- Juhtimise võimaluste ja meetodite aspektist iseloomustavad ühiskonnaelu eri valdkondi olulised kvalitatiivsed erinevused, mis võivad tuleneda: juhitavate protsesside olemuse erinevustest protsesside toimimise/kulgemise sisemise loogika erinevustest tegevuse välistingimuste erinevustest inimeste koha ja rolli erinevustest protsessides. 9. Milline on olnud otsustusteooria arenguloogika ja miks ei ole see teooria leidnud laia rakendust otsustusülesannete lahendamisel? - Otsustusteooria otsustusprotsessi tervikliku süsteemse käsitlusena ei arenenud induktiivselt praktiliste juhtimiskogemuste järjekindla ja astmelise üldistamise teel kuni kõige abstraktsemate seisukohtade ja järelduste formuleerimiseni. Otsustusteooria aluseks on deduktiivne arengutee, st
millega see aparaat tegeleda suudab. Kuid seda, millest meeleorganid jagu ei saa, me kogeda ei suuda ja meil puuduvad selleks vahendid. See, mida me teada võime, on ühelt poolt see, mida me kogeda suudame. See, mis jõuab meie teadvusesse, on meeleorganite produkt. "Asi iseneneses, asi meie jaoks." Aeg ja ruum kuuluvad inimese ülesehitusse ja nad on eeskätt meie mõistuse, mitte maailma omadused. Aegruumis eksisteerivad materiaalsed objektid, mille liikumises valitsevad põhjuslikud seosed. Otsustusteooria. Kategooriline imperatiiv toimi alati nii, et sinu käitumisreegel võiks olla samas ka üldine seadus. See peab toimuma igas olukorras. Kohtle inimest kui eesmärki iseeneses, mitte kui vahendit millekski muuks. Georg Wilhelm Friedrich Hegel Saksa klassikalise filosoofia silmapaistvaim esindaja. Ta oli romantismi esindaja. Ta ei uskunud, et mõistus või vaim oleks tekkinud hingetust loodusest, vaid et see ongi eksistentsi põhikomponent ja seega reaalsuse, kui ajaloolise protsessi kandja
midagi sellist, mis teeb nad eelistatumaks oma konkurentidega võrreldes. Ja see teenib ilmselgelt koostööd ja ühiskonna üldist heaolu. Tegevusteooria · Ökonoomika üheks juhtmõtteks on: üksikud tegutsejad maksimeerivad oma kasu arvestades kõrvaltingimusi. · Vastav teooriakompleks kannab kirjanduses erinevaid nimetusi lisaks tegevusteooriale ka aktsiooni- või otsustusteooria. · Tegutsejate all peetakse eelkõige silmas füüsilisi isikuid. Ülekantud tähenduses ka kollektiivseid tegutsejaid (pered, ettevõtted ja isegi riigid). · Igal juhul eeldatakse, et tegemist on kurikuulsa ,,homo oeconomicus", kel on silme ees enda ja ainult enda huvid. · Kõrvaltingimusi ehk piiranguid vaadeldakse siin etteantuna, millega indiviidil jääb üle üksnes kohanduda Koostegevusteooria
kujunenud loogilisi otsuste tegemise lähtekohti ja tugipunkte Tõsiasjad Kogemused Ametiseisund Sisekaemus c. Moodsad otsustamisalused kujutavad endast tänapäeva teaduse saavutamisel ja tehnilistel vahenditel põhinevaid otsustele jõudmise lähgekohte ja tugipunkte Otsustusteooria Otsustusmall Delegeerimine 53. Delegeerimise olemus. a. Tavaliselt tähendab delegeerimine: Oma alluvate muutmist vastutavaks töö tulemuste eest Oma delegeeritavale vabaduse andmist töötulemuste saavutamise viisi üle otsustamist Oma otsustusõiguse üleandmist teistele
Lähtudes kõigi subjektide püüdest maksimeerida oma heaolu kajastub otsustusteoorias teatud mõttes juhtimislik idealism, mille kohaselt on võimalik erinevatel juhtimistasanditel tegutsevate subjektide konkreetsed ettevõtmised (alternatiivsed tegevusvariandid) arvutusalgoritmide (seosemudelite) vahendusel seostama otse nende subjektide majandustegevuse lõpptulemustega. Arvutusalgoritmide (seosemudelite) -- nende väljatöötamisega tegelebki otsustusteooria -- abil tekiks kõrgemal juhtimistasandil võimalus juhtida alluvaid (madalama juhtimistaseme) subjekte kõigis peensustes ja üksikasjades. Turumajanduses eksisteerivad suuruselt väikeste riikide mõõtmes paljutasemelise struktuuriga hiigelettevõtted, milles tuleb samuti lahendada eri taseme subjektide kontrolli ja kompetentsi tasakaalustamise probleem. Tegelikult ilmneb erinevate tasandite tegevuse tervikuks ühendamise probleem kõigis organisatsioonides
mentaliteedi minetamise. Efektiivsed juhid ja liidrid hoiduvad 3. ja 4. grupi tegevustest, sest need pole olulised. Samuti nad vähendavad esimese grupi toiminguid ja pühenduvad teise grupi tegevustele. Kuna uuenduste ja muudatuste tulemusi pole võimalik täpselt ette näha, nõuab otsustamine liidrilt suurt kompetentsust, ettenägemisvõimet ja julgust. Otsustusteoorias eristatakse kahte peamist lähenemist: kirjeldavat (deskriptiivset) ja normatiivset (preskriptiivset). Kirjeldav otsustusteooria on suunatud eelkõige inimeste käitumise uurimisele ning otsustajate vastastikusele koostoimele. Juhi isiksus ja juhtimisstiil on otsustamisel määrava tähtsusega. Normatiivne otsustusteooria tähelepanu keskmes on organisatsiooni puudutavate andmete analüüs, mis tagab majanduslikult põhjendatud otsuste vastuvõtmise. Otsustusprotsess koosneb mitmest etapist, millede sisu ja seoste analüüs eeldab otsustusmudeli koostamist, mis põhineb majandusprotsesside kvantitatiivsel analüüsil,
sisetunne ning siit tulenev ebakindlus otsuste suhtes; eemaldades sisekaemuse, muutub juhtimine mineviku tegutsemisradasid ja lahenduskäike peegeldavaks nähtuseks, millel puudub edasiarendav ja tulevikus edusamme kindlustav varjatud jõud. 8.5. Moodsad otsustusalused Moodsad otsustusalused on tänapäeva teaduse saavutustel põhinevad otsustamise lähtekohad ja tugipunktid. Hõlmavad otsustuskäiku igakülgselt ja üheskoos. Otsustusteooria: esindab otsustamissammude põhjendatud üldistust, millele toetudes saab kirjeldada, analüüsida, hinnata ja lahendada keerukaid otsustamisolukordi; probleemidele lahenduse leidmise alus; käsitleb otsustamist tingimustes, kus otsuse langetamine ei olene üksnes otsustaja tegutsemisest või käitumisest, vaid oleneb ka temast vähe või üldse mitte sõltuvatest teguritest; tegurid võivad otsustamist takistada või soodustada;
rikkust, mis on aluseks tulevikuplaanie teostuseks ● Institutsionaalne investor- reeglina organisatsioon(nt investeermis-/pensionifond), kes kaupleb suuremas koguses väärtpaberite/muu varaga, viies ellu suuremahulisi portfellinvesteeringuid ● Agentuuriteooria- uurib majandusagentide suhteid ning nendest tulenevaid probleeme, mis võivad kahjustada majandusüksuse tulemuslikkust ● Otsustusteooria- seondub selgitusega parima otsuste langetamise kohta ebakindluse juures ● Rahandus-rahaliste ressursside genereerimine, paigutamine, vahetamine, juhtimine. Peamised uurimisteemad: eraisiku rahandus (säästmine, investeeringud, laenamine), ettevõtte rahandus (ettevõtte kapitali suurendamine väärpaberite emissiooni kaudu, ressurside efektiivne paigutus) ja riigirahandus (valitsuse tulude suurendamine läbi maksustamise, laenamine, kodanike teenindamise kulutused).
Esmalt koostab ettevõtte juhtkond raamplaani, mis viiakse ülalt-alla. Seejärel tulevad alt üles korrigeeritud plaanid. On töömahukas ja aeganõudev kontseptsioon. 2.Planeerimise meetodid 2.1.Strateegiline planeerimine: *turu segmentimine; *analüüs: tootmiskulud-tootmismaht; *toote elutsükli analüüs; *ressursside paigutamise analüüs; *SWOT-analüüs; *viie jõu mudel; *programm “Kasumit kindlustava strateegia valik”. 2.2.ettevõtte otsustusteooria – planeerimise põhiprobleem on informatsioon, seetõttu on välja töötatud ettevõtte otsustusteooria. Hinnatakse kindlaid ootusi, tõenäolisi ootusi ja riske. Otsustamisreeglid oleksid järgmised: *otsustamine kindlate reeglite korral; *riskiga otsused; 53 *otsustamine ebakindlates oludes, ei tea sündmuse toimumise tõenäosust.
Moodsad otsustamisalused Tavapärased otsustamisalused Tavapärased otsustamisalused kujutavad endast juhtimistegevuses aegade jooksul välja kujunenud loogilisi otsuste tegemise lähtekohti ja tugipunkte. - tõsiasjad -kogemused -ametiseisund -sisekaemus Moodsad otsustusalused Moodsad otsustamisalused kujutavad endast tänapäeva teaduse saavutustel ja tehnilistel vahenditel põhinevaid otsustele jõudmise lähtekohti ja tugipunkte. Otsustusteooria käsitleb otsustamist tingimustes , kus otsuse langetamine oleneb otsustajast vähe või üldse mitte sõltuvatest teguritest (n. mänguteooria, lineaarne programmeerimine, tõenäosusteooria jne.) Otsustusmall matkib tegelikku olukorda, eelkõige otsusele jõudmiseks olulist teavet. Nüüdisaegsed otsustusvõtted Otsustusvõte on otsustuskäigus rakendatav menetlus, mis peab aitama jõuda parimale otsusele
Mõisted Institutsionaalne investor (institutional investor) on organisatsioon, mis kaupleb suuremas koguses väärtpaberitega. Näiteks investeerimisfondid, pensionifondid, kindlustusfirmad. Individuaalne (indiviidist) investor (individual investor) on isik, kes investeerib valitud alaväärtustatud aktsiatesse, mis ootuste kohaselt suurendavad tema personaalse investeerimisportfelli väärtust ning loovad rikkust, mis on aluseks tulevikuplaanide elluviimiseks. Otsustusteooria (decision theory). Finantsvaradeks on aktsiad, osakud, võlakirjad, pangalaenud. Aktsiate turukapitalisatsioon (equity market capitalization) on kõikide börsil noteeritud ettevõtete lihtaktsiate turuväärtus kokkuliidetuna, s.o. ettevõtte omakapitali turuväärtus. Institutsionaalne investor (institutional investor), vastandatuna eraisikust investorile, on näiteks pensionifond, kindlustusfirma jms.
Ratsionaalsus. Intentsionaalse hoiaku tunnused: subjektile lähenetakse normatiivselt, lähtudes teatud ratsionaalsuse eeldustest. Kui me ei eeldaks ratsionaalseid seoseid subjekti uskumuste, soovide ja käitumise vahel, siis poleks võimalik käitumisest järeldada uskumusi ega uskumuste põhjal ennustada järgnevat käitumist. Need ratsionaalsed reeglid annab Dennettile intentsionaalsete süsteemide teooria, mis on rahvapsühholoogiast lähtuv idealiseeritud otsustusteooria ratsionaalse subjekti kohta. Instrumentalism?. Dennett: uskumuse omamine ja uskujaks olemine ei seisne milleski muus kui selles, et subjekti käitumine on ennustatav tõlgendusteooria printsiipide alusel. „See, milles seisneb tõeliseks uskujaks olemine, on olla intentsionaalne süsteem, süsteem, kelle käitumine on usaldusväärselt ning ulatuslikult ennustatav intentsionaalse strateegiaga.“
annaabi.ee 
