veel poole tunni pärast suudab emale järgneda. Mõni päev hiljem ühinevad ema ja vasikas karjaga. Emapiison valvab oma vasikat tähelepanelikult. Imetamine vältab tavaliselt 5 kuud, mõnikord kuni aasta. Suguküpseks saavad 23-aastaselt. Looduslikke vaenlasi täiskasvanud pürjal praktiliselt ei ole. Karjast liiga kaugele eraldunud noori võivad mõnikord ohustada hundid ja karud. Varem hukkusid piisonid sageli koduveistelt saadud haiguste tagajärjel, ka talusid nad halvasti lumerohkeid talvesid. Kasvandustes on pullidel maksimaalne eluiga olnud 22, lehmadel 2730 aastat. Pürga on ristatud koduveisega.
piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. 3.2 Areng Poegade kandeaeg on 9 kuud, 1-2(harva 3) talle sünnivad mais-juunis. Täiskasvanud metskitse kaal on 30 kg, tallel 20 kg. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole neil veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. Tallede imetamine kestab 4 kuud. Iseseisvaks saavad talled 2. aastaselt ja suguküpsuse saavutavad 1,5. aastaselt. 4. Sarvekandja ehk isasloom Hirvlaste isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi. Sarved on vajalikud territooriumi märgistamisel ja "turniirirelvadena". Nende kuju ja suuruse järgi võib hinnata soku vanust ja tervislikku seisukorda. Noortel sokkudel kasvavad sarvealgmed juba oktoobris, veebruaris langevad need maha ja uued, päris sarved, hakkavad sirguma märtsis-aprillis
Veri - Vedel sidekude. Koosneb punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest verelibledest (leukotsüütidest) ja vereliistakutest (trombotsüütidest) Kontraktsioon - kokkutõmme närviimpulsi toimel Nimeta: Inimesega lähisuguluses olevad inimahvid: orangutan, gorilla, bonobo, simpans Tunnused, mille poolest inimesed neist erinevad: kahel jalal liikumine, mittesessoonne sigimine, keerukas kultuuriline käitumine, taandarenenud karvkate Inimene kui imetaja: poegade imetamine, närvisüsteem kõrgelt arenenud, täielik termoregulatsioon Iseloomulikud inimese tunnused: suur aju, hästi arenenud ajukoor, püsisoojane, kahel jalal liikumine, aeglane individuaalne areng, puudub innaaeg, järglased vajavad hoolitsust pikemat aega, segatoiduline, artikuleeritud kõne, kultuuriline käitumine Mandunud elundid inimesel: õndraluu, kolmas silmalaug, ussiripik, tarkuse- ja silmahambad Epiteelkoe liigid: katteepiteel, ripsepiteel, silinderepiteel
VTE ravi Perifeersete AB RASEDUS JA arterite Antidepressandid Asoolid IMETAMINE ummistus Omeprasool VASTUNÄIDUSTA Operatsioonide Metronidasool -TUD - andmed profülaktika. puuduvad.
Esimesed Maismaale asunud selgroogsed olid kahepaiksed Sõnajalgtaimede hiilgeajal kujunesid kahepaiksetest roomajad. Roomajad said elada maismaal, sest neil oli kuiv nahk, hingavad kopsude kaudu ja sigimiseks ei vaja vett. Munarakku ümbritseb nahkjas kest. Roomajatest arenesid nii linnud kui imetajad Ürglinnul-arheopterüksil oli nii roomaja kui linnu tunnused Imetajad muutusid valitsevateks uusaeg konnas. Neil oli roomajate ees mitmeid eeliseid: püsisoojasus, karvkate, poegade imetamine piimaga Tänapäeval on loomadest putukad kõige mitmekesisem ja liigirikkam organismirühm, taimedest aga õistaimede htmk Inimese kahel jala liikumise eelised: käed vabad tööks, suurem vaateväli Tunnus Taim loom seene algloo vetika Bakter d m s id Ainu- või H H A/H A A/H A hulkraksed Tuuma olemasolu + + + + + -
Sigimine Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane ise või hõivab mägra oma, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Urul on alati mitu sissekäiku. Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3...10. Areng Sündides on pojad tumepruuni pehme karvastikuga kaetud. Kahenädalaselt hakkavad nad nägema ja kuulma. Imetamine kestab kuu aega, üle kahenädalastele poegadele annab ema ka peenestatud toitu. Urust hakkavad pojad väljas käima ühe ühekuusena, iseseisvuvad nelja kuu vanuselt. Suguküpseks saavad rebased ühe aasta vanuselt. Rebasest mujal maailmas Rebase perekonda kuulub 11 liiki: aafrika liivarebane ehk kahvatu rebane (Vulpes pallida), afgaani rebane (Vulpes cana), bengali rebane(Vulpes bengalensis), fennekrebane (Vulpes
Tere! Meie räägime teile mägrast. 1. MÄGER (MELES MELES), rahvapäraselt melesk, määr oleme Teele Meriste ja Raili Õunapuu, läänemaalt, Metsküla algkoolist , 5. klassist. 2. SLAID Mäger kuulub Euraasia kärplaste hulka. Pea musta-valgetriibuline, karv hall, pikk ja tihe, käpad mustad. Jässakas kere asetseb lühikestel, tugevatel jäsemetel, üldjoones sarnaneb kehakujult karule. Koon on terav, pea paistab kiilukujuline. Ümarad kõrvad on 4 cm pikad, saba on 18 cm pikk. Küünised on nürid ja tugevad, esijalgadel 3 cm pikad, käpad on viie varbaga. Kui teised kärplased kõnnivad varvastel, siis mäger nagu karugi, kõnnib taldadel. Keha pikkus 60...90 cm, saba pikkus ~24 cm, kaal 10...18 kg, võib sügisel rasvunult kaaluda kuni 25 kg. 3. SLAID Mäger on levinud peaaegu terves Euraasias välja arvatud Skandinaavias. Põhja-Ameerikas on teine liik kanada või ameerika mäger. Levinud Eesti mandrialal kõikjal, k...
ja jänestest ning suvel koduloomadest, konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest. Vitamiinivajadus rahuldatakse taimse toiduga. Toidupuudusel esineb kannibalismi. Jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Tiinus kestab 62 kuni 75 päeva. Pojad sünnivad märtsis-aprillis pimedate ja suletud kõrvaavadega. Silmad avanevad 10 kuni 12 päevaselt. Imetamine kestab kuni 2 kuud ning kuuvanuselt lisandub ka poolseeditud lihatoit. Noored iseseisvuvad aastaselt. Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Elab maksimaalselt 15 kuni 20 aastat, aga vananemistunnused ilmnevad juba 10 kuni 12 aastaselt. Kasulik keskkonnale. Tasakaalustab haigete loomade ning sõraliste ja näriliste arvukust. Eestis võiks olla maksimum 80 hunti, kuid arv on üle 150ne. Kährik: Eestisse toodi 1950. aastal. Arvukus on üle 6000
Esimesel eluaastal imik areneb ja kasvab kiiremini võrreldes ülejäänud lapseea perioodiga. Imik ei saa iseenda eest hoolitseda ning 24 tundi ööpäevas sõltub täiskasvanutest. Imiku vanemad langetavad otsuseid imiku toitumisviisi ja joomise kohta. Imikutel on kaks toitumisviisi: rinnaga toitmine või pudelist toitmine. Palju naisi toetavad rinnaga toitmist, mõned on aga selle vastu. Rinnaga toitmine ei ole lihtsalt imetamine vaid, midagi rohkem. See loob ema ja lapse vahel erilise sideme, sest laps vajab mitte ainult toitu, vaid ka hellitusi. Rinnapiim pakkub imikule kõike vajalikke toitained ning kattab kõik tema vajadusi. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab kuni kuue kuu vanuseni toita imikut ainult rinnapiimaga. Üsna sageli ei ole võimalik toita last rinnaga, kas lapse või ema haiguse tõttu või muudel põhjustel. Siis emad eelistavad pudelist toitmist. Sageli pakutakse lastele piimasegu. Kõige
Areng Tiinus kestab 8 kuud. Vastsündinud järglased on Järglaste arv 1...2 harva 3. 34...40 mm pikkused, suve 2 Vasikad on varsti pärast lõpuks kasvavad nad 50...55 sündi võimelised emale mm pikkuseks. Suguküpseks järgnema. Imetamine kestab saavad arusisalikud 2...3. sügiseni. Suguküpseks eluaastal, kui loom on 75... saavad 1,5...3 aastaselt. 80 mm pikkune. Eluiga keskmiselt 10 aastat, maksimaalselt 25 aastat. Keskmine eluiga 10 aastat, maksimaalselt 25. 4 aastat, maksimaalselt 8 aastat.
taastamisel. Jälgides õige toitumise kaotada kehakaalust rohkem kui pool kilo nädalas. põhimõtteid, jõuavad normaalseks arenguks · Kuigi võite tunda muret oma liigse kehakaalu pärast, vajalikud toitained rinnapiimaga ka teie võib söödavat toidukogust hakata tasapisi vähendama lapseni. alles 6 nädalat pärast sünnitust, s.o ajal, mil imetamine ja piisava piimakoguse tootmine on hästi käivitunud. Siiski tuleks jälgida, et päevane saadav energiahulk Süsivesikud (60%) oleks vähemalt 1800 kcal! On peamised energiaallikad, need peaksid andma
Suured silmad on 1-2 korda aastas. Pojad on paljad ja pimedad, kuid talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad sest lendorav on aktiivne peamiselt öösiti. pojad kahe nädala vanuselt. Imetamine kestab Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid kuu aega. Pojad iseseisvuvad kahe kuu vanuselt. liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel Looduslikeks vaenlasteks on nugised, kanakull, liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. kassi- ja händkakud. Händkaku arvukus on
Suudab asustada uusi elupaiku. Sõltub vähem keskkonnast. Toob kaasa: Organismirühmade mitmekesisuse ehk divergentsi. Divergents- liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ülisest eelasvormist. Näiteks putukad ja õistaimed Takson- kindlasse kategooriasse kuuluv organismi rühm Konvergents – erineva päritoluga organismide sarnaseks muutumine sarnastes tingimustes. Veeloomade kehakuju on sarnane. Nt: Delfiinil on tunnusd, mis sarnanevad imetajatega: imetamine, poegade sünnitamine Evolutsiooniline regress ehk tagasiminek* Toob kaasa: a) Taandarenemine: a. Osaline – puudutab mingit kindlat kehaosa (rudimendid – elundi embrüonaalne alge). Nt inimeste karvkate. b. Täielik – parasiitne eluviis (siseparasiidid) Nt paeluss, solkmed, viirused i. Neil pole liikumiselundeid, vereringet, närvisüsteemi, meeleelundeid. ii. Aga on hästi arenenud paljunemiselundid
Bioloogia INIMENE I. Inimesele iseloomulikud tunnused 1. Riik loomad * 3 tüüpi hambaid 2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate 3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed,
-kuiv ja kooruv nahk - vähendab -fotosensibiliseeriv melaniini tootmist toime (fototoksiline) - fotosensibiliseeriv toime Vastu- - rasedus, imetamine Olemasolev Klindamütsiini ei näidustused - väga tundliku nahaga nahaärritus tohi kasutada pt. raseduse ajal 5. Akne süsteemsed ravimid. Kuidas süsteemsed ravimid üksteisest erinevad- nende põhitoimed. Millisel juhul kasutatakse akne ravis süsteemseid ravimeid? Milliseid süsteemseid ravimeid kasutatakse lähtuvalt akne põhivormidest? Süsteemsete ravimite
Hunt Liiginimi eesti keeles Hunt Liiginimi ladina keeles Canis lupus L. Rahvapraseid nimesid Susi, kriimsilm, vsavillem, hall hunt, hallivatimees, metsakutsa. Vlimus Tvepikkus on hundil 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja krgus 80...85 cm (harva le 100 cm). Hunti vib vlimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, juliste jalgade ja vimsate lugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia vsavillemi saba kunagi rngasse ja hundi jlg on koera omaga vrreldes kitsam ning pikem. Mistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele viks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Kehamass 32...50 kg (Eestis ktitud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg). Levik Levinud kogu Eestis ning ldiselt peaaegu kogu phjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Grnimaal ning igilume ja -jga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Phja-Ameerikas ja Lne-Euroopas. Mei...
Nahaärrituse tekkimisel geel 10mg + peatatakse 50mg/g) ajutiselt ravi Kombinatsioon iga võimalik või vähendada vähendatak resistentsuse se teket. sagedust. VASTUNÄI DUS- TATUD: Rasedus, imetamine Väga tundliku nahaga patsiendid. PSORIAAS GLÜKOKORTIKOSTER D-VITAMIINI SALITSÜÜL TÕRVAPREPARAAD OIDID DERIVAADID HAPE ID PÕLETIKUVASTANE TOIME – KALTSIPOTRIOOL Diprosalic Kasutusel üle 100a. blokeerib ensüümi Enamasti
Tiinus kestab 5-6 nädalat. Poegi on pesas neli või alla selle. Erakorras võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa. Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud haava mädapuiduga ning sinna on tassitud veel samblaid, samblikke ja loomakarvu. Kui pojad sünnivad, siis kitkub ema ka enda küljest karvu, et poegade olemist paremaks teha. Pojad on paljad ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt. Imetamine kestab kuu aega. Pojad iseseisvuvad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel kevadel. Tavaliselt elavad 5-6 aasta vanuseks. Huvipakkunud faktid · Lendorav suudab teha ühelt puult teisele 30 - 35 m pikkuseid hüppeid. · Lendorav on Eestimaa Looduse Fondi vapiloom. Viited: http://et.wikipedia.org/wiki/Lendorav http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php
Rajab ka maapinnalähedasi ajutisi toitumiskäike. Nende tegemine võtab küll palju energiatm end see- eest saab sealt tunduvalt rohkem saaki kui sügaval asetsevatest püsikäikudest. (MacDonald, Barrett, 1993) Sigimine. Meil sigib mutt üks kord aastas, jooksuaeg on vadavalt 20. aprillist 5. maini, 40- päevase tiinuse järel sünnib mai lõpul (-5. juuni Põhja-Eestis) 1-9 (12) poega, kesmiselt 4-5. Vastsündinu kaal 2,5 g. Nende silmad avanevad umbes 3-nädalaselt imetamine kestab umbes 5 nädalat. Noorte iseseisvus saabub sügisel. Sigima hakkavad järgmisel kevadel (suguküpsus saabub 1-aastaselt). (Kirk 1990) Pojad on sündides karvutud. Karvakate hakkab kasvama 14 päeva vanuses. Poegi hooldab ainult emasloom. (MacDonald, Barrett, 1993) Vaenlased. Rebane, kärplased, viud, kakud, ka metssiga. (Kirk, 1990) 3) Phylogeny välja täitma ei pea; 4) Distribution väljale sisestate info liigi leviku kohta Eestis; Mandri-Eestis tavaline, saartel puudub
Ühes pesakonnas võib olla isegi kuni kuus poega. Erakorras võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa. Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud haava mädapuiduga ning sinna on tassitud veel samblaid, samblikke ja loomakarvu. Kui pojad sünnivad, siis kitkub ema ka enda küljest karvu, et poegade olemist õdusamaks teha. Pojad on paljad ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt. Imetamine kestab kuu aega. Pojad iseseisvuvad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel kevadel. Tavaliselt elavad lendoravad 5…6 aasta vanuseks. Foto 5. Lendorava pojad. 9 6. Lendorava kaitse Liigi säilitamise eesmärgil moodustati juba 1937. aastal Tartumaal lendoravate kaitseala, mis sai eksisteerida vaid mõne aasta. Uuesti jõuti niikaugele alles 1975. aastal, mil asutati lendorava
ja märtsis, mil loodus ööhäältega ju muidu nii kitsi on. JOOKSUAEG, POJAD Jooksuaeg on rebasel veebruaa, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Mõnikord pesitsevad nad hoopiski mõnes looduslikus peidikus-kivivares, kaljulõhes või siis hüljatud kaevanduse käigus. Urul on alati mitu sissekäiku. Tiinus kestab 55-65 päeva, mille järel sünnivad pimedad ja tumepruuni pehme karvastikuga kaetud pojad. Poegi 3-10, Eestis keskmiselt 4-7. Silmad avanevad kahenädalaselt. Imetamine kestab kuu aega, üle kahenädalastele poegadele annab ema ka peenestatud toitu. Lapsi kasvatavad mõlemad vanemad ja saavad nende pärast tublisti vaeva näha. Kõigepealt sellepärast, et kasvavad rebasekutsikad vajavad palju toitu ja siis veel sellepärast, et nad sirgudes seiklushimulisteks muutuvad ja ei taha enam urus püsida. Urust hakkavad pojad väljas käima ühekuusena, iseseisvuvad nelja kuu vanuselt. Suguküpseks saavad rebased ühe aasta vanuselt.
Lammaste pidamistehnoloogia Dots. Peep Piirsalu, EMÜ Fotod: Peep Piirsalu Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega) 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine väljas, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises Talvisel laudaperioodil peetakse lambaid rühmasulgudes sügavallapanul Talvise laudaspidamise puhul võivad lambad pääseda laudast vabalt jalutusalale, kus toimub ka lammaste söötmine Talvine pidamine vaba väljapääsuga jalutusalale (väikefarm) Lambaid võib ka meie kliimas ...
Erakorras võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa. Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud haava mädapuiduga ning sinna on tassitud veel samblaid, samblikke ja loomakarvu. Kui pojad sünnivad, siis kitkub ema ka enda küljest karvu, et poegade olemist õdusamaks teha. Pojad on paljad ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt. Imetamine kestab kuu aega. Pojad iseseisvuvad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel kevadel. Tavaliselt elavad 5…6 aasta vanuseks. (Lisad: pilt nr. 4) 8 Lendorava kaitse Liigi säilitamise eesmärgil moodustati juba 1937. aastal Tartumaal lendoravate kaitseala, mis sai eksisteerida vaid mõne aasta. Uuesti jõuti niikaugele alles 1975
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
