(juhitavate tegurite väärtuste kombinatsioonid), mida ei ole enam võimalik vaadelda eesmärkidena tegemist on alternatiivsete variantidega vahetute eesmärkide saavutamiseks. Joonis 8.1. Eesmärgipuu 4. Selgitage eesmärgi ja alternatiivide ressurssidest vahendatud seoste erinevaid aspekte. Alternatiivid kujutavad endast eesmärgi saavutamise erinevaid variante, mis rajanevad juhi (otsustaja) käsutuses olevatele ressurssidele. Alternatiiv on ressursside kasutamise variant, mis viib juhitava protsessi eesmärgi suunas, Sellest tulenevalt võib mõista väidet, et eesmärgisüsteem ja selle saavutamiseks vajalikud ressursid on struktuurselt seotud ja tingivad teineteist: · Kui puudub kas või üks vajalikest ressurssidest või tingimustest, siis ei saa tekkida eesmärgi poole viivat tegevusvarianti (alternatiivi) ja eesmärk osutub illusoorseks (saavutamatuks) soov-unelmaks.
Ex 3 350 200 200 250 3 3 3 2. On olemas info tingimuste tõenäosustest. Olgu P1 0,4 ja P2 P3 0,3 . Nüüd Ex1 200 0,4 250 0,3 300 0,3 245 Ex2 100 0,4 200 0,3 450 0,3 235 Ex3 350 0,4 200 0,3 200 0,3 260 Eelistatavam on alternatiiv x3 . Kui tegemist kuludega, siis tuleb vaadata madalaimat varianti. Otsustuspuu Oodatav tulemus on Ex ¦ x Px 100000 0,75 20000 0,25 70000 Kaks 0 suurust. Kui ei minda turule, ei võideta ega kaotata midagi ja kui mingi otsuse tagajärjel tulud-kulud on samad. Saab leida tundlikkuse kui palju peab tõenäosust muutma, et tuleks otsust muuta. Riskianalüüs otsustuspuule: V ¦ x i x Px i Mida suurem standardhälve, seda suurem risk!
müüjate prognoositava müügimahu, turuuuringute meetodid. Kogutakse andmeid turuseisu hüpoteesi kontrollimiseks, kasutades selleks erinevaid meetodeid (küsitlused, intervjuud jt), grupiarvamuse meetod. Prognoos tugineb grupiarvamusel, ajalooline analoogimeetod. Meetod toetub analoogse toote elutsüklile, Delfi meetod. Ekspertide rühm vastab küsimustele. Rühma juht töötab vastused läbi ja koostab rühmale uued küsimused. Arutelus puudub domineeriv arvamus. 2) Aegridade analüüs libiseva keskmine, eksponentsilumine, regressioonianalüüs jt. Etapid on: 9 1) Prognoosieelne orienteerimine prognoosimise eesmärgi ja ülesannete ning prognoosi liigi määratlemine baasi- ja prognoosiperioodi esmane fikseerimine 2) Retrospektiivne uuring ja diagnoos
tegutsemisvaldkondi; eesmärke; juhtimistasandeid; mastaapsust; otsuse väljatöötamise 4.taandamise meetod R=a/b=(a/l)/(b/l)=x1/x2 osakaal saadud punktide arvuga ja tulemused summeerida; *valida alternatiiv, mis sai enim korraldust; otsuse toimimise kestust; mõjutusobjekte; formaliseerimismeetodeid; 2.3 Simulatsiooni Modelleerimise etapid (skeem) 1.probleemi määretlemine punkte. Tasuvusanalüüsi meetod: Alternatiivsete asukohtade võrdlemisel arvutatakse iga esitamisvorme; keerukust; üleandmisviise. (sõnastamine); 2
kombinatsiooni tagajärjed. x Tõenäosused iga juhusliku sündmuse tagajärgede esinemise kohta. 1. samm. Joonista välja otsustuspuu, et probleemi olemus oleks üheselt arusaadav. Esimese sammuna tuleb kronoloogilises reas välja joonistada eesseisvad otsused ja juhuslikult esineda võivad sündmused. Otsustuspuu puhul on täiesti mõeldav ja tavaline, et sõlmpunktides peab olema võimalus valida ära tee midagi alternatiiv. On vaja meeles pidada, et otsustuspuu jaoks on oluline, et seal joonistuks välja ainuomane tee otsustuspunktist lõpp-punktideni. Otsustuspuu peab olema kujundatud nii, et juhuslikkuse sõlmpunktides oleks näha kõik esineda võivad sündmused ja et otsustuspunktis oleksid kajastatud kõik konkureerivad valikud. Need sündmused ja valikuvõimalused peavad olema defineeritud nii, et nad üksteisega ei kattuks (tehniliselt öelduna vastastikku välistavad ja koos ammendavad). 2. samm
KMH protsessi läbiviimist ei peeta vajalikuks. Viimati kirjeldatud nõuet võib pidada ka mõnes suhtes KOV ametnike vastutuse eneselt projekteerijale veeretamise katseks. 2. Keskkonnamõjude hindamine, selle olemus ja vajadus KMH vajaduse juhud on kirjeldatud ja KMH toimub Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel (22.01.2005 RTI, 24.03.2005, 15, 87) Viidatud seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. / refereering 3:§1/ Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks, nii et nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuste tagajärgi./3:4/ Otsustajaks on sõltuvalt tegevusest KOV
kombinatsiooni tagajärjed. x Tõenäosused iga juhusliku sündmuse tagajärgede esinemise kohta. 1. samm. Joonista välja otsustuspuu, et probleemi olemus oleks üheselt arusaadav. Esimese sammuna tuleb kronoloogilises reas välja joonistada eesseisvad otsused ja juhuslikult esineda võivad sündmused. Otsustuspuu puhul on täiesti mõeldav ja tavaline, et sõlmpunktides peab olema võimalus valida ära tee midagi alternatiiv. On vaja meeles pidada, et otsustuspuu jaoks on oluline, et seal joonistuks välja ainuomane tee otsustuspunktist lõpp-punktideni. Otsustuspuu peab olema kujundatud nii, et juhuslikkuse sõlmpunktides oleks näha kõik esineda võivad sündmused ja et otsustuspunktis oleksid kajastatud kõik konkureerivad valikud. Need sündmused ja valikuvõimalused peavad olema defineeritud nii, et nad üksteisega ei kattuks (tehniliselt öelduna vastastikku välistavad ja koos ammendavad). 2. samm
JUHTIMISE ALUSED TEEMA1 : Juhtimise mõiste, funktsioonid, tasandid Juhtimine on: · Üks huvitavamaid inimtegevusi · ligitõmbav, sest, see on seotud võimuga ja teistest üleoleku tundega. · seotud teiste inimeste tähelepanuga, lugupidamisega, autoriteediga. · huvitav, sest see on seotud riskiga. Juhtimine on mäng. · Juhtimine võimaldab midagi enamat korda saata kui üksinda. Juhtimise ülesanne:
Kõik kommentaarid