t v v v t t t v v t v v t v t t v v v t t t t t Lause on tõeväärtuseliselt väär. 2.Kas laused on tõeväärtuseliselt ekvivalentsed? (P&~Q)v(~P&Q) P~Q P Q (P&~Q)v(~P& P~Q Q) t t v v v v v v v t v t v t v t t v v t v v t t t v t v v v t v t v t v Laused on tõeväärtuseliselt ekvivalentsed. 3.Kas hulk on kooskõlaline? P Q (P~ Q) ~ ~ (Pv~ Q Q) t t v v t v v t v t v t t t t v t t v t t v v v t v v v v t t t t v t t Hulk ei ole kooskõlaline. (Kui kõik punased tähed oleks T, siis oleks kooskõlaline.) 4.Kas arutlus kehtib? P Q R P(QR R~ P ~Pv~Q ) t t t T t V v v V v t t v V v T v v V v t v t T t V v v T t
~Q t t v v v v v v v t v t t t v t v t v t v v t t t t v v v v t v t v v t Vastus: Laused on tõeväärtuseliselt ekvivalentsed. 3. Kas lausehulk on tõeväärtuseliselt kooskõlaline? {R, (P v Q) (Q & R), Q & P} R P Q R (P v Q) (Q & Q& R) P t t t v t v v v v t v t t v v t t t t v v v t v t v v v t v t
Arvestustöö (variant B) 1. Kas arutlus kehtib? a) Iga inimene loeb raamatuid. Mõni raamat on huvitav. Mõni inimene loeb huvitavaid raamatuid. b) Iga koer haugub. Mõni koer on koduloom. Mõni koduloom haugub. 2. Tõeväärtustabelite meetod. Kas hulk on kooskõlaline? {A ~B, ~(A&C), ~A} 3. Esitada antud lause predikaatloogika keeles kõigis tüüpides. Milline lause räägib esialgsele vastu? Ükski hobune ei ole ratsahobune. 4. Defineeritud on järgmised predikaadid: Tx: x on professor Px: x on professor Ex: x on edukas Lx: x peab loenguid Kx: x korraldab treeninguid Bx: x käib treeningutel Kirjuta predikaatloogika keeles: a. Mõni treener ei käi treeningutel. b. Kõik professorid peavad loenguid. c
t v v v t t t v v t v v t v t t v v v t t t t t Lause on tv väär 2. Kas laused on tv ekvivalentsed? P Q and (P & Q) v (P & Q) P Q (P&~Q)v(~P&Q) P~Q t t v v v v v v v t v t v t v v t t v t v v t t t t v v v v t v t v v t Laused on tõeväärtuseliselt ekvivalentsed 3. Kas lausehulk on tv kooskõlaline? {R, (P v Q) (Q & R), Q & P} P Q R R (P v ~Q) (Q & R) Q & P t t T V T V t v t V V t t V T T V t t v V V T v t V T T t t v V V t v V T T T t t v V V V t t V V V v v t T T v t V T V V t t v T T
Kodune töö nr 1 Kas väide on tõene või väär? 1. Korrektne arutlus peab olema kehtiv. tõene 2. Kehtivus on lausete omadus. väär 3. Kui lausehulgas pole vääri lauseid, siis on see hulk kooskõlaline. tõene 4. Arutlus, mille järeldus on väär, peab kehtima. väär 5. Deduktiivselt kehtiva arutluse järeldus ei saa olla väär. väär 6. Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla vääri eeldusi. väär 7. Tõeste eeldustega kehtiv arutlus peab olema korrektne. tõene 8. Tõeste eelduste ja väära järeldusega arutlus võib olla kehtiv. väär 9. Deduktiivselt kehtival arutlusel võivad olla väärad eelsused ja väär järeldus
14.02.2017 Kodune töö nr 1 Hinne: 100/100 Kas väide on tõene või väär? 1. Korrektne arutlus ei pruugi olla kehtiv. - VÄÄR 2. Kehtivus on lausehulga omadus. - VÄÄR 3. Kui lausehulgas pole vääri lauseid, siis on see hulk kooskõlaline. - TÕENE 4. Arutlus, mille järeldus on tõene, võib olla kehtiv. - TÕENE 5. Deduktiivselt kehtiva arutluse järeldus ei saa olla väär. - VÄÄR 6. Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla tõeseid eeldusi ja tõest järeldust. - VÄÄR 7. Tõeste eeldustega kehtiv arutlus peab olema korrektne. - TÕENE 8. Tõeste eelduste ja väära järeldusega arutlus võib olla kehtiv. - VÄÄR 9. Deduktiivselt kehtival arutlusel võivad olla väärad eeldused ja väär järeldus
Jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Seega on jätkusuutlik areng lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik eluvaldkonnad. Jätkusuutlik areng maailmas Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Ülemaailmset säästva arengu alast tegevust juhib alates 1992. Aastast Ühinenud Rahvaste
analüüsitakse Eesti pikaajalises arengustrateegias SE21 ühiskonna jätkusuutliku arengu eeldusi üleilmsete arengute kontekstis ja püstitatakse neli esmapilgul üsna vastuolulist eesmärki: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus; · heaolu kasv; · sidus ühiskond; · ökoloogiline tasakaal. Üks SE21 paradokse on, et Eesti on jätkusuutlik, kui ühiskonnas toimub selgelt tajutav, mõõdetav ja kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. Seega on jätkusuutlik see Eesti, kus on kindlustatud eesti kultuuri püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaal loodusega. Kõik väljapakutud eesmärgid on tähtsad ja ühtegi neist ei saa teisega asendada. Kui seame eesmärgiks Eesti jõudmise viie rikkama Euroopa riigi sekka, ei saa jätta analüüsimata, millised tagajärjed toob see kaasa keskkonnaseisundile, eesti keelele ja kultuurile ning ühiskonna sidususele.
Kas Eesti on jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlik ühiskond on ühsikond, kus toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja jätkusuutlikkuse eesmärgi vahel. Eesti puhul on nendeks Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. Mainimata on aga jäetud tänapäeva Eesti üht suurimat nõrka kohta, demograafilist jätkusuutlikkust. See on küll lähedaselt seotud teise 4 valdkonnaga, kuid tema mõju tänapäeva ühiskonnas on kõige laastavam. Juba kümme aastat tagasi, Eesti Vabariigi 83 sünnipäeva kõnes mainis Lennart Meri: ,,Mulle
Säästev areng Verena Vaagen Definitsioon Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Säästva arengu loomislugu Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ja lahendusteede leidmiseks moodustati 1983.aastal ÜRO poolt sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikkuse programm Agenda 21 sisaldab tegevusi globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil, avaldati Rio de Janero konverentsil 1992. aastal, 179 riigivalitsust kiitsid selle heaks. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.aastal.
Eesti jätkusuutlikkust enam kui teised strateegilised valdkonnad. ,,Säästev Eesti 21" on säästva arengu pikaajaline raamdokument. ÜRO arengu- ja keskkonnakonverentsi poolt vastu võetud ülemaailmne keskkonnastrateegia on ,,Agenda 21". 1. Eesti jätkusuutlikkus rajaneb neljal eesmärgil: Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas, ükskõik millise sihiasetuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. 2. Lisaks legitiimsusele peab hea valitsemine olema ka efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. 3. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt näiteks oli pärast majanduskriisi meie
Kas Eesti Vabariik on jätkusuutlik? Mis on jätkusuutlikkus või jätkusuutlik areng? See on niisugune arengutase, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil, milleks on Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ning heaolu kasv. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. Ükskõik millise sihtasutuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. Teatud ajaperioodil võib olla mõne eesmärgi poole liikumine rohkem võimendatud, näiteks 1990. aastatel domineeris Eesti ühiskonnas heaolu- ja majanduskasvu temaatika. Ajutiselt kõrvale jäänud eesmärkidele tuleb aga järgmisel ajaperioodil suuremat tähelepanu panna
rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Eestis on praegu siirdeühiskond ehk üleminekuühiskond (ühiskonna arenguetapp, mille käigus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale; probleemiks aeglane demokraatia areng, mis põhjustab poliitilist ebastabiilsust). Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid hüve. Jätkusuutlikus riigis toimub kooskõlaline liikumine nelja eesmärgi suunas (kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus, heaolu kasv). Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Valitsemine peab olema tulemuslik, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mis rahvas. Rahvaarvu peab hoidma suurena. Jätkusuutlikkuse probleemideks on meil suur suremus ning sellest tingitud madal iive, suur väljaränne ning linnastumine. Sotsiaalne
*ajakirjanduse lai levik*kodanikuühiskonna kujunemine*avatud ühiskond*sallivus ja koostöö*konpromissivalmidus Lained:*1826.-1922.a(itaalia)*1945.-1956.a(Ungari),*1970ndate keskpaik*1991(NSVL lagunemine) Ühiskonna jätkusuutlikkus *areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesmärgid:*ökoloogiline tasakaalustus*heaolu kasv*kultuuri elujõusus*ühiskonna sidumus*toimub kooskõlaline liikumine kõigi suunas.Jätkusuutlik valitsemine:*peab olema õiguspärane*peab olema tulemuslik*peab olema avalikkusele teada ja näha*kodanikke kaasav Heaolu kasv:*kulutused sotsiaalpoliitikale on investeering haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmisesse Demograafiline jätkusuutlikkus:*rahvastikutaaste probleemid *tuleb suurendada sündimust või soosida sisserännet Sotsiaalne jätkusuutlikkus:*rahvastiku haridustase, tervis,töö- potentsiaal, kaasatus ühiskonda
Säästev areng ja keskkonnapoliitika Mis on säästev areng? Säästev areng- sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. Säästva arengu peamine idee majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Keskkonnapoliitika Keskkonnapoliitika on ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute, kavatsuste, strateegiliste sihtide ja tegevuseesmärkide kogum, mis põhineb riigi õigusaktidel. Keskkonnapoliitika olulised valdkonnad: Ø
(esimene näide, astroloogia – laused eraldi võetuna tõesed, aga kõik korraga tõesed olla ei saa). Korrektsuse definitsooni kohaselt peab olema mittekorrektne. Kehtivus on automaatselt olemas, korrektsus automaatselt puudub. Nt c vitamiin – 2 eeldust olid omavahel vastuolus, need moodustavadki mittekooskõlalise lausehulga. h. Oletame, et miljonist lausest koosnev hulk on kooskõlaline. Moodustatakse uus hulk nii, et selle iga lause on loogikaliselt ekvivalentne vähemalt ühe lausega esialgsest hulgast. Kas ka uus hulk on kooskõlaline? – miljon või kümme või kaks – pole vahet, sel juhul kõik laused peavad korraga olema tõesed. 1.hulk {l1,..., li,...,lmiljon}; 2.hulk li kas uus hulk on paratamatult selline, et ka seal on kõik laused korraga tõesed? üritame näidata vastupidist
Kuidas tagada Eestis jätkusuutlik areng? / Milline ühiskond on jätkusuutlik ? * Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. 1.ühiskonna sidusus 2. heaolu kasv 3. ökoloogiline tasakaalustatus 4. eesti kultuuri elujõulisus. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab preaguse põlvakonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.( Jätkusuutlikust arengut rõhutab , et on vaja hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust. Teisiti öeldes- ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt
terviklikkust ning tekkivaid probleeme ei tohi mitte mingil juhul lahendada teiste valdkondade arvelt või neid kuidagi kahjustades. Kas aga meie armast kodumaad, Eestit, saab jätkusuutlikuks riigiks nimetada või mitte? Sellele vastuse leidmiseks peab arvestama nelja suure ning tähtsa eesmärgiga: heaolu kasvu, ühiskonna sidususe, ökoloogilist tasakaalu ja kultuuri elujõulisusega. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas ning ükskõik milline kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. Tähtsust omab see, et kõigi nelja arengueesmärgi süsteem säilitaks oma terviklikkuse. Eestis saab heaolu vaadata küllaltki erinevate nurkade alt. Kuna meie kodumaa on üsna arenenud riik ja elamistingimused on ka valdavalt ikka kõvasti paremad, kui näiteks kuskil Kesk-Aafrika riigis või Aasias, siis võiks arvata, et Eestis on heaolu tase suhteliselt kõrge.
terviklikkust ning tekkivaid probleeme ei tohi mitte mingil juhul lahendada teiste valdkondade arvelt või neid kuidagi kahjustades. Kas aga meie armast kodumaad, Eestit, saab jätkusuutlikuks riigiks nimetada või mitte? Sellele vastuse leidmiseks peab arvestama nelja suure ning tähtsa eesmärgiga: heaolu kasvu, ühiskonna sidususe, ökoloogilist tasakaalu ja kultuuri elujõulisusega. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas ning ükskõik milline kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. Tähtsust omab see, et kõigi nelja arengueesmärgi süsteem säilitaks oma terviklikkuse. Eestis saab heaolu vaadata küllaltki erinevate nurkade alt. Kuna meie kodumaa on üsna arenenud riik ja elamistingimused on ka valdavalt ikka kõvasti paremad, kui näiteks kuskil Kesk-Aafrika riigis või Aasias, siis võiks arvata, et Eestis on heaolu tase suhteliselt kõrge.
Aresti ei lähe, trahvi ei saa ning erikonfiskeerimist ei tule. Kahju hüvitamine Francovichi kaasusest tulenevalt 1. Õigus- juhiload 2. Rikkumine riigi poolt – jäme rikkumine 3. Kahju – muusikakollektsiooni hävimine 4. Põhjuslik seos- ei ole olemas, kuna kahju ei tule direktiivist. CD plaate ei hävitatud seetõttu, et tal polnud lube, vaid hävitati seetõttu, et politseinkud kuritarvitasid oma võimu. Seega ei saa nõuda kahju hüivtamist. Kooskõlaline tõlgendamine- kui ei ole teist riigisisesest õigust mida tõlgendada siis ei saa tõlgendada. Selleks, et saaks tõlgendada riigisisesest õigust, siis peab olema ka teisi § mida tõlgendada. Raamat U. Koi kaasus Raamat U. Koi (RUK) on peagi 80. juubelit tähistav vanaproua, kelle ainsaks kireks elus on lugemine. Seda eelkõige seetõttu, et tema lapsed ja lapselapsed teda praktiliselt vaatamas ei käi vaid istuvad parema meelega internetis
parandada inimeste hoiakuid ja arvamusi keskonnasäästliku eluviisi suhtes. Rahvas peaks aru saama, et kui loodusest ei hoolita, ei ole meil varsti enam maailma kus elada. Iga päev reostatakse meeletult õhku ning metsanurkasid. Austus looduse vastu on peaaegu null. Kui hakatakse austama ühiskonda, on meil ees suur ja uhke tulevik, kus kõik on balansis. Mis asi on säästev areng? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Keskkonnavaldkonna pikaajalist arendamist suunab strateegias “ökoloogilise tasakaalu ” eesmärk, mis jaguneb: loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; saastumise vähendamine; loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Kuidas, siis saaks üksikisik kaasa aidata säästvale arengule? Kõige tähtsam nendest võibolla saastumise vähendamine. Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. Linnade
kasutuspinda ja saanud justkui moesõnaks, mida igal võimalusel mainitakse. Kas me tegelikult üldse teame/teadvustame selle asja täit tähendust ja eesmärki? Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu järeltulevate põlvede samasuguseid huve, teisesõnaga tagab säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonnaga tänapäeval ja tulevikus. Peab toimuma kooskõlaline liikumine kõigi nelja jätkusuutlikkuse eesmärgi vahel. Eestis on nendeks kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. (,,Säästev Eesti 21" eesti jätkusuutliku arengu arengukava). Meil on väga palju valupunkte: majanduslik jõukus (lõhe nn rikaste ja vaeste vahel), elukvaliteet, tööhõive, haridus. Aga alustame algusest. Kõigepealt peab olema jätkusuutlik riigi valitsus, võimulolijatel peavad olema samad
Eestimaa loodust ning hingata puhast õhku. Peame pidama meeles, et inimene ei ole looduse peremees, vaid osake sellest ning oma tegevuses ka sellega arvestama. SÄÄSTEV ARENG MIS ON SÄÄSTEV ARENG? Säästev areng on jätkuvalt kogu maailmas üks prioriteete. Säästev areng- kasutatakse ka mõistet JÄTKUSUUTLIK ARENG on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimeste kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästva arengu puhul tuleb lähtuda: 1. Taastamatute ressursside ülimalt efektiivsest ja kokkuhoidlikust kasutamisest 2. Põhirõhk tuleks panna juba kasutatu korduvkasutusele 3. Rakendada tuleks jäätmevabu (minimaalseid jäätmekoguseid) tehnoloogiaid 4
kuni toote käibest kõrvaldamiseni. Ökomärgise eesmärgiks on edendada tooteid, mida kasutades on võimalikult vähene negatiivne mõju keskkonnale; aidata kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele; tarbijate ning ka tootjate keskkonnateadlikkust suurendada; mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas. Säästev areng Eestis Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna nii täna kui tulevikus. Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse looduvarade läbimõeldud kasutamisele, inimese tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub
Jätkusuutlik areng mis see on? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. (Säästev areng. Keskkonnaministeerium.) Jätkusuutlikkuse all peetakse silmas ,,arengut, mis vastab käesoleva ajahetke nõuetele ega pidurda järgmise põlvkonna toodete vastavuses olemist tulevikus esitatavatele nõuetele". See on meie juhtmõte kõikides meie jätkusuutlikes tegevusvaldkondades. (Brundtlandti aruanne ,,Our common future" 1987a ) Jätkusuutlikkust vaadeldakse:
54. Introverdid- ergutav mõjub ebasoodsalt, elavad ärritusi intensiivsemalt üle (püüd vältida ülierutuvaid olukordi,seisundit), tundlikumad sensoorsete stiimulite suhtes (tundlikumad valu suhtes), töises tegevuses soov pigem stabiilsuse järele. 55. Neurotism- tugev reageerimine stiimulitele, naasevad aeglaselt varasemasse seisundisse, tundmused vahelduvad kiiresti. 56. Sisemise kooskõlalisuse teooria- inimesed kalduvad omaks võtma sellist informatsiooni, mis on kooskõlaline nende varasemate kogemustega ning püüavad vältida infot,mis selle kahtluse alla seab. 57. E.Lenneberg(1921-1975)-Kriitiline period 58. E.Thorndike(1874-1949)-Efekti/tagajärje seadus 59. Ivan Pavlov(1849-1936) 60. Egas Moniz(1936)-patsiendi aju sagarate läbilõikamine 61. S.Freud ,,Unenägude tõlgendus" (1900) 62. E.Tulving (1970) 3 Mälusüsteemi eristamine (Mälu) 63. Herman Ebbinghaus- Unustamise kõver(psüh. On lühike ajalugu.....) 64. Jaak Panksepp (psühhobioloogia,emotsioonid)
mainitakse, kuid paljud ei tea selle täit tähendust ja eesmärki. Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Teisesõnaga tagab jätkusuutlik ehk säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonna taluvusvõimega täna ja tulevikus. Jätkusuutlikkus on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine ning meie ühiskonna eksisteerimise alus. Maailma jätkusuutlikkuse programm Maailma jätkusuutlikkuse programmiks on Agenda 21. 1992. aasta juunis peeti Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, milleks valmistuti kolm aastat kõige kõrgemal ÜRO tasemel. Rohkem kui 170 riigi osalusel koostati 21.sajandi keskkonnastrateegia, mis pealkirjastati eelnevalt toodud nimetusega (Agenda 21).
tahtnud lepingust taganemisest midagi kuulda – tema tahab oma raha! Nüüd ilmus RUK teie ette pisarsilmi, käes hagi tagamise määrus, millega Määri Pähe on tema arveldusarved arestinud ja nõuab võla tasumist. Aidake vanainimest, kasutades oma EL õiguses omandatud teadmisi. LAHENDUS: ?? Tähtaeg pole möödunud, Eufooria võttis direktiivi õigeaegselt üle. Direktiiv on antud juhul teistmoodi sõnastatud. Kooskõlaline tõlgendamine pole võimalik. Kaalutlusruum on „mõistlik aeg“. Tuleb analüüsida seda, mida mõistetakse mõistliku aja all. Võib olla direktiiv on valesti üle võetud. Rikkumine on antud juhul jäme, sest 24 tunni on liiga lühike ajaperiood. Kas on oluline rikkumine? Variant 3 RUK oli sõlmitud tehinguga rahul ja läks koju esimest raamatusaadetist ootama. Mõne nädala pärast saigi ta esimese paki, kuid suur oli tema üllatus, kui “Minu Utoopia” 1. osa asemel oli
kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liikmeks sai ta 1970. aastal. Ta elas aastatel 1993-1997 Helsingis, 1996 Berliinis ja 1998-2003 Roomas. 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. LOOMING Esimestes luulekogudes on Luik valdavalt looduslüürik, eneseväljenduses nooruslikult elamusvärske ja siiras. Maailm, nagu see avanes noore lüüriku habraste, värvikate ja liikuvate värsside kaudu, oli valdavalt kooskõlaline, kuigi dialoogis loodusega võis ajuti tabada meeleolulist heitlikkust. Kogusid "Lauludemüüja" , "Hääl" ja "Ole kus oled" iseloomustab muutuv enesetunnetus ja teisenev vahekord keskkonnaga. Taanduvate looduspiltide asemele tuleb linnamiljöö ja enesetunnetuslikke hingemaastikke. Kodunemisraskused tehiskeskkonnas toovad luulesse tusameelsust ja ahistavat suletust, millest püütakse üle saada pilku enesesse pöörates, oma piire
seadusloomes ja koostatud juriidilisi analüüse. 5) Teaduslik ebakindlus: Ettevaatusprintsiibi ja teadusliku analüüsi suhet võrreldes on probleemid ettevaatusprintsiibi kohandamisel palju tõsisemaid kui riskianalüüsi ümberkujundamine või täpsustamine, kuna teaduslik ebakindlus ei võimalda meil näiteks osasid GMO-ga seonduvaid üldse hinnata. Riski varjutab teaduslik ebamäärasus. 6) Säästev areng: On sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus, ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. Igaühe kohustus on kaitsta elu ning looduskeskkonda ja tagada tulevastele põlvkodadele inimväärne elukeskkond. 7) Jätkusuutlik areng: ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk tasakaalustatud areng ehk kestlikkus ehk mahemajandus on kontseptsioon, mida tavaliselt määratletakse kui
arendamine ehk mahemajanduson konseptsioon, mida tavaliselt määratletakse kui "arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.[2] Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästva ehk jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel on oluliseks tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste
· Bioloogilise mitmekesisuse konvektsioon · Kliimamuutuste konvektsioon · Metsadeklaratsioon · Keskkonna ja arengu deklaratsioon · Agenda 21 (5) Mõistele ,,säästev areng" pole antud ühtset definitsiooni. Selle mõiste asemel võime kasutada ka teist mõistet, milleks oleks ,,jätkusuutlik areng". Keskkonna ministeeriumi definitsioon kõlaks nii: ,,Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus"(1). Mis on säästva arengu eesmärgiks ja kuidas seda täita? Säästva arengu põhiliseks eesmärgiks on niisugune areng, mis rahuldab inimeste praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks Tähtis on ka tagada kõikidele inimestele võrdne ligipääs loodusele, kuna
Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on - loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema, kui tegelikku teadust iseloomustavad tunnused. Teaduse institutsionaalne definitsioon teadus on see mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Ehk teisisõnu: teadus on institutsioon.
Säästev areng ja keskonna kaitse Tallinn 2010 Säästev areng on maailma üks prioriteete. Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästva arengu saavutamiseks on vaja määrata kindlad arengueesmärgid. Siis oleks võimalik tegutseda nende eesmärkide nimel ja kindlate normide järgi teha erinevatesse valdkondadesse investeeringuid. Ökoloogiline tasakaal Ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses on meie keskne tingimus. See on
negatiivset mõju keskkonnale, aidata sellega kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele. Samuti on eesmärgiks tõsta tarbija teadlikkust keskkonna osas ning mõjutada turgu müüma rohkem keskkonda hoidvaid tooteid. 5 Säästev areng Eestis Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna nii täna kui tulevikus. Eesti säästva arengu rahvusliku strateegia alused tulenevad 1995. aastal Riigikogu poolt vastu võetud Eesti säästva arengu seadusest, mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Säästva arengu põhimõtted on paika pandud säästva arengu riiklikus strateegias ,,Säästev Eesti 21"
Eestis on selles kontekstis kasutusel sõna „säästlik“, mis erineb mõistest „jätkusuutlik“ ja tähendab kokkuhoidu. Kui nt loodusressursside kasutuses on säästlikkusel selge sisu, siis inimarengu tähenduses on kokkuhoiu rõhutamine harituse või tervise vallas üsna pentsik, samuti majanduse eri tahkudes.“ (Riigikogu kantselei teemaleht „Jätkusuutlik areng“ 2014) Keskkonnaministeeriumi koduleht: Säästev areng on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. 5 Teisisõnu, riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult. Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on strateegias Säästev Eesti 21 järgmised: Eesti kultuuriruumi elujõulisus; inimese heaolu kasv; sotsiaalselt sidus ühiskond; ökoloogiline tasakaal. 2005
Eesmärkide saavutamise põhimehhanismid on haridus, tehnoloogiline innovatsioon ja ökopoliitika. Säästev areng. Säästev areng ehk jätkusuutlik areng ehk tasakaalustatud areng on kontseptsioon, mida tavaliselt määratletakse kui ,,arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." Säästev areng on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Teisisõnu, riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult. Eesti säästva arengu eesmärgid on kokku lepitud eelpool nimetatud Säästev Eesti 21 strateegias ning nendeks olid Eesti kultuuriruumi elujõulisus; inimese heaolu kasv; sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Säästva arengu ja keskkonnakaitse põhieesmärgid:
aastal ilmunud aruandes ,,Meie ühine tulevik". Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis hõlmab enda alla pea kõik eluvaldkonnad. Jätkusuutlikus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Teisesõnaga tagab jätkusuutlik ehk säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonna taluvusvõimega täna ja tulevikus. Jätkusuutlikus on majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine ning meie ühiskonna eksisteerimise alus. Olulisel kohal on ressurside mõistlik kasutamine, looduse puhtuse ja puhta joogivee säilitamine, inimeste tervise parandamine, võrdsuse saavutamine eri rahvuste ja sugude vahel, positiivse iive saavutamine vananeva rahvastikuga ühiskondades ja nii edasi. Samas tuleks vältida enesehävituslikku tegevust, millega tänapäeva ühiskond kipub tegelema. Kogu
• On kirjutanud ooperi libreto ehk teksti „Pilli hääl“, mis ilmus 2000. aastal. • On koostanud kogumiku „Pink“, mis sisaldab eesti luulevalimikku. (2006) • Viivi Luige osalusel on valminud raamatud „EppMaria“ (2007), „Ma olen raamat“ (2010) Esimestes luulekogudes on Luik valdavalt looduslüürik, eneseväljenduses nooruslikult elamusvärske ja siiras. Maailm, nagu see avanes noore lüüriku habraste, värvikate ja liikuvate värsside kaudu, oli valdavalt kooskõlaline, kuigi dialoogis loodusega võis ajuti tabada meeleolulist heitlikkust. Kogusid "Lauludemüüja" , "Hääl" ja "Ole kus oled" iseloomustab muutuv enesetunnetus ja teisenev vahekord keskkonnaga. Taanduvate looduspiltide asemele tuleb linnamiljöö ja enesetunnetuslikke hingemaastikke. Kodunemisraskused tehiskeskkonnas toovad luulesse tusameelsust ja ahistavat suletust, millest püütakse üle saada pilku enesesse
mis muudavad uurimustulemuste võrdlemise keerukaks. Enesehinnagu psühholoogiline olulisus. Enesehinnagut on paljud uurijad pidanud üheks põhiliseks psühholoogilst heaolu säilitavaks teguriks ning olulisemaks isiksuse näitajaks. Selliste käsitluste raames on uurijad keskendunud peamiselt kahele motivatsioonilisele jõule. 1) Sisemise kooskõlalisuse teooria väidab, et inimesed kalduvad omaks võtma vaid sellist informatsiooni, mis on kooskõlaline nende varasemate kogemustega, ning püüavad vältida infot, mis selle kahtluse alla seab. Nii peaksid kõrgema enesehinnanguga inimesed tajuma positiivset tagasisidet tõepärasemana kui negatiivset. Seevastu madalama enesehinnanguga inimesed peaksid, vastupidi, enam ja meelsamini omaks võtma negatiivset tagasisidet, kuna see läheb kokku pildiga, mille nad on endast loonud. 2)Enesepitamise teooria seevastu väidab, et kõik inimesed soovivad suhtuda endasse
Keskkonnavaldkonna pikaajalist arendamist suunab strateegias “ökoloogilise tasakaalu ” eesmärk, mis jaguneb: loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu; saastumise vähendamine; loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. (Säästev areng) 8 KOKKUVÕTE Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Jätkusuutlik areng on üks Eesti ja maailmariikide põhiprioriteete. Jätkusuutliku arengu tagamiseks on loodud mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid, millel on seatud ühised eesmärgid. Nende täideviimiseks on riik ise loonud komisjonid, kus arutatakse arengueesmärke ning strateegiaid ja nende täideviimist
1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 13 3.2 Euroopa Liidu Säästva Arengu Konsultatiivfoorum 15 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästev areng on selline areng, kus praegune majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Selline säästva arengu sõnastus pandi esimest korda kirja 1987. aastal ilmunud raamatus "Meie ühine tulevik." Alates säästva arengu konseptsiooni tekkimisest on seda pidevalt edasi arendatud ja laiendatud
Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani. SE 21 põhimõtteks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega Eesti jätkusuutlikkuse arendamise põhimõtted: Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. - Eesti kultuuri elujõulisus edendade eesti kultuuri ning säilitada selle mitmekesisust - Heaolu kasv majanduse kasv, inimeste sissetulekute ja sotsiaalhüvitiste suurenemine - Ühiskonna sidusus - ühiskonna liikmete heaolu, ka nendel, kes on teisest rahvusest, et väheneksid erinevused inimeste vahel - Ökoloogiline tasakaalustatus - looduse säilitamine, liikide mitmekesisuse säilitamine Probleemid: - rahvastiku kahanemine
stringiteooriad varju. Uuesti päevakorda kerkisid nad 1976. aastal, kui prantsuse füüsik Joel Scherk koos oma kolleegidega näitas, et stringiteooria saab sisemistest vastuoludest vabastada supersümmeetria (sümmeetria fermionide ja bosonite vahel) liitmisega teooriale, saades niimoodi superstringiteooria. 1980ndatel näitasid Michael Green ja John Schwarz, et superstringiteooria võib olla sisemiselt kooskõlaline kvantteooria, mis lisaks elektromagnetilisele, nõrgale ja tugevale interaktsioonile hõlmaks ka gravitatsiooni. Superstringiteooria sisaldab endas nii kvantmehaanikat kui üldrelatiivsusteooriat (üldrelatiivsusteooria on klassikaline teooria, mis ei arvesta määramatuse printsiipi). Tavaliselt on nende teooriate kasutuspiirkonnad väga erinevad: kvantmehaanikat kasutatakse tavaliselt Universumi väikseimate koostisosade - elementaarosakeste - kirjeldamiseks,
· Teavitada keskkonnaprobleemidest · Kujundada väärtushinnanguid · Rääkida kaasa keskkonnaotsuste tegemisel · Süvendada keskkonnaharidust Säästev areng Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk kestlikkus ehk mahemajandus on: · Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve · Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine · Tagab inimesele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus · Säästlik tarbimine · Keskkonnahoidlik elustiil · Materjali parem kvaliteet · Põhimõte "saastaja/tarbija maksab" · Keskkonnakahjustuste vältimine · Jäätmekoguste viimine miinimumini · Ettevaatlik otsustamine Keskkonnakaitse põhimõtteid · Säästlikkus nii tarbimisel kui tootmisel · Jäätmetekke vähendamine
41.Terminit (mõisteväljendit), mida võib kasutada viitamaks erinevatele tähendustele nimetatakse Ekvivookseks 42.Üldjaatav ja üldeitav väide erinevad alati teineteisest …. Väite kvaliteedi tõttu. 43.Suurtermin on termin (mõisteväljend), mis esineb kategoorilise süllogismi … Suuremas eelduses ja lõppjärelduses 44.Ilma eituseta olemasolukvantori rakendamine lunaarsele predikaadile tekitab … Osajaatav või osaeitav lause. 45.Väidetesüsteem on kooskõlaline parajasti siis, kui … See pole vastuoluline 46.Üldeitavast väitest saab pärast ümber pööramist … väide. Üldeitav 47.Kehtivas tingiv-kategoorilises süllogismis: Väljendab teine eeldus alternatiivi. 48.Eroteetilises loogikas peetakse vastuseks … Ainult asjakohast (küsija seisukohalt lähtudes) verbaalset vastukaja. 49.Materiaalne implikatsioon on alati tõene siis, kui: Selle tagajärg on tõene. 50
Eestil kui EL liikmesriigil on kohustus võtta direktiivid üle siseriiklikku õigusesse ning kohaldada otse kõiki määrusi; seetõttu on meie keskkonnaõiguse normide puhul suures osas tegemist EL õigusest üle võetud regulatsiooniga. Kirjelda, kuidas mõistad teaduslikku ebakindlust. Millist arengut saab lugeda säästvaks arenguks? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. Säästva arengu (ka jätkusuutlik areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.
III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Nt Atlandi Tuur (loom)kala 27. Oska nimetada kaitsealuseid üksikobjekte Eestis: * Tamme Lauri tamm * Aandu karstiala * Aasumägi * Aianduse kivi * Helme koopad 28. Mis on säästev areng? Mis on selle eesmärgid? Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine. Eesmärk on tagada inimestele kõrge elukvaliteet, turvalisus ning puhas elukeskkond täna ja tulevikus. 29. Milles seisneb ,,Säästev Eesti 21" (SE21) olemus? Millal vastu võetud? ,,Säästev Eesti 21'' on Eesti jätkusuutliku raengu riiklik strateegia kuni 2030. Aastani. Riigikogu kiitis strateegia heaks 14. Sept 2005. SE 21 ei ole suunatud üksnes keskkonnakaitselistele ja ökoloogilistele aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava
nende elu puudutavatele aspektidele- nii kodus, tänaval, koolis kui ka tööl. Enesehinnangut on paljud uurijad pidanud üheks põhiliseks psühholoogilist heaolu säilitavaks teguriks ning olulisemaks isiksuse näitajaks. Selliste käsitluste raames on uurijad keskendunud peamiselt kahele motivatsioonilisele jõule. 1. Sisemise kooskõlalisuse teooria väidab, et inimesed kalduvad omaks võtma vaid sellist informatsiooni, mis on kooskõlaline nende varasemate kogemustega, ning püüavad vältida infot, mis selle kahtluse alla seab. Nii peaksid kõrgema enesehinnanguga inimesed tajuma positiivset tagasisidet tõepärasemana kui negatiivset tagasisidet. Seevastu madalama enesehinnanguga inimesed peaksid, vastupidi, enam ja meelsamini omaks võtma negatiivset tagasisidet. On isegi väidetud, et nad tunnevad end negatiivse vastukaja puhul paremini kui positiivse puhul, kuna see läheb kokku pildiga, mille nad on endast loonud. 2
abistamissoovi. Selleks vajab õpetaja hoiakuid, teadmisi ja oskusi, mis annavad tuge ning aitavad erinevates olukordades professionaalselt tegutseda. Koostööviiside valdamine nõuab lasteaia personalilt tulemuslike suhtlemisviiside valdamist ning oskust suunata koostöö kui terviku arenguprotsessi. Oskuslik suhtlemine tähendab oskust tunnustada iseenda ja teiste inimväärikust ja väärtuslikkust. Kooskõlaline koostegutsemine annab võimaluse kuuluda ja rahuldab inimlikku vajadust olla armastatud, austatud ja hoitud. Toetudes eelöeldule saab järeldada, et hea koostöö algab lasteaiaõpetajast, tema väärtushinnangutest, suhtlemisoskusest, professionaalsusest ja hoiakutest. Õpetaja isikul on väga suur roll selles, millised väärtushinnangud ja teadmised kujunevad lastel. Õpetaja peab olema avatud ja rääkima vanematele oma tööst, mõtetest ja laste igapäeva tegemistest, sageli
annaabi.ee 
