kontraktsioonivõime. 60. Südamelihas sarnaneb silelihastega järgmiste tunnuste osas: Platoo on mõlemale iseloomulik, mõlemal võib AP tekkida spontaalselt. 61. Elektrokardiograafia väljendab erutuse levikut südames. 62. Ehhokardiograafia võimaldab otseselt jälgida südame tööd sonograafi ekraanilt, siis veel vaadelda südameklappide ehitust ja mõõta südamelihaste paksust, samas jõuab ka südamerikete jälile, mis ei ole veel avaldunud. 63. Südame tsükkel koosneb süstolist ehk kontraktsioonist ja diastolist ehk lõtvumisest. 64. Tsüklite arvu ühes minutis nimetatakse südamesageduseks. 65. Diastolis toimub vatsakeste rõhulangus, kopsuarteri poolkuuklappide sulgumine. 66. Kodade süstoli ülesanne on nende kontraktsioon, see tähendab, et vatsakestesse lisatakse veel ca 10-30% verd. 67
On nähtav lapse lamades. • Unearterite intensiivne pulseerimine. • Uuri- ehk kellaklaasküüned (küüne muutumine) ja trummipulksõrmed. Küüne muutumine algab küüne ja küünevalli nurga muutumisega nõgusast kumeraks (vt! joonis 1). Järk järgult muutub terve küüs kumeraks ja kogu sõrme lõpplüli jämeneb (trummipulksõrmed). Põhjuseks arteriaalse vere krooniline hapnikusisalduse vähenemine, mis kaasneb nt kaasasündinud südamerikete, südamepuudulikkuse või krooniliste kopsuhaiguste korral. Joonis 1. Kellaklaasküüned. A – normaalne, küüne ja küünevalli vahel nürinurk. B – haiguse algstaadiumis kellaklaasinurk taandunud. C – kaugelearenenud kellaklaasiküüned ja truppipulksõrmed (Tukiainen 2005). 7 • Mikroanomaaliate esinemine põhjustatud kromossoomihaigusest. Kromosoomide
Vastsündinu tüümus on suur, moodustades u 4% kehamassist. Puberteediks nääre atrofeerub, tüümuse parenhüüm asendub side- ja rasvkoega. Tüümuse aktiivsuse perioodil moodustatakse seal 50-65% lümfotsüütidest, millest perifeersesse verre jõuab 5%. Noorematel lastel moodustab veri 8-9% kehamassist, vastavalt nende organismi üldisele suuremale veesisaldusele. Millised on kaasasündinud (ks) südamerikete tekkepõhjused? Südame arengus on eriti kriitiline periood 2-8.rasedusnädal. Sel perioodil tekkinud kahjustused võivad põhjustada kaasasündinud südameriket. Kahjustavateks faktoriteks võivad olla: 1. viirusinfektsioonid 2. ema haigused 3. keemilised ja füüsikalised tegurid 4. hapnikuvaegus - hüpoksia, loote verevarustuse muutused 5. immunoloogilised tegurid, veregruppide sobimatus 6. ainevahetusehäired
sünnist. Südamerike tekib varases looteeas ja võib haarata südameklappe, veresooni, südameõõnte vahelisi vaheseinu või südame arengut tervikuna. Südamerikked on kõige sagedasemad arenguhäired ja võivad lõppeda surmaga kohe sünnijärgselt. Kaasasündinud südamerikkeid esineb sagedusega ühel lapsel 100 vastsündinu kohta ehk siis 1%l lastest. Eestis sünnib umbes 120 130 südamerikkega last aastas. Tänu meditsiini arengule -- südamerikete diagnoosimise ja kirurgilise ravi võimalustele -- jäävad enamik kaasasündinud südameriketega lastest elama ja jõuavad ka koolini. Umbes pooled kaasasündinud südameriketega lastest vajavad operatsiooni kas täielikuks või osaliseks rikke likvideerimiseks. Mõned kaasasündinud rikked võiva lapse arenedes ja kasvades loomulikul teel paraneda. Teatud hulk rikkeid on nii väikeses mõjuga, et ei vaja mingisugust aktiivset ravi ja lapsed on võimelised elama oma normaalset eakohast elu.
o Puudulikkus (klapp ei sulgu korralikult) Veri voolab tagasi selles suunas, kuhu ta ei peaks minema (vatsakestest kodadesse tagasi, aordist vasakusse vatsakesse) Selle tõttu tekib kambris, kuhu tagasi voolab, suurema verepaisu ja sinna kuhu peaks minema, läheb vähem verd Areneb välja südame vereringe puudulikkus, kus koed ei saa piisavalt hapnikku Omandatud südamerikete (mitte kaasasündinud) sagedaseim põhjus on läbipõetud südame sisekesta põletik e endokardiid. See tekitab sisekestale armid. Lisaks võib tekkida äkiliste koormuste korral – tavaliselt tekib siis pigem puudulikkus, kuna klappe venitatakse välja. Klapi rikete korral muutuvad ka südame toonid – tekivad kahinad. Kahina iseloom sõltub sellest, mis laadi klapirikkega ja millise klapirikkega tegemist on. Kahinate ülesmärkimisel on võimalik teada saada, millise klapihäirega tegu on
ennast justkui pressima läbi Puudulikkus (klapp ei sulgu korralikult) o Veri voolab tagasi selles suunas, kuhu ta ei peaks minema (vatsakestest kodadesse tagasi, aordist vasakusse vatsakesse) o Selle tõttu tekib kambris, kuhu tagasi voolab, suurema verepaisu ja sinna kuhu peaks minema, läheb vähem verd o Areneb välja südame vereringe puudulikkus, kus koed ei saa piisavalt hapnikku Omandatud südamerikete (mitte kaasasündinud) sagedaseim põhjus on läbipõetud südame sisekesta põletik e endokardiid. See tekitab sisekestale armid. Lisaks võib tekkida äkiliste koormuste korral – tavaliselt tekib siis pigem puudulikkus, kuna klappe venitatakse välja. Klapi rikete korral muutuvad ka südame toonid – tekivad kahinad. Kahina iseloom sõltub sellest, mis laadi klapirikkega ja millise klapirikkega tegemist on. Kahinate ülesmärkimisel on võimalik teada saada, millise klapihäirega tegu on
annaabi.ee 
