Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv (0)

Otsustusprotsesside küsimuste vastused 
jaanuar, 2013 
Vastused võetud Janno Reiljani loengukonspektist „Majanduslike otsuste analüütiline põhistamine“ (2012), natuke on 
toetutud ka eelmise aasta tudengite poolt tehtud vastustefailile. Punase kaldkirjaga märgitud osad on päris puudu, 
puudulikud või minu subjektiivse arvamuse kohaselt kahtlased. Paremini ei osanud. Enjoy! 
1. peatükk 
1.  Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused? 
- 
Sisemised  põhjused   peituvad   tööjaotuse  arengus,  mille  tulemusena  jaotub  ettevõttemajanduslik 
protsess  üha  spetsialiseeritumateks  allosadeks.  Riigi  majanduslik  arengutase  ehk  töö  ühiskondlik 
lõpptulemus  sõltub  juhtide  oskusest  kujundada  parimal  võimalikul  viisil  inimtegevuse 
spetsialiseerunud  osadest  soovitud  hüve  näol  tarbija  poolt  nõutud  ühtne  tervik.  Pakutavas  hüves 
tuleb  tasakaalustada   ühelt   poolt  kvaliteet  ja   teiselt   poolt  selle  saavutamiseks  tehtavad  kulutused. 
Majandusedu saavutamine nõuab eesmärksüsteemi kõigist aspektidest lähtudes majandustegevuse 
allosade  optimaalset valikut,  kombineerimist  ja kooskõlastamist. Majanduses peab taotlema oma 
tegevuse  tulemuse  pidevat  paranemist,  et  konkurentsis  ellu  jääda.  Juhtimise   aspektist   tähendab 
tulemuse   paranemise    taotlemine   süsteemset  tegevust  kõigi  protsessi  kaasatavate  subjektide 
suunamist  püstitatud  eesmärgi  teenistusse  ning   tegutsemist   vastavuses  väliskeskkonna 
tingimustega, mis otsuste ettevalmistamise ajal ning otsustamise  momendil  on sageli ainult ligikaudu 
ennustatavad. 
- 
Välised  põhjused  tulenevad  majandustegevuse  väliskeskkonnast  (kultuurilistest,  poliitilistest, 
õiguslikest,  sotsiaalsetest,  looduslikest  tingimustest).  Väliskeskkond  muutub   olemuselt   üha 
komplitseeritumaks  ja  otsuse  teostamise  lõpptulemuse  suhtes  üha  mõjukamaks.  Väliskeskkonna 
mõju  arvestamise  nõue  muudab  majanduslike  juhtimisotsuste   analüütilise   põhistamise 
keerukamaks mitte ainult arvestatava info hulga ja mitmekesisuse suurenemise tõttu. Ühiskonna ja 
looduskeskkonna  vastastikused  mõjud  majandusega  on  sageli  isegi   kvalitatiivselt   raskesti 
määratletavad, rääkimata  siis nende mõjude intensiivsuse ja  ulatuse  kvantitatiivsest hindamisest. 
2.  Selgitage juhtimisinfo kahe komponendi – alginfo ja otsustusinfo olemust. 
- 
Majandusprotsesside  seoste  tihendes  ja  komplitseerudes  suureneb  majandustegevuse  juhtimisel 
järjest  info  osatähtsus.  Info  hankimiseks,  töötlemiseks,  säilitamiseks  ja  asjaosalistele  edastamiseks 
tuleb teha kulutusi, mille peab korvama info kasutamisest tulenev majandamise tulemuslikkuse tõus. 
Samas,  infol  on  majanduses  siiski  täita  ainult  tugifunktsioon,  st  info  täidab  majanduse 
põhifunktsioonide ehk tootmise, jaotamise ja tarbimise  teenindaja  rolli. Otsustuse ettevalmistamise 
seisukohalt tuleb infost rääkides eristada  sisendit ja väljundit ehk alginfot ja otsustusinfot. 
- 
Alginfo  ülesandeks  on  vaatlusaluste  nähtuste  ja  protsesside  adekvaatne   peegeldamine .  Alginfo 
kujutab  endast  üldiselt  raamatupidamise  või  statistika  andmeid  ja  see  on  infotöötluse  sisendiks. 
Alginfo sihtotstarbelise töötlemise teel saadakse otsustusinfo. 
- 
Otsustusinfo  on  otsuste  ettevalmistamise   formaalne   alus,  millele   otsustaja   lisab  teadmised 
infosüsteemis  kajastamata  jäänud  mitteformaliseeritavatest  või  ebastandardsetest  juhitava 
protsessi omadustest. 
3.  Millest tuleneb ja milles seisneb alginfo ja otsustusinfo mahtude kasvu vaheline vastuolu ning kuidas saab 
seda vastuolu lahendada? 
- 
Isegi  suhteliselt  väikese  progressiooniteguri  korral  hakkab  majandusprotsesside  kajastamiseks 
vajaliku  alginfo  maht  paratamatult  järsult  suurenema.  Otsuse  ettevalmistamisel   kasutatava   info 
maht  peab  aga  suurenema  protsesse  peegeldava  alginfo  mahust  palju  aeglasemalt.  Otsustusinfo 
mahule  esitab  üsna  ranged  piirid  otsustaja  võime  info  vastuvõtmisel  ja   kasutamisel .  Tööviljakuse 
tõus  juhtimises  on  tunduvalt   aeglasem   kui  tootmises.  Otsustusinfo  kogus  ei  tohi  ületada  juhi 
võimalusi  seda  sihipäraselt  kasutada,  vastasel  korral  juhtimise  kvaliteet  ja   juhtimiseks   tehtud 
kulutuste  efektiivsus  langeb.  Alginfo  mahu  kiire  kasvu  ja  otsustusinfo  mahu  kasvu  piiratuse  vahel 
valitseb vastuolu, mida tuleb otsuse ettevalmistusprotsessi täiustamise teel pidevalt uuesti ületada. 
- 
Alginfo ja otsustusinfo mahtude vahelise vastuolu ületamiseks on kaks lähenemisviisi – ekstensiivne 
ja intensiivne. 
  Ekstensiivse lähenemisviisi  valikul  suurendatakse otsust ettevalmistavate inimeste hulka. 
Need  võimalused  on  aga  praktiliselt  ammendatud.   Infotehnoloogia   võimsuse  ja  kiiruse 
kasutamine  tööviljakuse  tõstmiseks  on  samuti  jõudnud  oma  mõistliku  piirini.  Samas 
suurenev infohulk segab  juhi otsuse tegemiseks vajaliku info leidmisel ja kasutamisel. 
  Jääb  üle  vaid  parandada  otsustusinfo  kvaliteeti  selle  mahtu  oluliselt  suurendamata 
(intensiivne).  Mida  keerulisema  protsessi  juhtimisega  on  tegemist,  seda  kõrgema 
abstraktsiooniastmega infot tuleb juhtimisel kasutada. Tuleb appi võtta isegi  statistilised  
ja  matemaatilised  meetodid. 
4.  Kuidas  iseloomustada  juhte  (otsustajaid)  lähtudes  analüütiliste  ülesannete  tähtsuse  ja  pakilisuse 
mõistmisest?
 
5.  Selgitage  infotöötlussüsteemis  lahendatavate  ülesannete  olemust  majandusprotsesside  juhtimisel  ning 
juhitava protsessi mudeli kohta selles süsteemis. 
- 
Otsustusprotsessi 
lähtepunktiks 
on 
juhtimisülesande 
püstitus, 
millega 
määratakse 
majandustegevuse taotletav lõppeesmärk, selle saavutamiseks kasutada olevad aeg ja materiaalsed 
ressursid .  Infotöötluse  aluseks  on  püstitatud  ülesande  seisukohalt  tähtsaid  elemente  ja   seoseid  
kajastav  juhitava  protsessi  mudel,  mis  hõlmab  ka  otsuse  elluviimise  tulemustele  olulist  mõju 
avaldavaid  väliskeskkonna  tegureid.  Infotöötlusprotsessis  võetakse  vajadusel  kasutusele 
spetsiifilised   töövahendid  nagu  matemaatilised  meetodid.  Otsuse  analüütilise  ettevalmistamise 
organisatsioon   ja  vastavate  tegevuste  kogum  moodustab  kokku  juhtimise  infotöötlussüsteemi. 
Infotöötlussüsteemis  ettevalmistatud  otsustusinfo  peegeldab  juhitavat  protsessi  püstitatud 
ülesande  lahendamiseks  vajalikul  viisil.  Juhi  huvidest,  kogemusest  ja  intuitsioonist  lähtuvalt 
analüüsitakse  seda  infot,  et  välja  tuua  konkreetse  juhtimisotsuse  tegemiseks  olulised  aspektid  ja 
seosed. 
- 
Esiteks on juhtimisülesande püstitus, siis leitakse alginfo juhitava protsessi seisundi kohta, andmeid 
sise-  ja  välistingimustest.  Võetakse  kasutusele  matemaatilised  modeleerimismeetodid,   luuakse  
juhitava  protsessi  mudel,  kasutatakse  erinevaid  matemaatilisi  eksperimenteerimismeetodeid, 
tehakse  majandusanalüüs . 
6.  Tooge  näiteid  majandusprotsesside  mudelite  koostamise  ja  nende  mudelitega  eksperimenteerimise 
meetoditest . 
- 
Regressioonanalüüs (abiks juhitava protsessi mudeli koostamisel, võimaldades kvalitatiivselt hinnata 
näiteks tegevuse tulemuste ja neid kujundavate tegurite vahelisi seoseid). 
- 
Lineaarse 
planeerimise 
meetod, 
ahelasendusmeetod 
(võimaldavad 
eksperimenteerida 
konstrueeritud juhitava protsessi mudelitega). 
7.  Selgitage otsustussüsteemis lahendatavate ülesannete olemust majandusprotsesside juhtimisel. 
- 
Majandusprotsessid , mida on tarvis juhtida on näiteks  prognoosimine ,  planeerimine , reguleerimine, 
kontroll ja hinnang. Enne seda on aga välja sõelutud juhtimisotsuste tegemiseks vajalik analüütiline 
info, mis on saadud majandusanalüüsi etappi läbides. 
2. peatükk 
8.  Millistest asjaoludest tulenevad erinevused ühiskonnaelu eri valdkondade juhtimisel? 
- 
Juhtimise  võimaluste  ja  meetodite  aspektist  iseloomustavad  ühiskonnaelu  eri  valdkondi  olulised 
kvalitatiivsed erinevused, mis võivad tuleneda: 
  juhitavate protsesside olemuse erinevustest 
  protsesside toimimise/ kulgemise  sisemise  loogika  erinevustest 
  tegevuse välistingimuste erinevustest 
  inimeste koha ja rolli erinevustest protsessides. 
9.  Milline  on  olnud  otsustusteooria  arenguloogika  ja  miks  ei  ole  see  teooria  leidnud  laia  rakendust 
otsustusülesannete lahendamisel? 
- 
Otsustusteooria  otsustusprotsessi  tervikliku  süsteemse  käsitlusena  ei  arenenud  induktiivselt 
praktiliste  juhtimiskogemuste  järjekindla  ja   astmelise   üldistamise  teel  kuni  kõige  abstraktsemate 
seisukohtade  ja järelduste formuleerimiseni. Otsustusteooria aluseks on  deduktiivne  arengutee , st 
püütakse  kirjeldada  otsustusprotsessi  tähtsamaid  sõlmi  ja  seoseid  abstraktsete  formaliseeritud 
meetodite  ning  formaalse  loogika  abil  ja  leida  väljatöötatud  meetoditele  praktilisi  rakendusi. 
Otsustusteoreetiliste  uuringute  lähtepunktiks  on  kõige  üldisemad  ettekujutused  majanduslike 
juhtimisülesannete  lahendamise  olemusest  ning  nende  ülesannete  formaalse   kirjeldamise  
( modelleerimise )  ja  mudelitega  eksperimenteerimise  võimalustest.  Otsustusteoreetiliste  uuringute 
tulemusena  on  välja  arendatud  paljurahuline  ja  hästi  formaliseeritud  otsustusprotsessi  seoste 
kirjeldus.  Nende  fundamentaaluuringute  tulemuste  juhtimise  praktikas  raknedamiseks  tuleb 
formaalsel käsitlusel ühendada juhtimisülesannete lahendamine praktiliste tingimustega. 
- 
Ühiskonna  tasandil  toimub  juhtimise   spetsialiseerumine   allsüsteemide  lõikes.  Majandus  ühiskonna 
ühe tähtsama allsüsteemina on perspektiivikamaid otsustusteooria  rakendamise  valdkondi. Põhjus ei 
peitu üksnes majanduse ühiskondlikus tähtsuses.  Majandusprobleemid  on oma olemuselt lihtsamini 
formaliseeritavad  ja  kvantifitseeritavad  kui   juhtimisprobleemid   mõnes  teises  ühiskonnaelu 
valdkonnas.  Peale  selle  on  majanduse  juhtimise  arendamise  probleemid  piisavalt  läbi  uuritud  ning 
üldistes  ja  spetsiaalsetes  majandusteadustes   käsitletud ,  mis  aitab  kaasa  probleemide 
interpreteerimisele  mingi  uue  teooria  raames.  Seetõttu  on  otsustusteooria  välja  töötatud 
majanduse  problemaatikale  toetudes,  arvestades  majanduse  spetsiifilisi  omadusi  ning  lähtudes 
konkreetsetest näidetest majanduse juhtimisel. Saksa keeleruumis nimetatakse ettevõttemajandust 
tihti  isegi  rakenduslikuks  otsustusteooriaks.  Majandus  on  keeruline  paljutahuline  süsteem,  mille 
juhtimise  pideva  täiustamise  nõue  loob  vajaduse  uute  tõhusamate  metodoloogiliste 
lähenemisviiside  rakendamiseks.  Seetõttu  eraldataksegi  üldisest  otsustusteoorias  edasiseks 
käsitluseks osa, mis tegeleb majandusotsustuste ettevalmistamie ning vastuvõtmise probleemiga. 
10. Mis aspektist aitab  empiiriline  majandusanalüüs integreerida majanduse juhtimise? 
- 
Parimal  viisil  tagab  otsustusteooria  lülitamise  majanduse  juhtimise  praktiliste  probleemide 
lahendamisse majandustegevuse empiiriline analüüs: 
  esiteks,  empiirilise  majandusanalüüsi  eesmärgiks  on  majandamise  konkreetsete 
protsesside  iseloomulike  omaduste   tunnetamine   ja  järelikult  on  tema  kaudu  võimalik 
ühendada  otsustusteooria  formaalne  skeem  lahendatava  majandusprobleemi 
konkreetse olemusega; 
  teiseks, empiirilisel analüüsil on majanduse juhtimisel otsustusteooriast laiem kasutusala. 
Analüüs  peab   osalema   mitte  ainult  kõigi  majandusotsuste  ettevalmistamisel  ,  vaid  ka 
nende praktiliste rakendamise tulemuste ootustele vastavuse hindamisel. Otsustusteooria 
ja  empiirilnie  majandusanalüüs  tugevdavad  vastastikku  teineteise  mõju  juhtimise 
kvaliteedile. 
11. Selgitage laia ja kitsa käsitlusviisi olemust ning puudusi otsustamise rollis majanduse juhtimisel. 
- 
Erialakirjanduses  võib  kohata  nii  laia  kui  kitsast   käsitlust   otsustamise  kohast  ja  rollist  majanduse 
juhtimisel.  Laia  käsitluse  kohaselt  samastatakse  otsustamine  majanduse  juhtimisega   tervikuna . 
Kitsa  käsitluse  korral,  mis  on  omane  just  formaalsele  matemaatilisele  suunale,  mõistetakse 
otsustamisena   parima   lahendusvariandi  valikut  alternatiivsete  tegutsemisvariantide  kogumist. 
Otstarbekaks ei saa hinnata ei ülemäära laia ega liiga kitsast otsustamise käsitlust. 
  Laia  käsitluse  kohaselt  hõlmaks   otsustusprotsess   ka  motivatsiooni-,   täite -,  ja 
kontollimehhanismide  rakendamist.  Selline    tõlgendus  läheb  vastuollu  loogilise 
ettekujutusega  otsustusprotessist,  mille  tulemuseks  on   otsustus .  Samas  ei  kujune 
motivatsiooni-,  täite-  ja  kontrollimehhanismid  iseenesest,  vaid  vajavad  sellekohaste 
otsuste  vastuvõtmist.  Selles  mõttes  puudutab  otsustamine   tõepoolest   kogu 
juhtimissüsteemi. 
  Kitsa lähenemisviisi peamiseks puuduseks on asjaolu, et otsustusprotseduuriga hõlmatud 
alternatiivsed   lahendusvariandid   ja  nende  hindamise  kriteeriumid  ei  teki  iseenesest. 
Otsustusprotsess  ei  koosne  ainult  ja  eelkõige  parima   variandi   valimisest,  vaid  peamiselt 
valimise  ettevalmistamisest,  selle  teostamiseks  vajaliku  informatsiooni  kogumisest  ja 
töötlemisest  eesmärgi  operatsionaliseerimisel  valikukriteeriumideks,  juhitavate  tegurite 
väärtuste  kombineerimisel   alternatiivideks   ja  väliskeskkonna  tegurite  mõju 
prognoosimisel erinevate otsusevariantide rakendamise tulemustele. 
12. Milline  probleem  muudab  keeruliseks  otsustamise  olemuse  määratlemise  otsustusprotsessi   etappide  
kogumi abil? 
- 
Otsustuse kategooria ühest määratlust ei ole seni välja kujunenud. Rakenduslikus aspektist tundub 
kõike lihtsam määratleda otsustusprotsess selle peamiste etappide kogumina: „Otsustamine kujutab 
endast  protsessi,  mis  algab  probleemsituatsiooni   tekkimisega   ja  lõppeb  otsuse  ehk 
probleemsituatsiooni  kõrvaldamisele  suunatud  tegevuse  valikuga.  Probleemiks  kujuneb  aga 
otsustusprotsessi  jaotamine   etappideks .  Kolm  etappi  –  ülesande  püstitamine,  lahendusvariantide 
kogumi  kujundamine,  optimaalse  variandi  valik  –  on  liiga  agrereeritud,  et  kaasa  aidata 
otsustusprotsessi  sisu  igakülgsele  sügavale  analüüsile.    Enamus   autoreid   eristab   viit   kuni  seitset 
otsustusprotsessi  etappi.  Otsustusprotsess  kujutab  endast   komplitseeritud   tegevuste  kompleksi, 
millest ainult väikese osa hõlmab juhi poolt otsuse langetamine. Peamine osa otsustusprotsessist on 
suunatud otsuse ettevalmistamisele ehk selle põhistamisele. 
13. Selgitage juhtimissüsteemi üldstruktuuri komponentide olemust ja nende vastastikuste seoste süsteemi. 
- 
Funktsionaalselt määratleb otsustusprotsessi olemuse tema koht juhtimisprotsessi üldstruktuuris.  
- 
Näide:  Tudengitel  tuleb  valitud   õppekava   raames  läbida  otsustusteooria  aine,  sest  selle  ainega 
pakutavaid  teadmisi  peetakse  oluliseks  majanduspetsialisti  kvalifikatsiooni  koostisosaks.  Hoolimata 
õppekava  ja  –aine  pakkumise  üldisest  ja  ühisest  mõttest  kõigile  üliõpilastele  püstitavad  erinevad 
tudengid  erineva  eesmärgi  ja  võtavad  vastu  erineva  otsuse.  Vastuvõetud  otsus  nõuab  otsustajalt 
endalt sihipärast järjekindlat tegevust. Täitevtegevus kujuneb viljakaks üldjuhul siis, kui vastuvõetud 
otsust  toetab  mõjus  motivatsioonisüsteem.  Eksami  läbimise  järel  saab  eksamitulemuse 
eneseanalüüsi  abil  välja  selgitada  tegeliku  tulemuse  oodatavast  erinevuse  põhjused,  et  edaspidi 
oma otsuseid ja tegevusi paremini kujundada. 
14. Selgitage  sisemisi  (juhtimissüsteemist  tulenevaid)  põhjuseid,  miks  üksikisikul  võib  ebaõnnestuda  oma 
tegevuse kavandamisel vastuvõetud otsuse täitmine. 
- 
Isegi  üksikisiku  puhul  ei  ole  tagatud  süsteemi  edukas   toimimine ,  seda  ka  negatiivsete  välismõjude 
puudumisel. Põhjused võivad olla järgmised: 
  vastuvõetud otsus ei vasta isiku enda tegelikele perspektiivsetele huvidele; 
  kavandatud  täitevtegevused  võivad  osutuda  iseenesest  õige  otsuse  täitmise  tagamise 
seisukohalt ebaadekvaatseteks ( sisult  valed, mahult ebapiisavad); 
  õige  otsuse  adekvaatsed  täitevtegevused  jäävad  osalt  teostamata  motivatsiooni 
puudumise tõttu või muudel isiklikel põhjustel (terviserike); 
  väliskontrollis ilmneb, et  sisekontroll  osutus ebaadekvaatseks. 
15. Millised  asjaolud  muudavad otsuse elluviimise keerulisemaks, kui sellega seotud subjektide arv suureneb 
ja nende koosseis mitmekesistub? 
- 
Loomulikult muutub juhtimisseoste süsteem oluliselt  keerukamaks, kui käsitleme  üksikisiku asemel 
koostoimivate  isikute  kogumit  (ettevõtet,  organisatsiooni  koos  partneritega).  Otsustamine  kui 
tegevuse  mõttelise  plaani  koostamine  ja  vastuvõtmine  juhi  poolt  on  suunatud  praktilise  tegevuse 
kujundamisele vastuvõetud otsuse täitmiseks. Seejuures tuleb kooskõlla viia kõigi asjassepuutuvate 
subjektide huvid ja püüdlused. Iga otsuse  elluviimine  on alati seotud sellest puudutatud subjektide 
otsustuste   vastuvõtmisega  omapoolse  tegevuse  kujundamiseks.  Paljude  otsustuste   realiseerimine  
viivitub  või  ei  teostu,  sest  otsuse   osatäitjad   ei  ole  valmis  neile  ettenähtud  funktsiooni  täitma. 
Ettevõtte oma töötajate või partnerite hea  tahe  ja initsiatiiv mõjuvad aga üldjuhul positiivselt otsuse 
elluviimise tulemustele. 
16. Millise sisuga juhtimisimpulsid rakendatakse otsuse elluviimiseks? 
- 
Otsuse  ettevalmistamist  ja  vastuvõtmist  kui  juhtimissüsteemi  elementi  seob  otsuse  elluviijatega 
otsuse täitmise tagamisele suunatud informatsiooni ja juhtimisimpulsside  voog . Informatsioon peab 
kõigile seotud subjektidele looma selguse tegutsemise: 
  eesmärkide (tööde mahu ja kvaliteedi) kohta; 
  vahendite (aja ja materiaalsete ressursside) kohta; 
  tingimuste (hinna ja tähtaegade) kohta. 
- 
Otsuse elluviijatele antakse teada ka informatsioon rakendatavast: 
   motivatsioon imehhanismist; 
  kontrollmehhanismist; 
  vajaduse korral isiklikest ning ühiskondlikest väärtushinnangutest ja hoiakutest. 
- 
Iga otsuse elluviimises osaleja peab täpselt teadma, millised tagajärjed teda personaalselt ühe- või 
teistsuguse  protsessi  arengu  juures   ootavad .  Juhi  üheks  tähtsamaks  ülesandeks  on  kujundada 
juhtimisimpulsside  terviklik  harmooniline  süsteem,  mis  suudab  tagada  vastuvõetud  otsuse 
elluviimise. 
17. Milline roll on juhtimissüsteemis täita tagasisidel? 
- 
Ladusalt  toimiva  juhtimissüsteemi  tähtsaks  komponendiks  on  tõhus  tagasiside  ehk  tulemuste 
kontroll  ja  hindamine,  mille  kujundamine  on  juhi   kolmandaks   tähtsaks  ülesandeks. 
Kontrollprotsessis  kõrvutatakse  otsuse  elluviimisel  saavutatud  tegelikke  tulemusi  oodatutega. 
Analüüsiprotsessis leitakse tegelikkuse ja ootuste lahknevuse põhjused. Erilise hoolega tuleb uurida 
suurte hälvete põhjusi. 
18.  Millistel  põhjustel võib tegelik tulemus  otsustamisel  kavandatust hälbida?  
- 
Analüüsiga tuleb välja selgitada eelkõige see, kas hälvete põhjuseks on: 
  otsustamisel tehtud vead (kasutati ebaadekvaatset infot, sõlmitud  lepingud  olid vigased) – 
hälvete eest kannavad vastutust otsuse ettevalmistajad ja otsuse  vastuvõtja ; 
  otsuse täitmist  tagava  tugisüsteemi vead (täitjateni jõudis ebaadekvaatne info, sõlmitud 
lepingud  olid  vigased,  motivatsioonimehhanismid  olid  vastuolulised  või  ebatõhusad)  – 
hälvete eest kannab vastutust tugisüsteemi loomise ja toimimise eest  vastutav  juht; 
  otsuse täitmisel tehtud vead (täitjate vead, viivitused, tegematajätmised) – hälvete eest 
vastutavad ettenähtud sanktsioonide ulatuses hälbe tekitajad; 
  otsuse  ellurakendamisel   ilmnenud   väliskeskkonna  mõju,  mis  kutsus  esile   hälbed  
kavandatust  –  tuleb  analüüsida,  kas  mõju  ei  olnud  tõepoolest  võimalik  otsuse 
ettevalmistamisel  prognoosida  ja  maandada  või  jäeti  väliskeskkonnast  tulenevad   riskid  
otsuse ettevalmistamisel põhjendamatult tähelepanu alt välja; 
  tagasisides  ( kontrollis )  ilmnenud  vead,  mistõttu  otsuste  ettevalmistajatel  ja  vastuvõtjal 
puudus adekvaatne info juhitavast protsessist – hälvete eest vastutab tagasiside loomise ja 
toimimise eest vastutav juht. 
- 
Peamiselt tuleb põhjusi otsida juhtimissüsteemi ülesehituse ja toimimise puudustest, mitte otsuse 
täitjate   halvast   tööst.  Edu  tagamiseks  peab   ettevõtetes   ja  organisatsioonides  pidevalt  tegelema 
eelkõige  just  juhtimissüsteemi  tervikliku  kooskõlastatud  arendamisega,  et  see   vastaks   üha  enam 
komplitseeruvate  juhitavate  protsesside  poolt  asitatavatele  väljakutsetele.  Hälvete  põhjuste 
objektiivse  analüüsi  tulemused  on  juhtidele  abiks  juhtimissüsteemi,  sh  otsustusprotsessi 
täiustamisel.  
19. Millist rolli täidab majandusanalüüs juhtimissüsteemi toimimise  tagamisel ? 
- 
Majandusanalüüs  täidab  tähtsat  rolli  nii  otsustusprotsessi   osana   kui  ka  iseseisva 
juhtimisfunktsioonina  (tegelike  tulemuste  kavandatule  vastavuse  hindamisel,  ressursside 
kasutamise  tõhususe  kindlaksmääramisel  otsuse  täitmise  käigus,  sisemiste  reservide  leidmisel, 
väliskeskkonna mõju hindamisel jms). Ei ole õige suurendada ühekülgselt otsustuse ettevalmistamise 
ja  vastuvõtmise  rolli  juhtimisprotsessis.  Juhtimise  täiustamine  ei  seisne  ainult  otsustusprotsessi 
parandamises.  Kõiki  juhtimissüsteemi  komponente  ja  juhtimisfunktsioone  tuleb  arendada 
kooskõlastatult ja terviklikult. Mis puudutab majanduse juhtimise üldisi funktsioone – planeerimine, 
organiseerimine , motiveerimine,  koordineerimine , kontroll –, siis otsustamine on nende kõigi üheks 
koostisosaks.  Otsustamise  roll  on  selles  mõttes  kitsam  analüüsi  rollist,  sest  viimane  osaleb  samuti 
kõigi  teiste  juhtimisfunktsioonide  teostamisel,  kuid  tal  on  ka  iseseisev  roll  ja  tähtsus.  Kõrvutades 
otsustusteooria  ja  empiirilise  majandusanalüüsi  kohta  ning  rolli  juhtimisprotsessis,   selgub   nende 
funktsioonide  teatud  sarnasus.  Otsustusteooria  ja  empiirilise  majandusanalüüsi  teooria  areng 
kujutab  endast  lähenemist  ühele  ja  samale  juhtimise  aspektile  ehk  juhtimisotsuste 
ettevalmistamisele, aga kahest erinevast küljest: abstraktsest ja konkreetsest (empiirilisest). Nende 
kahe  lähenemisviisi  süntees,  mis seisneks  ühelt  poolt  otsustusteooria  abstraktsete  seisukohtade  ja 
skeemide   konkretiseerimises  ning  teiselt  poolt  empiirilise  majandusanalüüsi  metoodikate 
üldistamises  otsuste  ettevalmistamiseks  vajalikule   tasemele ,  tooks  kaasa  kvalitatiivse  hüppe 
juhtimisteaduses ning majanduse juhtimise praktikas. 
- 
Majandusanalüüsis  vaadeltakse  majanduse  üldistatud  näitajaid  iseloomustamaks  konkreetseid 
juhitavaid  protsesse  majanduspraktikas.  Sarnaselt  otsustusteooriale  on  majandusanalüüsi 
eesmärgiks juhtimisotsuse tegemiseks vajaliku informatsiooni töötlemine, et välja selgitada  parimat  
alternatiivi.  Majandusanalüüsis  tegeletakse  aga  konkreetsele  juhtimisprobleemile  lahenduse 
leidmisega kasutades selleks üldistatud majandusandmeid. 
20. Selgitage  operatsioonanalüüsi  olemust  ja  ülesandeid  ning  selle  peamisi  arengusuundi.  Miks  ei  leia 
operatsioonanalüüs majandusotsuste ettevalmistamisel laia kasutust? 
- 
Operatsioonanalüüs  integreerib  analüüsi  otsustusprotsessi.  Sellele  teadusdistsipliinile  on  aluse 
pannud   F.   Mors   ja  D.  Kimbell.  Operatsioonanalüüs  on  teaduslik  meetod,  mis  annab  sõjalise 
juhtkonna või mõne muu juhtorgani käsutusse kvantitatiivse põhjenduse vastu võtta otsus vägede 
või mõne muu juhitava organisatsiooni tegevuse kohta. Operatsioonanalüüs on  rakendusteadus , mis 
kasutab kõiki teadaolevaid teaduslikke  meetodeid  spetsiifiliste probleemide lahendamiseks, mis on 
aluseks otsuste vastuvõtmisele juhtorgani poolt. Kofman määratleb operatsioonanalüüsi juba selgelt 
majanduslikust  aspektist:  operatsioonanalüüs  on  meetodite  kogum,  mis  on  ette  nähtud  kõige 
efektiivsemate või ökonoomsemate otsustuste leidmiseks. 
- 
Kui  algselt  oli  tegu  kvantitatiivseid  ja  kvalitatiivseid  meetodeid  ühendada  püüdva  distsipliiniga,  siis 
hiljem keskenduti juhtimisülesannete matemaatilisele formaliseerimisele. 
- 
Täna on raske teha vahet juhtimisteooria ja operatsioonianalüüsi vahel. Antud juhul on probleemiks 
ka  teadusdistsipliini  piirid,  kuna  näib,  et  vastavalt  ülesandele  võetakse  igast  teadusdistsipliinist 
vajalik  osa  ülesande  lahendamiseks.  Operatsioonanalüüsi  nõrkuseks  otsustusprotsessi   käsitlemisel  
tuleb tunnistada ka subjektiivse teguri ignoreerimine: inimest võetakse külmalt  arvestava  olendina, 
kel  puuduvad  inimlikud  tunded.  Operatsioonanalüüs  ei  ole  suunatud  tegelike   majandussubjektide  
huvidest  tulenevate  eesmärkide   saavutamisele ,  vaid  lähtub  otsustusprotsessi  formaliseerides 
mingitest abstraktsetest üldtunnustatud sihtidest. 
3. peatükk 
21. Milles seisneb otsuse  normatiivne  funktsioon? 
- 
Otsuse  normatiivne  ehk  reguleeriv  funktsioon   kerkib   esiplaanile  eelkõige  juhtimissüsteemi 
ülesehitamisele  ja  ladusa   funktsioneerimise   tagamisele  suunatud  otsuste  puhul  nii  üksikisiku, 
ettevõtte  kui  ka  ühiskonna  kui  terviku  tasandil.  Normatiivne  otsustusteeoria  tegeleb   vaatlusaluse  
subjekti  otsuse  ettevalmistamise  ja  vastuvõtmise  objektiivse  aluse  uurimisega.  Uurija  asetab  end 
uurimisaluse  subjekti  rolli,  uurides,  kuidas  saaks  paremini  kasutada  tema   käsutuses   olevaid 
ressursse.  Normatiivsete  oskustega  püütakse  välja  töötada  niisugused  tegutsemise    juhised,  mille 
järgimine   tagaks  juhitava protsessi seisukohalt parimad tulemuseni jõudmise. 
22. Milliseid normatiivseid otsuseid võetakse vastu: indiviidi tasandil; ettevõtte tasandil; ühiskonna tasandil? 
- 
Indiviidi tasandil: 
  kõige   üldisemalt   omaksvõetud  tõekspidamiste  ja  väärtushinnangute  kujul  (normid 
perekonnas, sõpruskonnas, koolis), need normid  saadavad  inimest kogu tema elu; 
  otsustena, millega isik võtab endale lühema- või pikemaajalisi lepingulisi kohustusi teiste 
ees; 
  „ pehmete “  otsustena  oma  aja  ja  rahaliste  vahendite  kasutamise  suhtes  ( säästuplaan , 
tervisesport) 
- 
Ettevõtte tasandil: 
  omaniku ettekirjutustena ettevõtte tegevuse eesmärgi ja põhimõtete kohta; 
  otsustena 
ettevõtte 
organisatsiooni, 
juhtimisstruktuuri, 
motivatsiooni- 
ja 
kontrollmehhanismide kohta; 
  lepingud, millega ettevõte võttis endale kohustusi lepingupartneri ees; 
  konkreetsete tegevuskavadena. 
- 
Ühiskonna tasandil: 
  riigi poolt sõlmitud välislepingutena, mis on ülimuslikud siseriiklike õigusaktide suhtes; 
  rahvahääletusel heakskiidetud põhiseadusena; 
  Riigikogu  poolt  vastuvõetavad  riigi  ülesehitust  ja  riigiasutuste  toimimist  tagavate 
seadustena; 
  Riigikogu poolt vastuvõetavad ühiskonnaelu reguleerivad seadused; 
  valitsussektori toimimist tagavad seadused; 
  ministrite  määrused  konkreetsete  küsimuste  reguleerimiseks  nendele  seadusega  antud 
volituste piires; 
  riigi keskpika eelarvestrateegiana. 
23. Mis aspektist käsitletakse otsuse kirjeldavat (deskriptiivset) funktsiooni? 
- 
Kirjeldav funktsioon kerkib esiplaanile,  kui uuritakse empiiriliselt  üksikute inimeste ja  inimgruppide  
käitumist   otsustusprotsessis .  Eesmärgiks  on  leida  otsuste  kujunemise  seaduspärasused 
juhtimisprotsessis  lahendatavat  probleemi   iseloomustavate   parameetrite  ja  otsust   vastuvõtva  
individuaalse  või  kollektiivse  subjekti  iseloomujoonte  vastastikuses  toimes.  Selliste  uuringute 
tulemusena  saab  kindlaks  teha,  milliste  omadustega  inimesed  ja  kollektiivsed  otsustajad  sobivad 
erinevat tüüpe protsesse  juhtima . Inimeste puhul võivad  otsustavaks  saada sellised omadused nagu 
reageerimise kiirus, stressitaluvus,  sobivus  tiimitööks jms. Kollektiivse otsustaja puhul tuleb käsitleda 
tööjaotust, õiguste ja vastutuse jaotus, kooskõlastamismehhanisme, hääletuskorda, aga ka kollektiivi 
liikmete personaalseid suhteid. 
- 
Deskriptiivse  otsustusteooria  ülesandeks  on  süsteemselt  kirjeldada  juhtide  praktilist  tegevust. 
Kõrvutades  ja  võrreldes  praktilisi  otsustusi  ratsionaalsetega,  tuuakse  välja  lahknevused,  mis 
iseloomustavad  juhtimissüsteemi  põhjendatust  ja  tõhusust.  Lahknevused  tulenevad  nii  vigadest 
otsustuse  optimaalsuse  hindamisel  kui  ka  vaatlusaluse  subjekti  käitumise  ebaratsionaalsusest 
(emotsionaalsusest). 
24. Milles seisneb otsuse deskriptiivse funktsiooni tähtsus? Millega aitavad  kirjeldavad  otsuseuuringud kaasa 
otsuse normatiivse funktsiooni parandamisele? 
- 
Deskriptiivse  otsustusuuringute  arendamisel  on  suur  iseseisev  tähtsus  üldises  juhtimistöö  olemuse 
tunnetamise  süvendamisel.  Juhi   isikuomadused   ja  tööstiil  ei  ole  otsustusprotsessis  sugugi 
teisejärgulise tähtsusega, vaid kujundavad oluliselt optimaalse otsuseni jõudmise võimalusi. Ennast 
eksimatuks pidav ja vastuvaidlemist mittesalliv juht jääb otsustamisel sisuliselt enda vaimuannete ja 
teadmiste  vangiks,  samas  kollektiivse  arutelu   vajalikkust   ülehindav  juht  võib  otsustamisel  kaotada 
vajaliku  operatiivsuse.  Nõrk  juht  satub  nõunike  meelevalda,  tugev  juht  ei  kasuta  aga  piisavalt  ära 
organisatsiooni liikmete intellektuaalset potentsiaali. 
- 
Otsuste  uurimise  kirjeldav  suund  aitab  kaasa  otsuse  normatiivse  funktsiooni  arengule  –  otsust 
vastuvõtva  subjekti  käitumise   uurimine   reaalsetes  tingimustes  võimaldab   avastada   otsustajat 
tegelikult liikumapanevad varjatud jõud. 
25. Millised asjaolud määravad otsuse ettevalmistusprotsessi keerukuse astme? 
- 
Otsuse ettevalmistusprotsessi keerukuse määravad järgmised asjaolud: 
  probleemsituatsiooni  olemus  (raskuse  ületamine  või  ennetamine,   konkurentsieelise  
loomine); 
  eesmärksüsteemide  olemus  (ühemõõtmeline;   mitmemõõtmeline :  alternatiivide 
paremusjärjestus on muutuv); 
  tegevusvariantide arv ( binaarne , standarne, paljuvariandiline, lõpmatuvariandiline); 
  oluliste  väliskeskkonna  tegurite  arv  (mõjud  puuduvad,  üks  mõjur,  mitu  mõjurit,  mitu 
koostoimes mõjurit); 
  väliskeskkonna  määramatus  (ühesele määratud, objektiivsed tõenäosused, subjektiivsed 
tõenäosused, väliskeskkonna täielik määramatus); 
  tegutsemise tulemuste ruumi omadused (ühe- või mitmemõõtmeline,  otsesed  ja  kaudsed  
tulemused,  eesmärgipärased  ja  kõrvaltulemused,  lühi-  ja  pikaajalised,  oodatud  ja 
ootamatud tulemused); 
  hindamiskriteeriumite  arv  ja  olemus  (üks  või  mitu  kriteeriumit,   kvantitatiivsed   või 
kvalitatiivsed kriteeriumid); 
  otsustaja suhtumine riski (riskineutraalne, riskijulge või - kartlik). 
26. Kuidas sõltub otsuse ettevalmistamise keerukuse aste: probleemsituatsiooni olemusest; eesmärksüsteemi 
mõõtmelisusest;  alternatiivide  arvust;  oluliste  välismõjurite  arvust;  välismõjutite  tulevikusseisundi 
määramatuse   astmest ;  otsuse  elluviimise  tulemuste  ruumi  olemusest;  otsustuskriteerumite  arvust  ja 
olemusest; otsustaja riskikalduvusest? 
- 
probleemsituatsiooni olemus – mida raskemini on mõistetav probleemsituatsiooni olemus ja mida 
vähem on kasutada ressursse, seda keerulisem on otsuse ettevalmistamise aste; 
- 
eesmärksüsteemi  mõõtmelisus  –  mida  suurem  on  eesmärkide  arv,  seda  kompleksemaks  muutub 
eesmärksüsteem ja sellest tulenevalt ka otsuse ettevalmistamise protsess; 
- 
alternatiivide arv – mida rohkem alternatiive, seda keerulisem on otsuse ettevalmistamise protsess; 
- 
oluliste välismõjurite arv – välismõjurite arvust sõltub väliskeskkonna  seisundite  arv, mis tähendab, 
et mida rohkem on olulisi välismõjureid, seda keerulisem on otsuse ettevalmistamise protsess; 
- 
välismõjurite  tulevikuseisundi  määramatuse  aste  –  igasugune  määramatus  teeb  otsustamise 
keerulisemaks, sest muudab raskemaks tulemuse ennustamise; 
- 
otsuse  elluviimise  tulemuste  ruumi  olemus  –  omadused:  tulemuse  mõõtmelisus,  otsesed  ja/või 
kaudsed  tulemused,  eesmärgipärased  ja/või  kõrvaltulemused,  lühi-  ja  pikaajalised  tulemused, 
oodatud ja ootamatud tulemused; 
- 
otsustuskriteerumide arv ja olemus – mida suurem on otsustuskriteeriumide arv, seda keerulisem 
on otsust vastu võtta, sest eri kriteeriumide alusel võivad paremaks osutuda erinevad alternatiivid. 
Kui  korraga  esinevad  nii  kvantitatiivsed  kui  ka  kvalitatiivsed  hindamiskriteeriumid,  siis  neid  on 
keeruline kombineerida; 
- 
otsustaja   riskikalduvus   –  ühest  küljest  muudab  riskialtim  otsustaja  otsuse  keerulisema,  kuna  ta 
suhtub riskidesse   teatava  üleolekuga. Samas annab see võimaluse valida ka neid alternatiive, mille 
puhul on risk kõrgem ja annab selle võrra rohkem valikuvariante. 
27. Selgitage otsuse ettevalmistusprotsessi  organisatsioonilise , informatsioonilise ja tehnoloogilise struktuuri 
olemus. 
- 
Otsustusprotsessi  organisatsiooniline  struktuur  on  kõige  üldisem  –  tuuakse  välja  ainult  üksikud 
suured töö organisatsioonilt erinevad etapid. 
- 
Otsustusprotsessi   informatsiooniline   struktuur  toob  esile  etapid,  mis  erinevad  kasutatava  info 
iseloomult. 
- 
Otsustusprotsessi tehnoloogilises struktuuris eristatakse etapid, mis on erinevad sarnase sisuga info 
töötlemise   tehnoloogiliste   organisatsioonide  seisukohalt.  Selle  skeemi  võib  täpsustada  kuni 
otsustusinfo töötlemise protseduurideni (algoritmideni). 
28. Millised etapid tuuakse välja otsuse analüütilises otsustusprotsessis? 
- 
Analüütilises otsustusprotsessis tuuakse välja järgmised etapid: 
  (1) otsustusülesande püstitamine (lähteolukorra  selgitamine ); 
  (2) probleemsitusatsiooni lahendamise eesmärgi püsitamine (lähteolukorra selgitamine); 
  (3)  eesmärgi  saavutamise  alternatiivide  väljatoomine  ja  –töötamine  (lähteolukorra 
selgitamine); 
  (4) väliskeskkonna võimalike seisundite kirjeldamine (väliskeskkonna analüüs); 
  (5)  väliskeskkonna  konkreetsete  seisundite  tekkimise  tõenäosuste  hindamine 
(väliskeskkonna analüüs); 
  (6)  tegutsemise  võimalike  tulemuste  väljatoomine  (otsuse  elluviimise  tagajärgede 
väljaselgitamine ); 
   (7)  alternatiivide  teostamise  tulemuste  kirjeldamine  ja  hindamine  konkreetsete 
väliskeskkonna tingimustes (otsuse elluviimise tagajärgede väljaselgitamine); 
   (8)  tegutsemise  tulemuste  eesmärkidele  vastavuse  hindamise  kriteeriumide  valik 
(otsuse elluviimise tagajärgede väljaselgitamine); 
   (9)  tegutsemise  tulemuste  eesmärkidele  vastavuse  hindamine  (otsuse  elluviimise 
tagajärgede väljaselgitamine); 
   (10)  tegutsemise  oodatava  tulemuse  hindamine  (otsuse  elluviimise  tagajärgede 
väljaselgitamine); 
  (11) alternatiivide võrdlemine nende teostamise oodatavate tulemuste alusel ja parima 
valik (otsuse elluviimise tagajärgede väljaselgitamine); 
  (12) otsustuse vastuvõtmine, plaani kinnitamine (otsuse lõppanalüüs juhi poolt). 
29. Milliste  elementide  lõikes  struktueeritakse  igal  otsuse  ettevalmistamise  etapil  teostatav 
majandusanalüüs? 
- 
Otsuse ettevalmistusprotsessi analüütilise struktuuri  etappe  ei tohi segi ajada igal etapil teostatava 
analüüsi struktuursete elementidega: 
  analüüsiülesande lahendamise kava koostamine; 
  analüüsiülesande lahendamiseks vajaliku info kogumine ja kvaliteedi kontroll; 
  analüütiliste näitajate valik ja nende väärtuste väljaarvutamine; 
  näitajate analüüs ja võrdlus; 
  analüüsi tulemuste  üldistamine  ja lahendusvariantide väljapakkumine. 
30. Milles seisneb otsuse ettevalmistusprotsessi iteraktiivne olemus? ( iteratiivne  – korduv?) 
- 
Otsustusprotsessi  etappide  iteratiivne  olemus  seisneb  selles,  et  kuigi  analüütiline  otsustusprotsess 
toob välja otsuse tegemise järjekorra, siis ei tulene sellest veel tegelik etappide järjestus. Igal etapil 
toob  analüüs  tavaliselt  välja  erinevad  võimalused  ja  tuleb  teha  valik  edasiliikumise  mingi  variandi 
kasuks. 
31. Milliseks kolmeks suureks osaks võib jaotada otsuse analüütilise ettevalmistusprotsessi? 
- 
Juhitava protsessi lähteolukorra väljaselgitamine (3 esimest etappi); 
- 
Väliskeskkonna analüüs (etapid 4 ja 5); 
- 
Otsuse elluviimise tagajärgede väljaselgitamine (etapid 6-11). Vt lisaks 28. vastus! 
32. Kas otsuse analüütilise ettevalmistusprotsessi koosseisu peaks  kuuluma  ka otsuse elluviimisele suunatud 
motivatsioonisüsteemi  ja  otsuse  elluviimise  tulemuste  ootustele  vastavuse  analüüs?  Põhjendage  oma 
seisukohta. 
- 
Otsuse  elluviimisele  suunatud  motivatsioonisüsteemi  ja  otsuse  elluviimise  tulemuste  ootustele 
vastavuse  analüüs  ei  peaks  kuuluma  analüütilise  otsustusprotsessi  ettevalmistusprotsessi  etappide 
hulka.  Esiteks  ei  ole  siin  enam  tegu  otsuse  vastuvõtmise,  vaid  elluviimisega.  Teiseks  tuleb  silmas 
pidada seda, et antud teema suhtes puudub teadusringkonnas kindel arusaam, kuid isegi, kui neid 
aspekte  on arvesse võetud, siis eraldiseisvate etappidena otsustusprotsessis, mida ei tuleks  lugeda 
otsuse ettevalmistusprotsessi osaks. 
4. peatükk 
33. Mis  aspektist  tuleb  juhtimisülesande  püstitamist  (probleemsituatsiooni  analüüsi)  käsitleda 
otsustusprotsessina? 
- 
Juba  ülesande  püstitamine  on  otsustus  –  lähtuvalt  probleemsituatsiooni  tähtsusest  ning  otsustaja 
käsutuses  olevatest  aja-,  töö-  ja  muudest  ressurssidest  otsustatakse  probleemi  lahendamine 
käivitada või peatada (edasi lükata). 
34.  Määratlege  probleemsituatsiooni kui juhtimisülesande lähtepunkti olemus. 
- 
1920.  –  1930.  aastatel  valitses  seisukoht,  mille  kohaselt  probleem  kujutab  endast  raskust,  mis 
inimesi,  ettevõtteid  või  riike  majandustegevuses  tabavad  ja  mille  nad  ladusama  ja  kergema 
tegutsemise  nimel  tulevikus  ületama  peaksid.  Raskus  on   mõjukas   probleem,  mille  lahendamiseks 
tuleb  viivitamatult   abinõusid   rakendada.  Raskus  tekib  ootamatult  ja  enamasti  mittekontrollitavate 
välistegurite  mõjul.  Samas  aga  ei  tohiks  unustada,  et  raskus  on   terav    konfliktsituatsioon ,  mis  on 
tekkinud peamiselt siiski vastuolude või lahendamata jäänud probleemide kuhjumisel. Sihiks peaks 
olema märgata raskuste tekkimise võimalikke  allikaid .  
- 
Teise maailmasõja järel tunnetati üha teravamalt majanduse sihipärase arendamise vajadust. Sellest 
tulenevalt  levis  üha  laiemalt  seisukoht,  et  probleemsituatsiooni  tuleb  mõista  üldise  arengu 
vajadusest  lähtudes,  nii  et  raskuste  ületamine  kujutab  endast  ainult  selle  üht  erandjuhtu.  Samas 
puudub  sellisel  lähenemisel  süsteemne  iseloom  ja  tegevuse  suunatakse  üksikküsimuste 
lahendamisele, mitte süsteemi kui terviku arendamisele. 
- 
Viimastel  aastakümnetel  rõhutatakse,  et  juhtimise  eesmärgiks  on  konkurentsieelise  saavutamine, 
millest tulenevalt kujutab probleemsituatsioon  endast abinõude kompleki rakendamist jätkusuutliku 
arengu tagamiseks. 
35. Mis  mõttes  võib  probleemsituatsiooni  määratleda  kui  arenguprobleemi  ja  mis  puudused  on 
probleemsituatsiooni samastamisel raskusega? 
- 
vt 34. vastus! 
36. Mis  mõttes  võib  probleemsituatsiooni  määratleda  kui  arenguprobleemi  ja  mis  puudused  on 
probleemsituatsiooni samastamisel arenguprobleemiga? 
- 
vt. 34. vastus! 
37. Mis mõttes võib probleemsituatsiooni määratleda kui konkurentsiprobleemi? 
- 
vt. 34. vastus! 
38. Millele suunatakse probleemsituatsiooni empiiriline analüüs? 
- 
Ei  ole  õige  rääkida  eesmärgist  ainsuses,  vaid  eesmärkide   süsteemist ,  milles  tuleb  tagada 
alaeesmärkide   kooskõlalisus .  Majandusliku  probleemsituatsiooni  analüüsimisel  tuleks   kõigepealt  
vastata  küsimusele:  kui  detailselt  esitada  eesmärkide  süsteem?  See  oleneb  eelkõige  lahendatava 
probleemsituatsiooni  iseloomust,  abstraheerituse  ja  määramatuse  astmest.  Mõnel  juhul  võib 
osutuda  otstarbekaks  piirduda  üheainsa  eesmärgi  seadmisega.  Otsustamise  mõte  taandatakse 
olemasolevast  alternatiivide  kogumist  eesmärgi  saavutamise  astme  järgi  hinnatuna  parima 
leidmisele. Seega suunatakse empiirline analüüs probleemsituatsiooni lõppseisundile. 
39. Mis mõttes võetakse juhtimisotsused üldjuhul vastu „ajahädas“ ja milliste võtetega „ajahäda“ probleem 
lahendada? 
- 
Peaaegu  kõik  majandusotsused  võetakse  vastu  ajahädas,  st  praktikas  eraldatakse  otsuse 
ettevalmistamiseks  üldjuhul  vähem  aega,  kui  oleks  tarvis  probleemsituatsiooni  kohta  vajalike 
teadmiste  ja  info  kasutamiseks  otsuse  ettevalmistamise  kõige  ökonoomsemal  režiimil.  Otsuse 
ettevalmistamise  vajaliku  ja   lubatava   ajavaru  vastavusse   viimiseks   võib  kasutada  kaht 
lähenemisviisi: 
  Esiteks,  võib  kontsentreerida  ressursid  lühemale  ajavahemikule.  Selle  tulemusena 
väheneb  ressursside  kasutamise  tõhusus .  Esiteks  väheneb  kontsentreerimisel  ressursside 
kasutamise   piirkasulikkus   otsuse  ettevalmistamise,  sest  täiendava  ressursiühiku  lisamisel 
loob  eelmisest  ühikust  vähem  kasulikkust,  töötajad  suunatakse  täitma  nende 
kvalifikatsioonile  või  spetsialiseerumisele  mittevastavaid  ülesandeid.  Teiseks,  teravneb 
ressursside defitsiit valdkondades, mille arvel ressursside kontsentreerimine kiireloomulise 
probleemi  lahendamisele  toimub,  võivad  tekkida  probleemid  ressursside   defitsiidi  
olukorda sattunud valdkondades. Ressursside kaustamise maksimaalse tõhususe tagamise 
aluseks  on  probleemsituatsiooni   väljatoomise   õigeaegsus.  Kõiki  probleeme  pole  kunagi 
võimalik  korraga  lahendada.  Väiksemat  kahju  tekitavad  probleemid  peavad ootama  oma 
järge, kuni ressursipiirangud jätavad nende lahendamiseks võimaluse. 
  Otsuse ettevalmistamiseks vajaliku ja võimaliku aja vahe ületamise teine võimalus peitub 
ettevalmistustööde  ja  uuringute  ulatusele,  sügavusele  ja  kvaliteedile   esitatavate   nõuete 
langetamises,  st  ainult  mõistlike  nõudmiste  esitamises  probleemi  kajastavale  infole  ning 
selle  töötlemise  meetoditele.  Samas  langeb  siis  paratamatult  ettevalmistava  otsuse 
kvaliteet.  Otsuse  madalamast  kvaliteedist  tulenevad  kahjud  loodetakse  kompenseerida 
otsuse  varasemast  elluviimisest tuleneva positiivse tulemusega. 
40. Millega lõppeb probleemsituatsiooni analüüsi etapp otsuse ettevalmistusprotsessis? 
- 
Kui probleem tunnistatakse tähtsaks ja on prioriteediks ka ressursside jaotamisel probleemide vahel, 
siis  asutakse   otsima   probleemile  optimaalset  lahendust,  st  optimaalset  otsust  analüütiliselt  ette 
valmistama.  Probleemsituatsiooni  analüüsi  etapp  lõppeb  otsusega  probleemi  suunamisest  või 
mittesuunamisest lahendamisele. 
41. Selgitage juhtimisülesande eesmärgi olemus juhitava protsessi aspektist vaadatuna. 
- 
Eesmärk  kirjeldab  kavandatava  tegevuse  soovitavat  lõpptulemust.  Eesmärgis  tuuakse  välja 
probleemse  protsessi  tuum  ja  kirjeldatakse  juhitava  protsessi  uut  probleemideta  stabiilset 
seisundit .  Tuleb  rääkida  eesmärkide  süsteemist,  mitte  üksikust  eesmärgist.  Juhitava 
probleemsituatsiooni  iseloomust,  abstraheerituse  ja  määramatuse  tasemest  sõltub,  kui  detailselt 
peaks  esitama  eesmärkide  süsteemi.  Eesmärk  on  edasise  tegevuse  hindamise  mõõdupuu  või 
mõõdusüsteem. 
42. Kelle huvidest lähtub juhtimisel püstitatav eesmärk? 
- 
Tihti  puudutab  vastuvõetav  otsus  mitmeid  huvigruppe,  kuid  otsustusteooria  kohaselt  tuleb 
probleemi  vaadelda  siiski  otsustaja  huvidest  lähtudes.  Seda  tuleks  jälgida  eelkõige  eemärgi 
püstitamist käsitledes. Ettevõtte  juhtkond  püstitab eesmärgi oma huvidest, mitte ettevõtte omaniku, 
kliendi vms huvidest lähtudes. Kõik subjektid  peavad enda eest ise hoolitsema ja teistele sellist mõju 
avaldama, et need eesmärke seades arvestaksid teiste subjektide  huvidega . Omanik peab ettevõtte 
juhtkonnale looma motivatsiooni- ja kontrollsüsteemi, mis sunnib tema huvisid arvestama. Kliendid 
loovad tarbijakaitseorganid, mis  kaitsevad  nende huvisid. 
43. Millest oleneb eesmärgi mõõtmelisus? Tooge näiteid ühe- ja mitmemõõtmelisest eesmärgist. 
- 
Sõltuvalt  lahendatava  probleemi  keerukusest  ja  mõõtmelisusest  on  ka  otsuse  ettevalmistamisel 
püstitatav eesmärk enam või vähem keeruline  ettekujutuste  süsteem soovitavast  juhiava  protsessi 
lõppseisundist.  Tuleb  rääkida  eesmärksüsteemist.  Tuleb  küsida,  kui  detailselt  esitada  eesmärkide 
süsteem? 
- 
Näide:  Isik  tahab  asutada  ettevõtte.  Ta  on  leidnud   tegevusala ,  perspektiivse  turuniši  ning  al  on 
rahalised  vahendid  oma  ettevõttega  startimiseks.  Probleem  seisneb  selles,  kas  juhtida  ettevõtet 
lihtsa  või  keerulise  eesmärgi  alusel.  Alustava  ettevõtte  puhul  on  kõige  olulisem  tagada  ettevõtte 
ellujäämine   esimestel  aastatel,  st  kliendibaasi  arendamine  kahjumist  hoidumine  tingimusel. 
Kliendibaasi   arendamist   käsitletakse  ühemõõtmelise  eesmärgina:  klientide  arvu   maksimeerimine . 
Mitmemõõtmelisena: klientide arvu suurendamise kõrval võib teise komponendina eesmärksüsteemi 
kuuluda  püsiklientide  osatähtsuse   suurendamine   ja  kolmanda  komponendina  välisklientide 
osatähtuse  suurendamine.  Lõppsihiks  on  igal  juhul   turupositsiooni   kindlustamine  ja  see  võib  üle 
minna kasumi maksimeerimise eesmärgile  kliendibaasi kvaliteedi hoidmise tingimusel. 
44. Mis mõttes ja millistel asjaoludel räägitakse eesmärgi sisemisest vastuolulisusest? 
- 
Eesmärksüsteemi  komponendid  ei  pruugi  alati  olla  komplementaarsed  (üksteist  täiendavad). 
Konkureerivad  komponendid  (positiivse  muutumisega  ühe  osas  kaasneb  negatiivne  muutus  teise 
osas) toovad eesmärksüsteemi vastuolu. Vastuolulisi komponente tasakaalustava variandi leidmine 
on sageli keeruline optimeerimisülesanne. Kui otsustajaks ei ole tippjuhtkond, vaid ettevõtte kindla 
valdkonna  juht,  võib  eesmärk  olla  väga  konkreetne,  sest  otsustaja  kompetentsivaldkond  on   kitsas . 
Tippjuht peab kõik valdkonnajuhid suunama ettevõtte parima tulemuse saavutamisele. 
45. Kuidas on eesmärk seotud probleemsituatsiooniga? 
- 
Otsus  kui  selline  ei  ole  eesmärgiks.  Eesmärgi  püstitamisel  tuleb  lähtuda  probleemsituatsioonist.  
Seda  ei  tohiks  segi  ajada  nõupidamislaua  taga  istuvate  juhtide  või  otsustusülesannet  koostava 
tudengi  isikliku  eesmärgiga  –  saaks  otsus  ometi  vastu  võetud!  Otsustusteooria  kohaselt  tuleb 
probleemi vaadelda  otsustaja  huvidest  lähtudes.  Seda  tuleks  eelkõige  jälgida eesmärgi  püstitamise 
juures. Otsustusteooria üheks peamiseks puuduseks on asjaolu, et eesmärke vaadeldakse selles kui 
etteantuid, mitte kui probleemsituatsiooni kompleksse süsteemse analüüsi tulemusi. 
46. Millised probleemid tekivad eesmärgi segiajamisel seda kirjeldavate näitajatega? Tooge mõni sellekohane 
näide. 
- 
Eesmärki  ei  tohi  samastada  teda  kirjeldavate  näitajatega,  sest   viimased   ei  suuda  kunagi  täielikult 
edasi anda eesmärgi olemust. Näitajad on vajalikud eesmärgi analüütiliseks kirjeldamiseks. Eesmärk 
kui  süstematiseeritud   ettekujutus   probleemsituatsiooni  lahendusest  koosneb  vastastikuess  seoses 
olevatest elementidest, mida saab mõnikord kirjeldada majandusstatistiliste näitajate abil. Kuid sel 
juhul  tuleb  kindlasti  modelleerida  ka  nende  näitajate   omavahelised   seosed  nii,  et  need  vastaksid 
eesmärksüsteemi sisemistele seostele. 
- 
Näide: Kui ettevõte seab eesmärgiks tegeleda kasumlikult ja suudaks toota investeeringuteks raha, 
siis ajades selle  segamini  lihtsalt kontole raha panemisega olemegi üldsüsteemi segamini ajanud. Me 
nt võtame laenu ja saamegi raha investeeringuteks, kuid peaeesmärk muuta ettevõte kasumlikuks, 
jääb kõrvale. 
47. Miks peab eesmärgi püstitamine eelnema tegevusvariantide (alternatiivide) kogumi väljaselgitamisele? 
- 
Me  ei  suuda  leida  alternatiive,  kui  me  ei  tea,  mis  probleem  meil  lahendada  on  vaja  ja  millise 
eesmärgi poole liikuma peame. 
48. Millised  kaks  tingimust  peavad  olema  täidetud  alternatiivide  aspektist,  et  me  saaksime  rääkida 
otsustamisest? 
- 
eesmärgi  poole  viib  mitu  teed  ja  selleks  saab  kasutada  erisuguseid  vahendite  kombinatsioone 
(alternatiive); 
- 
otsustajal on vabadus valida  eesmärgi saavutamisele suunatud mitme tegevusvariandi (alternatiivi) 
vahel. 
49. Miks nimetatakse otsuste ettevalmistamisel tegevusvariante alternatiivideks? 
- 
Tegevusvariante  nimetatakse  alternatiivideks,  sest  nad  välistavad  üksteist  –   valides   ühe 
tegevusvariandi, ei saa enam valida teist. 
50. Millistest tingimustest (piirangutest) peab lähtuma alternatiivide väljaselgitamisel? 
- 
Alternatiivide  leidmisel  ja  nende  analüüsiks  vaatluse  alla  võetava  kogumi  piiritlemisel  tuleb 
arvestada järgmiste nõudmistega: 
  alternatiivide vastastikune sõltumatus – alternatiivid välistavad üksteist; 
  kõigi alternatiivide kirjeldamine  ühtedes  ja samades tingimustes (sama ajaperiood , samad 
ressursid,  välised  piirangud)  –  see  tagab  alternatiivide   omavahelise   võrreldatavuse,  ei 
eelistata algusest peale üht alternatiivi teisele; 
  alternatiivide  kogumi  täielikkus  –  tuleb  vältida  alternatiivide  kogumi  enneaegset 
piiramist. 
51. Kelle huvidest lähtudes koostatakse alternatiivide kogum? 
- 
Alternatiivide kogum koostatakse otsustajast lähtudes, pidades silmas eesmärki. 
5. peatükk 
52. Millise kahe tunnusega määratletakse väliskeskkonna tegur? 
- 
tegur ei ole juhi (otsustaja) poolt mõjutatav (kujundatav); 
- 
tegur avaldab või võib avaldada otsuse vastuvõtmisele või selle elluviimise tulemustele olulist mõju. 
53. Selgitage  väliskeskkonna  seisundi  määratlust.  Tooge  näiteid  kahe  teguri  väärtuste  kombinatsioonidena 
kujunenud väliskeskkonna seisunditest. 
- 
Väliskeskkonna  seisundi  määratlemine  ehk  väliskeskkonna  tegurite  analüüs  on  otsuse 
ettevalmistamisel  analoogne  ja  tihedalt  seotud  juhitavate  tegurite  analüüsiga  (alternatiivide 
määratlemisega).  Alternatiivide  väljatoomisel  olid  aluseks  otsustaja  poolt  juhitavate  tegurite 
väärtuste  kombinatsioonid.  Väliskeskkonna   seisundid   kujutavad  endast  otsustaja  seisukohalt 
juhitamatute  tegurite  väärtuste  kombinatsioone.  Alternatiivide  terviklik  kogum  ja  väliskeskkonna 
seisundite kogum moodustavad majandussubjekti tegutsemise tervikliku ruumi. 
- 
Näide:  mis  mõjutavad  tegevusvariantide  kogumi  koosseisu:  keskkonnaseadused,  tervisekaitse 
seadused, mis välistavad teatud tegevusvariandid; mis mõjutavad alternatiivide elluviimise tulemusi: 
ilmastikutingimused, mis soodsal juhul kujundavad hea saagi. 
- 
Näide: Kaks väliskeskkonna tegurit: inimeste ostujõud (jääb samaks või kasvab) ning  turukonkurents  
(tuleb turule juurde või ei tule konkurente juurde). Võimalikke väliskeskkonna seisundeid on 4. 
54. Selgitage  diskreetse  ja  pideva  muutumispiirkonnaga  väliskeskkonna  tegurite  olemust.  Tooge  näiteid 
mõlema teguritüübi iseloomustamiseks. 
- 
Diskreetselt muutuva teguri korral on olukord suhteliselt lihtne  – teguril on väärtusi mingi piiratud 
hulk. Näide: Astmelise tulumaksu määrad: maksuvabastus, 25%, 33%, 50%. 
- 
Tunduvalt  keerulisem  on  olukord  pidevalt   muutuvate   väliskeskkonna  tegurite  väärtuste 
analüüsimisel.  Formaalselt  on  neil  teguritel  väärtusi   lõpmatu   hulk.   Teisalt   on  aga  erinevused 
tunnetatavad  ainult  mingite  väärtuste  gruppide  lõikes.  Näide:  nõudluse  muutus  toodangu 
müügiturul  avaldab  mõju ettevõtte  majandusotsustele.  Nõudluse  muutumine  vahemikus  -10%  kuni 
+30%  -  selles  vahemikus  asub  põhimõtteliselt  lõpmatu  hulk   turunõudluse   muutumise  võimalikke 
väärtusi. Mõju erinevuse seisukohalt hinnatuna võiksid väliskeskkonna seisunditeks olla: S1 –  nõudlus  
suureneb enam  kui 3%; S2  –  nõudlus  jääb samaks  (nõudlus  ei muutu palju); S3  –  nõudlus  väheneb 
enam kui 3%. 
55. Mida tähendab asjaolu, et väliskeskkonna seisundid välistavad üksteist? 
- 
Väliskeskkonna  seisundid  nagu  alternatiividki  välistavad  üksteist.  Väliskeskkonna  seisundid  saame 
juhitamatute tegurite võimalike väärtuste kombineerimisel. Ühelt poolt, korraga eksisteerib ainult 
üks  väliskeskkonna  seisund,  teisalt,  mingi  väliskeskkonna  seisund  on  alati  olemas.  Väliskeskkonna 
seisundite tekkimise tõenäosuste summa on 1 või 100%. 
56. Selgitage tegurite piiratud  juhitavuse  olemust. Millistest asjaoludest sõltub teguri juhitavus? 
- 
Tegurite jaotumine juhitavateks ja juhitamatuteks ei ole ühene. Absoluutselt juhitamatute tegurite 
kõval esineb ka piiratud juhitamatust. Tegurite juhitavus sõltub paljude tegurite puhul: 
  juhtimise  tasemest  –  mida  madalamal  juhtimise  tasemel  asub  otsustaja,  seda  enam 
ühiskondlikke tegureid on tema jaoks juhitamatud; 
  otsuse elluviimiseni jääva perioodi pikkusest – mida lühem on aeg otsuse elluviimiseni, 
seda  suurema  hulga  terguite  puhul  tuleb  otsustamisel  lihtsalt  arvestada  nende 
väljakujunenud tasemega. 
- 
Mõnikord  on  raske  määratleda,  kas  mingit  tegurit  käsitleda  vastuvõetava  otsuse  seisukohalt 
juhitavana  või  mittejuhitavana.  Majanduse  juhtimise  täiustamise  seisukohalt  osutub  see  sageli 
oluliseks. 
57. Millised analüüsi etapid tuleb läbida väliskeskkonna tegurite väljaselgitamisel? 
- 
võimaliku  mõjuga  juhitamatute  tegurite  kogumi  määratlemine  juhitavat  protsessi  mõjutavate 
tegurite kvalitatiivse analüüsiga; 
- 
juhitamatute  tegurite  muutumise  seaduspärasuste  analüüs  ja  muutumise  suuna  ja  ulatuse 
prognoosimine; 
- 
juhitamatute tegurite mõju intensiivsuse mõõtmine otsuse elluviimise tulemustele. 
58. Selgitage  väliskeskkonna  määramatuse  olemust.  Kas  määramatus  on  objektiivse  reaalsuse  või  reaalsuse 
subjektiivse tunnetamise omadus? 
- 
Juhitamatuid tegureid iseloomustab lisaks nende sõltumatusele juhist ka asjaolu, et paljude tegurite 
puhul  ei  ole  täpselt  ette  teada  nende  väärtus  ja  seega  ka  mõju  otsuse  realiseerimise  ajal.  Lisaks 
sellele  nõuab  otsuse  elluviimine  sageli  küllaltki  palju  aega.  Võrreldes  otsuse  vastuvõtmise 
momendiga  võib  olukord  oluliselt  muutuda.  Seetõttu  on  otsuse  ettevalmistamisel  erakorselt 
tähtsaks  ülesandeks  väliskeskkonna  olukorra  prognoosimine  otsuse  elluviimise  ajaks.  Määramatus 
on objektiivse  reaalsuse  tunnetamist  iseloomustav omadus, mis väljendab asjaolu, et meil  puudub 
täpne info mingi protsessi kulgemise kohta. 
59. Selgitage determineeritud juhitamatute tegurite olemust. Tooge näiteid. 
- 
Determineeritud  (üheselt  määratud)  seisundis  juhitamatud  tegurid  ei  raskenda  oluliselt  otsustuse 
ettevalmistusprotesssi  ega  vastuvõtmist,  sest  nende  mõju  alternatiivide  elluviimise  tulemustele on 
otsuse ettevalmistamise ja vastuvõtmise ajal ette teada. 
- 
Näiteks:  loodusseadused , avaliku võimu õigusaktid . 
60. Selgitage tõenäosuslike (stohhastiliste) juhitamatute tegurite olemust. Tooge näiteid. 
- 
Stohhastilise muutumise ulatuse ja mõju intensiivsusega väliskeskkonna tegurid, mille seisund otsuse 
elluviimise  ajal  ei  ole  täpselt  ette  teada,  teevad  otsuse  ettevalmistamise  keeruliseks,  sest  eraldi 
tuleb  tegeleda  väliskeskkonna  tulevaste  seisundite  prognoosimise  ja  määramatuse  arvestamisega 
otsuse ettevalmistamise tulemuste hindamisel. 
- 
Näiteks:  ilmastikutingimused,  majanduskriisid,  vabalt  ujuvad  vahetuskursid,  seaduserikkumisest 
tulenevad tagajärjed. 
61. Miks on oluline otsuse ettevalmistamisel arvestada väliskeskkonna tegurite määramatusega? 
- 
Otsustamine  väliskeskkonna  mõju  määramatuse  tingimustest  on  otsustuse  ettevalmistamise 
komplitseerituim  ja  huvitavaim  osa.  Otsustusteoorias  käsitletakse  parima  alternatiivi  valiku 
iseärasusi ja probleeme  väliskeskkonna määramatuse tingimustes. Määramatuse  astet väljendavad 
väliskeskkonna seisundite võimalike seisundite esinemise tõenäosused. Eesmärgiks on välja töötada 
otsuse ettevalmistamise metoodika, mis leiab üles võimalike väliskeskkonna seisundite tõenäosuste 
jaotuse juures suurima tõenäosusega parimaid tulemusi andva tegutsemiseesmärgi. 
62. Millised neli väliskeskkonna määramatuse astet võib välja tuua? 
- 
Täielik  määratus  –  on  olemas  täielik  info  oodatavate  seisundite  kohta.  Iga  alternatiivi  puhul  on 
olemas  täpne  üks  kasulikkusehinnang,  mis  vastab  ainsale  võimalikult  väliskeskkonna  seisundile. 
Esineb harva. 
- 
Objektiivsete  tõenäosuste  jaotus  otsuse  elluviimise  perioodil  –  leitakse  juhitava  protsessi 
seisukohalt  tähtsate  väliskeskkonna  tegurite  seisundite  seniste  esinemissageduste  empiirilise 
analüüsi tulemusena. 
- 
Erinevate  seisundite  subjektiivsed  tõenäosused  –  ei  toetu  senitoimunule  ega  empiirilisele 
analüüsile,  vaid  otsuse   ettevalmistaja   ja  vastuvõtja  senistele  tähelepanekutele  ja  intuitsioonile. 
Tuleb  arvestada  ka  subjektiiveste  tõenäosuste  objektiivsetest  erinemise  võimalikke  tagajärgi 
alternatiivi oodatava kasulikkuse hindamisel. 
- 
Täielik  määramatus  –  puudub  igasugune  info  väliskeskkonna  seisundite  tekkimise  tõenäosuste 
hindamiseks  (puudub  nii  varasem  info  kui  ka  oma  kogemus).  Sel  juhul  hinnatakse  alternatiivi 
oodatavat  kasulikkust  määramatuse  maskimaalsest  tasemest  lähtudes  ja  kõigi  võimalike 
väliskeskkonna seisundite tekkimise tõenäosused loetakse võrdseks. 
63. Selgitage objektiivsete ja subjektiivsete tõenäosuste olemust ja nende  leidmist . 
- 
vt. 62. vastus! 
64. Selgitage  täieliku  määramatuse  olemust.  Kuidas  arvestatakse  täielikku  määramatust  otsuse 
ettevalmistusprotsessis väliskeskkonna seisundite tekkimistõenäosuste jaotuse iseloomustamisel? 
- 
vt. 62. vastus! 
65. Mis tingimus peab olema täidetud, et mitme teguri väärtuste kombineerumisel kujunenud väliskeskkonna 
seisundi tõenäosuse võib leida tegurite väärtuste tõenäosusi korrutades? 
- 
Hinnangud   väliskeskkonna  seisundite  tekketõenäosustele  on  korrektsed  vaid  juhul,  kui 
väliskeskkonna tegurid on vastastikku sõltumatud, st ei mõjuta üksteist. 
66. Miks on väliskeskkonna seisundite tekkimistõenäosuste summa alati 100%? Omaloominguline vastus. 
- 
Sest  probleemsituatsiooni  vaadeldakse  kõikide  oluliste  väliskeskkonna  tegurite  raamistikus,  mis 
moodustavad  tervikliku  süsteemi.  Empiiriline  analüüs  selgitab  välja,  kuidas  100%  jaotub  erinevate 
väliskeskkonna  seisundite  lõikes.  Kui  midagi  olulist  oleks  välja  jäetud,  siis  võib  juhtuda,  et 
probleemist eesmärgini liikudes valitakse vale  alternatiiv . 
6. peatükk 
67. Mis on alternatiivi elluviimise tulemus? Selgitage tulemuse olemust ja mõõtmelisust. 
- 
Alternatiivide elluviimise tulemuste kvantifitseerimisele peab eelnema põhjalik kvalitatiivne analüüs. 
Alternatiivide elluviimise tulemusi saab ka kvalitatiivselt ainult ligikaudselt ette ennustada. Seetõttu 
piirdutakse  otsuse  ettevalmistamisel  ainult  juhi  seisukohalt  oluliste  nähtuste  ja  protsesside 
käsitlemisega.  Otsustaja  seisukohalt  oleks  ideaalne  olukord,  kui  ta  saaks  keskenduda  ainult 
probleemsituatsioonist  tulenevat  juhitava  süsteemi  muutmise  vajadust  kajastava  eesmärksüsteemi 
komponentide  käsitlemisele.  Eelkõige  huvitavad  otsuse  ettevalmistamise  seisukohalt  analüütikut  ja 
otsustajat  alternatiivi  elluviimise  eesmärgiga  seotud  tulemused,  millest  selgub,  kui  lähedale 
püstitatud eesmärgile vaatlusalune tegevusvariant võib meid viia. 
- 
Tulemuste  positiivsus  või  negatiivsus  tulenevad  otsustajale  tegevuse  eesmärgist.  Alternatiivide 
elluviimise  võimalike  tulemuste  prognoosimisl   huvitab   otsustajat  eelkõige  eesmärgi  suunas 
liikumine,  mida  ta  hindab  positiivsena.  Eesmärgist  kaugenemist  hindab  otsustaja  negatiivse 
tulemusena.  Keerulisemate  eesmärksüsteemide  puhul  ilmneb  sageli,  et  ühe  komponendi  osas 
lähenetakse  eesmärgile,  aga  teise  osas  kaugenetakse  eesmärgist  ja  tuleb  leida  üldist  kasulikkust 
maksimeeriv   kompromiss . 
- 
Suvalise  alternatiivi  elluviimise  tulemus  on  üldjuhul  kvalitatiivselt  mitmemõõtmeline  nähtus,  mis 
mitmesuguste  seoseahelate  kaudu  ilmneb  eri  kohtades  ja   erineval   ajal.  Seetõttu  on  tähtis  mitte 
ainult  tulemuste  vektori  oluliste  komponentide  väljatoomine,  vaid  tuleb  ette  näha  ka  nende 
ilmnemise aeg ja koht. 
- 
Alternatiivi  elluviimise  tulemuste  prognoosimisel  tuleb  arvestada  ka  ajategurit  ja  koguni  kahest 
aspektist: 
  tulemused olenevad sageli otsuse elluviimise kiirusest; 
  tulemus ei avaldu enamasti mitte ühel momendil või perioodil, vaid pikema aja jooksul. 
68. Kuidas  sundida  otsustajat oma huvisid  järgides  ka teiste subjektide huvidega arvestama? 
- 
Õiguslike  ja  eetiliste  raamide  abil.  Tähtis  roll  on  täita  avalikul  võimul  (eelkõige  keskvalitsusel  ja 
kohalikel omavalitsustel, aga ka  kohtutel  ja ajakirjandusel, mis kujundab tugevalt üldsuse arvamust), 
kes peavad sundima otsustajaid teiste subjektide õigustatud huvidega arvestama. 
69. Selgitage   kaudsete   tulemuste  arvestamist  raskendavaid  asjaolusid.  Illustreerige  vastust  asjakohaste 
näidetega. 
- 
Otsuse  analüütilisel  põhistamisel  keskendutakse  alternatiivide  elluviimise  otseste  tulemuste 
analüüsile.  Mingi  seosteahela  kaudu  teistes  valdkondades  ilmnevad  kaudsed  negatiivsed  mõjud 
jäävad  niikaua   tähelepanuta ,  kuni  selle  valdkonna  esindajad  suudavad  enda  huvide  kaitse 
õigusaktidesse sisse viia. Kaudse mõju põhjuslike seosteahela olemasolu tõestamine on aga üldjuhul 
väga keeruline, nii jäävad kaudsed tulemused enamasti otsuse ettevalmistamisel arvestamata. 
- 
Näiteks: Otsustusprotsessi analüüsi tulemusel võib osutuda rõivaid tootvale ettevõttele sobivaimaks 
tarnijaks  mõni  Hiina  ettevõte.  Odava  tarnija  kasutamine  tootmisprotsessis  võib  aga  kaasa  tuua 
meedia halvustava tähelepanu ja sellest tuleneva ettevõtte maine languse. 
70. Mis mõttes me saame rääkida positiivsetest või negatiivsetest alternatiivi elluviimise tulemustest? 
- 
vt. 67. vastus! 
71. Selgitage alternatiivi elluviimise tulemuse kvalitatiivse mitmemõõtmelisuse olemust. 
- 
Otsuse  langetamisel  oleneb  palju  sellest,  millise  tähtsuse  omistab  investor  lühemaajalisele  ja 
pikemaajalisele  tulemuskomponendile.  Üksnes  kvalitatiivse  analüüsiga  on  võimalik  ühendada 
ühtseks tervikuks  otsuse ettevalmistamise  eri  etappidel  saadud analüüsi tulemused. On tähtis ette 
näha ka tulemuste vektori oluliste komponentide ilmnemise aeg (kui kiiresti viiakse  alternatiiv  ellu ja 
kui  pikal  perioodil tulemus avaldub) ja koht. 
72. Mis aspektidest tuleb tulemuse analüüsimisel arvestada ajategurit? 
- 
vt 67. vastus! 
73. Mis  aspektist  teeb  väliskeskkonna  seisundite  määramatuse   arvestamine   tulemuste  analüüsi 
keerulisemaks? 
- 
Tegevus toimub juhitamatute tegurite mõju all, kuid väliskeskkonna seisundite määramatuse tõttu ei 
tea otsuse ettevalmistajad ja vastuvõtjad täpselt, milliseks kujuneb väliskeskkond otsuse elluviimise 
perioodil.  Seetõttu  tuleb  prognoosida  muutuste  ulatus  kõigi  väliskeskkonna  võimalike  seisundite 
korral. 
74. Mis  tähtsus  on  otsuse  tulemuste  prognoosi  täpsustamise  seisukohalt  väliskeskkonna  seisundite 
tekkimistõenäosuste adekvaatsel hindamisel? 
- 
Parima  tegevusvariandi  leidmisel  on  suure  tähtsusega  väliskeskkonna  seisundite  adekvaatne 
hindamine,  sest  mida  enam  õnnestub  vähendada  väliskeskkonna  määramatust,  seda  täpsemaks 
kujuneb  alternatiivi  elluviimise  tulemuste  prognoos.  Seetõttu  tuleb  otsuse  ettevalmistamisel 
kulutada  nappe  ressursse  väliskeskkonna  seisundite  tekkimistõenäosuste  analüüsiks,  lootuses 
kulutatud ressursside arvel otsuse tulemusi kulutustest  suuremal  määral parandada. 
75. Mis  tekitab  probleeme  väliskeskkonna  määramatuse  vähendamiseks  vajaliku  info  hankimisel  ja 
töötlemisel? 
- 
Väliskeskkonna  seisundite  määramatuse  tõttu  ei  tea  otsuse  ettevalmistajad  ja  vastuvõtja  täpselt, 
milliseks  kujuneb  väliskeskkond  otsuse  elluviimise  perioodil.  Seetõttu  tuleb  prognoosida  muutuste 
ulatus kõigi väliskeskkonna võimalike seisundite korral. See muudab prognoosimise keerukaks. Mida 
suurem on alternatiivide elluviimise tulemusruumi mõõtmelisus, seda enam erinevaid tabeleid tuleb 
tulemuste  kirjeldamiseks  koostada  –  iga  mõõtme  osas  üks  tabel.  Ka  komponentide  tähtsuse 
kaalumise  probleem  muutub  seda  keerulisemaks,  mida  enam  alternatiivi  elluviimise 
tulemussüsteemis on erinevaid komponente. 
76. Mis rolli mängivad alternatiivi elluviimise tulemuste eesmärgile vastavuse hindamisel kriteeriumid? Tooge 
näiteid. 
- 
Osal juhtudel samastatakse  kriteerium  sisuliselt eesmärgiga, pidades teda eesmärgi kvantitatiivseks 
väljendajaks.  Tihti  samastatakse  eesmärksüsteemi  komponendid  ja  kriteeriumid.  See  pole  õige. 
Kriteerium  on  tulemusvektori  komponendi  eesmärksüsteemi  komponendile  vastavuse  hindamise 
vahend,  st  kriteerium  väljendab  tulemusvektori  komponendi  eesmärksüsteemi  komponendi 
ühikutes. Kriteeriumid „tõlgivad“ tulemused eesmärkide keelde. Üldjuhul on alternatiivi elluviimise 
tulemuste  eesmärgile  vastavuse  hindamise  kriteeriumide  arv  võrdne  eesmärksüsteemi 
komponentide arvu ja tulemusvektori komponentide arvu korrutisega. 
- 
Näide:  Ettevõtte  eesmärksüsteem  koosneb  kahest   komponendist :  lühiajalist  kasulikkust  väljendav 
aastakasum  ja  pikaajalist  kasulikkust  väljendav  ettevõtte   imago .  Alternatiivide  elluviimise 
tulemusvektoril  on  järgmised  komponendid:  toodetud  aastakasum,  kahjulike  ainete   emissioon ; 
häired  tarbijate  teenindamisel;  töötraumad.  Toodetud  aastakasum  on  esimese  eesmärksüsteemi 
komponendi   kvantitatiivne   väljendaja  ehk  kriteerium.  Samas  on  vaja  leida  kriteerium  kasumi  mõju 
väljendamiseks  ettevõtte  imagole  (loodust  reostava  ettevõtte  liiga  suur  kasumimaht  tekitab 
halvakspanu  –  miks  ei  investeerita  keskkonnakaitsesse?).  Normatiive  ületava  kahjulike  ainete 
emissioon  tõlgib  kasuminumbri  vähenemiseks  makstud  trahvide  summa.  Kahjulike  ainete 
koguemissioon kahjustab aga ettevõtte imagot, mille mõõtmiseks on vaja välja töötada spetsiaalne 
kriteerium.  Häired  tarbijate  teenindamisel  avaldab  kasumile  mõju  tarnimata  jäänud  toodangust 
tuleneva  kasumi  vähenemise  näol,  ebameeldivused  kajastavad  aga  ettevõtte  imagot  ja  ka  selle 
mõõtmiseks  vajatakse  kriteeriumi.  Ja  lõpuks,  töötraumade  vastavust  eesmärksüsteemi 
kasumikomponendile  mõõdab  otseselt  makstud  hüvitiste  summa,  kriteeriumi  on  vaja  ka 
töötraumade mõju hindamiseks ettevõtte imagole. 
- 
Näide:  Metallitööstusettevõte  on  uue  tootmisjuhi  valikul  üheks  eesmärksüsteemi  komponendiks 
määratlenud  tulevase  juhi  töökogemuse.  Kvalitatiivse  eesmärkkomponendi  „töökogemus“ 
kvantifitseerimisel  tuuakse  välja  järgmised  töökogemust  iseloomustavad  kriteeriumid:  valdkondlik 
kogemus (aastates); juhtimiskogemus (aastates); tootmistöö kogemus (aastates). 
77. Selgitage  eesmärksüsteemi  komponendi  samastamise  võimalust  ja  eristamise  vajadust  tulemuste 
hindamise  kriteeriumist  lähtudes. 
- 
Eesmärksüsteemi  komponentide  kvantitatiivse  mõõdetavuse  korral  võib  neid  vaadelda  ka 
tegutsemise tulemuste eesmärgile vastavuse hidamise kriteerumidena. Osal juhtudel (matemaatilise 
planeerimise  ülesannetes)  samastatakse  kriteerium  sisuliselt  eesmärgiga,  pidades  teda  eesmärgi 
kvantitatiivseks  väljendajaks.  Kriteeriumi  leidmine  tähendaks  sel  juhul  otsustusülesande  eesmärgi 
kvantifitseerimist  majandusnäitajate  abil.  Selline  lähenemisviis  pole  viljakas  —  eesmärgi  kui 
kvalitatiivse  kategooria  kvantifitseerimist  ( konkreetsetes   majandusnäitajates  väljendamist)  pole 
mõtet eraldi  etapina  välja tuua, sest see kuulub eesmärgi püstitamise etapi analüütiliste ülesannete 
hulka.   Alternatiivi elluviimise tulemuste hindamise kriteeriumid ei haara tagajärgede kõiki aspekte 
(kriteeriumid osutuvad liiga „jämedaks“ või neid on liiga vähe). Seetõttu võib pärast mingi alternatiivi 
elluviimist ilmneda, et tulemus on „ootamatult negatiivse mõjuga“ isegi püstitatud eesmärksüsteemi 
mõnedele komponentidele, rääkimata siis juba negatiivsetest tagajärgedest mingi teise ühiskondliku 
subjekti juures, mingis teises majanduse või ühiskonna valdkonnas ning looduskeskkonnas. 
78. Millest  sõltub  tulemuste  eesmärkidele  vastavuse  hindamise  kriteeriumide  arv.  Milline  on  teoreetiline 
maksimaalne vajalik kriteeriumide arv? 
- 
Kriteeriumide arv sõltub püstitatud  eesmärksüsteemi keerukusest  (eelkõige komponentide  arvust) 
kui  ka  tulemusvektori  mõõtmelisusest.  Üldjuhul  on  alternatiivi  elluviimise  tulemuste  eesmärgile 
vastavuse  hindamise  kriteeriumide  arv  võrdne  eesmärksüsteemi  komponentide  arvu  ja 
tulemusvektori komponentide arvu korrutisega. 
79. Selgitage alternatiivide paariviisilise võrdlemise olemus, selle lähenemisviisi tugevad ja nõrgad küljed. 
- 
Alternatiivide  paarisviisiline  võrdlemine  on  üks  kasulikkuse  hindamise  käsitlusviis,  mille  käigus  ei 
tooda  välja  eelistuste  ulatus  ega  eelistuste  objektiivsed  alused.  See  on  alternatiivide  kogumi 
korrastamise   protseduur ,  mille  puhul  eelistussuhted  tuuakse  välja  alternatiivide  kõikvõimalike 
paaride  suhtes.  Uuritakse   eeldusi ,    millele  peavad  vastama  otsustaja  üksikud  paariviisilised 
eelistused,  et  otsuse  ettevalmistamisel  ei  tekiks  eelistuste  kogumis  sisemisi  vastuolusid  ja  oleks 
võimalik  välja  tuua  üheselt  parim  tegevusvariant.  Uurimise  eesmärgiks  on  määratleda  tingimused 
( aksioomid ),  mida  peavad  rahuldama  paariviisilised  võrdlevhinnangud,  nii  et  eksisteeriks 
kardinaalne  (st  lineaarsete  transformatsioonideni  üheselt  määratletud)  kasulikkusefunktsioon. 
Selline kasulikkusefunktsioon annaks eelistatumale alternatiivile alati kõrgema kasulikkusehinnangu. 
Selline  käsitlusviis  on   rakendatav   otsustamise  standardülesannete  (väike  arv  vaatlusaluseid 
valikuvariante ja väliskeskkonna seisundeid) lahendamisel. 
- 
Näide: Lavastusse otsitakse näitlejat. Vaatluse alla on jäänud kolm äärmiselt eriilmelist kandidaati, 
kelle hulgast peaks parima  valima . A ja B võrdluses antakse eelistus A-le, B ja C võrdluses B-le ning A 
ja  C  võrdluses  C-le.  Eelistuste  kogum  on   vastuoluline ,  mistõttu  ei  ole  võimalik  välja  tuua  parimat 
valikut.  Selline  olukord  tekib  paljukomponendilise  eesmärksüsteemi  korral,  kui  erinevate  paaride 
võrdluses  said  eelise  andmisel  otsustavaks  erinevad  eesmärksüsteemi  komponendid.  Tuleb  kõik 
soovitavad  omadused  täpselt  välja  tuua  ja  nende  tähtsus  ära  hinnata,  seejärel  omistada 
kandidaatidele  kõigi  omaduste  alusel  väärtushinnangud  ja  leida  koondhinnang,  mille  alusel  valik 
teha. 
80. Selgitage  üldise  kasulikkusefunktsiooni  olemust,  võimalusi  ja  probleeme  alternatiivide  elluviimise 
tulemuste eesmärgile vastavuse hindamisel. 
- 
Kasulikkusefunktsiooni  väljatöötamisel  ei  pöörata  tähelepanu  subjektiivsetele  eelistustele,  vaid 
püütakse  juhitava  protsessi  seisukohalt  parim  tegutsemisvariant  leida  kõigile  valikuvariantidele 
kasulikkusehinnangut  omistades  ja  parimaks  tunnistatakse  maksimaalse  kasulikkusehinnanguga 
variant.  Niisugune  ülesande  püstitus  vastab  normatiivsele  otsustusteooriale,  mis  nõuab 
juhtimisotsuse objektiivset põhjendamist. Selle lähenemisviisi korral ei paku huvi niivõrd see, milline 
otsus  konkreetsetes  tingimustes  vastu  võetakse,  vaid  ühe-  või  teistsuguse  otsustuse  vastuvõtmise 
objektiivne  põhjus.  Majandusanalüüsi  teoorias  on  uuritud  meetodeid,  mis  võimaldavad   seostada  
majandustegevuse vahetud tulemused selle lõppeesmärkidega. Niisuguste meetodite alusel saadud 
alternatiivide  kasulikkusehinnangud  ei  vasta  sageli  otsustajate  subjektiivsetele  eelistustele 
juhtimispraktikas.  Sellisel  juhul  peaksid  otsustajad  välja   tooma   oma  otsust  põhjendava  objektiivse 
info või avaldama oma varjatud huvid, mis ei vasta objektiivses  metoodikas eeldatud huvidele. 
81. Kuidas  arvestada  määramatust  alternatiivi  elluviimise  tulemuste  eesmärgile  vastavuse  hindamisel: 
unikaalse otsuse puhul; korduva (pikaajalise) otsuse puhul? 
- 
Väliskeskkonna määramatuse tingimustes saame otsustamisel rääkida ainult alternatiivi kasulikkuse 
ootustest, mille tõenäosused on erinevad. Otsustusteoorias on välja töötatud suur hulk reegleid, mis 
võimaldavad  nende  tõenäosustega  opereerides  hinnata  tegevusvariantide  tulemuste  oodatavad 
kasulikkust. 
  Alternatiivide  kasulikkuse  keskmise   ootuse   leidmine  kasulikkusehinnangute 
tõenäosustega  kaalumise  teel  –  selline  tegevus  on  õigustatud  juhul,  kui  tegemist  on 
pikaajalise protsessiga, kus võivad korduvalt esineda erinevad väliskeskkonna seisundid. 
  Juhi riskikalduvuse mõju arvestamine  kordumatu  (unikaalse) otsuse ettevalmistusele – 
riskikalduvusega  seotud  probleemistik  kuulub  peamiselt  otsuse  ettevalmistusprotsessi 
kirjeldava käsitluse valdkonda. Normatiivses käsitluses eeldatakse, et otsustaja suhtub riski 
neutraalselt  ja  otsust  mõjutab  ainult  määramatuse  objektiivne  hinnang.  Kui  otsustaja  ei 
suhtu riski neutraalselt, väljendab seda tema eesmärgisüsteem. 
82. Milliseid probleeme tekitab parima alternatiivi valimisel mitmekomponendiline eesmärksüsteem? 
- 
Mitmemõõtmelise  eesmärgisüsteemi  korral  tuleb  alternatiivide  kasulikkust  hinnata  mitme 
kriteeriumi  alusel.  Erinevate  kriteeriumide  alusel  hinnatakse  parimaks  erinevad  alternatiivid,  kuid 
välja tuleb valida vaid üks. Kindlaks  tuleb teha alternatiivide võrreldav  kasulikkuse koondhinnang. 
Selleks tuleb leida eesmärksüsteemi kooskõlastamise ja lihtsustamise võimalused: 
  määratledes eesmärksüsteemi komponentide  alluvussuhted, st komponentide järjekorra 
alternatiivide  võrdlemisel  –  kõigepealt  kasutatakse  kõige  tähtsamat  kriteeriumi,  kui  see 
ühest tulemust ei anna, siis tähtsuselt järgmist kriteeriumi jne; 
  kontrollitakse  võimalust  mõnede  eesmärksüsteemi  komponentide  muutumiseks 
kitsendusteks – see on võimalik, kui mõne komponendi osas taotletakse ainult kindla läve 
ületamist; 
  rakendatakse komplekshinnangu meetmeid, mis on välja töötatud tegevuse kvalitatiivselt 
erinevate  aspektide   ühendamiseks   ühetähenduslikuks  kvantitatiivseks  kompleksseks 
hindamiskriteeriumiks.  Parima  alternatiivi  valik  toimub  sel  juhul  kasulikkuse  sünteetilise 
kompleksnäitaja väärtuste alusel. 
83. Milliste võtetega korrastatakse mitmekomponendilist eesmärksüsteemi? 
- 
Mõned  eesmärksüsteemi  komponendid  võib  vaatluse  alt  välja  jätta,  kui  paremusjärjestusest 
hoolimata rahuldavad kõik alternatiivid otsustaja nõudmisi, alternatiivi paremus sellest aspektist ei 
lisa tulemuse kasulikkust. 
- 
Mõne negatiivse teguri mõju saab lepingusse  lülitatud sanktsioonidega kõrvaldada. 
- 
Mingi eesmärksüsteemi  komponent  on teiste suhtes domineeriva tähtsusega, st teised kriteeriumid 
võetakse vaatluse alla ainult domineeriva kriteeriumi alusel saadud hinnangu võrdsuse korral. 
- 
Eesmärksüsteemi  erinevate  komponentide  eraldi  käsitlemisest  võib  tähtsam  olla  teatud 
komponentide kombinatsioon, sest neist sünteesitakse uus kriteerium. 
- 
Kõik  eesmärksüsteemi  komponendid  on  tähtsad  ja  neid  tuleb  otsuse  ettevalmistamisel  arvestada, 
kuid neil on erinev tähtsus. 
84.  Iseloomustage  juhi rolli otsuse ettevalmistuprotsessi tasakaalustamisel ja otsuse vastuvõtmisel. 
- 
Juht  vaatleb  otsuse  ettevalmistusprotsessi  kui   tervikut   selle  tasakaalustatuse  ja  kooskõlastatuse 
aspektidest.  Napp  aeg ja napid ressursid sunnivad igal otsuse ettevalmistuse etapil piirduma ainult 
kõige tähtsamate asjaolude analüüsimisega. Ressursside jaotusotsuse ettevalmistus etappide vahel 
ja  ettevalmistusprotsessi  tasakaalustatuse  tagamine  on  juhi  üheks  tähtsamaks  ülesandeks. 
Juhtimisotsust vastu võttes kinnitab juht,  et otsuse ettevalmistusprotsess   kulges   tema poolt  antud 
juhiste  kohaselt.    Otsuse  võtab  aga  vastu  juht.  Otsuse  vastuvõtmisega  kinnitatakse  juhitava 
protsessi analüüsitud probleemsituatsiooni lahendamiseks valitud tegevusvariant. Selle etapi eraldi 
väljatoomine pärast parima alternatiivi valimist on seotud kindlate kaalutlustega:  
  Rõhutatakse otsuse vastuvõtmise kvalitatiivset iseloomu. Ettevalmistusprotsessis toimus 
otsuse  formaliseeritava  osa  analüüs.  Viimasel  etapil  täiendab  otsuse  vastuvõtja 
formaliseeritud  analüüsi  tulemuse  (parima  alternatiivi  valiku  selles  mõttes)  juhi 
kogemustest 
ja 
intuitsioonist 
tulenevate 
mitteformaliseeritud 
teadmistega 
juhtimisobjektist.   
  Otsuse  langetamise   administratiivne   akt  lahutatakse  otsuse  analüütilisest 
ettevalmistamisest  spetsialistide  poolt.  Juht  vaatleb  otsuse  ettevalmistusprotsessi  kui 
tervikut selle tasakaalustatuse ja kooskõlastuse aspektidest. 
- 
Juhi  poolt  vastuvõetav  otsus  ei  tähenda  ilmtingimata  analüütiliselt  parima  alternatiivi  elluviimist. 
Avastades  olulisi  probleeme  otsuse  ettevalmistusprotsessi  ülesehituses  või  juht  saata  otsuse 
täpsustamiseks ja kontrollimiseks tagasi ettevalmistusprotsessi. Arvestades konfidentsiaalset ainult 
juhile teada olevat infot võib juht valida elluviimiseks alternatiivi, mis analüüsi protsessi parimaks ei 
osutunud. 
7. peatükk 
85. Millised elemendid kuuluvad otsuse ettevalmistusprotsessi baasmudelisse? 
- 
Otsuse ettevalmistusprotsessis tuleb vaatluse alla võtta järgmised elemendid: 
  probleemsituatsioon — S0;  
  otsuse ettevalmistamiseks ja vastuvõtmiseks vajalik aeg — T;  
  otsuse ettevalmistamiseks ja vastuvõtmiseks vajalikud ressursid — Q = (Q1, … , Qh); 
  otsuse  ettevalmistamisel  püstitatud  probleemsituatsiooni  lahendamise  eesmärksüsteem 
( vektor ) — A = (A1, … , At);  
  juhi  (otsustaja)  poolt  kontrollitavate  (juhitavate)  tegurite  süsteem  (nende  tegurite 
väärtuste  kombineerimisel  kujundatakse  alternatiivsed  tegevusvariandid)  —  X  =  (X1,  …  , 
Xn);  
  juhist  (otsustajast)  sõltumatud  väliskeskkonna  tegurid  (nende  tegurite  väärtuste 
kombinatsioonid kujutavad endast tegutsemise väliskeskkonna seisundeid)  — S = (S1, … , 
Sm);  
  väliskeskkonna  tegurite  esinemistõenäosuste     jaotused   juhitamatute  tegurite  lõikes 
(kombineeruvate  väärtuste  tõenäosuste  korrutised  kujutavad  endast  väliskeskkonna 
seisundite tõenäosusi) — P = (P1, … , Pm); 
  alternatiivide  teostamise  piirangute  (ajaliste,  materiaalsete,  finantsiliste,  õiguslike, 
psühholoogiliste, sotsiaalsete jms) süsteem — B = (B1, … , Bl);  
  alternatiivi elluviimise tulemuste kompleks  (vektor) — Y = (Y1, … , Yr);  
  seoste süsteem juhitavate tegurite Xi  ja alternatiivi elluviimise tulemuste Yj  vahel — f = 
[fij], i = 1,n ; j = 1,r ; 
  seoste  süsteem  mittejuhitavate  väliskeskkonna  tegurite  Sk  ja  alternatiivi  elluviimise 
tulemuste Yj vahel — F = [Fjk], k = 1,m ; j = 1,r ;  
  alternatiivi  elluviimise  tulemuste  Yj  eesmärkidele  Ao  vastavuse  hindamise  kriteeriumide 
(kasulikkusefunktsioonide) süsteem — K = [Koj], o = 1,t ; j = 1,r ;  
  alternatiivi elluviimise tulemuste Yj eesmärkidele Ao vastavuse kvantitatiivsete hinnangute 
kogum eesmärkide Ao järgi — Z = [Zoj], o = 1,t ; j = 1,r ;  
  alternatiivi  elluviimise  oodatava  tulemuse  hindamise  funktsioonide  süsteem  vastavalt 
kasulikkusehinnangutele [Zoj] ja väliskeskkonna seisundite tekkimise tõenäosuste jaotusele 
Pk – E = [Eojk] o = 1,t ; j = 1,r ; k = 1,m ;  
  alternatiivide  elluviimise  (oodatava)  kasulikkuse  komplekshinnangu  funktsioon  (KA) 
eesmärgi(süsteemi) komponentide Ao (o = 1,t ) alusel;  
  probleemsituatsiooni  lahendamise  optimaalne  variant  (otsustaja  poolt  kontrollitavate 
tegurite väärtuste optimaalne kombinatsioon) — x* = (x1*, … xn*) 
86. Milles  seisneb  otsuse  ettevalmistusprotsessi  mudeli  koostamisel  mudeli  komplekssuse  suurendamise 
nõude ja mudeli sisukuse suurendamise nõude vastuolulisus? 
- 
Pea kõik otsuse ettevalmistusprotsessi elemendid on mitmemõõtmelised süsteemid (vektorid), mis 
muudab  keeruliseks  nende   seostatud   analüüsi.  Otsuse  ettevalmistusprotsessi  formaliseeritud 
mudelid  suudavad  haarata  ainult  osa  otsuse  ettevalmistusprotsessi  elementidest  ja  seostest. 
Mudeliga  haaratavate elementide ja seoste arvu suurendamisega kaasneb paratamatult nende sisu 
lihtsustamine .  Seega  kaasneb  mudeli  komplekssuse  ja   süsteemsuse   taseme  tõusuga  paratamatult 
selle elementide sisu lihtsustumisest tulenev täpsuse kaotus. 
87. Määratlege otsuse ettevalmistusprotsessi olemus  baasmudeli  elementidest lähtudes. 
- 
Probleemsituatsiooni  S0,  olemasoleva  aja  T  ja  kasutatavate  ressursside  Q  tingimustes  tuleb 
formuleerida  eesmärksüsteem A, määratleda juhi  kontrollitavad  tegurid X, väliskeskkonna tegurid Sk, 
väliskeskkonna seisundite tekkimise tõenäosuste jaotused P, piirangud B, analüüsi alusel määratleda 
alternatiivide  elluviimise  tulemuste  vektor  Y,  hindamiskriteeriumide  (kasulikkusefunktsioonide)  K 
alusel määratleda tulemuste kasulikkus Z, alternatiivide elluviimise tulemuste oodatava kasulikkuse 
hindamise  funktsioonide  E  ja  komplekshinnangu  funktsiooni  KA  alusel  määratleda 
probleemsituatsiooni optimaalne  lahend  x*, mis rahuldab  kitsendusi B. 
88. Millised kaks elementi peavad ilmtingimata olemas olema, et moodustuks lihtsaim otsustusülesanne? 
- 
Kaks  lähteelementi,  ilma   milleta   ei  ole  võimalik  rääkida  otsustusülesandest,  on  eesmärk  ja 
tegutsemisalternatiivid. 
89. Millised puudused on mitmekomponendilise eesmärksüsteemi korral alternatiivide vahel valiku tegemisel, 
kui alusinfoks on alternatiivide paremusjärjestused osakomponentide lõikes? 
- 
Mitmemõõtmelise 
eesmärgiga 
otsustusülesandes 
toimub 
enamasti 
ainult 
erinevate 
eesmärgisüsteemi  komponentide  formaalne  kaasamine  otsustuse  kasulikkuse  hindamisse. 
Seejuures  jääb  varjatuks  (sisuliselt  analüüsimata)  eri  komponentide  vaheliste  vastuolude 
objektiivne  iseloom,  nende  konkreetse  avaldumise  vorm  lahendatavas  juhtimisülesandes  ning 
vastuolude  sisulise  ületamise  mehhanism  alternatiivide  kasulikkuse  võrdleval  hindamisel.  Mitme-
eesmärgiliste 
otsustusmudelite 
rakendamisega 
luuakse 
enamasti 
üksnes 
eesmärgi 
mitmemõõtmelisusega  tekitatud  probleemide  lahendamise  näilisus,  mis    pole  oma  varjatusest 
hoolimata  parem  mitmemõõtmelisuse  probleemist  möödavaatamisest  ühe-eesmärgiliste 
otsustusmudelite rakendamisel. 
- 
Eesmärksüsteemi  eri  komponentide  alusel  on  alternatiivide  järjestus  erinev,  st  hinnangud  on 
vastuolulised.  Erineva  sisestruktuuriga  eesmärke  tuleb  analüüsida  erinevustest  lähtudes. 
Osakriteeriumite  alusel saavutatud kohast  lähtuval järjestamisel on puudused  –  järjekorranumbrist 
ei selgu alternatiivide erinevuste suurus. Ka järjekorranumbrite kaalumine tähtsuskordajatega võib 
osutuda väheinformatiivseks. 
90. Millised tähtsad omadused on otsuse ettevalmistamisel alternatiivide kasulikkuse pallhinnangutel? Kuidas 
kujundada pallhinnangute abil eesmärksüsteemi osakomponentidele võrdsed mõõtskaalad? 
- 
Skaalal saab 10 palli parim võimalik komponendi väärtus ja 1 palli  halvim  aktsepteeritav komponendi 
väärtus.  Ülejäänud  komponendi  väärtused  saavad  hindepalli  vastavalt  väärtuse  kaugusest  skaala 
äärmuslikest  väärtustest.  Selliste   skaalade   kasutamine  võrdsustab  kõigi  eesmärksüsteemi 
komponentide mõõtskaalad.  
- 
Komplekshinnangu 
metoodika 
järgi 
alternatiivide 
kasulikkust 
hinnates 
ühendatakse 
eesmärksüsteemi  komponendid   kaalude   abil  üheks  terviklikuks  kompleksseks  sünteetiliseks 
kriteeriumiks. Tulemus oleneb sageli osakriteeriumile omistatud tähtsuskordajast. 
91. Millist rolli mängivad ja millest lähtudes kujunevad eesmärksüsteemi osakomponentide tähtsuskordajad 
(kaalud)? 
- 
Kõik  eesmärksüsteemi  komponendid  on  tähtsad  ja  neid  tuleb  otsuse  ettevalmistamisel  kõiki 
arvestada,  kuid  neil  on  erinev  tähtsus  (kaal)  probleemsituatsiooni  lahendamise  seisukohalt  – 
eesmärksüsteemi  komponentidele   omistatakse   tähtsuskordajad  ja  alternatiivid  järjestatakse 
eesmärgi  komponentide  kaalutud  väärtuste  summeerimisel.  Tulemus  oleneb  sageli  oluliselt 
osakriteeriumidele  omistatud  tähtsuskordajatest  qi  (st  otsustaja  väärtushinnangute  erinevustest). 
Omistades kõigile eesmärksüsteemi komponentidele võrdse kaalu (lihtsuse mõttes qi = 1 iga i korral), 
saame erinevate kasulikkusehinnangute summeerimisel järgmise tulemuse (näide): 
  Z( A ) = 4 + 8 + 7 + 5 + 2 = 26 
  Z( B ) = 5 + 5 + 4 + 3 + 6 = 23 
  Z( C ) = 6 + 6 + 2 + 4 + 8 = 26 
  Z( D ) = 7 + 1 + 3 + 8 + 5 = 24 
- 
Hoolimata  osakriteeriumide  tähtsuskordajate  võrdsusest,  ei  ole  erinevate  kriteeriumide  panus 
komplekshinnangus  kujunevatesse  erinevustesse  võrdne.  Kvaliteedikriteeriumi  pallhinnangute 
maksimaalne erinevus on 8 – 1 = 7 ühikut, hinnakriteeriumi puhul aga ainult 7 – 4 = 3 ühikut. Seega 
on  kvaliteedikriteeriumi  panus  komplekshinnangu  erinevustesse  enam  kui  kaks  korda  suurem 
hinnakriteeriumi panusest. Need erinevused panuses on aga „ loomulikud “ – alternatiivide erinevuste 
ulatus on erinevate kriteeriumide alusel erinev. 
92. Milliste võtete abil saab korrastada ja kooskõlastada mitmekomponendilist eesmärksüsteemi? 
- 
Otsustaja  peab  eesmärksüsteemi  sisemiselt  korrastama  ja  kooskõlastama,  arvestades  nende 
komponentide  omavahelisi  suhteid.  Toome  siin  mõned  võimalused  eesmärksüsteemi 
kooskõlastamiseks: 
  mõned  eesmärksüsteemi  komponentidest  võib  vaatluse  alt  välja  jätta,  kui 
paremusjärjestusest  hoolimata  rahuldavad  kõik  alternatiivid  otsustaja  nõudmisi, 
alternatiivi “paremus” sellest aspektist  ei lisa tulemuse  kasulikkust  -  nt  kõigi nelja tarnija 
pakutav  sortiment  rahuldab  tellijat  ja  paremus  sortimendi   laiuse   alusel  ei  oma 
probleemsituatsiooni lahendamise seisukohalt tähtsust; 
  mõne negatiivse teguri mõju saab lepingusse lülitatud sanktsioonidega kõrvaldada, nii et 
vastava  kriteeriumi  võib  otsustamisel  kõrvale  jätta  –  nt  ükski  tarnija  ei  reklaami  oma 
probleeme  tarnetähtaegadest  kinnipidamisel  ja  tarnelepingusse  lülitatud  sanktsioonid 
sunniksid  ka  kehvemaid  tarnijaid  tagama  tellijat  rahuldava  tarnetähtaegadest 
kinnipidamise; 
  mingi  eesmärksüsteemi  komponent  (nt  kvaliteet)  on  teiste  suhtes  domineeriva 
tähtsusega,  st  teised  kriteeriumid  võetakse  otsuse  ettevalmistamisel  vaatluse  alla  ainult 
domineeriva  kriteeriumi  alusel  saadud  hinnangu  võrdsuse  korral  –  käsitletavas  näites 
annaks suvalise komponendi domineerivaks tunnistamine ühese valiku; 
  eesmärksüsteemi  erinevate  komponentide  eraldi  käsitlemisest  võib  tähtsam  olla  teatud 
komponentide kombinatsioon - nt kvaliteedi ja hinna suhe, st neist kahest komponendist 
sünteesitakse uus kriteerium; 
  kõik  eesmärksüsteemi  komponendid  on  tähtsad  ja  neid  tuleb  otsuse  ettevalmistamisel 
kõiki  arvestada,  kuid  neil  on  erinev  tähtsus  (kaal)  probleemsituatsiooni  lahendamise 
seisukohalt eesmärksüsteemi komponentidele omistatakse tähtsuskordajad ja alternatiivid 
järjestatakse eesmärgi komponentide kaalutud väärtuste summeerimisel. 
93. Millised  asjaolud  muudavad  väliskeskkonna  määramatuse  analüüsi  vajalikuks  alternatiivide  elluviimise 
oodatava kasulikkuse hindamisel? 
- 
Erinevate väliskeskkonna seisundite mõju on erinevatele alternatiividele erinev. Just väliskeskkonna 
erinevate  seisundite  mõju  erinevus  erinevate  alternatiivide  elluviimisel  muudab  väliskeskkonna 
määramatuse  analüüsi  vajalikuks.  Ilmastikuolude  näide.  Määramatuse  tingimustes  muutub 
otsustamine  mõnes  mõttes  loteriiks,  kus  alles  alternatiivi  elluviimise  järel  selgub  otsuse  vastavus 
väliskeskkonna  tingimustele.  Ebasobiv  valik  tähendab  otsest  kasulikkuse  kaotamist.  Olulise 
mõjuerinevusega  väliskeskkonna  seisundite  väljaselgitamisel  ja  nende  esinemise  tõenäosuste 
analüüsil on suur roll otsuse kvaliteedi parandamisel. 
94. Miks  peab  väliskeskkonna  määramatust  arvestama  erinevalt  unikaalse  otsuse  ja  rutiinse  otsuse 
ettevalmistamisel? 
- 
Määramatuse  tingimustes  muutub  otsustamine  mõnes  mõttes  loteriiks,  kus  alles  alternatiivi 
elluviimise  järel selgub otsuse  vastavus  (sobivus) väliskeskkonna  tingimustele. Ebasobiv  (vale)  valik 
tähendab  otsest  (võimalikku)  kasulikkuse  kaotamist.  Määramatuse  tingimustes  võimaldab  otsust 
põhjendada  (eksimisvõimalust  vähendada)  väliskeskkonna  seisundite  tekkimise  tõenäosuste 
arvestamine.  Näiteks  pikaajaliste  ilmavaatluste  põhjal  on  võimalik  välja  tuua  ilmastikuseisundite 
esinemissagedused  varasematel   aegadel   (objektiivsed  tõenäosused).  Neid  võib  kasutada 
ilmastikuseisundite  kaaludena,  et  leida  alternatiivide  oodatav  (tõenäosuslik)  kasulikkus  E(xi). 
Alternatiivi  valik  kõrgeima  oodatava  (tõenäosusliku)  kasulikkuse  alusel  õigustab  end  eriti  sel  juhul, 
kui  on  tegemist  korduva  valikuga  (rutiinne  otsustus)  (näiteks   viljapuud   ja  marjapõõsad  peavad 
erinevates  ilmastikuoludes  saaki  andma  aastakümneid).  Mida  suurem  on  kordumiste  arv,  seda 
kindlamini  peaks  ilmastikuolude  kujunemisel  avalduma  erinevate  seisundite  tekkimise  sageduste 
pikaajaline seaduspärasus. 
- 
Kui  puudub  igasugune  ettekujutus  väliskeskkonna  seisundite  kujunemise  seaduspärasustest 
( unikaalne  otsus), siis on tegemist suurima määramatuse astmega. Sellisel juhul loetakse kõigi olulise 
mõjuga seisundite tekkimise tõenäosused võrdseks. 
95. Kuidas  (mille  alusel)  hinnata  väliskeskkonna  määramatuse  vähendamiseks  täiendava  info   hankimise  
otstarbekust? 
- 
Oodatavat  võitu  kogusaagis tuleb võrrelda täiendava info hankimise  kuludega , et otsustada vastava 
info  hankimise  majandusliku  otstarbekuse  üle.  See  tähendab,  et  enne  uuringute  alustamist 
keskkonnaseisundite tekkimise tõenäosuste täpsustamiseks tuleb eksperimentaalselt välja selgitada 
sellest saadav võimalik kasu otsuse paranemisest. Otsus tuleb teha võimalikult  hilja , kui viivitamise 
korral on võimalik saada täiendavat infot väliskeskkonna seisundite tekkimise kohta. Samal ajal tuleb 
otsus  teha  piisavalt  vara,  et  oleks  võimalik  normaalselt  teostada  kõik  alternatiivi  elluviimiseks 
vajalikud   toimingud .  Otsustamisega  liigne  kiirustamine  nagu  ka  liigne  viivitamine  võib  kaasa  tuua 
kahju, st otsus tuleb langetada optimaalsel ajal. 
96. Kuidas mõjutab otsuse ettevalmistust otsustaja suhtumine määramatusse (riskikartlikkus, riskijulgus)? 
- 
Otsuse  ettevalmistusele  võib  avaldada  mõju  ka  otsustaja  riskikalduvus  –  ainult  riskineutraalse 
otsustaja  jaoks  on  alternatiivid  võrdväärse  kasulikkuse  hinnanguga.  Riskialtid  otsustajad  valiksid 
muudel võrdsetel asjaoludel alternatiivi, mis toob neile   potentsiaalselt   suurima tulu.  Riskikartlikud 
otsustajad lülitaksid samadel tingimustel aga suurima tulu saamise võimaluse välja, kuna kardaksid 
saada halvimat tulemust (risk on suur).  
- 
Riskijulge  otsustaja  puhul  annab  täiendav  info  rohkem  võitu  kui  riskineutraalse  ja  riskikartliku 
otsustaja puhul. 
97. Mille alusel määrata otsuse vastuvõtmise optimaalne ajamoment? 
- 
Otsus  tuleb  teha  võimalikult  hilja,  kui  viivitamise  korral  on  võimalik  saada  täiendavat  infot 
väliskeskkonna  seisundite  tekkimise  kohta.  Samal  ajal  tuleb  otsus  teha  piisavalt  vara,  et  oleks 
võimalik  normaalselt  teostada  kõik  alternatiivi  elluviimiseks  vajalikud  toimingud.  Otsustamisega 
liigne  kiirustamine  nagu  ka  liigne  viivitamine  võib  kaasa  tuua  kahju,  st  otsus  tuleb  langetada 
optimaalsel ajal. 
98. Selgitage  alternatiivide  elluviimise  tulemuste  välja  olemust.  Kui  palju  neid  väljasid  peaks  otsuse 
ettevalmistusprotsessis  koostama ? 
- 
Otsuse  ettevalmistamise  baasmudel  on  kui  tegutsemise  tulemuste  väli  riski  oludes.  Otsuse 
ettevalmistusprotsessi  baasmudel vastab standarse otsustusülesande  struktuurile: olemas on väike 
arv  alternatiivseid  tegevusvariante  ja  väikesearvuline  täielik  kogum  otsustajast  sõltumatuid 
väliskeskkonna  seisundeid,  alternatiivide  elluviimise  tulemuste  vektoril  on  ainult  üks  kogu 
väliskeskkonna ruumi ulatuses kvalitatiivselt homogeennse ja kvantitatiivselt mõõdetav komponent 
Y, mille arvväärtused yij ongi otsuse ettevalmistamise informatsiooniliseks aluseks. 
- 
Neid  väljasid  tuleks  koostada  vastavalt  alternatiividele  ja  väliskeskkonna  seisundite  arvule: 
alternatiivide arv X korrutatud väliskeskkonna teisundite arvuga S. 
99. Kuidas  saadakse  alternatiivide  elluviimise  tulemuste  väljadest  alternatiivide  elluviimise  kasulikkuse 
väljad? Kui palju kasulikkuse  välju  tuleks otsuse ettevalmistusprotsessis koostada? 
- 
Alternatiivide  elluviimise  tulemusi  tuleb  hinnata  nende  kasulikkuse  alusel.  Asendades 
ettevalmistusprotsessi  baasmudelis  alternatiivide  elluviimise  tulemusnäitaja  väärtused  yij 
alternatiivide  elluviimise  kasulikkusehinnangutega  zij,  saame  tegevuse  tulemuste  välja  asemel 
kasulikkuse  välja  riski  oludes.  Kasulikkusefunktsiooni  Z  abil  hinnatakse  alternatiivi  elluviimise 
tulemuse  kasulikkust  (eesmärgile  vastavust).  Tulemuseks  ongi  alternatiivide  elluviimise 
kasulikkuseväli. 
- 
Otsuse  ettevalmistusprotsessi  baasmudelis  langeb  kasulikkuseväli  kokku  tulemuste  väljaga,  st  neid 
on sama palju. Igale eesmärksüsteemi komponendile vastab oma kasulikkuseväli. Seega moodustub 
üldjuhul  ühe  alternatiivide  elluviimise  tulemuste  välja  alusel  kõigi  subjektide  eesmärksüsteemide 
komponentide  summaga  võrdne arv kasulikkusevälju. 
100. 
Selgitage 
otsuse 
ettevalmistusprotsessi 
baasmudeli 
elemente 
ja 
olemust 
pideva 
muutumispiirkonnaga tegurite mõju analüüsimisel. 
- 
Otsuse  ettevalmistusprotsessi  täiustamiseks  praktilises  juhtimistegevuses  on  tarvis  välja  töötada 
selle  ptotsessi  üldistatud  mudel,  mis  vastaks  majandustegevuse  reaalsetele  tingimustele.  Kõiki 
otsuse  ettevalmistusprotsessi  elemente  ja  seoseid  kajastav  üldine  mudel  koosneb  järgmistest 
osadest: 
  alternatiivide  elluviimise  tulemuste  sõltuvus  juhitavatest  ja  juhitamatutest  teguritest 
kirjeldavad mudelid Y; 
  alternatiivide  kasulikkusehinnangute  sõltuvust  alternatiivide  elluviimise  tulemustest 
kirjeldavad mudelid Z; 
  alternatiivide  oodatava  kasulikkuse  sõltuvust  kasulikkusehinnangust  ja  väliskeskkonna 
seisundite tekkimise tõenäosuste jaotustest kirjeldavad mudelid E(X) = E(Z;P); 
   esinevate  eesmärgisüsteemi  komponentide  alusel  saadud  oodatava  kasulikusse 
hinnanguid sünteesiv komplekshinnangu mudeli optimaalse alternatiivi väljavalimiseks x*. 
Soovitus: Vt lähemalt õpikust lk 69! 
- 
Otsuse  ettevalmistusprotsessi  üldistatud  mudel  võimaldab  täpselt  piiritleda  erinevate 
matemaatiliste meetodite ja mudelite kohta ning rolli otsuse ettevalmistusprosessi formaliseerimisel 
ning esitada ülevaatlikult otsustusprotsessi eri etappide seosed. 
8. peatükk 
101. 
Selgitage eesmärgi ja alternatiivide erinevate käsitluste – eksogeenne;  endogeenne  – olemust. 
- 
Eesmärki ja selle saavutamise erinevaid  variante  võib käsitleda kahest mõtteviisist lähtudes: 
  juhitavast  protsessist  väljastpoolt  saadutena  (eksogeensete  parameetritena)  –  käsitleb 
inimesi  juhitavas  süsteemis  passiivsete  käsutäitjatena,  kellele  kõrgemalt  poolt  antakse 
ette  nii  tegutsemise  eesmärk  kui  ka  tegutsemise  variandid  –  seega  piiratakse  otsustava 
subjekti vabadus tegutsemivariandi valikuga. 
  otsustaja poolt juhitavast protsessist  tuletatud  endogeensete parameetritena –  tunnistab  
kõik  subjektid  endale  eesmärke  seadvateks  vabadeks  isiksusteks,  kes  käsitlevad 
väljastpoolt etteantavaid parameetreid ainult väliskeskkonna tingimustena, mille  mõjusid  
arvestades  seab   subjekt   endale  tegutsemise  eesmärgi  ja  valib  selle  saavutamiseks 
sobivaima tegutsemisviisi. 
102. 
Selgitage  eesmärgi  käsitluse  erinevusi  juhtiva  ja  juhitava  subjekti  poolt  juhtimise  verikaalsetes 
ahelates (erinevate  juhtimistasandite  vahelistes suhetes). 
- 
Otsustaja  positsiooni  ebamäärasest  käsitlusest  on  tihtilugu  raske  aru  saada,  kas  vaatluse  all  on 
tegutsemise eesmärk või alternatiivid. Eri ühiskondlikud subjektid  hindavad  üht ja sama protsessi või 
nähtust  eri  moodi,  vastavalt  sellele,  kuidas  nad  selle  protsessiga  seotud  on.  On  tähtis,  millisel 
juhtimistasandil  subjekt  asub.  Näiteks  peab  riigi  keskvalitsus  tähtsaks  arengueesmärgiks 
sissetulekute  taseme  tõstmist  ekspordi  suurendamise  teel,  kuid  konkreetse  ettevõtte  jaoks  on 
eksportturule  minek  ainult  üks  võimalik  alternatiiv  oma  eesmärkide  saavutamiseks.  Ettevõte  seab 
oma  töötajate  ette eesmärgi  parandada  toodangu  kvaliteeti, kuid  mõnele  töötajale  võib  kvaliteedi 
parandamise  nimel  oma  pingutuste  suurendamine  olla  sobimatu  tema  kitsaste  isiklike  eesmärkide 
taotlemise  seisukohalt. 
103. 
Selgitage  eesmärgi  käsitluse  suhtelisuse  olemust  otsustaja  seisukohalt  eesmärgipuu  hierarhilise 
ülesehituse näitel 
- 
Eesmärgi ja alternatiivi kui juhtimise põhikategooriate vastastikust seotust ja tingitust saab näitlikult 
esitada eesmärgipuu meetodit kasutades. Esimese astme alleesmärgid on vaadeldavad peaeesmärgi 
saavutamise  alternatiivsete  teedena,  kuid  teise  astme  alleesmärkide  suhtes  esinevad  nad 
eesmärgisüsteemi  komponentidena.  Eesmärgipuu  võib  arendada  sellise  detailiseerituseni,  et 
alumisel   astmel  asuksid  juba  elementaarprotsessid  või  –nähtused,  mida  ei  ole  enam  võimalik 
vaadelda  eesmärkidena  –  tegemist  on  alternatiivsete  variantidega  vahetute  eesmärkide 
saavutamiseks. 
 
 
104. 
Selgitage eesmärgi ja alternatiivide ressurissidest vahendatud seoste erinevaid aspekte. 
- 
Alternatiivid  kujutavad  endast  eesmärgi  saavutamise  erinevaid  variante,  mis  rajanevad  juhi 
käsutuses  olevatele  ressurssidele.  Alternatiiv  on  ressursside  kasutamise  variant,  mis  viib  juhitava 
protsessi  eesmärgi  suunas.  Sellest  tulenevalt  võib  mõista  väidet,  et  eesmärgisüsteem  ja  selle 
saavutamiseks vajalikud ressursid on struktuurselt seotud ja tingivad teineteist: 
  kui puudub kas või üks vajalikest ressurssidest või tingimustest, siis ei saa tekkida eesmärgi 
poole viivat tegevusvarianti ja eesmärk osutub illusoorseks soov-unelmaks; 
  eesmärgisüsteemi suvalise komponendi tähtsuse tõstmine eeldab ka selle komponendiga 
seotud tegevuste ja ressursside eelisarendamist; 
  piiratud  (lühema)  perioodi  jooksul  võib  mahajäämuse  ühtede  ressursside  osas 
kompenseerida  teiste  arvelt,  kuid  üldjuhul  toob  see  kaasa  eesmärgi  saavutamise 
majandusliku  kallinemise  ressursside  kasutamise  madalama  tõhususe  (tulemuslikkuse) 
tõttu  ja ohu  kompenseerivad  ressursid  ülemäära  välja  kurnata;  pikemas  perspektiivis on 
selline  kompenseerimine  ohtlik igale protsessile; 
  kõiki  eesmärgisüsteemi  komponente  ja  eesmärgi  saavutamiseks  vajalike  ressursside 
kogumi  elemente  peab  otsustaja  käsitlema  tasakaalustatud  süsteemina,  milles  iga 
komponenti  ja  elementi  hinnatakse  vastavalt  tema  tähtsusele  süsteemis;  otsustaja 
professionaalsus seisneb nende tähtsusuhete ja –seoste adekvaatses hindamises; 
  erineval ajal ja erinevates  olukordades  eesmärgisüsteemi komponentide ja ressursikogumi 
elementide tähtsussuhted muutuvad ja juhi professionaalsus seisneb muutuste õigeaegses 
tunnetamises; 
  eesmärk  väljendatakse  selle  komponentide  süsteemina,  millele  peab  vastama 
kasutatavate  ressursside  kogum;  ressursikogumi  elementide  suhteline  tähtsus  võib 
erineda tulenevalt erisugusest defitsiitsusest, asendatavusest, mõjust; 
  igal  juhtimishierarhia  tasemel  eksisteerivad  sellele   omased   eesmärgid  ja  nende 
saavutamise  vahendid;  metaeesmärgi  ehk  läbiva  eesmärgi  olemasolu  korral  tuleb 
saavutada  eri  juhtimistasemete  eesmärkide   kooskõla   ja  ressursside  eesmärkidele  vastav 
jaotus, aga samuti subjektide motivatsioon ja huvi kõigil tasanditel tegutseda parimal viisil 
läbiva eesmärgi saavutamiseks; 
  suvalise  üldise  ühiskondliku  eesmärgi  saavutamiseks  tuleb  kooskõlastada  vertikaalse  ja 
horisontaalse  juhtimise osaeesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud ressursid. 
105. 
Selgitage  objektiivse  ja  subjektiivse  külje  kokkupuutepunkte  otsuse  infobaasi  loomisel; 
ettevalmistamisel;  täitmisele  suunamisel. 
- 
Infosüsteemi loomine ja toimivana hoidmine nõuab materiaalseid ressursse ja aega. Juhi esimeseks 
tähtsaks  ülesandeks  on  saavutada  tasakaal  info  soovitava  hulga  ja  sellega  varustamise  piirangute 
vahel. Otsused tuleb vastu võtta ebatäieliku info tingimustes. Piiratud materiaalsed ressursid ja aeg 
tuleb  seega  kulutada  kõige  tähtsama  info  hankimisele.  Samas  mõjutab  juhi  infoalaseid  otsuseid 
oluliselt  tema  teadmistest,  kogemustest,  riskijulgusest  ja  teistest  isikuomadustest  tuleneb 
subjektiivne  ettekujutus  sellest,  milline  info  annab  juhtimisotsuse  kujundamisel  tõhusa  panuse  ja 
millise info hankimisest tuleb piiratud võimaluste tõttu  loobuda . Juhitava protsessi ja selle toimimise 
tingimsute  infokajastuse  küsimus  on  seega  tähtis  ning  keeruline  objektiivse  ja  subjektiivse  aspekti 
tasakaalustamise koht juhtimissüsteemis. 
- 
Otsustusprotsessi sisulisest küljest otsustamise objektiivse ja subjektiivse aspekti taskaalustamisega 
näiliselt probleeme pole. Otsustaja samastab end eelduse kohaselt juhitava protsessiga, st otsustaja 
heaolu  sõltub  otseselt  juhitava  protsessi  toimimise  edukusest.  Otsustaja  tagab  oma  isikliku 
kasulikkuse  maksimeerimiseks  juhitava  protsessi   viimise   parimasse  võimalikku  seisundisse. 
Tegelikkuses  eksisteerib  ka  siin  objektiivse  ja  subjektiivse  külje  lahknevus  ja  tasakaalustamise 
vajadus.  See  tuleneb  eelkõige  subjekti  raskustest  oma  kasulikkuse  tunnetamisel:  probleemne  on 
kasulikkuse  erinevate  avaldumisvormide  tähtsuse  võrdlemine  ja  kompleksse  kasulikkusehinnangu 
andmine;  subjektist  sõltub  kindlate  lühiajaliste  kasude  ja  pikemas  perspektiivis  loodetavate 
riskantsete kasude võrdlevhindamise tulemus; subjekti mõjutavad otsustamisel tema   emotsioonid ; 
subjekti teadmiste ja võimete piirangud ei võimalda kõiki otsuse seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse 
võtta. 
- 
Otsuse  elluviimise  edukus  sõltub  otsustada  võimest  töötada  välja  ja  rakendada  lepingutingimuste 
süsteem, mis tagab partnersubjektide parimal viisil tegutsemise otsustaja poolt taodeldava eesmärgi 
poole liikumisel. Juhi teadmistest ja oskustest oleneb, kuivõrd hästi ta tunneb lepingutingimuste ja 
motivatsioonimehhanismide  olemust  ja  kasutusvõimalusi;  loomulikult  on  raske  hinnata 
partnersubjektide  tegelikku  olukorda ja aru saada nende tegelikest huvidest; partnersubjektid ei ole 
passiivsed kasutusobjektid, vaid aktiivsed kaasa- või vastumängijad. 
106. 
Mida  tähendab  eeldus,  et  otsustaja  samastab  end  juhitava  protsessiga  ja  millised  juhtimise 
seisukohalt tähtsad probleemid lülitatakse selle eeldusega otsustusprotsessi käsitlusest välja? 
- 
Tähelepanu  kontsentreeritakse  vaatlusaluste  kategooriate  objektiivsele   sisule   eeldusel,  et  juht 
samastab end juhitava protsessiga – see tähendab sisuliselt, et kasulikkuse hindamise objektiivsed 
ja subjektiivsed kriteeriumid on sarnased ja annavad alternatiivide sama kasulikkuse järjestuse. 
9. peatükk 
107. 
Millised  probleemid  takistavad  otsustajal  oma  põhilistele  olemuslikele  huvidele  vastava 
eesmärksüsteemi formuleerimist? 
- 
Olemuselt peab iga otsustusülesande eesmärk vastama otsustaja huvidele ja püüdlustele. Seejuures 
tuleb aga lahendada rida probleeme: 
  Otsustaja  ei  ole  enamasti  oma  strateegilisi  pikaajalisi  püüdlusi  piisava  selgusega  enda 
jaoks  määratlenud  ja  seega  puudub  üldine  kriteerium,  mille  alusel  konkreetsetes 
lühiajalistes otsustusülesannetes sihti seada. 
  Peab arvestama ka sellega, et otsustaja ei ole  ratsionaalne  kasulikkust maksimeeriv arvuti, 
vaid emotsionaalne  olevus . 
  Eesmärk peab olema vastavuses otsustaja käsutuses olevate ressurssidega. 
  Eesmärgi  seadmisel  ei  ole  otsustaja  sõltumatu  väliskeskkonnast.  Väliskeskkonnas 
toimunud põhimõttelised muutused nõuavad nende arvestamist strateegiliste eesmärkide 
korrigeerimisel. 
108. 
Millised  põhinõuded  esitatakse  eesmärksüsteemile,  et  tagada  selle  parim  kvaliteet?  Selgitage 
nende nõudmiste olemust ja täitmise võimalusi. 
- 
Komplekssus    -  soovitava  tulemuse  kirjeldus  peab  kvalitatiiivselt  määratluselt  ja  kvantitatiivselt 
kirjelduselt  hõlmama  kõiki  peamisi  probleemsituatsiooni  aspekte,  vastasel  korral  jääb  vastuvõetav 
otsustus  ühekülgseks  ja  selle  teostamisel  võivad  tekkida  uued  vastuolud.  Edu  ei  too  tegevuse 
eraldivõetud näitajate parandamine, vaid kogu süsteemi  kompleksne  täiustamine. 
- 
Kooskõlastatus – eesmärgisüsteemi komponentide alusel saadud tegevusvariantide tulemuslikkuse 
hinnangud ei ole omavahel otseses   vastuolus . 
- 
Süsteemsus  –  peab  tagama  eesmärgi  süsteemsuse  seose  kõigi  teiste  paraleelselt  lahendamisele 
kuuluvate  juhtimisülesannetega,  juht  peab  arvestama  ka  teiste   erinevas   arengujärgus  olevate 
protsesside  ja  neile  püstitatud  eesmärkidega.  Eesmärgid  võib  klassifitseerida  oma  olemuselt  kahte 
klassi: 
  trajektooreesmärgid  –  need  on   arengusuunad ,  kus  võib  lõpmatult  edasi  areneda  ja 
otsitakse tulemust maksimeerivat alternatiivi; 
  punkteesmärgid – need on arengusuunad, kus nõutakse mingi taseme saavutamist; neid 
eesmärke  püütakse  saavutada  minimaalsete  kuludega,  et  võimalikult  palju  ressursse 
suunata  trajektooreesmärkidega  määratud  suundades  võimalikult  parema  tulemuse 
saavutamiseks;  
- 
Reaalsus  – eesmärk kujundatakse teataval määral juhi käsutuses olevaid vahendeid ja tegutsemise 
võimalusi  arvestades.  See  peab  tagama  eesmärgi  reaalsuse  nõude  täitmise.  Kui  soovitava  seisundi 
muutuse  saavutamiseks  pole  reaalseid  teid  ja  vahendeid,  siis  pole  tegemist  eesmärgi,  vaid 
unistusega, parimal juhul tegevuse  esialgse  visandi ehk ideega. 
109. 
Milliste  võtetega   saavutatakse   eesmärksüsteemi  kooskõlalisus  (sisemiste  vastuolude 
kõrvaldamine)? 
- 
Sisemisi vastuolusid saab kõrvaldada: 
  Kui  järjestada  eesmärgisüsteemi  komponendid  nende  tähtsuse  (olulisuse)  alusel,  st 
vastavalt  arvestamise  järjekorrale  otsuse  kasulikkuse  hindamisel.  Alustuseks  hinnatakse 
alternatiivide  tulemuslikkust  (kasulikkust)  kõige  tähtsama  eesmärgi  komponendi 
saavutamise  astme  alusel.  Kui  tähtsaima  komponendi  alusel  ei  selgu  üheselt  parim 
tegevusvariant,  siis  võrreldakse  esimese  komponendi  alusel  võrdseks   tunnistatud  
alternatiivide kasulikkust tähtsuselt teise komponendi alusel jne. 
  Kui  välja  töötada  eesmärgisüsteemi  komponentide  võrreldavat  tähtsust  väljendavate 
koefitsientide  (kaalude)  süsteem.  Nende  kaalude  abil  sünteesitakse  eesmärgisüsteemi 
komponentidest  üks  kompleksne  eesmärknäitaja.  Ühekomponendilise  eesmärgisüsteemi 
alusel saadud alternatiivide kasulikkusejärjestus on  kooskõlaline , kuigi mitte alati ühene.  
110. 
Millised probleemid on seotud eesmärgiga, mis on formuleeritud kujul maksimaalsete tulemuste 
saavutamine minimaalsete kuludega? Kuidas formuleerida eesmärk, et neid probleeme ei tekiks? 
- 
Oskamatust  kooskõlastada  eesmärgisüsteemi  illustreerib  ikka  ja  jälle  väljendatav  soov  saavutada 
maksimaalseid tulemusi minimaalsete kulutustega. Kulutuste ja rakendatud ressursside miinimum 
on  null,  mille  juures  ka  saavutatav  tulemus  on  null.  Positiivse  tulemuse  saavutamine  nõuab  aga 
miinimumtaset ületavat ressursikulu või ressursside rakendamist. 
- 
Kooskõlalised  kompromisseesmärgid,  mis  lahendaksid  metodoloogilise  tupikolukorra,  võiksid  olla 
järgmised: 
  maksimaalsete  tulemuste  saavutamine  kindlaksmääratud  kulutuste  taseme  juures  – 
eesmärk tuleb püstitada väga range eelarvepiirangu tingimustes, st eelarve suurendamine 
ei kuulu alternatiivide kogumisse; 
  kindlaksmääratud  tulemuste  saavutamine  minimaalsete  kulutustega  –  eesmärk  on 
fikseeritud lävendina, mille saavutamiseks otsitakse majanduslikult kõige väiksema kuluga 
või rakendatud ressursside mahuga varianti ; 
  eesmärgiks   seatakse   tulemuse  ja  kulutuste  või  rakendatud  ressursside  mahu  parima 
suhte  saavutamine  –  näiteks võib  eesmärgina  määratleda  rentaabluse  kui  kasulikkuse  ja 
kulutuste  ja  ressursside  mahu  suhte  maksimeerimise  või  tootlikkuse  kui  tulemuse  ja 
rakendatud  ressursside  mahu  suhte  maksimeerimise.  Käibeväljendina  on  üldtuntud  ka 
hinna  ja  kvaliteedi  parim  suhe,  kuigi  tavaliselt  jäetakse  see  eesmärk  kvantitatiivselt 
operatsionaliseerimata ja sisuliselt on  lähenemine  taandatav kahele esimesele võttele. 
111. 
Selgitage,  millisel  juhul  on  õigustatud  optimaalse  tulemuse  ja  efektiivse  tulemuse  saavutamise 
lülitamine eesmärksüsteemi komponentide hulka? 
- 
Ettevaatlik  tuleks  olla  ka   terminite   „optimaalne“  ja  „efektiivne“  kasutamisega  eesmärkide 
formuleerimisel.  Näiteks:  mida  tähendab  eesmärk  „tagada  majanduslik  efektiivsus“  või  „täitsa 
tellimus  optimaalsete  kulutustega“?  Niisuguste  terminite  kaustamisel  tuleks  nende  sisu  kindlasti 
täpselt kvantitatiivsete näitajate abil kirjeldada: 
  optimaalsest  lahendusest  saab  rääkida  juhul,  kui  erinevate  eesmärksüsteemi 
komponentide  alusel  saadakse  alternatiivide  teostamise  tulemustele  vastandlikud 
hinnangud  (ühe  komponendi  alusel  hinnatuna  olukord   paraneb ,  teise  alusel  aga 
halveneb), optimaalne tähendab nende kahe komponendi alusel parimat koondtulemust; 
  efektiivsest  tulemusest  saab  rääkida  aga  ainult  sel  juhul,  kui  vaatluse  all  on  saavutatud 
tulemuse  suhtest  rakendatud ressurssidega või tehtud kulutustega. Näiteks kasumi summa 
suhe  investeeritud  kapitali  mahuga  või  kasumi  summa  suhe  kulutuste  summaga. 
Efektiivsuse  maksimeerimine  tähendab  sel  juhul  investeeringute  rentaabluse  või 
kulurentaabluse maksimeerimist. 
112. 
Selgitage 
punkteesmärgi 
ja 
trajektooreesmärgi 
olemust. 
Mis 
funktsioone 
täidavad 
eesmärksüsteemis trajektoorsed komponendid ja punktkomponendid? 
- 
Eesmärgisüsteemi komponendid võib klassifitseerida oma olemuselt kahte tüüpi: 
  Trajektooreesmärgid  –  arengurajata,   piiramatud   eesmärgisüsteemi  komponendid.  Need 
on soovitavad arengusuunad, milles võib põhimõtteliselt lõpmatult edasi areneda (näiteks: 
tootlikkuse tõstmine). Need on eesmärgid, mille puhul otsitakse tulemust maksimeerivat 
alternatiivi. 
  Punkteesmärgid  –  arengurajaga,  piiratud  eesmärgisüsteemi  komponendid.  Need  on 
soovitavad arengusuunad, milles nõutakse mingi taseme saavutamist (nt kahjulike ainete 
piirnormi  vähendamine  piirnormidega  määratud  tasemele).  Neid  eesmärke  püütakse 
saavutada 
minimaalsete 
kuludega, 
et 
võimalikult 
palju 
ressursse 
suunata 
trajektooreesmärkidega 
määratud 
suundades 
võimalikult 
parema 
tulemuse 
saavutamiseks. 
- 
Majanduse  juhtimise  seisukohalt  tuleb  punkteesmärke  hinnata  pseudoeesmärkidena  (ühiskona 
poolt kehtestatud normide ja piirangutena). Majandustegevuse tulemuste parandamise võimalused 
on  piiramatud,  punkteesmärgis  arenguvõimaluste  piiramatus  aga  otseselt  ei  kajastu.  Selles  mõttes 
tuleb  punkteesmärke  vaadelda  majandustegevuse 
piirangutena 
(täitmisele 
kuuluvate 
tingimustena),  mille  kõrval  on  eesmärgisüsteemis  vaja  välja  tuua  tõelised  arengurajata 
trajektooreesmärgid. Arengurajaga piiratud võivad olla mõned mitmemõõtmelise eesmärgisüsteemi 
komponendid, mitte eesmärk ise. 
113. 
Milliste  vahendite  abil  saab  kõrgema  juhtimistasandi  subjekt  tagada  olukorra,  milles  madalama 
taseme  subjektid  seavad  oma  tegevuse  eesmärgiks  kõrgemal  tasandil  formuleeritud  organisatsiooni 
üldiste eesmärkide saavutamise? 
- 
Mitmetasandilises  (hierarhilises)  juhtimissüsteemis   seondub   eesmärgi  eri  tüüpidega  erisuguste 
juhtimistasandite töö (kõrgemalt juhtimissubjektilt tuleva käsu ja madalama subjekti omakasu poole 
püüdlemise)  kooskõlastamise  probleem.  Eesmärgisüsteemi  punktkomponendid  oleks  sel  juhul 
peamiselt  välise  päritoluga  ja  kujutaks  endast  sisuliselt  kõrgema  juhtimistaseme  kujundatavat 
väliskeskkonda  (subjektile kõrgemalt  pealepandud  kohustusi).  Nendes  tingimustes  otsib madalama 
taseme    subjekt  endale  oma  huvidele  (lahendamist  vajavatele  probleemidele)  vastavat 
trajektooreesmärki, mis võimaldaks tal oma olukorda piiramatult parandada. 
- 
Lisaks ülaltpoolt antavatele kohustustele (punkteesmärkidele) suunavad kõrgemad  juhtimistasandid  
ka 
madalama 
taseme 
subjektide 
trajektooreesmärkide 
kujunemist. 
Seda 
tehakse 
motivatsioonisüsteemide abil, kus tegevuse negatiivsete tulemuste eest karistatakse ja positiivseid 
tulemusi  premeeritakse.  Niisuguste  motivatsioonisüsteemi  elemendid  sisalduvad  riigi  tasemel 
ettevõtetele  näiteks  maksusüsteemis  ning  ettevõtte  tasandil  näiteks  töötajate  põhipalga 
täiendamises  esiletõstmise,  boonuste  ja  edutamise  süsteemiga.  Adekvaatne  motivatsioonisüsteem 
tagab kõigil hierarhilistel tasanditel subjektide omakasupüüdlike eesmärkide kooskõla süsteemi kui 
terviku metaeesmärkidega. 
- 
Partnersubjektide  eesmärkide   kooskõlastamine   otsustaja  poolt  juhitava  süsteemi  ja  konkreetselt 
juhitava  protsessi  eesmärkidega  toimub  lepingutingimuste  abil,  aga  oluline  mõju  on  siin  ka 
väliskeskkonna tingimustel. 
- 
Kõrgemal  juhtimistasandil  kujundatavate  välistingimustega  (normidega,  preemiatega  jne)  on  tarvis 
luua  olukord,  milles  juht  samastaks  oma  isikliku  heaoluseisundi  juhitava  protsessi  lahendamist 
vajava  probleemsituatsiooniga  ning  tema  seisundi  muutus  sõltuks   edust   juhitava  protsessi 
probleemsituatsiooni lahendamisel. 
114. 
Millised probleemid on seotud tegevuse mahu eesmärgina formuleerimisega või eesmärksüsteemi 
komponentide hulka lülitamisega? 
- 
Kuna  eesmärki  on  kasulikkuse  aspektist  keeruline  määratleda,  siis  otsitakse  võimalusi  eesmärgi 
lihtsustatud  operatsionaliseerimiseks.  Sellest  tulenevaid  efektiivsusega  seotud  probleeme 
iseloomustatakse järgmiselt: üheks eesmärkide määratlemisel kõige sagedasemaks  veaks  on tegelike 
eesmärkide  asendamine  tööde  mahuga.  Eesmärgi  formuleerimine  tööde  mahu  kujul  võib  viia  ja 
sageli  viib   selleni ,  et  eesmärgi  saavutamise  kõrgeimaks  astmeks  kujuneb  suurim  tööde  maht.  On 
silmnähtav, et tööde mahu suurendamine ei vii majandustegevuses sageli parimate  lõpptulemusteni. 
Veelgi  enam,   rahvamajanduse   huvid  nõuavad  lõpptulemuse  saavutamist väikseima  tööde  mahuga. 
Erasektoris, kus eesmärgiks on kasumi  teenimine , saadakse lõpptulemuse ja tööde mahu erinevusest 
kiiresti  aru  ja  suunatakse  jõupingutused  tõhususe  (kasumlikkuse  ja  rentaabluse)  suurendamisele. 
Avalikus sektoris on aga tõhususe tagamise probleem terav ka turumajanduse oludes. 
115. 
Millised  nõudmised  esitatakse  alternatiivide  kompleksile  selle  kvaliteedi  tagamiseks?  Selgitage 
nende nõudmiste täitmisega seotud probleeme. 
- 
Alternatiivide vastastikune välistatus (sõltumatus). See nõue tuleneb valiku tegemise aktina. Ühese 
valiku saab alternatiivide hulgast teha sel juhul, kui nad välistavad üksteist. Üksteise välistamine ei 
tähenda  aga,  et  samasugused  tegevuse  elemendid  ei  tohi  sisalduda  eri  alternatiivides.  Elementide 
kattumine  alternatiivide  lõikes  on  lubatud.  Üheks  probleemiks  on  see,  et  kui  tulevad  sisse 
kombineeritud    komplekssed   alternatiivid,  siis  tuleb  need  eraldi  välja  tuua:  me  ei  saa  eeldada,  et 
elementaarsetest   jagamatutest   iseseisvatest  tegevusvariantidest  moodustatud  kompleksed 
alternatiivid  on  ära  kirjeldatud  elementaarsete  elementide  eraldi  teostamise  kulude  või  tulemuste 
summaga.  Mõnel  juhul  on  komplekssed  alternatiivid  teostamatud  juhitava  protsessi  spetsiifiliste 
piirangute tõttu. 
- 
Kõigi  alternatiivide  kirjeldamine  ühtedes  ja  samades  tingimustes.  Sama  ajaperiood,  samad 
ressursid,  samad  välised  piirangud  jms.  Siin  peab   garanteerima   kõigi  alternatiivide  võrdse 
stardipositsiooni  ja  nende  teostamise  kõigi  tulemuste  arvestamise.  Võrrelda  tuleb  alternatiivide 
eeldusi laiemalt. Alternatiivid, millel on erinevad eeldused, on keeruline kulude ja tulude poole pealt 
analüüsida. Alternatiivide võrreldamatus teostamise tulemuste arvestamisel tekib üheltpoolt samuti 
ühiskonna organisatsioonilise liigendatuse tõttu –  otsustav  subjekt  arvestab  võimaluse korral ainult 
oma  organisatsioonilise  üksuse  raames  avalduvaid  alternatiivi  realiseerimise  tulemusi.  Samal  ajal 
võib alternatiivi teostamine  oluliselt mõjutada ka teisi majandussubjekte, ka neid välismõjusid tuleks 
alternatiivi kasulikkuse hindamisel arvestada. Võib juhtuda ka, et tulemusi käsitletakse liiga kitsalt – 
näiteks piirdutakse mõnikord ainult otsese majandusliku kasu või kahju hindamisega. Samal ajal võib 
alternatiivi  realiseerimine  esile  kutsuda  muutusi  ka  teistes  valdkondades  –  sotsiaalelus, 
looduskeskkonnas.  Kõrvaltulemuste  mittearvestamine  võib  moonutada  kasulikkusehinnanguid. 
Üleval  on ka välismõjude internaliseerimise kompenseerimise küsimus. 
- 
Alternatiivide  kogumi  täielikkus.  Kõik  alternatiivid  peavad  olema  arvestatavad  ning  nende  kohta 
peab  olema  piisavalt  informatsiooni,  et  ei   tehtaks   subjektiivsed  ega  objektiivseid  otsuseid mingeid 
alternatiive kõrvale jätta. See on oluline, et muuta ebaolulisemaks juhi  eelarvamused . Probleemiks 
on  see,  et  alternatiivide  tegelikku  tähtsust  ei  saa  sageli  kohe  ja  otseselt  lihtsalt  tunnetada. 
Alternatiivide kogumi täielikkuse nõude rikkumise peamine põhjus tuleneb otsust ettevalmistava ja 
vastuvõtva  subjekti  võimaluste  piiratusest  vajalikku  informatsiooni  koguda  ja  töödelda.  Nende 
võimaluste määratlemisel tuleb arvestada mitmeid aspekte: 
  informatsiooni kogumine ja töötlemine on seotud kuludega; 
  teatud  juhtudel  on  selge,  et  täiendav  informatsioon  ei  saa  enam  oluliselt  parandada 
vastuvõetavat otsustust; 
  alternatiivide  leidmine  on   loominguline   töö,  mille  tulemusi  ei  ole  võimalik  täpselt  ette 
näha. 
10. peatükk 
116. 
Selgitage  organisatsiooni  kui  terviku  eesmärgi  saavutamiseks  erinevate  juhtimistasandite  töö 
korraldamisel tekkivate probleemide olemust. 
- 
Lähtudes  kõigi  subjektide  püüdest  maksimeerida  oma  heaolu   kajastub   otsustusteoorias  teatud 
mõttes  juhtimislik   idealism ,  mille  kohaselt  on  võimalik  erinevatel  juhtimistasanditel  tegutsevate 
subjektide  konkreetsed  ettevõtmised  (alternatiivsed  tegevusvariandid)  arvutusalgoritmide 
vahendusel  seostama  otse  nende  subjektide  majandustegevuse  lõpptulemustega.  Turumajanduses 
eksisteerivad  suuruselt  väikeste  riikide  mõõtmes  paljutasemelise  struktuuriga  hiigelettevõtted, 
milles  tuleb  samuti  lahendada  eri  taseme  subjektide  kontrolli  ja   kompetentsi   tasakaalustamise 
probleem.  Tegelikult  ilmneb  erinevate  tasandite  tegevuse  tervikuks  ühendamise  probleem  kõigis 
organisatsioonides. Murda pisiasjade kaudu juhtimise süsteem ja minna üle juhtimissüsteemile, kus 
igal tasandil lahendatakse sellele  tasandile  vastvaid juhtimisprobleeme, on võimalik ainult  sobivate  
otsustusprotsessi struktuuride väljatöötamisel. 
- 
Rakendatud  organisatsiooniliste,  tehnoloogiliste,  tehniliste  vms  abinõude  rakendamise  tulemuste 
otsene  mõõtmine  on  võimalik  ainult  kõige  madalamal  juhtimistasandil,  kus  vastavat  abinõu 
(alternatiivi)  rakendatakse.  Juba  ettevõtte  kui  terviku  tasandil  selline  konkreetsus  kaob.  Ettevõtte 
majandustegevuse  tulemusi  ja  nende  muutumise  suundi  iseloomustatakse  erinevate 
majandusnäitajate  süsteemi  abil.  Ka  alternatiive  tuleb  ettevõtte  tasandil  kõigepealt  väljendada  ja 
analüüsida  tegurnäitajate  vajaduse  vormis  ja  alles  seejärel  antakse  alternatiividele  konkreetne 
organisatsiooniline, tehnoloogiline ja tehniline vorm. 
- 
Kõrgematel  juhtimistasanditel  saab  analüüsitavate  alternatiividena  käsitleda  ainult  ettevõtte 
käsutuses olevate ressursside jaotust ja majandustegevuse tingimuste muutust, aga mitte tootmise 
arendamise konkreetseid organisatsioonilisi või tehnilisi abinõusid. Järelikult tuleb  majandusnäitajaid  
käsitleda võimalike tegutsemisvariantide esitamise spetsiifilise vormina. 
117. 
Selgitage käskude ja reeglite abil juhtimise süsteemide olemust, erinevusi ja probleeme. 
- 
 
118. 
Selgitage  majanduslike  tegurite  ja  tegurnäitajate  ning  tulemuste  ja  tulemusnäitajate  olemust. 
Kuidas sõltub jaotus juhtimistasandist ja püstitatud juhtimisülesandest? 
- 
Tulemusnäitajatega  väljendatakse  eelkõige  eesmärgisüsteemi  komponente,  kuid  keerulisemate 
protsesside 
puhul 
on 
need 
vahetute 
tulemuste 
vektori 
komponentideks, 
mida 
hindamiskriteeriumide abil  seostatakse  eesmärgisüsteemiga. 
- 
Tegurnäitajad  kannavad  informatsiooni  tulemusnäitajate  kujundamise  vahenditest  (ressurssidest, 
kuludest )  ja   teedest   (ressursside  rakendamise  ja  kulude  tegemise  kohtadest),  aga  samuti 
tegutsemise tingimustest ja piirangutest. Järelikult on tegurnäitajad otsustusprotsessis alternatiivide 
väljatoomise ja analüüsi allikaks. 
- 
Näitajate  jaotamine  tulemusnäitajateks  ja  tegurinäitajateks  on  tinglik  ja  võib  olla  erinev  sõltuvalt 
vaatlusalusest  juhtimisaspektist.  Osa  majandusnäitajaid  võivad  erinevatel  juhtimistasanditel 
esineda erinevas rollis. Näiteks praagi hulk ja osatähtsus toodangu  mahus  kujutab endast ühelt poolt 
praaki  teinud  töötajate  töö  tulemust,  aga  teiselt  poolt  kollektiivi  töö  kvaliteeti,  mis  on  ettevõtte 
majandustegevuse tulemuste kujunemise tähtsaks  teguriks . 
- 
Näitajate  jaotamine  tulemusnäitajaiks  ja  tegurinäitajaiks  oleneb  lahendatava  juhtimisülesande 
püstitusest. Üks ja sama näitaja on ühes ülesandes tulemusnäitaja ja teises ülesandes tegurinäitaja. 
Näiteks   tööviljakus ,  põhivahendite   tootlus ,  toodangu  materjali-  või  energimahukus  on  toodangu 
mahu  ja  selle   omahinna   kujunemise   analüüsis   kasutatavad  tegurinäitajad.  Kuid  nad  on  ka  ise 
ettevõtte  töö  tulemuslikkuse  tähtsad  näitajad  ja  teistes  ülesannetes  uuritakse  nende  kujunemist 
erisuguste  tegurite  mõjul.  Toodangu  mahtu  vaadeldakse  omakorda  ettevõtte  kasumi  mahtu  ja 
rentaablust  kujundava   tegurina .  Järelikult,  vastavalt  juhtimisülesande  püstitusele  tuuakse  välja 
tegevuse  vahe-  ja  lõpptulemusi  kajastavad  näitajad  ning  tegurinäitajad  neid  tulemusi  kujundavate 
nähtuste ja protsesside iseloomustamiseks. 
119. 
Selgitage  tegurite  juhitavuse  olemust  ja  tegurite  jaotumist  juhitavateks  ja  mittejuhitavateks. 
Kuidas sõltub tegurite juhitavus juhtimistasandist ja otsustaja käsutuses oleva ajaperioodi pikkusest? 
- 
Majandustegevuse  tulemusi  kujundavad  tegurid  jaotuvad  juhitavatseks  (reguleeritavateks)  ja 
juhitamatuteks  (mittereguleeritavateks).  Tegurite  juhitavus  on  tunnuseks,  mille  alusel  tegurid 
kuuluvad  kas  juhi  käsutuses  olevasse  vahendite  hulka  või  tema  tegevust  mõjutavasse 
väliskeskkonda.  Hoolimata  tegurite  juhitavuse  kategooria  kesksest  kohast  subjekti  tegevuse 
tulemuslikkuse  hindamisel,  pühendatakse  sellele  probleemile  majandusteoorias  ja  -praktikas 
võrdlemisi vähe tähelepanu. 
- 
Tegurite  juhitavus  sõltub  eelkõige  muidugi  juhitavast  protsessit,  kuid  samuti  püstitatud 
juhtimisülesande iseloomust ja selle lahendamise ajalistest ja ruumilistest tingimustest. Ei eksisteeri 
mingit  üldist  tegurite  jaotust  juhitavateks  ja  juhitamatuteks.  Ettevõtete  majandustegevuse 
hindamisel võib kasutada järgmist tegurite klassifikatsiooni: 
   juhitavad   tegurid  –  nende  kasutamine  iseloomustab  hinnatava  majandussubjekti  töö 
kvaliteeti (nt töö organiseerituse tase); 
   tinglikult   juhitavad  tegurid  –  majandustegevuse   mõjurid   ja  tingimused,  millel  on 
võrdlemisi  suur   inertsus .  Nende  tegurite  arengutase  on  suuresti  määratud  varasema 
arengulooga  ja  vaatlusalusel  perioodil on  juhi  poolt ainult  osaliselt  või  suurte  raskustega 
muudetavad; 
  juhitamatud tegurid – tegurid ja tingimused, mis ei ole juhi poolt muudetavad ja millega 
juhitav protsess tuleb  kohandada . 
- 
Tegurite  kuulumine  ühte või teise gruppi sõltub otsustaja positsioonist  juhtimishierarhias ja otsuse 
teostamise ajalisest kestusest: 
  Mida  kõrgemal  positsioonil  on  subjekt  juhtimishierarhias,  seda  enam  tegureid  on 
vaadeldavad  tema  poolt  juhitavatena  ja  seda  laiemaks  muutuvad  nende  sihipärase 
muutmise piirid. Paljud tegurid, mis töökohal tootmises või allüksuse juhtimisel avalduvad 
etteantud  tingimustena,  on  ettevõtte  või   kontserni   juhtimistasandil  juhitavad.  Juhtimine 
hierarhiatasemeid  mööda  allapoole  seisnebki  madalama  astme  majandussubjektide 
tegevuse tingimuste teadlikus kujundamises, et suunata neid oma heaolu  suurendamiseks  
tegutsema vastavalt kõrgema tasandi püstitatud eesmärkidele. 
  Mida pikem on otsuse elluviimise periood, seda laiemaks muutuvad tinglikult juhitavate 
tegurite võimaliku muutmise piriid. Kui kuu või ka aasta jooksul on tootmispõhivahendite 
mahus  ja  struktuuris  sageli  raske  suuri  muutusi  teha,  siis  pikemas  perspektiivis  on  ka 
põhivahendid  täiesti uuendatavad. 
120. 
Selgitage  alternatiivide  kujunemist  tegurnäitajatest  lähtudes.  Selgitage  alternatiivide  ruumi 
olemust ja juhitavate tegurite rolli alternatiivide ruumi kujunemisel. 
- 
Tegurite  juhitavuse  probleemi  ei  saa  lahendada  mingitest  abstraktsetest  seisukohtadest  lähtudes, 
sellele küsimusele tuleb leida vastus sihipärase majandusanalüüsiga otsustusprotsessi alternatiivide 
kogumi  (ruumi)  määratlemise  etapil.  Tegurite  juhitavus  määratakse  otsustuse  elluviimise 
konkreetsete ajaliste ja ruumiliste tingimustega. Tegurite juhitavuse adekvaatsest analüüsist sõltub 
paljuski otsustuse ettevalmistamise protsessi edasine edukus. Alternatiivid kujundatakse juhitavate 
tegurite  konkreetsete  väärtuste  kombinatsioonidena  (tinglikult  juhitavate  tegurite  väärtused  juhi 
määratavas  muutumise  piirkonnas).  Alternatiivide  kogumi  piiritlemiseks  tuleb  selgeks  teha  kõigi 
tegurnäitajate  võimaliku  muutumise  piirkonnad  vaatlusaluse  juhi  seisukohalt.  Alternatiivide 
kogumit piiritlevad seega juhitavate tegurite muutumise  intervallid . 
121. 
Selgitage  juhitavate  tegurite  muutumise  iseloomu  (pidev,   diskreetne ,  kvalitatiivselt  erinevad 
väärtused) mõju alternatiivide kogumi kujunemisele. 
- 
Juhi  käsutuses  on  üldjuhul  mitu  juhitavat  tegurit,  mille  väärtustest  kombineeritakse  vaatlusalused 
alternatiivid.  Juhitavad  tegurid  kujutavad  endast  sel  juhul  alternatiivide  ruumi  koordinaattelgi, 
alternatiive  kujutavad  aga  ruumi  punktid.  Konkreetse  alternatiivi  kirjeldamine  tähendab  vastava 
punkti xij koordinaatide väljatoomist juhitavate tegurite X1 ja X2 kui koordinaattelgedega määratletud 
ruumis. Seejuures võib tegurite muutumine teoreetiliselt olla: 
  pidev – näiteks alternatiivi teostamist iseloomustav  ajakulu ; 
  ligilähedaselt pidev – alternatiivi teostamiseks kuluv  rahasumma sendi täpsusega; 
  ühtlaselt diskreetne – alternatiivi teostamiseks vajalik töötajate arv; 
  kvalitatiivselt erinevate üksikväärtustega – alternatiivi teostamiseks vajaliku  tehnoloogia  
valikuvariandid. 
122. 
Selgitage  tegurite  omavaheliste  seoste  tähtsust  alternatiivide  kujunemisele  ja  alternatiivide 
kogumile. 
- 
Majandusnäitajad  üldjuhul  sõltuvad  üksteisest,  st  ühe  näitaja  väärtuse  muutumisega  kaasneb 
temaga seotud näitajate muutumine.  See tähendab aga otsustuse ettevalmistamise seisukohalt, et 
juht ei saa tegelikult omavahel kombineerida kõiki väärtusi, mis jäävad tegurite muutumispiirkonda.  
Tegurite üksteisest sõltumine tähendab ka, et ühe tegurnäitaja muutumise piirid sõltuvad mingi teise 
teguri tasemest. See kitsendab alternatiivide kogumi suurust. 
123. 
Selgitage  alternatiivide  ruumi  siseseoste  analüüsimist  struktuurivõrrandite  süsteemi  abil  ja  selle 
lähenemisviisi puudusi. 
- 
Alternatiivide ruumi siseseoste analüüsimise jaoks  saab kasutada struktuurvõrrandite süsteemi, kus 
modeleeritav  tegurnäitaja  on  pandud  sõltuma  tegurnäitajale  vastavast   vektorist   vastava 
tegurruumi  osas.  Majandusanalüüsis  kasutatav  tegurnäitajate  süsteem  on  üldjuhul  hierarhilise 
struktuuriga,  st  tegurnäitajad  on  üksteisega  seotud  põhjuslike  seoste  kaudu.  Struktuurivõrrandid 
iseloomustavadki  põhjus-tagajärg-seoste  süsteemi  teguriruumis.  Struktuurivõrrandite  süsteemi 
koostamine on  kahtlemata  sammuks edasi alternatiivide ruumi piiritlemise probleemi põhjendatud 
lahendamisel.  Nende  võrrandite  lülitamine  matermaatilisse  modelleerimisse  võimaldab  oluliselt 
tõsta  lahendusvariantide  kvaliteeti.  Samal  ajal  tuleb  juhtida  tähelepanu  ka  struktuurivõrrandite 
kasutamise mõningatele puudustele: 
  statistilised  raskused  koostamisel  –   multikollineaarsus   tegurnäitajate  vahel  põhjustab 
seosevõrrandite parameetrite ebastabiilsust ja madalat usaldusväärsust; 
  analüütilised  raskused  –  mitmemõõtmeliste  struktuurivõrrandite  parameetreid  ei  ole 
tegurinäitajate  statistilise  seotuse  korral  võimalik  kasutada  analüütilistel  eesmärkidel, 
seetõttu jääb tunnetamata konkreetsete alternatiivide kujunemise protsess; 
  objektiivsed  ja  subjektiivsed  raskused  otsustuse  ettevalmistamisel  –  juht  ei  suuda 
objektiivsetel põhjustel sihipäraselt suunata alternatiivide kujundamise protesssi; 
  informatsioonilised  raskused  –  struktuurivõrrandid  peegeldavad  ainult  tegurite 
põhjuslikke  seoseid.  Väärtuslikku  informatsiooni  alternatiivide  olemuse  kohta  kannavad 
aga ka tegurnäitajate statistilised seosed, mis on põhjustatud protsessi statistiliselt vahetut 
mittemõõdetavate   sisemiste  omaduste  mõjust  neile  näitajaile.  Võivad  tekkida  olulised 
ebatäpsused. 
124. 
Selgitage komponentanalüüsi võimalusi alternatiivide ruumi siseseoste analüüsimisel. 
- 
Teguritevaheliste seoste modelleerimisel võib välja tuua kaks käsitlusviisi: 
  struktuurivõrrandite süsteemi loomine – vt 123. vastus! 
  sõltumatute  sünteetiliste  tegurnäitajate  väljatoomine  –  juhitavaid  tegureid 
iseloomustavate  lähtenäitajate  Xi  süsteem  teisendatakse  uute  sünteetiliste  statistiliselt 
sõltumatute  tegurnäitajate  Fj  süsteemiks.  Sünteetilised  näitajad  on  algnäitajate  süsteemi 
sõltumatud  komponendid.  Teisendus  toimub  komponentanalüüsi  meetoditega. 
Komponentanalüüsi  protseduuride  kasutamise  tulemusena  kirjeldatatakse  tegurnäitajate 
Xi 
lähtesüsteem 
uute 
sünteetiliste 
tegurnäitajate 
komponendite 
Fj 
lineaarkombinatsioonidega.  Lineaarkombinatsiooni  on  seotud   algsete   tegurnäitajate  arv, 
tegursüsteemi  sünteetiliste  komponentide  arv  ja  algnäitaja  Xi  ja  komponendi  Fj  seose 
tugevuse  näitaja.  Seose  tugevuse  näitaja  on  sisuliselt  lineaarse  paariskorrelatsiooni 
kordaja, mis iseloomustab vaadeldava protsessi mingi latentse omaduse Fj ja seda kaudselt  
iseloomustavate  tegurinäitajate  Xi  seose  intensiivsust.  Determinatsioonikordaja  mõõdab 
tegurnäitaja   variatsiooni   osa,  mis  on  seotud  sünteetilise  komponendiga  Fj  (sellest 
põhjustatud).  Komponentanalüüsi  rakendamise  tulemusena  edastatakse  lähtenäitajate  Xi 
variatsioon  sünteetiliste komponentide Fj variatsiooni kaudu. Informatsiooni sisalduselt on 
need  kaks  näitajate  süsteemi  võrdväärsed.  Sünteetiliste  komponentide   süsteemil   on  aga 
otsustusülesannete  lahendamiseks  sobivaimad  omadused:  sünteetilised  komponendid 
pole korreleeritud; komponendid on oma olemuselt alternatiivi määratlusele lähemal kui 
lähtenäitajad  Xi;  komponendid  on  analüütiliselt  paremini  interpreteeritavad  ja 
võimaldavad  teostada  kergesti  jälgitavaid  juhtimiseksperimente;  võimaldab  ilma  sisulise 
informatsiooni  kaota  oluliselt  kokku  suruda  alternatiivide  ruumi  kirjeldust; 
komponentanalüüsi tähtsaks omaduseks on see, et ta toob välja komponendid järjekorras, 
mis vastab nende panusele algnäitajates sisalduva informatisooni kirjeldamisel; lihtsustab 
ka algsete tegurnäitajate valiku etappi. 
11. peatükk 
125. 
Selgitage väliskeskkonna mõju erinevusi erinevate alternatiivide suhtes ja alternatiivide elluviimise 
tulemuste suhtes. 
- 
Subjektide  tegutsemist  väliskeskkonnas  tuleb  juhitava  protsessi  seisukohalt  käsitleda  eksogeense 
suurusena,  sest  seda  ei  saa  kujundada  juht.  Samas  ei  tohi  väliskeskkonna  struktuuri  ja  mõju 
mehhanismi   suhtuda   nagu  spetsiifilisse  musta  kasti,  mis  väljastpoolt  kujundatuna  ei  vaja  sisulist 
analüüsi juhi poolt. Juhtimises kontsentreeritakse tähelepanu erinevate tegevusvariantide tulemuste 
võrdleva  hindamise  probleemidele  väliskeskkonna  määramatuse  tingimustes  ja  arvestades 
keskkonna  mõju  erinevusi  tegutsemisalternatiividele,  ilma  määramatuse  ja  mõju  kujunemist 
sisuliselt  analüüsimata.  Juhtimispraktikas  ei  ole  selline   käsitlus   õigustatud,  sest  juhtimise  peamine 
raskus  tuleneb  just  väliskeskkonna  struktuuri  ning  selle  mõju  mehhanismi  ja  intensiivsuse 
väljatoomise probleemidest: 
  esiteks  kõigi  vaatlusaluste  alternatiivide  suhtes  mõjuvad  erinevad  tegurid:  näiteks  on 
ilmastiku  mõju  kontserdi  korraldamisele  vabas  õhus  oluline,  aga  saalis  väike;  samas  on 
saali mahutavusel sageli oluline kontserdile mõju, mis puudub vabaõhukontserdil; 
  teiseks  alternatiivide  elluviimise  kõigi  tulemuste  (majanduslike,  sotsiaalsete, 
keskkonnaalaste jms) suhtes. 
126. 
Selgitage väliskeskkonna määramatuse erinevate liikide olemust. 
- 
Määramatus  otsustusprotsessis    on  sageli  tingitud  info  puudumisest  või  selle  ebapiisavast  hulgast, 
aga samuti info usaldusväärsusest. Väliskeskkonna mõju hindamisel on jus tinfo see ressurss, millele 
toetudes valib juht teostatava alternatiivi. Eristatakse mitut liiki määramatusi: 
  põhimõtteline määramatus, näiteks kvantmehhaanika teatud  situatsioonides ; 
  määramatus,  mida  tekitab  vaadeldav  objektide  ja  elementide  üldarv,  näiteks  kui 
elementide arv ületab suurusjärgu 109; 
  määramatus, mille põhjuseks on informatsiooni ebapiisavus ja ebausaldatavus (tehniliste, 
sotsiaalsetel ja muudel põhjustel); 
  määramatus,  mida  ei  saa  kõrvaldada  info  hankimise  liiga  kõrge  või  ülejõu  käiva  hinna 
tõttu; 
  määramatus, mis on põhjustatud otsuse vastuvõtja poolt tema ebapiisavate teadmiste ja 
kogemuste  tõttu  –  otsustav  otsustaja  ei  tunne  piisavalt  hästi  tegureid,  mis  kujundavad 
vastuvõetava otsuse tulemust; 
  määramatus, mis tuleneb piirangutest otsustusprotsessis ( ajalised , ruumilised ); 
  määramatus, mida kutsub esile vastase tegevus, mis kujundab otsuse tulemust. 
127. 
Selgitage väliskeskkonna laia ja kitsa käsitluse olemust. 
- 
Juhitavate  tegurite  (alternatiivide)  ja  juhitamatute  tegurite  (väliskeskkonna)  määratud  ruumid 
moodustavad  ühtse  vastastikku  seotud  terviku  –  vaadeldava  subjekti  tegevusruumi.  Kõik,  mis  jääb 
väljaspoole  alternatiivide  ruumi,  on  vaatlusaluse  subjekti  jaoks  väliskeskkonnaks  selle  mõiste   laias  
tähenduses. Juhtimisotsuste ettevalmistamisel ei ole niisugune lai väliskeskkonna käsitlus mõttekas. 
Juhitava  protsessi  väliskeskkonnana  käsitletakse  juhtimisotsue  ettevalmistamisel  ainult  neid 
juhitamatuid  tegureid,  mis  avaldavad  olulist  mõju  juhitavate  tegurite  väärtuste  valikule  või 
alternatiivide realiseerimise tulemustele – see on väliskeskkonna kitsas käsitlus. 
128. 
Selgitage väliskeskkonna seisundite väljatoomise etappide olemust. 
- 
Väliskeskkonna  struktuuri  (st  võimalike  väliskeskkonna  seisundite)  väljatoomine  hõlmab  järgmisi 
analüüsietappe: 
  esiteks  tehakse  kindlaks  vaadeldavas  protsessis  majandustegevuse  tulemusi  mõjutavad 
juhi poolt juhitamatud tegurid; 
  teiseks  tuuakse  välja  juhitamatute  tegurite  väärtuste  kombinatsioonid,  mis  kujutavad 
endast väliskeskkonna seisundeid. 
129. 
Milles  seisneb  otsuse  elluviimisele  järgnev  analüüs  väliskeskkonna  mõjust  ja  selle  vastavusest 
otsuse ettevalmisemisel prognoositule? 
- 
Väliskeskkonda vaadeldakse amorfse massina, mis näiliselt avaldab ühesugust mõju kõigile subjekti 
tegevusvariantidele  ja  nende  elluviimise  tulemustele.  Võrreldes  konkreetsete  alternatiivide 
elluviimise  võimalikke  tulemusi, ei   eraldata   tavaliselt  osa,  mis  on  põhjustatud välistegurite  mõjust. 
Samas võib ühe tegevusvariandi puhul olla väliskeskkonnas tulenev risk suhteliselt väike ja tulemus 
seega kindlamalt prognoositav, samas kui teise tegevusvariandi puhul võib tulemus väliskeskkonna 
määramatuse tõttu varieeruda suures ulatuses ja tulemuse prognoos on ebakindel. 
- 
Vastuvõetud  otsuse  elluviimise  järel  on  oluline  eraldi  ja  selgelt  välja  tuua  väliskeskkonna  mõju 
tegelikult  saavutatud  tulemusele  ja  selle  erinevus  otsuse  ettevalmisel  prognoositust.  Alternatiivide 
realiseerimise  planeeritust  halvemate  tulemuste  puhul  püütakse  sageli  kogu  süü  töö  nõrga 
tulemuslikkuse eest veeretada väliskeskkonna tegurite negatiivsele mõjule. Sageli püütakse sellise 
käitumisega varjata otsuse vastuvõtmisel tehtud vigu. Otsuse elluviimise järel tuleb väliskeskkonna 
mõju analüüsiga anda selged vastused järgmistele küsimustele: 
  Kui palju  erinesid  väliskeskkonna tegurite  tegelikud  väärtused tegevusvariandi elluviimisel 
nende tegurite prognoositud väärtustest otsuse vastuvõtmisel? 
  Kas väliskeskkonna tegurite tegelike väärtuste erinevus prognoositust muutis analüüsitud 
tegevusvariantide  paremusjärjekorda  otsuse  vastuvõtmisel  või  oli  väliskeskkonna 
prognoosist  erinevuse  mõju  üldine  ja  ühtlane  kõigi  otsuse  ettevalmistamisel  analüüsitud 
tegevusvariantide lõikes? 
  Üldise ja ühtlase väliskeskkonna tegurite tegelike väärtuste prognoosist erinevuse korral 
tuleb  otsuse  vastuvõtmisel  valitud  ja  elluviidud  tegevusvarianti  kui  parimat  võimalikku 
võrrelda  ainult  passiivse  olekuga  –  kas  aktiivne  tegevus  oli  selles  valdkonnas  üldse 
õigustatud  juhitava  protsessi  paremasse  seisundisse  viimise  eesmärgi  seisukohalt 
hinnatuna? 
  Kui  väliskeskkonna  tegurite  tegelike  väärtuste  erinevus  otsuse  ettevalmistamilse 
prognoositust  muutis  tegevusvariantide  paremusjärjestust  või  ilmneb  aktiivse  tegevuse 
kahjulikkus,  siis  tuleb  kontrollida  väliskeskkonna  tegurite  väärtuste  kujunemise 
riskianalüüsi  põhjendatust  –  kas  väliskeskkonnas  toimunud   ootamatu   muutuse  risk  oli 
tegevusvariantide kasulikkus eprognoosimisel adekvaatselt arvesse võetud? 
  Kui suur oli alternatiivi elluviimise tegelike tulemuste erinevus prognoositud tulemustest 
väliskeskkonna tegurite tegelike väärtuste erinevuse tõttu prognoositud väärtustest? 
130. 
Selgitage  väliskeskkonnale  lähenemise  erinevusi  sõltuvalt  sellest,  kas  juhitamatud  tegurid  on 
looduslikud või ühiskondlikes institutsioonides või läbirääkimistel kujundatud? 
- 
Väliskeskkonna analüüsimisel  tuleb otsuse ettevalmistamisel  tihedas  vastastikuses  seoses  käsitleda 
objektiivseid  ja  subjektiivseid  tegureid  ja  tingimusi.  Kuigi  juhi  seisukohalt  on  väliskeskkonnaks  kõik 
tema  juhitamatud  tegurid,  tuleb  siiski  printsipiaalselt  eristada  juhitamatuse  eirnevatest  põhjustest 
sõltuvaid käsitlusviiside erinevusi: 
  Looduslikud:  kui  mingid  juhitava  protsessi  kulgemise  välistingimused  on  oma  olemuselt 
juhitamatud,  siis  on  juhtimise  kvaliteedi  tõstmine  ainsaks  võimaluseks  neid  tingimusi 
paremini  tundma  õppida  ja  arvestada  nende  mõju  otsustuse  ettevalmistamisel.  Selliste 
tingimuste hulka kuuluvad enamiku majandussubjektide jaoks ka turutingimused, millega 
neil tuleb ennast kohandada. 
  Institutsioonilised:  kui  aga  juhitamatud  tegurid  kujunevad  kõrgemalseisvate  organite 
tegevuse  tagajärjel,  tuleb  oma  tegevus  küll  väliskeskkonna  tingimustega  vastavusse  viia, 
kuid  samal  ajal  on  vajalik  ka  väliskeskkonna  kujunemist  mõjutavate  subjektide  tegevuse 
pidev  ja  järjekindel  analüüs  leidmaks  nende  mõjutamise  võimalusi  endale  soodsate 
tingimuste saavutamiseks. Selliste tegurite  tulevast  arengut prognoosides tuleb arvestada, 
et  nad  kujunevad  tavaliselt  ühiskondlikus  protsessis,  millest  juht  peaks  ennast  nägema 
kohaneja kõrval ka osalisena. 
  Läbiräägitavad: osade tegevuste tingimuste kujundamisel tuleb aga juhil suhelda aktiivselt 
koostööpartneritega. Lepingu sõlmimise järel on need juhitamatud tingimused, mida tuleb 
järgida.  Nende  kujundamisel  langeb  juhile  suur  vastutus  oma  turupositsiooni  parimaks 
realiseerimiseks võimaluste ja argumentide leidmisel. 
131. 
Selgitage  majanduse  ja  ühiskonna  teiste  allsüsteemide  vastastikuste  seoste  olemust  ja  nende 
dünaamilise ja struktuurse tasakaalustamise eeldusi. 
- 
Kõige üldisemalt kujundavad majandusprotsesside toimimist nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt 
teiste  ühiskonna  allsüsteemide  (tehnilise,  sotsiaalse,  poliitilise,  juriidilise,  kultuurilise)  tingimused 
ning  ökoloogiline  keskkond.  Sotsiaalpoliitilised,  õiguslikud  ja  teised  tingimused  määravad 
majanduslikult  otsustusülesande  lahenduse  struktuuri  ja  püstitatud  eesmärkide  saavutamise 
võimaliku  taseme.  Klimaatilised  ja  meteoroloogilised  tingimused,   tootlike   jõudude  ja  sotsiaalse 
infrastruktuuri 
tase, 
samuti 
toodangu 
turustamise 
tingimused 
määravad 
näiteks 
põllumajanduskultuuride   kasvupinna   optimaalse  struktuuri   parameetrid   ja  võimaliku  kogusaagi 
maksimaalse väärtuse. 
- 
Majanduse ja selle väliskeskkonna seoseid käsitletakse  senini  veel lihtsustatult, eelkõige teineteisele 
piirangute  seadmise  aspektist  lähtudes.  Ühelt  poolt,  majanduse  arengutase  määrab  sotsiaalse 
arengu,  looduskeskkonna  kaitse  jne  võimalused.  Teisalt,   keskkonnakaitse   nõuded,  sotsiaalsed 
vajadused  jms  kujundavad  majandusprotsesside  võimalike  arenguvariantide   raamistiku .  Selline 
käsitlus võimaldab saavutada juhitava protsessi lokaalse optimumi mingil fikseeritud ajamomendil. 
Pikas  perspektiivis  võib  kindat  ajapiirangut  arvestav  arenguvariant  osutuda  mitteoptimaalseks  või 
koguni jätkusuutmatuks. 
- 
Dünaamiliselt   tasakaalustatud  jätkusuutliku  käsitluse   eelduseks   on  oskus  kujundada  lühiajalised 
arengueesmärgid lähtudes nende pikaajalisest perspektiivsest mõjust. 
- 
Struktuurselt  tasakaalustatud  jätkussuutliku  käsitluse  eelduseks  on  oskus  hinnata  ühes  ühiskonna 
alamsüsteemis  toimunud  muutuste  tagajärgi  kõigi  teiste  alamsüsteemide  funktsioneerimise  ja 
arengu  kriteeriumide  alusel.  Kõigil  majanduse  juhtimise  tasandeil  on  vaja  välja  tuua  sotsiaalsed, 
ökoloogilised  ja  muud  majanduslike  otsustuste  elluviimise  tulemused.  Samuti  tuleb  hinnata  ka 
tulevikus toimuvate muutuste mõju majandusprotessidele või majanduslikku hinda. 
132. 
Selgitage vertikaalsete juhtimisseoste ja horisontaalsete koostöösuhete olemust juhitava protsessi 
väliskeskkonna kujundamisel. 
- 
Majanduse jätkusuutliku arengu tagamiseks peab tasakaalustama majandussubjektide  vertikaalsed  
ja  horisontaalsed  seosed.  Kuigi  majandussubjektide  horisontaalsete  seoste  tasakaalustamise 
ülesande suudab turg peamises osas enam-vähem täita. Probleemid tekivad turutõrgete esinemisel, 
aga  ka  sotsiaalse  õigluse  tagamisel.  Sel  juhul  püüab  valitsus  regulatsioonide  ja  rahalise   sekkumise  
abinõudega,  kindlustusmehhanismidega  ja  avaliku  sektori  poolsete  teenuste  pakkumisega 
turutõrkeid  ületada,  nii  et   majandussubjektid   saaksid  valitsuse  poolt  kujundatud  välistingimustes 
omavahelised horisontaalsed suhted turu kaudu tasakaalustada. 
- 
Majandusarengu 
võimalikult 
parema 
taseme 
saavutamiseks 
on 
tähtis 
korrastada 
majandussubjektide  vertikaalsed  juhtimisseosed.  Valitsus  peaks  sekkuma  majandusprotsessidesse 
ainult  turutõrgete  ületamiseks  ja  sotsiaalse  õigluse  tagamiseks.  Vertikaalsetest  juhtimisseostest 
saame rääkida peamiselt ettevõtete erinevate juhtimistasandite vahel. 
- 
Vertikaalsetest juhtimisseostest sõltub väga paljuski ka horisontaalsete seoste iseloom ja struktuur. 
Ühiskonna  juhtimise  vertikaalne  organisatsioon  majanduslike  meetmete  abil  ei  ole  ühtne  tervik. 
Raske on kujundada majandusmeetmete komplekset süsteemi, mis võimaldaks ladusalt realiseerida 
ühiskonna arengu vajadusi. 
12. peatükk 
133. 
Tooge välja juhitava protsessi väliskeskkonna analüüsi etapid. 
- 
Juhitava  protsessi  väliskeskkonnaga  kohaldamise  analüütilisel  kindlustamisel  võib  esile  tuua 
järgmised etapid: 
  Tuua   teoreetilise   analüüsiga  välja  juhitamatud  tegurid,  millel  võib  kvalitatiivsest 
seosteanalüüsist lähtudes olla mõju juhitavale protsessile. 
  Modelleerida  kvantitatiivselt  juhitamatute  tegurite  taseme  muutumistendentsid 
alternatiivi  teostamise  ajaks  ja  juhitamatute  tegurite  mõju  intensiivsus  nii  juhitavatele 
teguritele  kui  ka  alternatiivide  realiseerimisi  tulemustele  juhitava  protsessi   senist  
toimimist või analoogseis protsesse iseloomustavate andmete alusel. 
  Prognoosida  juhitamatute  tegurite  väärtused  alternatiivide  elluviimise  ajal  ning  nende 
tegurite  mõju  tulemus  nii  juhitavatele  teguritele  kui  ka  alternatiivide  elluviimise 
tulemustele. 
  Määrata  alternatiivide  elluviimise  tulemuste  objektiivselt  tingitud  tase  juhitamatute 
tegurite  prognoositud  väärtuste  ja  mõju  intensiivsuse  alusel,  arvestades  seejuures 
väliskeskkonna tegurite kujunemist iseloomustava määramatusega. 
134. 
Selgitage  väliskeskkonna  teoreetilise  kvalitatiivse  analüüsi  olemust  ja  probleeme  väliskeskkonna 
piiritlemisel. Milles seisneb kvalitatiivse analüüsi sisemise ja välise komplekssuse tähtsus? 
- 
Juhitamatute  tegurite  väljatoomine  toimub  majandusprotsesside  kvalitatiivse  analüüsiga. 
Lõpmatust hulgast teoreetiliselt võimalikest seostest ja mõjudest võetakse vaatluse alla ainult need, 
millel  konkreetse  juhtimisülesande  piires  võib  olla  praktiline  tähtsus  alternatiivse  tegevusvariandi 
valimisel.  Etapi  olemus  seisneb  püstitatud  juhtimisülesande  väliskeskkonna  ja  juhitava  protsessi 
põhjus-tagajärg-seoste  analüüsis  püstitatud  juhtimisülesandega  määratud  piirides.  Selle 
analüüsietapi  kvaliteedi tagamisel on  peamiseks  nõudeks  seoste  uurimise  komplekssuse  tagamine. 
Lõpuks kujuneb põhjus-tagajärg-seos muster. 
- 
Võime eristada sisemist ja välimist komplekssust. Analüüsi komplekssuse tagamisel on lähtepunktiks 
sisemine  komplekssus  –  püstitatud  juhtimisülesande  terviklik   käsitlemine .  See  tähendab,  et  välja 
tuleb  tuua  kõik  otsuse  ettevalmistamise  seisukohalt  tähtsad  juhitava  protsessi  elemendid  ja 
parameetrid,  sõlmpunktid  ning  nende  seosed.  Välise  komplekssuse  tagamine  tähendab,  et 
iseloomustatakse  igakülgselt  väliskeskkonna tegurite  seoseid  püstitatud  juhtimisülesande  peamiste 
elementidega. 
135. 
Milles  seisneb  väliskeskkonna  kvantitatiivse  analüüsi  olemus  ja  tähtsus  väliskeskkonna 
piiritlemisel? 
- 
Väliskeskkonna  analüüsi  2.  etapil  toimub  teoreetiliselt  väljatoodud  tegurite  taseme 
muutumistendentside  ja  mõju  intensiivsuse  kvantitatiivne  analüüs  juhitava  protsessi  või  selle 
analoogide senist toimimist  iseloomutavate  andmete alusel. Analüüsi tulemusena konstrueeritakse 
väliskeskkonna tegurite taseme prognoosimudelid ja väliskeskkonna tegurite poolt juhitava protsessi 
parameetritele  avaldatava  mõju  intensiivsust  kvantitatiivselt  hindavad  mudelid.  Sellega  tekib 
võimalus  prognoosida  väliskeskkonna  tegurite  muutumist  ja  toimunud  muutuste  mõju  valitud 
tegutsemisvariandi elluviimise tulemustes. 
- 
Prognoosi-  ja  seosemudelite  kvantitatiivse  analüüsi  käigus  aheneb  oluliselt  vaatlusaluste 
mittejuhitavate väliskeskkonna tegurite ring: 
  vaatluse  alt  jäetakse  välja  need  mittejuhitavad  tegurid,  mis  jäävad  püstitatud 
juhtimisotsuse elluviimise ajal muutumatuteks; 
  välja jäävad juhitamatud tegurid, mille mõju intensiivsus on nullilähedane; 
13. peatükk 
136. 
Milles  seisneb  juhitava  protsessi  väliskeskkonna  tingimuste  muutumise  prognoosimise  vajalikkus 
otsuse ettevalmistamisel? 
- 
Väliskeskkonnal  on  suur  tähtsus  majandussubjektide  tegevuse  suunamisel  ja  tegevuse 
tulemuslikkuse kujundamisel. Seetõttu on oluline võimalikult täpselt prognoosida nende seisundite 
iseloomu  juhtimisotsuste  elluviimise  ajal.  Need   prognoosid   suudavad  paljude  tegurite  puhul  anda 
ainult  nende  tulevikuväärtuse  kujunemise  ligikaudsed  piirid,  st  väliskeskkonna  tegurite  väärtusi  ja 
neist  kombineeruvaid  väliskeskkonna  seisundeid  iseloomustab  üldjuhul  väiksem  või  suurem 
määramatus.  Väliskeskkonna  määramatus  raskendab  oluliselt  alternatiivide  elluviimise  tulemuste 
kasulikkuse  tulemuste  hindamist  ja  nende  võrdlevat  analüüsi  analüüsitavate  tegevusvariantide 
lõikes.  Juhtimisotsuste  põhjendatuse  suurendamise  oluliseks  suunaks  on  määramatuse 
vähendamine  otsuse  elluviimise  ajal  kujunevate  juhitava  protsessi  väliskeskkonna  tingimuste 
prognoosimisel. Alternatiivide elluviimise tulemuste hindamise ja võrdlemise edukus oleneb sellest, 
kuivõrd  täpselt  suudetakse  otsuse  ettevalmistemisel  ennustada  alternatiivide  elluviimise  ajal 
ilmnevate konkreetsete välistegurite väärtused. 
137. 
Millised  on  peamised  lähenemisviisid  juhitava  protsessi  väliskeskkonna  tingimuste  muutumise 
prognoosimisel? 
- 
Prognoosimise edukuse peamiseks  tingimuseks  on informatsiooni teisendamise eelduste objektiivne 
formuleerimine.  Toome  mõned  prognoosimisviisid,  lähtudes  erinevatest  eeldustest  kasutatava 
informatsiooni iseloomu kohta: 
  prognoos  ajateguri  alusel  ehk  inertsil  põhinev  tegurite  muutumisi  iseloomustav 
aegridadele  toetuv  prognoos 
  tegurite ruumilistele erinevustele toetuv prognoos 
  kombineeritud  prognoosimisviis,  mis  ühendab  erinevate  subjektide  kaupa  vaadeldavaid 
tegur-tulemusnäitajate aegridu. 
138. 
Selgitage  nähtuse  sisemisele  intertsile   toetuva   prognoosimetoodika  olemust  ja  selle  peamisi 
puudusi. 
- 
Inertsile  tugineva prognoosi korral esitatakse  kogutud info juhitamatute väliskeskkonna tingimuste 
taseme   senisest   kujunemisest  vastavate  tingimuste  väärtuste  aegridade  kujul.  Ajateguri  alusel 
kujunevad tingimuse S väärtused.  Mudelis on ära kirjeldatud väliskeskkonna tingimuse S muutumine 
üle  aja.  Selle  mudeli  abil  on  võimalik  teha  prognoos,  mis  tuvastab,  milline  võiks  olla   eeldatav   S 
väärtus uuritaval tuleviku ajahetkel. Ajateguri alusel prognoosides eeldatatakse, et ajas stabiilsed on 
nii tegurite absoluutsete juurdekasvude kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed parameetrid kui ka tegurite 
mõju intensiivsus. Kasutatakse inertsile tuginevat prognoosimist prognoositava nähtuse muutumise 
trendide  modelleerimiseks,  sest  trend  on   tavalisel   prognoositava  nähtuse  muutumise  peamine 
komponent  ja  kõige  stabiilsem  osa.  Stabiilse  trendi  kõrval  on  prognoositava  nähtuse  dünaamikale 
sageli  iseloomulikud  sesoonsed  kõikumised.  Kõikumiste  prognoosimiseks  kasutatakse  samuti 
ajategurile 
tuginevaid 
mudeleid . 
Lõpuks 
ühendatakse 
mõlemad 
mitmemõõtmelisesse 
autoregressiivsesse  mudelisse,  mis  kirjeldavad  dünaamilise  rea  eelnevate  tasemete  mõju 
järgnevatele tasemetele. 
- 
Inertsile tugineva prognoosi korral on ennustatavad ainult üldised väliskeskkonna teguri muutumise 
omadused  ja  seaduspärasused,  mis  peegeldavad  püsivaid  põhjus-tagajärg-suhteid.  Absoluutselt 
püsivaid  omadusi  ja  seaduspärasusi  väliskeskkonna  teguritel  aga  ei  eksisteeri  ja  seetõttu  ei  ole  ka 
prognoositav  teguri  tase  üheselt  determineeritud.  Ilmnevad  konkreetsetest  situatsioonidest 
tulenevad  iseärasused,  mida  pole  võimalik  prognoosida,  mistõttu  täpne  prognoos  pole  võimalik. 
Prognoosiga on võimalik välja tuua vaid  intervall  või piirkond ja piirid jäävad hägusaks. 
139. 
Selgitage  juhitava  protsessi  väliskeskkonna  tingimuste  ja  selle  determinantide  aegridadele 
tugineva prognoosimetoodika olemust ja selle peamisi puudusi. 
- 
Lähteinformatsioon  esitatakse  aegridadena,  mis  iseloomustavad  prognoositavat  väliskeskkonna 
tingimust S ja selle taset kujundavaid tegureid. Väliskeskkonna tingimuste determinantide aegridade 
alusel  tehtud  prognoosi  puhul  langeb  ära  eeldus,  et  väliskeskkonna  tingimust  määravate 
determinantide  kompleksi  absoluutsed  juurdekasvud  on  prognoosiperioodil  konstanse  suurusega. 
Iga  determinandi  muutumist  minevikus  ja  oodatavat  muutumist  tulevikus  käsitletakse  eraldi. 
Üldiste seaduspärasuste kõrval tuuakse iga teguri puhul välja ka selle muutumise iseärasused. Säilib 
aga  eeldus,  et  tulevikku   kanduvad   üle  determinantide  mõju  kvalitatiivsed  ja  kvantitatiivsed 
parameetrid. 
- 
Determinantide  aegread  on üldjuhul omavahel tihedas statistilises seoses, eelkõige neis sisalduvate 
trendide tõttu. Peamiseks puuduseks on asjaolu, et tulevikku kantakse üle determinantide aegridade 
keskosale iseloomulikud seaduspärasused, samal ajal determinantide arengu ja mõju kvalitatiivsed 
ja  kvantitatiivsed  parameetrid  enamasti  aja  jooksul  muutuvad.  Mida   pikemad   on  aegread,  seda 
vanemad seaduspärasused üle kantakse. 
140. 
Selgitage  väliskeskkonna  tingimuse  ja  selle  determinantide   väärtustele   vaatlusaluste 
majandusprotsesside kogumis tugineva prognoosimetoodika olemust ja selle peamisi puudusi. 
- 
Väliskeskkonna  tingimuste  determinantide  aegridadele  tugineva  prognoosi  puudusi  võimaldab 
teatud  määral  vältida  uuritava  väliskeskkonna  tingimuse  ja  seda  kujundavate  determinantide 
väärtuste  erinevuste   vaatlemine   ühel  ja  samal  ajaperioodil  paljudes  samalaadsetes 
majandusprotsessides. Vastav mudel peegeldab väliskeskkonna muutumise seaduspärasusi viimasel 
teadaoleval  perioodil  otsuse  ettevalmistamise  protsessis  väliskeskkonna  tingimuste  prognoosi 
koostamist. Kasutades prognooside väljatöötamisel viimase teadaoleva perioodi vaatluste ruumilist 
kogumit,  võib  ka  eeldada,  et  välja  toodud  seose  parameetrid  on  värskemad  ja  usaldusväärsemad 
seaduspärasustest, mille aluseks on ühe majandusprotessi vaatemisel saadud andmete aegrea alusel 
leitud seaduspärasused. 
- 
Samal  ajal  ei  saa  aga  empiiriliste  vaatluste  ruumilise  kogumi  alusel  otseselt  hinnata  prognoositava 
väliskeskkonna  tingimuse  dünaamika  seaduspärasusi.  Erinevused  determinantide  väärtustes  ei 
peegelda enamasti nähtuse arengu eri staadiume, vaid ühel ja samal arengutasemel oleva nähtuse 
sisemist varieerumist. 
141. 
Milliseid  võimalusi  pakub  väliskeskkonna  tingimuste  muutumise  prognoosimine  täpsustamiseks 
erinevate metoodikate kombineerimine? 
- 
Kombineeritud käsitlusviisiga võiks ühendada metoodikate tugevad küljed: prognoosis ühendatakse 
prognoositava  väliskeskkonna  tingimuse  ja  selle  determinantide  ajalist  muutust  iseloomustavad 
andmed  paljudel  samalaadsetel  majandusprotsessidel,  aga  samuti  nende  erinevused  erinevate 
majandusprotsesside  vahel.  Mõnikord  on  otstarbekas  kombineerida  väliskeskkonna  tingimuste  ja 
selle  determinantide  aegridadele  tuginevat  prognoosi  metoodikat  inertsist  lähtuva  metoodikaga. 
Ajateguri  alusel  modelleeritakse  nii  prognoositava  väliskeskkonna  tingimuse  S  kui  ka  teda 
kujundavate  tegurite  trendid  ja/või  tsüklilised  kõikumised.  Inertsist  tuleneva  trendi  ja  tsüklilise 
komponendi  alusel  saadud  väliskeskkonna  tingimuse  S  prognoosi  täpsustamiseks  koostatakse  aga 
teguranalüüsi mudel, mis peegeldab selle tingimuse S konkreetsete väärtuste kõrvalekallet sisemise 
inertsiga  määratud  tasemest.  Kombineeritud  prognoosimisviisi  kasutamisel  on  prognoosi 
informatsiooniliseks  aluseks  vaatlusaluste  subjektide  ruumilise  kogumi  elementide  muutumise 
aegread. Sellise käsitlusviisi korral tekib võimalus prognoosida ka determinantide mõju intensiivsust 
iseloomustavate  parameetrite  muutumist.  Sellega  võimaldab  aegridade  ja  ruumikogumite 
andmetele  tuginevate  metoodikate  ühendamine  suurendada  väliskeskkonna  tingimuse  prognoosi 
põhjendatust. Vaadeldavate aegridade iga ajaperioodi kohta koostatakse väliskeskkonna tingimuse S 
kujunemise mudel erinevate majandusprotsesside ruumilise vaatluskogumi alusel. Edasi koostatakse 
seoseparameetrite  muutumise  inertsil  rajanevad  prognoosid.  Tegelike  ja  teoreetiliste  väärtuste 
erinevuste alusel tuuakse välja väliskeskkonna tingimuse S kujunemise spetsiifilised seaduspärasused 
kõigis vaatlusalustes majandusprotsessides. 
- 
Nii inertsile tugineva kui ka tegurimudelite alusel tehtava prognoosi puhul tuleb leida parameetrite 
muutumise  usalduspiirid  ja  parameetrite  konkreetsete  väärtuste  jaotumise  tõenäosused 
usalduspiiridega  määratud  intervallis.  See  võimaldab  minna  üle  alternatiivide  võrdlemisele 
väliskeskkonna määramatuse korral. 
- 
Samas  ei  lahenda  informatsiooni  omamine  protsessi  mineviku  kohta  probleemi,  sest  puudub 
mittestatsionaarsete  juhuslike  protsesside  prognoosimise  teooria.  Seni  väljatöötatud  meetodid  ei 
garanteeri 
usaldusväärset 
prognoosi. 
Sellistes 
tingimustes 
toetub  
otsustusprotsess 
majanduspraktikas  eelkõige  inimese  intuitsioonile,  tema  subjektiivsele  ettekujutusele  või 
hüpoteesile tulevikuarengu ja seda arengut mõjutavate tegurite ning tingimuste kohta. 
14. peatükk 
142. 
Selgitage alternatiivide kasulikkuse hindamise erinevusi ühe- ja mitme hindamiskriteeriumi alusel. 
- 
Alustuseks tuleb selgeks teha, et tegutsemise eesmärk ja selle tegelikud tulemused on kaks eri asja. 
Ühel   konkreetsel   alternatiivil  on  kvalitatiivselt  ja  kvantitatiivselt  üheselt  määratud  elluviimise 
tulemused.  Alternatiivi  elluviimise  tulemuste  kasulikkust  ei  hinda  aga  ainult  juht,  vaid  ka  selle 
elluviimisest mõjutatud teised subjektid. On tarvis tagada, et juht arvestaks otsustuse vastuvõtmisel 
kõiki  alternatiivi  elluviimise  tulemusi.  Välismõjude  arvestamise  vajadus  ei tulene  üksnes  ühiskonna 
kogukasulikkuse  maksimeerimise  vajadusest,  vaid  negatiivse  tagasiside  ärahoidmise  kasulikkusest 
juhile endale. 
- 
Alternatiivi  elluviimise  kasulikusehinnang  sõltub  otseselt  vaadeldavast  aspektist.  Üldise  tervikliku 
kasulikkusehinnangu  saamiseks  on  tarvis  tagada  alternatiivi  elluviimise  tulemuste  kõigi  aspektide 
arvelevõtmine  ja  kõigi  tulemustest  puudutatud  subjektide  huvide  arvestamine.  Analüütilisest 
seisukohast   on  otsustuse  ettevalmistamisel  ülesandeks  võtta  vaatluse  alla  kõik  alternatiivide 
teostamise olulised tulemused, sõltumata sellest, millise subjekti juures või millisel ajaperioodil nad 
ilmnevad. Iga subjekt analüüsib ainult neid alternatiivi elluviimise tulemusi, mis tema enda olukorda 
muudavad. 
- 
Kui  subjekti  eelistus  rajaneb  ainult  ühele  valikukriteeriumile,  siis  on  meil  tegemist  lihtsa  otsusega, 
mitme  kriteeriumi  kasutamisel  aga  kompleksvõrdluse  ülesandega,  kus  avaldub  erinevate 
alternatiivide erinev järjestus kasulikkuste lõikes. 
143. 
Selgitage alternatiivide kasulikkuse võrdlevhinnangu  väljatöötamise  etappide sisu. 
- 
Alternatiivide kasulikkuse võrdlevanalüüsis võib välja tuua kaks etappi: 
  analüüsida  juhitava  protsessi  vahetu  täiustamise  eesmärgisüsteemi  komponentide 
sõltuvust alternatiivi teostamise kõigist tulemustest; 
  välja tuua alternatiivide kasulikkuse kompleksne  võrdlev  hinnang. 
144. 
Selgitage alternatiivide kasulikkuse subjektiivse mõõtmise meetodite olemust. 
- 
Eelistuste  väljatoomist  ilma  hindamiskriteeriume  formuleerimata  nimetatakse  subjektiivseks 
mõõtmiseks. Tuuakse välja alternatiivide kasulikkuse subjektiivse mõõtmise meetodid: 
  järjestamine  –  alternatiivide  kogumi  korrastamise  protseduur,  mille  tulemuseks  on 
alternatiivide  järjestus  neid  järjestva  subjekti  eelistuste  alusel,  eelistuse  arvuliseks 
väljendajaks  on  selle  meetodi  kasutamisel  alternatiivi  järjekorranumber  saadud 
järjestuses ; 
  paariviisiline  võrdlus  –  alternatiivide  kogumi  korrastamise  protseduur,  mille  puhul 
eelistussuhed  tuuakse  välja  alternatiivide  kõikvõimalike  paaride  suhtes.  Paariviisilise 
võrdluse  tulemused  esitatakse  maatriksi  kujul,  mille  ridade  ja  veergude  päistes  on 
alternatiivide  tähistused  ja  maatriksväljal  rea  päises  oleva  alternatiivi  eelistussuhe   veeru  
päises toodud alternatiivi suhtes; 
  vahetu hindamine – kujutab endast alternatiivide ruumi korrastamise protseduuri, mille 
käigus  alternatiividele  omistatakse  mingis  intervalliskaalas  arvulised  väärtused.  Subjekt 
püüab määrata kõigi alternatiivide kohad mingil  arvteljel , nii et need vastaks alternatiivide 
kasulikkusehinnangute suhetele. Seda meetodit nimetatakse ka pallhinnangute  meetodiks . 
Probleemiks on seejures adekvaatse skaala valik; 
  järjekindel  võrdlemine  –  alternatiivide  ruumi  korrastamise  kompleksne  protseduur,  mis 
ühendab endas järjestamise ja vahetu hindamise meetodite omadusi. 
145. 
Milliste abinõudega ja kes saab suunata juhti otsust ette valmistades arvestama ühiskonna üldiste 
huvidega? 
- 
Alternatiivseid  tegutsemisvariante  iseloomustavad objektiivselt  nende  elluviimise  tulemused.  Need 
tulemused  on  juhi  eesmärgisüsteemiga  seotud  või  tuleb  sellega  siduda  nii,  et  kujuneksid 
alternatiivide  kasulikkuse  kooskõlalised  hinnangud  majandustegevuse  eri  aspektide  kaupa  ja  eri 
subjektide  seisukohalt.  Normatiivne  otsustusteooria  on  sobilik  juhi  tegevuse  kujundamiseks  uute 
juhtimisülesannete lahendamiseks muutuvates majandustingimustes. Juhtide eelistuste kujunemise 
aluste  analüüsi  tulemusena  tuuakse  välja  ka   majanduspoliitika   puudused  majandustegevuse 
subjektiivse teguri suunamisel. 
- 
Majanduspoliitiliste  stimuleerimis-  ja  motiveerimismehhanismide  rakendamine  ei    tähenda  veel 
iseenesest,  et  juht  teeb  objektiivselt  kõige  parema  valiku.  Kui  preemiate  või  sanktsioonide  mõju 
alternatiivide  kasulikkusele  ei  ületa  juhi  seisukohalt  tundlikkuse  piiri,  siis  hinnatakse  vaatlusalused 
alternatiivid ikkagi samaväärseks. 
146. 
Milliseid  abinõusid  ja  miks  tuleb  rakendada,  et  muuta  alternatiivide  kasulikkuse  hindamise 
kriteeriumid sobilikuks kompleksse kriteeriumi sünteesimiseks? 
- 
Otsustusülesande  lahendamise  tarvis  on  eesmärgisüsteemi  komponentide  lõikes  saadud 
kasulikkusehinnangud tarvis sünteesida alternatiivide kasulikkuse komplekshinnanguks,  mille alusel 
saaks  välja  valida  parima  tegutsemisvariandi.  Alternatiivide  kasulikkuse  komplekshinnangu  süntees 
haarab järgmisi probleeme: 
  eri kriteeriumide võrdlev hindamine; 
  kasulikkuse kompleksnäitaja väljatöötamine. 
- 
Hindamiskriteeriumide võrdlev hindamine on komplitseeritud analüüsiülesanne, mida on majanduse 
juhtimise teoorias ja praktikas senini veel ebapiisavalt uuritud ja halvasti  lahendatud . Seda ülesannet 
ei  saa  lahendada  formaalselt,  sest  tagajärjeks  oleks  usalduse  kaotamine  otsuse  ettevalmistamise 
teaduslike  aluste  suhtes.  Eriti  keeruline  on  määrata  kriteeriumide  tähtsust  väljendavad 
võrdluskordajad.  Hindamiskriteeriumide  adekvaatse  võrdleva  hindamise  tagamiseks  tuleks  õigesti 
ühendada (sünteesida) kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi etapid: 
  kriteeriumide skaalade ja mõõtühikute ühtlustamine – et oleks lihtsam võrrelda; 
  kriteeriumide puhastamine segavate tegurite ja kõrvaliste subjektide mõju tulemustest; 
  eri  kriteeriumides  sisalduvate  ühtede  ja  samade  majandustegevuse  aspektide 
korduarvestuse elimineerimine; 
   kriteeriumidele  võrreldava tähtsuse kordajate omistamine . 
147. 
Selgitage,  miks  ei  tohi  näitajat  samastada  reaalse  nähtusega  ja  konkreetset  kriteeriumnäitajat 
alternatiivkasulikkuse hindamise kriteeriumiga? 
- 
Samuti nagu näitajat ei saa samastada tema abil iseloomustatava nähtusega, ei saa ka kasulikkuse 
hindamise kriteeriumi esitada subjekti tegutsemise eesmärgina. Igale alternatiivi elluviimise tulemusi 
iseloomustava  näitaja  väärtusele  vastandatakse  hindamiskriteeriumi  abil  selle  väärtuse 
kasulikkusehinnang  vaatlusaluse  subjekti  seisukohalt.  Tulemusvektori  igale  seisundile  antakse 
kasulikkuse  hinnang  kõigi kriteeriumide  alusel. Kasulikkusehinnangu  saavad  ainult  need  alternatiivi 
teostamise tulemused, mis muudavad otsust vastuvõtva subjekti olukorda. 
15. peatükk 
148. 
Milliste tingimuste täitmisel saab juht langetada  ratsionaalse  otsuse? 
- 
Iga  subjekti  valitav  tegutsemisvariant  peaks  suurimal  võimalikul  määral  vastama  reaalse  maailma 
objektiivsetele  tingimustele.  Otsustuse   ratsionaalsus   kujuneb  eri  subjektide  huvide   ühtsuse   ja 
vastandlikkuse  olukorras.  Otsustuse  teaduslik  ettevalmistamine  otsustusteooria  kõigi  teiste 
majandusteaduste  toel  ei  taga  otsustuse  ratsionaalsust.  Otsustuse  ettevalmistamisel  ja 
vastuvõtmisel kontsentreeruvad reaalsuse ja selle teadvustamise, objekti, subjekti, determineerituse 
ja  vabaduse  vastastikuste  seoste  ning  mõjude  probleemid.  Neid  filosoofilisi  probleeme  selgitab 
vabaduse ja paratamatuse seos. Subjekt vajab ratsionaalse otsuse tegemiseks kaht tingimust: 
  objektiivsete tingimuste (seaduspärasuste) tunnetamist; 
  vabadust suvalise otsustusvariandi valimiseks. 
- 
Sellistes tingimustes subjekt teab, milline on parim tegutsemisvariant. 
149. 
Mis  põhjusel  kalduvad tegelikult vastuvõetud otsused kõrvale ratsionaalsuse põhimõttest?  Millal 
on selline  kõrvalekalle  õigustatud? Millistes tingimustes on tugevam ratsionaalne ja millistes tingimustes 
intuitiivne lähenemine otsusele? 
- 
Kuna  objektiivse  reaalsuse  tunnetamine  pole  absoluutne,  siis  toimub  otsustamine  alati 
määramatuse tingimustes ja otsuse ratsionaalsus ei saa samuti olla absoluutne. Üha keerulisemaks 
muutub  ühiskondlike  suhete  adekvaatne  tunnetamine.  Hoolimata  informeerituse  ja  teadmiste 
kasvust võib  karta , et ratsionaalsuse osakaal väheneb. Lisaks on ka juhi valikuvabaduse suurenemine 
demokraatia arengust hoolimata vastuoluline protsess. Läbipaistmatute valikuvabaduste piirangute 
tõttu ei ole tänapäeva ühiskonnas enam selge, kes ja mille pärast vastutama peaks. Subjekti võime 
otsuste ratsionaalsuse tagamisel on ajaloolise arengu  produkt . See tähendab, et otsuse ratsionaalsus 
on arenev teema. Juhtimispraktikas ei ole üldjuhul kunagi võimalik saavutada kõigi otsuste täielikku 
vastavust  objektiivsetele  tingimustele.  Selles  mõttes  on  otsustuse  ratsionaalsus  suhteline 
kategooria.  Ühiskondlike  suhete  ja  selle  tegevuse  subjektiivse  juhtimise  võimaluste  arengu 
ebaühtluse tõttu võib juhtimise ratsionaalsuse tase nii  tõusta kui ka langeda. 
150. 
Milles seinseb otsustamise ratsionaalsuse objektiivse ja käitumusliku käsitluse olemus? 
- 
Objektiivsest aspektist analüüsitakse tegevuse eesmärkide vastavust tingimustele, et välja töötada 
reeglid  juhtimisülesannete  edukaks  lahendamiseks  nendes  tingimustes.  Objektiivse  käsitluse 
puudusena  tuuakse  asjaolud,  et  juhi  tegutsemise  eesmärke  ei  ole  teiste  subjektide  poolt  võimalik 
täielikult tunnetada ja arvestada. 
- 
Käitumuslikust  aspektist  uuritakse  vastuvõetud  otsustuste  kujunemise  tingimusi,  et  kirjeldada 
subjekti käitumise aluseid või välja töötada reeglid ja  mehhanismid  subjekti tegevuse suunamiseks. 
- 
Objektiivne ja käitumuslik aspekt moodustavad ühtse terviku ja neid ei saa teineteisele vastandada. 
151. 
Millistest  ebareaalsetest  ootustest  otsuse  ratsionaalsuse  tagamise  suhtes  oleks  vaja  loobuda,  et 
tagada otsuse ettevalmistusprotsessi käsitluse suurem reaalsus? 
- 
Standardses  rutiinses  olukorras  on  emotsionaalsus  inimlik  nõrkus,  mis  põhustab  otsustuste 
vastuvõtmisel  suuri  kahjusid.  Eriolukorras  võib  emotsionaalne  käsitlusviis  olla  sageli  ratsionaalselt 
parem  paindlikumate  võimaluste  tõttu  kohaneda  majandustegevuse  konkreetsete  tingimuste  ja 
inimeste  loominguliste  võimete  avamisega.  Otsuste  ratsionaalse   põhjendamise   vahendite 
kasutamisel tuleb arvestada ka protsessi teist poolt: 
  loobuda otsustusprotsessi täieliku informatsiooniga kindlustatuse idealiseeritud eeldusest; 
  arvestada informatsiooni töötlemise vahendite piiratud võimalusi; 
  arvestada  reaalseid  ajalooliselt  määratud  piiranguid,  püüeldes  samal  ajal  nende 
järkjärgulise kõrvaldamise poole. 
152. 
Selgitage  otsustamise  ratsionaalsusele  ja  subjektiivsusele  lähenemise  erinevusi  lähtudes 
normatiivsest ja dekriptiivsest lähenemisviisist. 
- 
Normatiivne otsustusteooria tegeleb vaatlusaluse subjekti otsuse ettevalmistamise ja vastuvõtmise 
objektiivse  aluse  uurimisega.  Uurija  püüab  asetada  end  teda  huvitava  subjekti  rolli  ja   korrata  
eksperimentaalselt  otsustuse  kujunemise  protsessi.  Kõrgema  juhtimistaseme  subjektid  püüavad 
alluvate  tegevust  suunata  mitmesuguste   stiimulite   ja  sanktsioonidega.  Mida  kitsamaks  muutub 
inimeste ring, seda konkreetsemalt tuleb uurida selle inimgrupi käitumise aluseid, täiendades üldisi 
seaduspärasusid  grupi  käitumise  iseärasuste  arvestamisega.  Juhtiv  subjekt  püüab  luua  alust  oma 
eesmärkide saavutamiseks. Toetutakse otsustusprotsessi ratsionaalsele alusele, mis kujutab endast 
majandussubjekti  käitumise  kõva  tuuma  ja  võimaldab  seetõttu  ka  seda  käitumist  sihipäraselt 
suunata.  Juhtimisedu  sõltub  esmajärjekorras  juhitava  subjekti  tegutsemise  ratsionaalse  aluse 
adekvaatsest  tunnetamisest  kuid  siiski  mitte  ainult  ja  üksnes  sellest.  Alati  on  võimalikud 
kõrvalekalded  emotsionaalsete  tegurite  mõjul.  Emotsionaalsete  tegurite  poole  peab   lahendama  
deskriptiivne otsustusteooria. 
- 
Deskriptiivse  otsustusteooria  ülesandeks  on  süsteemselt  kirjeldada  juhtide  praktilist  tegevust. 
Kõrvutades  ja  võrreldes  praktilisi  otsuseid  ratsionaalsetega,  tuuakse  välja  lahknevused,  mis 
iseloomustavad  juhtimisüsteemi  põhjendatust  ja  tõhusust.  Lahknevused  tulenevad  nii  vigadest 
otsuse ratsionaalsuse hindamisel kui ka vaatlusaluse subjekti käitumise emotsionaalsusest. 
16. peatükk 
153. 
Selgitage majandusliku koostöö olemust partnerite poolt tegevusvariantide kasulikkuse hindamise 
probleemina. 
- 
Arenenud  tööjaotuse  korral  kujuneb  lõppkasutuseks  valmis  produkt  paljude  subjektide  üheks 
tervikuks integreeritud tööde tulemusena. Koostöö tagamise mehhanismidena on ajalooliselt välja 
kujunenud  ühiskonna  elu  ja  töö  organisatsioonilised  vormid.  Iga  koostöö  häire  toob  kaasa 
lõpptulemuse halvenemise – kahjud asjatutest kuludest või saamata jäänud tuludest. 
- 
Süsteemne  lähenemine  majanduse  juhtimise  täiustamisele  nõuab  tööjaotuses  tekkinud  häirete  ja 
nende  tagajärgede  kõrvaldamise  meetmete  väljatöötamise  asemel  sihikindlat  tegutsemist  häirete 
tekkepõhjuste  kõrvaldamiseks.  Majandusprotsessiga  seotud  subjektide  koostöö  kooskõlastamise 
teede  leidmine  ning  seda  tagavate  meetmete  süsteemi  väljatöötamine  tugineb  subjektide 
tegutsemisvariantide  kasulikkuse  analüüsile.  Selle  käigus  selgub  kõigi  subjektide  ning  väliste 
koostööpartnerite  suhteline  kasulikkusehinnang  ühisprodukti  loomiseks  vajalikule  alternatiivile. 
Tähtis  on  mõista,  et  igale  kollektiivsele  tegevusele  antakse  nii  palju  koostöö   kulgu   määravaid 
kasulikkusehinnanguid,  kui  palju  on  selles  tegevuses  osalevaid  subjekte.  Suvalisele  subjektile  peab 
olema objektiivselt  kasulikum  niisugune  tegutsemisvariant,  mis  tagab  koostööga  seotud  subjektide 
tegevuse kogutulemi maksimeerimise. 
154. 
Selgitage koostöö kujutamise mõtet partnerite panuste korrutisena. 
- 
Korrutis  väljendab  üksiktegevuste  tihedat  vastastikust  seost  ja võrdset  rolli  koostöö  lõpptulemuse 
kujundamisel.  Ühe  komponendi  nullväärtus  (mitteteostumine)  erinevate  subjektide  koostööd 
sisaldavate  alternatiivide  kogumist  muudab  asjatuks  kõigi  ülejäänud  koostööpartnerite 
jõupingutused. 
155. 
Selgitage subjekti õiguste ja vastutuse tasakaalustatuse tagamise vajadust eduka koostöö alusena. 
- 
Ladusa  koostöö  tagamiseks  ei  piisa  ainult  positiivsetest  stiimulitest  nagu  kasumiootus,  vaid  tuleb 
rakendada  ka  karistusi  koostöötingimuste  rikkumisega  tekitatava  kahju  kompenseerimiseks.  Ainult 
positiivsete ja negatiivsete stiimulite tasakaalustatud süsteemiga on võimalik saavutada olukord, kus 
koostööalternatiiv jääb kõigi partnerite jaoks parimaks ka muutunud väliskeskkonna tingimustes ja 
sunnib neid subjekte koostöö tingimuste laitmatu täimise nimel vajalikul määral pingutama. Samas 
on  oluline,  et  subjektidel  oleks  õigus  saavutada  valitsevates  raamtingimustes  parim  tulemus  ja 
kõrvalada häired. 
156. 
Selgitage  subjekti  õiguste  ja  kohustuste  tasakaalustamise  erinevusi  horisontaalsetes  ja 
vertikaalsetes koostöösuhetes. 
- 
Produkti   loomise  ahelas  kokku  puutuvate  subjektide  tegevuse  kooskõlastamine  rajaneb  nende 
õiguste  ja  kohustuste  tasakaalustamisel.   Tasakaalustatus   tuleb  tagada  nii  horisontaalsetes  kui  ka 
vertikaalsetes seoseahelates. 
- 
Horisontaalsuhetes on sõltumatud iseseisvad ja eraldatud subjektid. Nad vormistavad oma suhted 
lepingutena,  milles  kajastuvad  vastastikused  õigused  ja  kohustused.  Lepingu  tingimused  peavad 
looma  olukorra,  kus  koostöökohustuste  täitmine  on  osapooltele  kasulikum  kohustuste  täitmata 
jätmisest.  Riigivõimu  ülesandeks  on  tagada  seaduse  ja  sunnimehhanismidega  lepingupartnerite 
võrdõiguslikkus ning lepingu täitmata jätmises tulenevate sanktsioonide rakendamine. 
- 
Vertikaalsetes  seoseahelates  on  administratiivsetes  alluvussuhetes  olevad  subjektid  ühe  ettevõtte 
raames.   Siingi   on  tarvis  tagada  kõigi  koostöös  olevate  subjektide  õiguste  ja  kohustuste  tasakaal. 
Ühelt  poolt  saab  kõrgemal  juhtimisastmel  luua  administratiivselt  allpool  asuvatele  subjektidele 
töökeskkonna, mis tagaks nende tegevuse vastavuse üldistele huvidele. Teisalt peab aga neile jätma 
võimaluse  isikliku  initsiatiivi  ilmutamiseks  ülesannete  täitmise  uute  lahendusvariantide  leidmisel  ja 
rakendamisel. Eriti vajalik on initsiatiiv ja vastutustunne erakorralistes olukordades. 
157. 
Kuidas  tulenevad  koostööprotsessis  ühe  subjekti  kohustused  teise  subjekti  õigustest  ning  kuidas 
need õigused ja kohustused koostööahelas edasi kanduvad? 
- 
Subjekti õigusi ja kohustusi ei saa vaadelda abstraktselt ehk lahus tööprotsessist, vaid konkreetselt 
seostatult  vajadusega  organiseerida  subjektide  efektiivne  koostöö  ühiste  huvide  saavutamiseks. 
Õigused on kohustuste täitmise hädavajaliuks  vahendiks . 
- 
Õiguste  ja  kohustuste  tasakaalustuse  nõue  tähendab  seda,  et  tuleb  kujundada  kõigi 
koostööelementide  tasakaalustatud  suhted.  Subjekti  õigused  peavad  olema  ekvivalentsed  tema 
kohustustega.    Pooltoodete   hankimine   on  subjektile   kohustuseks   ja  ta  kannab  vastutust  hangete 
plaani  täitmise  eest.  Kuid  hangete  plaani  täitmiseks  on  vajalikud  teatud  tegutsemistingimused  ja 
subjektil  peavad  olema  õigused  nende  tingimuste  loomiseks  ja  hoidmiseks.   Selliselt   tuletuvad 
vaadeldava  subjekti  kohustused  õigusteks  ja  õigustest  tulenevad  omakorda  koostööpartnerite 
kohustused. Sellisel kujunev vastutuse ahel peegeldab koostöö lõpp-produkti kujunemise protsessi. 
Koostöö peab olema kooskõlastatud kõigis õiguste ja kohustuste kokkupuutepunktis. 
- 
Kõrvalekalle  ühe  subjekti   normaalsest   töörežiimist  võib  rütmist  välja  viia  kogu  protsessi.  See  ei 
tähenda,  et koostöö vahelülid  kannavad  tekkinud  kõrvalekaldeahela  lõpuni.  Iga  subjekt  peab enda 
huvides  rakendama  jõupingutusi rütmihäirete kõrvaldamiseks. 
158. 
Kuidas  ehitada  üles  subjektide  kohustusi  ja  vastutust  ühendades  (tekkinud)   häireid   summutav 
subjektide koostöösuhete süsteem? 
- 
Häirete   summutamine   toimub  kõige  paremini,  kui  täiendavad  jõupingutused  kõrvalekallete 
likvideerimiseks  tasuvad  end  ära  kõrvalekallete  põhjustajalt  laekuvate  kompensatsioonide  näol. 
Kõrvalekalded  ja  rütmihäired  koostööprotsessis  likvideeruvad  maksimaalselt  kiiresti,  kui 
majandushuvisid  arvestavad   stiimulid   on  kujundatud  tasakaalustatud  süsteemiks.  Majanduses  ei 
töötata  sageli  välja  järjekindlalt  mehhanisme,  mis  paneksid  vastutama  kõrvalekallete  tegelikke 
põhjustajaid.  Seetõttu  karistatakse  majandulikult  sageli  tegelike  süüdlaste  asemel  vahesõlmede 
esindajaid. 
159. 
Selgitage subjektide koostöömehhanismi komplekssuse, süsteemsuse ja tõhususe nõude olemust. 
- 
Eri  subjektide  tegutsemisvariantide  kooskõlastamise  (st  vastutuse  realiseerimise)  efektiivset 
mehhanismi iseloomustavad komplekssus, süsteemsus ja tõhusus: 
  Komplekssus  –  tähendab,  et  vastustussüsteemiga  on  haaratud  kõik  subjektid  ja  kõik 
olulised koostöö küljed, elemendid ja  sõlmed . 
  Süsteemsus  –  tähendab,  et  selle  süsteemi  elemendid  peavad  subjektide  huvide 
kokkupuute  punktides  esindama  kogu  süsteemi  huve  ja  tasakaalustama  eri  subjektide 
kitsastes huvidest tulenevaid püüdluseid. 
  Tõhusus – sanktsioonid soovimatute kõrvalekallete eest ja stiimulid positiivsete muutuste 
ergutamiseks  peavad  vastama  koostöö  tulemuse  muutustele.  See  nõue  tagab  erinevate 
koostööahelate  parimal  viisil  ühildumise.  Vastutuse  realiserimise  mehhanismi  tõhusus 
tähendab  järgmist:  stiimulid  ja  sanktsioonid  peavad  jõudma  mõjusalt  iga  subjektini; 
stiimulite  ja  sanktsioonide  mõju  peab  olema  koostöö  protsessis  subjektide  poolt 
tunnetatud kui arvestamist vääriv tegur oma tegevuse kujundamisel. 
17. peatükk 
160. 
Kuidas  iseloomustada  alternatiivi  elluviimise  kasulikkust  väliskeskkonna  seisundite  määramatuse 
korral? Millist mõju avaldab väliskeskkonna määramatus alternatiivide kasulikuse võrdlevale analüüsile? 
- 
Otsuse  ettevalmistamisel  tuleb  väliskeskkonna  määramatusest  tuleneva   riskiga   alternaiivide 
kauslikkuse  hindamisel  arvestada.  Seejuures  saab  toetuda  informatsioonile  intervallist,  mille 
ulatuses vaatlusalune väliskeskkonna tegur muutub, ja tõenäosustele, millega väliskeskkonna tegur 
erinevaid väärtusi omandab või intervalli erinevatesse piirkondadesse kuulub. 
- 
Väliskeskkonna  mõju  määramatuse  tingimustes  peab  otsuse  ettevalmistamisel  alternatiivide 
järjestamiseks  kasulikkuse  alusel  kaaluma  alternatiivide  teostamise  kasulikkusehinnanguid  nende 
alternatiivide  elluviimise  tulemuste  saavutamise  tõenäosuste  jaotusega.  Eelkõige  tuleb  arvestada 
väliskeskkonna käitumise iseärasusi. Võib välja tuua kaks äärmuslikku juhtu: 
  passiivne keskkond, mida iseloomustavad tõenäosuste jaotused; 
  majandussubjekti  tegevusele  aktiivselt   reageeriv     või  koguni  vastutegutsev  aktiivne 
väliskeskkond. 
161. 
Selgitage väliskeskkonna informatsioonilise iseloomustamise erinevate sitsuatsioonide olemust. 
- 
Passiivse väliskeskkonna puhul võib välja tuua erinevad variandid väliskeskkonna informatsioonilisel 
iseloomustamisel,  mis  kujundavad  spetsiifilise  väliskeskonna  mõju  arvestamise  strateegia 
alternatiivide elluviimise tulemuste kasulikkuse hindamisel: 
  väliskeskkonna  seisundite  kohta  on  antud  aprioorsed  (kogemustest  sõltumatud, 
kogemuste-eelsed) tõenäosuste jaotused; 
  seisundeid iseloomustavad tundmatute parameetritega tõenäosuste jaotused; 
  tõenäosuste  jaotuse  kohta  on  antud  väliskeskkonna  seisundite   jaotuste    lineaarsed  
kombinatsioonid; 
  jaotused ei ole teada; 
  väliskeskkonnal  on  antagonistlikud  (leppimatult  vastumeelne)  huvid  majandussubjekti 
tegutsemise suhtes; 
  seisunditest on teada ebatäpne hulk. 
- 
Otsustuse vastuvõtmisel tuleb läheneda eri moodi ühekordse ja korduvate protsesside juhtimisele: 
esimesel juhul võetakse vastu unikaalne otsustus valitud alternatiivi elluviimise lõplike tulemustega; 
teisel  juhul  kujutab  vastuvõetud  otsuse  kasulikkuse  hinnang  endast  terve  hulga  üksiktoimingute 
tulemuste keskmist väärtus. 
162. 
Selgitage  passiivse  ja  aktiivselt  vastutegutseva  väliskeskkonna  olemust  alternatiivide  elluviimise 
seisukohalt.  Mis  teooria  tegeleb  parima  alternatiivi  väljaselgitamisega  aktiivselt  vastutöötava 
väliskeskkonna tingimustes? 
- 
Passiivne  keskkond  –  iseloomustavad  tõenäosuste  jaotused  (näiteks  sademete  hulk).  Seda 
otsustamise juhtu nimetatakse mänguks loodusega või statistiliseks ülesandeks. 
- 
Majandussubjekti  tegevusele  aktiivselt  reageeriv  või  koguni  vastutegutsev  aktiivne  väliskeskkond 
(näiteks konkurentsikeskkond turgudel). Selle juhtumiga tegeleb mänguteooria. 
- 
Erinevalt  tuleb  otsuste  vastuvõtmisel  läheneda  ühekordsete  ja  korduvate  protsesside  juhtimisel: 
esimesel juhul võetakse vastu unikaalne otsustus valitud alternatiivi elluviimise lõplike tulemustega, 
teisel  juhul  kujutab  vastuvõetud  otsuse  kasulikkuse  hinnang  endast  terve  hulga  üksiktoimingute 
tulemuste keskmist väärtust. 
163. 
Selgitage ühekordselt elluviidava unikaalse alternatiivi ja korduvrakendusega alternatiivi olemuse 
erinevust elluviimise oodatava kasulikkuse võrdleva hindamise seisukohalt. 
- 
Ühekordsete unikaalsete juhtimisülesannete lahendamisel võib erinevate väliskeskkonna seisundite 
esinemistõenäosused arvata võrdseks isegi sel juhul, kui tõenäosuste jaotus on tegelikult teada. Üks 
kord realiseeritava juhtimisotsuse puhul ei saa rakenduda ootatava kasulikkuse äärmusi tasandavad 
mehhanismid.  Subjektil  on  tegemist  unikaalse  otsustusega,  mille  elluviimise  tulemused  mõjutavad 
tema olukorda oluliselt ja pika aja jooksul. Võimalikud korvamatud kahjud võivad sundida otsustajat 
jätma  vaatluse  alt  välja  ahvatlevad,  kuid  liiga  riskantsed  alternatiivid.  Erilise  tähenduse  omandab 
objektiivne  riski  hindamine.  Subjekti  suhtumine  riski  võib   ulatuda   riskialtist  suhtumisest  kuni  riski 
põhimõttelise vältimiseni. 
- 
Alternatiivi mitmekordsel  teostumisel  või  teostamisel  nende  korduste  kasulikkuste  summast  leitud 
keskmine  kasulikkus  stabiliseerub  aja  jooksul  mingil  kindlal  tasemel.  Alternatiivi  valikul  ei  ole  juhi 
jaoks  enam  kaalumist  väärt  väliskeskkonna  tingimuste  võimalike  ekstremaalselt  positiivsete  või 
negatiivsete  seisundite  tõenäosuste  väiksus  –  suure  korduste  arvu  korral  tuleb  arvestada  mõlema 
äärmuse  tekkimise  võimalusega. Seega tuleb alternatiivide  kogumist välja arvata  tegevusvariandid, 
mis  äärmuslikult  ebasoodsates  tingimustes  katastroofini  viivad.  Äärmuslikult  soodsatest 
väliskeskkonna tingimustest pole aga mõtet kasulikkuse prognoosimisel eufooriasse minna, sest neid 
esineb  väga  harva  ja  tegevuse  kogukasulikkusele  kõigi  alternatiivi  korduste  suunas  ei  ole  sel 
märkimisväärset  mõju.  Alternatiivi  elluviimise  tulemused  erinevates  väliskeskkonna  tingimustes 
nivelleeruvad aja jooksul mingil keskmisel tasemel. Alternatiive on vaja võrrelda oodatava keskmise 
kasulikkuse  alusel.  Protsessi  lõpmatu  kordumise  korral  võib  vaadelda  keskmist  kasulikkust 
konstantse suurusega. 
164. 
Millised  meetodid  on  välja  töötatud  parima  ühekordselt  rakendatava  unikaalse  alternatiivi 
leidmiseks  nende  elluviimise  kasulikkusehinnangute  alusel  erinevates  väliskeskkonna  tingimustes? 
Selgitage nende meetodite (valikureeglite) olemust ja omadusi. 
- 
Unikaalsete  otsustuste  vastuvõtmiseks  on  välja  töötatud  rida  võtteid  ja  eeskirju. 
Otsustusteooriaalases 
kirjanduses 
nimetatakse 
neid 
võtteid 
ja 
eeskirju 
mõnikord 
otsustamiskriteeriumideks.  Niisugune  tähistus  on  põhjendamatu  ja  ebaotstarbekas  –  see  segaks 
võrdleva  kvantitatiivse  hinnangu  leidmise  tehnilised  võtted  nende  võtete  väljatöötamise  sisuliste 
alustega. Vaatleme  siin unikaalse otsustuse kvantitatiivse võrdleva analüüsi järgmisi võtteid: 
  maxminreegel – selle reegli puhul eeldatakse, et alternatiivide elluviimisel tekib juhitavale 
protsessile  kõige  ebasoodsamat  mõju  avaldav  väliskeskkonna  seisund  ja  valitakse  välja 
alternatiiv,  mis  selle  seisundi  korral  annab  parima  tulemuse.  Neutraalse  väliskeskkonna 
puhul  õigustab  selline  käsitlusviis  ennast  ainult  juhul,  kui  ebasoodsas  väliskeskkonnas 
tuleks  karta  katastroofilisi  tagarjägi.  Reeglit  kritiseeritakse  asjaolu  pärast,  et  maxmin 
eeldab otse patoloogilist pessimismi. 
  maximaxireegel – otsib alternatiivi, mis realiseeriks miinimumi maksimaalselt võimalikest 
kahjudest.  Maximaxireegel  orienteerib  majandussubjekti  eeldusele,  et  juhitav  protsess 
areneb  kõige  soodsamates  väliskeskkonna  tingimustes  ja  otsitakse  soodsaimates 
väliskeskkonna  tingimustes  suurima  kasulikkusehinnanguga  alternatiivi.  Kui  kasutatakse 
kahjude   maatriksit,  siis  muutub  maxiamaxireegel  miniminireegliks.  Maximaxireegli 
puudused  on  analoogsed  maximinireegli  puudustega:  maximaxireegel  eeldab 
majandussubjekti  äärmuslikku  optimismi  väliskeskkonna  seisundite  tekkimise  ja  nende 
mõju suhtes subjekti poolt valitud tegevusvariandi kasulikkusele. 
  Hurwiczi reegel kujutab endast ülaltoodud äärmuslike käsitlusviiside vahelis  kompromissi . 
Hurwiczi  reeglis  olev  lambda  iseloomustab otsustava subjekti pessimismi-optimismi suhte 
näitajat.  See  reegel kaalub  lambdat  arvestades  alternatiivi  xi teostamise  kõige parema  ja 
kõige halvema tulemuse. Mida lähemal on lambda ühele, seda suurem mõju on lahendile 
alternatiivi  teostamise  kõige  paremal  võimalikul  tulemusel.  Kui  lambda  on  1  siis  muutub 
antud  reegel  maximaxireegliks.  Kui  lamdba  on  võrdne  0-ga,  siis  maximinireegel.  Lambda 
väljendab  inimese  subjektiivset   suhtumist   vastuvõetava  otsusega  seotud  riski,  st 
majandussubjekti  intuitiivseid  ootusi  ja  riskikalduvusi  väliskeskkonna  juhitamatu  mõju 
arvestamisel.  Antud  reegli  peamine  puudus  seisneb  selles,  et  võtab  kaalumisel  arvesse 
ainult ekstremaalsed kasulikkused. 
  Laplace’i  reegel  lähtub  eeldusest,  et  kõigil  väliskeskkonna  seisunditel  on  võrdne 
tekkimisvõimalus, st tõenäosuste jaotuse kohta puudub igasugune täpsustav info. Puudub 
ka põhjus ühe või teise seisundi eelistamiseks. 
   Savage -Niehansi  reegel  –  lähtealus  erineb  eeltoodute   omadest .  Kasulikkusemaatriks 
teiseneb  saamata  jäänud  tulude   maatriksiks .  Reegel  teiseneb  äärmusjuhul 
maximinireegliks. 
  Vähendamaks  unikaalsete  juhtimisotsustega  kaasnevaid  riske,  on  välja  töötatud 
kumulatiivsete tõenäosuste meetod, mis kasutab informatsiooni üksikute väliskeskkonna 
seisundite  tekkimise  tõenäosuse  kohta,  selle  meetodi  olemus:  iga  alternatiivi  puhul 
järjestatakse  kasvavas  järjekorras  selle  alternatiivi  teostamise  võimalike  tulemuste 
kasulikkuse arvulised väärtused; kasulikkuse madalaim tase saavutatakse tõenäosusega 1; 
järgmine  kasulikkuse  tase  saavutatakse  tõenäosusega  1  miinus  kõige  väiksema 
kasulikkusega  väliskekskonna  tekkimise  tn;   majandussubjekt   määrab  otsustuse  nõutava 
usaldusväärsuse  taseme;  valitakse  alternatiiv,  mis  annab  kõige  suurema  kasulikkuse 
nõutavaks peetava usaldatavuse tasemel. 
165. 
Millised  meetodid  on  välja  töötatud  parima  korduvrakendusega  alternatiivi  leidmiseks  nende 
elluviimise  kasulikkusehinnanfute  alusel  erineva  tekkimise  täenäosusega  väliskeskkonna  tingimustes? 
Selgitage nende meetodite olemust ja omadusi. 
- 
Keskmise  võrdlemise  reegel  (müü-reegel)  –  võrreldakse  alternatiive  nende  korduva  elluviimise 
oodatava kaalutud keskmise  kasulikkuse alusel,  kusjuures   kaaludena esinevad erinevate kasulkkust 
mõjutavate  väliskeskkonna  seisundite  tekkimise  tõenäosused.  Väliskeskkonna  seisundite  tekkimise 
tõenäosused  esinevad  alternatiivide  elluviimise  kasulikkuse  erinvate  arvväärtuste  kaalude  rollis. 
Meetodi  nimetus  tuleneb  sellest,  et  juhusliku  suuruse   keskväärtus   tähistatakse  müü’ga.  Reegli 
rakendamise puudusena tuuakse välja asjaolu, et see reegel eeldab juhi täielikku riskineutraalsust. 
- 
Kasulikkuse  keskmiste  ja  hajuvuste  võrdlemise  reegel  –  müü-sigma  reegel  arvestab  ka  otsustaja 
subjektiivset  suhtumist  ja  kombineerib  kompleksse  kasulikkusehinnangu  saamiseks  alternatiivide 
oodatava  kasulikkuse  keskmise  ja  hajuvuse  näitajad.  Saadud  alternatiivide  elluviimise  oodatava 
kasulikkuse  võrdlevhinnang  kujutab  endast  funktsiooni  nii  kasulikkuse  oodatavast  keskmisest 
tasemest kui ka kasulikkuse standardhälbest väliskeskkonna seisundite kogumis. 
166. 
Kuidas  mõjutab  alternatiivide  oodatavat  võrreldavat  kasulikkusehinnangut  juhi  subjektiivne 
suhtumine riski? 
- 
Riskikartlikkus  muudab  variatsiooni  võimalikud  piirid  laiemaks.  Kui  otsustaja  on  riskikartlik,  siis 
eelistab ta alternatiivi, mille puhul variatsioon on väiksem. 
167. 
Mida väljendab alternatiivide kasulikkuse hindamise subjektiivne kasulikkusefunktsioon? Selgitage 
lineaarse, kumera, nõgusa ja kombineeritud subjektiivse kasulikkusefunktsiooni sisu. 
- 
Subjektiivne  suhtumine  kasulikkusesse  sõltub  otseselt  kasulikkuse  tasemest  (kasu   suurusest ). 
Ühtedel  subjektidel  võib  märgata  huvi  langust,  kui  kasulikkus  ületab  teatud  taseme.  Teistel 
subjektidel  aga  vastupidi  märgatakse  huvi  tõusu  just  nimelt  juhul,  kui  kasulikkus  ületab  teatud 
tundlikkuse  läve.  Subjektiivne  kasulikkusfunktsioon u(0) =  0, u (1) =  1, tähendab, et koordinaatide 
süsteemis (e, u) läbib kasulikkusefunktsioon punkte koordinaatidega (0,0) ja (1,1). See funktsioon on 
monotoonselt  kasvav,  kuivõrd  objektiivse  kasulikkusehinnangu  suurenemine  ei  vähenda 
subjektiivset  kasulikkusehinnangut.  Järgmised  kasulikkusefunktsiooni  parameetrid  määrad  aga  iga 
majandussubjekt ise moodi. Neli situatsiooni: 
  Lineaarne  kasulikkusfunktsioon  –  subjektiivne  kasulikkusehinnang  on  proportsionaalne 
objektiivse kasulikkusehinnanguga. 
   Kumer   kasulikkusfunktsioon  –  subjektiivse  kasulikkusehinnangu   juurdekasvutempo   jääb 
maha objektiivse juurdekasvutempost. 
  Nõgus kasulikkusfunktsioon – subjektiivse kasulikkusehinnangu juurdekasvutempo ületab 
objektiivse kasulikkusehinnangu juurdekasvutempo. 
  Kasulikkusfunktsioon  koosneb  erineva   iseloomuga   osadest  –  subjektiivse  ja  objektiivse 
kasulikkusehinnangu muutused toimuvad eri piirkondades lahkneva tempoga. 
168. 
Millise  erineva   suhtumise   juhi  poolt  võib  esile  kutsuda  alternatiivi  elluviimise  hinnangulise 
kasulikkuse suurenemine üle teatava tunnetusliku piiri? 
- 
vt 167. vastuse algus! 
18. peatükk 
169. 
Selgitage  subjekti  töö  tulemuslikkuse  kujunemist  väliskeskkonna  tingimustega  määratud 
objektiivse baastaseme ja subjekti enda tööpanuse mõjul. 
- 
Toetudes  alternatiivide  realiseerimise  tulemuste  sõltuvusmudelitele  juhitamatutest  teguritest, 
määratakse majandussubjekti tegevuse tulemuste nende tegurite mõjuga objektiivselt tingitud tase. 
Väliskeskkond  kujundab  majandussubjekti  tegevuse  baastaseme,  mis  vastab  vaadeldava  subjekti 
keskmistele jõupingutustele ja töö keskmisele kvaliteedile. Majandussubjekt peab saama hüvitist ja 
kandma  vastutust  oma  tööpanuse  eest,  mis  kutsub  esile  tegevuse  tulemuste  kõrvalekalde 
objektiivselt tingitud baastasemest ülespoole või allapoole. 
170. 
Selgitage subjekti tööpanuse hindamise vajalikkust ühiskonnas kujunenud keskmise taseme suhtes 
subjekti materiaalse stimuleerimise süsteemi ülesehitamise seisukohalt. 
- 
Juhtimise efektiivsuse seisukohalt on ebaõige ja kahjulik kiita ning premeerida töötajat või töögruppi 
töötulemuste  kõrge  absoluuttaseme  alusel  ja  karistada  madala  taseme  puhul,  ilma  neid  tulemusi 
objektiivselt tingitud baastasemega võrdlemata. Objektiivselt halbades tingimustes ei ole töötajal sel 
juhul  mõtet  pingutada,  sest  ka  parima  tahtmise  korral  ei  ole  tal  võimalik  saavutada  väga  häid 
tulemusi.  Väga  soodsates  tingimustes  pole  ka  töötajal  mõtet  pingutada,  sest  hindamise  aluseks 
võetav tulemus on ilma selletagi piisavalt hea. 
- 
Juhitamatute tegurite mõjust  puhastatud  tööpanuse hinnang on majandussubjektide materiaalse ja 
moraalse stimuleerimise teaduslik alus kõigil majanduse juhtimise tasanditel. 
171. 
Selgitage  töö  tulemuslikkuse  determineeritud  ja  stohhastilise  osa  kujunemise  aluseid.  Milliste 
tegurite mõju tulemusena kujunevad töö tulemuslikkuse determineeritud ja  stohhastiline  osa? 
- 
Üheselt  määratud  väliskeskkonna  tingimustega  kujundatakse  determineeritult  kirjeldatav  osa 
majandussubjekti  tegevuse  tulemuste  objektiivselt  tingitud  baastasemetest  alternatiivide  kaupa. 
Konkreetse subjekti panust juhitava protsessi raames tehtud töö tulemustes saab hinnata valemiga. 
Majandussubjekti  jaoks  on  tulemuste  objektiivselt  tingitud  baastasemetest  alternatiivide  keskseks 
suuruseks,  mis  iseloomustab  tema  tegevuse  tulemusi  tulemusnäitaja  seisukohalt.  Tegelikult 
saavutatav  tase  erineb  determineeritud  tasemes  väliskeskkonna  tegurite  tõttu,  sest  need  pole 
määramatuse  tõttu  täpselt  prognoositavad.  Ebaõige  oleks  võtta  otsus  vastu  alternatiivi 
realiseerimise  tulemuslikkuse  determineeritud  osahinnangu  alusel,  ses  stohhastiline  osa  võib 
avaldada alternatiivide võrreldavale tulemuslikkusele olulist mõju. 
- 
Tegevustulemuste  stohhastilise  osa  analüüsimisel  eeldatakse,  et  väliskeskkonna  stohhastilise 
muutumise  piirid  ja  nende  tegurite  poolt  tulemusnäitajatele  avaldatava  mõju  mudeli  analüütiline 
vorm on juhile teada. Eeldus tuleneb asjaolust, et seoste modelleerimise metoodika on ühesugune 
kõigi  tegurite  jaoks,  sõltumata  nende  juhitavusest  või  määramatuse  astmest.  Alternatiivide 
elluviimise  tulemuste stohhastilise  osa analüüsi aluseks on informatsioon väliskeskkonna erinevate 
seisundite  tekkimise  tõenäosuste  jaotusest.  Täieliku  määramatuse  juhtum  kuulub  tulemuste 
determineeritud osa analüüsi alla juhi poolt kontrollitavate tegurite alusel. 
172. 
Selgitage objektiivsete väliskeskkonnatingimuste, teadlikult kujundatud väliskeskkonnatingimuste 
ja turutingimuste rolli subjekti töö tulemuslikkuse kujundamisel. 
- 
Täieliku  informatsiooni  olemasolu  ei  tähenda  veel,  et  juhitamatute  tegurite  käitumine  on  üheselt 
määratud. Probleemi olemus seisneb selles, et informatsiooni hulk ei ole  konstantne  suurus. Otsuse 
vastuvõtmise hetkel ei saa meie käes olla maksimumkogust informatsiooni väliskeskkonna seisundite 
kohta. 
- 
Väliskeskkonna  tingimuste  määramatus  tõstatab  küsimuse  otsuse  vastuvõtmise  optimaalsest 
ajamomendist. Määramatuse vähendamine majandusprotsesside juhtimisel informatiooni kogumise 
ja  töötlemise  teel  on  tulemuslik  eelkõige  just  objektiivselt  juhitamatute  tegurite  mõju  arvesse 
võtmisel.  Teadlikult  kujundatava  väliskeskkonna  osas  tuleb  otsustavale  subjektile  tagada  täielik 
määratus. See tähendab, et kõik teadlikult kujundatavate majandamistingimuste muutused peaksid 
subjektini  jõudma  enne  nende  tingimuste  poolt  mõjutatavate  tulemustega  otsuse  vastuvõtmise 
optimaalset  ajamomenti.  Majandussubjektide  jaoks  oleks  parim,  kui  kõikvõimalikud  normatiivid  ja 
tariifid   püsiksid  stabiilsena  võimalikult  pika  aja  jooksul,  ses  nende   muutustega   kurssi   viimine   ja 
otsustuses arvestamine põhjustab lisakulutusi. Inimtahtest sõltumatute välistingimuste ja teadlikult 
kujundatatavate  regulaatorite   vahepeal   asuvad  turu  nähtamatu  käe  kujundatavad  tingimused. 
Ühelt  poolt  on  turusubjektid  vabad  oma  kaupade  hinna  määramisel,  müügijärgse  teeninduse 
pakkumisel jms. Teisalt suruvad aga turujõud, eelkõige konkurentsivõitlus, subjektidele peale kindlad 
käitumisreeglid , kui nad soovivad turul pikka aega  edukad  olla. Turu nähramatu käega kujundatavad 
tingimused  pole  küll  sageli  stabiilsed,  kuid  objektiivse  informatsiooni  olemasolu  korral  on  need 
piisava täpsusega prognoositavad. Oluline on muidugi ka õige metoodika valik. 
173. 
Selgitage  objektiivsete  ja  subjektiivsete  tõenäosuste  olemust  ja  nende  rolli  subjekti  töö 
tulemuslikkuse analüüsimisel. 
- 
Väliskeskkonna seisundite analüüsi ülesandeks on informatsiooni töötlemine ja tõenäosuste jaotuste 
väljatoomine, et vähendada võimalikult riski tegevuse tulemuste prognoosimisel. Informatsioon võib 
esineda  formaliseeritud  ja  formaliseerimata  kujul.  Formaliseeritud  (rangesse  vormi  surutud) 
informatsiooni  töötlemine  võimaldab  välja  tuua  väliskeskkonna  seisundite  tekkimise  objektiivsed 
tõenäosused.  Mitteformaliseeritud  informatsiooni  hinnatakse  heuristiliste  (loogikavõtetele 
tuginevate)  analüüsimeetoditega,  mille  tulemusena  saadakse  väliskeskkonna  seisundite  tekkimise 
subjektiivsed tõenäosused. 
- 
Objektiivsed  tõenäosused:  loteriil  osalemise  eeldatavate  tulemuste  hindamine;  elu-,  vara-, 
liikluskindlustuse  tulemuste  hindamine;   laomajanduse   juhtimine.  Kui  juhtiva  subjekti  käsutuses  on 
piisavalt   empiirilist   informatsiooni,  ei  kujune  tõenäosuste  hindamine  eriliseks  probleemiks. 
Empiirilisi  andmeid  töödeldakse  tõenäosuste  hindamise  statistiliste  meetoditega.  Objektiivsete 
tõenäosuste  kasutamise  peamine  probleem  peitub  raskuses  vastata  küsimusele,  kuivõrd  on 
mineviku seaduspärasused ülekantavad tulevikku. 
- 
Subjektiivsed  tõenäosused:  Kui  subjektil  puudub  empiiriline  materjal,  siis  võib  subjekt  ometi 
mõnikord  kogemustele  ja intuitsioonile toetudes välja tuua teatud suhted erinevate väliskeskkonna 
seisundite  tekkimise  võimaluste  vahel.  Sel  teel  saadud  subjektiivsed  tõenäosused  mängivad 
otsustusprotsessis  formaalselt  sama  rolli  nagu  objektiivsed  tõenäosusedki.  Subjektiivsete 
tõenäosuste väljatoomiseks on kaks käsitlusviisi: 
  uuritava  teguri  väärtuste  esinemise  tõenäosuste  jaotust  kirjeldatakse  standardjaotuse 
kaudu; 
  tõenäosuste tundmatut jaotust hinnatakse süstemaatilise ekspertküsitlusega. 
19. peatükk 
174. 
Selgitage,  millistest  aspektidest  käsitletakse  otsuse  ettevalmistamisel  kasutatava  mudeli 
adekvaatsust (vastavust kasutamise tingimustele). 
- 
Otsuse  ettevalmistamise  rakendatavate  mudelite  adekvaatsust  tuleb  hinnata  vähemalt  viiest 
vaatepunktist lähtudes: 
  vastavus juhtimisobjekti struktuurile ja omadustele; 
  vastavus lahendatava juhtimisülesande sisust mudelile tulenevatele nõudmistele; 
  vastavus mudelite  koostamiseks  kasutatavate  meetodide  võimalustele ja eeldustele; 
  vastavus  mudelitege  eksperimenteerimiseks  kasutatavate  meetodite  omadustele  ja 
võimalustele; 
  vastavus  otsust  ettevalmistavate  spetsialistide  ja  juhi   teadmistele   ning  võimele  mudelit 
sihipäraselt kasutada. 
- 
Neli esimest  adekvaatsuse  nõuet: nende nõuete täitmine nõuab lisaks juhitava objekti tundmisele ja 
juhtimisülesande  professionaalse  sisulise  püstitamise  oskusele  ka  asjakohaseid  teadmisi  mudelite 
koostamise  ja  nendega  eksperimenteerimise  meetoditest.  Seetõttu  on  otsuse  ettevalmistusel  edu 
saavutamiseks  määrava  tähtsusega  viienda  mudeli  rakendamise  nõude  täidetus  –  mudeli,  aga  ka 
selle koostamise ja sellega eksperimenteerimise meetodite adekvaatsus subjektiivsest vaatepunktist 
hinnatuna. 
175. 
Selgitage kasutatava mudeli subjektiivse adekvaatsuse nõude olemust. 
- 
Subjektiivne  aspekt  avaldub  kogu  juhtimistegevuses,  kõigil  selle  etappidel.  Mudel  peab  vastama 
otsuse  ettevalmistajate  ja  otsustaja  teadmistele,  kogemustele,  harjumustele,  uuendusmeelsusele, 
riskikalduvusele.  Mudelite  adekvaatsuse  subjektiivsest  aspektist  tuleb  majanduslike  otsuste 
ettevalmistamise parandamiseks: 
  parandada  spetsialistide  ja  juhtide  teadmisi  mudelite  kasutamise  võimalustest  ja 
piirangutest; 
  mudelite  ja  nende  koostamise  ning  nendega  eksperimenteerimise  meetodite 
formaalstatistiliselt  käsitluselt  minna  üle  nende  praktilise  rakendamise  sisuliste 
probleemide  käsitlemisele  ja  selgitamisele,  et  majandusspetsialisti  saaksid  adekvaatset 
infot neile pakutavate vahendite kohta. 
176. 
Milles 
seisneb 
kasutatava 
mudeli 
adekvaatsus 
juhitava 
objektiga 
ja 
püstitatud 
juhtimisülesandega? 
- 
Statistikaalases  erialakirjanduses  käsitletakse  senini  peamiselt  mudelite  juhtimisobjektile  vastavuse 
probleeme. Mudel hinnatakse seda kvaliteetsemaks, mida täpsemalt see kirjeldab juhtimisobjekti 
(selle parameetrite muutumist või varieeruvust). Sellise käsitlusviisi objektiivne alus on arusaadav: 
  juhitav  protsess  on  objektiivne  reaalsus,  mis  on  selle  modelleerimise,  st  peegeldamise 
katsete suhtes kahtlemata peamise ja ühesuunalise mõjuga; 
  kõigi  muude  nõudmise  rahuldamise  korral  väljendab  mudeli  vastavus  modelleeritavale 
objektile tõepoolest mudeli kvaliteeti. 
177. 
Kuidas  peab  kasutatav  mudel  vastama  mudeli  koostamise  ja  mudeliga  eksperimenteerimise 
meetodite omadustele? 
- 
Sellise  formaalstatistilise  käsitlusviisi  puudus  seisneb  selles,  et  sageli  esmatähtsate  muude 
nõudmiste 
(eelkõige 
mudeli 
vastavust 
juhtimisülesandele 
ja 
koostamis- 
ning 
eksperimenteerimismeetodite  sobivus)  täitmist  siuliselt  ei  uurita.  Sisulise  analüüsi  nõrkuse  tõttu 
koostatakse  sageli  juhitava  protsessi  formaalstatistiliselt  ülitäpsed  mudelid,  mis  ei  sobi  aga 
püstitatud juhtimisülesande lahendamiseks. 
- 
Mudeli juhtimisobjektile vastavuse aste sõltub mudeli koostamisel kasutatud meetodite omadustest 
ja  võimalustest.   Ühtesid   ja  samu  juhitava  protsessi  elemente,  seoseid  ja  sõltuvusi  saab  kirjeldada 
mitmesuguste  meetoditega,  lähtuvalt  erinevatest  lähenemisviisidest  modelleerimisprotsessile. 
Mudelite  koostamisel  võib  kasutada  erineva  kvaliteediga  empiirilist  informatsiooni.  Otsustusele 
orienteeritud  mudelid  koostatakse  olemasolevate  mudelitega  eksperimenteerimise  meetodite 
rakendamiseks.  Eksperimenteerimismeetodite  algoritmide  analüüsi  käigus  selguvad  nende 
spetsiifilised nõudmised otsustusele orienteeritud mudeli struktuurile ja omadustele. Probleemid ja 
raskused tulevad kahest allikast: 
  esiteks,  sobivate  mudelite  koostamise  ebapiisavad  võimalused  (informatsiooni  ja 
mudelleerimismeetodite  puudumine,  mudelite  koostamise  töömahukuse  ja  üldise 
kulutuste taseme vastuvõetavus); 
  teiseks,  teoreetilise  mudeli  struktuuri  ja  omaduste  mittevastavus  probleemsituatsiooni 
reaalsetele  parameetritele.   Teoreetikud   püüavad  sageli  leida  majanduspraktikas 
probleemsituatsioone,  mille  jaoks   sobiksid   teadusliku  uurimistöö  käigus  väljatöötatud 
mudelid ja nende mudelitega eksperimenteerimise meetodid; vastupidist olukorda kohtab 
väga harva. 
178. 
Millistesse  tüüpklassidesse  jagatakse  otsuste  ettevalmistamisel  kasutatavaid  mudeleid?  Milliste 
klassifitseerimistunnuste alusel tuuakse mudelite tüübid välja? 
- 
Mudelite  omaduste  ja  võimaluste  konkreetsemaks  uurimiseks  on  mõttekas  klassifitseerida  need 
erinevate  tunnuste  alusel  ühetüübilisteks  gruppideks.  Erialakirjanduses  võib  leida  järgmisi 
otsustusprotsessi mudelite klassifikatsioone: 
  deksriptiivsed ja normatiivsed mudelid; 
  induktiivsed ja deduktiivsed mudelid; 
  probleemile ja otsustusele orienteeritud mudelid; 
  ühe- ja mitmeeesmärgilised mudelid; 
  ühte ja mitut perioodi haaravad mudelid; 
  determineeritud ja  stohhastilised  mudelid. 
179. 
Selgitage erinevate mudelitüüpide olemust ja nende kasutamisega seotud probleeme. 
- 
Deskriptiivseid mudeleid kasutatakse otsustusprotsessi omaduste ja parameetrite kirjeldamiseks, et 
prognoosida selle kulgemist tulevikus samade raamtingimuste kehtimisel. See tähendab, et protsessi 
vaadeldakse  suhteliselt  pasiivselt  kui  iseenesest  kulgevat  või  väliskeskkonnana  käsitletavat 
juhitamatu  nähtuste  kompleksi.   Taolisi   mudeleid  ei  koostata  üldjuhul  majanduse  praktilises 
juhtimises kasutamiseks, vaid peamisel juhtimisprotsesside olemuste teaduslikuks tunnetamiseks. 
- 
Normatiivsed  mudelid  võetakse  kasutusele  subjektide  juhtimiseks,  olemuslike  elementeide 
kujundamiseks  ja  arengu  suunamiseks.  Normatiivsed  mudelid  mängivad  aktiivset  rolli  juhitavate 
subjektide  tegevuse  kujundamisel,  kuid  kutsuvad  sellega  esile  ka  aktiivsed  vastureaktsioonid 
subjektidel,  kelle   elulisi   huvisid  nende  regulatsioonidega  puudutatakse.  Normatiivsed  mudelid 
annavad  oodatud  positiivse  tulemuse  juhtimise  kvaliteedi  paranemise  vormis  ainult  siis,  kui 
juhitavate  subjektide  vastureaktsioonid  ei  suuda  moonutada  ja  neutraliseerida  nende  mudelite 
alusel  rakendatud  regulatsioonide  mõju  võrreldes  nende  regulatsioonide  kehtestamisel  eeldatuga. 
Normatiivseid  mudeleid  ei  saa  mõjusalt  kasutada  üksikult  ja  isoleeritult,  vaid  ainult  seostatud 
kooskõlastatud  ja  tasakaalustatud  süsteemina,  kus  kõigi  elementide  vastastikused  seosed  viivad 
miinimumini võimaluse läheneda selle üksikutele elementidele ühekülgselt. 
- 
Induktiivsel  mudelikäsitlusel,  mis  on  omane  modelleerimisprotsessile  majandustegevuse  analüüsi 
raames,  saadakse  mudel  otsustuse  seisukohalt  tähtsate  nähtuste  korduvate  vaatlustega  leitud 
üksikfaktide  kogumi  üldistamise  teel.  Induktiivsed  mudelid  peegeldavad  modeleeritava  protsessi 
spetsiifilisi  ajalooliselt  kujunenud  omadusi  ja  iseloomujooni.  Nende  koostamise  peamiseks 
probleemiks  on    üksikvaatluste  kogumist  selliste  juhtude  eraldamine,  mis  määravad  vastuvõetava 
otsuse olemuse,  ja mudeli struktuuri ning seoste  esitamine kvantitatiivses vormis. Nende mudelite 
tähtsus  seisneb  selles,  et  majandusnähtuste  seoste  lihtsustatud  kirjeldamise  teel  esitatakse 
ülevaatlikul ja kokkusurutud kujul informatsioon, mis sisaldab üksikvaatluste kaupa hajutatult suures 
vaatluste  kogumis.  Induktiivsete  mudelite  kvaliteedi  tagamisel  tuleb  lahendada  vastuoluline 
probleem: ühelt poolt tuleb piisava täpsusega kajastada otsustuseks vajalikud majandusprotsesside 
põhiomadused,  teiselt  poolt  lihtsustada  mudel  astmeni,  mis  võimaldaks  selle  koostamisel  ja 
kasutamisel jääda lubatud kulutuste piiridesse. 
- 
Deduktiivsete  mudelite  konstrueerimisel  ei  lähtuta  majandustegevuse  konkreetsete  faktide 
vaatlusest,  vaid  juhtimistegevuse  lihtsustatud  hüpoteetilistest  situatsioonidest.  Modeleerimise 
aluseks  on  seega  suletud  lihtsustatud   abstraktne   juhtimisprobleem.  Deduktiivse  käsitluse 
peaülesandeks  on  juhtimisprobleemi  siseseoste  kvalitatiivne  peegeldamine  formaliseeritud  kujul 
(vastupidiselt induktiivsele). 
- 
Probleemile ja otsustusele orienteeritud mudelid – otsustusele orienteeritud mudelid koostatakse 
olemasolevate 
mudelitega 
eksperimenteerimise 
meetodite 
rakendamiseks. 
eksperimenteerimismeetodite  algoritmide  analüüsi  käigus  selgivad  nende  spetsiifilised  nõudmised 
otsustusele  orienteeritud  mudeli  struktuurile  ja  omadustele.  Probleemid  ja  raskused  tulenevad 
seejures: 
  esiteks sobivate mudelite koostamise ebapiisavad võimalused 
  teiseks  teoreetilise  mudeli  struktuuri  ja  omaduste  mittevastavus  probleemsituatsiooni 
reaalsetele parameetritele. 
- 
Ühe-  ja  mitme-eesmärgilised  mudelid  –  eesmärgisüsteemi  komponentide  väärtuste  kaudu 
väljendadatakse  juhitava  protsessi  soovitavat  lõppseisundit.  Komponentide  kvalitatiivne  erinevus 
tähendab,  et  nad  on  olemasolevate  teadmiste  ja  kasutatavate  mõistete  süsteemis  vastastikku 
otseselt  asendamatu,  ühendamatu  ja  kooskõlastamatud.  Seetõttu  ei  ole  eesmärgisüsteemi  eri 
komponentide kvantitatiivsed arvväärtused omavahel sisuliselt võrreldavad. Ühe komponendi alusel 
parimaks  tunnistatud  alternatiiv  ei  ole  seda  tavaliselt  teiste  komponentide  seisukohalt  vaadatuna. 
Siin peitub järjekordne vastuolu. Seda vastuolu ei saa lõplikult lahendada, vaid ta tuleb eraldi ületada 
iga konkreetse otsustuse analüütilisel ettevalmistamisel. 
- 
Üht  ja  mitut  perioodi  haaravad  mudelid  –  üheperioodilised  mudelid  lähtuvad  eeldusest,  et  eri 
perioodidel  tehtud parimate üksikotsuste summa on nende perioodide kogumi jaoks samuti parim. 
Selle eelduse õigsus ei leia majanduspraktikas enamasti kinnitust. Majanduses toob lühiajalise kasu 
tagaajamine tihti pikemas perspektiivis kaasa suure kahju, mistõttu tuleb majandusotsustes hoolikalt 
tasakaalustada  lahenduse  lühiajalised  ja  pikaajalised  eesmärgid.  Otsustuse  elluviimise  pikaajaliste 
tulemuste  arvestamist  ei  saa  käsitleda  ainult  üheperioodiliste  otsustusmudelite  eesmärgi 
formuleerimise spetsiifilise probleemina. Otsustusprotsessi perioodilisus tuleneb otseselt juhitavate 
protsesside  sisemiste  parameetrite  ja  välistingimuste  kohta  uue  informatsiooni  ilmumise 
perioodilisusest.  See  informatsioon  kannab  signaale  otsustuste  korrigeerimise  vajaduse  kohta. 
Otsuse  ettevalmistamisel  ja  vastuvõtmisel  tuleb  alati  arvestada  sündmuste  edasise  arengu 
võimalustega  ja  ette  näha  tingimuste  muutumisele   paindliku   reageerimise  teed.  Üheperioodilisi 
mudeleid võib üldjuhul vaadelda mitmeperioodiliste mudelite elementidena. 
- 
Determineeritud  ja  stohhastilised  mudelid  –  determineeritud  mudeli  korral  on  kõik  juhitavale 
protsessile olulist mõju avaldavad tegurid üheselt määratud – nende täpsed arvulised väärtused on 
juhile  teada.  Taolist  situatsiooni  kohtab  majanduse  juhtimisel  harva.  Seetõttu  kasutatakse 
determineeritud  mudeleid  otsustusprotsessi  reaalse  juhtimisülesande  lihtsustusena,  kus  kõige 
tõenäolisemat  teguri  väärtus  vaadatakse  üheselt  määratuna.  Determineeritud  mudel  on  üldjuhul 
stohhastilise  mudeli   erijuht ,  selle  lihtsustus.  Stohhastilises  mudelis  arvestatakse  väliskeskkonna 
tegurite erinevate arvväärtuste tekkimise tõenäosusi ehk määramatust. Taolised mudelid kajastavad 
adekvaatsemalt  majanduse  juhtimise  reaalseid  tingimusi,  kuid  nende  koostamine  ja  nendega 
eksperimenteermine 
nõuab 
oluliselt 
suuremaid  
kulutusi 
otsustusprotsessi 
tagamiseks 
informatsiooniga,  metoodiliste  ja  tehniliste  vahenditega,  samuti  töötajate  kvalifikatsiooniga. 
Seetõttu  kasutatakse  juhtimispraktikas  peamiselt  determineeritud  otsustusmudeleid,  millega 
eksperimenteerimiseks  on  välja  töötatud  tõhusad  eksperimenteerimismeetodid  –  matemaatilise 
planeerimise ülesanded, transpordiülesadnded, võrkplaneerimise ülesanded jme. 
- 
Erialakirjanudses nimetatakse eraldi ka matemaatilisi ja graafilisi mudelite tüüpe. 
20. peatükk 
180. 
Selgitage alternatiivide elluviimise tulemuste kvalitatiivse analüüsi olemust. 
- 
Oluline  on  ühest  tulemust  hinnata  eri  ühiskondlike  subjektide  huvide  vastavuse  ehk  subjektiivse 
kasulikkuse  seisukohalt.  Ainult  nii  on  võimalik  luua  raamtingimused,  milles  iga  juht  valib 
analüüsitavast  alternatiivide  kogumist  nii  enda  jaoks  kui  ka  üldiselt  ühiskonna  või  looduse 
seisukohalt  kõige  kasulikuma  tegevusvariandi.  Alternatiivide  elluviimise  tulemuste  kvalitatiivse 
analüüsi  alusena  tuleb  interdistsiplinaarselt  integreerida  nende  teaduste  (ökoloogia,  sotsioloogia, 
politoloogia )  metodoloogiaga,  mis  uurivad  oodatavadest  muutustest  puudutatud  nähtusi.  Need 
teadused   peavad  tagama  väljatoodud  nähtuste  kvalitatiivse  iseloomustamise,  et  ette  valmistada 
alternatiivi elluviimisega esilekutsutud muutuste analüüsi. 
181. 
Miks  on  alternatiivide  elluviimise  tulemuste  analüüsi  protsessis  õigustatud  ühendada  otsustaja 
poolt  juhitavad  tegurid  otsustajale  teadaolevate  väärtustega  (otsuse  elluviimise  ajal)  juhitamatud 
väliskeskkonna  tegurid  nn  juhi  poolt  kontrollitavate  tegurite  grupiks?  Millised  alternatiivi  elluviimise 
tulemusi kujundavad tegurid jäävad sellest grupist välja? 
- 
Juhitavad  tegurid  koos  otsuse  elluviimise  momendil  teadaolevate  väärtustega  väliskeskkonna 
teguritega  moodustavad  juhi  poolt  kontrollitavate  tegurite  kompleksi,  mille  mõju  alternatiivide 
elluviimise  tulemustele  võib  analüüsida  sama  metoodikaga.  Iga  konkreetne  tegutsemisvariant 
kutsub esile muutused nii juhitavas protsessis kui ka väljaspool seda. Kõigi juhi poolt analüüsitavate 
tegevusvariantide  poolt  esile  kutsutavaid  võimalikke  muutusi   nimetame   alternatiivi  teostamise 
tulemuseks.  Väljatöötatud  tegutsemisvariantide  elluviimise  tagajärjed  on  ajaliselt  ja  ruumiliselt 
laialivalguvad ning killustatud, sageli ka ootamatud ja üllatavad. Otsuse teostamise tulemuste puhul 
võib  oodata  seda  suuremat  majanduslikku  hajutatust,  mida   tihedamalt   on  majandusprotsessid 
omavahel  seotud.  Majandusarengut  iseloomustav  üha  süvenev  spetsialiseeritus  süvendab 
majandusprotsesside  vastastikust  seotust  ja  sõltuvust.  Seetõttu  on  järjest  keerulisem  ette  näha 
analüüsitava tegutsemisvariandi erineval ajal erinevates kohtades ja erinevates nähtustes ilmnevaid 
tulemusi. 
- 
 
182. 
Millised etapid tuuakse välja alternatiivide elluviimise tulemuste kvalitatiivses analüüsis? 
- 
Muutustest  puudutatud  nähtuste  ja  protsesside  määratlemine  –  tehakse  alternatiivi  võimalike 
mõjude  kvalitatiivne  analüüs.  Selle  tulemusena  piiritletakse  alternatiiivi  teostamisest  teoreetiliselt 
puudutatud  nähtuste  ring.  Arvestada  tuleb  nii  otseseid  kui  kaudseid  seoseid,  sest  oluliseks  võib 
kujuneda ka pika põhjuslike seoste ahela lõpus ilmnev tulmeus. Ei tohiks piirduda üksnes otsustuse 
elluviimise  perioodil  avalduvate  tulemustega,  sest  osa  tulemusi  avaldub  alles  järgnevatel 
perioodidel. 
- 
Muutuste  ulatuse  väljatoomine  (mõõtmine)  –  tuuakse  välja  kvantitatiivsed  hinnangud 
tulemusvektori komponentide kaupa. Selleks tuleb koostada juhi poolt kontrollitavate tegurite poolt 
alternatiivi  elluviimise  tulemustele  avaldatava  mõju  intensiivsust  kajastavad  mudelid,  millega 
eksperimenteerides alternatiivide elluviimisest tulenevat muutuste ulatust hinnata. 
183. 
Selgitage näitajate erinevate mõõteskaalade olemust ja erinevusi. 
- 
Nimetuste  skaala  –  kasutatakse  vaatlusaluste  objektide  kandmiseks  mingitesse  kvalitatiivselt 
erinevatesse klassidesse, puudub nullpunkt ja erinevuste  mastaap  (sugu). 
- 
Järjestusskaala   –  kasutatakse objektide  järjestamiseks  ühe  või mitme  tunnuse  alusel,  mõõteskaala  
arvulised  väärtused  määravad  objektide  järjestuse,  aga  ei  edasta  informatsiooni  eelistuste  kohta, 
puudub nullpunkt ja erinevuste mastaap (missivõistluste kolme parema järjestus). 
- 
Intervallskaala   –  kasutatakseobjektide  omaduste  erinevuste  suuruse  peegeldamiseks.   Suvaline  
nullpunkt ja mastaap. 
- 
Suhteskaala  –  edastab  objektide  suhteid  mingi  omaduse  alusel.  On  intervallskaala  erijuhuks,  mis 
saadakse skaala nullpunkti määratlemisel. 
- 
Vahede  skaala – kasutatakse, kui on vaja selgitada välja, mitme ühiku võrra üks objekt ületab teist 
või mitme tunnuse alusel, intervallskaala erijuht, mastaabiühik määratletud (pikkus, kaal). 
- 
Absoluutskaala – intervallskaala erijuht, mis saadakse selle skaala nullpunkti ja ühiku määratlemisel. 
Hulga mõõtmiseks. 
184. 
Selgitage  kvalitatiivsete  ja  kvantitatiivsete  mõõteskaalade  eristamise  tähtsust  alternatiivide 
elluviimise tulemust analüüsimisel. 
- 
Nimetuste  skaala  ja  järjestusskaala  kujutavad  endast  vaatlusaluste  omaduste  kvalitatiivsete 
erinevuste mõõtmise skaalasid. Nimetuste skaalas kirjeldatakse objektide kvalitatiivset erinevust või 
ekvivalentsust,  järjestusskaalas  väljendatakse  aga  objektide  kvalitatiivse  paremuse  suhet. 
Intervallskaala,  suhteskaala,  vahede  skaala  ja  absoluutskaala  on  vaatlusaluste  omaduste 
kvantitatiivsete erinevuste mõõtmise  skaalad . Need skaalad võimaldavad mõõta, mitme ühiku võrra 
või mitu korda erineb üks objekt teisest kvantitatiivselt mingi näitaja alusel. 
- 
Kvantitatiivne  mõõteskaala  võimaldab  välja  tuua  vaatlusaluste  objektide  vahelised  kvantitatiivsed 
paremussuhted. 
- 
Skaalatüübi  valik  sõltub  juhtimisülesande  esitatavates  nõuetest  ja  saadavaloleva  informatsiooni 
iseloomust. 
185. 
Selgitage juhi poolt kontrollitavate tegurite ja alternatiivide elluviimise tulemuste vaheliste seoste 
modelleerimise  võimalusi  ja  probleeme  juhul  kui:  nii  tegureid  kui  ka  tulemusi  iseloomustatakse 
kvalitatiivse  mõõteskaalaga  näitajatega;  tegurnäitajad  iseloomustavad  kvantitatiivse  mõõteskaalaga 
näitajad  ja  alternatiivide  elluviimise  tulemusi  kajastavad  kvalitatiivse  mõõteskaalaga  näitajad; 
tegurnäitajaid  iseloomustavad  kvalitatiivse  mõõteskaalaga  näitajad  ja  alternatiivide  elluviimise  tulemusi 
kajastavad  kvantitatiivse  mõõteskaalaga  näitajad;  nii  tegureid  kui  ka  tulemusi  iseloomsutatakse 
kvantitatiivse mõõteskaala näitajatega. 
- 
Nii  tegureid  kui  ka  tulemusi  iseloomustatakse  kvalitatiivse  mõõteskaala  näitajatega  – 
otsustusülesande  kõige  madalamal  formaliseerituse  astmel  võimalik,  kõige  üldisem  kirjeldamine, 
sellised on eelkõige  uued innovatiivsed ülesanded kõrgematel juhtimistasanditel. Võimalik  on välja 
tuua vaid kõige üldisemad parameetrid. Kvalitatiivsete mõõteskaaladega näitajate seosed esitatakse 
nende väärtuste koosmuutumise  tabelites . 
- 
Tegurnäitajaid iseloomustavad  kvantitatiivse  mõõteskaalaga  näitajad ja  alternatiivide  elluviimise 
tulemusi  kajastavad  kvalitatiivse  mõõteskaalaga  näitajad  –  otsuse  ettevalmistamisel,  juhi  poolt 
kontrollitavate  tegurite  kirjeldamine  kvanitatiivsete  tegurnäitajate  vahendusel  ja  alternatiivide 
teostamise  tulemuste  kirjeldamine  kvalitatiivsete  näitajate  kaudu  –  ei  ole  köitnud  kuigi  palju 
tähelepanu  majandusteaduses.  Juhi  poolt  kontrollitavate  tegurite  iseloomustamise  võimalused 
kvantitatiivsete näitajate kaudu on tunduvalt väiksemad võimalustest kasutada seda tüüpi näitajaid 
alternatiivide elluviimise tulemuste peegeldamiseks. 
- 
Tegurnäitajaid  iseloomustavad  kvalitatiivse  mõõteskaala  näitajad  ja  alternatiivide  elluviimise 
tulemusi  kajastavad  kvantitatiivse  mõõteskaalaga  näitajad  –  tegurnäitaja  ühele  konkreetsele 
väärtusele  vastab  sel  juhul  tulemusnäitaja  muutumise  intervall  ja  variatsioon  intervalli  sees. 
Tegurnäitaja erisugustele väärtustele vastavatel tulemusnäitaja muutumise intervallidel on seejuures 
kattuvaid piirkondi, mis komplitseerib oluliselt juhi poolt kontrollitavate tegurite ja nende teostamise 
tulemuste vastavuse kirjeldamist. Teguri mõju adekvaatseks hindamiseks tuleb kontrollida  hüpotees , 
mille  kohaselt  intervallide  keskmiste  erinevused  on  tingitud  arvestusväliste  tegurite  mõjust  ja 
vaatlusalune  tegur  tulemusnäitaja  muutumisele  sisuliselt  mõju  ei  avalda.  Tulemusnäitaja 
üksikväärtus  kujuneb  kolme  komponendi  summana  (tulemusnäitaja  keskmine  väärtus,  osakomuni 
keskmine hälve; üksiktulemuse spetsiifiline hälve osakogumi keskmisest).  
- 
Nii  tegureid  kui  ka  tulemusi  iseloomustatakse  kvantitatiivse  mõõteskaala  näitajatega  –  kõige 
arenenum võimalus tulemuste kujunemise seaduspärasuste modelleerimiseks. Tuleb lahendada rida 
probleeme: 
  mudelitüübi valik (determineeritud vs stohhastiline); 
  mudeli analüütilise kuju valik; 
  mudeli sisuline tõlgenamine. 
186. 
Selgitage determineerituse ja stohhastilisuse olemust seoste tunnetamisel, sh modelleerimisel. 
- 
Determineeritus ja stohhastilisus kujutavad endast nähtuste  tunnetamisega seotud kategooriaid, mis 
iseloomustavad   tunnetuse   täielikkust.  Tuues  ühed  nähtused  välja  tulemustena  ja  teised  nende 
kujunemist mõjutavate teguritena, on nende seos äärmise täielikkusega tunnetatud, kui on võimalik 
kirjeldada  ühelt  poolt  tegurnäitajate  ja  teiselt  poole  tulemusnäitajate  väärtuste  ühest  vastavust. 
Mõnede  tegurite  mittetunnetamine  toob  kaasa  määramatuse  tulemusnäitaja  muutumise 
tunnetamisel.  Sel  juhul  kirjeldatakse  tegurikompleksi  ja  tulemusvektori  seost  seda  määramatust 
arvestades stohhastilisel kujul. 
- 
Stohhastilise  ja  determineeritud  mudelitüüpide  vahel  valimise  alusena  ei  saa  olla  modelleeritava 
seose  determineeritud  või  stohhastiline  iseloom,  sest   uuritavate   näitajate  seoseid  saab  sageli 
peegeldada  mõlema  mudelitüübiga.  Näiteks  tööliste  arvu  muutumise  mõjuvalmistatava  toodangu 
mahule võib modelleerida nii determineeritud multiplikatiivse indeksanalüüsi mudeliga kui ka paaris- 
või  mitmese  regressiooni  mudelitega.  Nende  mudelite  konstrueerimise  eeldused  ja  infobaas 
erinevad,  samuti  nagu  ei  lange  kokku  nende  mudelite  eksperimentides  kasutamise  võimalused. 
Mudelitüüp  valitakse  lähtuvalt  püstitatud  ülesande  iseloomust  ja  lahendamise  tingimstest.  Selles 
mõttes on õige rääkida mitte determineeritud ja stohhastilistest mudelitest, vaid determineeritud ja 
stohhastilistest lähenemisviisist näitajate seoste modellerimisele. Ühe ja sama seose uurimisele võib 
läheneda  determineeritud  ja  stohhastiliste  meetoditega.  Valiku  määravad  meetodite  ülesehituse 
spetsiifilised omadused,  nende  abil  koostatud mudelite  käitumine  eksperimenteerimisel.  Järelikult, 
valiku määravad püstitatud ülesande olemus ja selle lahendamise vahendite võimalus. 
21. peatükk 
187. 
Selgitage mudeli sisu analüüsi ja vormi valiku peamisi probleeme. 
- 
Alternatiivide  elluviimise  tulemusi  iseloomustavate  näitajate  väärtuste  kujunemise  mudeli 
analüütilise  kuju  määramise  küsimust  vaadeldakse  erialakirjanduses  veel  pinnapealselt  –  seda 
tehakse  formaalstatistilisest,  mitte  sisulisest  seisukohast  lähtudes.  Statistilisest  vaatepunktist 
lähtudes  seisneb  seose  kuju  määratlemise  probleem  selles,  et  võimalikult  täpselt  kirjeldada 
tulemusnäitajate  ja  tegurnäitajate  väärtuste  koosmuutumist.  Seose  kirjeldamise  täpsuse  hinnang 
baseerub 
eelkõige 
mudeli 
adekvaatsuse 
kvalitatiivsel 
analüüsil 
seose 
olemuse 
ja 
avaldumisvormidega  reaalsetes  juhitavates  protsessides,  mitte  tulemusnäitajate  väärtuste 
muutumise kvantitatiivse kirjeldamise täpsusel. 
188. 
Selgitage  seose  statistilise  funktsiooni  ja  seose  vormi  olemust  lineaarse,   parabool -  ja 
ruutfunktsioonikasutamise korral. 
 
- 
Seose  vormina  esitatakse  erialakirjanduses  enamasti  statistiline  funktsioon,  mis  kirjeldab  kõige 
täpsemalt  näitajate  empiiriliste  väärtuste  seoseid.  Vastavalt  sellele  räägitakse  erinevatest  seose 
kujudest: 
  Lineaarne  –  teguri  X  mõju  intensiisvsus  on  tema  muutumise  uuritavas  piirkonnas 
konstantne. 
  Hüperboolne  –  teguri  X  mõju  intensiivsuse  lähtetase  b  muutub  X  tasemest  sõltuvalt 
kiirusega c. 
  Ruutfunktsiooniline  –  teguri  X  mõju  intensiivsus  muutub  tulemuse  Y  tasemest  sõltuvalt 
kiirusega g või teguri X mõju intensiivsuse lähtetase b muutub teguri Z tasemest sõltuvalt 
kiirusega d. 
- 
Lineaarse, paraboolse ja  ruutfunktsiooni  kasutamisel on tegurnäitaja ja tulemusnäitaja seose olemus 
mõistetav:  lineaarse  funktsiooni  kasutamine  on  õigustatud,  kui  eeldame  teguri  mõju  samasugust 
intensiivsust  kogu  teguri  võimaliku  muutumise  intervallis;  paraboolfnuktsiooni  tuleb  kasutada,  kui 
tegurimõju  intensiivsus  sõltub  teguri  väärtuse  paiknemisest  võimaliku  muutumise  intervallis; 
ruutfunktsiooni  kasutamine  on  põhjendatud  kui  vaatlusaluse  teguri  mõju  intensiivsus  sõltub  mingi 
teise teguri väärtuse paiknemisest oma võimaliku muutumise intervallis. 
189. 
Selgitage 
lineaarse 
regressioonimudeli 
seosekordajate 
olemust 
(sisu 
tõlgendus): 
mittekorreleeruvate tegurnäitajate korral; korreleeruvate tegurnäitajate korral. 
- 
Mittekorreleeruvate tegurnäitajate korral –  regressioonikordaja  näitab, mitme ühiku võrra muutub 
tulemusnäitaja  Y  väärtus  tegurnäitaja  Xi  muutumisel  ühe  ühiku  võrra  teiste  tegurite  muutumatuse 
korral. 
- 
Korreleeruvate  tegurnäitajate  korral  –  regressioonikordaja  iseloomustab  teguri  Xi  arvele  langevat 
osa kõigi tegurite ühise mõju intensiivsusest. Regressioonikordaja näitab, mitme ühiku võrra muutub 
tulemusnäitaja  tegurnäitaja  muutumisel  ühiku  võrra  ja  teised  tegurid  muutuvad  analoogiliselt 
uuritava eksperimendi tingimustele. 
190. 
Kuidas  võimaldab  korreleeruvate  tegurnäitajate  kompleksilt  selle  kompleksi  sünteetilistele 
peakomponentidele üleminek lahendada tegurite mõju majandusliku tõlgendamise probleemi? 
- 
Omavahel  statistiliselt  seotud  tegurnäitajate  puhul  on  otstarbekas  välja  tuua  komponentanalüüsi 
meetodit  kasutades  tegurisüsteemi  sünteetilised  sõltumatud  komponendid  ja   konstrueerida  
regresioonimudelid  nende  omavahel  mittekorreleeruvate  komponentide  alusel.  See  teeb  tegurite 
ning regresioonikordajate sisu mõistmise lihtsamaks ja on kohe näha sünteesitud teguri intensiivsus 
tulemusnäitajale. 
191. 
Selgitage näitajate süsteemi sünteetiliste komponentide tõlgendamise olemust. 
- 
Sünteetiliste  komponentide  olemuse   avamine   on  samuti  komplitseeritud  probleem,  kuid  siiski 
tunduvalt  kergem  tuletatud  näitajate  Xi  sisu  välja  selgitamise  ülesandest.  Välja  on  töötatud 
sünteetiliste komponentide majandusliku tõlgendamise  detailne  protseduur. Viimane teeb selgeks, et 
komponentanalüüsi  meetod  pole  üksnes  alternatiivide  ruumi  kirjeldamise  tõhus  vahend,  vaid  selle 
meetodi  kasutamine  tagab  ka  võimaluse  konstrueerida  otsustusprotsessi  jaoks  sobivad  juhi  poolt 
kontrollitavate tegurite mõju tulemuste kujunemise mudelid. 
22. peatükk 
192. 
Selgitage  analüüsi  ja  sünteesi  olemust  majandusprotsesside  tunnetamisel.  Kuidas  aitab  analüüs 
kaasa sünteesi täiustamisele ja kuidas aitab süntees analüüsi täiustada? 
- 
Mudelite  koostamisel  ja  nendega  eksperimenteerimisel  tuleb  integreerida  detailide 
tundmaõppimise  analüütiline  ja  tervikpildi  loomise  sünteetiline   tunnetusprotsess .  Analüüs  on 
suunatud juhitava protsessi omaduste ning nende sisestruktuuri detailkäsitlustele, aga samuti seda 
nähtust  väliskeskkonnaga  ühendavate  oluliste  seoste  uurimisele.  Sihipärase  analüüsi  protsessis 
süvenevad  seega  teadmised  juhitavast  protsessist  endast,  ka  laieneb  informatsioon  selle  protsessi 
vastastikustest  mõjudest  majandusliku,  sotsiaalse,  poliitilise,  ökoloogilise  ja  psühholoogilise 
keskkonnaga.  Sügavus  ja  igakülgsus  iseloomustavad  analüüsi  komplekssust.  Komplekssuse  kui 
analüüsi kvaliteedi ühe tähtsama tunnuse saavutamiseks tuleb välja tuua iga oluline üksikfakt, sest 
ainult  sellise  lähenemisviisiga  avastatakse  juhitava  protsessi  uusi  elemente  ja  seoseid,  mis  on 
tähtsad  püstitatud  juhtimisülesande  lahendusprotsessi  täiustamiseks,  st  paremini  põhjendatud 
otsuse ettevalmistamiseks. 
- 
Süntees  on  suunatud  analüütilise  tunnetuse  tulemuste  tervikliku  pildi  konstrueerimisele.  Selle 
tulemusena kirjeldatakse juhitava protsessi eksistentsi ja arengu üldisi seadusi ning seaduspärasusi, 
elementide ja seoste stabiilseid omadusi. Mudel annab juhitavast protsessist tervikliku ettekujutuse. 
- 
Analüüsi  ja  sünteesi  ühtsus   tunnetusprotsessis   tähendab,  et  sünteesi  ei  saa  ega  tohi  analüüsile 
vastandada:  tunnetuse  täiustamiseks  tuleb  mõlemat  poolt  tasakaalustatult  arendada.  Sünteesi 
täiustamine on analüüsi arengu peamine ja vältimatu tingimus. Stabiilsete seoste ja seaduspärasuste 
üldistamine  mudelis annab  analüüsile  võimaluse  interpreneerida  üksikuid  fakte  kogutud  teadmiste 
tervikliku kompleksi taustal ja identifitseerida üksikfaktides  ilmnevat uut  kvaliteeti  –  nende  faktide 
hälbeid  nähtuste  mudelparameetritest.  Kvalitatiivse  analüüsiga  peab  selgitama  nende  hälvete 
põhjused,  kvantitatiivse  analüüsiga  aga  hälvete  ulatuse  ja   varieeruvuse .  Analüüsiga  väljatoodud 
informatsioon  annab  võimaluse  sünteesi  täiustada  ja  juhitava  protsessi  mudelkirjeldust 
parandada. 
193. 
Millist  rolli  mängib  otsuse  ettevalmistamise  mudelite  koostamisel  kvalitatiivne  ja  kvantitatiivne 
analüüs? 
- 
Kvalitatiivse  analüüsiga  peab  selgitama  hälvete  põhjused,  kvantitatiivse  analüüsiga  aga  hälvete 
ulatuse  ja  varieeruvuse.  Otsuse  ettevalmistamisel  kasutatavad  mudelid   toetavad   eelkõige 
majandusprotsesside kvanititatiivset analüüsi. See ei tähenda aga mingil juhul kvalitatiivse analüüsi 
rolli alahindamist majanduslike juhtimisülesannete lahendamisel. Mudelid võimaldavad kergemalt ja 
kiiremini  läbida  rutiinse  kvantitatiivse  analüüsi  etapi  kuni  selle  täieliku  automatiseerimiseni 
majandusliku info töötlemise süsteemides. Selle tulemusena vabaneb otsuse ettevalmistamisel aeg 
loominguliseks  kvalitatiivseks  analüüsiks,  mis  on  juhitava  protsessi  ja  juhtimisülesande  esituse 
edasise  formaliseerimise  aluseks.  Kvalitatiivne  analüüs  liigub  juhitava  protsessi  tunnetamisel  ikka 
sügavamale  ja  laiemale,  jättes  läbitunnetatud  alad  formaliseeritud  või  koguni  kvantifitseeritud 
mudelkirjeldusteks.  Majandusprotsesside  siseseoste  ja  majandamise  välistingimuste  kvalitatiivne 
muutus  tingib  korduva  kvalitatiivse  analüüsi  vajaduse,  et  korrigeerida  vastavalt  ka  juhitavate 
protsesside  mudelkirjeldust  ja  otsuse  ettevalmistamisel  kasutatavaid  mudeleid.  Kvantitatiivne 
analüüs aitab kaasa kvalitatiivse analüüsi arengule ja selle kaudu juhtimistöö taseme tõusule. 
194. 
Selgitage otsuse ettevalmistamisel kasutatavate mudelite suhet juhi kogemuste ja intuitsiooniga. 
Mis  aspektist  mudelid  toetavad  juhti  otsuse  ettevalmistamisel?  Mis  tekitab  juhtides  umbusku  uute 
otsuste ettevalmistamise vahendite suhtes? 
- 
Igapäevases   juhtimistegevuses  korduvad  tavaliselt  juhile  tuttavad  situatsioonid.  Tal  on  kogunenud 
kogemused tuttavas situatsioonis tegutsemiseks. See võimaldab säästa aega ja otsus kiiremini vastu 
võtta. Juht, kel on palju kogemusi ja kes on edukas, ei näe mõtet otsuse ettevalmistamisel kasutusele 
võtta  formaliseeritud  mudeleid  ja  meetodeid  –  see  on  tema  jaoks  põhjendamatu  ressursikulu  ja 
ajaline   venitamine .  Kuid  otsuse  ettevalmistamise  formaliseeritud  mudelite  ja  meetodite  suhet  juhi 
kogemuste  ja  intuitsiooniga  tuleb  mõista  analoogiliselt  kvantitatiivse  ja  kvalitatiivse  analüüsi 
suhtega.  Juhi  kogemus  ja  intuitsiooni  tähtsus  formaliseeritud  otsustusmudelite  kasutamise  korral 
mitte ei vähene, vaid suureneb: lisaks kogemusele vajab juht analoogseid teadmisi ja sisemist häält 
vajab ta pakutavate mudelite, meetodite rakendamise tehnilise baasi suhtes. Mudel on ühelt poolt 
alati  mingis  mõttes  varasema  kogemuse  formaliseeritud  üldsituseks,  kuid  sisaldab  alati  ka 
intuitiivseid  hinnanguid  ja  ettekujutusi  juhitava  protsessi  kulgemisest.  Teiselt  poolt,  mudel  kui 
kogemuse  formaliseeritud   väljendus   võimaldab  järjekindlalt  kontrollida  intuitiivseid  ettekujutusi 
juhitavast  protsessist,   intuitiivselt   leitud  otsustuste  sisemisest  kooskõlalisusest  ja  muudest 
omadustest. Mudel on juhi toetamiseks. 
195. 
Kuidas  võimaldavad  otsuse  ettevalmistamise  mudelid  levitada  majanduse  juhtimisel  omandatud 
parimaid kogemusi? 
- 
Otsuse  ettevalmitamise  formaliseeritud  mudelite  üha  laiema  leviku  vajadus  tuleneb  otseselt 
juhtimise  subjektiivse  teguri  arengu  objektiivsest  ebaühtlusest  –  juhid  erinevad  nii  oma 
kvalifikatsiooni  tasemelt  kui  ka  individuaalsetelt  võimetelt  oma  kvalifikatsiooni  rakendada.  Otsuse 
ettevalmistamisel kasutatavad mudelid, mis koostatakse parimate juhtide kogemusi arvestades, on 
seega nende kogemuste levitamise ja juhtide kvalifikatsiooni tõstmise tõhusaks vahendiks. Mudelid 
õpetavad  arvestama  kõiki  juhitava  protsessi  formaliseeritud  seoseid  ja  omadusi.  Iga  juhi 
omapoolseks  loominguliseks  panuseks  on  kõigi  muude  juhtimisülesande  lahendamise  tingimuste 
arvestamine ettevalmistatavas otsuses. 
196. 
Mille  poolest  erineb  otsuse  ettevalmistamise  mudelite  rakendamine  kõrgematel  ja  madalamatel 
juhtimistasanditel?  Milles  seisneb  nende  mudelite  kasutamise  võimaluste  ja  milles  nende  rakendamise 
tulemuste erinevus erinevatel juhtimistasandeil? 
- 
Otsustusteoorias pööratakse  senini põhitähelepanu spetsiifilistele  keerulistele  vähe  struktureeritud 
juhtimisülesannete lahendamisele, kuna: 
  kõrgemal juhtimistasemel tehtud otsuste pöördumatu iseloom, mis nõuab nende paremat 
läbitöötamist  ja  põhjendamist.  Alustatud  suurte  projektide  peatamine  või  nende  oluline 
muutmine on sageli võimatu või kujuneb kulukaks; 
  majandusarengu  edu  ei  sõltu  tänapäeval  enam  mitte  niivõrd  esmatasandil  töötajate 
töökusest ja tublidusest, vaid kõrgematel juhtimistasanditel tehtud otsuste kvaliteedist. 
- 
Majanduse  juhtimise  kõrgemate  tasandite  analüütiliste  vajaduste  seisukohalt  on  otsustusteoorias 
välja töötatud piisavalt juhtimisülesannete formaliseerimise vahendeid. Need vahendid võimaldavad 
toetada selliseid progressiivseid juhtimisprintsiipe nagu: 
  analüüsi süsteemsus ja mitmeavariandilisus; 
  majandusarengu tingimuste määramatuse arvestamine; 
  majandusriski arvestamine; 
  otsuse teostamise majanduslike, sotsiaalsete ja teiste tulemuste arvestamise komplekssus. 
- 
Kõrgematel  juhtimistasemetel  on  iga   üksiku   juhtimisotsustuse  kaal  suurem  kui  madalamatel 
juhtimistasanditel,  aga  see  ei  tähenda,  et  madalamal  tasemel  oleks  otsustusprotsessi  täiustamine 
ebaolulisem.  Juhtimise,  sealhulgas  otsuse  ettevalmistamise  täiustamisega  tuleb  kooskõlastatult 
tegeleda kõigil majanduse juhtimise  tasemetel . Kõrgema juhtimistaseme otsused hõlmavad paljusid 
subjekte, mis tähendab, et vastuvõetava otsuse kõrval tuleb välja töötada ka selle elluviimist tagavad 
protsessis  osalejate  stimuleerimis-  ja  motiveerimismehhanismid.  Madalamal  juhtimistasandil  tuleb 
peamine  tähelepanu  pöörata  korduvate  rakenduste  lihvimisele  ehk  täitemehhanismide 
täiustamisele.  Kõrgematel  juhtimistasemetel  kaasneb  otsustusmudelite  kasutamisega  kartus,  et 
sellega  surutakse  tagaplaanile  juhi  kogemused  ja  intuitsioon.  Madalamatel  juhtimistasemetel 
vaadeldakse  aga  otsuse  ettevalmistamise  formaliseeritud  mudeleid  mõnikord  kui  töötajate  isikliku 
initsiatiivi ja ettevõtlikkuse arengu pidureid. See aga on vale lähenemine. 
197. 
Mille  poolest  erineb  formaliseeritud  ja  formalistlik  lähenemine  majanduse  juhtimisele  üldisel  ja 
otsuse ettevalmistamise mudelite koostamisele ja rakendamisele konkreetselt? 
- 
Ei  tohi  samastada  formaliseeritud  ja  formaalset  (formalistlikku)  lähenemist  majandusprotsesside 
juhtimisele.  Formalism  tähendab  juhitavate  protsesside  sisust  möödavaatamist,  nende  olemuse 
ignoreerimist.  Teaduslik   formaliseerimine ,  vastupidi  formalisimile,  rajaneb  juhitavate  protsesside 
igakülgsele  ja  sügavale  analüüsile,  mille  tulemusena  tuuakse  välja  seadused  ja  seaduspärasused, 
omadused ja seosed, mida saaks protsesside  juhtimisel kasutada.  Formaliseerimine võib kujuneda 
formaalseks ,  kuid  süüdi  pole  formaliseerimine  kui  käsitlusviis,  vaid  selle  ebaõige  pinnapealne 
kasutamine.  Formaliseerimisvahendite  kasutajad  on  mõnikord  eksiarvamusel,  et  need  vahendid 
aitavad sisulise analüüsi arvelt kokku hoida. Tegelikkuses tõstavad mudelid analüüsi sisukuse uuele 
kõrgemale  tasemele,  muutes  selle  olemuse  keerulisemaks  ja  suurendavad  tulemuste 
interpreteerimiseks tehtavaid  analüütilisi jõupingutusi.