Kasvaja ebanormaalsete rakkude kogumik Metastaas rakkude liikumine primaarsest kasvajast teistesse organitesse Geneetiliselt muteerunud rakud jagunevad aja jooksul kontrollimatult või keeldub apoptoosist (enesehävitus juhul, kui midagi valesti läheb) Kasvaja areng kui rakk kasvab ja paljuneb kiiremini kui teised, siis tal on suurem vüimalus ka mutatsioonideks ja see on järjest kiirenev protsess iga kasvu soodustava mutatsiooniga. Tekib angiogenees, ehk kasvaja haarab endale veresoontevõrgustikust osa, et soodustada enda kasvu Järgmiseks tungib kasvaja läbi membraani, koest väljapoole, tema üksikud rakud sisenevad verre, mille kaudu liiguvad mujale organismi osadesse nad metastaseeruvad, ehk loovad uusi koldeid teistes kohatdes üle kogu keha Healoomuline kasvaja ei levi organismis, kuid võib välja türjuda ümbritsevad rakud nt ajukasvaja, tüükad.
ligand), mis on põhiline signaalmolekul luukoe hävitamiseks · Aastaid oli epogen enimmüüdud aneemia ravim USAs. Valitsus on maksnud nende ravimite eest rohkem kui 60 miljardit dollarit alates aastast 1989. Ja see ravim oli aastaid suurim ravimikulu tervishoiu süsteemile. · 2007 aastal ilmnes, et mitmed onkoloogid teenisid väga suuri kasumeid EPO brändi ravimite välja kirjutamisest Anti-VEGF vähiteraapia · Angiogenees uute veresoonte moodustumine · Etapid: endoteelirakkude proliferatsioon ja migreerumine, tubulaarsed struktuuride moodustumine, kapillaarveresoonte küpsemine Füsioloogiline: areng, reproduktsioon, haavade paranemine Patoloogiline: vähk, psoriaas, reumotoidartriit · Reguleerivad pro- ja anti-angiogeensed faktorid · Patoloogiline angiogenees tuumori kasvuks ja progresseerumiseks hädavajalik
113. Mis on metastaas? Kirjelda metastaseerumise etappe. Metastaas – teiste kudede koloniseerimine – kasvaja rakk on läinud liikuma, kinnitub uute koesse ja tekitab koloonia. Intravasastsiooniga sisenevad kasvajarakud verereingesse ja liiguvad mööda keha laiali. Invadopoodidega lähevad membraanidest läbi (väljasopistis) Siis nad ekstravaseeruvad metastaasi saitidesse, kinnitudes endoteeli rakkudele, mis on veresoonte ümber ja lähevad kudede või organite seintest läbi 114. Mis on angiogenees? Kasvaja rakkude juurde toimub uute veresoonte teke ehk angiogenees. Tahked kasvajad ei suuda areneda ilma angiogeneesi initsieerimata – suurenenud energiavajadus. Osad kasvajad sekreteerivad ise kasvufaktoreid mis stimuleerivad angiogeneesi, teised kasvajad panevad normaalseid rakke tootma ja sekreteerima neid kasvufaktoreid. 115. Epiteliaalne-mesenhümaalne üleminek (ingl.k. epithelial - mesenchymal transition, EMT).
pumpab verd välja Südame lingustumine on protsess, mille käigus algne südametoru anterio-posterioorne polaarsus asendub vasak-parem polaarsusega. Lingustumise lõpptulemusena tekivad anterioorsesse ossa kojad ja posterioorsesse ossa vatsakesed. Kui südame lingustumine on lõpule jõudnud hakkavad moodustuma endokardiaalsest padjanditest klapid ning moodustuvad vaheseinad jaotades südame 4-kambriliseks. Mis on vaskulogenees ja mis on angiogenees? Mõisted (hemangioblastid, angioblastid, veresaarekesed). Veresoonte areng toimub kahe ruumiliselt eraldiseisva protsessiga: angiogenees ja vaskulogenees. Vaskulogenees – moodustub veresoonte võrgustik külgplaadi mesodermist Splanhilise mesodermi päritolu hemangioblastid (vere ja veresoonte rakkude ühine eellane) moodustavad kogumikke, mida kutsutakse veresaarekesteks
Põletikuprotsessi morfoloogilised tunnused ja kulg: Äge põletik: Koekahjustus > Vaskulaarsed reaktsioonid > Rakulised reaktsioonid > Põletikurakkude aktivatsioon ja fagotsütoos > Organisatsioon > Paranemine e. põletiku lõpe > Põletiku tüsistused. Krooniline põletik erinevalt ägedast põletikust: (1) alteratiivsed muutused (äge koekahjustus) ja kliinilised nähud vähem väljendunud; (2) prevaleerivad proliferatiivsed muutused (angiogenees, sidekoe hulga suurenemine) spetsialiseerunud koe järk- järguline asendumine fibroosse armkoega. Äge põletik: kiire reaktsioon. Iseloomulikud vaskulaarsed muutused, eksudaadi teke, PMN voog. Krooniline põletik: persisteerne reaktsioon monotsüütide/makrofaagide voog, armistumine(remodelleerumine). (põletiku rakulised komponendid: T-lümfotsüüdid (produtseerivad lümfokiine) Põletiku lõpe
filamentidele või b) Intermediaarsetele filamentidele (nt keratiinile). 2 põhifunktsiooni: 1) Kinnitumine ECM-ile 2) Signaali ülekanne ECM-ilt rakule ja signaalist lähtuvalt: - Raku kasv - Raku jagunemine - Migreerumine - Diferentseerumine - Apoptoos Osalevad väga paljudes komplekssetes füsioloogilistes ja patoloogilistes protsessides nt: immuunrakkude migreerumine põletikukoldesse ja selle häired; vere hüübimine ja trombide teke; angiogenees ja vähi metastaseerumine. Adhesioonikaskaad: põletiku koest vabanevad põletikumediaatorid põhjustavad adhesioonimolekulide ekspressiooni endoteeli rakkudel ja põletikurakkudel. Valged verelibled seonduvad kõigepealt endoteeliga nõrgalt – (vahendavad selektiinid) ja seejärel tugevalt (vahendavad integriinid), misjärel toimub põletikuraku migreerumine põletiku piirkonda. Leukocyte adhesion deficiency (LAD) Haruldane autosomaal-retsessiivne haigus.
Vähirakkudes on: 1) telomeraasi aktiivsus pidevalt kõrge, mistõttu nende telomeerid ei lühene või ei kaota katvaid valke; 2) holomooogilise rekombinatsiooni teel pikendavad nad oma kromosoome Vähi- ja stroomarakkude koostoime. Vähirakud kujundavad ümber stroomarakkude füsioloogia ja vastupidi, muutunud strooma rakud hakkavad toetama vähirakke. Seega väljakujunenud vähikolle koosneb paljudest eri tüüpi rakkudest. Angiogenees kui vähirakkude jagunemist ja kasvu toetav protsess. Vähirakkude juures suureneb angiogenees, et varsutada rakke toitainetega Epiteliaalne-mesenhümaalne üleminek tekkivas vähikoes kui eeldus metastaaside tekkeks. Epiteliaalne-mesenhümaalne üleminek (ingl.k. epithelial-mesenchymal transition, EMT) – epiteliaalsete rakkude muutumine mesenhümaalsete rakkude sarnasteks. Leiab aset organismi arengus kuid on aluseks ka kartsinoomide tekkel. Põhiline tunnus on rakkude adhesiivsuse
kasvufaktorit: FGF2 (basic fibroblast growth factor) – hemangioblastide moodustumine splanhnilisest mesodermist; VEGF perekond (vascular endothelial growth factor) võimaldab angioblastide diferentseerumist ja tuubulite moodustumist, selleks sekreteerivad mesenhümaalsed rakud veresaarekeste läheduses; angiopoetiinid vahendavad interaktsioone endoteeli ja peritsüütide (veresoonte silelihasrakud) vahel. Angiogeneesi üldiseloomustus Angiogenees on olemasoleva esmase võrgustiku ümber kujundamine. Angiogeneesil tekivad peened kapillaarid ning eristuvad arterid ja veenid. Protsessiks on oluline VEGF-A sektersioon organitest. Uued veresooned moodustuvad olemasolevatest veresoontest uute harude välja kasvamisel (VEGF tundlikud tipurakud) või olemasoleva veresoone lõhenemisel. Uute harude välja kasvamisel toimub kõigepealt veresoone seina destabiliseerimine – peritsüüdid kaovad, seejärel basaalmembraani
ühinevad; mõlemad südametorud arenevad eraldi ja embrüod sisaldavad 2 funktsioneerivat südant lingustumine - protsess, mille käigus algne südametoru anterio- posterioorne polaarsus asendub vasak-parem polaarsusega; selle lõpptulemusena tekivad anterioorsesse ossa kojad ja posterioorsesse vatsakesed Mis on vaskulogenees? veresoonte arengu protsess; veresoonte võrgustiku moodustumine külgplaadi mesodermist mis on angiogenees? veresoonte arengu protsess; esmase veresoontevõrgustiku modelleerimine arteriteks, veenideks, kapillaarideks Mõisted: Hemangioblastid - vere ja veresoonte rakkude ühine eellane Angioblastid - veresoonte eellasrakud Veresaarekesed - moodustuvad hemangioblastidest ja angioblastidest Kuidas olemasolevate veresoonte baasil tekivad uued veresooned? olemasoleva veresoone keskele tekivad 'sambad', mis järjest suurenevad; tekib 2 uut veresoont
d) lümfogeenne - lümfadeniit; Krooniline põletik Kujunemise põhjused: 1) pikaaegselt persisteeruv infektsioon (M. tuberculosis, teatud viirused, seened, parasiidid); 2) toksilise vm. kahjustava faktori (eksogeense,endogeense) pikaaegne kestev toime; autoimmuunsed protsessid (haigused); Krooniline põletik erinevalt ägedast põletikust: - alteratiivsed muutused (äge koekahjustus) ja kliinilised nähud vähem väljendunud; - prevaleerivad proliferatiivsed muutused (angiogenees, sidekoe hulga suurenemine) spetsialiseerunud koe järk-järguline asendumine fibroosse armkoega; Äge põletik: kiire reaktsioon. Iseloomulikud vaskulaarsed muutused, eksudaadi teke, PMN voog Krooniline põletik: persisteerne reaktsioon monotsüütide/makrofaagide voog, armistumine(remodelleerumine) KASVAJAD Tuumor = koemahu suurenemine Kasvaja: 1) ebanormaalne, funktsionaalselt kasutu rakulis-koeline moodustis
annaabi.ee 
